Kiri

Sotsiaalministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruste muutmise vajadus tuleneb erialaseltside viimastel aastatel tehtud taotlustest ning Tartu Ülikooli 13.04.2022 tehtud ettepanekust. Määruste muutmise eesmärk on pikendada Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli kokkuleppel kahe residentuuriprogrammi kestust, parandada ühe eriala nimetust ning lisada ühele erialale lisapädevus. 2022. a. vastuvõtuks on Tartu Ülikoolile (TÜ) esitatud 30.04.2022 seisuga residentuuritellimus. Selleks, et tellimust TÜ poolt täitma hakata, on vaja, et residentuuriprogrammide muudatused hakkaksid kehtima ja oleksid Haridus- ja Teadusministeeriumis registreeritud mais 2022. a. Pikendatud residentuuriprogrammid (taastusravi, sünnitusabi ja günekoloogia) ja lisapädevuse radioloogia erialale on kinnitanud Sotsiaalministeerium ning ülikooli senat. Vastuvõtt uuendatud programmidele on planeeritud käesoleva aasta sügisest. Eelnõu peamine eesmärk on parandada Eestis eriarstiks õppivate inimeste hariduse kvaliteeti ning viia erialade õppeprogrammid vastavusse EL-i erialade standardite ja juhistega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post: [email protected]; telefon: 626 9308) ja nõunik Reena Müller (e-post: [email protected]; telefon 626 9161). Määruse muudatuse väljatöötamisse on olnud kaasatud Tartu Ülikooli ja erialade esindajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post: [email protected]; telefon: 626 9165). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse muutmise eelnõu eesmärk Esimene eesmärk on nimetada ümber taastusravi ja füsiaatria eriala ja pikendada vastavat residentuuriprogrammi kolme aasta pealt nelja aasta peale. Uueks nimeks saab „taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega“. Taastusravi on eestikeelne korrektne ja üheselt mõistetav termin ning mõlema eriala üldjuhendaja poolt kinnitatud. Tulevikus jääb kaks eriala: taastusravi kestusega neli aastat ja taastusravi spordimeditsiini kõrvalerialaga kestus samuti neli aastat. Mõlemal erialal aga eraldi hariduse infosüsteemi koodid. Residentuuri läbinud arst on vastavalt läbitud programmile kas taastusarst või taastusarst spordiarsti kõrvalerialaga. Sarnaselt on olemas ka käesoleval hetkel erinevaid residentuuriprogramme, mille kestuse sees toimub lõpus spetsialiseeriumine. Enamuses Euroopa riikides on taastusravi (Physical and Rehabilitation Medicine) iseseisev eriala. Residentuuri kestus on keskmiselt neli (3-6) aastat. Eesti on seni ainus Euroopa riik ja ainus European Union of Medical Specialists (UEMS) liikmesriik, kus taastusravi residentuur kestab ainult kolm aastat. Arvestades taastusarstile esitatavaid nõudeid (orienteerumine väga mitmete ja erinevate haigusseisundite diagnostikas, medikamentoosses ravis jm. ravivõimalustes, kompleksse lähenemise vajadus inimesele kui tervikule) on vältimatult vajalik pikendada residentuuri kestus vähemalt nelja aastani. Haigusseisundid, millega taastusarst tänapäeval enamasti kokku puutub, on: luu-lihaskonna kahjustused, neuroloogilised häired, traumad, amputatsioonid, vaagnaorganite düsfunktsioon, kardiorespiratoorne puudulikkus, krooniline valu, pahaloomuliste kasvajatega kaasnevad 1 seisundid, kirurgilise ravi (sh bariaatrilise ravi järgne taastusravi) komplikatsioonid, elundite siirdamise eelsed ja järgsed seisundid, kuid ka kaasasündinud puuded (sh. PCI jpt.), nüüdseks ka COVID-19. Vastavalt Euroopa Eriarstide Ühenduse taastusravi sektsiooni (UEMS PRM Section and Board) juhistele peab sertifitseeritud taastusarst omama kliinilist pädevust erinevates valdkondades, milleks hetkel kehtiv programm ei sisalda piisavat ettevalmistust. Seda eelkõige kliiniliste (radioloogia) ja funktsionaalsete uuringute kasutamises ja interpreteerimises, taastusravi- spetsiifiliste protseduuride (sh botuliintoksiini süsted, intraartikularsed süsted, funktsionaalne elektriline stimulatsioon) valdamises ja abivahendite (sh. ortoosid, eksoproteesid, kõrgtehnoloogilised abivahendid ) kohaldamises. Taastusravi arst peab orienteeruma väga erinevate haigusseisundite (pediaatriast kuni siirdatud organitega haigete taastusravini) diagnostikas ja ravis. Ei ole haruldased ka olukorrad, kus just taastusravi struktuurides rakendatakse diferentsiaaldiagnostilisi meetodeid selgitamaks patsiendi patoloogia olemust ja ravitakse akuutseid kliinilisi seisundeid. Residentuuri kestuse pikendamine annab võimaluse täiendada kohustuslike tsüklite nimekirja kolme tsükliga: sisemeditsiin, radioloogia ja onkoloogia. Valiktsüklitesse on planeeritud infektsioonhaigused, erakorraline meditsiin ja psühhiaatria. Planeeritav lisa-aasta annab võimaluse spetsialiseeruda taastusravi kitsamal erialal ja vastavalt sellele lülitada programmi spetsiifiline väljaõpe- näiteks botulinum-toksiini süsted neuroloogilises taastusravis spetsialiseerujal, intraartikulaarsed süsted ortopeedilises taastusravis jne. Vähemalt nelja-aastane taastusravi eriala residentuur tagaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele vastava taastusarstide ettevalmistuse ja eriala jõudsama arengu Eestis. Teine eesmärk on pikendada sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogrammi nelja aasta pealt viiele aastale. Naistearstide koolituse programm tuleb viia vastavusse Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. EBCOG (European Board and College of Obstetrics and Gynaecology) ühendab Euroopa riikide naistearstide eriala organisatsioone. EBCOGi eesmärgiks on parandada naistele ja vastsündinutele suunatud abi, välja on töötatud sünnitusabi ja günekoloogia standardid (kvaliteedinõuded), baasnõuded erialase väljaõppe harmoniseerimiseks Euroopas, sisse on viidud residentuuri õpet läbiviivate haiglate akrediteerimine. Eestis viidi akrediteerimine läbi 01.06.2016. aastal SA TÜ Kliinikumi naistekliinikus ja Ida-Tallinna ning Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus. Kõik kolm residentuuri õppebaasi said akrediteeringu, kuid ühe puudusena ja parandamist vajava asjaoluna toodi välja residentuuri õppeaja mittevastavus Euroopas kehtivale nõuetele, st et sünnitusabi ja günekoloogia residentide miinimumõppeaeg peab olema viis aastat. EBCOG on välja töötanud programmi, Project for Achieving Consensus in Training (EBCOG-PACT https://docs.wixstatic.com/ugd/9397c7_890284204d2a4bce93c7f4ae753ae283.pdf), milles on kirjeldatud põhinõuded sünnitusabi ja günekoloogia residentide koolitamiseks, programm on kestusega vähemalt viis aastat. Sünnitusabi ja günekoloogia on laiapõhjaline eriala. Naistearstiks saamiseks on vajalikud teadmised rasedate jälgimisest nii normi kui patoloogia sh kaasuvate raskete haiguste korral, sünnieelsest diagnostikast, lootemeditsiinist ja loote seisundi jälgimisest, normaalse ja patoloogilise sünnituse juhtimisest. Eriala sisaldab tegutsemist erakorralistes ja kriitilistes situatsioonides olles valmis elustama nii vastsündinut kui täiskasvanut omades teadmisi vastsündinute sünnitusjärgse adaptatsiooni ning seisundi hindamise kohta. Naistearstil peab olema valmisolek osutada operatiivset sünnitusabi, ta peab omama häid teadmisi naistehaiguste, reproduktiivmeditsiini ja - endokrinoloogia alal, tegelema prekantserooside, hea- ja pahaloomuliste kasvajate raviga. Residentuuri jooksul tuleb omandada head kirurgilised oskused nii avatud kui endoskoopilisteks lõikusteks. Samuti peab olema valmis nõustama nii naist kui perekonda 2 keerulistes ja eetiliselt tundlikes situatsioonides, tegelema naise tervise probleemide ja nende ennetamisega kogu naise elukaare jooksul, sh nõustama kontratseptsiooni ja pereplaneerimise teemal. Lisaks eelnevale on vajalik ettevalmistus uroloogia ja urogünekoloogia valdkonnas, vaagnapõhja kirurgias, teadmised intensiivravist, üldkirurgiast, dermatoveneroloogiast ja geneetikast. Nelja-aastane õppeprogramm on liiga lühike, et saada piisav ja kaasaja nõuetele vastav laiapõhjaline ettevalmistus ning lisaks omandada head käelised/kirurgilised oskused. Sünnitusabi ja günekoloogia on kirurgiline eriala, Eestis on kirurgiliste erialade residentuuri kestus viis aastat. Eesti on siiani Euroopa Liidus üks väheseid riike, kus residentuuri pikkus sünnitusabi ja günekoloogia erialal ei ole viie aasta pikkune. Enamikes Euroopa riikides on sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri pikkuseks 5-7 aastat. Kolmas eesmärk on radioloogia residentuuriprogrammi lisada lisapädevus nukleaarmeditsiini näol. UEMS „Union Européenne des Médecins Spécialistes“, tunnustab iseseisvate eriarstiabi erialadena nii nukleaarmeditsiini kui radioloogiat. Käesoleva taotluse eesmärgiks on täiendada seni kehtinud radioloogia eriala programmi selliselt, et selle programmi alusel oleks võimalik omandada nukleaarmeditsiin - radioloogia kõrvalerialana. Nukleaarmeditsiini valdkonna tervishoiuteenuste tunnuseks on lahtiste kiirgusallikate ja spetsiifilise aparatuuri kasutamine haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Nende teenuste osutamiseks on vajalikud erioskused personali, patsientide ja keskkonna kiirgusohutusest, meditsiinikiirituse põhjendatud ja optimeeritud rakendamisest, spetsiifiliste implanteeritavate ja mitteimplanteeritavate meditsiiniseadmete toimimise ja kvaliteeditagamise põhimõtetest, radiofarmaatsiast ja kliinilisest radiofarmakoloogiast, nukleaarmeditsiini füüsikalistest ja matemaatilistest alustest, aga samuti üksikasjalikud teadmised ja oskused tõenduspõhiste nukleaarmeditsiini diagnostika- ja raviprotseduuride teostamisest. Lisaks sellele on nukleaarmeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud teadmised kaasaegsest radioloogiast, eriti arvestades hübriidkuvamise (SPET/KT, PET/KT, PET/MRT) meetodite arengut. Eestis osutatakse nukleaarmeditsiini alaseid tervishoiuteenuseid alates 1940ndatest aastatest. Käesoleval ajal - Tartu Ülikooli Kliinikumis, Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Nukleaarmeditsiini areng on toimunud kooskõlas Eesti Radioloogia Arengukavaga 2001-2015 ning Nukleaarmeditsiini Arengukavaga aastani 2020 (avaldatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel). Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt avaldatud protseduuride klassifikaatoris on loetletud üle 200 nukleaarmeditsiini diagnostika- ja raviprotseduuri, mille teostamine on Eestis võimalik. Eesti Haigekassa rahastab nukleaarmeditsiini teenuste osutamist igal aastal enam kui 5 miljoni euroga aastas. Alates 2021. aastast on tervishoiuteenuste loetelusse kantud täiendavad tõenduspõhised nukleaarmeditsiini diagnostika ja raviprotseduurid. Nukleaarmeditsiini tervishoiuteenuseid osutavad arstid kuuluvad 2004.a. asutatud Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsi (ENMS), mis teeb koostööd Euroopa Nukleaarmeditsiini Assotsiatsiooniga (EANM) ja UEMS-i nukleaarmeditsiini sektsiooniga. Nukleaarmeditsiini teenuste osutamiseks vajalikku pädevust hindab Eesti Radioloogia Ühingu (ERÜ) juures tegutsev pädevuse hindamise komisjon (enne seda – tervishoiu ministeeriumi radioloogia eriala atesteerimiskomisjon). Käesoleval ajal tutvustatakse radioloogia residentuuri programmis nukleaarmeditsiini lühidalt ja selle ala spetsialiste välja koolitamata – nagu seda näeb ette Euroopa Radioloogia Ühingu poolt heaks kiidetud residentuuri raamprogramm. Täna nukleaarmeditsiini teenuseid osutavad arstid on saanud oma väljaõppe iseseisvuse taastamise eelsesse perioodi jäävatel spetsialiseerumiskursustel või radioloogia residentuuri ajal võetud valiktsüklite, spetsialiseerumise järgsete täiendkoolituste ja praktilise töö kaudu. Analüüsides UEMSi poolt välja töötatud dokumenti „Training Requirements for the Specialty of Nuclear Medicine“ ja Euroopa Radioloogia Ühingu poolt heaks kiidetud residentuuri raamprogrammi, on Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Nukleaarmeditsiini Selts koos Tartu Ülikooli 3 radioloogia õppetooliga jõudnud ühisarvamusele, et omandades radioloogia eriala residentuuri programmis 4.-5. aastal valikainetele ette nähtud 13 kuu jooksul spetsiifilised nukleaarmeditsiini puudutavad oskused, on võimalik omandada radioloogia alase ja nukleaarmeditsiini kuriikulumi kombinatsioonis piisavad teadmised ja oskused edukaks töötamiseks nii radioloogia kui nukleaarmeditsiini alal. Planeeritav muudatus tagab arst-residentidele tänapäeva euroopalikele nõuetele vastava spetsialiseerumise võimaluse nukleaarmeditsiinis. Taotletav muudatus lihtsustaks nukleaarmeditsiini spetsialistide vaba liikumist Euroopas ning piiriülest nukleaarmeditsiini teenuste osutamist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 tehakse eriarstiabi erialade loetelu määruses järgmised muudatused: Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse paragrahvi 3 punktist 29 välja sõnad „ja füsiaatria“. Kuna füsiaatria ei ole enam taastusravi lisapädevus, vaid spordimeditsiin. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse paragrahvi 31 punktist 1 välja sõnad „füsiaatria ja“. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 31 ja tuuakse radioloogia eriala nimetusele lisaks nukleaarmeditsiini lisapäevuse nimetus. Vt põhjuseid eespoolt. Eelnõu §-ga 2 jäetakse haigla liikide nõuete määruse § 2 lõike 3 punktist 15, § 13 lõike 1 punktist 10, §-st 26 ning §-st 60 välja sõnad „ja füsiaatria“. Eelnõu §-ga 3 tehakse residentuuri raamnõuete määruses järgmised muudatused: Eelnõu § 3 punktiga 1 tunnistatakse määruse § 4 lõike 2 punkt 5 ja lõike 3 punkt 20 kehtetuks seoses taastusravi ja füsiaatria eriala residentuuri kestuse pikenemisega kolmelt aastalt neljale ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentuuri kestuse pikenemisega neljalt aastalt viiele. Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 3 punkti 21 seoses taastusravi ja füsiaatria eriala residentuuri kestuse pikenemisega kolmelt aastalt neljale ning eriala nimetuse muutumisega taastusravi ja füsiaatria asemel sätestatakse eriala uueks nimetuseks „taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega“. Spordimeditsiini lisapädevus oli juba varem nelja-aastane residentuuriprogramm taastusravi juures. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõike 4 punkti 13 ja tuuakse radioloogia eriala nimetusele lisaks sisse nukleaarmeditsiini lisapädevuse nimetus. Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse määruse § 4 lõikesse 4 punkt 141 seoses sünnitusabi ja günekoloogia eriala residentuuri kestuse pikenemisega neljalt aastalt viiele. Eelnõu § 3 punktiga 5 lisatakse määruse § 10-sse rakendussätetena lõiked 5 ja 6 ning antakse üleminekuaeg nende juhtude puhul, kus inimene on astunud residentuuri erialale ennem selle pikendamist. Eraldi jõustumissätet eelnõus ei ole, sest määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. Määruse jõustumine on vajalik, et ülikool saaks alustada residentuuritellimuse vastuvõtuga seotud tegevusi hiljemalt juuni alguses. Selleks on Tartu Ülikoolil vaja veel õppekavad kinnitada Haridus- ja Teadusministeeriumis, et saada õppekavale Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kood. EHIS-e kood õppekavale tekib sel hetkel kui TÜ esitab õppekava taotluse EHIS-sse. 4 Kuni õppekavale ei ole EHIS-s registreerimise märget juures, see aktiivseks ei muutu (seda pole olemas) ja HTM ei saa registreerida programme enne kui raamnõuetes ei ole vastavate tunnustega õppekava (nimi, õppeaeg jms). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Eelnõu mõjud Määruse muudatus ei oma sotsiaalset ja demograafilist mõju. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud 39 977,64€ alates 2025. aastast, mil pikenenud taastusravi residentuuriprogrammil 2022. aastal vastuvõetud residendid jõuavad oma neljandale õppeaastale. 2026. aastast lisanduvad taastusravi täiendavate kulude kõrvale ka sünnitusabi ja günekoloogia residentide aasta kulud kokku summas 136 133,32€. Sotsiaalministeerium on esitanud residentuuriprogrammide pikendamise esialgsed arvutused jaanuaris 2022 ka Eesti Haigekassale ning saanud nõusoleku liikuda edasi programmide pikendamistega. Sotsiaalministeerium on esitanud määruse muutmisega seonduvate kulude katmiseks RES 2023- 2026 lisataotluse. Kui lisataotlusega käesoleval aastal rahastus ei tule, taotleb sotsiaalministeerium seda uuesti järgmise perioodi planeerimisel ning vajadusel otsib katte oma vahenditest. Eesti Haigekassa võtab günekoloogia ja sünnitusabi ning taastusravi erialadel residentuuri õppe pikendamisega lisanduvad kulud arvesse oma eelarvest eriarstiabi rahastamise planeerimisel. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele. Puutumus on eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumil. Aruteludesse kaasati Tartu Ülikool ja Eesti Haigekassa. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Terviseametile, Arstide Liidule, Eesti Haigekassale. 5  a EELNÕU 03.05.2022 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 ja § 20 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 "Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu" muutmine Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktist 29 jäetakse välja sõnad „ja füsiaatria“; 2) paragrahvi 31 punktist 1 jäetakse välja sõnad „füsiaatria ja“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) radioloogia – nukleaarmeditsiin“. § 2. Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 "Haigla liikide nõuded" muutmine Sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 2 lõike 3 punktist 15, § 13 lõike 1 punktist 10, §-st 26 ning §-st 60 jäetakse välja sõnad „ja füsiaatria“. § 3. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruses nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 ja lõike 3 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 21 sõnastatakse järgmiselt: „21) taastusravi, sealhulgas spordimeditsiini lisapädevusega;“; 3) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:  2 „13) radioloogia, sealhulgas nukleaarmeditsiini lisapädevusega;“; 4) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses: „141) sünnitusabi ja günekoloogia;“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Enne 2022/2023. õppeaastat taastusravi ja füsiaatria residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida taastusravi ja füsiaatria residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2027. a. (6) Enne 2022/2023. õppeaastat sünnitusabi ja günekoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida sünnitusabi ja günekoloogia residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2028. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler  Ministeeriumid Meie 20.05.2022 nr 1.2-2/69-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Tartu Ülikoolile, Terviseametile ja Eesti Arstide Liidule sotsiaalministri määruse muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Tartu Ülikool Eesti Haigekassa Eesti Arstide Liit Terviseamet Katre Trofimov 6269 308 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0615 - Sotsiaalministri määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e8b0b0-c68b-4c33-8d7e-bce40c76c621 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3e8b0b0-c68b-4c33-8d7e-bce40c76c621?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main