dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine ja taotlusvooru hindamisjuhendi kinnitamine

Kultuuriministeerium · 23. mai 2022
Viit
93
Registreeritud
23. mai 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2022 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Aleksandr Aidarov

Failid

  • 📎93 23.05.2022 Ministri põhitegevus.bdoc956 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 23.05.2022 nr 93 Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni moodustamine ja taotlusvooru hindamisjuhendi kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 ning kultuuriministri 16. mai 2022. a määruse nr 7 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Moodustan hindamiskomisjoni Kultuuriministeeriumi 2022. aasta eelarves taotlusvoorule „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine“ ette nähtud vahenditest toetuse jaotamise ettepanekute tegemiseks kultuuriministrile järgmises koosseisus: Esimees: Tarvi Sits - Kultuuriministeeriumi kantsler Liikmed: Katre Väli - Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja asetäitja Martin Eessalu - Haridus- ja Teadusministeeriumi teadustaristu valdkonna juht Anu-Maaja Pallok - Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna loomemajanduse nõunik Indrek Ots - Eesti Teadusagentuuri nõunik Kristel Pappel - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt - Malmö Ülikooli professor Liina Unt - Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kunsti ja disaini õppekava juht 2. Kinnitan taotlusvooru „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine“ hindamisjuhendi. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru hindamisjuhend 1. Taotluste hindamine 1.1. Taotlusi hinnatakse Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis https://toetused.kul.ee. 1.2. Kõiki taotlusi hinnatakse samade kriteeriumide ja menetlusreeglite alusel, et kohelda kõiki taotlejaid võrdselt. 1.3. Taotluste lõpliku paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet ja võrreldakse taotlusi pingerea alusel. 1.4. Taotluste hindamine on üheastmeline – hindamiskomisjon vaatab taotlused üle ja annab oma hinnangu. 2. Hindamiskriteeriumid ja hindamisskaala 2.1. Hindamiskriteeriumid: Taotluste hindamisel lähtutakse hindamiskriteeriumidest. Hindeid tuleb põhjendada. Põhjenduses tuleb vastata igale alakriteeriumi punktile (st vastus punktile 1.1, 1.2 jne). Kriteerium Alakriteerium Hinde- skaala 1. Loovuurimuse 1.1. Kui konkreetselt ja asjakohaselt on kirjeldatud 1 kuni 5 olulisus Eesti loovuurimuse teadusväline olulisus Eestile (sõltuvalt kultuurile, uurimisteemast kultuurile, ühiskonnale või majandusele)? ühiskonnale ja/või majandusele 2. Teaduslik 2.1. Kui hästi on põhjendatud loovuurimuse teaduslikkus ja 1 kuni 5 põhjendatus ja teostatavus? teostatavus, sh 2.2. Kui hästi on põhjendatud eesmärgid? eesmärgid, 2.3. Kui hästi on kirjeldatud uurimismeetod(id), sh meetodid, uurimisküsimused ja/või hüpoteesid? riskianalüüs, 2.4. Kui hästi on analüüsitud loovuurimuse projekti läbiviimise ressursid ja taristu riskid ning nende maandamise meetmed? 2.5. Mil määral toetavad ressursid ja teadustaristu loovuurimuse eesmärkide saavutamist? 3. Loovuurimuse 3.1. Kui hästi ja selgelt on kirjeldatud loovuurimuse teaduslik 1 kuni 5 teaduslik olulisus ja olulisus? eeldatavate 3.2. Kuivõrd selgelt on uurimustöö ja loovkomponent omavahel tulemuste seotud ja mõtestatud? potentsiaalne 3.3. Kui hästi ja selgelt on kirjeldatud loovuurimuse rakendatavus, multidistsiplinaarsus? lähtudes uurimisvaldkonna eripärast 1 3.4. Kui selgelt on kirjeldatud, kus ja kuidas on võimalik loovuurimuse eeldatavaid tulemusi rakendada edasises uurimistöös? 4. Projekti meeskonna 4.1. Avaldatud, sh eelretsenseeritud loovuurimuslikud tööd. 1 kuni 5 kvalifikatsioon, sh 4.2. Preemiad või nominatsioonid konkurssidel, riiklikud või loovuurimuse tase ja rahvusvahelised tunnustused. tulemused; 4.3. Kureeritud näitus(ed) või esitus(ed), tööstusomand, osalus rahvusvahelise innovaatiliste lahenduste ja teenuste väljatöötamisel. ja/või 4.4. Loovuurimuslike või loominguliste projektide juhtimine ja multidistsiplinaarse multidistsiplinaarne koostöö. koostöö ja/või 4.5. Loovuurimuslikes või loomingulistes projektides osalemine. uurimisprojektide kogemus; publikatsioonide arv ja tase 5. Projekti 5.1. Kas projekti kulud on põhjendatud ja selgitatud? 0 kuni 1 kuluefektiivsus 5.2. Kas projekti hinnanguline kulu on püstitatud eesmärkidega kooskõlas? 6. Teadusandmete 6.1. Kas taotluses on andmehaldusplaan, millest juhindutakse 0 kuni 1 haldamine, sh andmehalduse juriidiliste nõuete tagamisel (nt tundlike loomine, kogumine, andmete kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine; säilitamine, valdkonnaspetsiifilised andmekaitse nõuded jne), ja kaitsmine ja selgitatud, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse? avalikustamine 6.2. Kas andmehaldusplaanis on piisavalt, hoolikalt ja asjakohaselt kirjeldatud teadusandmete haldamisega seotud küsimusi, sh teadusandmete säilitamist, kaitsmist, andmetega seotud õiguste küsimusi, (asutusesiseseid) avaandmete reegleid jne? 6.3. Kas taotluses on kirjeldatud teadusandmete avalikustamise viisid? 7. Teaduseetika ja 7.1. Kas taotluses on piisavalt hinnatud loovuurimuse 0 kuni 1 eetilised riskid teaduseetika küsimusi (nt inimeste osaluse ja loomadega seotud küsimused; soolise, vanuselise, kultuurilise jmt mitmekesisuse küsimused; poliitilised, usulised, ühiskondlikud, ajaloolised ja teised tundlikud teemad; loodusliku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnaalane sekkumine jne)? 7.2. Kas taotluses on loovuurimuse tegevuskava, millest juhindutakse teaduseetika juriidiliste nõuete tagamisel (nt eetikakomitee kooskõlastus, uuringuprotokollid jne), ja selgitatud, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse? 7.3. Kas taotluses on piisavalt käsitletud võimalikke teaduseetikaga seotud riske (nt tõendid ja autorsuse küsimused, andmete ja intellektuaalomandi omandiõigus jne)? 2 2.2. Hindamisskaalad ja lõpliku punktisumma kujunemine: 2.2.1. Viieastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumi hindamisel: • suurepärane (5); • väga hea (4); • hea (3); • rahuldav (2); • mitterahuldav (1). 2.2.2. Kolmeastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 5., 6. ja 7. kriteeriumi hindamisel: • sobiv (1); • osaliselt sobiv (0,5); • mittesobiv (0). 2.3. Hinnete tõlgendus 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumis: 2.3.1. Mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud ebapiisavalt ja/või selles on tõsiseid puudusi. 2.3.2. Rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud väga üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid puudusi. Taotluse parandamiseks oleks vaja olulisi muudatusi ja täpsustusi. 2.3.3. Hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud hästi, ent esineb mitmeid puudusi. Mitmeid olulisi aspekte on vaja põhjalikumalt ja selgemalt käsitleda. Korralik, aga mitmete küsitavustega uurimisprojekt. 2.3.4. Väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud väga hästi ning esineb vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed muudatused ja täpsustused. 2.3.5. Suurepärane (5) – taotlus on väga hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev taotlus kõigis selle aspektides. 2.4. Hinnete tõlgendus 5., 6. ja 7. kriteeriumis: 2.4.1. Sobiv (1) – puudusi ei esine. 2.4.2. Osaliselt sobiv (0,5) – esineb mõningaid puudusi või küsitavusi (põhjenduse lisamine on kohustuslik). 2.4.3. Mittesobiv (0) – esineb väga olulisi puudusi (põhjenduse lisamine on kohustuslik). 3 2.5. Lõpliku punktisumma saamiseks summeeritakse kriteeriumide hinded. Lõplik punktisumma võib olla 4 kuni 23 punkti. 2.6. Taotluste hindamisel kasutatakse kvalifitseerumislävendit. Kriteeriumide 1, 2, 3, ja 4 kvalifitseerumislävend on 3 punkti (hea), mis annab kokku 12 punkti. Kriteeriumide 6, 7 ja 8 kvalifitseerumislävend on 0,5 punkti (osaliselt sobiv), mis annab kokku 1,5 punkti. Taotlus ei kvalifitseeru rahastamisele, kui jääb mõlema lävendi punktide liitmisel alla 13,5 punkti. 3. Kokkuvõtva hinnangu andmine ja paremusjärjestuse moodustamine 3.1. Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele kirjaliku kokkuvõtva hinnangu, mis sisaldab taotluse lõplikku punktisummat ning selle tugevusi ja puudusi. 3.2. Tuginedes taotlustele antud lõplikele punktisummadele, moodustab hindamiskomisjon taotluste paremusjärjestuse. Alla kvaliteedilävendi jäänud taotlusi paremusjärjestusse ei panda. 3.3. Taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. Kui taotlusvooru eelarvest ei ole võimalik rahuldada kõiki kvalifitseerumislävendi ületanud taotlusi, lähtub hindamiskomisjon rahastusettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 3.3.1. Kui taotlus jääb paremusjärjestuses viimasele kohale ja selle täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve jäägi tõttu võimalik, võib taotluse rahuldada osaliselt. 3.3.2. Võrdse punktisummaga taotlused seatakse paremusjärjestusse hindamiskriteeriumides antud hinnete järgi, lähtudes järgmisest hindamiskriteeriumide järjekorrast: 4, 3, 1, 5, 2, 7 ja 6. 3.3.3. Taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 3.3.2 kirjeldatud tegevust, seatakse paremusjärjestusse, eelistades taotlusi, mille valdkond on paremusjärjestuses eespool olevate taotluste seas vähem esindatud. 3.3.4. Taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 3.3.3 kirjeldatud tegevust ning kuuluvad rahuldatavate taotluste hulka, seatakse paremusjärjestusse loosimise teel. 4
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel