Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2021 aruandeaasta lõpp: 31.12.2021 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Meremuuseum registrikood: 90013667 tänava/talu nimi, Vesilennuki tn 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10415 telefon: +372 6411408 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meremuuseum.ee Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 16 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 18 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 12 Tööjõukulud 19 Lisa 13 Seotud osapooled 19 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 13.02.2017. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutuse peamine eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Kolm lähiaastate olulisimat prioriteeti 1. Tuua inimesed korduvalt muuseumisse tagasi ja pakkuda neile vahetut külastuskogemust. Töötame selle nimel, et pakkuda kohalikele inimestele rohkelt põhjust Meremuuseumi külastamiseks. Teeme koostööd koolidega, et pakkuda mitmekülgseid ja põnevaid haridusprogramme. Rahvusvahelise turismi taastumisel panustame aktiivselt turundusse, et olla jätkuvalt üks Tallinna ja Eesti tunnustatumaid visiitkaarte. Töötame järjepidevalt oma külastuskeskkonna arendamisega, arengukava perioodil vajab uuendamist Lennusadama ekspositsioon. Meie eesmärk on oskuslikult siduda vahetut ja reaalset külastuskogemust tänapäevaste digitaalsete võimalustega. 2. Arendada Meremuuseumi uurimuspõhine teadustegevus innovaatilisemaks. Meie professionaalsete teadurite uurimustöö leiab avaldamist nii teadusväljaannetes kui ka laiemale avalikkusele suunatud muuseumipublikatsioonides ning näituseprojektidena. Võtame eesmärgiks veelgi aktiivsemalt osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, soovime hakata korraldama piiriülese haardega teaduskonverentside sarja. Teadustöö tulemuslikkuse aluseks on nelja uurimussuuna sidusus. 3. Suurendada Meremuuseumi organisatsioonilist ja majanduslikku efektiivsust. Täna on muuseum organisatsioonina killustunud eri tegevuspaikade vahel. Töökohad asuvad eri hoonetes, samuti on muuseumi kogud laiali paisatud üle linna. Soovime minna edasi täiendavate ruumivõimaluste leidmisega, et koondada kogu muuseumi sisuline pool ja kogud Lennusadamasse, mis loob täiendavad võimalused külastajate tagasikutsumiseks. Majanduslik efektiivsus on kriitilise tähtsusega, et lähiaastate keerulises majanduskeskkonnas tulemuslikult tegutseda. Muuseumi peamised tugevused 1. Atraktiivne muuseumikeskkond koos Eesti suurima ja mitmekülgsema merendusvaldkonna koguga, ekspositsioonid ja programmid nii Lennusadamas kui Paksus Margareetas. 2. Võimekus kõnetada suurel arvul külastajaid, olles Eesti enimkülastatud muuseum ja üks peamisi turismisihtkohti. 3. Pühendunud professionaalid, keda seob armastus merekultuuri vastu ja kes töötavad selle nimel, et kujundada meremuuseumist Eesti parim muuseum. 4. Teadlikkus meremuuseumist on kõrge, muuseum on pidevalt meediapildis ja suudab jätkuvalt üllatada. 5. Innovaatilisus ja uuendusmeelsus meremuuseumi kui organisatsiooni arendamisel. 6. Väga hea majasisene projektide ettevalmistuse ja läbiviimise võimekus lisavahendite kaasamiseks. 7. Rahvusvahelise kontaktvõrgustikuga merearheoloogia teadusmeeskond Väljakutsed 1. Koroonakriisist ja Ukrainas toimuvast sõjast tulenev ebakindlus, sh viiruse tõkestamiseks vajalike meetmete rakendamine, mõju muuseumide külastajate arvule ja omatuludele, teadmatus majanduskriisi ulatusest ja mõjust riigieelarvelistele toetustele ning turismisektori taastumise väljavaadetest. 2. Meremuuseum on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning kasvanud, samuti on läbi viidud struktuurimuudatused, mistõttu vajab sisekommunikatsioon eri osakondade vahel jätkuvalt tõhustamist. 3. Meremuuseumi inimesed ja kogud on laiali pillutatud eri kohtade ja hoonete vahel, mis ei võimalda tööd piisavalt efektiivselt korraldada, samuti mõjutab see organisatsiooni ühtekuuluvust ja ladusat infoliikumist. 4. Kuna Lennusadama avamise järgsetel aastatel on muuseumi külastanud rekordiline arv külastajaid, siis on muuseumil pidev surve pakkuda korduvkülastuste soodustamiseks uut sisu ja investeerida püsiekspositsiooni arendamisse. 5. Lennusadama kaide olukord on kriitiline, mis omakorda on ohuks nii muuseumilaevadele kui ka Lennusadama jahisadama teenuste pakkumisele. 6. Suuremahuliste projektide elluviimine eeldab senisest veelgi tõhusamat koostööd eri osapooltega ja projektijuhtimise kompetentside arendamist. 3 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Muuseumi tööd mõjutavad tegurid 1. Koroonaviiruse ja Ukrainas toimuva sõjaga seotud küsimused, sh võimalikud järgmised lained, muuseumide sulgemine või lahtioleku piiramine. Ebakindlus kavandatavate sündmuste tuleviku osas. Turismisektori (sh kruiisiturismi) taastumise väljavaated. Kui turismivaldkonna madalseis jätkub aastaid, avaldab see kogu muuseumide ja kultuurisektorile laiemalt väga negatiivset mõju. 2. Suursündmustega kaasneva tähelepanu kasutamine meremuuseumi tegevuste tutvustamisel ja täiendavate teenuste pakkumisel. 3. Muutused riiklikus rahastuses ja kultuuripoliitilistes otsustes laiemalt, sh riigieelarvelise toetuse vähenemine ja võimalikud üleriigilised kärped. Teisest küljest järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi käivitamine ning sellega seoses uued võimalikud kultuuriturismi toetavad meetmed. 4. Lennusadama ala kui terviku arendamine arvestades naabruses toimuvaid arenguid 2021 tegevuste kokkuvõte Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja merendusajaloo koguja, säilitaja, uurija ja tutvustaja. Meie missioon on kasvatada inimeste teadmisi, austust ning armastust mere vastu. Alates 1981. aastast asub muuseumi põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas. Eesti Meremuuseum on kõige populaarsem muuseum Eestis, mida isegi 2021. aastal koroonakriisi tingimustes külastas kokku 96 764 inimest (sh Lennusadamat 68 998 ja Paksu Margareetat 27 766). Võrreldes 2020 aastaga langes külastajate arv ligikaudu 30%. Regulaarselt toimuvate teemanäitustena tuuakse publikuni nii kohalike uurimisprojektide tulemusi kui ka rahvusvahelisi külalisnäituseid. Lennusadama välialal on laste mänguväljak ja tegutseb sadam, kus asuvad sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll ning teised külastatavad muuseumilaevad. 2021 aastal osales ligikaudu 7800 last erinevates muuseumitundides. Seoses kooronaviiruse levikuga langes külastajate arv võrreldes 2020 aastaga veelgi ning võrreldes 2021 kinnitatud eelarvega laekus omatulu ligikaudu 1,9 miljonit eurot vähem. Kuludes suudeti kokku hoida ligikaudu 700 000 eurot. Investeeringuid tehti ligikaudu 120 000 eurot vähem, kui eelarves prognoositi. Tänu Kultuuriministeeriumi kriisiabile, Töötukassa toetusele ja kulude kokkuhoiule sai siiski suurem osa tegevuskava tegevustest tehtud. Muuseum ei pidanud kärpima töötasusid ja koondama inimesi ning on olnud avatuna tavapärastel aegadel ja pakkunud külastajatele kõike seda, mida enne kriisi (sh avanud näitusi, korraldanud haridustegevusi, perepühapäevi ja teisi üritusi). Tehtud said ka kõige prioriteetsemad investeeringud, mis tagavad jätkusuutlikkuse. 2021 kinnitatud koondeelarve täitmine seisuga 31.12.2021 ja suhtarvud 2021 2021 2021 täitmine täitmise eelarve määr Tulud kokku 8 455 933 7 363 019 87% sh omatulu 3 543 408 1 671 739 sh 4 912 525 5 690 468 sihtfinantseerimine sh muud tulud 0 812 Kulud kokku 7 762 445 7 051 864 91% sh tegevuskulud 5 370 046 4 711 009 sh tööjõukulud 2 392 399 2 340 855 Investeeringud 557 400 429 260 77% Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = 5,65 Võlakordaja =0,03 Ülevaade nõukogu tööst 2021. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele 4 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline: • Roomet Leiger, nõukogu esimees; • Marju Reismaa, nõukogu liige; • Kaupo Raag, nõukogu liige; • Carolin Pihlap, nõukogu liige; • Heiti Hääl, nõukogu liige. 2021. a toimus 5 nõukogu koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • Nõukogu esimehe valimine uueks perioodiks; • 2020 aasta majandusaasta aruande kinnitamine; • 2020 aasta siseauditi korraldamine; • 2021 aasta tegevuskava, majandustulemuste ja investeeringute monitoorimine; • 2022-2026 arengukava kinnitamine; • 2022 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine; • Riigi kui sihtasutuse asutaja ootuste arutelu ja sõnastamine. Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR BRUTO) Urmas Dresen juhatuse liige 01.01.-31.12.2021 57 715 eurot Roomet Leiger nõukogu esimees 01.01.-13.02; 15.03 -31.12.2021 3 882 eurot Marju Reismaa nõukogu liige 01.01.-31.12.2021 2 100 eurot Kaupo Raag nõukogu liige 01.01.-31.12.2021 2 100 eurot Carolin Pihlap nõukogu liige 01.01.-13.02; 15.03 -31.12.2021 1 941 eurot Heiti Hääl nõukogu liige 01.01.-13.02; 15.03 -31.12.2021 1 941 eurot 5 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 219 437 2 165 245 2 Nõuded ja ettemaksed 411 664 813 466 3 Varud 58 879 45 644 Kokku käibevarad 2 689 980 3 024 355 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 12 712 049 13 084 643 5 Immateriaalsed põhivarad 110 849 89 323 6 Kokku põhivarad 12 822 898 13 173 966 Kokku varad 15 512 878 16 198 321 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 475 765 711 574 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 0 14 000 Kokku lühiajalised kohustised 475 765 725 574 Kokku kohustised 475 765 725 574 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 892 432 7 892 432 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 7 580 315 7 488 703 Aruandeaasta tulem -435 634 91 612 Kokku netovara 15 037 113 15 472 747 Kokku kohustised ja netovara 15 512 878 16 198 321 6 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 690 468 5 835 397 9 Tulu ettevõtlusest 1 671 739 1 666 956 10 Muud tulud 812 878 Kokku tulud 7 363 019 7 503 231 Kulud Jagatud annetused ja toetused -2 725 -315 Mitmesugused tegevuskulud -4 708 284 -4 434 062 11 Tööjõukulud -2 340 855 -2 242 927 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -746 789 -735 860 5 Kokku kulud -7 798 653 -7 413 164 Põhitegevuse tulem -435 634 90 067 Muud finantstulud ja -kulud 0 1 545 Aruandeaasta tulem -435 634 91 612 7 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2021 2020 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -435 634 90 067 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 746 789 735 860 5 Muud korrigeerimised -55 000 -28 694 Kokku korrigeerimised 691 789 707 166 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 399 047 302 123 3,4 Varude muutus -13 235 -33 302 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -195 949 41 178 7,8 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -14 000 -3 190 9 toetustest Muud rahavood põhitegevusest 0 1 545 Kokku rahavood põhitegevusest 432 018 1 105 587 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -432 826 -552 081 5 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 55 000 217 259 9 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest -377 826 -334 822 Kokku rahavood 54 192 770 765 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 165 245 1 394 480 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 54 192 770 765 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 219 437 2 165 245 2 8 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2019 7 892 432 7 488 703 15 381 135 Aruandeaasta tulem 91 612 91 612 31.12.2020 7 892 432 7 580 315 15 472 747 Aruandeaasta tulem -435 634 -435 634 31.12.2021 7 892 432 7 144 681 15 037 113 9 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi sihtasutus) 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Sihtasutuse 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja riigikassas hoitavaid vahendeid. Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused. Investeerimistegevused on kajastatud otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, see on nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ning kantakse kulusse individuaalmaksumuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja museaale ei amortiseerita. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses ei kapitaliseerita nende maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga 10 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Hooned 20-50 aastat Rajatised (teed, trassid, 10-40 aastat piirdeaiad, mänguväljakud jms) Masinad ja seadmed (v.a 5-10 aastat transpordivahendid) Transpordivahendid (sh 5-50 aastat veesõidukid, maismaasõidukid) Inventar (sh mööbel, 2-10 aastat bürooseadmed, muu inventar) IKT seadmed 2-3 aastat Immateriaalne põhivara 2-20 aastat Maad ja kultuuriväärtusega asju (sh kunstiväärtusi), mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Annetused ja toetused Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jagatakse järgmisteks liikideks: a) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; b) tegevustoetused - saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste ja tulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest, kaubandustegevusest, toitlustusest ja sadamateenustest saadud tulu. 11 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Kulud Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga. Hüvitisi töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna kohustise tekkimise hetkel. Lõpparve väljamakse toimub töölepingu lõppemise viimasel kuupäeval. Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid. Seotud osapooled Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud: 1. sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Sündmused pärast bilansipäeva. Aruandes avalikustatakse olulised sündmused pärast bilansipäeva ja nende võimalik mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Riigikassa 2 192 924 2 155 681 Sularaha kassas 21 990 9 564 Raha teel 4 523 0 Kokku raha 2 219 437 2 165 245 12 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 55 140 55 140 Ostjatelt laekumata 55 140 55 140 arved Maksude ettemaksed ja 264 522 264 522 tagasinõuded Muud nõuded 584 584 Viitlaekumised 584 584 Ettemaksed 91 418 91 418 Tulevaste perioodide 91 418 91 418 kulud Kokku nõuded ja 411 664 411 664 ettemaksed 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 35 580 35 580 Ostjatelt laekumata 35 580 35 580 arved Nõuded seotud osapoolte 1 632 1 632 vastu Maksude ettemaksed ja 531 498 531 498 tagasinõuded Muud nõuded 29 900 29 900 Viitlaekumised 29 900 29 900 Ettemaksed 214 856 214 856 Tulevaste perioodide 214 856 214 856 kulud Kokku nõuded ja 813 466 813 466 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 95 650 102 536 Üksikisiku tulumaks 63 777 45 406 Erisoodustuse tulumaks 1 106 279 Sotsiaalmaks 111 131 79 917 Kohustuslik kogumispension 4 884 4 162 Töötuskindlustusmaksed 7 342 5 344 Ettemaksukonto jääk 168 872 428 962 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 264 522 188 240 531 498 135 108 13 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2019 Soetusmaksumus 85 343 1 132 474 354 193 1 315 405 1 669 598 10 949 559 36 774 13 873 748 Akumuleeritud kulum -167 375 -20 913 -63 447 -84 360 -228 319 -480 054 Jääkmaksumus 85 343 965 099 333 280 1 251 958 1 585 238 10 721 240 36 774 13 393 694 Ostud ja parendused 32 634 28 705 13 742 42 447 75 541 254 381 405 003 Uute ehitiste ost, 32 634 32 634 uusehitus, parendused Muud ostud ja 28 705 13 742 42 447 75 541 254 381 372 369 parendused Amortisatsioonikulu -89 210 -11 344 -161 514 -172 858 -451 986 -714 054 Ümberliigitamised 6 810 6 992 68 814 75 806 55 841 -138 457 0 Ümberliigitamised 6 810 6 992 68 814 75 806 55 841 -138 457 0 lõpetamata projektidest 31.12.2020 Soetusmaksumus 85 343 1 171 918 389 890 1 397 961 1 787 851 11 080 942 152 698 14 278 752 Akumuleeritud kulum -256 585 -32 257 -224 961 -257 218 -680 306 -1 194 109 Jääkmaksumus 85 343 915 333 357 633 1 173 000 1 530 633 10 400 636 152 698 13 084 643 Ostud ja parendused 8 525 335 591 344 116 Muud ostud ja 8 525 335 591 344 116 parendused Amortisatsioonikulu -90 160 -17 982 -164 197 -182 179 -444 371 -716 710 Ümberliigitamised 232 409 232 409 88 331 -320 740 0 Ümberliigitamised 232 409 232 409 88 331 -320 740 0 lõpetamata projektidest 31.12.2021 Soetusmaksumus 85 343 1 171 918 622 299 1 397 961 2 020 260 11 163 971 167 549 14 609 041 Akumuleeritud kulum -346 745 -50 239 -389 158 -439 397 -1 110 850 -1 896 992 Jääkmaksumus 85 343 825 173 572 060 1 008 803 1 580 863 10 053 121 167 549 12 712 049 14 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud Lõpetamata immateriaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2019 Soetusmaksumus 106 056 0 106 056 Akumuleeritud kulum -18 420 -18 420 Jääkmaksumus 87 636 0 87 636 Ostud ja parendused 11 935 11 560 23 495 Amortisatsioonikulu -21 808 -21 808 31.12.2020 Soetusmaksumus 117 991 11 560 129 551 Akumuleeritud kulum -40 228 -40 228 Jääkmaksumus 77 763 11 560 89 323 Ostud ja parendused 55 845 55 845 Amortisatsioonikulu -30 077 -30 077 Ümberliigitamised 38 417 -42 659 -4 242 31.12.2021 Soetusmaksumus 156 408 24 746 181 154 Akumuleeritud kulum -70 305 -70 305 Jääkmaksumus 86 103 24 746 110 849 15 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 225 349 225 349 Võlad töövõtjatele 54 527 54 527 Maksuvõlad 188 240 188 240 Muud võlad 2 493 2 493 Muud viitvõlad 2 493 2 493 Saadud ettemaksed 5 156 5 156 Tulevaste perioodide tulud 5 156 5 156 Kokku võlad ja ettemaksed 475 765 475 765 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 339 422 339 422 Võlad töövõtjatele 215 515 215 515 Maksuvõlad 135 108 135 108 Muud võlad 2 754 2 754 Muud viitvõlad 2 754 2 754 Saadud ettemaksed 18 775 18 775 Tulevaste perioodide tulud 18 775 18 775 Kokku võlad ja ettemaksed 711 574 711 574 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2021 31.12.2020 Töötasude kohustis 0 103 140 Puhkusetasude kohustis 48 576 45 552 Võlad majanduskulude eest 5 950 0 Kokku võlad töövõtjatele 54 526 148 692 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 16 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks EAS 217 269 217 269 Kaitseministeerium 28 705 (mitterahaline) Kokku sihtfinantseerimine 217 269 217 269 28 705 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Teadusagentuur 2 190 14 000 2 190 14 000 Riigikantselei 15 000 10 14 990 Keskkonnaministeerium 6 300 6 300 SA Keskkonnainvesteeringute 29 900 29 900 Keskus KULKA 36 350 36 350 Haridus- ja 2 000 2 000 Teadusministeerium Tegevustoetus 4 574 734 4 574 734 Kaitseministeerium 1 000 1 000 Töötukassa 152 071 152 071 Kultuuriministeeriumi 971 238 971 238 kriisiabi TANDEM 5 269 5 269 30Miles 10 650 10 650 Kokku sihtfinantseerimine 17 190 5 773 612 10 5 806 692 29 900 14 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 217 269 17 190 5 990 881 10 5 835 397 29 900 14 000 toetused 17 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2021 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Haridus- ja 30 000 30 000 Teadusministeerium Kultuuriministeerium 25 000 25 000 Kokku sihtfinantseerimine 55 000 55 000 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Teadusagentuur 14 000 14 000 SA Keskkonnainvesteeringute 29 900 29 900 Keskus KULKA 26 890 26 890 Töötukassa 402 780 403 364 584 Tegevustoetus 4 564 283 4 564 283 Kultuuriministeeriumi 600 271 600 271 kriisiabi Kultuuriministeerium 12 260 12 260 Haridus- ja 4 400 4 400 Teadusministerium Kaitseministeerium 10 000 10 000 Kokku sihtfinantseerimine 29 900 14 000 5 650 784 5 635 468 584 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 29 900 14 000 5 705 784 5 690 468 584 toetused Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2021 2020 Piletitulu 616 798 908 618 Programmitulu, sündmused ja muud tulud 135 914 62 787 Muuseumipoed ja toitlustus 780 571 561 316 Sadamateenused 138 456 134 235 Kokku tulu ettevõtlusest 1 671 739 1 666 956 18 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2021 2020 Administreerimiskulud 96 275 81 916 Uurimis- ja arendustööd 14 714 14 598 Lähetuskulud 29 693 27 032 Koolituskulud 21 311 17 332 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 482 480 2 352 336 Rajatiste majandamiskulud 134 122 67 595 Sõidukite majandamiskulud 77 065 131 941 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 76 950 79 690 Inventari majandamiskulud 127 992 179 453 Toitlustusteenused 661 559 507 229 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 21 426 19 818 Teavikute ja kunstiesemete kulud 17 755 50 303 Kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud 932 652 880 392 Eri- ja vormiriietus 9 342 13 576 Muud tegevuskulud 4 948 10 851 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 708 284 4 434 062 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2021 2020 Palgakulu 1 740 011 1 684 106 Sotsiaalmaksud 590 459 558 821 Kokku tööjõukulud 2 330 470 2 242 927 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 85 87 Töötajad lepingute lõikes: 1. Nõukogu liikmed - 5 2. Juhatuse liige - 1 3. Töölepinguid - 93 4. Käsunduslepinguid - 6 5. Töövõtulepinguid - 1 Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) 19 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2021. a. majandusaasta aruanne MÜÜDUD 2021 Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 35 716 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 35 716 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2021 2020 Arvestatud tasu 69 679 54 531 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva Alates 12.04.2022 opereerib muuseumi kauplustega kaubandusteenuste osutaja. 20  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Meremuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Meremuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2021 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2021 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 16.05.2022