Kiri

MTÜ Eesti Muuseumiühing ja MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee kommentaarid muuseumiseaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele 9.1. Museaalide muuseumikogust väljaarvamine Alused, mille ilmnemisel peab museaali muuseumikogust välja arvama, oleksid järgmised ( MuuS-i § 11 lg 1): 1) museaal on hävinud; Küsimus-kommentaar: Kuidas käituda juhul, kui museaal on eelnevalt korrektselt digiteeritud / dokumenteeritud? Kas on võimalus, et säilitatakse sama museaal digitaalses vormis? St ei arvata välja, digitaalne info saab füüsilise museaali numbri, mille kaudu säilib seos vastuvõtu jms dokumentatsiooniga, milles kajastuvad tegevused selle museaaliga . Ehk siis museaali füüsiline vorm muutub digitaalseks. Selgituseks: Seda võib juhtuda olukordades, kus teadlikult võetakse arvele objekt, mis ei säili, kuid tema väärtus on sellevõrra suur, et peetakse oluliseks see arvele võtta, et siis esimesel võimalusel see digitaalsesse vormi viia. Selliseid juhtumeid võib esineda arheoloogiliste, keskaegsete, plastik jt hävinevast materjalist objektide hulgas . 9.2. Riigieelarvest tegevustoetuse taotlemise ja määramise kord Kavandatav sõnastus on järgmine: Muuseum selle seaduse tähenduses on juriidiline isik või asutus või selle struktuuriüksus: 5) kes teeb muuseumikogul ja sellega seotud teemadel põhinevat teadustööd ja esitab regulaarselt selle tulemusi avalikkusele näituste, hariduslike tegevuste, teaduslike ja/või populaarteaduslike publikatsioonide ja/või ürituste vahendusel Küsimus-kommentaar: Vaid üksikud muuseumid Eestis on teadus- ja arendusasutustena evalveeritud ( nt Eesti Rahva Muuseum, TÜ muuseum , Eesti Kirjandusmuuseum kuni aastani 2025) . Muuseumivaldkonna siseselt kasuta takse muuseumides tehtava uurimistöö k ohta terminit muuseumiteadus, kuid koostööprojektides kõrgkoolide vm teadus- ja uurimisasutustega ei liigitu see abikõlbuliku ega Eesti Teadusinfosüsteemis kõrge klassifikatsiooniga teadustöö alla. Vaid üksikutel m uuseumidel on teaduri ametikohad ja vastavast ametijuhendist tulenev vabadus ja kohustus keskenduda teadustööle muuseumis. Ettepanek oleks kaaluda ka sõnastuse muutmist teadus- ja uurimistööks. Kaalume võimalust seada rahastamise tingimuseks ka professionaalsete töötajate olemasolu (nt Soome eeskujul vähemalt kaks täistööajaga ja vastava haridusega muuseumitöötajat , kellest üks võib olla asutuse juht). Küsimus-kommentaar: Eestis ei eksisteeri muuseumitöötaja kutsestandardit , samuti ei ole käesolevalt võimalik omandada magistri- ega doktorikraadi muuseumiteaduses. Millele tuginedes ja millistes dokumentides kirjeldatakse ja fikseeritakse muuseumitöötaja professionaalsus? Kuidas nähakse ette võimalusi ja arenguid muuseumivaldkonna erihariduse saamiseks? VTK lisas 1 (muuseumiseaduse rakendamise tagasiside kokkuvõte) kommentaarid Muuseuminõukogu § 19 ja § 5 lg 2 Seoses Eesti Muuseumide Liidu (nimi on tööpealkiri, loomisel kevadel 2022) loomisega rõhutame vajadust analüüsida ja uuesti mõtestada Muuseuminõukogu funktsioone ja väljundeid. Praegusel kujul on Muuse u minõukogu oluliseks tugevuseks laiapõhjalisus : koondab erinevate muuseumide esindaja id ja valdkondi ning muuseumivaldkonna huvikaitseorganisatsioone MTÜ Eesti Muuse u miühing ning MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee kõrval ka teiste mälu- ja kultuuripärandi maastikul tegutsevate institutsioonide Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv esindajaid. Muuseuminõukogu saaks ministri nõustamise kõrval täita ka laiapõhjalisemat muuseumide huvikaitse ja esindamise funktsiooni. Riigimuuseumid (§ 17, 18, 20) Toetame ettepanekut, et ka riigi sihtasutuste juhi kohale korraldatakse avalik konkurss. Ei näe vajadust t äpsustada seadus e tasemel nn perepileti regulatsiooni sõnastust . Praegu kehtivaid põhimõtteid mitte muuta . MTÜ Eesti Muuseumiühing MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee