Kiri

Majandus- ja Meie 06.05.2022 nr 1.1-10.1/3977-1 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitame Teile kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja poolt esitatavatele seisukohtadele ja informatsioonile“ eelnõu. Kooskõlastuse palume esitada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Määruse eelnõu koos seletuskirjaga Tarmo Porgand 6113485 [email protected] Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Riigikantselei Vabariigi Presidendi kantselei 2  Eelnõu MÄÄRUS Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 98 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse täpsemad nõuded järgmiste seisukohtade ja teabe Rahandusministeeriumile esitamisele: 1) riigivaraseaduse § 77 lõikes 2 nimetatud riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingu dividendisumma või -määra ettepanek ja finantsplaan; 2) riigivaraseaduse § 79 lõike 2 punktis 2 nimetatud sihtasutuse finantsplaan; 3) riigivaraseaduse § 98 lõikes 2 nimetatud riigi osalusega äriühingu ja hooneühistu osaluse valitseja esitatav seisukoht riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta; 4) riigivaraseaduse § 98 lõikes 3 nimetatud riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta; 5) riigivaraseaduse § 98 lõikes 4 nimetatud mittetulundusühingu, korteriühistu ja kaaspärijate ühisuse liikmeõiguste teostaja esitatav informatsioon seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. 2. peatükk Finantseesmärgid ja ettepanek dividendisumma või -määra kohta § 2. Andmed äriühingu ja sihtasutuse finantseesmärkide kohta ja ettepanek dividendisumma või -määra kohta (1) Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse hiljemalt 15. juuliks finantsplaan vastavalt riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. (2) Lõikes 1 nimetatud finantsplaaniga ühel ajal esitatakse ettepanek äriühingu dividendisumma või -määra kohta. Ettepanek dividendimäärakohta tehakse kirjalikult, põhjendades täiendavalt, miks seda määra on otstarbekas rakendada. (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata äriühingute suhtes, mille aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. 3. peatükk Seisukoha esitamine osaluse valitsemise ja eesmärkide täitmise kohta § 3. Nõuded seisukohale riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta 1 2 (1) Sellise äriühingu kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, esitab osaluse valitseja seisukoha: 1) äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal ja 2) äriühingu majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal. (2) Lõikes 1 nimetatud seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku protokollis või ainuaktsionäri otsuses. Kui äriühingu aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad osaluse valitseja kirjalikus vormis. (3) Osaluse valitsemise kohta esitatakse järgmine teave: 1) seisukoht äriühingus, kus riigil ei ole otsustusõigust, ja hooneühistus riigi osalemise eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal; 2) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht äriühingus ja hooneühistus riigi osaluse säilitamise vajaduse kohta ning vajaduse puudumise korral tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks; 3) äriühingu teiste aktsionäride või osanike olemasolu korral nende arv ja loetelu koos osaluse suurusega nendest, kelle osalus on kümme protsenti või rohkem, kui vastav informatsioon ei ole kättesaadav registri vahendusel; 4) ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad tähelepanekud; 5) andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta, näidates vähemalt võõrandamise viisi, alg- ja müügihinna ning nurjumise puhul ka selle põhjuse; 6) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks osaluste valitsemisest. (4) Osaluse valitseja, kelle valitseda oleva äriühingu väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, peab osaluse valitsemise ülevaate esitamisel järgima reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid teabe avalikustamise nõudeid. Teabe edastamisel Rahandusministeeriumile tuleb järgida avaliku teabe seadusest tulenevaid nõudeid. (5) Lõikes 3 nimetatud informatsiooni esitab osaluse valitseja kirjalikus vormis ajavahemiku kohta eelmise majandusaasta algusest kuni informatsiooni esitamiseni. § 4. Osaluse valitsemise kohta võetud seisukoha esitamise tähtaeg (1) Osaluse valitseja esitab §-s 3 nimetatud seisukoha kõigi tema valitsetavate äriühingute ja hooneühistute kohta hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10. mail. (2) Lõikes 1 nimetatud äriühingu, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, ning äriühingu, milles riigil ei ole otsustusõigust või mille aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, kohta esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukoht kümne päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. 4. peatükk Sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise kohta seisukoha esitamine § 5. Nõuded seisukohale sihtasutuse eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta (1) Riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostaja esitab seisukoha sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta. 2 3 (2) Asutajaõiguste teostamise kohta ajavahemikus eelmise majandusaasta algusest kuni informatsiooni esitamiseni esitatakse järgmine teave: 1) seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta; 2) ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad tähelepanekud; 3) andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed sihtasutuse lõpetamise kohta, näidates lõpetamise põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud seisukoha ja teabe esitab asutajaõiguste teostaja kirjalikus vormis. § 6. Sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ülevaate esitamise tähtajad (1) Asutajaõiguste teostaja esitab hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10. mail seisukohad ja teabe kõigi sihtasutuste, mille suhtes ta asutajaõigusi teostab, eesmärkide täitmise ja nendes asutajaõiguste teostamise kohta. (2) Sihtasutuse puhul, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga, esitatakse lõikes 1 nimetatud seisukohad ja teave 40 kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist. 5. peatükk Mittetulundusühingu liikmeõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise kohta seisukoha esitamine § 7. Ülevaade liikmeõiguste teostamisest ja selle esitamise tähtajad (1) Liikmeõiguste teostaja esitab kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingu nime ja liikmemaksu suuruse. (2) Liikmeõiguste teostaja esitab mittetulundusühingu, mille liikmesus ei ole kohustuslik, liikmemaksu suuruse ja seisukoha nimetatud mittetulundusühingule seatud eesmärkide ja eelmiseks majandusaastaks seatud liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. (3) Liikmeõiguste teostamise kohta ajavahemikus eelmise majandusaasta algusest kuni informatsiooni esitamiseni esitatakse järgmine teave: 1) seisukoht mittetulundusühingus, mille liikmesus ei ole kohustuslik, liikmesuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta; 2) ülevaade Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingus, mille liikmesus ei ole kohustuslik, läbi viidud revisjonidest või audiitorkontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad tähelepanekud; 3) andmed Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühingu, mille liikmesus ei ole kohustuslik, toimunud või toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud; 4) andmed mittetulundusühingu või selles liikmeks olemise lõpetamise kohta, näidates lõpetamise põhjuse ja viisi ning vara jaotuse; 5) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks liikmeõiguste teostamisest. (4) Lõigetes 1–3 nimetatud teabe esitab liikmeõiguste teostaja kirjalikus vormis. 3 4 (5) Liikmeõiguste teostaja esitab nende mittetulundusühingute, korteriühistute ja kaaspärijate ühisuste kohta, milles ta liikmeõigusi teostab, seisukoha ja teabe hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 10. juulil. 6. peatükk Määruse rakendamine § 8. Rakendussätted (1) Paragrahvi 3 lõikes 1 ja § 5 lõikes 1 nimetatud seisukohad ning teave 2021. aasta kohta esitatakse hiljemalt 2022. aasta 31. mail. (2) Paragrahvi 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud seisukoht esitatakse esimest korda 2023. aastal. (3) Põhiseaduslikud institutsioonid, kes teostavad asutajaõigusi sihtasutustes, mis on asutatud enne 2010. aasta 1. jaanuari, esitavad asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise kohta informatsiooni ja seisukohad 4. peatükis sätestatud korras. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Merike Saks Kantsler 4  1(7) Rahandusministri määruse „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Antud määruse kehtestamise kohustus tuleneb riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 98 lõikest 6, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded riigi osaluse valitsemise, asutaja- ja liikmeõiguste teostamise ning riigi osalusega äriühingute, riigi asutatud sihtasutuste ja riigi liikmesusega mittetulundusühingute eesmärkide saavutamise kohta esitatavale seisukohtadele ja teabele. Enne RVSi muudatuste jõustumist 1. jaanuaril 2022. a kehtestas Vabariigi Valitsus 8. aprillil 2010. a määruse nr 46 „Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid”. Selle määruse kohaselt tuli iga-aastaselt esitada riigi osaluse valitsemise, sihtasutus(t)e asutajaõiguste teostamise ning mittetulundusühingute liikmeõiguste teostamise aruanded. Tulenevalt RVSis tehtud lihtsustustest jääb riigi osalemise kohta äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes alles ainult koondaruanne ning loobuti ministeeriumide valitsemisalade vastavatest aruannetest. Sellest tulenevalt lihtsustatakse käesoleva määrusega koondaruande koostamiseks olulise informatsiooni esitamise põhimõtteid ja vormi. Eelnõu koostas Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja asetäitja Tarmo Porgand (tel 611 3485, e-mail: [email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-mail: [email protected]) ning keelelise ekspertiisi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail: [email protected]). 2. Eelnõu eesmärk ja sisu Määruse eesmärgiks on lihtsustada ja muuta paindlikumaks riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise ja sellega taotletavate eesmärkide saavutamise kohta seisukohtade ja informatsiooni, sh finantsprognooside esitamist. Määruse eelnõu asendab täismahus senist RVSi alusel kehtestatud aruandluse määrust. Määrus reguleerib informatsiooni esitamist riigi osaluse valitsemisel äriühingus ja hooneühistus, asutajaõiguste teostamisel sihtasutustes ning liikmeõiguste teostamisel mittetulundusühingus, korteriühistus ja kaaspärijate ühisuses. Osaluste valitsejad ning asutaja- ja liikmeõiguste teostajad peavad äriühingu, sihtasutuse ja mittekohustusliku liikmelisusega mittetulundusühingu kohta esitama seisukoha neile seatud eesmärkide saavutamise kohta. Samuti tuleb kujundada seisukoht riigi osalemise jätkamise vajaduse kohta (äriühingutel vähemalt korra kolme aasta jooksul) ning ülevaade muudest määrusega nõutud olulistest asjaoludest, mis aitavad anda parema ülevaate riigi osalustega seonduvast. Informatsioon esitatakse Rahandusministeeriumile, olles sisendiks Rahandusministeeriumi koostatavale koondülevaatele riigi osalemise kohta äriühingutes, sihtasutuste ning mittetulundusühingutes, vajadusel koos ettepanekutega riigivara paremaks valitsemiseks ja seisukohtadega riigi osaluste võõrandamise ning sihtasutuste ja  2(7) mittetulundusühingute tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta lähtuvalt riigi osalemise eesmärkidest. 3. Eelnõu sisu Seoses RVSis tehtud muudatustega, sh tulenevalt määruse kehtestaja muutusest, asendatakse senine määrus eraõiguslikes isikutes osalemise aruandluse kohta täisredaktsioonis uue määrusega. Seetõttu on käesolevas peatükis antud ülevaade eelnõu sätete eesmärkidest ning otsest võrdlust varem kehtinud määrusega ei ole esitatud. I Üldsätted Määruse § 1 määratleb ära, millise teabe ja seisukohtade esitamist äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes osalemise ning nende eesmärkide saavutamise kohta Rahandusministeeriumile käesolev määrus reguleerib. II Finantseesmärgid ja ettepanek dividendisumma või -määra kohta Määruse § 2 reguleerib riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingute ning riigi asutatud sihtasutuste finantsplaanide ehk eesmärkide esitamist. Vastavat infot vajab riik selleks, et adekvaatselt hinnata äriühingute dividendide maksmise suutlikkust kui ka kapitalivajadust. Samuti on selle info kogumise eesmärgiks hinnata keskvalitsuse sektorisse kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ning seda, kas nad täidavad riigieelarve seadusega sätestatud tasakaalus eelarve ning netovõlakoormuse reegleid. Selleks, et informatsiooni ei peaks esitama topelt ning see toimuks ühelaadselt, sh olemasolevaid ITK tehnilisi lahendusi kasutades, sätestab lõige 1, et finantseesmärgid esitatakse hiljemalt 15. juuliks järgides finantsplaani vormi ja korda, mis on kehtestatud riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel. Vastav rahandusministri määrus jõustus 17. märtsil 2022 (https://www.riigiteataja.ee/akt/129032022001) ning määruse seletuskiri on leitav eelnõude infosüsteemist (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63521e3a-40c0- 484e-bece-5133cb51aa24). Viidatud määruse kohaselt viiakse finantsplaanide esitamine üle saldoandmike infosüsteemi, kus on tagatud parem ülevaade nende esitamisest, kontrollimisest ja säilimine ning kus eelmise aasta tegelikud andmed (ning soovi korral ka varasemate aastate andmed) saab esitada saldoandmike baasil automaatselt. Ühtlasi muudeti seni esitamisele kuulunud andmete maht vähem detailseks. Lõikega 2 seotakse finantsplaani esitamisega äriühingute poolt tulevikus maksta plaanitavate dividendide ettepaneku esitamine, mis tavapäraselt esitatakse summadena. Kui mingil põhjusel soovib osaluse valitseja tulevikudividendide ettepanekuid teha määrana puhaskasumist, siis selle kohta tuleb rahandusministrile esitada eraldi info koos põhjendusega, miks on vajalik konkreetse dividendimäära rakendamine. Lõike 3 erisus tuleneb vajadusest tagada aktsionäride ühetaoline informeeritus äriühingute puhul, mille aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Juhul, kui riigile esitataks ettevõtte finantsprognoosid, mida samaaegselt ei avalikustata teistele aktsionäridele, siis oleks tegemist aktsionäride ebavõrdse kohtlemisega ning see poleks kooskõlas väärtpaberituru reeglitega. Taoliste äriühingute puhul peab riik tulevikuprognooside jaoks kasutama börsiettevõtteid jälgivate analüütikute prognoose ja/või ise vastavaid hinnanguid koostama. III Seisukoha esitamine osaluse valitsemise ja eesmärkide täitmise kohta  3(7) Määruse §-ga 3 seatakse nõuded sellele, mis teavet ja seisukohti ning millises vormis osaluse valitsejad peavad enda valitsetavate riigi osalusega äriühingute kohta esitama. Lõige 1 reguleerib riigi vähemalt otsustusõigusega äriühingute tegevuse tulemuslikkuse hinnangute andmist kahes võtmes. Esimene punkt käsitleb strateegiliste ja finantseesmärkide saavutamise hindamist, mida edaspidi tuleb vaadelda äriühingutele kinnitatud omaniku ootusi silmas pidades. RVS-i muudatuste kohaselt on kohustuslik kinnitada kõnealustele äriühingutele omaniku ootused, kus seatakse äriühingu riigi osalemise põhjusest lähtuvad tegevuseesmärgid. Omaniku ootuste ja eesmärkide saavutamise hindamine aitab kujundada ka seisukohta riigi osaluse säilitamise vajaduse suhtes. Lõike teise punkti eesmärgiks on majandustulemuste ehk efektiivsuse käsitlemine, et saada muuhulgas paremat arusaama sellest, kas omaniku ootustes seatud valdkondlike eesmärkide saavutamine on olnud majanduslikult otstarbekas ja tõhus. Lõige 2 sätestab vormi lõikes 1 esitatavale informatsioonile. Selleks, et minimeerida lisamaterjalide tekitamist, on üldreegliks, et seisukohad omaniku ootuste täitmise ja majandustulemuste kohta fikseeritakse korralise üldkoosoleku protokollis või ainuaktsionäri otsuses. Sellisena on majandusaasta kokkuvõte ja sellele antud hinnang ning tagasiside äriühingu juhtkonnale omavahel loogiliselt seotud. Börsil noteeritud äriühingute puhul on aktsionäre palju, mistõttu nende puhul ei ole kohane nõuda riigi seisukoha fikseerimist üldkoosoleku protokollis ning seda on mõistlik teha eraldi osaluse valitseja kirjaga ilma konkreetsemat sisunõuet ette andmata. Lõikesse 3 on koondatud sellise informatsiooni esitamise kohustus, mida ei ole võimalik või loogiline kajastada äriühingute üldkoosoleku protokollides või üldkoosoleku otsustes. Selliseks infoks on riigi otsustusõiguseta (nt tüüpiliseks juhtumist riigi osalus alla poole) äriühingute eesmärkide saavutamise ja majandustulemuste hinnangud, mida käsitleb lõike punkt 1. Punkt 2 käsitleb perioodiliselt igal kolmandal aastal kujundatava seisukoha esitamist osaluse säilitamise vajaduse kohta. Oma olemuselt on need analüütilised kokkuvõtted riigi osalemise eesmärkidest ja sellest, mis staadiumis nende saavutamisega ollakse. Selle analüüsi baasil kujundavad osaluse valitsejad oma seisukohad, kas riigil on vaja osalust säilitada või on otstarbekas sellest loobuda. Viimasel juhul peab osaluse valitseja tulenevalt RVS § 98 lõikest 2 kujundama tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks, et tagada riigi vara heaperemehelik valitsemine ning ressursside optimaalne kasutus. Kuigi hooneühistuid käsitletakse kui äriühinguid, ei ole aruandluse kontekstis otstarbekas valdavalt garaaži- ja elamuühistutele esitada samu nõudeid kui äriühingutele. Sellest tulenevalt on aruandluse nõuded hooneühistule (teadaolevalt ei ole riigil hetkel ühtegi taolist osalust) sätestatud sarnaselt äriühingule, kus riigil ei ole otsustusõigust. Punkti 3 eesmärgiks on hoida ülevaadet olulise osalusega kaasomanikest. Eelkõige on see mõeldud teoreetilisteks juhtudeks, kui riik on omanik välisriikides registreeritud äriühingutes. Eestis registreeritud äriühingute puhul on vastav info kättesaadav äriregistri ja väärtpaberite keskdepositooriumi kaudu ning seda eraldi esitama ei pea. Punkt 4 nõuab osaluse valitsemisest ülevaate andmisel ka äriühingus läbiviidud erikontrollide ning nende käigus tehtud olulisemate tähelepanekute kajastamist. Erikontrolle viiakse läbi erakorraliste ja oluliste küsimuste/sündmuste puhul, mistõttu on läbipaistvuse tagamiseks  4(7) oluline ka nende avalik käsitlemine, et saada paremat ülevaadet äriühingu tegevuse seaduslikkusest ja tõhususest. Punkti 5 eesmärgiks on sisendi saamine osaluste valitsejatelt, andmaks koondaruandes Vabariigi Valitsusele ülevaadet sellest, kuidas on (võimalikud) riigi osaluste võõrandamise protsessid kulgenud või kulgevad. See annab võimaluse Vabariigi Valitsusel vajadusel kujundada seisukohti, kas planeeritud/käimasolevad võõrandamisprotsessid vajavad ümbervaatamist või mitte. Punktiga 6 on osaluse valitsejatele antud võimalus omal äranägemisel täiendava olulise informatsiooni esitamiseks, et Rahandusministeeriumil oleks võimalikult hea sisend valitsusele riigi osaluste olukorrast koondülevaate andmiseks. Lõige 4 puudutab äriühinguid, mille väärtpaberid on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, et tagada informatsiooni esitamise kooskõla väärtpaberituru reeglitele vältimaks investorite infoasümmeetriat ning äriühingute sanktsioneerimist väärtpaberiturgude korraldajate ja/või turujärelevalve poolt reeglite rikkumise eest. Lõige 5 määratleb formaadi osaluse valitseja poolt lõike 3 alusel esitatavale informatsioonile ja sellega kaetava perioodi pikkuse. Ainukeseks vorminõudeks sätestatakse informatsiooni esitamise nõue kirjalikult. Muus ehk selles, kui põhjalikult vastavat informatsiooni käsitletakse ja esitatakse, jääb otsustusvabadus osaluse valitsejale. Kaetav periood sisaldab nii aruandeaastat tervikuna kui jooksvat aastat kuni informatsiooni esitamiseni. Määruse § 4 sätestab tähtajad, milleks peab osaluse valitseja Rahandusministeeriumile esitama seisukoha äriühingule seatud eesmärkide täitmise kohta lõppenud majandusaastal ning üldise informatsiooni osaluste valitsemise kohta. Lõikes 1 sätestatud 10. mai tähtaeg lähtub RVSi nõudest, et riigi otsustusõigusega äriühingute majandusaasta aruanded peavad olema üldkoosoleku poolt kinnitatud aprilli lõpuks. Seega jääb osaluse valitsejale pärast korralise üldkoosoleku toimumist aega vähemalt kümme päeva seisukohtade ja informatsiooni edastamiseks Rahandusministeeriumile. Arvestades, et äriühingu majandustulemuste ja eesmärkide saavutamise kohta on vaja seisukoht kujundada juba korralise üldkoosoleku toimumise ajaks, on kümme päeva piisav aeg, et nõutud info Rahandusministeeriumile edastada. Lõikes 2 sätestatakse erisusena info esitamise kohustus kümne päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist taolistele äriühingutele, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga (hetkel pole ühtegi sellist) või riigil puudub otsustusõigus või äriühingu aktsiad on noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul. Nii riigi otsustusõiguseta kui börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute puhul ei kohaldu majandusaasta aruande kinnitamise kohustus nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. IV Sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise kohta seisukoha esitamine Määruse §-ga 5 seatakse nõuded sellele, mis teavet ja seisukohti ning millises vormis asutajaõiguste teostajad peavad enda valitsetavate riigi asutatud sihtasutuste kohta esitama. Lõige 1 kohustab asutajaõiguste teostajat esitama Rahandusministeeriumile seisukoha sihtasutuse olulisemate eesmärkide saavutamise kohta. Säte on sõnastatud paindlikuna, et asutajaõiguste teostajale jääks vabadus ise otsustada ja keskenduda sihtasutuse tegevuse olulisematele ja suurema mõjuga aspektidele. Paindliku formaadi rakendamine on ühelt poolt  5(7) otstarbekas tulenevalt sihtasutuste tegevuse erinevusest kui ka sellest, et fokuseerimine olulisemale võimaldab eesmärkide saavutamist sisulisemalt hinnata. Lõige 2 annab täiendava loetelu informatsioonist, mis aitab kaasa parema koondülevaate koostamisele Vabariigi Valitsusele sellest, kuidas riik enda asutatud sihtasutusi on valitsenud ja plaanib seda edaspidi teha. Tulevikku vaatavalt on kõige olulisem punkt 1, mille kohaselt peab asutajaõiguste teostaja kujundama seisukoha, kas sihtasutuse tegevuse jätkamine on riigi eesmärke silmas pidades jätkuvalt vajalik või on jõutud eesmärkide saavutamisega sellisele tasemele, kus riigi sekkumine pole enam vajalik. Viimasel juhul peab riik mõtlema, kuidas sihtasutuse tegevust lõpetada või konsolideerida mõne teise üksuse tegevusega, kui eraldiseisva üksusena edasi tegutsemine pole enam otstarbekas. Lõike punkt 2 on analoogne § 3 lõike 3 punktile 4, mille kohaselt tuleb anda ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ning olulisemad tähelepanekud. See info aitab kujundada arusaama sihtasutuse kontrollikeskkonna piisavusest. Punktid 3 ja 4 on oma olemuselt sarnase iseloomuga ja nende eesmärgiks on tagada ajakohane informatsioon selle kohta, kuhu maale on jõutud sihtasutuste võimalike ühinemiste, jagunemiste või lõpetamisprotsessidega. Nagu äriühingute puhulgi, annab see võimaluse Vabariigi Valitsusel vajadusel kujundada seisukohti, kas planeeritud/käimasolevad protsessid kulgevad plaanipäraselt või mitte. Samuti analoogselt äriühingutele on punktiga 5 antud asutajaõiguste teostajatele võimalus omal äranägemisel täiendava olulise informatsiooni esitamiseks, et Rahandusministeeriumil oleks võimalikult hea sisend valitsusele koondülevaate andmiseks. Lõige 3 määratleb formaadi osaluse valitseja poolt lõike 1 ja 2 alusel esitatavale informatsioonile. Nagu ka äriühingute puhul, sätestatakse ainukeseks vorminõudeks informatsiooni esitamise nõue kirjalikult. Muus ehk selles, kui põhjalikult vastavat informatsiooni käsitletakse ja esitatakse, jääb otsustusvabadus asutajaõiguste teostajale. Määruse § 6, analoogselt §-le 4, sätestab tähtajad, milleks peab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja Rahandusministeeriumile esitama seisukoha ja informatsiooni sihtasutuse eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta möödunud majandusaastal. Lõikes 1 sätestatud 10. mai tähtaeg ühtib äriühingute kohta esitatava info tähtajaga, et sisend koondaruande koostamiseks laekuks üheaegselt. Arvestades RVSi § 98 lõikes 11 sätestatud kohustusest kinnitada riigi asutatud sihtasutuse majandusaasta aruanne kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, võimaldab 10. mai tähtaeg asutajaõiguste teostajal arvamust kujundada kuni 40 päeva jooksul. Võrreldes varem kehtinud asutajaõiguste teostamise aruande esitamise kohustusega mai lõpuks, annab see isegi 10 lisapäeva seisukohtade kujundamiseks. Lõikes 2 sätestatakse erisusena info esitamise kohustus 40 päeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist taolistele sihtasutustele, mille majandusaasta ei kattu kalendriaastaga (hetkel pole ühtegi sellist). V Mittetulundusühingu liikmeõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise kohta seisukoha esitamine Mittetulundusühingute liikmesuse kohta esitatava informatsiooni nõuded on võrreldes äriühingute ja sihtasutuste kohta esitatavaga veelgi rohkem lihtsustatud, kuna nende puhul on suur osa vara iseloomust tulenevalt kohustusliku iseloomuga, kus riigi eesmärgid on seotud eelkõige varaga, mitte liikmesusega.  6(7) Määruse § 7 lõige 1 reguleerib kohustusliku liikmesusega MTÜde kohta esitatavat informatsiooni, mis on viidud praktiliselt miinimumini ning edaspidi tuleb koondülevaate tagamiseks esitada ainult MTÜ nimi ja liikmemaksu suurus. MTÜd, mille liikmeks riik on nö vabast tahtest lähtuvalt mingist avalikust eesmärgist, on oma iseloomult rohkem sihtasutuse ja/või äriühingu laadsed ning seetõttu nõuab määrus nende kohta ka põhjalikuma informatsiooni esitamist. Seetõttu kordab lõige 2 äriühingute ja sihtasutuste analoogseid sätteid ning selle kohaselt peab liikmeõiguste teostaja täiendavalt andma ka hinnangu liikmesuse eesmärkide täitmise kohta. Seeläbi saab Vabariigi Valitsusele anda koondvaate, kas liikmesustega taotletud eesmärkide saavutamine on plaanipärane. Lõige 3 järgib samuti äriühingute ja sihtasutuste kohta esitatava informatsiooni loogikat, kus punkt 1 nõuab mittekohustusliku liikmesusega MTÜde puhul seisukoha kujundamist, kas riigil on vaja selles liikmena jätkata või mitte. Need seisukohad tuleb esitada nii Eestis kui ka mujal riikides registreeritud MTÜde kohta. Punkt 2 on võrreldes varasemaga lisandunud ning selle eesmärgiks on parema ülevaate saamine sellest, kas MTÜde puhul rakendatakse täiendavaid kontrollimeetmeid veendumaks sisekontrollisüsteemide piisavuses. Punkt 3 käsitleb informatsiooni esitamist MTÜde liitumiste ja jagunemiste kohta. Punktide 2 ja 3 nõutud info tuleb esitada ainult Eestis registreeritud MTÜde kohta, kuna muude riikide MTÜde puhul võib taolise informatsiooni operatiivne kättesaadavus olla raskendatud. Punkt 4 käsitleb MTÜde või neis liikmesuse lõpetamise kohta info esitamise nõuet ning seda sõltumata MTÜ asukohariigist. Punkti 5 eesmärgiks aga on jällegi võimaluse jätmine liikmeõiguste teostajale, et nende hinnangul kõik olulised asjaolud seoses MTÜdega saaks välja toodud. Lõige 4 määratleb teabe esitamise viisina taaskord kirjaliku vormi täpsemaid kriteeriume sätestamata ning lõige 5 sätestab aja, millal liikmeõiguste teostaja informatsiooni peab esitama. Selleks on RVSist tulenevalt 10. juuli ehk kümme päeva pärast majandusaasta aruannete kinnitamise ning registrile esitamise tähtaega. Võrreldes varasemaga on see 20 päeva lühem tähtaeg, aga kuna informatsiooni tuleb vähem esitada, siis ei saa seda pidada koormavalt lühikeseks. VI Määruse rakendamine Määruse §-ga 8 reguleeritakse selle rakendamist. Lõikega 1 täpsustatakse määrusega nõutud informatsiooni esitamise tähtaga juhuks, kui määrus jõustub pärast 1. maid 2022. aastal. Lõike kohaselt tuleb sel juhul info esitada hiljemalt 31. mail 2022, mis oleks olnud tavapärane aruandluse tähtaeg senise korra kohaselt. Lõikes 2 täpsustatakse, et äriühingute omaniku ootuste täitmise kohta tuleb esimest korda seisukoht esitada hiljemalt 2023. aastal, kuna RVSi muudatusest tulenevalt muutusid omaniku ootused kohustuslikuks 2022. aastal. Samas saavad osaluse valitsejad juba varem kinnitatud omaniku ootuste täitmise kohta seisukoha esitada ka 2022. aastal. Lõikes 3 sätestatakse, et põhiseaduslikud institutsioonid (Vabariigi Presidendi Kantselei), kes teostavad asutajaõigusi sihtasutustes, mis on loodud enne 01.01.2010, ja jätkavad asutajaõiguste teostamist, esitavad ka edaspidi määruse 4. peatükis nimetatud informatsiooni. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele  7(7) Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, antud valdkonna otsene regulatsioon EL õigusaktide tasandil puudub. 5. Määruse mõjud Eelnõu lihtsustab riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemist puudutava informatsiooni esitamise korda, vähendades aruannete dubleerimist ning muudab selle esitamise paindlikumaks. Samuti ühtlustatakse finantsprognooside esitamise vormi selliselt, et edaspidi kasutatakse kõikide äriühingute ja sihtasutuste puhul riigieelarve seaduse alusel kehtestatud andmete esitamise põhimõtteid. Rahandusministeeriumi hinnangul võimaldab käesoleva määruse alusel esitatav informatsioon riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise kohta saada piisava ülevaate eesmärkide saavutamisest ning paremini arvestada äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõjuga riigieelarvele ja valitsussektori eelarvepositsioonile. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Määruse rakendamine otseseid riigieelarvelisi kulutus võrreldes varasemaga kaasa ei too ning pigem vähendab võrreldes varasemaga halduskoormust, kuna väheneb aruandluskohustus. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele. 28.03.2022 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0551 - Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9007764f-c44c-48a6-9337-d56d0d3a114b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9007764f-c44c-48a6-9337-d56d0d3a114b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main