Kultuuriministeerium · 23. mai 2022
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 23.05.2022 nr 93
Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse
toetamise taotlusvooru hindamiskomisjoni
moodustamine ja taotlusvooru hindamisjuhendi
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 21 ning kultuuriministri 16. mai 2022. a määruse nr 7
„Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ § 12 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Moodustan hindamiskomisjoni Kultuuriministeeriumi 2022. aasta eelarves taotlusvoorule
„Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamine“ ette nähtud vahenditest toetuse
jaotamise ettepanekute tegemiseks kultuuriministrile järgmises koosseisus:
Esimees:
Tarvi Sits - Kultuuriministeeriumi kantsler
Liikmed:
Katre Väli - Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja
asetäitja
Martin Eessalu - Haridus- ja Teadusministeeriumi teadustaristu valdkonna
juht
Anu-Maaja Pallok - Kultuuriministeeriumi strateegia- ja
innovatsiooniosakonna loomemajanduse nõunik
Indrek Ots - Eesti Teadusagentuuri nõunik
Kristel Pappel - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor
Pille Pruulmann-Vengerfeldt - Malmö Ülikooli professor
Liina Unt - Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kunsti ja disaini
õppekava juht
2. Kinnitan taotlusvooru „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse
toetamine“ hindamisjuhendi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik
Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise taotlusvooru
hindamisjuhend
1. Taotluste hindamine
1.1. Taotlusi hinnatakse Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemis
https://toetused.kul.ee.
1.2. Kõiki taotlusi hinnatakse samade kriteeriumide ja menetlusreeglite alusel, et kohelda
kõiki taotlejaid võrdselt.
1.3. Taotluste lõpliku paremusjärjestuse moodustamisel arvestatakse kogu asjakohast teavet
ja võrreldakse taotlusi pingerea alusel.
1.4. Taotluste hindamine on üheastmeline – hindamiskomisjon vaatab taotlused üle ja annab
oma hinnangu.
2. Hindamiskriteeriumid ja hindamisskaala
2.1. Hindamiskriteeriumid:
Taotluste hindamisel lähtutakse hindamiskriteeriumidest. Hindeid tuleb põhjendada.
Põhjenduses tuleb vastata igale alakriteeriumi punktile (st vastus punktile 1.1, 1.2 jne).
Kriteerium Alakriteerium Hinde-
skaala
1. Loovuurimuse 1.1. Kui konkreetselt ja asjakohaselt on kirjeldatud 1 kuni 5
olulisus Eesti loovuurimuse teadusväline olulisus Eestile (sõltuvalt
kultuurile, uurimisteemast kultuurile, ühiskonnale või majandusele)?
ühiskonnale ja/või
majandusele
2. Teaduslik 2.1. Kui hästi on põhjendatud loovuurimuse teaduslikkus ja 1 kuni 5
põhjendatus ja teostatavus?
teostatavus, sh 2.2. Kui hästi on põhjendatud eesmärgid?
eesmärgid, 2.3. Kui hästi on kirjeldatud uurimismeetod(id), sh
meetodid, uurimisküsimused ja/või hüpoteesid?
riskianalüüs, 2.4. Kui hästi on analüüsitud loovuurimuse projekti läbiviimise
ressursid ja taristu riskid ning nende maandamise meetmed?
2.5. Mil määral toetavad ressursid ja teadustaristu loovuurimuse
eesmärkide saavutamist?
3. Loovuurimuse 3.1. Kui hästi ja selgelt on kirjeldatud loovuurimuse teaduslik 1 kuni 5
teaduslik olulisus ja olulisus?
eeldatavate 3.2. Kuivõrd selgelt on uurimustöö ja loovkomponent omavahel
tulemuste seotud ja mõtestatud?
potentsiaalne 3.3. Kui hästi ja selgelt on kirjeldatud loovuurimuse
rakendatavus, multidistsiplinaarsus?
lähtudes
uurimisvaldkonna
eripärast
1
3.4. Kui selgelt on kirjeldatud, kus ja kuidas on võimalik
loovuurimuse eeldatavaid tulemusi rakendada edasises
uurimistöös?
4. Projekti meeskonna 4.1. Avaldatud, sh eelretsenseeritud loovuurimuslikud tööd. 1 kuni 5
kvalifikatsioon, sh 4.2. Preemiad või nominatsioonid konkurssidel, riiklikud või
loovuurimuse tase ja rahvusvahelised tunnustused.
tulemused; 4.3. Kureeritud näitus(ed) või esitus(ed), tööstusomand, osalus
rahvusvahelise innovaatiliste lahenduste ja teenuste väljatöötamisel.
ja/või 4.4. Loovuurimuslike või loominguliste projektide juhtimine ja
multidistsiplinaarse multidistsiplinaarne koostöö.
koostöö ja/või 4.5. Loovuurimuslikes või loomingulistes projektides osalemine.
uurimisprojektide
kogemus;
publikatsioonide arv
ja tase
5. Projekti 5.1. Kas projekti kulud on põhjendatud ja selgitatud? 0 kuni 1
kuluefektiivsus 5.2. Kas projekti hinnanguline kulu on püstitatud eesmärkidega
kooskõlas?
6. Teadusandmete 6.1. Kas taotluses on andmehaldusplaan, millest juhindutakse 0 kuni 1
haldamine, sh andmehalduse juriidiliste nõuete tagamisel (nt tundlike
loomine, kogumine, andmete kogumine, haldamine, säilitamine ja hävitamine;
säilitamine, valdkonnaspetsiifilised andmekaitse nõuded jne), ja
kaitsmine ja selgitatud, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse?
avalikustamine 6.2. Kas andmehaldusplaanis on piisavalt, hoolikalt ja
asjakohaselt kirjeldatud teadusandmete haldamisega seotud
küsimusi, sh teadusandmete säilitamist, kaitsmist,
andmetega seotud õiguste küsimusi, (asutusesiseseid)
avaandmete reegleid jne?
6.3. Kas taotluses on kirjeldatud teadusandmete avalikustamise
viisid?
7. Teaduseetika ja 7.1. Kas taotluses on piisavalt hinnatud loovuurimuse 0 kuni 1
eetilised riskid teaduseetika küsimusi (nt inimeste osaluse ja loomadega
seotud küsimused; soolise, vanuselise, kultuurilise jmt
mitmekesisuse küsimused; poliitilised, usulised,
ühiskondlikud, ajaloolised ja teised tundlikud teemad;
loodusliku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnaalane
sekkumine jne)?
7.2. Kas taotluses on loovuurimuse tegevuskava, millest
juhindutakse teaduseetika juriidiliste nõuete tagamisel (nt
eetikakomitee kooskõlastus, uuringuprotokollid jne), ja
selgitatud, kuidas neid nõudeid projekti jooksul täidetakse?
7.3. Kas taotluses on piisavalt käsitletud võimalikke
teaduseetikaga seotud riske (nt tõendid ja autorsuse
küsimused, andmete ja intellektuaalomandi omandiõigus
jne)?
2
2.2. Hindamisskaalad ja lõpliku punktisumma kujunemine:
2.2.1. Viieastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumi hindamisel:
• suurepärane (5);
• väga hea (4);
• hea (3);
• rahuldav (2);
• mitterahuldav (1).
2.2.2. Kolmeastmelist eristavat hindamisskaalat kasutatakse 5., 6. ja 7. kriteeriumi hindamisel:
• sobiv (1);
• osaliselt sobiv (0,5);
• mittesobiv (0).
2.3. Hinnete tõlgendus 1., 2., 3. ja 4. kriteeriumis:
2.3.1. Mitterahuldav (1) – taotluses on hindamiskriteeriumide mitmeid aspekte käsitletud
ebapiisavalt ja/või selles on tõsiseid puudusi.
2.3.2. Rahuldav (2) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke aspekte käsitletud väga
üldiselt ning selles esineb märkimisväärseid puudusi. Taotluse parandamiseks oleks vaja olulisi
muudatusi ja täpsustusi.
2.3.3. Hea (3) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud hästi,
ent esineb mitmeid puudusi. Mitmeid olulisi aspekte on vaja põhjalikumalt ja selgemalt
käsitleda. Korralik, aga mitmete küsitavustega uurimisprojekt.
2.3.4. Väga hea (4) – taotluses on hindamiskriteeriumide enamikke olulisi aspekte käsitletud
väga hästi ning esineb vaid üksikuid puudusi või küsitavusi. Soovitatavad oleksid vähesed
muudatused ja täpsustused.
2.3.5. Suurepärane (5) – taotlus on väga hästi koostatud ning vastab hindamiskriteeriumide
kõikidele alakriteeriumidele parimal võimalikul moel. Erakordselt tugev taotlus kõigis selle
aspektides.
2.4. Hinnete tõlgendus 5., 6. ja 7. kriteeriumis:
2.4.1. Sobiv (1) – puudusi ei esine.
2.4.2. Osaliselt sobiv (0,5) – esineb mõningaid puudusi või küsitavusi (põhjenduse lisamine on
kohustuslik).
2.4.3. Mittesobiv (0) – esineb väga olulisi puudusi (põhjenduse lisamine on kohustuslik).
3
2.5. Lõpliku punktisumma saamiseks summeeritakse kriteeriumide hinded. Lõplik
punktisumma võib olla 4 kuni 23 punkti.
2.6. Taotluste hindamisel kasutatakse kvalifitseerumislävendit. Kriteeriumide 1, 2, 3, ja 4
kvalifitseerumislävend on 3 punkti (hea), mis annab kokku 12 punkti. Kriteeriumide 6, 7 ja 8
kvalifitseerumislävend on 0,5 punkti (osaliselt sobiv), mis annab kokku 1,5 punkti. Taotlus ei
kvalifitseeru rahastamisele, kui jääb mõlema lävendi punktide liitmisel alla 13,5 punkti.
3. Kokkuvõtva hinnangu andmine ja paremusjärjestuse moodustamine
3.1. Hindamiskomisjon koostab igale taotlusele kirjaliku kokkuvõtva hinnangu, mis sisaldab
taotluse lõplikku punktisummat ning selle tugevusi ja puudusi.
3.2. Tuginedes taotlustele antud lõplikele punktisummadele, moodustab hindamiskomisjon
taotluste paremusjärjestuse. Alla kvaliteedilävendi jäänud taotlusi paremusjärjestusse ei panda.
3.3. Taotlused rahuldatakse paremusjärjestuse alusel. Kui taotlusvooru eelarvest ei ole võimalik
rahuldada kõiki kvalifitseerumislävendi ületanud taotlusi, lähtub hindamiskomisjon
rahastusettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest:
3.3.1. Kui taotlus jääb paremusjärjestuses viimasele kohale ja selle täielik rahuldamine ei ole
taotlusvooru eelarve jäägi tõttu võimalik, võib taotluse rahuldada osaliselt.
3.3.2. Võrdse punktisummaga taotlused seatakse paremusjärjestusse hindamiskriteeriumides
antud hinnete järgi, lähtudes järgmisest hindamiskriteeriumide järjekorrast: 4, 3, 1, 5, 2, 7 ja 6.
3.3.3. Taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 3.3.2 kirjeldatud tegevust,
seatakse paremusjärjestusse, eelistades taotlusi, mille valdkond on paremusjärjestuses eespool
olevate taotluste seas vähem esindatud.
3.3.4. Taotlused, mis jäävad võrdsele positsioonile pärast punktis 3.3.3 kirjeldatud tegevust
ning kuuluvad rahuldatavate taotluste hulka, seatakse paremusjärjestusse loosimise teel.
4