Kiri

Ministeeriumid Meie 17.05.2022 nr 1.1-10.1/4378-1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Austatud härra Peterkop Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse istungile esitatava protokollilise otsuse ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine''. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 24. maiks. Rakenduskava eelnõu läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemikul 04.10.–01.11.2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Birgit Hermann 611 3184 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Kultuuriministeerium Riigikantselei Maaeluministeerium 2  EELNÕU 2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Mai 2022 nr Päevakorrapunkt nr Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kinnitamine 1. Kinnitada rahandusministri esitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“. 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuuritoetuste veebilehel, kui see on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni poolt. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027  Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmiperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks koostab iga liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning Piirihalduse ja Viisapoliitika Rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid1 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 21 lõike 1 ja Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 3 lõike 2 alusel alusel programmi (edaspidi rakenduskava). Rakenduskavas määratakse strateegia Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF), Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) poliitikaeesmärkide ja ÕÜF erieesmärgi saavutamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. Rakenduskava esitamise eelduseks on partnerluslepe, milles lepitakse kokku fondide tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord. Eesti esitas Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks 18. aprillil 2022. Rakenduskavas määratletakse, kuidas ühtekuuluvuspoliitika fondid poliitikaeesmärkide ja ÕÜF erieesmärgi saavutamisse panustavad ja kuidas on planeeritud vahendite kasutamine eelarveperioodi jooksul. Poliitikaeesmärke on kokku viis: nutikam Eesti, rohelisem Eesti, ühendatum Eesti, sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti (ERF, ESF+, ÜF kasutamiseks), lisaks erieesmärk õiglane üleminek ÕÜF kasutamiseks. Rakenduskavas esitatakse fondide vahendite kasutamise konkreetsemad eesmärgid, teave planeeritud tegevuste ja nende põhjenduste kohta, oodatud tulemused, väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega, peamised sihtrühmad ja piirkonnad. Õiglase Ülemineku erieesmärgi juurde kuulub ka rakenduskava lisa ,,Õiglase ülemineku territoriaalne kava’’ vastavalt ühissätete määruse artiklile 22. Peamised tegevused poliitikaeesmärkide kaupa: Nutikam Eesti raames ellu viidavate tegevuste eesmärgiks on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise suurendamine nii ettevõtetes, avaliku sektori asutustes kui ka ühiskonnas laiemalt. Näiteks panustatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamisse. Samuti tegeletakse ka e-riigi arendamisega, sest järjest enam tuleb tagada, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal ka turvaline. Jätkuvalt on olulisel kohal ka VKE-de konkurentsivõime suurendamine. Seega on eesmärgiks uuendusmeelsete, teadmistepõhiste ja suure lisandväärtusega ettevõtete hulga kasvatamine. Selliste ettevõtete osakaalu suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid VKE-dele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL&from=EN sektorite sees kui ka nende vahel. Lisaks panustatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse ja 5G leviala arendamisse. Rohelisem Eesti tegevuste all on oluliseks eesmärgiks energiatõhususe arendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Selleks investeeritakse hoonete energiatõhususe suurendamisse sh kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimisse ning rajamisse. Taastuvenergia edendamiseks toetatakse biometaani kasutuselevõttu transpordisektoris. Kliimamuutustega kohanemiseks toetatakse üleujutusriskide maandamiskava meetmeid, panustatakse märgalade taastamisse, suurendatakse linnade elurikkust, toetatakse kombineeritud sadeveelahenduste loomist ja suurendatakse päästevõimekust äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. Märkimisväärseid investeeringuid nähakse ette ringmajandusele ülemineku edendamiseks ja roheinnovatsiooniks. Lisaks arendatakse suuremate linnade säästvat liikumiskeskkonda (nt jalgrattateede põhivõrkude ehitamine, Tallinna trammiliikluse arendamine). Ühendatum Eesti raames panustatakse raudtee infrastruktuuri arendamisse, sh Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva lõikude elektrifitseerimisse ja Rail Balticu liinile kohalike peatuste rajamisse. Lisaks investeeritakse TEN-T maanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) transpordiühenduste arendamisse ning KOV kergliiklusteede arendaminsse väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. Sotsiaalsem Eesti üks suur eesmärk keskendub hariduse- ja koolitussüsteemide kvaliteetsemaks muutmisele, nt toetatakse õppe seostamist tööturu vajadustega sh elukestvat õpet, samuti investeeritakse põhikoolivõrgu korrastamisse. Tehakse investeeringuid sotsiaal- ja tervishoiu taristusse ning hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisesse. Toetatakse lõimumist ja keeleõppe pakkumist. Lahendatakse riskinoorte- ja lastega seotud probleeme, mh luuakse terviklik lastekaitsesüsteem. Lisaks toetatakse enim puudust kannatavaid inimesi ning töötatakse välja meetmeid tööhõive suurendamiseks, kus fookuses on nt riskirühmade tööturule toomine. Inimestele lähedasem Eesti tegevused jaotuvad kaheks: suuremate linnapiirkondade (Ida-Viru linnapiirkonnad, Tallinn, Tartu, Pärnu) arendamine sh nutikad linnalahendused, Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine ning linnadest väljapoole suunatud tegevused - ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, samuti kohalike omavalitsuste võimekuste tõstmise meetmed. Õiglase Ülemineku jaoks kasutatava ÕÜF eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaal-majanduslikud väljakutsed seoses EL 2030 kliimaeesmärkide ja 2050 kliimaneutraalsuse saavutamisega. ÕÜF toetust saab kasutada üksnes territoriaalses ülemineku kavas määratletud üleminekupiirkonnas, kus avaldub kõige suurem negatiivne majanduslik ja sotsiaalne mõju kliimaneutraalsusele üleminekul. Eesti õiglase ülemineku kava põhieesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal. Seda on plaanitud läbi viia viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste loomisel. Lõviosa vahendeid suunatakse regiooni majanduse ja tööjõu ümber korraldamisesse ja mitmekesistamisesse ning teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Tegevuste valikul lähtuti viiest kriteeriumist: 1) Mõju tulemusvaldkondade eesmärkidele ja valitsuse prioriteetide saavutamisele. Tagamaks valitsuse prioriteetide ja tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamine, hinnati esitatud sekkumiste eeldavat mõju. 2) Struktuurne reform/muudatus või sellega seotud tegevus. Rahastamisettepaneku koostamisel tuli arvestada, et need toetaksid struktuurseid reforme (nt pikaajalise hoolduse reform, panus vähese süsiniku sisaldusega majanduse poole liikumisel jms) ja/või olulisi muutusi valdkonnas. 3) Valdkonnaülene mõju. Sekkumiste valikul võeti arvesse võimalikku kaasnevat positiivset mõju teistele valdkondadele. 4) Seos Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega. Euroopa poolaasta raames tehakse igale riigile EL Nõukogu otsusega igal aastal riigipõhised soovitused, mis on suunatud riikide struktuursete ja fiskaalsete probleemide lahendamisele Soovitused on mõeldud riikidele sisendiks järgmise aasta eelarve koostamisel ning nendega tuleb arvestada ka ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimisel. 5) Seos ,,Eesti 2035’’ arenguvajadustega. Strateegia ,,Eesti 2035’’ koostamise raames koostati Eesti pikaajaliste arenguvajaduste analüüs, mis oli aluseks ka struktuurivahendite planeerimisel. Rakenduskava koostamise senine protsess Rakenduskava ettevalmistamine ja vahendite planeerimine toimus alates 2018.a koos riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada ühtekuuluvuspoliitika fondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. ,,Eesti 2035’’ seab riigi strateegilised sihid ja määrab kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Perioodi 2021–2027 EL toetuste kavandamisel tehti valikud, millistele neist muudatustest EL toetustega täiendav tõuge antakse. Kahe protsessi ühildamine aitab kaasa tõhusamale strateegilisele planeerimisele ning loob tervikpildi valdkonna poliitiliste otsuste ja eelarveliste valikute tegemisel. „Eesti 2035“ toodud aluspõhimõtted ja sihid hõlmavad ka horisontaalseid põhimõtteid, säästva arengu eesmärke ja EL põhiõiguste harta väärtuseid. Aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele kaasaaitamise võimalusi kaalutakse läbi kõigi ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse andmise tingimuste koostamise juures, et otsustada täiendavate tegevuste ja edendamisvõimaluste vajalikkus. Rakenduskava koostamist juhtis Rahandusministeerium, kaasates fondide meetmete väljatöötamise eest vastutavad ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium), Riigikantselei ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid. 2019.a kevadel RES/RE protsessi käigus kogus Rahandusministeerium valitsemisaladelt sisendit ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamiseks 2021–2027 perioodil. Saadetud taotluste alusel toimusid 2019.a sügisel läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja valitsemisalade vahel, mille põhjal koostas Rahandusministeerium ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite jaotuseks. Senised otsused ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutuselevõtu protsessis:  17.10.2019 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti seisukohad EL ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimiseks aastatel 2021–2027. Rahandusministeerium alustas rakenduskava ja partnerlusleppe koostamist.  2021.a kevad tehti vahendite jaotuses muudatusi vastavalt Euroopa Komisjoniga toimunud mitteametlikele läbirääkimistele ja valitsuse koalitsioonileppele.  23.02.2022 võeti Riigikogus vastu ,,Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus’’ (jõustus 21.03.2022)  14.04.2022 valitsuskabineti nõupidamisel lepiti kokku esialgne meetmete nimekiri ning teatud meetmetega alustamine enne rakenduskava ametlikku heakskiitmist. Samuti kiideti Vabariigi Valitsuse istungil heaks „Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027“  18.04.2022 esitas Rahandusministeerium partnerlusleppe Euroopa Komisjonile ametlikuks kinnitamiseks. (Euroopa Komisjonil on neli kuud aega selle heakskiitmiseks.) Edasised tegevused: Pärast rakenduskava kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt esitab Rahandusministeerium selle ametlikult Euroopa Komisjonile. Vajadusel peetakse ametlikke läbirääkimisi ning Euroopa Komisjonil on viis kuud aega rakenduskava heakskiitmiseks. Samal ajal jätkub ka siseriiklike ÜSS rakendusaktide menetlemine, meetmete sisu ja toetuse andmise tingimuste detailsem väljatöötamine koostöös ministeeriumide ja sotsiaalpartneritega, samuti tehakse rakendussüsteemi ettevalmistusi. Paralleelselt strateegiliste planeerimisdokumentide ettevalmistamisega on Rahandusministeerium koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga koostanud ühtekuuluvuspoliitika fondide rahast kavandatud meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri), mis sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, seost tegevuspõhise riigieelarve meetmega, rahastatavaid tegevusi, rakendamisega seotud asutusi, EL toetuse osakaalu, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summat ja määra, väljund- ja tulemusnäitajaid, alg- ja sihttasemeid. Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse tasandil ja on aluseks siseriiklikuks fondide juhtimiseks. Meetmete nimekiri viiakse valitsusse heakskiitmiseks peale rakenduskava ametlikku heakskiitu Euroopa Komisjoni poolt. Rakenduskava rahastamiskava Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + toetuse saaja omafinantseering) 1,857 miljardit eurot. Iga fondi abikõlblikust toetuse mahust 2,5%-4% moodustab fondide administreerimiseks ette nähtud halduskulu (nn tehniline abi) ehk kokku 110,7 mln eurot. Tabel 1. Toetuste jaotus poliitikaeesmärkide ja fondide lõikes (sh tehniline abi): EL eelarve ESF+ ERF ÜF ÕÜF Poliitikaeesmärk kokku Nutikam Eesti 742 225 237 0 742 225 237 0 0 Rohelisem Eesti 780 793 605 0 541 289 202 239 504 403 0 Ühendatum Eesti 521 200 000 0 0 521 200 000 0 Sotsiaalsem Eesti 681 212 824 513 612 824 167 600 000 0 0 Inimestele lähedasem Eesti 192 906 000 0 192 906 000 0 0 Õiglane üleminek 340 284 887 0 0 0 340 284 887 Tehniline abi 110 714 234 20 544 513 57 540 715 19 017 610 13 611 395 KOKKU 3 369 336 786 534 157 337 1 701 561 154 779 722 013 353 896 282 Vahendite planeerimisel tuli arvestada fondidele rakenduvate temaatilise keskendumise nõuetega:  vähemalt 40% ERFist tuleb suunata nutikama Euroopa eesmärki, sh lairiba investeeringute maht loetakse kohustusliku mahu sisse vaid 40% ulatuses.  vähemalt 30% ERFist tuleb suunata rohelisema Euroopa eesmärkidesse, sh säästva linnalise liikuvuse investeeringute maht loetakse sisse vaid 50% ulatuses.  vähemalt 8% ERFist tuleb suunata suuremate linnapiirkondade arenguks.  vähemalt 37% ÜFist ja 30% ERFist peavad panustama kliimaeesmärki (loetakse kokku sekkumiskategooriate kaudu).  vähemalt 25% ESFist tuleb suunata sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks.  vähemalt 3% ESFist tuleb suunata puudustkannatavatele inimestele toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumiseks. Paindlikkust lisab võimalus teha fondidevahelisi ülekandeid 5% ulatuses fondi mahust. Rakenduskavas teeb Eesti Euroopa Komisjonile ettepaneku teha 40 525 026 euro suurune ülekanne ÜFist ERFi ja ESF+, vastavalt 8 989 691 eurot ja 31 535 334 eurot. EL toetusega paralleelselt tuleb lisada riiklik kaasfinantseering (riigipoolne lisatoetus) ja/või toetuse saaja omafinantseering. EL toetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja toetuse saaja omafinantseeringu summa ja määr kehtestatakse meetmete nimekirjas vajadusel keskmise määrana meetme kohta ja täpsustatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Keskmine EL poolne toetuse määr on 64%. Kaasrahastamiskohustus kavandatakse üldjuhul omafinantseeringuna toetuse saaja eelarves kui sihtrühmaks on erasektor, kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) või muud mitteriigieelarvelised asutused. KOV-ide omafinantseeringu määra on soovitatav seada vastavalt tulubaasile elaniku kohta, kasutades Rahandusministeeriumi diferentseerimise ettepanekut. KOV-ide teatud olemasolevate ja uute teenuste arendamiseks suunatud meetmete puhul on omafinantseeringu osa vähemalt 15% ja riiklik kaasfinantseering kuni 15%. Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamisele ja suurendamisele suunatud toetuste meetmete puhul on taotlejate (ülikoolid ja teadusasutused) omafinantseeringu osa vähemalt 15% ja riiklik kaasfinantseering kuni 15%. Ettevõtete korral rakenduvad riigiabi reeglid. Üldjuhul tuleb sarnaseid meetmeid samale sihtrühmale eri allikatest rahastada samade toetusmääradega, et tagada toetuse saajate võrdne kohtlemine, kuid põhjendatud on teha regionaalseid erisusi (nt väiksem omaosaluse määr) vähem arenenud regioonides. Partnerite kaasamine Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimisel on erilise tähelepanu all olnud partnerite ja huvigruppide kaasamine. Kaasatute hulka kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid, samuti laiem avalikkus. Kaasamine sai alguse koos ,,Eesti 2035’’ laiapindse koosloome protsessiga. Strateegia koostamise raames on üle Eesti korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi nii eesti kui ka vene keeles, lisaks toimus üle-eestiline ideekorje riigi arengusihtide seadmise üle. Sellele järgnesid mitmes vormis kaasamistegevused juba täpsemalt ühtekuuluvusfondide kasutamise kavandamisse. Toimusid üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ja Riigikogu liikmetega, viiepäevane virtuaalne seminarinädal jms. Samuti on ministeeriumide eestvedamisel toimunud kahepoolsed kohtumised valdkondlike partnerorganisatisoonidega. 2021. a aprillis korraldati virtuaalselt ka eesti ja vene keeles Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad, kus tutvustati laiemalt õiglase ülemineku eesmärke ja strateegilist raamistiku ning arutati Ida-Viru tulevikuvisiooni üle. Õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis viidi läbi ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, et selgitada välja olulised valupunktid ja arenguvajadused. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvirühmadega jms Perioodil 04.10.–01.11.2021 toimus ka rakenduskava (sh õiglase ülemineku kava) ja partnerlusleppe avalik konsultatsioon läbi eelnõude infosüsteemi, partnerite listi ning avaliku kodulehe, mille käigus oli võimalik kõigil huvilistel oma seisukohti esitada. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas2 ning 2021–2027 struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis3, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 8, Euroopa partnerluse käitumisjuhendist4 ning riigiasutuste kaasamise heast tavast5. Partnerite kaasamine jätkub ka pärast strateegiadokumentide vastuvõtmist meetmete rakendamise ajal. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ([email protected], telefon 611 3083) ja välisvahendite talituse nõunik Birgit Hermann ([email protected], telefon 611 3184). II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kinnitada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 ja esitada see vastavalt ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 lõike 1 alusel Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii Vabariigi Valitsuse kui Euroopa Komisjoni 2 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/seminaride_materjalid/osal emise_kava_ee2035.pdf 3 https://pilv.rtk.ee/s/ApsAnpF4dDKkZnq 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0240&from=LV 5 https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava heakskiidu saanud rakenduskava alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni. III. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu punktiga 1 kinnitatakse rakenduskava. Punktiga 2 antakse Rahandusministeeriumile ülesanne esitada dokument ametlikult Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja punktiga 3 pannakse Rahandusministeeriumile kohustus avalikustada dokument struktuuritoetuste veebilehel. IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 on ette valmistatud kooskõlas ühissätete määrusega ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega6 (Võeti Riigikogus vastu 23. veebruaril 2022). V. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavas dokumendis sätestatakse nelja EL Ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku fond kasutamise strateegia perioodiks 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. Pärast eelarveperioodi lõppu jätkub rakendamine veel 2 aastat. Seega kokku omab eelnõuga kinnitatav rakenduskava kogu Eesti elu arengule pea kümnendit kestvat mõju. Eraldi reegel kohaldub Õiglase Ülemineku Fondi kasutamisele, mille kohaselt peab olema ca 56% fondi mahust välja makstud 2026. aasta lõpuks. Rakenduskavas määratletakse fondide vahendite kasutamise konkreetsemad eesmärgid, sekkumisloogika, tegevused, väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega, mis on aluseks edaspidisele vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. VI. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,857 miljardit eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. VII. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001 VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu saadetakse kooskõlastamisele eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Maaeluministeeriumile 11.05.2022  Lisa 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED ............................................................................................................................................................... 6 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: ........................................................... 14 2. PRIORITEEDID ................................................................................................................................................. 32 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI ....................................................................................................................... 32 2.1.1. Prioriteet: Nutikam Eesti........................................................................................................................................ 32 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine ................................................................................................ 33 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks ........................................................................................... 39 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu .............................. 41 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ................................................................................................................................................... 45 2.1.2. Prioriteet: Digitaalse ühenduvuse arendamine ........................................................................................... 49 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ................................................................ 49 2.1.3. Prioriteet: Rohelisem Eesti .................................................................................................................................... 51 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine ................................................................................................................................................................. 52 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega........................................................................ 56 2.1.3.3. Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise .................... 58 2.1.3.4. Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ...... 63 2.1.4. Prioriteet: Säästev linnaline liikumine............................................................................................................. 66 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele ...................................................................................... 67 2.1.5. Prioriteet: Ühendatum Eesti ................................................................................................................................. 70 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ............................ 70 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine .................................... 74 2.1.6. Prioriteet: Sotsiaalsem Eesti ................................................................................................................................. 76 2 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ......................................... 77 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske................................................................................................................................................ 80 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu ......... 82 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks .......................................... 87 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ............................... 90 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ................................................................................................ 93 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ................................................................................................ 98 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ...............101 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal- 3  majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu ...........................................................................................................................................104 2.1.7. Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes................................107 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ..............................................................................................107 2.1.8. Prioriteet: Materiaalse puuduse vähendamine ..........................................................................................109 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist ........................................110 2.1.9. Prioriteet: Inimestele lähedasem Eesti ..........................................................................................................111 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 112 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades .....................................................................................................................................................116 2.1.10. Prioriteet: Õiglane üleminek .........................................................................................................................120 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ................................................................................................................................................120 3. RAHASTAMISKAVA ...................................................................................................................................... 125 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ...........................................................................................................................125 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED ..................................................................................126 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ..................................................................................................127 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA..............................129 4. EELTINGIMUSED ........................................................................................................................................... 131 4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE................................................................131 4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED ......................................................................................................................153 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED .................................................................................................... 159 6. PARTNERLUS ................................................................................................................................................. 159 4 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS ............................................................................................................... 161 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ..................................................................................................... 163 LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL ERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA ........ 164 LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) ................... 165 5 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Horisontaalsed aspektid Eesti makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2020. aastal 45,9% SKPst) on alla ELi keskmise (7,2 protsendipunkti võrra 2020. aastal, ELi keskmine on 53,1% SKPst). Samuti on Eesti avalike teenuste kulud ehk valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud (40,1% SKPst 2020. aastal), alla ELi keskmise (49,8% SKPst 2020. aastal). Kuigi COVID-19 tingitud kriisi tõttu on Eesti riigieelarve kulud ja võlatase märgatavalt kasvanud, siis lähiaastatel on eelarvedefitsiit maksulaekumiste kasvu toel hoogsalt vähenemas ning võlatase stabiliseerumas 2025. aastaks 21% juures SKPst. Eesti makromajanduslikku keskkonda mõjutavad lähikümnenditel enim demograafilised muutused: vähenev ja vananev rahvastik. Kuigi rahvastiku vähenemine pärsib majandusarengut, tasakaalustab seda kättesaadava kapitali ja tööviljakuse suurenemine. Rahandusministeeriumi pikaajalises majandusprognoosis eeldatakse, et tööviljakuse reaalkasv käib palga reaalkasvuga ühte sammu. Prognoosist lähtudes väheneb hõive 2035. aastaks 3% võrra ning see jätkub ka järgnevatel aastakümnetel. Töötajate arv väheneb 2070. aastaks 20% võrra. See tähendab, et tööturul on 100 000 inimest vähem. Eeldades, et poliitika ja suundumused jäävad praegusele tasemele, prognoositakse, et Eesti majanduskasv on järgmise 15 aasta jooksul keskmiselt ligikaudu 2,4% aastas. Eesti on COVID-19 tingitud majanduskriisist kiirelt taastunud. Pikemas perspektiivis prognoositakse majanduskasvu aeglustumistendentsi, mis jõuab 2050. aastaks 1,2%ni, misjärel toimub 2070. aastaks rahvastikudünaamikast tulenev kasvu kiirenemine 1,5%ni. Eesti esmane arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähesel määral. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustada. OECD hinnangu kohaselt on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutustevaheline teabevahetus on puudulik ja ebatõhus. Näiteks 418 ettepanekust sisemise bürokraatia vähendamiseks on rakendatud vaid 192. OECD andmetel on valitsusasutuste töö keskpärane, mitte ootustele vastav. Ava- ja suurandmeid ei ole märkimisväärselt kasutatud lisaväärtuse loomiseks. Samuti on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel peab Eesti keskenduma olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste pakutavatele e- teenustele. Teenuste kvaliteet on erinev, mõned teenused ei ole veebis kättesaadavad ja teisi on raske leida. IMD World Talent Ranking, mis mõõdab riikide võimet hoida talente ja neid ligi meelitada, on asetanud Eesti 63 arenenud riigi seas 28. kohale. See tähendab, et on vaja lisainvesteeringuid programmidesse, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid (nt reklaamides Eesti pakutavaid võimalusi). Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon eri valdkondades. Strateegilisi eesmärke takistavad erihuvid ja riigieelarve paindlikkuse puudumine (nt ligikaudu 80% eelarvest on eraldatud õigusaktide alusel). Eri tasandite vahel killustunud strateegiline planeerimine ei toeta ulatuslikku ja kriitilist otsuste langetamist riigi tasandil. See teeb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rollijaotuse eri vastutusvaldkondades segaseks. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks, mida toetab pikaajalise strateegia väljatöötamine riigi tasandil. Teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamiseks on vaja kasvatada ametnike pädevust teadusuuringute tellimiseks, tulemuste tõlgendamiseks ja rakendamiseks. Otsused tuleb muuta läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Ministeeriumide teadus- ja arendustegevus on killustunud ning riigi teadus- ja arendustegevuse strateegiline juhtimine on lünklik. Oluline on parandada teabe kättesaadavust ja liikumist ning suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloome võimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja elluviimiseks tuleks parandada koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Õigus- ja maksukeskkonna arendamisega tegelevad avaliku sektori asutused peaksid muutma oma struktuuri ja töökorraldust, et olla paremini ette valmistatud uute ettevõtlus- ja töövormide jaoks ning neid kiiremini kohandada. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse, et 6  kaasata kodanikuaktivistid kohalikesse omavalitsustesse ühiste eesmärkide saavutamiseks. See sõltub noorte teadlikkuse suurendamisest ja osalusdemokraatia edendamisest noorte seas. Eesti rahvusvahelise positsiooni säilitamiseks ja parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse (rõhutades Eesti tugevaid külgi) ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse ja muude valdkondade edendamiseks (nt e-residentsuse programm). Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2019. aastal oli Eesti tööviljakus 78,8% ELi keskmisest ja 2020. aasta eesmärk (80%) on endiselt täitmata. 2017. aasta andmetel moodustab tootmissektor 19% töökohtadest ja 15,7% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 50% ELi keskmisest. See tähendab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja selle sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamise võime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Väike osa ettevõtetest investeerib teadus- ja arendustegevusse (286 ettevõtet 2019. aastal), kuid investeeritud summad ei ole suured – 2019. aastal kokku 246,8 miljonit eurot. Peamised põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on teadus- ja arendustegevusse investeerimise universaalsed turutõrked nagu pikad tasuvusperioodid, investeeringute tasuvuse risk ja sellega kaasnev riskikartlikkus ning üldine huvipuudus. Eesti erasektori suhtelised teadus- ja arendustegevuse kulud (2019. aastal 0,88% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha ning ettevõtete ja teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2018. aastal ELis 1000 töötaja kohta keskmiselt 6,3, Eestis 3,4). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele, nagu teadusartiklite avaldamine ja nende tsiteeritavus, samal ajal on uute patentide ja litsentside arv väike. Teadus- ja arendustegevuse teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside, näiteks puidu, toidu, mineraalide ja teisese toorme väärindamine on piiratud, neid eksporditakse sageli väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas Euroopas juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästi kavandatud investeerimistoetustega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vähendada riske ning parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine võib aidata toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Selleks et soodustada erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada teadus- ja arendustegevusele tuginevaid ärimudeleid ning toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõtete investeeringuid valdkondades, mis ulatuvad prototüübi loomisest tootearenduseni. Erasektori ja teadusasutuste vahelise koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Lisaks tuleb parandada ettevõtete juurdepääsu teadusinfole, uurimisandmetele ja -tulemustele ning arendustööks vajalikele teadustaristu teenustele. Välismaal konkureerimiseks on vaja tugevat välisvõrgustikku, et aidata Eesti ettevõtetel uutel turgudel areneda. Samuti tuleks pakkuda mitmesuguseid koolitusvõimalusi ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks. Usaldusväärse ja kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine võivad väljaspool suuremaid linnu raskeks osutuda (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid ning viia ellu tegevusi, et suurendada ettevõtlusalast teadlikkust (nt idufirmade toetamise kaudu). Uuenduslikud idufirmad peavad kiiresti kasvama ja oma ideid katsetama. Selleks vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud ELi Nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, eelkõige ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni suurendavad tootlikkust ning võimaldavad kohalikel tootjatel väärtusahelas tõusta. Samal ajal nõuab erasektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumist. See hõlmab piisava hulga pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist valdkondades, mis vastavad erasektori praegustele ja tulevastele vajadustele. Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel puudusi. Teadusasutuste teadus- ja arendustöö arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga.1 Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alast võimekust on vaja parandada, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ja teenuseid ning kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga 1 Eesti nutika spetsialiseerumise (NS) valdkondi käsitleb TAIE arengukava 2021–2035. NSi valdkondade kohta tehakse regulaarselt seiret, järgides ettevõtliku avastuprotsessi põhimõtteid ja hinnates valdkondade panust TAIE arengukava eesmärkide täitmisesse. Olenevalt tulemustest täiendatakse ja muudetakse vajaduse korral ka nutika spetsialiseerumise valdkondi. 7 toimivaid lahendusi Eesti arenguvajadustele ning suurendada Eesti ettevõtete teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside ja hindamiste kohaselt esineb puudusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonipõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema juhirolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Vaja on kasvatada ministeeriumide, rakendusasutuste, teadusasutuste, ettevõtete ja teiste poolte koosloome võimekust, sh ettevõtliku avastusprotsessi kaudu. Avaliku sektori suutlikkus lõimida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse ning kujundada selleks soodne keskkond, peab kasvama. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete tugevdamisele. Kõiki eelnimetatud probleeme käsitleb uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine kujundatakse ümber ning lõimitakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Olulised õppetunnid varasematest kogemustest näitavad, et vaatamata Eesti teadustöö ja teadustaristu kõrgele tasemele ja soodsale ettevõtluskeskkonnale valitseb teadussüsteemi ja ühiskonna ning majanduse arenguvajaduste vahel ebakõla. Selle ebakõla vähendamiseks ei piisa ainult sektorisisesest arengust akadeemilises ja ettevõtlusvaldkonnas, vaid on vaja süsteemseimaid muutusi, sh sektoritevahelist koostööd ja nn innovatsiooni surmaoru ületamist nii nõudluse kui ka pakkumise poolt. Senine kogemus on ühtlasi näidanud, et avalik sektor peab kandma olulisemat juhtrolli uue arengu esilekutsumisel ning turu loomisel uuenduslike toodete ja teenuste jaoks. See omakorda tähendab vajadust keskenduda senisest enam sihistamisele ja valikute tegemisele ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika temaatiliste prioriteetide rakendamisele, et Eesti arenguvajadustega paremini tegeleda ja viia ellu Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia sihte. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui ELis keskmiselt ühe euro kohta SKPst (2019. aasta andmed). 2018. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,97 kt CO 2 ekvivalenti, kasvuhoonegaaside heide on vähenenud 0,9 kt CO2 ekvivalendi võrra. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused üldiselt suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, nagu ka keskkonnateadlik käitumine, kuid need keskkonnahoidlikumad väärtused ja hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. aastaga on jäätmeteke Eestis suurenenud peaaegu kaks korda. Kuigi üldiselt on jäätmete taaskasutamise määr tõusuteel, ei ole see endiselt piisav (2000. aastal 13% võrreldes 38%ga 2018. aastal), sest 2018. aastal võeti ringlusse vaid 28% kodumajapidamisjäätmetest, 50% ülejäänud kodumajapidamisjäätmetest põletati energia saamiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Madal ringlussevõtu määr suurendab Eestis keskkonnakoormust. Punkt- ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust võib süvendada üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 45% pinnaveekogumitest (2019. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest (2020. aasta andmed) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis – enamik neist on halvas seisundis. Nende seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, mistõttu on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri piirkondades. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja tekitab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis krooniliste haiguste ja haiguspäevade arvu suurenemisest tingitud kulude kasvu ja ligikaudu 600 varajast surma aastas. Keskkonnateadliku käitumise ja väärtuste edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja harida ning parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleks eelistada keskkonnasäästlikke alternatiive, võttes arvesse kõiki võimalikke keskkonnamõjusid ja tehes keskkonnamõju hindamisi (avaliku sektori otsused). Toetada tuleks uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist ja arendamist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel: 8 riigil, omavalitsustel, tootjatel, kauplejatel ja tarbijatel. Otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleks teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasäästlike meetmete rakendamisega. Alates 01.01.2022 on kohustuslik ka keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Lisaks julgustatakse vajaduse korral läbi viima keskkonnahoidlikke riigihankeid. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Rahvastikuprognooside kohaselt on Eesti rahvaarv vähenemas, välja arvatud juhul, kui praegused suundumused muutuvad. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. 2020. aastal elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades ja Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike. Linnastuvatest aladest väljaspool kinnisvara hind koos nõudlusega valdavalt langeb ja investeeringud eluasemete konkurentsivõime suurendamiseks on turutõrke tõttu raskendatud. Sellele vaatamata on investeerimiskavade kooskõlastamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel puudulik ning ruumilisel planeerimisel eeldatakse piirkondades kasvu, arvestamata reaalprognoose või linnastumise trendi. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Eestis moodustab hoonetes tarbitav energia üle 50% energia kogutarbimisest, mis on 10% rohkem kui ELi keskmine. Kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Viimastel aastatel on Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) järk-järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib. Arendatud on Tallinna lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama vahetusse lähedusse), parandatud on ühendust Vanasadamaga (valminud on Reidi tee, RRFi toel rajatakse 2026. aastaks trammiühendus Tallinna sadamaga) ning tegeletud on maanteekaubaveo pudelikaelaga (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti ühendustest teiste Euroopa keskustega ning Tallinna lennujaama eesmärk on otseühenduste arvu kasvatada. Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Raudteedel ja sadamate kaudu toimuv kaubavedu on viimastel aastatel säilinud või mõõdukalt suurenenud, maanteekaubavedu väheneb. Eesti teedevõrk hõlmab ligikaudu 40 000 kilomeetrit üldkasutatavaid teid, millest 19% on 2020. aasta andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot – viimastel aastatel on vähenenud ühistranspordi kasutajate osakaal (tööl käimiseks kasutas 2020. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 36,9% inimestest). 76%-l maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus (sh ühtse piletisüsteemi puudumine) ei soodusta ühistranspordi kasutamist. Investeerida tuleb ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamisse. Viimasel on suur kasvupotentsiaal linnades. Hübriidsõidukite (nii tava- kui ka maagaasi hübriidid), maagaasil töötavate autode ja elektriautode osakaal sõidukipargis on väike (1,8%). Energia-, veevarustus- ja internetitaristud on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil – erinevate energiaallikate kasutamine ei ole ikka veel piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu üldine seisund. Reovee kogumine ja puhastamine ei vasta standarditele 9% kogukondades, kus elab 2000 või rohkem inimest. Väiksemates kogukondades ühisveevärgi lahendusi ei pakuta. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisest küljest on kasvav nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtetele ja eri liiki kaugtöö tegemiseks. 2020. aastal kasutas 26% Eesti majapidamistest internetiühendust kiirusega vähemalt 100 Mbs. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. See võimaldaks arengut kooskõlas kohalike huvide ja riigi strateegiliste vajadustega. Lisaks tuleb ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2 heidet 13% võrra. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab koostööd peamiste partnerite ja turgudega, et parandada lennuühendusi ja kaubavedu, ning üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate 9  laialdasem kasutamine, sh sektorite üleselt. See panustab energiajulgeolekusse, mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete (sh taastuvate) energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke, arukaid ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist (vee kvaliteet), jalgratta- ja jalakäijate radade ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Uudsete tehnoloogialahenduste toetamiseks on vaja paindlikku õiguskeskkonda. Universaalse disaini kohaldamine tagaks, et teenused, ruumid ja hooned jäävad elanikkonna vananedes kogu Eestis kasutatavaks ja ligipääsetavaks. Lisaks on vaja rajada väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, mille järgi tuleks keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus Kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sh kliimamuutustest tulenevateks, piisavalt hästi ette valmistatud. Kriisiolukorraks valmisolek ning teadmised, kuidas käituda, on puudulikud – näiteks mida teha pikaajalise elektri- või veekatkestuse korral ja kuidas selleks valmistuda. Kalduvus kriise alahinnata võib põhjustada suuremat kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla kulukas ja keeruline ning see nõuab kogukondadega tehtava koostöö edasiarendamist. Eestis on endiselt suur sotsiaal-majanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla tegelikus hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal oli 2019. aastal Harju maakonnas 15,7% (absoluutne 2,1%) ja Valga maakonnas 30,3%. Linnades on ühiskonnaelus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonfliktide eskaleerumise, sh piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia arengu tempo, digiüleminek ja e-teenuste arvu kasv ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. See tähendab vabatahtlike laialdasemat kasutamist julgeoleku tagamiseks ja paremat koostööd valitsustasandite vahel. Kogukondliku turvalisuse toimimiseks on oluline hõlbustada erinevate kogukonnarühmade lõimimist avatud kultuuriruumi kaudu. Samuti on sisejulgeoleku tagamiseks vaja paremini valmistuda välistegurite, näiteks ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu piisavuse olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga Statistikaameti hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035. aastaks ligikaudu 1,3 miljoni elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%ni ja tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. Üldine sündimus on suurenenud, kuid 2035. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14-aastaste ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2018. aastal 16,3%). Riigisisene linnastumine (eriti noorte hulgas) mõjutab märgatavalt piirkondliku tööturu potentsiaali. Näiteks kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 aasta jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta alla 6 tööealise inimese. Rahvastikumuutused mõjutavad kõige enam Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ja haldussuutlikkust. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui ka struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonist ja pädevusest, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris ja digivaldkonnas) kui ka avalikus sektoris (nt haridus ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja õiguskaitse). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) määr on suhteliselt madal (2020. aastal vastavalt 6,8% 2 ja 1,2%), kuid piirkondlikult eristub Ida-Viru maakond selgelt suurema töötusega (2020. aastal 12,3%), mis on Eesti keskmisest pea kaks korda kõrgem. 2 Statistika andmebaas: TT4645. 10 Tööturu probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja samal ajal arendada nii tööhõivesse jõudmise ja seal aktiivse püsimise meetmeid, vähendada tööturu soolist segregatsiooni ja palgalõhet kui ka edendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning -süsteeme, samuti toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleks prioriteediks seada meetmed, millega aidatakse töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed (peamiselt naised)) tööturule siseneda ning seal püsida. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ning võimaldades neil kujundada oma elu, aidates nii vältida noorte sotsiaalset tõrjutust (muutumist mittetöötavateks ja mitteõppivateks noorteks). Eraldi tähelepanu tuleb pöörata mitte-eestlaste tööturule toomisele ning keeleoskuse ja lõimumise toetamisele. Töö- ja pereelu ühitamiseks, laste ja noorete sotsiaalse kaastuse tagamiseks ning laste vaesuse ennetamiseks on vaja arendada peredele mõeldud tugiteenuseid ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtete edendamist. Selleks et kavandatavad sekkumised õnnestuksid, on oluline kaasata sotsiaalparnereid ja edendada sostiaaldialoogi ning avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust. Elanikkonna vananemise tõttu tuleks keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestva õppe meetmed). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine (nt vabatahtlikus töös, sotsiaalses ettevõtluse ja kogukonna tegevuses) aitab kasu saada nende küpsusest ja elukogemusest. Vaja on investeerida paindlikesse toetavatesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkonna loomisse investeerimisele ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse üldiselt (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine). Paindlikud teenused, sotsiaal- ja tervishoiuinvesteeringud ning jõupingutused vanussurve leevendamiseks võivad aidata edendada pensionäride jätkuvat tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust ning sellega seotud töötuse riski. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035. aastaks saab leevendada, toetades ühelt poolt uute põlvkondade võrdset ligipääsu haridusele enne tööealiseks saamist ning teisalt tõstes veelgi pensioniiga. Tööturul aktiivsete inimeste arvu aitab suurendada ka mitte-eestlaste aktiivsem osalemine tööturul ja Eestisse tagasiöördujate aktiivne lõimimine. Need meetmed võivad koos leevendada töötajate arvu vähenemist kuni 43 000 inimese võrra. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada mitmesuguseid digilahendusi (meelelahutustööde automatiseerimine, digiplatvormid) ja uusi töötamisviise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laialdasem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades, tuua tööturule erivajadustega inimesi ning arendada sotsiaalset ettevõtlust. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ning selles esile toodud probleemidega, eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2018. aastal oli suhtelise vaesuse üldine määr Eestis 21,7% (ligikaudu 295 000 inimest). Nendest inimestest 50% olid eakad (suhtelise vaesuse määr 47,5%) või töötud (suhtelise vaesuse määr 52,3%) ja 15,9% lapsed (0–17-aastased). See on seotud eri piirkondade vahelise ebavõrdusega (sh maakondades). Harjumaal oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Ida-Virumaal 35%. 2018. aasta lõpus oli Eestis 156 729 puudega inimest, kellest 46,6% elas 2017. aastal suhtelises vaesuses. Sama näitaja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 35,1%. 2017. aastal elas 44 000 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinesid piirkonniti ning sugude ja hariduse lõikes. 2017. aastal ületasid naiste eeldatav eluiga ja eeldatavad tervena elatavad eluaastad meeste näitajaid vastavalt 8,7 aasta ja 4,5 aasta võrra ning piirkondlikul tasandil oli Lõuna-Eesti ja Ida-Viru maakonna oodatav eluiga ülejäänud Eestiga võrreldes 10 aastat lühem. Algharidusega isikute keskmine eeldatav eluiga on 8,4 aastat lühem kui kolmanda taseme haridusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. 2018. aastal oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 4,3% ja naistel 8,6%. Eestlaste töötuse määr oli eesti keelt kõnelevatest mitte- eestlastestest peaaegu kaks korda madalam (vastavalt 4,4% ja 7,4%) ja peaaegu kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevate mitte-eestlastega võrreldes (nende tööpuudus oli 13,0%). Juhtivatel ja vanemspetsialistide ametikohtadel oli 1,6 korda rohkem kohalikke eestlasi kui kohalikke venelasi. Elukestvas õppes osalemises on sarnased erinevused: 2018. aastal õppis 22,4% eestlastest ja 14,1% mitte- eestlastest. Piirkondlikud töötuse määrad on väga erinevad: 2020. aastal olid need madalaimad Harju ja Tartu maakonnas (vastavalt 5,7% ja 6,1%) ning kõrgeimad Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas (vastavalt 12,3% ja 8,7%). Eestis on suur sooline palgalõhe (2019. aastal 17,19%), millel on erinevaid põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse 11 jagamisel, diskrimineerivad tavad töökohal jne). Mõnevõrra on palgalõhe viimase kuue aasta jooksul siiski vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%) ning sektorite puhul on palgalõhe suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Probleemiks on ka vanuseline diskrimineerimine, mille puhul üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. 36% ennetähtaegselt pensionile jäänud inimeste sõnul oli see tingitud sellest, et nad kaotasid töö ega suutnud leida uut. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2018. aastal 18,6%) peaaegu kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal (2018. aastal 9,9%). Viimastel aastatel tehtud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääsu teenused, tugiisikud, perekonnale mõeldud toetusmeetmed). Eesti 2016. aasta sotsiaaluuringu kohaselt abistas või hooldas leibkonnaliiget ligikaudu 65 000 inimest. Ligikaudu 5500 pereliiget, keda abistati või keda hooldati, olid alla 18-aastased ja 59 500 pereliiget olid 18-aastased või vanemad. Ligikaudu 20 000 inimest hooldas pereliikmeid (last või täiskasvanut) ulatuslikult (20 või rohkem tundi nädalas). Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumise näol. Omavalitsused pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid asjaomaste kohalike teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on äärmiselt tähtis mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide (vaesus, majanduslik kihistumine, sotsiaalne ebavõrdsus) leevendamiseks tuleks stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et elavdada uute ettevõtete ja seega uute töökohtade loomist. Ettevõtjatele mõeldud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ning aitavad neil asutada maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi. Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise võimalikud meetmed hõlmavad piirkondlikke rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, piirkondlikke koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Selleks et toetada eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks on vaja paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse olemusest, selle põhjustest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning vajadusest ja võimalustest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja omavalitsuse tasandi poliitikakujundajate hulgas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks kõikidel tasanditel ja soolise segregatsiooni vähendamiseks (eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas ning hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas) on vaja haridusasutuste, tööhõiveasutuste ja tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd, samuti uusi meetmeid, et edendada muutusi inimeste hoiakutes ja käitumises ning toetada sooliste stereotüüpide leviku vähendamist. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama lisatuge, näiteks töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), ning neid tuleks eelistatavalt pakkuda nii isiklikul kui ka kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab positiivset mõju suurendada. Halduskoormuse vähendamine ja ennetusmeetmete rakendamine nõuab otsustavalt kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning lisatoetust investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse ja uuenduslikesse lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti tervikuna ja teenuseid deinstitutsionaliseerida. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks hooldajaid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2, eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sh soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhises soovituses nr 2 esitatud ettepanekuga vähendada palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti eeldatav tervena elatud aeg on märkimisväärselt alla Euroopa keskmise ja Eestil on tervisenäitajates Euroopas üks suurimaid sooliseid erinevusi. Tähelepanu tuleb pöörata olulistele piirkondlikele erinevustele Eestis: tervena elatud eluiga Lõuna-Eestis ja Ida-Viru maakonnas on peaaegu 10 aastat väiksem kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Haridustase mõjutab märgatavalt tervisekäitumist: 2017. aastal oli algharidusega meeste eeldatav eluiga 9,5 aastat lühem kui kolmanda taseme haridusega meestel; naiste puhul oli erinevus 7,2 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse üks peamisi põhjuseid on riskantne või hooletu tervisekäitumine. 2017. aastal oli peaaegu 53% kõigist enneaegse suremuse ja haigestumuse juhtudest tingitud välditavatest riskiteguritest või -käitumisest. Üle poole Eesti elanikkonnast, sh 12 veerand 1. klassi õpilastest, on tasakaalustamata toitumise ja ebapiisava kehalise koormuse tõttu ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus ja ebatervislikud valikud panevad lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid. Nii lastel kui ka täiskasvanutel sagenevad meeleolu- ja ärevushäired. Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Lisaks tuleks vaimset tervist ja heaolu edendada nii koolis kui ka tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuste osutamist, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikaajalist ja tervislikku elu ning vähendada ennetatavatest haigustest tulenevat koormust tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile. Peale isiklike käitumis- ja tarbimisvalikute on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sh töökohti ning vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju inimeste tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ega kooskõlastatud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti väga erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega, mis on eriti terav teatavates piirkondades. Tervishoiuteenused, sotsiaalteenused ning laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused on vaja tihedamalt lõimida. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö suurendamine aitaks parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda tõhusalt kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. Jätkuvalt on vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja sisemiste andmete kvaliteedi parandamisse, et veelgi suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eestis on palju eri- või kutsehariduseta inimesi ning 18–24-aastasi noori, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid ja raiskab väärtuslikku inimkapitali. See viitab ka probleemile, et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekutel. Praegune haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õppijakeskne ning kesk-, kutse- ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused. Eriti kutsekeskhariduses on oluline keskenduda õppijakeskse ja individuaalset paindlikkust võimaldava haridussüsteemi tagamisele ning personaliseeritud hariduse arendamisele. Suurepärane haridus- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendaks järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja tulevast konkurentsivõimet ning oleks tähtis tegur, mis kujundab nende väärtussüsteemi. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi Eesti haridusnäitajad on teiste riikidega võrreldes üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel märkimisväärseid erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on väga tähtis see, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust. See on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigast haridussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on koolist väljalangemise määr 14,5%, aga kutsehariduses 19,2% ehk ligikaudu 5000 õpilast aastas). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet kõige rohkem, nimelt madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine koos jätkuva tööhõivega on tulevikus hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis märkimisväärselt suurenenud, tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele nii kõrg- kui ka kutsehariduses ning töökohapõhise õppe võimalustele. Töökohapõhise õppe ja ümberõppe edendamine ning ulatuslik pakkumine aitavad vähendada töötajate töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku, riiklikku ja soolist ebavõrdsust. 13 ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad täiskasvanute koolituse täiendavat toetamist. Seega vajavad kõik inimesed juurdepääsu oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. Selleks on vaja pideva elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist ühiskonnas. Kõrghariduses tuleb suurendada suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus. Peale koolitusmahu suurendamise on vaja parandada ka õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe puhul peaksid nii teadusuuringud kui ka õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui ka erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab süstemaatilist valdkondadevahelist koostööd, paremat liikuvust ja suuremaid stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti (i) teadus- ja Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning (PO1) innovatsioonivõimekuse innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning kõrgetasemeliste ning innovatsiooni edasisele levitamisele ühiskonnas. Need tehnoloogiate aitavad kaasa riiklikus teadus- ja arendustegevuse, kasutuselevõtu innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas ja arendamine ja arengustrateegias „Eesti 2035“ määratletud eesmärkide suurendamine elluviimisele, kooskõlas riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Valdkonna probleeme käsitletakse kolmes suunas. 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ning nõudlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele – Eesti ettevõtete suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on praegu ebapiisav. – Eesti innovatsioonisüsteemi suutlikkus ja tulemuslikkus on endiselt ebapiisav. Seetõttu on teadus- ja tehnoloogiamahukus ettevõtetes väike. Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ja üsna noored, mistõttu ei ole neil piisavalt innovatsioonivõimekust ning teadus- ja arendusmahukuse kasvatamise suutlikkust. – Kuigi Eestis on seitse ükssarvikut, mis on elanike arvu arvestades märkimisväärne tulemus, valitseb endiselt lõhe kõige uuenduslikumate ettevõtete ja enamiku Eesti ettevõtete vahel. Seetõttu on erasektori üldine tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates madal. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine – Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus rahuldada nõudlusest tulenevaid ühiskonna ja ettevõtete vajadusi on väike. Teadustegevus ja uurimisteemad kujunevad lahus ettevõtluse vajadustest, teadlikkus akadeemilise ja ettevõtlussektori ühishuvidest on madal. 14  – Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ühiskondlikud probleemid ja nutikas spetsialiseerumine tuleb paremini integreerida Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi. Vähesed teadus- ja arendus- ning innovatsioonialased tegevused on temaatilise suunitlusega ning teadus- ja kõrgharidusasutused ning ettevõtted teevad vähe koostööd, et luua eeliseid tekkivatel uutel turgudel ja tehnoloogiates. – Teadus- ja arendusteenuste turg on väike ja killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste kasutamine ja kättesaadavus väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästi toimiv teadmussiirde süsteem – Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud. – Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sh võtta juhtroll uuenduslike lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud. – Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe selleks, et soodustada innovatsiooni ettevõtluses ning toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning teadus- ja arendustegevuse-, innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatuslikum uute teadmiste ja uuenduslike lahenduste kasutamine vältimatu. Kavandatud sekkumiste mõju: – erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat, nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, tagatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub uuenduslike äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, vähenevad regionaalsed erinevused ettevõtete innovatsioonivõimekuses. See toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused; – avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate uuenduslike toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele probleemidele. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Samuti on esile tõstetud valitsusasutuste teadusasutuste ja digitaristu ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (nt avaliku sektori asutuste Riigikontrolli iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Samuti tekitavad muret järgmised kitsaskohad: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sh iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt 15  ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi. Selline pidev edasiarendus ja uue kasutuselevõtt ongi innovatsioon. - Tehnoloogia areneb edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad ka uusi riske. Digiteerimise süvendamiseks on vaja tõsta küberturvalisuse võimekust. - Omavalitsuse tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendusi – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks näitas, et Eesti digitaalne valitsemine ei ole olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vaja asjakohast suutlikkust suurendada. Peame tagama, et Eesti digiriik vastaks kasutajate vajadustele ja oleks tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Sel viisil investeerime oma riikliku tugevuse täiendavasse tugevdamisse. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud Euroopa digistrateegias. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad uuest riiklikust digiühiskonna arengukavastaastani 20303. Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtetest on vaid vähesed majanduskasvu ja uuendusmeelsed, teadmistepõhised ja keskenduvad suure (PO1) konkurentsivõime lisaväärtuse andmisele. Selliste ettevõtete osakaalu tõhustamine ning suurendamine eeldab teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, VKEdes töökohtade mis soodustab paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid loomine, muu hulgas ja kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtetel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevus on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sh loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtete investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate 3 https://mkm.ee/sites/default/files/mkm_arengukava_digiuhiskond_26-10-2021.pdf 16  kasutuselevõtuga ja VKEde tehnoloogia ajakohastamise investeeringutega, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtetest on VKEd. Seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku vältimatuks eelduseks on vastavate spetsialiseerumise, teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu. Selleks on vaja (PO1) tööstusliku ülemineku ja kasvatada teadmussiirde, kommertsialiseerimise ja ettevõtluse oskuste innovatsioonialast pädevust teadmussiirde protsessidega arendamine seotud võtmeisikute seas. Sekkumised puudutavad valdkonna järgmisi probleeme: – Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ja noored. Seetõttu on ettevõtete innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus piiratud ning ettevõtjate oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta on puudulikud. Samuti on oluline suurendada ettevõtlikkust ja ettevõtluseks vajalikke oskusi. – Ettevõtetel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. – Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja arendusosakonnad, maakondlikud arenduskeskused) töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, sh intellektuaalomandi, patenteerimise ja litsentseerimise alaseid oskusi. – Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane võimekus, sh töötajate kogemused ja oskused on madalad. Napib teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ja kogemusi, pädevus arendada vajalikke teenuseid on piiratud ning osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis on tagasihoidlik. – Probleemiks on teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimis- ja koordineerimisvõimekus. Selleks et avalik sektor suudaks võtta aktiivsema juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses, kujundada missioonidepõhist innovatsioonipoliitikat ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori juhtidel ja töötajatel vajalikku kompetentsi ja kogemust. Eesti avaliku sektori juhtide suutlikkus tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikasse ja riigi kavandatavatesse sekkumistesse on piiratud. Koostöö teadusasutustega ei ole piisav ning vastastikuste vajaduste ja huvide mõistmine vähene. – Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on teadmistemahukad ja komplekssed. Selleks et tellida vastavasisulisi uuringuid ja algatada projekte, vajavad nii juhid kui ka spetsialistid sellealaseid teadmisi. Projektide edukaks 17  käivitamiseks on vajalik koostöö keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Kavandatud sekkumiste tulemus: Erinevate nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning ettevõtluskoostööd toetava kompetentsi, kogemuste ja võimekuse paranemine erasektoris, teadusasutustes ja avalikus sektoris. Kompetentsi ja võimekuse paranemine hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad riiklikke nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe on ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas endiselt olemas. Ülikiire lairibavõrgu kaetus hõredalt asustatud piirkondades on 32,8%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (45%) ja ülikiire (19%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eesti maapiirkondades ikka veel ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat elu- või töökohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule ja neist u 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad elanikele ja ettevõtjatele uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid ja on 5G arendamiseks kindel alus. Täiendavaidinvesteeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G-tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse alla 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) on ehitatud enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Seetõttu on oluline energiatõhususe 18  eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et korterelamute rekonstrueerimisega parandada ligipääsu tänapäevastele ja kohalikele oludele vastavatele eluasemetele. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on väike, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult tasuvad. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi meetmed on suunatud (lisa D kohaselt) energiatõhususe edendamisele, et soodustada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20304, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20305, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6, Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga tähtis vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu (PO2) direktiiviga (EL) transpordisektoris (2020. aastaks 10% ulatuses ning 2018/2001, sealhulgas 2030. aastaks 14% ulatuses) ning vähendada sektoripõhiselt selles sätestatud CO2 jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 säästlikkuse transpordisektorisisene alameesmärk ka täiustatud kriteeriumidega biokütustele (jäätmetest ja jääkidest jms toodetud biokütused, kooskõlas direktiivi IX lisa A osaga). Eesti transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO 2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud prioriteetseks suunaks biometaani kasutuse suurendamise transpordisektoris. Biometaan on lokaalne keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks (CO2 eralduks looduslike protsesside käigus ilma kinnipüüdmiseta ja korduskasutamiseta (rohegaasina) atmosfääri niikuinii). Selleks et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist) ja täita ülalesitatud eesmärke, on mõistlik toetuse abil motiveerida biometaani kütusena kasutavate sõidukite 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 6 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 19  kasutuselevõttu. Samuti toetatakse sekkumisega biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist. Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega 2019. aasta riigiaruande lisa D kohaselt, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline kliimamuutustest tingitud hüdraulilise lisakoormuse vastu luua tänapäevased sademeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalaine tõttu tekkivat soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsoonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde jaoks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja tähtsad süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2019. aastal 59%) jääb alla ELi keskmise (79%). Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust häda- ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) väike ressursitootlikkus ning iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet. Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Väljakutsete ja sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab märgatavalt parandama ressursitootlikkust (0,64 €/kg, EL 2,33 €/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise 20  ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamine. Meil on juba eelmise perioodi kogemusi ja uuringuid ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmete kohta. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks juurdunud ringmajandusel põhineva ettevõtlusmudelini. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad riigi jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Mis puudutab olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve, siis Eesti on kaugele maha jäänud: 2019. aastal võeti Eestis ringlusse 31% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Selleks tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtuvõimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse. See mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ning suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele järgmiste oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaja ja -kulu suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite suurenemine;  kasvav negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2 heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 t CO2 heidet aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. 21  Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused on suured. On vaja ajakohastada kestliku ja mitmeliigilise põhimaanteid, et need vastaksid määruse (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise nõuetele. Liiklusohutust tuleb suurendada, sest Eesti on transpordivõrgu (TEN- maanteede ohutuse poolest alla ELi keskmise. Jalakäijate ja T) arendamine jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust, keskonnasäästlikkust ja rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning sünergia tagamiseks Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahel ehitatakse Rail Balticu kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele ning Pärnu rahvusvaheline reisiterminal. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Selleks et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid, peab digitaalne taristu saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja lahendada kitsaskohad, kliimamuutuste suhtes mis takistavad inimestel jalgsi liikumist ja jalgratta kasutamist (PO3) vastupanuvõimelise, või igapäevaseks pendelrändeks eri transpordiliikide intelligentse ja kombineerimist, ning parandada olulist taristut, mis on mitmeliigilise riigi, hädavajalik ühistranspordile ja -teenustele juurdepääsuks piirkondliku ja kohaliku aktiivsete transpordiliikide abil. tasandi liikuvuse Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid liikuvusvõrgustikke, arendamine ja edendades jalgratta- ja/või kõnniteede arendamist väljaspool edendamine, sealhulgas suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Nende TEN-T võrgule radade arendamine peaks tagama parema ja kestlikuma juurdepääsu ja piiriülese juurdepääsu teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu liikuvuse parandamine kohalikud peatused) ja töökohtadele. Selliste paremini välja arendatud jalgrattasõidu/jalakäijate liikuvuse võrgustikel on potentsiaal märkimisväärselt suurendada raudtee ja ühistranspordi kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest ja seega vähendada riiklikul tasandil kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumine aitab arendada integreeritud transpordisüsteeme, sh toetada jalgrattasõidu ja jalgsi käimise üldvõrkude loomist ning mugavama 22  elektriraudteejaama kasutatavust. Eeldatakse, et investeeringud soodustavad kliimamuutuste vähendamist. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sh töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Endiselt teevad muret stereotüübid. Need probleemid ei ja aktiveerimismeetmete takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja jaoks, tehes seda noorte vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. puhul eelkõige noortegarantii Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad rakendamise kaudu, inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende ning füüsilisest isikust omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ettevõtjana tegutsemise kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 ja sotsiaalmajanduse – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. OECD andmetel edendamise kaudu moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 73% EL 28 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning aegunud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras. Ka tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu on väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka (eelkõige naiste) hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (eestlased 69,6% vs mitte-eestlased 66%) näitajates. Selle kõige tõttu ei ole märkimisväärset osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt piisavalt ära kasutatud. Järgmisel kümnendil on Eesti üks tähtsaim ülesanne leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ning nii kaua kui ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) võimalik. Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. kohanemist muutustega Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 25%, ning aktiivse ja tervena suurendades töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted vananemist ning ja -vormid mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja tervislikku ja hästi töötajate suurema vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja kohandatud töötajate töövõime säilitamiseks on vaja suurendada töökeskkonda, kus teadlikkust töökeskkonna ohtudest ja riskidest. Töövõimet ohjatakse terviseriske mõjutavad ka uute tööviiside, sh kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõtt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning piiratud teenustega töötervishoiusüsteemi halb kvaliteet ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle 23  perioodi toetussüsteem ei ole tõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ning neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on oluline sekkumiste kavadamisse ja elluviimisesse kaasata sotsiaalpartnerid ja edendada sotsiaaldialoogi. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus nõudlusele süveneb. Tagatud koolitussüsteemid (PO4) ei ole piisaval arvul haridustöötajaid. Õpetajate oskusi on vaja kvaliteetsemaks, täiendada, mh seoses eeldatava üleminekuga kaasavamaks, keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale majandusele. tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu Juurdunud ei ole personaliseeritud ja individualiseeritud hulgas mitteformaalse ja õpetamine ja õppimine ning õpimotivatsiooni arengu informaalse õppimise toetamine. 18–24-aastaste vanuserühmas on mitteõppivate valideerimise kaudu, noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti keskhariduseta toetamaks noorte osakaal, eriti nooremates vanuserühmades. Soolised võtmepädevuste, erinevused põhihariduses on samuti muret tekitavad. Tulevikus sealhulgas ettevõtlus- ja vajalike üldoskuste ja võtmepädevuste arendamist ja hindamist digioskuste omandamist, ei peeta piisavalt oluliseks, sidusus ja järjepidevus eri ning edendades haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava duaalkoolitussüsteemide hariduse põhimõtteid ei ole rakendatud nii palju, kui on ja õpipoisiõppe eeldatud. Õpingud ei ole piisavalt seotud tulevase karjääri ja kasutuselevõttu tööga. Haridusasutuste koostöö ettevõtetega ei ole piisav, et muuta õpe praktilisemaks ja siduda seda enam tegeliku eluga. Üldine teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest on kehv. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja -keskkonna kujundamisel on ebaühtlased, sh ei kasutata digilahenduste potentsiaali maksimaalselt õppimise ja õpetamise edendamiseks. Kasutatavad õpetamismeetodid ja -vahendid on mõnikord aegunud ning arvesse ei võeta kõigi õppijate individuaalsust ja hariduslikke erivajadusi. Puudub suutlikkus õppekavade teaduspõhiseks ja kaasavaks väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Õppijate õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise tulemuste tagasisidestamine ei ole piisavalt sidus. Formaalharidussüsteem seisab endiselt silmitsi õpetajaskonna vananemisega (piirkonniti on 55-aastaseid ja vanemaid õpetajaid kõige rohkem Lääne (48%), Hiiu (47%), Saare ja Jõgeva maakonnas (mõlemas 45%)) ning sellest tuleneva vajadusega tagada uute õpetajate järelkasv. Noorsootöötajatest on kõrgharidusega ligikaudu 90%, samas ei ole 60%-l erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni ning sektorit iseloomustab tööjõu voolavus. 24  Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Nagu Euroopa Komisjon 2019. aastal riigipõhistes soovitustes märkis, peab Eesti parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasemetel. Keskhariduse taseme õpetajad ei taga piisavaid valikuid, paindlikkust või individualiseeritust ning kutseharidus ei ole endiselt populaarne. Tööjõu ja oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, harudus-, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on tõusuteel ning see takistab edasist majandusarengut ja Eesti jõudmist järgmisesse arenguetappi. Nende õppevaldkondade atraktiivsus tulevaste kutseõppijate ja üliõpilaste jaoks on väike, mitmes valdkonnas ei vasta lõpetajate arv tööturu vajadustele. Ainuüksi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on puudu üle 14 000 inimese. Üks probleem, millega tuleb tegeleda, et vähendada soolist palgalõhet, on soolised stereotüübid poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Lisaks sektoripõhisele lähenemisviisile on vaja ka piirkonnapõhist lähenemisviist, et paremini tegeleda tööturu jaoks vajalike oskuste ja nende tasemetega. Õppijate haridus- ja karjäärivalikud ei vasta hinnangulistele tööjõuvajadustele ning kutse- ja kõrgharidusest väljalangemise määr on kõrge. Seoses töökohal toimuva õppega (töökohapõhine õpe, sh õpipoisiõpe) tekitab muret VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ning kaasata õppesse kuni 25-aastasi noori (ilma töökogemuseta) ja hariduslike erivajadustega õppijaid. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või kvaliteetsele ja parandada nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2020. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas alusharidusest ja 24 300 noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET- lapsehoiust läbi üld- ja noored), s.o 11,7% vanuserühmast (suurim on NEET-noorte kutsehariduse ja -õppe osakaal Kirde-Eestis – 18%). Võrreldes 2019. aastaga on kuni kolmanda taseme mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ning hariduseni, samuti tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (20 700 täiskasvanuharidusele ja ehk 9,8% aastal 2019). Peame keskenduma ennetavatele -koolitusele, ning sellise sekkumistele noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning hariduse ja koolituse töötama välja tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust läbimist, sealhulgas mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama hõlbustada õpirännet partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et kõigile ja ligipääsetavust tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. puuetega inimeste jaoks Konkurentsivõime ja oskuste valdkonnas tuleks tagada praktika. Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja edasi arendada noortepoliitika seire- ja analüüsisüsteemi. Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. 25 Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtete arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada ümberõppe võimalusi, inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine toob võttes arvesse suurt kasu majanduse taastamisel kestlikule majanduskasvule, ettevõtlus- ja digioskusi, et säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja paremini prognoosida konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke OECD 2018. aasta andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab umbes 73% EL 28 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Selle lõhe peamine põhjus on aegunud haridus ja karjäärialaseid oskused. Suure osa inimeste haridustase on madal (ligikaudu üleminekuid ning 84 000 inimest vanuses 25–64) ja neil puudub erialane haridus soodustada ametialast (2020. aastal 26%). Ka kutsehariduses ja mittestatsionaarses liikuvust üldhariduses on koolist väljalangemise määr kõrge. Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2019. aastal 20,2%, 2020 COVID-19 piirangute tõttu 17,1%) on see eakate, madalama haridustaseme ja kehvemate oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt tagasihoidlik. Piirkondlikult oli madalaim elukestvas õppes osalemise määr 2019. aastal Kesk-Eestis (15,3%) ja 2020. aastal Kirde- ning Kesk-Eestis (vastavalt 13,8% ja 13%). Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitatud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja lisareforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema palju tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ning karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerida. Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest palju vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele. See tähendab, (PO4) võrdseid võimalusi, et ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Absoluutses vaesuse elas 2019. aastal 2,5% lastest. ning parandada eelkõige Laste abistamise eest vastutavad kohalikud omavalitsused ja ebasoodsas olukorras riik, kuid süsteem ei vasta vajadustele. Kohalike omavalitsuste olevate rühmade lastekaitsetöötajad tegelevad igal aastal ligikaudu tööalast 10 000 abivajava lapsega, st lastega, kes kogevad seksuaalset, konkurentsivõimet vaimset ja füüsilist vägivalda, kellel on suuri käitumis- ja vaimse tervise probleeme ning kellel ei ole piisavat vanemapoolset hooldust. Praegu ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ligiääsetavaid teenuseid. See põhjustab probleemide kuhjumist ja süvenemist. Kitsaskohtadeks on abivajaduse hiline 26  kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ning toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteem – vahel. Lõpuks kasvavad paljudest neist lastest abivajavad täiskasvanud, selle asemel et saada sotsiaalseteks panustajateks ja lisaväärtuse loojateks. See nõiaring läheb edasi põlvest põlve, hävitades potentsiaalse inimkapitali. Riskide ennetamine ja ohjamine varases lapsepõlves on noorte edasise edu alus. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, näiteks kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise hõlbustamine, võivad aidata ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Oluline on anda panus ulatuslikesse meetmetesse, mis toetavad Euroopa lastegarantii rakendamist. See hõlmab tervikliku lastekaitsesüsteemi loomist, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamist, meetmeid laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamist jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena ning viimase kümne aasta jooksul on ränne suurenenud (2020. aastal on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4710 inimest kolmandatest riikidest ja 3724 ELi kodanikku). Mis puudutab keeleoskust, vanust ja tervisenäitajaid, siis valitsevad silmanähtavad sotsiaal-majanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Uuringute kohaselt on rahvuslik segregatsioon alates 1990. aastate algusest kasvanud, st etnilised vähemused elavad peamiselt oma kogukonnas ega suhtle eestlastega. Lisaks on Ida-Virumaal kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Seetõttu on koostöö kohalike omavalitsustega ja nende suutlikkuse arendamine lõimumis-, sh kohanemisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Eestis isoleerituks ning nende osalemine tööturul, elukestvas õppes jne on takistatud. Ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemid on seotud mitme sotsiaal-majandusliku valdkonnaga: tööturg, haridus, kontaktid eestlastega, osalemine kultuurielus, meedia tarbimine, kodanikuühiskonnas osalemine, avatus ja hoiakud Eesti ühiskonnas. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et kõik elanikud oskaksid eesti keelt tasemel, mis on vajalik hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks. On tähtis, et elanikel oleks ühine inforuum ja nad tunneksid end täielikult ühiskonda lõimununa. Ühtne lähenemisviis on hädavajalik, et käsitleda kõiki probleeme, mis on seotud teisest rahvusest püsielanike, uussisserändajate ja tagasipöördujatega, et edendada nende aktiivset kaasamist ja osalemist, parandada nende tööalast konkurentsivõimet ning tagada neile võrdsed võimalused. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti 27  teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest. Samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase üle 60-aastaste vanuserühmas. Umbes 45% juurdepääsu üldhooldusteenuste saajatest kannatavad ka dementsuse all. sotsiaalkaitsele, Teenuseid, mis toetavad iseseisvat elamist kodus, pakutakse pöörates erilist märkimisväärselt harvem kui vaja. Seetõttu on perekondadel nii tähelepanu lastele ja hoolduse kui ka teenuste eest maksmise seisukohast suur ebasoodsas olukorras koormus. Umbes 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle olevatele rühmadele; 8100 inimese, kes ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes parandada 6500 inimest, kes on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tervishoiusüsteemide ja tööd. Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja pikaajalise hoolduse hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud. See piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad tänapäevaste ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad pidevaid Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja jõupingutusi koolivõrgustiku ümberkorraldamiseks ning elukestva õppe (PO4) kaasavale ja kvaliteetsele haridusele juurdepääsu valdkonna kaasavatele ja parandamiseks. Esmatähtsad investeerimisvajadused kvaliteetsetele taristusse ja innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama teenustele võrdse koostööd haridusasutuste vahel ning vähendama piirkondlikke juurdepääsu erinevusi kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4%. Õpilaste arvu kasvutendents on ainult Tallinnas, tugevdades Harjumaal ja osal Tartumaast, teistes maakondades langeb vastupidavust seoses õpilaste arv 5–25%, suurim langus toimub Ida-Viru- ja kaug- ja e-õppe ja - Valgamaal. Pikemas perspektiivis muutub langus tõenäoliselt koolitusega veelgi olulisemaks enamikus maakondades ning kuna haridusvaldkonna töötajaskond vananeb, tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestliku pakkumisega piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaal- majanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määras ning hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele tuleb parandada. Eri haridusvormide (formaalne, mitteformaalne, informaalne) koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus füüsilise ruumi, väljaspool ametlike õppesüsteemide õppimise võimaluste ja virtuaalsete õppekeskkondade kombinatsioonina ei ole piisav. Tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö 28  juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, keskendudes selgelt võtmepädevustele, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada tuleb juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks, et ennetada ja lahendada tagasihoidlikke saavutusi kohalikul ja kooli tasandil. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, võttes arvesse konkreetse kooli eripära, mis olukorra analüüsi, toetava juhtimise, eksperdiarvamuste ning koostööl põhineva kvaliteedijuhtimise kaudu aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suureneb eakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on hinnanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad igapäevases leibkondade ja tegevuses ja enesehoolduses abi. Samal ajal on 8000 inimest ebasoodsas olukorras tööturult eemal hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete ja olevate rühmade, taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud. Kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt kaasamise edendamine probleem, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimesel. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. 29 Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Hoolimata majanduse üldisest heast seisust on vaesus, materiaalset puudust, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus Eestis suured. (PO4) andes toidu- ja/või 2020. aastal elas 20,6% Eesti elanikkonnast vaesuse ohus ja esmast materiaalset abi 2,2% absoluutses vaesuses. enim puudust Vaesuse oht vähenes üksikleibkondades, st üksi elavate kannatavatele isikutele, inimeste hulgas, samuti üksikvanemate hulgas. sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära meetmeid, mis toetavad hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata nende isikute sotsiaalset oleks 39,6% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,6% kaasamist absoluutses vaesuses. Vaesuse oht 16–24-aastaste noorte seas oli 21,5%. Alla 18-aastaste laste hulgas oli vaesusriski määr 2020. aastal 15% ning absoluutne vaesuse määr 2,7%. Vaesuse ohus elavate eakate osakaal on vähenenud: 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal vähenes 41,4%-lt 2019. aastal 40,6%-le 2020. aastal. Kui 2019. aastal elas 7,6% Eesti elanikkonnast puuduses, siis 2020. aastal see vähenes 6,5%. Puuduse määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65-aastased) (7,8%). Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus. See on ka prioriteetne sihtvaldkond, millele Euroopa lähedasem Eesti ja keskkonnaalase Komisjon on tähelepanu juhtinud ja mille jaoks on vaja eraldada (PO5) arengu, kultuuri, vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalistest looduspärandi, säästva vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on hulk probleeme, turismi ja julgeoleku mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, näiteks valglinnastumisega soodustamine kaasnev soovimatu keskkonnamõju, ebaratsionaalne linnapiirkondades maakasutus, ebapiisav tehniline ja teenustetaristu, suurenenud pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste, elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud probleeme ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoks läbivalt väga tähtis. Linnapiirkondade üha olulisem ühine väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida- Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud SO2 poliitikaeesmärgis nr 5. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav elukondlik kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega ning vähem võimalusi vabaaja- ja kultuuriüritustel osalemiseks on valdkonnad, millele peab poliitikaeesmärgi nr 5 raames tähelepanu pöörama.Linnaruumi arenduste toetamisel arvestatakse Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Nende probleemide lahendamiseks on kasvav potentsiaal linnapiirkondade arukate ja uuenduslike lahenduste arendamisel, mille rakendamine on Eestis veel endiselt piiratud. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti linnapiirkondades, suurendades linnade konkurentsivõimet ja 30  vähendades CO2 heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkide ja õiglase ülemineku fondi sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (erieesmärk viii) ja nr 5 (erieesmärk i) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiaruandes rõhutatakse mitut Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu probleemi, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP (ostujõu mujal kui pariteedi alusel) oli 2019. aastal üle ELi keskmise linnapiirkondades taseme pealinnapiirkonnas Harjumaal (120% ELi keskmisest) ning kõrgem veel Tartumaal (76%), ülejäänud maakondades ulatus see aga kõigest 32– 56 %ni.  Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtete vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele.  Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Toimub invensiivne riigisisene liikumine suuremate linnapiirkondade ja muude funktsionaalsete linnapiirkondade suunas. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes suuremas linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele paneb see proovile ka kohaliku tasandi teenuste osutamise, tugevate kogukondade säilitamise, atraktiivse elukeskkonna ja üldise ruumi kasutamise. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastikuprognoosid ette näevad, kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks, väheneb ettevõtlus ning seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ning kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte sealjuures arvestada Uue Euroopa Bauhausi väärtusi, mis on jätkusuutlikkus, kaasatus ja esteertika. 2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada Õiglane Üleminek Võimaldada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. aastal piirkondadel ja inimestel (JTF) Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga, milles tegeleda liidu 2030. tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aasta energia- ja 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja kus määratletakse kliimaeesmärkide Euroopa vastutustundlik tegevuskava 2050. aastaks saavutamise ja Pariisi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu 31  kliimaneutraalsele 2019. aasta detsembris esitas Eesti Euroopa Komisjonile oma majandusele ülemineku riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles sotsiaalsete, seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside tööhõivealaste, heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada majanduslike ja taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal keskkonnamõjudega energiavarustuskindluse. Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse poole kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine . Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu avaldab kliimaneutraalsusele üleminek suurimat mõju just Ida-Viru maakonnale ning seda nii praegu kui ka tulevikus. Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. 2021 aasta alguses võttis Eesti valitsus eesmärgi loobuda elektri tootmisest põlevkivist hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Et elektri tootmist põlevkivist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist loobumine sotsiaal- majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. PRIORITEET: NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki 32  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.1.1. Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib süsteemset lähenemisviisi, mis põhineb riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta investeerimissuuniste riigipõhistel soovitustel ning Eesti teadus-, arendus-, innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemustel. Sekkumistega toetatakse uue riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava (2021–2035) rakendamist. Sekkumised viiakse ellu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni abil majandusliku mõju kasvatamise ning ühiskonnas levitamise eesmärgil ja kooskõlas asjaomaste Eesti nutika spetsialiseerumise strateegitega. Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1) erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse suurendamine; 2) nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine; 3) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine tõhusate teadmussiirde mehhanismide kaudu, sh arvestades avaliku sektori aktiivsemat rolli teadmussiirde protsessis. Võrreldes eelmise rahastusperioodiga nihkub sekkumiste fookus teadmussiirde edendamisele (sh tehnosiirdele) ja teadussüsteemi ning ettevõtlussektori koostöö toetamisele. Arendatakse nõudlusest lähtuvaid teadus- ja arendus- ning innovatsiooniteenuseid era- ja avalikule sektorile (teadustaristu ja tippkeskuste teenused, teadus- ja kõrgharidusasutuste teadmussiirdevõimekus) ning toetatakse akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet (temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, avaliku sektori teadus- ja innovatsioonimahukuse kasvatamine). Kavandatakse uusi sekkumisi teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse toetamiseks ning Eesti osalemiseks Euroopa Teadusruumi algatustes. Toetatakse teadmiste ja teadustöötajate vaba liikumist aktiivseks osalemiseks Euroopa Teadusruumis. Teadus- ja kõrgharidusasutuste institutsionaalsel arendamisel keskendutakse teadmus- ja tehnoloogiasiirde teenuste ning kommertsialiseerimissüsteemide arendamisele. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse suurendamine Sekkumismeetmed hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtete ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused jne), samuti suutlikkuse suurendamise meetmeid ja töötajate toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide ligimeelitamine. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmi rakendamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest (teadus- ja arendustegevus, mida saab ettevõtluses rakendada). Sekkumised hõlmavad ka toetust suurema lisaväärtusega investeeringutele, mis põhinevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suutlikkusel (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine arendustegevusele, idufirmad), pakkudes teadus- ja arendustegevuse vautšereid ning kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali. Samuti kuuluvad sekkumiste hulka ettevõtete osalemise edendamine ja toetamine rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse ja väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades; toetus Eestis välja töötatud tehnoloogiate laiendamiseks rahvusvahelistele turgudele (sh keskkonnahoidliku tehnoloogia ja innovatsiooni turulähedaste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldab järgida Euroopa rohelist kokkulepet ning minna üle vähese CO2 heitega ja ringmajandusele). 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine 33  2.1. Teadus- ja arendusteenuste ning institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides Sekkumised hõlmavad terviklikku tegevuste paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Sekkumistega toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. Toetatakse asutustes tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist (sh hargettevõtluse mudelite arendamist, partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtete ühisprojektideks), teadlaste ja ettevõtete mentorlusprogramme, koosloomeplatvorme, häkatone, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, asutuste teadustulemuste ja teenuste tutvustamist potentsiaalsetele huvilistele jms. Panustatakse kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite, platvormide jms arendamisesse. Olulisel kohal on suure potentsiaaliga teadustulemuste arendamine erainvestorite või ettevõtjate jaoks atraktiivsesse vormi eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (nt ettevõtlussektorile teenuste ühisarendamine, Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad toetava tegevusena ka kasutajakesksete, avatud teaduse põhimõtteid järgivate lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ning avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada potentsiaalsetele era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs olemasolevatele teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja -infole, ning nende parem rakendatavus uute toodete ja teenuste arendamiseks. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine Tegevus keskendub kvaliteetse ja asjakohase teadus- ja arendustegevuse ning teadlaste hulga, kvaliteedi ja järelkasvu tagamisele ennekõike erasektori vajadusi silmas pidades, et suurendada uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ning pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Sekkumise raames toetatakse rakendus- ning vajadusel asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid7, uute uurimissuundade väljaarendamist, toetatakse teadus- ja arendustöötajate järel – ja juurdekasvu, pidades silmas ettevõtluse vajadusi arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, riiklikku ja rahvusvahelist koostööd, toetatakse tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist, valdkonna teadus- ja arendustegevuse populariseerimist ja kommunikeerimist ning muid valdkonna teadus- ja arendustegevuseks vajalikke tegevusi. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ning selleks vajalikud tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektori esindajatega, järgides ettevõtliku avastusprotsessi ja koosloome põhimõtteid. 2.3. Tipptasemel teadmiste ja teadustaristu teenuste pakkumise parandamine era- ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks Sekkumise keskmes on praeguseks välja arendatud tipptasemel teadusvõimekuse mõju ja kättesaadvuse kasvatamine väljaspool akadeemilist sektorit, sh ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest lähtuvate teenuste arendamise ja pakkumise toetamine. Sekkumised hõlmavad kahte olulist suunda: 1) tippkeskuste tegevuste ja teadusuuringute tulemuste kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemine era- ja avaliku sektori nõudluspõhiste vajaduste rahuldamiseks ning 2) teadustaristu teenuste avamine kasutamiseks väljaspool akadeemilisi ringkondi. Sekkumiste eesmärk on saavutada märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju, sidudes nn eesliiniuuringud ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Toetatavad tegevused hõlmavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandmist ettevõtetele patentide, litsentside ja oskusteabe kaudu, ühiskonnas, sh ettevõtlusele vajalike teenuste pakkumise võimekuse tõstmist asutustes, sh professionaalse asjakohase ettevalmistusega teadurite, laborantide ja tehnikute värbamist, ettevõtlussektori vajadustel ja potentsiaalil põhinevat teadustegevust (sh asjakohaseid ja nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid7) jne. Teadustaristuga 8 seotud sekkumised hõlmavad toetust turu vajadustest lähtuvate teadus- ja arendusteenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile, tuginedes olemasolevale taristule. Sekkumised kavandatakse koostöös ettevõtlussektori esindajatega, järgides ettevõtliku avastusprotsessi ja koosloome põhimõtteid. 7 Alusuuringuid toetatakse juhul, kui need on kantud ettevõtluse ja avaliku sektori huvidest ja vajadustest, neil on selge rakenduslik potentsiaal või väljund ja need on ettevõtliku avastusprotsessi koosloome käigus defineeritud vajadusena. 8 Teadustaristud on vahendid (labor, aparatuur, seadmed, kollektsioonid, arhiivid, andmekogud, struktureeritud informatsioon või nende kompleks) ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuses uute teadmiste loomisel, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks. Teadustaristu teenuste arendamine on seotud teadustaristu objektidega, mis kuuluvad Eesti teadustaristu teekaardile ja on seotud TAIE fookusvaldkondadega. 34 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus- ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Uut tüüpi sekkumise eesmärk on soodustada isiklike kontaktide ja võrgustike tekkimist ja arenemist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sh teadlaste ning teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide lühi- ja pikaajalise liikuvuse toetamist nii erasektorisse kui ka erasektorist akadeemiasse (sh professuuride jm kaudu), teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris (doktoriõpingud läbitakse töökohaga seonduvalt tööandja ja ülikooli koostöös), koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis Sekkumises toetatakse Eesti teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumi tegevustes, et panustada tegevuste koordineerimise ja ressursside koondamise kaudu Euroopa Teadusruumi eesmärkide saavutamisesse, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse ning Euroopa ja globaalsete probleemide lahendamisesse. Tegevus hõlmab Eesti osalemist ELi raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, meetme „Teaming“ tegevustes ja teistes Euroopa Teadusruumis algatustes, rahvusvaheliste teadusprojektide ettevalmistamise ja konsortsiumide arendamise toetamist, toetust teadusuuringute rahvusvahelisele turundustegevusele, teadlasmobiilsuse (sh noorteadlaste mobiilsuse) toetamist, toetust Euroopa Teadusruumi õppetoolidele. Tegevuste rahastamisel rakendatakse sobival võimalusel nn EL raamprogrammi kvaliteedimärgist (Seal of Excellence). 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised kasvatavad avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid strateegilisi sektoriteülesed ja interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid; 2) astutakse samm kaugemale, toetades teadus- ja arendusmahukaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite ja töövahendite arendamist selleks, et suurendada avaliku sektori TAI-nõudlust ja -mahukust (nt juhendid, juhtumianalüüsid, erinevate ministeeriumiteüleste koostöövormide katsetamine, lahenduste testimine, katsetamine ja prototüüpimine mh uute toodete ja teenuste arendamiseks). Toetatavad tegevused võimaldavad avaliku, era- ja akadeemilise sektori koostöös leida ja proovida uusi lahendusi ühiselt määratletud probleemide ja vajadustega tegelemiseks; 3) arendatakse ministeeriumide ja ettevõtete haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike koostöövõrgustikke ja ühistegevusi informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli teadus- ja arendustegevuse aktiivse kasutajana ja innovatsiooninõudluse eestvedajana, sh uuenduslikud riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtetele, avalike teenuste kavandamine, avaliku ja erasektori partnerlus, näidisprojektid ning selleks vajalikud taristu- ja IT- lahendused. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; mis juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kes praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtete ja erasektori ühendused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 35 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Euroopa Horisont“ jne. Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades muu hulgas osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 580 1930 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 440 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1755 toetust saavad tjad ettevõtjad 36 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Koostööprojektides Teadu 6 18 osalevate sasutu teadusasutuste arv sed 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 70 295 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO Toetust saanud Innova 8 56 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO Mobiilsusskeemide Osalej 1200 3100 s osalejate arv a 1 (i) ERF Ülemineku PSO Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 1 (i) ERF Ülemin PSR Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baasfina eku sõlmitud teadus- 000 ntseerim ja arendusalaste ist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemin PSR Tippkeskuste ja Euro 0 2020 4 500 000 SFOS, eku teadustaristute projektiar teenuste uanded pakkumisest saadud tulu 1 (i) ERF Ülemin RCR02 Erasektori Euro 0 2021 68 286 SFOS, eku investeeringud, 475 taotluse mis täiendavad rahuldam ise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemin RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 54 SFOS, eku innovatsiooniga jad projektiar tegelevad VKEd uanded 1 (i) ERF Ülemin RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, eku projektide atsioon projektiar publikatsioonid id uanded, veebialli kad 1 (i) ERF Ülemin PSR Uued, kasutusele Uued 0 2020 22 SFOS, eku võetud lahend projektiar lahendused ja used uanded algatused Eesti 37  arenguvajaduste lahendamiseks 1 (i) ERF Ülemin RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 570 SFOS, eku suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemin RCR10 Toetatud Täistö 0 2020 50 SFOS, eku 2 üksustes loodud öaja projektiar teadus- ja ekvival uanded arendustegevuse ent ga seotud töökohtade arv 1 (i) ERF Ülemin PSR Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, eku innovatsioonipro projekti jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemin PSR Eesti osalemine Mln 0 2020 44 Horizon eku Euroopa eurot Europe teadusruumi elaniku andmed: tegevustes: kohta e-Corda; panus Eurostat rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 37 361 920 1 ERF Ülemineku i 011 4 030 080 1 ERF Ülemineku i 012 118 200 031 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 75 740 000 1 ERF Ülemineku i 029 95 000 000 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 332 300 031 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 332 300 031 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 332 300 031 38 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu viisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis (võttes arvesse eespool põhjenduses nimetatud probleeme). Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või n-ö ärimudeli ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Meetmete eesmärgid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutusmugavust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; • suurendada riigiasutustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sh andmeteaduse (sh suurandmed) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamist ja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sh edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonikoostööd; • arendada ja võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega digitaristu ja platvormiteenused, mis toetavad avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • suurendada küberturvalisuse võimekust asutustes ja kogu riigis; • arendada juurutust, koostööd, koordineerimist ning teadlikkuse suurendamist digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • hoogustada kohalike omavalitsuste digiteerimist ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõttu, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagant kohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse peamiselt erinevaid digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud ettevalmistavaid tegevusi, näiteks analüüse, probleemide kaardistamistegevusi, uuringuid; katseprojekte digilahenduste ja uuenduste väljatöötamiseks ning arendamiseks; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud arendustegevusi; digilahenduste ja uuenduste väljatöötamisega seotud vajaliku taristu soetamist, sh tulevikutehnoloogiate investeeringud ning arendustegevused; asjakohaste raamistike ja juhendite välja töötamist, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste arendamist, planeerimist ja kasutuselevõttu; juurutuse, koostöö, koordineerimise ning teadlikkuse suurendamisega seotud tegevusi, et tõhustada digilahenduste ja uuenduste kasutuselevõttu. Lisaks toetatakse kõikides eelnevates punktides nimetatud tegevustes kübervõimekuse parandamisega seotud tegevusi. Sekkumistega toetatakse 2017. aasta Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades asjakohast koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rahastata samal perioodil rakenduskavast. Vajaduse korral võib pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodi ja rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava kasutada lisauuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. 39  Programm ”Digitaalne Euroopa” ja Euroopa ühendamise rahastu täiendavad riigile oluliste arengute toetamist. Eesti on juba taotlenud mõlemast toetust ja seda on plaanis teha ka edaspidi. Taotlemisel jälgime, et eelnevalt nimetatud allikatest ei küsitaks toetust tegevustele, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisust: suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Avaliku teenuse osutajad, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning selle allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti-suuruses riigis ei ole see digitaalsete valitsuslahenduste puhul praktiline ega vajalik). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Kui seda peetakse asjakohaseks seoses eespool kirjeldatud sekkumisloogikaga, võivad sekkumised hõlmata toetust sihipärastele piirkondade- ja riikidevahelistele meetmetele (nt digitaalsete lahenduste väljatöötamine halduskoormuse vähendamiseks piiriüleses ettevõtluses). Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks 1 (ii) ERF Ülemineku PSO Uued või uuendatud Arv 15 120 digiteenused, -tooted ja -protsessid 40 Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 5 000 SFOS, min avalike digiteenuste, jaid/aa 000 projektiaru eku -toodete ja - stas anded protsesside kasutajad 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 156 000 000 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 156 000 000 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 156 000 000 Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 156 000 000 2.1.1.3 Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised keskenduvad ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa nutika spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, 41 tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside väärindamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. Ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sh piirkondades Sekkumismeetmed hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenuseid tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtetes tuleks rohkem kohaldada automatiseerimise, sh digiteerimise, standardimise, tehisintellekti- ja robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning teadus- ja arendustegevuse mahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks üleilmse ulatusega kasvavate ettevõtete asutamiseks. Tehnoloogiaettevõtete arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsel arengul selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Teadus- ja arendustegevuse mahukates valdkondades tegutsevatele idu- ja kasvufirmadele luuakse paindlikud ja kestlikud rahastamisvahendid. Lisaks eraldatakse kapitali olemasolevatele edukatele Eesti loodud riskikapitalifondidele kõigis kasvuetappides (sh jätkuinvesteeringud alustavatele ettevõtetele) ning uutele riskikapitalifondidele, kes investeerivad teistesse esilekerkivatesse valdkondadesse, näiteks idufirmad, kes on teadus- ja arendustegevuses intensiivsemad (keskkonnahoidlikud tehnoloogiad jne). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse: turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ning turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõteteni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtted viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeerime väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning loome vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtetele. Toetatakse ettevõtete olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete, teenuste arendamist ja turuleviimist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris, mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Toetust antakse ka inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukaid investeeringuid eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde arenguprogramm, muu hulgas selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse, digiteerimisse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Täiendavalt toetatakse RRFi kaudu ettevõtete digiteerimist ja automatiseerimist ning soodustatakse ettevõtete ärimudelite rohepööret. Samuti hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustikutegevustega. Ettevõtete kasvu ja laienemise toetamine olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtete suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Käsitletakse Eesti ettevõtete rahvusvahelise nähtavuse suurendamist, sh äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. 42  Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on olulised lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Kagu-Eestis antakse lisatoetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab siiski tegevust konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sh sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamiselt arendatakse välja rahastamisvahendeid, mis on suunatud VKEdele vastavalt eelhindamisel välja toodud turutõrgetele (sh regionaalsed erinevused ja alustavate ettevõtete vajadused). Samuti on eesmärk tagada eelnevate perioodide rahastamisvahendite jätkuv kasutamine VKEde kapitali kättesaadavuse võimaldamisel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd mitmesugustes sektorites, näiteks loovmajandus ja turism; idufirmad, sh tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Piirkondliku ettevõtluse arendamise meetme puhul vaid Kagu-Eesti, ülejäänud meetmete puhul terve Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse eelolevateks perioodideks välja reaalaja majanduse tegevuskavasid ja projekte Eestiga samal ajal. Seetõttu on väga oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd ning lepiks kokku, et sünkroniseerida nende meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nende riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt, kusjuures tugifunktsioonid toimivad suures osas automaatselt, ilma liigse sekkumiseta, nagu on kavandatud riigi sees. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt sõpruslinnad Valga-Valka), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Rahastamisvahendeid rakendatakse laenude ja tagatiste vormis. Rahastamisvahendite eelhindamine (ex-ante) valmib 2022 sügisel. Peamine eesmärk on tagada finantseerimise pakkumine ettevõtluse alustamiseks ja kasvu toetamiseks, sh arvestades regionaalseid erisusi. Lisaks finantseeritakse RRFi raames rahastamisvahendi kaudu roheinvesteeringuid. 43  2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 1950 9840 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 80 780 ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahenditest Ettevõtjad 50 300 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust Ettevõtjad 1870 9450 saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 275 SFOS, mis endiselt õtjad Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 17 540 000 1 ERF Ülemineku iii 013 10 314 632 1 ERF Ülemineku iii 014 1 126 068 1 ERF Ülemineku iii 021 118 033 276 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 44  Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 161 965 206 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 33 172 000 000 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 179 505 206 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa poolaasta investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)9 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“10 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika toetab erieesmärgi „(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine“ saavutamist. Sekkumised on suunatud vajalike kompetentside, oskuste ja kogemuste kasvatamisele, et suurendada teadus- ja innovatsioonivõimekust ning eesliinitehnoloogiate kasutuselevõttu. See hõlmab nii innovatsiooni-, juhtimis- ja administratiivseid, ettevõtlus-, koostöö- ja koosloome- (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut, innovatsiooni-, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks, ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on asjakohaste oskuste, teadmiste ja inimressursi ning komptentside olemasolu. Seetõttu keskenduvad sekkumised nutika spetsialiseerumise, teadmussiirde- ja innovatsiooni- ning ettevõtlusoskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks ja kasutuselevõtuks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtete ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades 9 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 10 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 45 ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtete TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Suurendatakse ettevõtjate ja töötajate oskusi ja teadlikkust, mis on vajalikud nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks. Samuti arendatakse digi- ja rohepöörde ning ettevõtete üleminekuga seotud oskusi ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi paranemist ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse ning ettevõtluse ja nutika spetsialiseerumise toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel paraneb teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, teadustulemuste kommertsialiseerimiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui ka asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. Samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka rühmaviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus-ja arendusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused tõhusate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajaduse korral kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Tegevused viiakse ellu kooskõlas Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatatavate digi- ja roheoskuste meetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Ettevõtjad, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) 46 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiitidel, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate tavade vahetamine jms). Sekkumised panustavad ELi Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ning katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid 47 Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, Osalejad 0 2021 23 700 SFOS, kes läbivad projekt koolituse aruka iaruan spetsialiseerumise ded , tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlik ud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekt tööstuslikku iaruan üleminekut ja ded ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 800 000 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 700 000 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 48 1 ERF Ülemineku iv 33 10 700 000 Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 700 000 2.1.2. PRIORITEET: DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sh Eesti kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km baasvõrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 75 000 aastaringses kasutuses olevat aadressi (elu- ja töökohad). Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 2) 5G leviala arendamine 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka baasvõrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G- tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui erasektori investeeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune baasvõrk annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023). Mõlemad meetmed aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamisse on RRFist kavas aastatel 2022‒2023 investeerida 24,29 mln eurot. 5G-taristu arendamiseks TEN-T transpordikoridoridel on kavas taotleda Via Baltica Eesti-Läti piiriülese lõigu katmiseks toetust Euroopa Ühendamise Rahastu digitaliseerimise programmist (CEF Digital). 49  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega juurdepääsulairiba- ja 5G-võrkudele või kes asuvad nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist. Piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud regioone. Sihtpiirkond on kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on kavas pöörata mahajäänud piirkondadele nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 26: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud elamud, Eluruumid 3 000 14 500 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 500 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO Rajatud 5G mastid Mastid 0 200 Tabel 27: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 50 2 (v) ERF Ülemineku RCR53 Elamud, kus on Eluruu 0 2020 4 800 SFOS, tellitud mid projektiar lairibaühendus uanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR54 Ettevõtjad, kes on Ettevõt 0 2020 200 SFOS, tellinud jad projektiar lairibaühenduse uanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR 5G levialaga Transp 0 2021 5 SFOS, kaetud ordiko projektiar transpordikoridori ridorid uanded d 2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 17 000 000 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 036 1 720 000 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 63 720 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 18 720 000 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 63 720 000 2.1.3. PRIORITEET: ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet 51  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1. Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi sekkumised on suunatud riigipõhiste soovituste lisa D kohaselt energiatõhususe meetmete ja taastuvatele kütustele ülemineku edendamisele, sh sekkumised hoonete energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutamiseks energiatarbimises ja -tootmises. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei hoogustu, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb märgatavalt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega ehk turutõrgetega piirkondadesse. Senine rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on taotluste esitamine olnud tagasihoidlik. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste ja laenudega. See võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga suureks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute energiatõhususe eesmärgil rekonstrueerimist ka taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul stabiilne rahastus üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele (st RRFi vahendid võetakse kasutusele varem). 2. Toetus korterelamute etapipõhiseks rekonstrueerimiseks madala kinnisvara väärtusega piirkondades Aastaks 2030 on Eestis madala kinnisvara väärtusega piirkondades ligikaudu 1000 probleemset, osaliselt asustatud korterelamut. Osaliselt asustatud korterelamud (korteriühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Seetõttu on madala kinnisvara väärtusega piirkondades vaja rakendada toetusmeedet, mis vastab korteriühistute finantsvõimekusele, jagades tervikliku rekonstrueerimise väiksemateks tööpakettideks. Väiksemate tööpakettide eesmärk on energia säästmine ja hoonete etapipõhise rekonstrueerimise hõlbustamine, et parandada nende seisukorda. Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise järjepidevus tagatakse hoonete rekonstrueerimispassiga, mis annab ühtlasi korteriühistule teavet korterelamu rekonstrueerimispotentsiaali kohta. Rekonstrueerimismeetmetega toetatakse paremat elukeskkonda vanades korterelamutes, tuginedes tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele: madalamad energiakulud, parem sisekliima ja parem juurdepääsetavus. Rekonstrueerimismeetmed aitavad eluruumide kvaliteeti parandada. See omakorda annab kohalikele ettevõtetele parema juurdepääsu tööjõule, kuna hea elukeskkond muudab piirkonna atraktiivsemaks. 52 3. Kaugküttetorustiku ja katelseadmete renoveerimine Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. See aitab kaasa ka õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. Samuti võimaldab see vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Fossiilkütusel töötavad katlad renoveeritakse taastuvatel energiallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need vastupidavamaks tulevastele muutustele, nagu fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid. Samuti aitab see saavutada Eesti energia- ja kliimaeesmärke. 4. Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine Lokaalkütte puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga või asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme rakendamine aitab otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Tihedalt asustatud piirkondades toetatatakse ligikaudu 1850 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama Komisjoni määrusele (EL) 2015/1189 ja muudele säästvuse nõuetele, sh vastama ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. 5. Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine Peamine vahend, kuidas õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhusust ja üldist keskkonnapoliitikat kontrollida, on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Sekkumise tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) taset. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata asjaomaste ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Integreeritud hindamine võimaldab rakendatud meetmete asjakohasust ühiskonnale selgelt põhjendada ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Kohtkütte sektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), et vähendada eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ja kasvuhoonegaaside heidet ning suurendada energiatõhusust. Selle sekkumise raames toetatakse: 1) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamist ning seireandmete paremat jaotamist, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 2) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomist ja elanikkonna teavitamist õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 5. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja see suurendab püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab parandada energiatõhusust ja suurendada ruumikasutuse efektiivsust. Selle kaudu on võimalik saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid ja mõjutada tervishoiusektori jätkusuutlikkust üldiselt. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse ERFi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. 53 Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkekütuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud heaolukeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud, üldsus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sh energiaostuvõimetust. Kuna maapiirkondades on korteriühistute finantsvõimekus tervikrekonstrueerimise jaoks liiga kehv, siis töötatakse välja etapipõhise rekonstrueerimise meede, mis võimaldab korterelamu rekonstrueerida pikema aja jooksul, et võetud kohustusi hajutada. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ning seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääsetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Hoonete rekonstrueerimise riikliku pikaajalisse strateegia väljatöötamisse kaasati asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja -jahutuses töötatakse välja asjaomaseid sektoreid (st kaugkütteettevõtteid) kaasates. Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel eelarveperioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurendatakse toetuste ja finantsinstrumentide pakkumist madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse peamiselt sellega, et piirkondades tõhustatakse teavitustegevust ning suurendatakse energiatõhususe valdkonna nõustajate ja spetsialistide arvu. Elamute kaugküttevõrkudega ühendamise või tahkekütuse kütteseadme renoveerimise toetused on suunatud tihedalt asustatud piirkondadesse suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamise (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) sihtpiirkond on kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistatades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamise rahastamisvahendeid kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks nendes piirkondades, kus esineb turutõrkeid. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja investeerimisfond, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Planeeritakse kombineeritud toetusmeetmete rakendamist (finants- ja toetusmeetmed). 54  2.1.3.1.2. Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 3 i ERF Ülemineku RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 13 800 32 000 elamud 3 i ERF Ülemineku PSO Parendatud korterelamutes Eluruumid 3 600 8 100 asuvate eluruumide arv 3 i ERF Ülemineku RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 3 i ERF Ülemineku RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 3 i ERF Ülemineku PSO Paranenud küttesüsteemiga Elamud 230 1 850 elamud 3 i ERF Ülemineku PSO Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 3 i ÜF - RCO19 Suurema energiatõhususega Ruutmeetrid 0 40 000 üldkasutatavad hooned Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 3 i ERF Ülemineku RCR26 Primaarenergia MWh/aas 3 100 000 2020 2 964 500 SFOS, aastane tarbimine tas projekti (sellest: elamud, aruand üldkasutatavad ed hooned, ettevõtted, muu) 3 i ERF Ülemineku RCR29 Hinnangulised Tonni 2 168 000 2018, 2 138 230 SFOS, kasvuhoonegaaside CO2 2020 projekti heitkogused ekv/a aruand ed 2.1.3.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 68 600 000 3 ERF Ülemineku i 042 315 900 000 55 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 381 900 000 3 ERF Ülemineku i 03 35 100 000 3 ÜF - i 01 30 000 000 Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 402 000 000 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 3 ÜF - i 22 30 000 000 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 417 000 000 3 ÜF - i 03 30 000 000 2.1.3.2. Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivi (EL) 2018/2001 kohaselt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris (2020. aastaks 10% ja 2030. aastaks 14%) ning vähendada sektoripõhiselt CO2 jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektorisisene alameesmärk täiustatud biokütustele (jäätmetest ja jääkidest jms toodetud biokütused kooskõlas direktiivi IX lisa A osaga). Eesti transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud prioriteetseks suunaks biometaani kasutuse suurendamise transpordisektoris. Biometaan on kodumaine keskkonnasäästlik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ja CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. CO2, mis vabaneb atmosfääri biometaaniga sõites, loetakse nulliks. Selleks et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist) ja täita eeltoodud eesmärke, on mõistlik toetuse kaudu motiveerida kohalikke omavalitsusi kasutama biometaani sõidukeid ning toetada avalike teenuste tellimisel biometaani kasutavate sõidukite hankimist. Ühtlasi toetatakse sekkumisega biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist. Tähtis on silmas pidada, et taastuvenergia transpordieesmärk lähtub tarbitud (mitte toodetud) kütuste mahust ning seetõttu on prioriteet just tarbimise suurendamine, lisades sellega ka sektorisse investeerimiskindlust. Selleks laiendatakse käesoleva meetme raames aktiivselt üle-eestilist biometaani tanklate võrku ning toetatakse ja motiveeritakse näiteks kohalikke omavalitsusi avalike teenuste tellimisel ja pakkumisel kasutusele võtma biometaani sõidukeid. 56  Eestis on u 1000 avaliku teenust pakkuvat sõidukit. Sekkumise tulemusena asendatakse osa sellest sõidukipargist biometaani tarbivate sõidukitega. Käesoleva sekkumise raames keskendutakse avalike teenuste keskkonnasõbralikuks muutmisele ning seeläbi eeskuju näitamisele. Toetatakse reisijateveo, jäätmevedude, elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenuste keskkonnasõbralikumaks muutmist. Maht oleneb hetkel kehtivatest lepingutest ning nende lõppemisel uute lepingute sõlmimisest biometaani kasutatavate sõidukite pakkumiseks ja hankimiseks. Seatud eesmärgiks on ca 160 sõidukit, arvestatuna maksimaalselt toetuse kasutamist elanikkonna kaitse sõidukite osas. Planeeritud on toetust hoida valdkondlikult mitmekesisena näitamaks eeskuju avalike teenuste hankimisel keskkonnasõbralike põhimõtete rakendamisega. Sekkumise tulemusena võetakse transpordisektoris kasutusele ligikaudu 45 GWh mahus biometaani. Eeldatakse, et selline tarbimine nõuab korrelatsioonis vastava koguse biometaani tootmist. Samuti luuakse sekkumise tulemusena 10 täiendavat biometaani tanklat, et varustada avalikku teenust pakkuvaid sõidukeid biometaaniga. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Avalikku teenust pakkuvad ettevõtted (biometaani sõidukid) ja kütuse tarnijad (biometaanitankla taristu). Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Töötatakse välja asjakohane meede biometaani osakaalu suurendamiseks transpordisektoris. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud pooli, turuosalisi ning seotud ministeeriume. Meede tehakse avalikult kättesaadavaks kõigile turuosalistele. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani tarbimise hõlbustamine: avaliku teenuse pakkumisel kasutatakse biometaani sõidukeid üle Eesti ning rätsepalahedusena luuakse sõidukite tankimiseks vajaliku tankimistaristu puudumise korral samasse piirkonda biometaani tanklaid (nt Valga, Põlva, Rapla). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 3 (ii) ERF Ülemineku RC059 Alternatiivkütuste Tankimis-/ 3 10 taristu (tankimis- laadimis- /laadimispunktid) punktid 3 (ii) ERF Ülemineku PSO Biometaani Sõidukid 10 160 kasutavate sõidukite arv 57 Tabel 39: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 3 (ii) ERF Üle PSR01 Täiendavalt kasutusse GWh 0 2021 45 SFOS, min võetud biometaani projektia eku aastane kogus ruanded 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Transition ii 049 12 000 000 Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERDF Transition ii 01 12 000 000 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 28 12 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 12 000 000 2.1.3.3.Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.3.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erieesmärgi raames toetatavad tegevused: 1) Üleujutusriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetusi antakse investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste 58 ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. 2) Märgalade, sh halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 proriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja „ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi“. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamise tegevustega on plaanis hõlmata 300 ha suurust territooriumit ja need sisaldavad: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamist ja sette kasutuselevõtu toetamist, sh järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamist; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamist olenevalt hüdromorfoloogilisest koormusest, sh jõgede looduslike sängide taastamist, sootide avamist ja muid maastikukujundusega seotud tegevusi; c) veevahetuse parandamist veekogudes, biomanipulatsiooni jm tehnilisi tegevusi, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Halvas seisukorras veekogude taastamine on sünergias Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eelduseid kalavarude loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks. 3) Linnade elurikkuse suurendamine, et aidata kaasa kliimamuutustega kohanemisele. ELi elurikkuse strateegia 2030 kohaselt on loodus väga tähtis liitlane kliimamuutustega võitlemise vastu. Linnade elurikkuse suurendamine aitab jahutada linnapiirkondi ja leevendada loodusõnnetuste mõju. Rohealad vähendavad õhu-, vee- ja mürasaastet, kaitsevad üleujutuste, põua ja kuumalainete eest ning säilitavad seose inimeste ja looduse vahel. Linnade elurikkuse suurendamise raames toetatakse linnade rohestamisekavade koostamist ja nende ellurakendamist pilootaladel. Sihtrühmaks on üle 10 000 elanikuga linnad kui asustusüksused. 4) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. Kombineeritud sademeveelahendustena toetatakse nii looduslähedasi sademeveesüsteeme (SUDS) kui lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist. Looduslähedased sademeveesüsteemid vähendavad ja ühtlustavad sademevee vooluhulkasid. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis aitab vähendada veeteenuste hinda lõppkasutajale. Looduslähedaste sademeveesüsteemide ja lahkvoolsete kanalisatsioonisüsteemide rajamine aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Looduslähedaste sadeveesüsteemide toetamine on sünergias ELi ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava (ÜPP) sekkumistega, sest sadevee pinnasesse immutamisega vähendatakse põuariske, sh põhjavee tarbimist põuaperioodidel. 5) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: inimeste teadlikkuse suurendamine, merepäästevõimekus, metsatulekahjude kustutamine, otsingu- ja päästetööd, kriisiohjesuutlikkus ja päästekeskuste valmisolek üldisteks päästeoperaratsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu tuleb tagada ka päästesuutlikkuseks vajalikud tingimused, nagu hooned ja side. Sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegial, millel on alleesmärk 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile), ning päästevõime suurendamisega seotud meetmel 1.2. 6) Sadamate akvatooriumide kaitsmine, et tagada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumeid on vaja kaitsta kliimamuutuste mõju tõttu. Tormide sagenemine, tugevate rannikutuule suundade muutumine ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused, nõuavad lainemurdjate ehitamist sadamatesse. Need tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemise tõttu on oluline ajakohastada avalikke sadamaid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised. 59  Kõige enam kliimamuutustest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et tagada avalik tõrgeteta parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Väikestel kaugetel saartel on sadamatesse vaja täiendavaid lainemurdjaid, mis tagavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja toimivaid teenuseid. 7) Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Selleks et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid)), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks ja muudeks uuteks digitaalteenusteks. 8) Kohalike omavalitsuste kliimavõimekuse ja elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Tegevusega soovitakse suurendada kliimamuutustealast teadlikkust kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutus- ja planeerimisspetsialistide, planeerijate ning arhitektide seas. Lisaks suurendatakse kohalikes omavalitsustes kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise võimekust. Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Üleujutusmeede: üleujutusriskiga piirkonnad (Pärnu linn, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Virtsu alevik, Kuressaare linn ja Nasva alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik). Sadamate akvatooriumialade rekonstrueerimine: saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Lisaks toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine 60 Ei ole asjakohane. 2.1.3.3.2. Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik väärtus eesmär eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna k [255] kate- Fond Piir- Eri- ID 3 iv ERF Ülemineku RCO25 Uued või tugevdatud rajatised km 0,7 7 üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 3 iv ÜF - PSO Seisundi parandamiseks ha 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega ha 120 410 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO Kohalike omavalitsuste arv, Kohalikud 7 60 kus on toimunud koolitused, omavalitsused seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 5 220 uuendatud 000 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO Veekogumi tervendamiseks ha 0 300 rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud ha 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- või 000 maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 45: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) Fond ID 3 iv ERF Ülemineku RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 30 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastik võetud uregister meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 73 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastik võetud uregister 61  meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR Osakaal % 59 2019 85 Eurobaro inimestest, kes meeter on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Inimesed 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projektiar loodusriskide ja uanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR Mitteheast ha 0 2021 200 SFOS, heasse projektiar seisundisse uanded paranenud veekogumite pindala 3 iv ÜF - PSR Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projektiar liikide seisund uanded on toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Inimesed 0 2020 400 000 SFOS, maastikutulekahj rahvastik ude vastu uregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR Liinivedusid kasulik eluiga 25 2020 50 SFOS, teenindavate aastates projektiar sadamate uanded pikaajaline toime-kindlus 2.1.3.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 16 289 202 3 ÜF - iv 058 34 400 000 3 ÜF - iv 059 27 925 440 3 ÜF - iv 060 13 600 000 3 ÜF - iv 064 4 000 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 2 550 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 01 16 289 202 3 ÜF - iv 01 98 475 440 62 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 33 16 289 202 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 88 975 440 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 98 475 440 3 ERF Ülemineku iv 3 16 289 202 2.1.3.4.Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.3.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning toodete korduskasutuseks Ringmajanduse põhimõtete kohaselt peaksid need olema esmatähtsad. Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on korduskasutuskeskused, korduskasutamisega tegelevad ettevõtted (nt paranduskohvikud), ettevõtjad, pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või kasutamist laiendada. Meetmete väljatöötamisel seatakse suurem rõhuasetus tarbijale ning soodustatakse ärimudeleid, mis toetavad kestlikumat tootepoliitika rakendamist just ressursside kasutamise ahela esimestes etappides. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Teiseste toorainete osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostööprojekte, et rakendada tõhusamalt ettevõtetevahelise koostöö ressursse ning tööstussümbioosi, kasutades ühe ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke teise ettevõtte tootmisprotsessi sisendina. Biomajandusel on potentsiaali toota väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised peavad parandama regionaalset (sh uued ettevõtmised tõmbekeskustest eemal) ja tööstusparkide arengut. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine (nt stabiliseerimine, alade täitmine), rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel (valitakse eelnevate analüüside põhjal), mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale. Sekkumised aitavad piirkondadel olla ettevõtetele ja elanikele atraktiivsemad. Lisaks on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ning käitumisest. On vaja kaasata asjakohased eksperdid, kes pakuksid osapooltele lisatuge, et pakkuda piisavat oskusteavet, pöörates erilist tähelepanu tõmbekeskustest eemal olevatele piirkondadele. Seetõttu liigume juba koolitatud ressursitõhususe ekspertidelt üle ringmajanduse ekspertide koolitamisele. Pädevad eksperdid abistavad ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi nende tegevuse terviklikus ja tehnilises analüüsis ning on 63 ringmajanduspõhiste tootmis- ja arendusmudelite väljatöötamise eelduseks. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades. Omavalitsused saaksid seeläbi oma piirkondlike kavade jaoks soovitusi ringmajandusega seotud investeeringute kohta. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkatakse ressursitõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime parandamiseks tuleks keskenduda laiemalt ringmajandusele. Sekkumise tagajärjel on olemas pädevad ressursitõhususe spetsialistid (audiitorid) ja suurenenud ettevõtete ressursitõhususealane teadlikkus. Investeeringud põhinevad ressursiaudititel. Ettevõtted on eelnevalt meetme vastu üles näidanud suurt huvi ning seda arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstusele ka teenindussektorile. Samuti on lähenemine rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Sekkumine aitab kaasa Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele ja ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas seatud erieesmärgiga ning et muid uuenduslikke ja tarku lahendusi toetataks ka mujal. Ressursitõhususe projekte toetatakse ka RRFist, kuid RRFi sihtrühm ja projektide fookus on kitsam. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sh digilahenduste kasutamise eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio- ja pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja muude arukate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei saa. Lisaks on muid peamisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall), mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Riiklik prioriteet on arendada täielikult välja kogu jäätmekäitlustaristu. Selleks on vaja investeeringuid aruka ja tõhusa taristu arendamisse. Samuti tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust, sh ohtlike jäätmete liigiti kogumist jäätmekogumispunktide ja kokkukogumisringide kaudu. Koolitatud eksperdid nõustaksid omavalitsusi muudatuste ettevalmistamisel ja rakendamisel ning annaksid soovitusi, mis sobivad nende piirkondade omapäraga. Keskkonnaministeerium on alustanud jäätmevaldkonna inimeste visiitidega ning koostanud juhised ja soovitused. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele, sh digitaliseerimisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu raisatud teisesed materjalid tekitavad probleemi kogu ELis. Ringlussevõtu eelduseks on jäätmete kogumise taristu ning jäätmetes leiduvate ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemisvõimekuse toetamine, et tagada materjalide ohutu ringlus ja edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. Sekkumismeetmed toetavad tervikuna ning on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja riigi uue jäätmekavaga, milles keskendutakse neljale peamisele sambale: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimise ja jäätmete korduskasutamise edendamine, sh riiklik jäätmetekke vältimise programm, ohutu materjaliringluse suurendamine ning jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Sekkumiste tulemusena kasutavad Eesti ettevõtted ressursse tõhusamalt ning on ülemaailmsel turul jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised ning praktiseerivad uusi ringmajanduse ärimudeleid. Toimib jäätmete liigiti kogumine ja jäätmekäitluses seatud sihtarvud on täidetud. Tulevikus on rohkem ringmajanduse eksperte, kes abistavad nii avalikku kui ka erasektorit. Jäätmekäitluse suutlikkus on paranenud jäätmehierarhia kõrgemal tasandil ja teisese toorme kasutamine tootmises on suurenenud. Investeeringud loovad ettevõtetes, sh tootmis- ja jäätmekäitlussektoris, suuremat väärtust. Loodusvarasid kasutatakse senisest tõhusamalt, vähendades survet keskkonnale. Ühtlasi vähendavad sekkumised piirkondlikke erinevusi, kuna maapiirkondade ettevõtetel on maa väiksema väärtuse tõttu keeruline erasektoripoolset lisarahastust saada. Nimelt saavad toetust ka ringmajandusse vähem panustanud omavalitsused, sest nende investeerimissuutlikkus on piiratud. Vajaduse korral toetatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad 64  VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt. Seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Kuna Eesti on väike, tuleks lahendusi edendada kogu Eestis. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem piirkondades, mis ei asu tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu). Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sh parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumine, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sh kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Arutatud on võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kuna ärimudelid ja ringmajandusel põhinevate kvaliteetsete ressursivoogude arendamine kujutavad endast investeeringute puhul endiselt suuremaid riskimarginaale ning neil võib olla tavapärasemate projektidega võrreldes pikem tasuvusperiood, oleme hinnanud, et rahastamisvahendid ei lahenda turutõkkeid piisava hooga. Samuti näeme, kuidas koroonaviirus on viimasel ajal investeeringuid takistanud, põhjustades turgudel veelgi suuremat ebakindlust. Keskkonnahoidliku ja ringmajandusele suunatud majanduse elavdamiseks on oluline pakkuda võimalikult kiiresti piisavaid stiimuleid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks. Korraldatakse uuring, et hinnata rahastamisvahendite kasutamise võimalust. 2.1.3.4.2. Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 3 vi ÜF - PSO Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 15 500 51 504 662 kogumise rajatistesse 000 65 Tabel 51: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 3 vi ÜF - RCR1 Liigiti kogutud Tonni/aa 0 2021 45 000 SFOS, 03 jäätmed stas projektiaru anded 3 vi ÜF - PSR Esmase toorme Tonni/aa 0 2021 80 000 SFOS, sääst stas projektiaru projektidega anded 3 vi ÜF - RCR4 Toorainena Tonni/aa 0 2021 400 SFOS, 8 kasutatud stas projektiaru jäätmed anded 2.1.3.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 35 528 963 3 ÜF - vi 069 35 000 000 3 ÜF - vi 071 6 000 000 3 ÜF - vi 075 24 500 000 3 ÜF - vi 076 10 000 000 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 111 028 963 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 111 028 963 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 111 028 963 2.1.4. PRIORITEET: SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet 66  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.4.1. Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. 1) Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest oleneb ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus Tallinnas 165 km, Tartus umbes 40 km jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes (sh Pärnu) linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattastrateegiad, mida võetakse sekkumiste kavandamisel arvesse (Tallinna rattastrateegia 2018–202811, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–204012, Pärnu strateegiline dokument on koostamisel). 2) Toetatakse eri transpordiliike ja liikumisviise ühendavate mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu turvalistel jalgrattaparklatel, reaalajainfoga platvormidel ja ka teenusel ,,Pargi ja reisi’’. Nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele heade lahenduste pakkumine aitab suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi. Tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine. Seeläbi paraneb keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõime ja väheneb autosõltuvus. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad lahendused, mis pakuvad linnas liikuvatele inimestele mugavaid ümberistumise võimalusi (rööbastransport, buss, rendi- ja tõukeratas jms) atraktiivsemaks ja vajalikuks ka väljaspool Tallinna linna. 3) Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Lasnamäe (Tallinna Haigla), Tondi-Järve. Pärast seda, kui on sõlmitud raamkokkulepe trammiteede meetme kohta, saab linn hakata ette valmistama projekte ja kavandama hankeid. Pärast ettevalmistamist võib 11 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 12https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 67  olenevalt marsruudist projekti realiseerumiseks kuluda kuni viis aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali Ülemistel. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 203513 ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 14“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 203515, Tartu linna arengukava 2018–202516 ja Tartu linna üldplaneering 2030+17). Kavandatud meetmed on osa üleminekust CO2 heite vabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemide lahendamisele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2 heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Sihtpiirkondade (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade) elanikud, turistid, ettevõtjad Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdõiguslikkusele, kaasatusele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral võetakse kaitsemeetmeid. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti väikese sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sh haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskonnaelus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidu osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 13 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021 14 https://strateegia.tallinn.ee/ 15 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 16 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 17 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 68 2.1.4.1.2. Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja metrooliinide Km 0 3 pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 10 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 3 territoriaalse arengu strateegiad strateegiatesse Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja [200] Fond ID 4 viii ERF Ülemineku PSR Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, ajakohastatud /aastas projektiar mitmeliigiliste uanded ühenduste kasutajate arv aastas 4 viii ERF Ülemineku RCR64 Sihtotstarbelis Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, e /aastas projketiar jalgrattataristu uanded kasutajate arv aastas 4 viii ERF Ülemineku RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, ajakohastatud /aastas projektiar trammi- ja uanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.4.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 4 ERF Ülemineku viii 081 56 000 000 4 ERF Ülemineku viii 083 40 000 000 Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 96 000 000 69  Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 96 000 000 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 96 000 000 2.1.5. PRIORITEET: ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.5.1. Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine 2.1.5.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruse suurendamine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas18. Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva lõikude elektrifitseerimine Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva, Tartusse, Koidulasse ja Valka. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida- ja kagusuunda uus 25 kV õhuliin ning uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja märkimisväärselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat (see aitab saavutada kliimaeesmärke), ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h. Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, 18 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avaliku_raudteeinfrastruktuuri_arendamist_._19.02.docx.pdf 70  toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2 heite vähendamisele. Selleks et suurendada raudtee reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat kooskõlas kiirusepiirangu suurenemisest tulenevate nõuetega. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine Tallinna-Rapla-Lelle (TEN-T üldraudteevõrk) on oluline raudteetrass säästva ühistranspordi arendamiseks Tallinnas ning seda ümbritsevates Harju ja Rapla maakondades. See on kiire ühistransport Tallinnasse sisenemiseks. Nõudlus selle raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja kvaliteetsemat ühistransporti on väga oluline, et autode kasutusele oleks hea alternatiiv. Võrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja sagedasema rongiliikluse pakkumiseks tuleb ehitada raudtee möödasõidukohad. Rail Baltic Rail Balticu (RB) tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse Pärnu reisiterminal ning kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2 heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega ning aitavad vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtade (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatuse ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on mõeldud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide lahendamiseks. Balti riikide suurimal uuel raudteel Rail Balticul on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisiterminali: Ülemiste ja Pärnu. Euroopa Liidu fondid panustavad nende terminalide valmimisse sünergiliselt. Ühtekuuluvusfondist on kavas rahastada Pärnu reisiterminali ning taaste- ja vastupidavusrahastust Ülemiste terminali ehitamist. Pärnu reisiterminal ja selle ümbrus moodustavad Pärnu peamise transpordisõlme, aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas. Investeeringuga parandatakse ka jaama ligipääsetavust, kuna terminalihoone juurde rajatakse ühistranspordipeatused ja parkimisalad ning renoveeritakse ka ümbritsevad peatust teenindavad tänavad. RB projekteerimine ja ehitamine muudab maastikku Eestis kõigis kolmes puudutatud maakonnas. Uued lineaarsed ruumiobjektid, nagu kiirraudtee, toovad endaga kaasa vajaduse kujundada ümber ja uuesti ehitada olemasolevad ühendused (teed ja rohekoridorid), mis tuleks raudteetammi tõttu ära lõigata. Selleks tuleb Kangrusse (Harju maakond) ja Kohilasse (Rapla maakond) ehitada uued liikluslahendused. Lisaks raudteeületuskohtadele, mida rahastatakse RB projekti raames Euroopa ühendamise rahastust, ehitatakse struktuurivahenditest kuni 10 uut eritasandilist liitumist (sh maantee-raudtee ristumised, jalakäijate ülepääsud ja ristumised maanteede vahel) koos juurdepääsuteede ja rampidega. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse 19 parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO 2, looduslike 19 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Liiklusohutus/LOP/liikusohutusprogramm_2016-2025.docx 71  liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas20. TEN-T maantee tranpordiühenduste arendamine TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajakajäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrku on vaja intensiivselt arendada ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN-T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses (EL) nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad paljusid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõitudeedele suureneb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punktiga c ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist ning Rail Balticu – Balti riikide suurima uue raudtee – ehitamist. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine 20 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 72  Ei ole asjakohane. 2.1.5.1.2. Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 I ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 19 41 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 I ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 105 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 I ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud Raudteejaamad 0 13 raudteejaamad ja peatused ja peatused 5 I ÜF - PSO Elektrifitseeritud raudteede km 50 450 pikkus – TEN-T Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 I ÜF - RCR5 Täiustatud reisijatunnid 1 645 2021 1 225 SFOS, 6 maanteetaristust / aastas 785 195 projektiaruand tulenev ajasääst ed, Transpordiame t 5 I ÜF - PSR Hukkunute arv hukkunut/ 1,2 2019 0,84 SFOS, uutel ja aastas projektiaruand rekonstrueeritud ed, maanteelõikudel Transpordiame t 5 I ÜF - PSR Raudteede mln 6,08 2021 11,4 Statistikaamet kasutajate arv reisijat/aasta aastas s 2.1.5.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - I 087 134 100 000 5 ÜF - I 088 25 000 000 5 ÜF - I 096 129 697 000 5 ÜF - I 097 71 054 000 5 ÜF - I 100 113 124 000 5 ÜF - I 101 28 225 000 73 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - I 01 501 200 000 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - I 33 501 200 000 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - I 03 501 200 000 2.1.5.2. Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.5.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO 2 heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele mõeldud avatud taotlusvoorud. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sh jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või kõnniteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasäästliku ühistranspordi positiivset mõju, sh kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. 74  Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või kõnniteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või kõnniteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitilise eesmärgi nr 3 (20 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja kõnniteede võrgustikud. Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor peaks algama varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane 20 miljoni euro suurune taotlusvoor. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik (v.a Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja kõnniteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.5.2.2. Näitajad Tabel 68: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 Ii ÜF - PSO Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur Tabel 69: Tulemusnäitajad 75  Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 Ii ÜF - PSR Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 SFOS, ja/või jalgteede aastas 000 projektiaruanded infrastruktuuri kasutajate arv aastas 2.1.5.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 083 20 000 000 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 20 000 000 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 20 000 000 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 20 000 000 2.1.6. PRIORITEET: SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 76 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.6.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erinevad suundumused – automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm – muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele. Sealhulgas: 1) haavatavamad rühmad, kelle seas on vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või aegunud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas omakorda on ka mitte-eestlaste suur osakaal; 2) noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka 3) inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, mis ei vasta aga tööturu vajadustele. Noortegarantiid toetatakse ka RRFist (palgataoetus tööandjatele ja seonduvad tööandja korraldatud koolitused). Selleks et tuua riskirühmi tööturule ja aidata neil seal püsida ning vähendada soolist palgalõhet ja tööalast soolist segregatsiooni, toetatakse käesolevast programmist täiendavalt sekkumisi, mis on suunatud oskuste uuendamisele, töötajate töövõime toetamisele, pikaajalise hooduse ümberkorraldamisele (et leevendada eelkõige naiste hoolduskoormust) ja erivajadustega lastele kavaliteetsete kaasava hariduse teenuste pakkumisele. Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised:  Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele (sh NEET-nooretele).  Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele ning arvestatakse piirkondliku spetsialiseermise potentsiaali.  Piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke.  Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (sh teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus tööturuga on nõrk, pakutakse sihipärast lisatoetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja järelmeetmete raames antav tugi.  Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist.  Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja töötajate stereotüüpset suhtumist.  Tagamaks, et tööjõu oskused oleksid kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi. 77   Kaalutakse individuaalsete õppekontode (ILA) süsteemi rakendamist tööturumeetmete pakkumisel. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis pidurdavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamine. Sekkumise raames on planeeritud spetsiifilised soolist võrdõiguslikkust suurendavad tegevused, mille eesmärgiks on vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada noorte sooneutraalseid karjäärivalikuid, vähendada soolisi stereotüüpe jne. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Haridusasutused, tööandjad, töötajad, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad rühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, piiratud töövõimega ning madala haridustaseme või aegunud haridusega isikud, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, riigiasutused, eakad, kõrge töötuse määraga piirkondades elavad töötajad (tööealine elanikkond, sh riskirühmad ja sidusrühmad), piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, tööturu vajadustele mittevastavate oskustega isikud või madala kvalifikatsiooniga isikud, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, piiratud töövõimega inimesed ja teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, piirkondlike eripärasid arvestades. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 78  2.1.6.1.2. Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 A ESF+ Ülemineku PS Osaluskordade arv Number 8901 23356 Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 A ESF+ Ülemineku PSR Tööotsijad, Osalejate 36% 2020 35,8% kes on arv tööhõives peale teenuse saamist 2.1.6.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 54 930 270 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 54 930 270 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 54 930 270 Tabel 79: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 54 930 270 Tabel 80: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 02 54 30 270 79 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.6.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks ning töövõimereformi edasiseks rakendmiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab meetmeid järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks ning sotsiaalpartnerite sotsiaaldialoogi pidamise võimekuse suurendamiseks. Ettevõtete tööohutust toetatakse kvalifitseeritud spetsialistide abiga ning valdkonnaga tegeletakse erinevate uuringute ja koolituste raames. Töötatakse välja töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolituskava ning rakendatakse koolitusprogramm, mis hõlmavad e-õppe võimaluste arendamist ja edendamist ning sektori- ja töökeskkonnapõhise riskikoolituse kavandamist. See sekkumine on seotud teiste erieesmärkide sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem ja investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sh töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sh sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide võimekuse suurendamine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ning selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle põhjal süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis asjakohase pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi tähelepanu pööratakse ajutise töövõimetusega inimestele ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamisele, katsetamisele ja rakendamisele, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse praegu eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavaid killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamiste töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sh ainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud poolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid rakendada. Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osaliste ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade võimekuse parandamist. Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, mitmesuguseid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks. Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. 80  Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtete suuremat kaasamist. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (ka sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sh sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.2.2. Näitajad Tabel 81: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 D ESF+ Ülemineku PSO Töötingimuste, töötervishoiu- ja Nr 6 12 ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 6 D ESF+ Ülemineku PSO Püsiva töövõimekao arv 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 81  6 D ESF+ Ülemineku PSO Püsiva töövõimekao Kasutajate 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja arv ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 82: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 D ESF+ Ülemineku PSR Tervislikel põhjustel tööhõivest % 1,12 2019 12 väljalangenute osakaal (15 – 74) 6 D ESF+ Ülemineku PSR Uute osalise ja puuduva % 12 2019 1,12 töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust 2.1.6.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 83: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 38 050 000 Tabel 84: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 38 050 000 Tabel 85: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 38 050 000 Tabel 86: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 38 050 000 Tabel 87: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 38 50 000 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks 82  võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.6.3.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele. Sekkumised peavad samas aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumiste tõhusust toetab ühine sekkumisloogika, mida kohaldatakse formaalse ja mitteformaalse hariduse suhtes ning mis põhineb järgmistel vajadustel: • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikidel haridustasemetel, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja tänapäevane lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õpioskuste arendamisele õppija elu jooksul; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt tasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, et viia õppekavad vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide arvestuses, sh võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele, sh regionaalseid erinevusi arvestades;  suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade atraktiivsust ning nendealast teadlikkust. 1. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridustöötajate kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks  Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on sekkumise kaudu varasemast paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja -liikide puhul kavandatakse meetmed, millega toetatakse õppekavade keskendatust olulistele teemadele, võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (nt võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega (sh teiste ministeeriumide, tööandjate ja koolidega) ning nende pädevust kasutades. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- ja kõrghariduses ning noorsootöös aitab suurendada õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi neid andeid arendada ning luua tugevam seos õpingute ja iga õppija tulevase karjääri vahel.  Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sh digioskuste) arendamist, et õppijad saaksid osaleda talente arendavates projektides ja praktilises tegevuses. Tagatakse, et õppekavad toetaksid õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastaks paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele.  Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada metoodikat ja didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sh toetada erineva emakeele ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus. Samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, et tagada õppimise ja õpetamise suurem diferentseerimine ja personaliseerimine. Toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sh hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse õpingute eripära ning vajadust toetada eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sh erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi ning kasutada erinevaid õpikeskkondi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks.  Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Rakendusuuringud annavad tõenduspõhise panuse õpetajakoolitusse ning poliitika kujundamisse ja/või aitavad reageerida sotsiaal- ja hariduspoliitikaga seotud probleemidele. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus 83  nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sh õpianalüütikat, et toetada õppe personaliseerimist.  Sekkumismeetmed on kavandatud ka hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja -kommunikatsiooni kaudu. See populariseerib õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) ning seostab tööandjate vajadustega, toetab kõrgetasemeliste (tulevaste) spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtete jaoks ning toetab teadmistepõhise hariduse ja teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonimahuka ühiskonna arengut laiemalt. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele mõeldud kodanike teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, samuti teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi, et suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ligitõmbavust ning teadustulemuste kasutamist. Toetatavad tegevused aitavad tagada (teadus) hariduse hea kvaliteedi ja selle vastavuse Eesti tööturu vajadustele.  Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada haridusasutuste tegevuse parandamiseks, asjakohase kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, asjaomaste arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele.  Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse sekkumise kaudu paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustavatele haridustöötajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning õpetajakutse populariseerimiseks. Toetatakse haridusasutuste juhtide ja kohalike omavalitsuste ametnike poolt innovatsiooni rakendamist ja levitamist hariduses ning koostööl põhineva koolikultuuri loomist.  Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada asjakohase erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada süstemaatilisemalt parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nutikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse noorsootöötajatele intervjuu- ja protsessipõhist töönõustamist kui tõhusa enesetäiendamise ja arengu vormi. 2. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamine ning õppevalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses Toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja õppekorralduse parendamist, et parandada kõrghariduse, sh doktoriõppe kvaliteeti ja paindlikkust. Toetatakse digiõpet, et suurendada õppimise paindlikkust ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sh akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele, kui õppekohtade kvaliteet või arv ei vasta ühiskonnaprobleemidele või tööturu vajadustele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööandjate ja tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sh doktoriõppe kvaliteedi parandamist, et tutvustada õppijatele vajalikke valdkondi ja viia õpingud vastavusse tööandjate vajadustega. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, näiteks IKT-oskustele, sh õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrg- ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), haridus-, sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka haridusasutustevahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele ja luua sünergiat. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu, toetab õpingute edukat lõpuleviimist ning motiveerib õppureid tegema koostöös ettevõtetega uuringuid ja projekte, võttes arvesse ettevõtete huve. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. 3. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (nn PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus (sh ettevõtete ja koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtete koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus). Toetatakse tööandjate ja haridusasutuste koostööd praktikasüsteemi ja töökohapõhise õppe arendamisel. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, nt valdkondades, mis on koolide, väikeettevõtete ja kutseliitude vahelises 84  koostöös esmatähtsad. Korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele, ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete õpilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja kehvem sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ebasoodsamas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, sh arvestades regonaalseid erinevusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.3.2. Näitajad Tabel 88: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 85  6 e ESF+ Ülemineku PSO Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 3800 16 750 6 e ESF+ Ülemineku PSO Toetatud prioriteetsete õppesuundade arv 2 3 õppesuundade arv (ISCED 2013) 6 e ESF+ Ülemineku PSO Õppe kvaliteedi arendamise 13 15 projektides osalenud õppeasutuste arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku Töökohapõhises õppes osalejate 800 3000 osalemiskord arv Tabel 89: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Ülemineku PSR Koolituse lõppedes osaluskord 70% 2020 12560 kvalifikatsiooni (75% saanud haridus- ja kõigist noortevaldkonna osalejatest) töötajad 6 e ESF+ Ülemineku PSR Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 24% õppesuundades õppijatest õppivate õppijate osakaal 6 e ESF+ Ülemineku PSR Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 2020 15 arendamise projektid arv lõpetanud kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku Töökohapõhises Osaluskord 69% 2020 75% 2250 õppes osalejad, kes kõigist said tegevuse osalejatest) lõppedes kvalifikatsiooni 2.1.6.3.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 90: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 63 397 972 6 ESF+ Ülemineku e 150 43 363 806 Tabel 91: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 132 081 117 Tabel 92: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 132 081 117 86 Tabel 93: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 10 116 390 444 Tabel 94: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 132 1 117 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.6.4.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Väikese sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine.  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis h. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, Euroopa lastegarantii eesmärke, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades: 1. Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1. Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sh kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse parandamisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2. Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist. 3. Noorte konkurentsivõime toetamiseks ja tööhõiveks valmisoleku parandamiseks toetatakse noortele mõeldud ja peamiselt sotsiaalsele ettevõtlusele keskenduvate uuenduslike programmide rakendamist. 2. Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele Noorsootöö asutustele lisatoe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida ja aktiveerida neid, pakkudes individuaalseid tugiteenuseid. Lisavahendid eraldatakse mobiilseks noorsootööks (st tänavatöö), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine 87 programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse. 3. Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, s.o vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. Ülalnimetatud lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid, milleks on ennetada sotsiaalset tõrjutust, tagades lasetele ligipääsu selleks vajalikele põhiteenustele. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi: 1) kõikide piirkondade noortele pakutakse mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid parimal võimalikul viisil ellu astuda; 3) tegeletakse võimalikult vara laste ja noorte tõrjutusega, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; parandatakse ligipääsu hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ebasoodsamas olukorras olevad lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetatavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis olevatele lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Peale spetsiifiliste meetmete käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. 88 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, arvestades piirkondlikke ja kohalikke vajadusi. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.4.2. Näitajad Tabel 95: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku PSO Õppenõustamisteenuse Nõustamis- 7500 30 000 nõustamisjuhtumite arv juhtum 6 f ESF+ Ülemineku PSO Noorsootöö teenustes 17 500 126 900 osalemiskord osalenute arv 6 f ESF+ Ülemineku PSO Noorsootöö teenustes 2100 10 000 osalemiskord osalenud NEET noorte arv Tabel 96: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Ülemineku PSR Õppenõustamis soovitusind 75% 2019 75% Toetus teenuse eks (%) e saaja klienditagasisi aruand de ed 6 f ESF+ Ülemineku PSR Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% Toetus osalenud NEET osalejatest 2020) e saaja noored, kes 6 aruand kuud peale ed tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.6.4.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 97: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 89 Tabel 98: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 99: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 100: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 101: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 02 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.6.5.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Selleks et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse poole ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvaliteetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalsete õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised probleemid kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtrühm on heterogeenne. Vajadus leida tasakaal õppimise ja töö vaheli suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsesüsteemi ümberkujundamiseks on vaja lisareforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele 90 reageerida. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese)hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha tähtsam pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, et koolitused oleksid tänapäevased, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastaksid koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalist arengut. Oluline on, et kavandatavad meetmed täiendavad ja on sünergias Erasmus+ programmi täiskasvanutele suunatud tegevustega nt täiskasvanuhariduses õppijate ja valdkonna töötajate õpirändega ja/või rahvusvahelise virtuaalõppe toetamisega ning annavad sisendit ja kasutavad ära Erasmus+ programmi raames rahvusvaheliste kogemuste vahetamise tulemusi, koostööd ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ning virtuaalkoostöö vahendite kasutamist, eriti madalate oskustega sihtgruppide toetamiseks. Osalemine PIAACi kordusuuringus võimaldab hinnata viimase kümne aasta jooksul täiskasvanuhariduses tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning teha plaane edasisteks tegevussuundadeks. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning suurendada teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on aegunud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ja ümberõpet, milles võetakse arvesse OSKA süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, arvestades piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Tulenevalt OSKA hinnangutest vajab IKT-sektor ja kõik teised majandussektorid igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti ehk seitsme aasta vaates kokku üle 18 000 inimese. Seega on vajalik tagada IKT valdkonna oskuste edendamisele suunatud täiendkoolitusi nii ESF+st kui ka RRFst. Roheoskuste arendamisel suunatakse RRFst fookus rohepöördest enim mõjutatud valdkondadesse, struktuurivahenditest aga teistes valdkondades ja õppekavades roheoskuste arendamisele. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või aegunud oskustega töötavad täiskasvanud ning täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi, samuti täiskasvanute koolitajad. Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sh uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). 1. Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Hinnatakse mitteformaalõppe pakkujate kvaliteeti. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. 2. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning asjakohaste juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digilahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. 3. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul, sh arvestades regionaalseid vajadusi. 91  OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste, oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, erinevad piirkonnad olenevalt regionaalsetest tööturu nõudluse ja pakkumise eripäradest. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.5.2. Näitajad Tabel 102: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku PSO Täiskasvanute 16 000 62 100 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku PSO Täiskasvanute 500 2077 mitteformaalõppes osalemiskord osalenute arv sotsiaalvaldkonnas 6 g ESF+ Ülemineku PSO Täiskasvanute 1250 5000 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv Tabel 103: Tulemusnäitajad 92  Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 g ESF+ Ülemineku PSR Mitteformaal osalejad 93% 2020 54 400 õppes (85% osalejad, kes osalejatest) said koolituse lõppedes kvalifikatsioo ni 2.1.6.5.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 104: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 80 245 860 6 ESF+ Ülemineku g 161 2 000 000 Tabel 105: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 82 245 860 Tabel 106: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 82 245 860 Tabel 107: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 82 245 860 Tabel 108: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 02 82 245 860 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.6.6.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 93 Erieesmärgi raames elluviidavad meetmed jagunevad kahte teemablokki: 1) laste ja noorte ning 2) lõimumisega seotud sekkumised. Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Euroopa lastegarantii. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte inimeste ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid kahes järgmises valdkonnas: 1) Lastele ja noortele suunatud sekkumised, mis ennetavad sotsiaalset tõrjutust. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad asjaomaste sihtrühmade vajadustel, parandades ka nendega töötavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on üha olulisemad vaimse tervisega seotud teemad. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja ning neid rakendatakse koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Noorte süstemaatiline ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sh koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele mõeldud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sh kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel, sh neil noortel, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume kõigile noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (mh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonnas osalemiseks järgmise põlvkonna juhtidele ja kaasalööjatele; 5) arendame valdkonnaülest koostööd lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse ühiselt kolme ministeeriumi koostöös. Kohalikke omavalitsusi võimestatakse lastele ja noortele mõeldud teenuste pakkumiseks. See hõlmab rahalist toetust ja kohalike omavalitsuste spetsialistide nõustamist, metoodiliste juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamist ning koolitust, järelevalvet ja võrgustike loomist. Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut. Väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Mida paremini lõimuvad, sh kohanevad teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja kodumaale tagasipöördujad, seda suurem on nende heaolu Eestis ja sidusam on Eesti ühiskond. Sekkumised toetavad Eesti (kui vastuvõtva ühiskonna) suutlikkust kultuurilise mitmekesisusega toime tulla ning sihtrühmade lõimumist, sh kohanemist, pannes rõhku piirkondlikele aspektidele. Enamik Eesti rahvusvähemuste hulka kuuluvatest inimestest elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid, kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon lõimumis- ja kodakondsusteemade valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida 94 rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. Oluline on leida ühiskonnas toimuva avatud arutelu kaudu konsensuslik tasakaal lõimumis- ja kodakondsusteemadega seotud küsimustes. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires kohalikke teenuseid, kuid neil puudub siiski strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist, lahendustest ning ootustest lõimumis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate esmasel kohanemisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, nt Narva ja Ida- Virumaa (Kirde-Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. Toetades kohalikke omavalitsusi, avaliku ja erasektori organisatsioone ning valitsusväliseid organisatsioone, aitame neil iseseisvalt pakkuda sisserändajatele laiemas ulatuses täiendavaid lõimumis-, sh kohanemis- ja kodakondsusteemalisi teenuseid. 3. Võttes arvesse sihtrühma asjakohaseid vajadusi, pakutakse keeleõppevõimalusi ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ja harjutamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks pakutakse keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud lähetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Keeleõppe kõrval pakutakse asjakohase teadlikkuse suurendamiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse jaoks töötatakse lasteaedales välja varase keeleõppe metoodika, et tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite katkematu säilimine põhihariduses, ja seeläbi toetatakse Euroopa lasetgarantii eesmärkide saavutamist. Kutse- ja keskhariduses töötatakse välja ning rakendatakse kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tegeletakse eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendatakse koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. 4. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel ja tagasipöördujatel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sh kodanikuühiskonnas laiemalt. Kohanemisprogramm toetab sotsiaalse ühtekuuluvuse tekkimist ning vähendab uussisserändajate ja kodumaale tagasipöördujate lõimumis-, sh kohanemisraskuste riski Eesti ühiskonnas, suurendab uussisserändajate aktiivset osalemist tööturul, pakub vajalikku teavet ja vahendeid juurdepääsuks haridusele. Kohanemisprogramm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad mh tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga, et tagada uussisserändajate suur tööhõive ja aktiivne osalemine Eesti tööturul. Eeltoodud sekkumised, mis soodustavad aktiivset kaasamist ja osalemist, parandavad tööalast konkurentsivõimet ning tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele, täiendavad mitut muud kavandatud meedet ning aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Samuti tagatakse hea koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahel. ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne. Eritähelepanu pööratakse rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. AMIFi rakenduskava koostatakse samal ajal ESF+ planeerimisega. Tänu sellele on võimalik vältida topeltrahastamist ja tagada vastastikune täiendavus. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest 95  Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad - Sotsiaalse tõrjutuse ohus lapsed ja noored (sh tõsise traumaatilise kogemusega noored), lapsevanemad; - noored, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored; - asendushooldusteenuste osutajad, kasuperesse astunud noored, laste olukorra hindamisega tegelevad isikud; - kahtlustatavad ja süüdistatavad, kriminaalhooldusametnikud, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kes on kaasatud kriminaalõigussüsteemi, ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sh ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja noored; - inimesed (sh formaalhariduses osalevad alalised elanikud), kelle esimene keel ei ole eesti keel; - õpetajad ja teised haridusasutuste liikmed, kes töötavad alushariduses ja lastehoius; - kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; - täiskasvanud õppijad ja eesti keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; - teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; - uussisserändajad, sh kolmandate riikide kodanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed; - kohalik elanikkond; - muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis; - kohalikud omavalitsused ja nende töötajad, asjaomaste valdkondade (lastekaitse, asendushooldus, haridus, kriminaalõigus, lõimumine, keeleõpe) sptsialistid, teadlased, õpetajad ja eksperdid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomased muud esindusorganisatsioonid, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid, kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (kultuurilise mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogu rahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 40% ja 82% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.6.2. Näitajad Tabel 109: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 96  6 h ESF+ Ülemineku PSO Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridustöötajate arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO Loodavate e-keeleõppe uus teenus 0 4 teenuste arv 6 h ESF+ Ülemineku PSO Lastekaitse korraldusmudeli mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO Riskis olevatele sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku PSO Eesti keele õpet toetatavad 1000 6200 osaluskord tegevused ning kodanikuõpe Tabel 110: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku PSR Haridustööt osale 70% 202 7500 (75% keeleõppe + ajad, kes jad 0 osalejatest) ja/või said integratsi koolituse ooniga lõppedes seotud kvalifikatsio koolituse oni d 6 h ESF Ülemineku PSR Lastekaitse mude 0 202 1 + korraldusm l 0 udeli rakendamin e 6 h ESF Ülemineku PSR Riskis num 0 202 5 + olevatele ber 0 lastele/noor tele sekkumiste rakendamin e 6 h ESF Ülemineku PSR Eesti keele osalu 0 202 4960 + õpet skord 0 toetatavad tegevused ning kodanikuõp e 2.1.6.6.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 111: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 102 420 255 6 ESF+ Ülemineku h 154 8 428 729 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 97 Tabel 112: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 113 044 772 Tabel 113: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 33 113 044 772 Tabel 114: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 31 748 316 6 ESF+ Ülemineku h 06 33 547 670 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 5 799 208 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 618 729 Tabel 115: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 113 044 772 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.6.7.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja lõimimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ning oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks toime tulla hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivideks on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad, kvaliteetseid ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) teenuste osutamiseks ja tarbimiseks vajaliku infrastruktuuri ning keskkonna olemasolu mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükist 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) k) 98 Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas • Pikaajalise hoolduse oluline osa on sellise tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist. Sekkumise raames toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad nende eesmärkide saavutamisse (aitavad luua hindamisinstrumente, andmevahetuskeskkondi jne.) • Suurendatakse poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendatakse teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil arendustegevuste kaudu. • Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks suurendatakse nende teadlikkust ja toetatakse tegevusi, mis ergutavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. • Panustatakse uuenduslike lahenduste kasutaselevõttu. See hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka teenuste osutamisel. Samuti toetatakse meetmeid, mis edendavad teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust, ning tõhustatakse järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused • Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele mõeldud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist. Sekkumise raames toetatakse eespool kirjeldatud põhimõtetest lähtuvate teenuste arendamist ja pakkumist.  Samuti arendatakse ja toetatakse dementsuse all kannatavatele inimestele teenuste osutamist. Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas  Muudatused teenustes toovad kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, toetada sektorisisest koostööd, koordineerimist riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel ning panustada innovatsiooni, on vaja kaasata sektorisse lisaspetsialiste ja parandada seal juba töötavate inimeste oskusi. Praegu osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, kuid tegelik vajadus on vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  Sekkumise raames töötatakse välja õppeprogrammid, mis hõlmavad formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne. Kehtestatakse valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded ja suurendatakse seal juba töötavate inimeste pädevusi koolituste, õppematerjalide väljatöötamise, parimate tavade jagamise jne abil. Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad nii spetsialistide põhikoolitusi kui ka täiendusõpet.  Tööjõupuuduse vähendamiseks on vaja populariseerida sotsiaalhoolekandesektori töökohti ja toetada sektorisse sisenemist. Eesti probleem on see, et kuigi suur osa inimestest õpib sotsiaalvaldkonnaga seotud eraladel, ei jätka nad pärast ülikooli lõpetamist seal töötamist. Uuringust, milles analüüsiti nende inimeste edukust, kes omandasid kutse- ja kõrghariduse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, selgus, et neist töötas hiljem sektoris ainult 54% ja 58%. Sotsiaal- ja käitumisteadused annavad üliõpilastele universaalsed oskused, mida saab rakendada eri sektorites. Seega ei saa eeldada, et isegi kui nende tööhõive määr on kõrge, lähevad nad otse tööle inimestega, kes vajavad teenuseid. Sotsiaalhoolekande populariseerimine peab toimuma koostöös ülikoolide ja tööandjatega ning tuleks võtta muid toetavaid meetmeid, nagu järelevalve, nõustamine ja muud töökohapõhised meetmed.  Sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames.  Panustatakse digipädevuste suurendamisse sektoris. Sekkumise raames toetatakse projektide elluviimist, mis parandavad sotsiaalteenuste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Kvaliteedikriteeriumid lepitakse kokku õiguslikul tasandil – täpsustatakse pikaajalise hoolduse mõiste, KOV rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, samuti KOVide roll eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutuspõhisele hooldusele jne.; t Investeeringute kaudu toetataksevad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustataksevad isikukesksete teenuste osutamisse, mis; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; toetatakse ettevalmistusitöid uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; katsetatakse uusi uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega 99  inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavatakse tegevusi, mis soosivadd tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeod sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on tihedalt seotud esieesmärk (k) all punktis 2.1.7 kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö ülalt alla meetodil st et toetatavad valdkonnad ja projektid valitakse välja riigi tasandil keskselt vajadusel piirkondlikke eripärasid arvestades. Sekkumise raames antakse eesmärkide saavutamiseks toetust. Investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.7.2. Näitajad Tabel 116: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku PSO Hoolekandeteenuste Arv 900 8770 saajate arv Tabel 117: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 100  6 k ESF+ Ülemineku PSR Osalejate osakaal, Arv 70% 2020 70% kelle toimetulek paranes või säilis 6 k ESF+ Ülemineku PSR Osalejate osakaal, Arv 70% 2020 70% kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes 2.1.6.7.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 118: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 43 160 000 Tabel 119: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 43 160 000 Tabel 120: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 43 160 000 Tabel 121: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 43 160 000 Tabel 122: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 43 160 000 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.6.8.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi e mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõtu raames kavandatud sekkumisi ja neid täiendades. Samuti aitab see lahendada probleeme, mis on seotud haridustöötajate nappuse ning hariduse ja koolituse ebapiisava vastavusega muutuvate oskuste vajadustele tööturul. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. 101 Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sh kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt üldkesk- ning kutseharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sh digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseks mitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtete vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb. Investeeringuid tehes keskendutakse hariduse kvaliteedile ja sellele, et haridus oleks kättesaadav kõigile õpilastele. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama parandada hariduse kvaliteeti, sh avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ja õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaalhariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleb saavutada seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkonna haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad ligipääsetavust haridusele ja noorsootööle, sh eriti erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse (ülalnimetatud koolivõrgu investeeringud juba arvestavad ligipääsetavuse jm nõudeid). Toetatakse universaalse disaini põhimõtteid järgivaid investeeringuid õppekeskkonda (sh õppevahendid, töövahendid, õppetingimused, liikumisteed jne), et hõlbustada kaasava hariduse edendamist hariduses ja noorsootöös. Puudega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks on vaja nii abivahendeid, mis aitavad kompenseerida individuaalseid tegevus- ja funktsioonipiiranguid kui ka kohandada keskkonda, teenuste osutamist, infoedastusviise ja suhtlusvõimalusi. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Selleks toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhisel kooli/koolivõrgu kvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevates olukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks, õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Haavatavad sihtrühmad: suuremas väljalangemisohus olevad õpilased, puuetega õpilased, hariduslike erivajadustega õpilased, teisest rahvusest alalised elanikud, madala sotsiaalmajandusliku taustaga isikud. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed 102  Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse investeerimisel keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele, kus on suur osa rändetaustaga ja kehvema sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad ei ole põhikoolide võrgustiku toetusmeetme sihtpiirkonnad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.8.2. Näitajad Tabel 123: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku RCO67 Uute või ajakohastatud 200 1700 haridusasutuste klassiruumide isikud mahutavus Tabel 124: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku RCR 71 Uute või ajakohastatud kasutajaid 2021 1530 haridusasutuste aastas 0 kasutajate arv aastas 2.1.6.8.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 125: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 72 000 000 Tabel 126: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 103  6 ERF Ülemineku ii 01 72 000 000 Tabel 127: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 67 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 5 000 000 Tabel 128: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A Tabel 129: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 72 000 000 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.6.9.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üks tähtis ülesanne sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. N-ö pehmete sekkumiste, sh süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste väljatöötamine ja pakkumine jne, kõrval on vaja tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks tarviliku taristuga nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning lõimitud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuseid osutatakse riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Selleks et pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamine õnnestuks – teenuste kättesaadavus ja kvaliteet paraneks – tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi, ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Kõik see on seotud ESFi vahenditest toetatava pikaajalise hoolduse korralduse muutmise, teenuste arendamise ja osutamise meetmega erieesmärgi k raames. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ning eesmärgiks on võimalikult palju toetada inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketist: 1. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda kogukonna- ja kodupõhiseid lisateenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande 104  teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohtade jms) loomist kui ka olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine jms), et toetada inimeste iseseisvust ja vältida institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. 2. Teine tegevussuund on suunatud tervishoiusektorile ning selle eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas luuakse praegu esimest integreeritud heaolukeskust, kuid sellised keskused on mõistlik luua ka teistesse maakondadesse. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada ka mujal Eestis. Projekti ja ERFi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise- ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ning on majanduslikult elujõuline. Teistes maakondades on olukord praegu vastupidine, sest kasutusel olevad haiglahooned on liiga suured, ebatõhusa planeeringuga ning nende püsi- ja halduskulud on kopsakad. Eesmärk on saavutada Viljandiga sarnane tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik luua integreeritud tervise- ja heaolukeskusi samal ajal kõikidesse Eesti maakondadesse. Seepärast lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemas olukorras. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk 2 raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Tervishoidu tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. .Kõikide investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sh eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetuleku raskustega isikud - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud, hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. 105 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.6.9.2. Näitajad Tabel 130: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- 6 iii ERF Ülemineku ID PSO Kaasajastatud haiglate arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku PSO20 Loodud või kohandatud elu- ja 0 3953 arv teenuskohtade arv Tabel 131: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku PSR Uue või ajakohastatud Kasutajaid/aastas 0 2020 3162 elu- ja teenuskohtade kasutajate arv 2.1.6.9.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 132: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 133: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 134: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 Tabel 135: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 136: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 106 2.1.7. PRIORITEET: INNOVAATILISED KOGUKONDLIKUD LAHENDUSED SOTSIAALHOOLEKANDES See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet Fondide sekkumised 2.1.7.1.1. Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärgiks on toetada kohalike tegevusrühmade kaudu kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste teenuste pakkumise suurendamist, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu edendamist jne, panustades seeläbi sotsiaalse heaolu suurendamisse. Kohalikud tegevusrühmad, kes saavad ESF+ toetust taotleda on samad rühmad, kes rakendavad Leader-lähenemist EAFRDst. EARFD ja ESF+ vahelised kohustused ja toimimisviis on täpsemalt kirjeldatud partnerlusleppes. Sekkumise üldeesmärgiks on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine läbi LEADER põhimõtete. Strateegiate koostamisel, projektide valimisel ning nende rakendamisel lähtutakse LEADERi seitsmest põhielemendist: piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; altpoolt tulev algatus; avaliku ja erasektori partnerlus; kohalikud tegevusrümadgrupid; innovatsiooni soodustamine; integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed; võrgustikutöö ning koostöö. Kogukonnapõhine sotsiaalprobleemide uuenduslik lahendamine lähtub lisaks ka sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetest ning aitab tugevada selle kuvandit ühiskonnas. Sekkumise raames toetatakse tegevusi, mis panustavad järmistesse eesmärkidesse:  pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;  inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Sekkumise raames toetatakse kohalikke algatusi, mis parandavad sotsiaalteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; toetavad teenuste integreerimist ja koordineerimist; panustavad isikukesksete teenuste osutamisse; suurendavad inimeste igapäevast toimetulekut ja heaolu nende kodus; uute toetusmeetme väljatöötamist eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi; uued meetmed uutele 107  sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismispektri häirega inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; toetavad tervena ja aktiivsena vananemist; aitavad kaasa keerukate probleemide tõhusamale lahendamisele ning suunavad täiendavaid vahendeid sotsiaalküsimustega tegelemiseks. Sekkumine on seotud esieesmärk (k) all kirjeldatud tegevustega, aga käesolevas peatükis kirjeldatud tegevusi viiakse ellu nö alt üles meetodil st et toetatavad projektid valitakse välja kohalike tegevusrühmade poolt lähtuvalt nende endi strateegiates seatud eesmärkidest. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Peamised sihtrühmad Kohalikud tegevusrühmad, kohaliku tasandi organisatsioonid (sh KOVid, ettevõtted, MTÜd, seltsid jne), mis panustavad kohalikul tasandil kvaliteetsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaalset heaolu suurendavate teenuste kättesaadavuse parendamisse. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmete rakendamisel lähtutakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti, eri piirkonnad, võttes arvesse kogukondade erinevat võimekust. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.7.1.2. Näitajad Tabel 137: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 7 k ESF+ Ülemineku PSO Toetatud kohalike 22 22 tegevusgruppide arv strateegiate arv Tabel 138: Tulemusnäitajad 108  Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 7 k ESF Üleminek PSR Maaelanikko % 64% 2020 54% + u nna osakaal, kes on hõlmatud kohalike tegevusrühm ade strateegiateg a 2.1.7.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 139: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 156 5 000 000 Tabel 140: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 7 ESF+ Ülemineku k 01 5 000 000 Tabel 141: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 33 5 000 000 Tabel 142: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 10 5 000 000 Tabel 143: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 7 ESF+ Ülemineku k 02 5 000 000 2.1.8. PRIORITEET: MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m 109  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.8.1.1. Fondide sekkumine Toetuse liigid Rahalisi vahendeid kasutatakse sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks ning kaasnevate meetmete pakkumiseks. Peamised sihtrühmad Absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Täpsemad sihtrühma kriteeriumid määrab ja kinnitab Sotsiaalministeerium, kaasates protsessi ka valdkonna partnereid. Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse kaotamisele Eestis. Täpsemalt antakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning pakutakse sotsiaalse kaasamise meetmeid, mille eesmärgiks on aidata leida inimese jaoks pikaajaline lahendus oma toimetuleku olukorra parendamiseks. Toidu pakkumine on üks võimalus võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga parema kontakti loomiseks ja aitab kaasa võimalusse seega kaasata sealt kaudu inimene ta teistesse toetavatesse muudesse teenustesse ja/või tugiteenustessetegevustesse, sealhulgas näiteks aktiivsetessele tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusseele ja koolitusseele juurdepääsule, mis p. Pikemas perspektiivis võiks selline kaasamine aidata kaasa parandada isiku sotsiaal- majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Teenustesse suunamine ja konkreetse abi pakkumine toimub abivajaja individuaalsetest vajadustest lähtuvalt ning arvestab vajadusega kohelda inimesi väärikalt ja neid sildistamata. Parim ülevaade abivajajatest ning nende spetsiifilistest vajadustest on kohalikel omavalitsustel, kelle ülesanne sotsiaalabi ja eakate, puuetega inimeste ning teiste abivajajate hoolekande (sh avahoolduse) korraldamine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused: 1) toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine abivajvale sihtrühmale; 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist; 3) kaasnevate meetmete pakkumine. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt toetuse saaja poolt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühmale vautšerite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Vautšerite puhul leiab toetuse saaja hankega partneri(d) (kauplused) ja vautšereid jagavad määratud sihtrühmale kohalikud omavalitsused või muud toetuse saaja poolt määratud partnerid, kes lisaks vautšerite jagamisele jagavad inimesele infot ka muudest talle kasulikest teenustest ning juhendavad neid vajadusel.. Meetmed viiakse ellu koostöös selliste partneritega nagu valitsusvälised organisatsioonid, toidukauplused ja hulgimüüjad, kohalikud omavalitsused jne. Vastastikune õppimine, võrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. 110  Teise tegevuse puhul leiab toetuse saaja toiduannetusi koguva(d) ja jagava(d) partneri(d) hankega. Toiduannetuste kogumise puhul on arvestatud ka vajadusega katta kogutud annetuste ladustamise, transpordi ja jagamise kulud. Mõlemat tegevust täiendab kaasnevate meetmete pakkumine, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust ja toetada toimetulekut. Need meetmed hõlmavad näiteks nõuandeid ja teavet toitumise ning toiduretseptide kohta, olemasolevate sotsiaalteenuste või muud liiki avaliku ja erasektori abi kohta, aktiivsete tööturumeetmete, nõustamistegevuse ja seminaride kohta jms. Osa neist tegevustest kavandatakse muudest ESF+ meetmetest, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada ebavõrdsust. Kõige vaesemad lapsed suunatakse täiendavatele teenustele, nagu tasuta alusharidus ja lapsehoid, tasuta haridus ja tasuta tervishoid. Kõiki tegevusi viiakse ellu eelkõige kohalikul tasandil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute, kaupluste jm partneritega, partnerid on kaasatud ka tegevuste välja töötamisel. Vastastikune õppimine, kohalike koostöövõrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Täpsed rakendusskeemid igale tegevusele kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi koostatud toetuse andmise tingimustes. Kõikide sekkumise raames tehtavate investeeringute tegemisel lähtutakse ÜRO Puuetega inimeste õiguste konvetnstioonist, Euroopa Liidu Põhiõiguste Hartast ja Laste Õiguste konventsioonist ning teistest vastavatest strateegiatest. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. 2.1.8.1.2. Näitajad Tabel 144: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 8 m ESF+ Ülemineku MC01 Jagatud toidu ja kauba 17 138 667 rahaline koguväärtus eur Tabel 145: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 m ESF+ Ülemineku MCR1 Toiduabi lõppsaajate arv arv 24 2021 113 2.1.9. PRIORITEET: INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet 111  See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.9.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Suurematelt funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguprobleemidele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks luuakse integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi . Konkreetsed tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus. Linnapiirkonna strateegia koostatakse maakonna strateegia iseseisva osana koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega, kasutades alt üles lähenemisviisi. Võtmeroll linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel, koostamisel ja kinnitamisel on asjaomastel linnalistel omavalitsustel. Strateegia koostamise protsessi kaasatakse ka teised linnapiirkonna sidusrühmad. Projektiettepanekute kogumiseks korraldatakse avatud konkursid, kus peale linnapiirkonna kohalike omavalitsuste saavad osaleda ka ettevõtted ja kolmanda sektori esindajad. Projektide valimise eest vastutavad linnapiirkonna kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade esindajad piirkondlike valikukomisjonide vormis. Kõik projektid peavad olema kooskõlas linnapiirkonna strateegiaga. Hindamise tulemusena koostatakse projektide nimekirja sisaldavad linnapiirkondade tegevuskavad. Linnapiirkonna strateegia esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. Projektide valikule kaasa aitamiseks ja linnapiirkondade tegevuskavade koostamiseks antakse üksikasjalikud suunised ja luuakse infovõrgustikud. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks projektide väljatöötamisel koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ja koolitust keskselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud suurematele funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on mõeldud keskkonna ja säästva liikuvuse kitsaskohtadega tegelemiseks suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitika- ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud linnapiirkonna strateegiate koostamise käigus. Suur osa vahenditest fokuseeritakse Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna arenguprobleemidega tegelemiseks ja need täiendavad õiglasele üleminekule suunatud meetmeid. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks. Nutikad lahendused (sh rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, 112  katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes, samuti toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkondade taaselustamine Ida-Viru linnapiirkondades tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, ei ole säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud ilmselgelt piisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Lisatähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaa ja Pärnu linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile suurematele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme ning linnapiirkondade spetsiifilisi probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.1.9.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes suuremad linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, mittetulundusühendused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalset linnapiirkonna puudutava strateegia osa ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi nr 2 (erieesmärk viii säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine) kui ka poliitikaeesmärgi nr 5 (erieesmärk i) meetmete kaudu eraldatakse vähemalt 8% ERFi vahenditest säästvale linnaarengule. Erieesmärki rakendatakse vormis „muu territoriaalne vahend, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vastavalt ühissätete määruse artikli 28 punktile c. Eelmise eelarveperioodi õppetundide näitel on 113  leitud, et säästva linnaarengu küsimuste lõimimisel olemasolevasse strateegiliste kavade raamistikku võiks olla lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkonna strateegia, milles keskendutakse konkreetse linnapiirkonna erinevaid valdkondi hõlmavatele arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja asjakohased arengueesmärgid ning lahendused. Riikliku määrusega kehtestatakse alasuunast toetatavate tegevuste kohta rakendamise tingimused, mh sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted ning linnapiirkonna asjaomaste poolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva erieesmärgi sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna kui ka sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane tihe pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Suuremates linnapiirkondades on tulenevalt tihedamast rahvastiku kontsentreerumisest võimendunud liikuvuse, linnaruumi ning teenustega seotud väljakutsed, mistõttu nõuvad need eritähelepanu (kõik teised Eesti linnad on alla 18 000 elaniku) ja on valitud ka käesoleva sekkumissuuna objektiks. Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat OECD linnapiirkonna määratlust Eesti territooriumi suurust silmas pidades. Linnapiirkonna võimaliku määratlemise üle võivad otsustada linna ametiasutused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid, nagu igapäevane pendelränne või ühiselt korraldatavad teenused. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks linnapiirkonna strateegiates , piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna strateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada Interregi programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguprobleemid on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Eest-Läti programmi puhul võib ilmneda koosmõju projektidel Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, sest ühisosana toetatakse rohelist taristut ja bioloogilist mitmekesisust. Kesk-Läänemere programmist, kus sihtpiirkonda mahuvad kõik linnapiirkonnad, toetatakse ühisosana CO2 heitme vähendamist ja avalike teenuste arendamist. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.9.1.2. Näitajad Tabel 146: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 linnapiirkondades loodud 000 või taastatud 9 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida ha 10 40 toetatakse muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 9 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 6 26 arengu projektid 9 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 4 territoriaalse arengu strateegiatesse strateegiad 9 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Inimesed 678 678 arengu strateegiate 588 588 raamistikku kuuluvate 114  projektidega hõlmatud elanikkond 9 i ERF Ülemineku PSO Uute ja uuendatud Teenused 1 6 korraldusega teenuste arv Tabel 147: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond 9 i ERF Ülemineku ID PSR Arendatud avalikust Inimesed 0 2021 232 SFOS, linnaruumist kasu 000 Statisti saanud elanike arv kaamet 9 i ERF Ülemineku RCR11 Uute ja uuendatud Kasutajate 0 2021 128 SFOS, avalike digiteenuste, - arv aastas 000 projekt toodete ja - iaruan protsesside kasutajad ded 9 i ERF Ülemineku PSR Projektide arv, milles Projektid 0 2021 6 SFOS, uuendatud projekt korraldusega iaruan teenustega seotud ded pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20% 9 i ERF Ülemineku PSR Integreeritud Organisatsio 0 2021 16 SFOS, projektidest kasu onid projekt saanud iaruan organisatsioonide arv ded 2.1.9.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 148: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 9 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 9 ERF Ülemineku i 079 4 000 000 9 ERF Ülemineku i 018 8 000 000 9 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 9 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 149: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 150: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 115  9 ERF Ülemineku i 19 41 716 000 Tabel 151: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.9.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.9.2.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osalised. Integreeritud territoriaalse arengu projektid peavad tulenema maakonna arengustrateegiast. Toetuse saajad peaksid oma tegevused fokuseerima kõige olulisematele maakonna arengustrateegiast tulenevatele probleemidele ning tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ja lõimitud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös maakondlikud pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavad. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osalisi. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on see, et piirkonna probleemid ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osalisi, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. Kuna paljude Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb ning teistes piirkondades kasvab, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada tänapäevast ja eesmärgile keskendunud teenuste arendamise suutlikkust, sh suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta jätkavad kohalikud omavalitsused vana teed ja arengutempo ei muutu. Kui veel 2010. aastal tuli 69,9% riigi sisemajanduse kogutoodangust Harju- ja Tartumaalt, siis 2019. aastal juba 75,6%. Elaniku kohta ületab SKP riigi keskmist taset ainult Harju maakonnas (143%) ja küündib selle lähedale ka Tartumaal (91%), kuid viies maakonnas jääb see alla 50% riigi keskmisest (kõige madalam Põlvamaal 39%). Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiirem kõige suurema majandustegevusega Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Endiselt on kõige aeglasem kasv ja madalam ettevõtlusaktiivsuse tase Hiiumaal ja Ida-Viru maakonnas. Mitmed analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sh poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtetel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes, lisades kohalikele ressurssidele suuremat väärtust. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei ole piisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvara väärtus on väike. Õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Planeeritud tegevused on hinnatud RRF DNSH juhendi alusel "ei kahjusta oluliselt" printsiibiga kooskõlas olevaks Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond 116 Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb. See tendents toob kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara väikese väärtuse ning takistab selliste kohalike ettevõtete juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumisel muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ning suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla jätkusuutliku turismi edendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine, ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtete diagnostika, koolitusted ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Tegevusi võib kombineerida vajadusel sihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade jm ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, tootearendus- ja koostöökeskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Selleks et tagada ligipääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakuvad meetmed piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimalusi kavandada integreeritud tegevusi, mis on vajalikud oodatavate tulemuste saavutamiseks. Sellised tegevused võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine), avaliku linnaruumi arendamist, sh linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutuselevõtt. Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) suutlikkust rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  majandusarengut ning teenusekorralduse ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  arendussuutlikkust toetavad ja suurendavad arendus- ja koolitustegevused olulistele kohalikele ja piirkondlikele osalistele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule);  võrgustike töö toetamine (oluliste piirkondlike osaliste esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osalistele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused ning paremad tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalused väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused:  piirkondlike ettevõtete teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, mittetulundusühendused, piirkondlikud vee-ettevõtted. 117 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid probleeme ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtetele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.9.2.2. Näitajad Tabel 152: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 118  9 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: Ettevõtjad 15 160 mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 9 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 0 10 9 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 150 ettevõtjad 9 ii ERF Ülemineku PSO Uute ja uuendatud korraldusega Teenused 9 64 teenuste arv 9 ii ERF Ülemineku PSO Uute arenguprogrammide arv Programmid 8 20 9 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Inimesed 0 475 arengu strateegiate raamistikku 000 kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 9 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 0 15 arengu strateegiad strateegiatesse 9 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid Tabel 153: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 ii ERF Ülemineku RCR02 Erasektori Euro 0 2021 9 300 SFOS, investeeringud, mis 000 taotluse täiendavad avaliku rahulda sektori toetust mise (sellest: toetused) otsused 9 ii ERF Ülemineku PSR Projektide arv, Projektid 0 2021 44 SFOS, milles uuendatud projektia korraldusega ruanded teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud on vähenevad vähemalt 20% 9 ii ERF Ülemineku PSR Terviklikult Teenus- 0 2021 20 SFOS, arendatud võrgustik projektia teenusvõrgustike arv ud ruanded 9 ii ERF Ülemineku PSR Integreeritud Organisat 0 2021 254 SFOS, projektidest kasu sioonid projektia saanud ruanded organisatsioonide arv 9 ii ERF Ülemineku PSR Arenguprogrammi Osalejad 0 2021 2 000 SFOS, läbinud osalejate arv projektia (ametialase ruanded kompetentsi tõstmiseks) 2.1.9.2.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 154: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 169 83 890 000 9 ERF Ülemineku ii 158 64 000 000 9 ERF Ülemineku ii 170 3 300 000 119  Tabel 155: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 01 151 190 000 Tabel 156: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 ERF Ülemineku ii 24 151 190 000 Tabel 157: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 ERF Ülemineku ii 3 151 190 000 2.1.10. PRIORITEET: ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.10.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.10.1.1. Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajadustega tegelemiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal valitud kaks tegevussuunda. Valitud lähenemisviis aitab kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuursete muutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise raskusena: vajadus mitmekesistada kohalikku 120 majandust ja korraldada ümber tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Lõviosa esimese tegevussuuna mahust on suunatud Ida-Viru peamise probleemi lahendamisele, milleks on maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte ettevõtlusinvesteeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarenduste ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Põhivarasse tehtavate investeeringute kõrval on ette nähtud ka toetus ettevõtete teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võmekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtete, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakuda majanduse mitmekesistamist toetavaid lisateenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem, mille lahendame samuti õiglase ülemineku fondi esimese tegevussuuna raames, on maakonna tööjõu ümberkorraldamine ja arendamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse töökoha kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ning pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümber- ja täiendõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtete ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtete vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtetele nende vajadustele vastava oskuste profiiliga tööjõu. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendõppe ning kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Põlevkivist loobumise kontekstis tuleb Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed lahendused soojuse tootmiseks. Arvestades, et Eesti plaanib põlevkivielektrist loobuda juba aastal 2035, on kõige kiirem siinkohal Ida-Viru suurimale linnale Narvale alternatiivse küttelahenduse välja töötamisega, kuna linna on siiani köetud elektritootmise kõrvalproduktina tekkiva soojusega. Sellepärast kavandatakse Narva linnas sekkumist kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivist. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust, suurendades piirkonna ringmajandussuutlikkust (arendades seda majanduse ümberkorraldamise osana) ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks tehakse biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline tagada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemides ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Samal ajal peavad omavalitsused toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest. Seega on õiglase ülemineku fondist vaja toetada investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks on plaanis toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste arendamisel ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti on oluline meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Tähtis on tagada, et kohalik kogukond tunneks oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest. Seega peab julgustama inimeste individuaalseid ja ka kogikondlike pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust selliste piirkondlike algatuste elluviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasamise projektid; 121 keskkonnateadlikkuse ja ringmajanduse edendamine; sotsiaalne või muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele mõeldud ja noorte algatatud tegevused jne. Kõik õiglase ülemineku raames Ida-Virumaal elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH). Eesti õiglase ülemineku kavale oli 2022. a alguses teostatud DNSH analüüs, kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavaga samas protsessis. DNSH analüüs leidis, et õiglase ülemineku protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi üldlevinud põlevkivi kasutuselt taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. DNSH analüüs järeldas, et kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning tulevikukindlate teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal, kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööalane lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Selleks et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida ja koolitustegevustes osaleda, on oluline tagada venekeelsed õppekavad koos põhjaliku eesti keele õppega. See pakub ühelt poolt võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õppijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, kuna kliimaneutraalsele majandusele üleminek mõjutab seda piirkonda Eestis kõige rohkem. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üleeuroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Narva-Ivangorodi kaksiklinnad; Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega Interregi programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Õiglase ülemineku fondi sekkumistes ei kavandata finantsinstrumentide kasutamist. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sammaste vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. 2.1.10.1.2. Näitajad Tabel 158: Väljundnäitajad 122  kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 10 JTF JTF Ülemineku RCO 01 Toetatavad ettevõtjad 80 228 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO 02 Toetust saavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO 04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 60 150 saavad ettevõtjad 10 JTF JTF Ülemineku RCO 15 Loodud ettevõtjad 10 40 ettevõtlusalase inkubatsiooni suutlikkus 10 JTF JTF Ülemineku VVV672 Osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798 10 JTF JTF Ülemineku RCO 22 Täiendav võimsus MW 0 75 taastuvenergia tootmiseks 10 JTF JTF Ülemineku RCO 34 Täiendav jäätmete tonne/aastas 0 10 000 ringlussevõtu suutlikkus 10 JTF JTF Ülemineku RCO 38 Toetatava taastatud ha 20 100 maa pindala Tabel 159: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 10 JTF JTF Ülemineku RCR 01 Toetust saavates ett FTE- 0 2021 1 135 SFOS / evõtetes loodud töö de arv projekti kohad aruanded 10 JTF JTF Ülemineku RCR 10 Toetust saanud ette FTE- 0 2021 40 SFOS / 2 võtetes loodud tead de arv projekti us- aruanded arendustööga hõivat ud töötajate arv 10 JTF JTF Ülemineku RCR 02 Erasektori investeer euro 0 2021 168 SFOS / ingud, 000 projekti mis täiendavad riigi 000 aruanded toetusi 10 JTF JTF Ülemineku RCR 03 Toote- või protsessii ettevõtj 0 2021 30 FOS / nnovatsiooni kasutu ad projekti sele võtvad VKEd aruanded 10 JTF JTF Ülemineku RCR 04 Turundus- või organ ettevõtj 0 2021 20 SFOS / isatsiooniinnovatsio ad projekti oni kasutusele võtva aruanded d VKEd 10 JTF JTF Ülemineku VVT67 Osalejad, kes said la osalejat 0 2021 11 475 SFOS / 2 hkudes kvalifikatsio e arv projekti oni aruanded 10 JTF JTF Ülemineku EECR 0 Pärast programmist osalejat 0 2021 1 077 SFOS / 4 lahkumist tööle läin e arv Statistikaa ud, sh füüsilisest isik met ust ettevõtjana tegut 123  sema asunud osaleja d 10 JTF JTF Ülemineku RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtj 0 2021 40 SFOS / ettevõtlusinkubaato aid projekti ri teenuseid pärast i aastas aruanded nkubaatori asutamis t 10 JTF JTF Ülemineku RCR 29 Hinnangulised t 1 701 2018 1 523 SFOS / kasvuhoonegaaside CO2 ekv 000 000 projekti heitkogused /a aruanded 10 JTF JTF Ülemineku RCR 52 Taastatud maa, ha 0 2021 60 SFOS / mida kasutatakse projekti rohealade, aruanded sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks 2.1.10.1.3. Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 160: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 002 30 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 003 50 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 010 72 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 011 22 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 020 20 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 021 12 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 023 5 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 027 3 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 044 5 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 431 10 JTF Ülemineku JTF 054 20 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 070 3 324 081 10 JTF Ülemineku JTF 073 6 380 375 10 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 140 3 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 146 1 500 000 10 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 152 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 159 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 10 JTF Ülemineku JTF 162 1 000 000 10 JTF Ülemineku JTF 163 1 000 000 Tabel 161: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 887 124  Tabel 162: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 10 JTF Ülemineku JTF 32 340 284 887 Tabel 163: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 10 JTF Ülemineku JTF 01 340 284 887 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 164: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkon Piirkonna Fon na Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d katego oria 2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 473 240 360 420 420 420 334 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 Tabel 165: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuulusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku 125  ERF Ülemineku -8 989 0 0 0 0 -8 989 691 691 ESF+ Ülemineku -31 535 0 0 0 0 -31 535 334 334 ÜF N/A 8 989 691 31 535 334 0 0 0 0 40 525 026 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 8 989 691 31 535 334 - 40 525 0 0 0 0 0 026 Ümberpaigutuste põhjendus Fondidevaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud riigipõhiseid soovitusi 2019–2020, mille Euroopa Komisjon Eestile andis, ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajadustes on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdsust. Piirkonnas antakse lisatoetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimist tööturu nõudlusega. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste- ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja -õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+-ist ja ERFist JTFi. 126 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 166: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 0 289 294 299 305 126 679 832 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 916 251 603 738 154 Kokku 0 289 294 299 305 126 679 832 126 679 129 197 491 129 197 1 701 751 762 956 335 832 491 561 916 251 603 738 154 ESF+ Ülemineku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 40 636 514 40 636 514 41 384 377 41 384 377 534 534 731 299 991 157 337 Kokku 0 88 063 91 021 94 323 96 706 40 636 514 40 636 514 41 384 377 41 384 377 534 534 731 299 991 157 337 JTF JTFi määruse artikli 0 26 472 26 897 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 3 kohased vahendid 165 387 113 515 961 870 JTFi määruse artikli 0 98 674 100 198 4 kohased vahendid 700 259 712 934 412 JTFi määruse artikli 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 127  2026 2027 Rahaline Rahaline Piirkonna Fond 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku kategooria Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata kohaste vahenditega) JTFi määruse artikli 0 0 0 0 7 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditega) Kokku 0 125 127 27 331 27 773 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 146 157 113 515 896 866 099 282 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 0 137 137 137 138 56 608 216 56 608 216 57 826 382 57 826 382 779 286 600 554 411 722 201 640 846 130 013 Kokku 0 640 650 559 568 235 431 416 235 431 240 145 240 145 3 369 248 541 165 227 416 241 241 336 516 721 861 374 786 128 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 167: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liikmesriigi Liidu osalus osaluse Liikmesri esialgne jaotus Kaasrahastami Prioriteet Kokku igi osalus Avalik se määr (a)=(b)+(c)+(i Liidu osaluse jaotus eraallik ud )+(j) ad allikad (d)=(e)+(f (g)=(a)+( (e) (f) (h)=(a)/(g) Liidu toetuse ) d) arvutamise alus Kohandatav Poliitikaeesmär Liidu osalus (rahastamiskõlblik Piirkonna summa k/ JTFi Fond erieesmärk ud kulud või kategooria Ilma Ilma Artikli Artikli number või avaliku sektori artikli artikli 36 36 tehniline abi osalus kokku) 36 36 lõike 5 lõike 5 lõike 5 lõike 5 kohas kohas kohas kohas e e e e tehnili tehnili tehnili tehnili se abi se abi se se jaoks jaoks abita abita (b) (c) (i) (j) 576 102 Prioriteet 1: Avalik sektor/ 20 176 3 571 301 606 241 81 59 792 1 003 85 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 702 252 920 472 032 70% Nutikam Eesti kokku 554 129 652 4 414 238 9 572 993 244 Prioriteet 2: Digitaalse Avalik sektor/ 54 137 1 894 9 582 335 43 441 955 42 485 109 391 Nutikam Eesti ERF Ülemineku 65 950 200 60% ühenduvuse kokku 915 827 085 373 133 800 333 333 arendamine 378 594 13 241 66 961 2 343 609 261 14 745 1 070 13 ERF Ülemineku 460 874 324 327 516 43% 463 689 659 895 417 6 219 Prioriteet 3: Avalik sektor/ 513 478 Rohelisem Eesti Rohelisem Eesti kokku 204 5 108 35 150 878 146 187 79 545 66 641 391 679 ÜF Ei kohaldu 245 492 013 353 63% 848 463 762 150 553 597 163 940 Prioriteet 4: Avalik sektor/ 81 563 2 854 14 436 505 42 582 42 582 141 942 Rohelisem Eesti Säästev linnaline ERF Ülemineku 99 360 000 0 70% kokku 714 730 286 270 858 858 858 liikumine 444 Ühendatum Prioriteet 5: Avalik sektor/ 11 117 76 493 1 912 99 317 99 317 633 547 ÜF Ei kohaldu 534 230 000 706 0 84% Eesti Ühendatum Eesti kokku 674 047 326 899 899 899 953 142 Sotsiaalsem Prioriteet 6: Avalik sektor/ 4 983 25 203 882 74 342 74 342 247 808 ERF Ülemineku 173 466 000 396 0 70% Eesti Sotsiaalsem Eesti kokku 883 349 117 572 572 572 651 129  417 16 691 75 701 3 028 220 574 220 57 733 295 ESF+ Ülemineku 512 720 705 299 0 70% 979 206 048 890 4 890 595 472 Prioriteet 7: Innovaatilised kogukondlikud Avalik sektor/ 4 232 169 767 2 228 7 428 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 5 200 000 30 711 2 228 572 0 70% lahendused kokku 240 289 760 572 572 sotsiaalhoolekand es Prioriteet 8: Materiaalse Avalik sektor/ 13 214 528 2 397 1 804 18 040 Sotsiaalsem Eesti ESF+ Ülemineku 16 236 632 95 891 1 804 071 0 90% puuduse kokku 872 594 275 071 703 vähendamine Prioriteet 9: 163 Inimestele Avalik sektor/ 5 736 29 008 1 015 85 567 44 552 41 015 285 225 Inimestele ERF Ülemineku 199 657 710 897 70% lähedasem Eesti kokku 402 814 308 592 020 572 302 lähedasem Eesti 186 JTFi määruse 126 artikli 3 5 066 22 349 893 100 926 16 494 84 432 255 888 Prioriteet 10: Õiglane üleminek 154 961 870 651 61% kohased 077 851 994 809 099 710 679 948 vahendid JTF kokku JTFi määruse 191 artikli 4 7 651 129 566 21 174 108 39 328 500 198 934 412 283 61% kohased 323 166 524 1 642 578 089 vahendid 1 396 247 48 887 8 652 1 156 802 418 99 737 80 2 858 36 ERF kokku Ülemineku 1 701 561 154 795 224 60% 859 856 702 3 081 9 621 3 856 972 467 434 74 17 389 78 866 3 154 224 607 224 60 758 764 ESF+ kokku Ülemineku 534 157 337 0,00 70% 6 584 862 241 650 533 7 533 870 JTFi määrus 126 e artikli 5 066 22 349 893 100 926 16 494 84 432 255 888 154 961 870 651 61% 3kohase d 077 851 994 809 099 710 679 948 vahend id JTF JTFi määrus 191 e artikli 7 651 129 566 21 174 108 39 328 500 198 934 412 283 61% 4kohase d 323 166 524 1 642 578 089 vahend id 649 111 Ühtekuuluvusfo 16 226 2 791 245 505 178 86 66 641 1 025 22 779 722 013 060 643 76% nd kokku 522 088 049 3 452 597 7 062 893 510 2 798 5 95 221 460 08 15 492 1 857 408 860 13 997 27 5 226 74 Kogusumma 3 369 336 786 64% 38 486 643 4 069 588 259 2 689 5 570 5 045 130  4. EELTINGIMUSED 4.1. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja EI Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH „Teadus- ja Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuu (strateegiaid) toetavad: 2. EI arendustegevuse, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondlik tlikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni innovatsiooni ning (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus 3. EI u nutika arendamine ja leviku kitsaskohtade analüüs; ettevõtluse (TAIE) kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialisee suurendamine 4. JAH arengukava 2021– 2. pädeva piirkondliku/riikliku https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_are rumise ning 5. JAH 2035“ institutsiooni või asutuse olemasolu, mis ngukava_kinnitatud_15.07.2021.pdf strateegia kõrgtehnoloogia 6. JAH https://www.hm.ee vastutab nutika spetsialiseerumise hea kasutuselevõtt /et/TAIE-2035 strateegia elluviimise eest; 7. JAH valitsemine 3. seire- ja hindamisvahendid 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi tulemuslikkuse hindamiseks strateegia Uuringu “Nutika vastastikune eksperdihinnang: eesmärkide saavutamisel; spetsialiseerumise seiresüsteem ja Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada ettevõtjalik avastamisprotsess); tõhus valitsemine” lõppraport Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 5. vajaduse korral vajalikud meetmed ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tööd ühise riiklike või piirkondlike teadus- ja https://www.etag.ee teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; /wp- ettevõtlusstrateegia ettevalmistamisel 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori content/uploads/20 ajavahemikuks 2021–2027 ning edaspidi läbi ülemineku toetamiseks; 21/11/NS_seire_lop teadus- ja innovatsioonisüsteemi tõhususe praport.pdf üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise innovatsioonisüsteemipoolse lisandväärtuse strateegia toetatavates prioriteetsetes loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki asuvate partneritega. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastastikune vastutus; pärast teadus- ja arendustegevuse seaduse muutmist moodustatakse formaalselt juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). Kuni seaduse muutmise ja juhtkomisjon kinnitamiseni täidab selle 131 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ülesandeid teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni ühendkomisjon (juba toimiv komisjon). Täidetakse hiljemalt 2022. a lõpuks. 3. Esitatakse aastaaruanded, samuti korraldatakse regulaarselt juhtkomisjoni koosolekuid, et jälgida strateegia edenemist. Kavandatud on vähemalt kaks vahehindamist. 2021. aasta novembris valminud uuringu alusel uuendati Eesti nutika spetsialiseerumise poliitika juhtimismudelit ja seiresüsteemi. Eeltingimus täidetakse hiljemalt 2022. a lõpuks TAIE fookusvaldkondade teekaartide valmimisega. 4. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ kohaselt võetakse kasutusele uus juhtimis- ja rakendusmudel, sh uuendatud sidusrühmadega tehtava koostöö protsess TAIE fookusvaldkondade raames. 5. 2021. a käivitati ümberkujundatud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. 6. TAIE arengukava kohaselt toetatakse üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, ettevõtete ärimudelite kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, ringmajandust soosiva, kestliku ja keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks (sh selleks vajalike oskuste arendamise kaudu). Lisaks on nimetatud tegevused kavandatud Eesti taastekava raames, sh oskuste arendamiseks rohe- ja digipöörde elluviimiseks (www.rrf.ee). 7. TAIE arengukavas on kavandatud meetmed ja neid rakendatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks prioriteetsetes valdkondades nii eraldi meetmetega (nt institutsioonide ja ettevõtete osalemine rahvusvahelistes TAI 132 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele algatustes ja võrgustikes) kui ka lõimitult teistesse meetmetesse (nt temaatilised teadus- ja arendusprogrammid TAIE fookusvaldkondades). 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse EI Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Riiklik lairibakava koostatakse 2022. a lõpuks või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. EI https://ttja.ee/lairib pärast huvigruppide kaasamist. piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, a-kolmas-etapp- 1a. Üksikasjalik kaardistamine väga suure 1b. EI lairibakava millega tuleb tegeleda, et tagada alates-2021 läbilaskevõimega võrkudes seoses RRF 2. JAH kõigile liidu kodanikele juurdepääs toetusmeetmega viidi läbi 2021. a septembriks väga suure läbilaskevõimega 2a. JAH (https://ttja.ee/lairiba-kolmas-etapp-alates- võrkudele21, põhinedes järgneval: 2b. JAH 2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a lõpuks. a) a) hiljutine olemasoleva era- ja avaliku 2c. JAH 1b. Konsultatsioon kavandatud investeeringute taristu ning teenusekvaliteedi 3. JAH kohta väga suure läbilaskevõimega võrkudesse kaardistamine22 lairiba kaardistamise seoses RRF toetusmeetmega viidi ellu 2021. a standardnäitajate abil; 4. JAH septembriks (https://ttja.ee/lairiba-kolmas- b) b) konsultatsioon kavandatavate 5. JAH etapp-alates-2021). Täidetakse hiljemalt 2022. a investeeringute üle vastavalt riigiabi lõpuks. nõuetele. 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused 2. Kavandatud riikliku sekkumise toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri selgitus jätkusuutlike määrusega. investeerimismudelite alusel, mis: 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades a) a) suurendab umbes 60 000 majapidamist, kus väga suure taskukohasust ja ligipääsu läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja avatud, kvaliteetsele ja riigi abi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked tulevikukindlale taristule ja määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. teenustele; https://www.netikaart.ee b) b) kohandab finantsabi võimalusi kindlaks tehtud 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima turutõrgetega; investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. a c) c) võimaldab ELi, riiklikest suveni. Nende tulemusena jõuti järeldusele, et või piirkondlikest allikatest raha tuleks eraldada lairibavõrkude katvuse pärit erinevate piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi rahastamisvormide jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks täiendavat kasutust. 21 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 22 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 133 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega kapitalitoetuse vormis, mida antakse avatud võrkude nõudluse ja kasutuse taotlusvoorude kaudu. toetamiseks, sealhulgas meetmed 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. eelkõige ELi direktiivi kiire Riiklikku kaasfinantseerimist ei ole veel elektroonilise side võrkude otsustatud ja toetuse taotlejad peavad tasuma kasutuselevõtukulude vähendamise 30% omafinantseeringu. meetmete kohta23 tõhusa rakendamise 3. EL direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kaudu. kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise kohta võeti Eesti riigisisesesse õigusesse üle mehhanismid, näiteks 2016. a. Bürokraatiaga seotud kulude lairibakompetentsi büroo, et vähendamiseks tehti asjakohastes õigusaktides tugevdada kohalike sidusrühmade ka täiendavaid muudatusi. Näiteks uute suutlikkust ja nõustada projekti fiiberoptiliste kaablite paigaldamiseks elluviijaid. olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba kohalikult omavalitsuselt lisalube taotleda ning kaardistamise standardnäitajatel. kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõppkasutajate ruumes asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku omavalitsust teavitada. 4. Lairiba kompetentsibüroo ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis rakendab kooskõlastustegevust koos teiste asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid jne), Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu reguleerimine). 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 09.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 1b. JAH poliitikaraa kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ 23 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 134 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele mistik usfon de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse elamute ja d (ÜF) vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener korralduse seaduse § 4). mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. energiatõh toetamiseks, mis: Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise arengukava aastani mise strateegia“ alapeatükis 7.1 on määratletud b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek eesmärgid olemasolevale hoonefondile (2030. a rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s 22%, 2040. a 64% ja 2050. a 100%). rakendamise toetamiseks; ee/sites/default/file c. määratleb tõhusad mehhanismid s/enmak_2030.pdf) 1b. Nõue on täidetud „Hoonete hoonete rekonstrueerimisse rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“ tehtavate investeeringute (alapeatükid 7.2 ja 10.5). Rahalised vahendid edendamiseks. strateegia elluviimiseks lepitakse kokku iga- aastase riigieelarve strateegia protsessi käigus. 2. Energiatõhususe parandamise meetmed vajaliku energiasäästu saavutamiseks 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. Tõhusaid mehhanisme investeeringute edendamiseks on kirjeldatud 1. ja 10. peatükis. 2. Nõue on täidetud energiamajanduse korralduse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/10910202000 9) 8. peatükis. Valitsuse meetmed energiatõhususe edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/ documents/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH ori edendamine ja vastavalt määruse (EL) 2018/199924 artikli 3 2030“ Komisjonile detsembris 2019. haldamine kasvuhoonegaasi sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe https://ec.europa.eu 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste /energy/sites/defaul eesmärke ja meetmeid vähese 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 135 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele de heitkoguste vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning t/files/documents/e süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks 3. vähendamine see hõlmab järgmist: e_final_necp_main_e peatüki. „Poliitikasuunad ja meetmed“ ja 1. kõik selle lisas I esitatud vormis e.pdf alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste nõutavad elemendid25; ülevaade“ kohaselt. 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.3. ERF ja ii) JAH Võetud on meetmed, mis tagavad järgmise: 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Eesti on täitnud 2020. a eesmärgi (25%) Taastuvene ÜF taastuvenergia 1. Vastavus 2020. aasta siduvale riiklikule 2. JAH ja kliimakava aastani taastuvate energiaallikate osakaaluks rgia edendamine taastuvenergia eesmärgile ja sellele 2030“ energia summaarses lõpptarbimises kasutamise kooskõlas taastuvenergia osakaalule kui lähtetasemele https://ec.europa.eu (2019. a 31,89%, 2020. a esialgsete tulemuslik direktiiviga (EL) kuni 2030. aastani või on võetud täiendavaid /energy/sites/defaul tulemuste kohaselt >35%). Sealhulgas on edendamin 2018/2001, meetmeid, kui lähtetaset ei ole säilitatud t/files/documents/e Eestis taastuvenergia osatähtsus soojuse ja e eri sealhulgas selles kauem kui ühe aasta jooksul kooskõlas e_final_necp_main_e jahutuse sektoris (2019. a 52,28%) kõrgem sektorites sätestatud direktiiviga (EL) 2018/2001 ja määrusega e.pdf direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 23 lõike 2c ja kogu säästlikkuse (EL) 2018/1999. kohasest tasemest (50%). Eesti 2030. a liidus kriteeriumidega riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa 2. Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 ja Komisjonile detsembris 2019. määruse (EL) 2018/1999 nõuetega 2. Direktiivi (EL) 2018/2001 rakendamise taastuvenergiaallikate osakaalu tähtaeg oli juuni 2021. Vajalikud õigusaktid suurenemine kütte- ja jahutussektoris on Riigikogus menetluses ning on läbinud vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile esimese lugemise. 23 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise nr 1313/2013/EL kohane riiklik hädaolukorra de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - riskihindamise koondanalüüs esitati komisjonile 3. JAH riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste https://www.sisemi detsembris 2020. se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid nisteerium.ee/sites/ 2014. a koostas Eesti Keskkonnaagentuur raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, default/files/disaste kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti edendamine, ning see hõlmab järgmist: r_risk_management_ kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja võttes arvesse 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on summary_of_estonia maastikutulekahjud, äärmuslik temperatuur ja ökosüsteemil hinnatud vastavalt otsuse nr _2020_final.pdf üleujutused tiheasustatud piirkondades. 2020. a 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 136 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele põhinevaid 1313/2013/EL26 artikli 6 lõike 1 koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra lähenemisviise sätetele, kajastades praegust ja „Kliimamuutustega seadusega (HOS) ja võttes arvesse muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb kohanemise kliimamuutustega kohanemise arengukava kliimaohtudest tulenevalt arengukava 2030“ aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise kliimamuutuste prognoosidel ja https://envir.ee/klii plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks stsenaariumidel; mamuutustega- kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja kohanemise- osana riskiankeet. reageerimismeetmete kirjeldus arengukava Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava tuvastatud peamiste ohtude aastani 2030 kõrvaldamiseks. Meetmeid (https://envir.ee/media/925/download) ja selle Eesti tuleviku prioriseeritakse proportsionaalselt rakendusplaani ettepanek kliimastsenaariumid ohtude ja nende majandusmõjuga, (https://envir.ee/media/926/download), mis on suutlikkuse puudujääkide27, https://www.klab.ee praegu läbivaatamisel, käsitlevad mh vajadust tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes /wp- arendada erinevaid päästevõimekusi, nagu arvesse võimalikke alternatiive; content/uploads/sit metsatulekahju kustutamine, riskidest es/4/2016/04/2016 teavitamine jne. 3. teave ennetamise, valmisoleku ja reageerimisega seotud käitus- ja -04-07- KAUR_Lopparuanne. hoolduskulude katmiseks saadaolevate 2. HOS § 9 loetleb sündmused, mis võivad viia pdf rahastamisvahendite ja -mehhanismide hädaolukorrani ja nõuavad riskianalüüsi, kohta. vastutaja määrab VV. Juhised hädaolukorra Riiklik hädaolukorra riskianalüüsi läbiviimiseks (sh ennetus-, seadus – valmisoleku ja reageerimismeetmete https://www.riigite prioriseerimiseks) - ataja.ee/akt/118062 https://www.riigiteataja.ee/akt/131072021004 021003?leiaKehtiv . Üldsusele juhis – https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- 2. maastikutulekahju, https://www.olevalmis.ee/ . Siseturvalisuse kava Eesti esitas 1313/2013/EL art. 6 kohase katastroofiriskide juhtimise kokkuvõtte https://www.siseminis katastroofiriski- ja võimekuse hindamise teerium.ee/stak2030 tulemustega DG ECHO-le 30.12.2020. HOS § 9 Siseturvalisuse järgi otsustab vastutav ministeerium programm 2022- hädaolukorra ärahoidmise meetmed. 2025 HOS § 15 ja VV määrus nr 78 (29.07.2021) loetleb https://www.sisemi hädaolukorda põhjustavad sündmused, mille nisteerium.ee/media /754/download 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 27 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt. 137 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele kohta koostatakse reageerimisplaan ja määrab Katastroofiriskide vastutaja. juhtimise kokkuvõte Eesti on analüüsinud kõiki riske, sh https://www.siseminis metsatulekahjude ohtu. Meetmed on teerium.ee/media/145 kliimamuutustega kohanemise kavas 2030 ja 1/download siseturvalisuse programmis 2022–2025. Üleujutusriski maandamine ja plaanid - Tormist tingitud https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uleuju üleujutuse riskiankeet tused. https://www.rescue.ee /files/2021- 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise 01/riskiankeet- ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud uuendatud-vorm- kaetakse riigieelarvest. Suuremate ueleujutus.docx?ac46 hädaolukordade korral taotletakse toetust ELi 1b61a1 Solidaarsusfondist. HOS § 9 kohaselt otsustab asjaomane Suurõnnetuse ohuga ministeerium, milliseid hädaolukorra (sh ettevõtte riskiankeet võimearendusvajaduste) ärahoidmise https://www.rescue.ee ettepanekuid on vaja rakendada, ning võtab /files/2021- hädaolukorra ärahoidmiseks vajalikke tegevusi 01/riskiankeet- arvesse ministeeriumi valitsemisala tegevuste ja uuendatud-vorm- eelarve planeerimisel. HOS § 3 kohaselt vastutab doomino.docx?25424 iga asutus ja isik oma tegevusvaldkonnas 8f0e1. kriisireguleerimisülesannete täitmise eest. § 4 alusel juhib riikliku kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist (sh õigusaktide 3. Hädaolukorra täitmise järelevalvet) Vabariigi Valitsus. seadus https://www.riigiteataj a.ee/akt/11705202000 3?leiaKehtiv 2.6 ÜF vi) EI Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. EI „Riigi jäätmekava 1. Kriteerium on täidetud hiljemalt 2022. a Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. EI 2014–2020“ ja lõpuks Jäätmekava 2022–2028 vastuvõtmisega. use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja täitmise aruanne Kehtiva jäätmekava pikendamine koos „Riigi 3. EI ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi https://envir.ee/me jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruandega ud ning see sisaldab järgmist: 4. EI dia/808/download katab jäätmekava ja jäätmetekke vältimise kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs programmi nõuded, sh (EL) 2018/851 nõuded. ne asjaomases geograafilises üksuses, Eesti hindas jäätmekava, tegi täitmise aruande ja 138 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele sealhulgas tekkivate jäätmete liik, https://envir.ee/me otsustas pikendada praegust jäätmekava kuni kogus ja allikas ning nende edasise dia/810/download 2022. a lõpuni. „Riigi jäätmekava 2014–2022“ ja arengu hindamine, võttes arvesse selle täitmise aruannet tuleb vaadelda koos. väljatöötatud jäätmetekke vältimise Täitmise aruanne on oluline osa riigi jäätmekava Jäätmeseaduse ja programmis sätestatud meetmete pikendamisest ja seega katab ka (EL) 2018/851 pakendiseaduse eeldatavat mõju vastavalt direktiivi nõuded, sh oleme täielikult üle võtnud direktiivi muutmine 2008/98/EÜ, mida on muudetud oma õigusloomesse. Jäätmekava käsitleb ka (EL) https://www.riigite direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; 2018/851 artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi ataja.ee/akt/105052 2. olemasolevate territooriumi, kattes nii jäätmetekke vältimise 021001 jäätmekogumissüsteemide analüüs, kava kui ka korduskasutamist soodustavaid https://envir.ee/rin meetmeid. sealhulgas liigiti kogumise gmajandus/jaatmed materjaliline ja territoriaalne katvus, /riigi-jaatmekava ning meetmed selle toimimise 2. Kriteerium on täidetud hiljemalt 2022. a parandamiseks, samuti uute lõpuks Jäätmekava 2022–2028 vastuvõtmisega. kogumissüsteemide vajadus; Jäätmekäitluse Kehtiva jäätmekava pikendamine koos „Riigi 3. investeeringute puudujäägi analüüs, trendid jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruandega milles on põhjendatud olemasolevate https://jats.keskkon katab jäätmekava ja jäätmetekke vältimise jäätmekäitluskohtade sulgemise nainfo.ee/failid/Jaat programmi nõuded, sh (EL) 2018/851 nõuded. vajadust ja täiendavat või mekaitluse_trendid_ Eesti hindas jäätmekava, tegi täitmise aruande ja ajakohastatud jäätmetaristut, 2014-2018.pdf otsustas pikendada praegust jäätmekava kuni sisaldades teavet käitus- ja Mereprügi plaan 2022. a lõpuni. „Riigi jäätmekava 2014–2022“ ja hoolduskulude katmiseks saadaolevate selle täitmise aruannet tuleb vaadelda koos. tuluallikate kohta; https://envir.ee/me Täitmise aruanne on oluline osa riigi jäätmekava dia/5682/download pikendamisest ja katab seega ka (EL) 2018/851 4. teave selle kohta, kuidas määratletakse tulevased jäätmekäitluskohad ja nõuded, sh oleme täielikult üle võtnud direktiivi tulevaste jäätmekäitlusrajatiste oma õigusloomesse. Jäätmekava käsitleb ka (EL) suutlikkus. 2018/851 artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. Jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt 2022. a lõpuks. 3. Kriteerium on täidetud hiljemalt 2022. a lõpuks Jäätmekava 2022–2028 vastuvõtmisega. Kehtiva jäätmekava pikendamine koos „Riigi jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruandega katab jäätmekava ja jäätmetekke vältimise programmi nõuded, sh (EL) 2018/851 nõuded. Eesti hindas jäätmekava, tegi täitmise aruande ja otsustas pikendada jäätmekava kuni 2022. a lõpuni. „Riigi jäätmekava 2014–2022“ ja selle täitmise aruannet tuleb vaadelda koos. Täitmise 139 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele aruanne on oluline osa riigi jäätmekava pikendamisest ja katab ka (EL) 2018/851 nõuded, sh oleme täielikult üle võtnud direktiivi oma õigusloomesse. Jäätmekava käsitleb (EL) 2018/851 artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. Jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt 2022. a lõpuks. 4. Kriteerium on täidetud hiljemalt 2022. a lõpuks Jäätmekava 2022–2028 vastuvõtmisega. Kehtiva jäätmekava pikendamine koos „Riigi jäätmekava 2014–2020“ täitmise aruandega katab jäätmekava ja jäätmetekke vältimise programmi nõuded, sh (EL) 2018/851 nõuded. Eesti hindas oma jäätmekava, tegi täitmise aruande ja otsustas pikendada praegust jäätmekava kuni 2022. a lõpuni. „Riigi jäätmekava 2014–2022“ ja selle täitmise aruannet tuleb vaadelda koos. Täitmise aruanne on oluline osa riigi jäätmekava pikendamisest ja katab seega ka (EL) 2018/851 nõuded, sh oleme täielikult üle võtnud direktiivi oma õigusloomesse. Jäätmekava käsitleb ka (EL) 2018/851 artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi, kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt 2022. a lõpuks. 3.1 Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH liikuvuse struktuurireformi tugiteenistus) Eesti tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul arengukava 2021– „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ 3. JAH transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: 2035“ – kinnitati alusena hõlmab strateegilise poliitikamudeli kavandami ise, aruka, 4. JAH 11.11.2021 loomist kogu Eesti jaoks, kajastab kõiki 1. sisaldab kavandatavate investeeringute ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida 5. – https://mkm.ee/me transpordiliike ja aitab Eesti ühendvedu toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse 6. JAH dia/6865/download poliitikakujundajatel mõista peamisi võimaldava modelleerimine, mis peaks võtma transporditegevuse käivitajaid Eestis ning teha 7. JAH Lisa üleeuroopalise arvesse raudtee liberaliseerimise tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu transpordivõrgu eeldatavat mõju; 8. JAH edasisel arendamisel. Seda kasutati riikliku 140 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele (TEN-T) 2. on kooskõlas riiklike energia- ja 9. JAH https://mkm.ee/me arengukava väljatöötamisel arendamine kliimakavadega; dia/6908/download (https://mkm.ee/media/6865/download). iii) kestliku, 3. hõlmab investeeringuid TEN-T Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida kliimamuutuste põhivõrgukoridoridesse, nagu on https://mkm.ee/tra liiklusvoogude arengut ning hinnata suhtes määratletud [määruses (EL) nsport-ja- transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda vastupanuvõimel 2021/1153, millega luuakse Euroopa liikuvus/transpordi- kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise ise, aruka ja ühendamise rahastu ning tunnistatakse tulevik vahendina, mille kavandamise periood on 2050. ühendvedude kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 aasta. alase riikliku, ja (EL) nr 283/2014] kooskõlas ITF/OECD uuring: https://www.itf- piirkondliku ja asjaomaste TEN-T võrgukoridoride „Transpordi oecd.org/sites/default/files/docs/passenger- kohaliku töökavadega; programm aastateks mobility-goods-transport-estonia.pdf. liikuvuse 2021–2024“ 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate arendamine ja https://mkm.ee/me investeeringute jaoks tagab vastastikuse täiustamine, dia/638/download 2. Kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse täiendavuse, võimaldades piirkondade sealhulgas Lisa arengukava 2021–2035“ on kooskõlas riiklike ja kohalike kogukondade piisavat parem https://mkm.ee/me energia- ja kliimakavadega. ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle juurdepääs TEN- sõlmedega; dia/641/download T-le ja piiriülene Transpordi 3. Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi liikuvus konkurentsivõime ja visandatakse investeerimisprioriteetide juurutamise kohta vastavalt komisjoni 5. jaanuari 2017. aasta liikuvuse programm üldsuund kooskõlas TEN-T võrgukoridoride rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa 2022-2025 plaanidega. Investeerimiskavasid käsitletakse raudteeliikluse juhtimissüsteemi https://mkm.ee/me üksikasjalikult nelja-aastastes Euroopa arenduskava kohta; dia/620/download transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi igal aastal, ning taristuga seotud 6. edendab mitmeliigilist transporti, investeerimiskavasid vaadatakse üksikasjalikult tuvastades mitmeliigilist transporti ITF/OECD uuring läbi igas asjaomases ametiasutuses (nt võimaldavate või ümberlaaditava https://www.itf- Transpordiamet ja Eesti Raudtee). „Transpordi kauba- ja reisiterminalide vajadused; oecd.org/sites/defau programm aastateks 2021–2024“ 7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast lt/files/docs/passen https://mkm.ee/media/638/download, olulisi meetmeid, mille eesmärk on ger-mobility-goods- Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse edendada alternatiivkütuseid kooskõlas transport- programm 2022-2025 asjakohaste riiklike estonia.pdf https://mkm.ee/media/620/download, poliitikaraamistikega; „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“: 8. esitab liiklusohutusriskide https://www.mnt.ee/sites/default/files/content koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate -editors/Failid/thk_2021-2030.pdf. riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos mõjutatud teede ja lõikude 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune kaardistamise ning asjaomaste täiendavus. investeeringute prioriteetidega; 5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata. 141 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 9. annab teavet rahastamisvahendite 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline kohta, mis vastavad kavandatavatele transport on arengukavas keskne põhimõte, investeeringutele ning mis on vajalikud mistõttu on seda käsitletud arengukava kõigis olemasoleva ja kavandatud taristu peatükkides. käitus- ja hoolduskulude katmiseks. 7. See on lisatud arengukavasse ning seda käsitletakse kõikide transpordiliikide korral ja ka üldiselt taristut käsitlevas peatükis. 8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas, transpordiprogrammide põhisuundades ja üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes. Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse riskihindamine osa transpordi arengukavast ja täpsemaid tegevusi on kirjeldatud „Liiklusohutusprogrammis 2016– 2025“ (https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusp rogramm-2016-2025). Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise metoodikat. 9. Teave investeeringutele vastavate rahastamisvahendite kohta saab olema taristu investeerimiskavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/420 2/1002/VV_k93_lisa_145k.pdf#) ja transpordiprogrammides (Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 2022- 2025 https://mkm.ee/media/620/download), mis on kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud kaetakse strateegilisel tasandil transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse kavades (nt Transpordiamet, https://transpordiamet.ee, https://www.transpordiamet.ee/en/media/156 /download ja Eesti Raudtee, https://www.evr.ee), https://www.mkm.ee/media/6948/download. 4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2016–2023“ on kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“ 142 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab 2. JAH (https://www.sm.ee (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- strateegilin pikaajaliste järgmist: 3. JAH /sites/default/files/ 2016-2023), mis sisaldab kõiki tööhõive- e töötute, 1. meetmed tööotsijate profiilide content- eesmärke. „Heaolu arengukava eeldatav 4. JAH poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste editors/eesmargid_j jõustumise aeg on 01.01.2023. mistik olukorras 5. JAH a_tegevused/Sotsiaal hindamise jaoks; 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid olevate rühmade se_turvalisuse_kaasa kooskõlas tööturuteenuste ja -toetuste 2. teave vabade töökohtade ja ja mitteaktiivsete tuse_ja_vordsete_voi seadusega: töötamisvõimaluste kohta, võttes inimeste maluste_arengukava arvesse tööturuvajadusi; https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021022 tööhõivele _2016_2023/heaolu_ 3. meetmed, mis tagavad, et selle , § 10 „Individuaalne tööotsimiskava“. juurdepääsu 2016- parandamine kavandamine, rakendamine, seire ja 2023_juhtkomitee.p „Tööhõiveprogramm 2021–2023“: ning füüsilisest läbivaatamine toimuks tihedas df) https://www.riigiteataja.ee/akt/108052021006 isikust koostöös asjaomaste sidusrühmadega; Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse ettevõtjana 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika kestust ning aidata tööle isikud, kelle „Eesti Töötukassa tegutsemise ja jälgimise, hindamise ja läbivaatamise töölesaamine on pikaajalise töötuse või muude arengukava 2022- sotsiaalmajandus jaoks; eriliste takistuste tõttu raskendatud, samuti e edendamine; 2025“ 5. noorte tööhõivealaste sekkumiste (https://www.tootu leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. korral on tõenduspõhised ja kassa.ee/web/sites/ Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu- sihtotstarbelised võimalused default/files/2022- uuringu kaudu (https://www.stat.ee/et/avasta- mittetöötavate, hariduse või 01/tootukassa_aren statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg). koolituseta noorte jaoks, sealhulgas gukava.pdf) Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda teavitamismeetmed, ja tuginedes ning omada ülevaadet majandustegevusest kvaliteedinõuetele võetakse arvesse (tööhõive, töötus) ja töötingimustest. kvaliteetse töökohapõhise õppe ja Tööhõiveprogramm 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi õppepraktika kriteeriume, sealhulgas 2021-2023 tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti noortegarantii kavade rakendamise majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi kontekstis. ja oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi korraldatakse koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste veebiandmebaas: https://www.tootukassa.ee/toopakkumised. 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomiteesse kuuluvad peale ministeeriumide ka sotsiaalpartnerite ja organisatsioonide esindajad (https://www.sm.ee/sites/default/files/content - 143 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turv alisuse_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_areng ukava_2016_2023/heaolu_2016- 2023_juhtkomitee.pdf). Heaolu arengukava juhtkomisjoni moodustamise käskkiri: https://www.sm.ee/sites/default/files/hea_juht komisjoni_moodustamine_kk_0.pdf Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt: valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute Keskliit ja Töötajate Ametiühingute Liit nimetavad mõlemad ühe liikme; Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks liiget. Valdkonna eest vastutav minister on ametialaselt nõukogu liige. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ eesmärkide täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele. Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020– 2023“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal. „Töötukassa arengukava 2022–2025“: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/ files/2022-01/tootukassa_arengukava.pdf. Arengukava on töötukassa strateegiline dokument, mis on aluseks aastaplaani koostamisele. Arengukava ja aastaplaan on aluseks töötukassa eelarve koostamisele. Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja aastaplaani täitmist (tegevustulemusi) kord aastas aruannete põhjal. Arengukava uuendatakse igal aastal ning arvestatakse ka teiste riiklike strateegiatega. 5. Noorte tööhõivepoliitikat teostatakse noortegarantii tegevuskava kaudu, kuhu on koondatud olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad meetmed. Meetmed on planeeritud parimatele tavadele ja uuringutele tuginedes, sh võetakse arvesse Euroopa 144 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Komisjoni soovitusi ja kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-, tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Tugevdatud noortegarantii tegevuskava valmistatakse praegu ette ja see kinnitatakse valitsuses hiljemalt 2022 aasta II kvartaliks. Tegevuskava:  sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa noorte oskuste arendamisele;  kirjeldab tegevusi, mis aitavad ennetada ja tegeleda noorte töötuse ja NEET-noorte probleemiga;  kirjeldab tegevuskava rakendamise põhiosalisi. Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRFist ja ESFist. 4.3 ERF ja ii) taristu JAH Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik 1. JAH „Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ Haridus- ja ESF arendamise haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline arengukava 2021– (valitsuse poolt kinnitatud 11.11.2021) hõlmab 2. JAH koolitussüs kaudu kaasavate poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 2035“ haridus- ja koolitussüsteemi poliitikaraamistikku teemi kõiki 3. JAH ja kvaliteetsete 1. tõenduspõhised süsteemid oskuste (https://www.hm.ee ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik tasandeid teenuste 4. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja ennetamiseks ja prognoosimiseks; /et/kaasamine- hõlmav kättesaadavuse 5. JAH informaalne õppimine). 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning osalemine/strateegil strateegilin parandamine teenused kvaliteetse ja tõhusa 6. JAH ine-planeerimine- 1. OSKA süsteem on tööturu jälgimise ja e haridus-, juhendamise jaoks igas vanuses 7. JAH aastateks-2021- tulevikuoskuste prognoosimise süsteem. OSKA poliitikaraa koolitus- ja õppijatele; 2035) analüüse tehakse pidevalt, et analüüsida ja mistik elukestva õppe 8. JAH „Haridusvaldkonna prognoosida Eesti majandusarengu jaoks valdkondades; 3. meetmed võrdse juurdepääsu arengukava 2021– vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi eri tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja valdkondades järgmise 10 aasta jooksul. kaasavale haridusele ja koolitusele, 2035“ ESF (https://www.hm.ee Analüüsid ja prognoosid on HTMile ja selles osalemiseks ja selle /sites/default/files/ õppeasutustele õppe sisu ja koolitusmahu e) haridus- ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste haridusvaldkonna_ar kavandamise aluseks ning koolituskohti koolitussüsteemi omandamiseks kõikidel tasanditel; engukava_2035_29.1 kavandatakse koostöös sotsiaalsete partnerite ja de kvaliteedi, 4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab 0.2020_riigikokku.p koolide nõunike kogudega. Majandus- ja tõhususe ja kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning df) Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA tööjõuturu selge vastutuse kindlaksmääramine prognoosimetoodikate põhjal töötatakse välja ja vajadustele asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste vastavuse asutuste vahel; keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus OSKA 145 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele parandamine, et 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, OSKA süsteem seotakse rohkem Töötukassa baromeetriga, toetada hindamise ja läbivaatamise kord; (https://oska.kutsek arvestamaks regionaalseid vajadusi. põhipädevuste, 6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala oda.ee) 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute sealhulgas kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning seisundit tööturul, analüüsides eri registrite digioskuste ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus andmete põhjal nende hõivet, sissetulekut ja Haridus- ja omandamist; olukorras olevate inimeste jaoks ning tegevusala (regulaarne uuring „Edukus noorteprogramm: oskuste täiendamise meetmed; https://www.hm.ee tööturul“). Uuringu „Edukus tööturul“ andmestik f) kvaliteetse ja 7. meetmed õpetajate, koolitajate ja /sites/default/files/ kombineerib Eesti hariduse infosüsteemi, kaasava hariduse akadeemilise personali toetamiseks 1.1.1_haridus_ja_noo Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri, ja koolituse seoses asjaomaste õppemeetodite, rteprogramm_2022_ kaitseväekohustuslaste registri, võrdse põhipädevuste hindamise ja 2025_0.pdf. Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa kättesaadavuse kinnitamisega; andmeid. Uuringu tulemusi kasutatakse laiema ja läbimise avalikkuse teavitamiseks, aga ka riigi tasandil ja 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse Täiskasvanute tasuta soodustamine, haridusasutustes andmepõhiste otsuste ning haridus- ja koolitusteenuse kursused: eriti ebasoodsas tegemiseks. Näiteks poliitikakujundamises osutajate riikidevahelise koostöö https://www.hm.ee olukorras kasutatakse neid andmeid poliitikanalüüsides, edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite /et/tegevused/taisk mõju ja tulemuslikkuse hindamisel ning kutse- ja olevate rühmade ja kvalifikatsioonide tunnustamise asvanuharidus/tasut kõrgkoolidele tulemusrahastuse määramisel. jaoks, alates kaudu. a-kursused Uuring on oskuste ja tööjõu vajaduse alusharidusest ja hooldusest kuni prognoosimise üks alustest. Statistika ja üld- ja uuringud on leitavad Haridus- ja kutsehariduse Teadusministeeriumi veebilehel ning https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja- kõrghariduseni, statistika-0. samuti 3. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ täiskasvanuharid eesmärkide elluviimiseks luuakse igal aastal use ja -õppe programm, mis koostatakse ning mida edendamine, muudetakse riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve sealhulgas koostamise raames. Strateegia rakendamiseks on õpirände minister heaks kiitnud haridus- ja hõlbustamine noorteprogrammi, mis kinnitatakse igal aastal kõigi jaoks; järgmiseks neljaks aastaks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid ja -valdkondi. Programmis on erimeetmed ja eraldatud vahendid, et tagada g) elukestva kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne õppe, eelkõige kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja paindlike lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse täiendus- ja juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on ümberõppe programmis tegevused 1.2–1.4, 3.3. Võrdsete võimaluste võimaluste ja kaasatuse tagamiseks alates edendamine alusharidusest on tegevus 2.2. Võtmepädevuste 146 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele kõigi jaoks, omandamise tagamiseks on tegevus 2.1 – võttes arvesse õppekava ja koolikorralduse arendustegevused. digioskusi, Täiskasvanute kvalifikatsiooni parandamiseks ja paremini võtmepädevuste arendamiseks pakutakse prognoosides täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning muutusi ja arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti tööturu (tegevus 3.3). vajadustest 4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ lähtuvaid uusi ning haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki oskustealaseid haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, nõudeid, seavad neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja hõlbustades mõõdikud ning juhtimisstruktuuri. Arengukava karjäärivahetust rakendamise koordineerimist on kirjeldatud ja edendades peatükis „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. tööalast Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste liikuvust; riiklike ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi korraldavate õigusaktidega: https://www.hm.ee/et/eesmargid- tegevused/oigusloome. Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki haridustasemeid ja -asutusi ning määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003 . 5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna arengukava täitmise kohta antakse aru igal aastal tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmist hindavad sõltumatud eksperdid vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil, sh tehakse viimane vahehindamine 147 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja hindab arengukava eesmärkide poole liikumist. Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. 6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“,tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 1.5 „Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine. Sh toimuvad tegevused tasuta koolituskursuste pakkumiseks, haridustee katkestanud madalate oskustega täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse, arendatakse VÕTA süsteemi. Selle toetamiseks toimub sihtrühma teadlikkuse tõstmine õppimisvõimalustest, osapoolte koostöö toetamine ning elukestva õppe populariseerimine. Populaarsed on madalate või aegunud oskustega täiskasvanutele suunatud tasuta kursused. Töökohtadega seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe pakkumise kaudu, need on suunatud peamiselt madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega, ebasoodsamas olukorras täiskasvanutele. Arendatakse piirkondlikku koostööd keskkooli- ja kutsehariduseta madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute formaalhariduse juurde toomiseks. 7. Õpetajakoolituse arengusuunad on esitatud haridusvaldkonna arengukava strateegilises 148 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele eesmärgis 2 „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 2.1 „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õppemeetodite omandamisel. Juba käivad näiteks järgmised tegevused: Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm (https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi- areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine tõhusa õppimise toetamiseks). 8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja programmid sisaldavad meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on strateegilise eesmärgi 1 all suund 1.3 „Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“. „Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on tegevused (tegevus 1.5) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö toetamiseks. Tegevused toetavad hariduse rahvusvahelistumist: rahvusvaheline haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase rahvusvahelise koostöö arendamine. Viiakse ellu tegevusi, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et hõlbustada õpirännet ja korraldada välisriigis omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist, ning teavet ja tugiteenuseid välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. 149 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH „Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud „Heaolu või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2016–2023“ arengukavas 2016–2023“ ja sellega kooskõlas on piirkondlik ja ESF 2. JAH rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik (https://www.sm.ee koostatu neli programmi: „Tööturuprogramm sotsiaalse 3. JAH ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: /et/heaolu- 2021–2024“, „Sotsiaalkindlustuse programm kaasamise olukorras 4. JAH arengukava-2016- 2021–2024“, „Hoolekandeprogramm 2021– 1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse olevate rühmade 2023) 2024“ ning „Laste ja perede programm 2021– tõenduspõhine hindamine, sealhulgas vähendami sotsiaal- 2024“. laste vaesus, juurdepääs se majandusliku alusharidusele ja kvaliteetsele „Tööturuprogramm (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riig strateegilin integratsiooni hooldusele, kodutus, ruumiline ja 2021–2024“ ieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia). e suurendamine hariduslik segregatsioon, piiratud (https://www.sm.ee 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine, poliitikaraa integreeritud juurdepääs esmateenustele ja - /sites/default/files/l sh laste vaesus, juurdepääs alusharidusele ja mistik meetmete, taristule ning igas vanuses haavatavate isa_1_tooturuprogra kvaliteetsele hooldusele, kodutus, piiratud sealhulgas inimeste erivajadused; mm_2021-2024.pdf) juurdepääs esmatasanditeenustele ja eluaseme ja 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks taristule ning igas vanuses haavatavate sotsiaalteenuste ja selle vastu võitlemiseks kõikides inimeste erivajadused on hõlmatud kaudu „Sotsiaalkindlustuse valdkondades, sealhulgas ülalnimetatud strateegilistes dokumentides. h) aktiivse sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja programm 2021– Heaolu arengukava eesmärk sotsiaalse kaasamise 2024“ haavatavate inimeste, sealhulgas ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning edendamine (https://www.sm.ee rändajate ja pagulaste juurdepääs sotsiaalse kaasatuse suurendamine. võrdsete /sites/default/files/l kvaliteetsetele teenustele; 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja võimaluste ja isa_2_sotsiaalkindlus 3. meetmed üleminekuks nende vastu võitlemise meetmeid aktiivse tuse_programm_202 institutsionaalselt hoolduselt käsitletakse tööturu, sotsiaalkindlustus- ja osalemise 1-2024.pdf) kogukonnapõhisele hooldusele; hoolekande programmides. Tööturule edendamise teel sisenemisega seotud tõkete vähendamiseks ning tööalase 4. asjakohased meetmed, et selle „Hoolekandeprogra suurendatakse tööandjate teadlikkust ja konkurentsivõim kavandamine, rakendamine, seire ja mm 2021–2024“ vähendatakse eelarvamusi erinevate e parandamine; läbivaatamine toimuks tihedas https://www.sm.ee/ sihtrühmade suhtes (nt vanemad, koostöös asjaomaste sidusrühmadega, sites/default/files/li muukeelsed, vähenenud töövõimega sealhulgas sotsiaalpartnerite ja sa_3_hoolekandepro inimesed). Pensionäride töötamise asjaomaste kodanikuühiskonna gramm_2021- edendamiseks pakutakse neile organisatsioonidega. tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat 2024.pdf) toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh pereliikmete „Laste ja perede ja lähedaste hoolduskoormuse programm 2021– leevendamiseks. 2024“ (https://www.sm.ee Erinevate sihtrühmade kvaliteetsetele teenustele /sites/default/files/l juurdepääsu tagamiseks suurendatakse nii isa_5_laste_ja_perede teenuseosutajate kui ka kogukondade _programm_2021- teadlikkust, arendatakse vajalikke oskusi, 2024.pdf) tegeletakse eelarvamuste vähendamisega 150 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele ühiskonnas ning tugevdatakse huvikaitset. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste ühiskonnaelus osalemise toetamiseks rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike kaasamist. 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ üks eesmärke on tagada erivajadustega inimestele kodus ja kogukonnas elamist toetavad teenused. DI põhimõtete rakendamist käsitletakse 2022. a valmivas „Heaolu arengukavas 2023–2030“ (koostamisel, VV kiitis 01.04.2021 heaks heaolu arengukava koostamise ettepaneku: https://www.valitsus.ee/media/3946/downloa d) 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomisjoni kuuluvad valdkondadega kõige tihedamalt seotud partnerid ning eksperdikogusse muud arengukava valdkondadega seotud organisatsioonid ( https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava- 2016-2023). Arengukava toetavate programmide kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile (https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi- valitsemisala-tegevuspohine-eelarve). 4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat: Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2016–2023“ „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja „Rahvastiku ja taskukohaste 2. JAH poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: (https://www.sm.ee tervise arengukava 2020–2030“. 2022. aastal pikaajalise teenuste võrdse 3. JAH /et/heaolu- valmib uus „Heaolu arengukava 2023–2030“. hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse arengukava-2016- teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi 2023) strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, koos asjaomaste poliitikameetmetega e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja „Rahvastiku tervise käsitletakse „Heaolu arengukavas 2016–2023“, poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; arengukava 2020– „Heaolu arengukavas 2023–2030“ ja „Rahvastiku mistik ajakohastamine, 2030“ tervise arengukavas 2020–2030“. Nagu on 2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise sealhulgas (https://www.sm.ee sätestatud RTA-s, siis elanikkonna vähenemise ja hoolduse teenuste tõhususe, /et/rahvastiku- vananemise kontekstis seisab tervishoiusektor 151 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele sotsiaalkaitse jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse tervise-arengukava- silmitsi tervishoiutöötajate puudusega. kättesaadavuse tagamiseks, sh pöörates erilist 2020-2030) Koolitussuutlikkust tuleb suurendada peamiselt edendamine, tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise õenduse valdkonnas. Pikas perspektiivis on tervishoiusüstee hoolduse süsteemidest välja jäetud probleemiks ebapiisav koolitussuutlikkus mide ja isikutele; „Hoolekandeprogra proviisorite ja arstide tagamiseks ning pikaajalise mm 2021–2024“ vananevad meditsiinitöötajad. Tõsine probleem 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste hoolduse (https://www.sm.ee on perearstide puudus, eriti maa- ja hõredalt teenuste edendamiseks teenuste /sites/default/files/l asustatud piirkondades. Vananevat elanikkonda deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas kättesaadavuse, isa_3_hoolekandepro arvestades suureneb vajadus pikaajalise ennetamise ja esmatasandi tervishoiu, tõhususe ja gramm_2021- hoolduse ja seda toetavate meetmete järele. koduhoolduse ja kogukonnapõhiste vastupidavuse 2024.pdf) Sotsiaalvaldkonnale lisatööjõu tagamiseks ja teenuste kaudu. parandamine; olemasoleva toetamiseks ja arendamiseks on OSKA tööjõu 2022. aastal valmimas uus heaolu arengukava, vajaduste analüüs mis sisaldab pikaajalisi eesmärke ning meetmeid https://oska.kutseko nende elluviimiseks. Aluseks on OSKA tööjõu da.ee/uuring/oska- vajaduste analüüs. pohikutsealade- 2. Meetmete planeerimise lähtekohad tervishoiu- toojouvajaduse- ja pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on prognoos-ning- „Heaolu arengukavas 2016–2023“, „Heaolu hinnang-noudluse- arengukavas 2023–2030“ ja ja-pakkumise- „Hoolekandeprogrammis 2021–2024“. tasakaalule/ Pikaajalise hoolduskoormuse vähendamiseks ja vältimiseks, et võimaldada hoolduskoormusega pereliikmete töötamist ja ühiskonnas osalemist, sotsiaalsete tagatiste pakkumiseks ja selliste leibkondade toimetuleku toetamiseks, kus on pikaajalisi ülalpeetavaid, on realistlikud sekkumised jätkusuutliku rahastamise kaudu, eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja töövaldkonnas. Jätkatakse sotsiaalteenuste, sh uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel põhinevate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. Esmatähtis on mitme kohaliku omavalitsuse koostöös rakendatavate lahenduste väljatöötamist. Poliitikavahendiga kujundatakse ümber erihoolekandeteenuste struktuur, muudetakse teenuste kasutust ja korraldust paindlikumaks, korraldatakse ümber erihooldustaristu ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 152 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeri Viide Põhjendus sed muse umide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukava 2016–2023“, „Heaolu arengukava 2023–2030“ ja „Hoolekandeprogrammiga 2021–2024“. Uus heaolu arengukava lähtub DI printsiipidest, mille eesmärk on osutada teenuseid, mis toetavad kodus elavaid inimesi, ja pakkuda võimalusi kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste saamiseks. Täiustatakse teenindussüsteemi ja korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi, et tagada olemasolevate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Korraldatakse ümber suured (üle 30 koha) ööpäevaringsed hoolekandeasutused ning hangitakse kogukonnas elavate inimeste jaoks eluase. Tänu sellele väheneb suurtes üksustes tegutsevate ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk. Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste integratsiooni juurutamine. 4.2. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete register 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH (https://riigihanked.riik.e fondidest vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e- emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi 2. a. JAH e/rhr-web/#/) riigihangete keskportaalis „Riigihangete register“, mida haldab smid hankeõigusega. Selleks on vaja järgmist: Riigihangete seadus Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta riigihang 2. b. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja usaldusväärsete andmete kogumise vastutab Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 153 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine ete turu riigihankemenetluste kohta, mis (https://www.riigiteataja. 2014/25/EL artiklitele 99 ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad jaoks ületavad ELi lävendeid, kooskõlas ee/akt/113032019145?le kesksest riigihangete registrist hangitud andmetel. direktiivi 2014/24/EL artiklitest 83 ja iaKehtiv) 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline 84 ning direktiivi 2014/25/EL Konkurentsiseadus maksumus avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate artiklitest 99 ja 100 tuleneva (https://www.riigiteataja. vormis vastavalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele aruandluskohustusega; ee/akt/102062021018) (EL) 2015/1986. 2. meetmed andmete tagamiseks 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud vähemalt järgmiste aspektide jaoks: lepingust tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave Info a. konkurentsi kvaliteet ja Rahandusministeeriumi VKEde kui otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu intensiivsus: võitnud pakkujate veebilehel sõlmimise teates – 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. nimed, esialgne pakkujate arv ja (https://www.rahandusm 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on lepinguline maksumus; inisteerium.ee/et/eesmar Rahandusministeerium. Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud b. teave lõpliku hinna kohta pärast gidtegevused/riigihangete riigihangete seaduses. Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks inimene valituks osutumist ja VKEde kui -poliitika/kasulik- vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi eest. otsepakkujate osalemise kohta, kui teave/riigihankemaastiku 4. Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7 esitab Rahandusministeerium sellist teavet pakuvad riiklikud -kokkuvotted; kord aastas Vabariigi Valitsusele ülevaate riigihankepoliitika kujundamise, süsteemid; https://www.rahandusmi nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku järelevalve ja riigihangete registri 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks nisteerium.ee/et/eesmarg tegevuse kohta. Ülevaade on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. andmeseire ja -analüüsi tagamiseks idtegevused/riigihangete- poliitika/kontaktid) 5. Riigihangete seaduses on säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku lõikega 2; korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab Rahandusministeerium 4. analüüsitulemuste üldsusele uurimisasutust või prokuratuuri talle teadaolevatest asjaoludest. kättesaadavaks tegemise kord kooskõlas Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus ja pädev asutus direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 3 ja konkurentsiseaduse (vt § 54) järgmise üle järelevalve teostamisel, keda direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 3; tuleb teavitada rikkumistest. Rahandusministeeriumi veebilehel on info, et 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis ettevõtjate võimaliku konkurentsi kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb viitab võimalikule teavitada Konkurentsiametit. pakkumismahhinatsioonile, edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse ja suutlikkus kontrollida riigiabi eeskirjade 2. JAH tunnistamine siseturuga tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes suutlikku järgimist: kokkusobivaks ELi ettevõtjad, kui nad on riigiabi saajad. s riigiabi 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele aluslepingu artiklite 107 Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, eeskirjad kuuluvate ettevõtjate korral; ja 108 alusel mis on esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a e (https://eur- teatises „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja tõhusaks lex.europa.eu/legal- ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad 154 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine kohaldam 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste content/ET/TXT/PDF/?ur RÜd kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti iseks riigiabiekspertide pakutavale i=CELEX:32014R0651&fr (https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-äriregistri kaudu spetsiaalsele riigiabialasele om=ET) (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on e-äriregistri kaudu nõustamisele ja suunistele. juurdepääs majandusaasta aruannetele ning kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. Ühenduse suunised raskustes olevate Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu äriühingute päästmiseks kontrollida ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. ja ümberkorraldamiseks 2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele. antava riigiabi kohta Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. (https://ec.europa.eu/co Vastavalt §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis mpetition/state_aid/legisl on kasutusel aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi ation/rescue_resctructuri Eestis, välja arvatud põllumajandus- ja kalandusvaldkond. Registrit ng_communication_en.pdf kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete täitmise kontrollimiseks. RM ) vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. Rahandusministeeriumi Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: teave riigiabi kohta https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi, kus on ka teave riigiabi (https://www.rahandusm kohta, viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja RM riigiabi inisteerium.ee/et/riigiabi) käsiraamat. On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone. Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH 1. EV põhiseadus Liidu tagamiseks on olemas tõhusad (https://www.riigiteataja. 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega loodud 2. JAH mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I (väärikus, § 1-5) EV põhiseadus põhiõigus mehhanismid, mis hõlmavad järgmist: ee/akt/115052015002) (PS) § 10, 17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, te harta 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate Perioodi 2021-2027 32, 36-38, 40, 41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja Välismaalasele tõhus programmide vastavuse ja nende Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, § 20-26) PS § kohaldam rakendamise harta asjakohaste sätete ühtekuuluvus- ja 12 ja 28, võrdse kohtlemise seaduse, soolise võrdõiguslikkuse seadusega. ine ja kohaselt; siseturvalisuspoliitika Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38), PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V rakenda fondide rakendamise 2. aruandekord seirekomisjonile (kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34, 44, 46, Haldusmenetluse seadus. mine seadus – ÜSS 2021-2027 juhtumitest, mis on seotud fondide ÜSS 2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus koordineerib ja seirab keskselt toetatavate tegevuste hartaga (jõustunud 21.03.2022) oma valdkonnas toetustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete mittevastavusega. https://www.riigiteataja.e hoidmisele (sh harta väärtused) ja sihtide saavutamisele kaasaaitamist. e/akt/111032022001 Hartaga kooskõla nõue on läbivates projektivalikukriteeriumides. Eesti 2035 (vastu võetud Korraldusasutus tagab koolitused siseriiklike seaduste ja rahvusvaheliste 12.05.2021) lepingutega kaetud põhiõiguste arvestamiseks. 155 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine https://valitsus.ee/strate 2. Seirekomisjonis on partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle egia-eesti-2035- ülesandeks on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel arengukavad-ja- probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse planeering/strateegia/ma kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste terjalid Keskus). Seirekomisjoni päevakorda lisatakse punkt harta täitmist jälgiva partneri ettepanekul. ÜRO aruanne Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel https://tbinternet.ohchr.o seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel rg/_layouts/15/treatybod seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta yexternal/Download.aspx fondidest toetatav tegevus hartale või ÜRO puuetega inimeste õiguste ?symbolno=HRI/CORE/ES konventsioonile. Seirekomisjoni sekretariaat teeb õiguskantslerile päringu T/2015&Lang=en enne seirekomisjoni koosolekut ja kaebuste esinemisel lisatakse päevakorda vastav punkt. 2. Seirekomisjonil on e-posti aadress, mille kaudu on kõigil seirekomisjoni Seirekomisjoni kooseis ja liikmetel võimalik avada arutelu või teha ettepanek arutelupunktide liikmed. lisamiseks päevakorda. https://rtk.ee/seire-ja- seirekomisjonid#seireko misjoni-koosseis Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/et Lasteombudsman http://lasteombudsman.e e/et/welcome Soolise võrdõiguslikkuse seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/126042013009?le iaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/106072012022?le iaKehtiv) 156 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH 1. „Heaolu arengukava 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH 2016–2023“ strateegiate vahel. Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: (https://www.sm.ee/et/h on seatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid konventsi 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, eaolu-arengukava-2016- probleeme, poliitikameetmeid ja asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; 2023). sama arengukava programmides. Samuti katab PIK nõudeid strateegia kohaldam „Eesti 2035“. ine ja 2. meetmed, et tagada Sotsiaalkindlustuse 2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu arengukava 2023-2030“, mis katab rakenda ligipääsetavuspoliitika, õigusaktide ja programm tervikuna ÜRO PIK nõuded. mine standardite nõuetekohane lisa_5_sotsiaalkindlustuse_ Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti kooskõlas arvessevõtmine programmide programm.pdf (sm.ee) Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna nõukogu väljatöötamisel ja rakendamisel. eelarve uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja otsusega 3. meetmed, mille kohaselt antakse Hoolekandeprogramm pensoniteemaliste uuringutega. Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset 2010/48/ seirekomisjonile aru juhtumitest, mille lisa_4_hoolekandeprogra sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi uuringuid. EÜ puhul ei vasta fondidest toetatav mm_2020_2023.pdf 2. Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline siht ja aluspõhimõte tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste (sm.ee) PIK konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika konventsioonile ning kõnealust väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Ligipääsetavuse konventsiooni käsitletavatest Soolise võrdõiguslikkuse rakkerühm. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab korraldus- ja kaebustest, mis on esitatud artikli 69 programm rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides nõu lõikes 7 ette nähtud korra kohaselt. lisa_6_soolise_vordoiguslik ja kooskõlastab meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal jõustusid JAH kuse_programm.pdf (sm.ee) määrused: „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. jaanuarist 2019 teostab määruste Strateegia „Eesti 2035“ kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve https://valitsus.ee/strate Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise keskkonna ligipääsetavuse üle egia-eesti-2035- ning on kavandatud ka teostama järelevalvet EL Ligipääsetavuse direktiivi arengukavad-ja- (EL) 2019/882 üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus kontrollib, et planeering/strateegia/ma Eesti seadusi ÜRO PIK valguses täidetaks kõigil tasanditel EL meetmete terjalid rakendamisel. 3. Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler ÜRO PIK rakendamise 2. edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati õiguskantsleri Ligipääsetavuse nõukogu juurde puuetega inimeste nõukoda, mille eesmärk on nõustada https://www.sm.ee/et/lig õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse ja järelevalve ipaasetavuse-noukogu teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli 33 lõike 3 alusel. Ligipääsetavuse Vastavalt seirekomisjoni tööprotseduuridele, mis kinnitatakse esimesel rakkerühm seirekomisjoni koosolekul, annab õiguskantsleri esindaja vajadusel https://www.riigikantsele seirekomisjoni koosolekul ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei vasta i.ee/ligipaasetavus fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. TTJA Seirekomisjoni liige (nt EPIK, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku 157 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus mused muse mide dokumentidele täitmine täitmine https://www.ttja.ee/arikli seirekomisjoni kokkukutsumiseks või esitada täiendava päevakorra punkti ent/ehitised- ettepaneku kui peaks ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest ehitamine/ligipaasetavus toetatav tegevus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (https://www.riigiteataja. ee/akt/131052018055) Nõuded eluruumile (https://www.riigiteataja. ee/akt/103072015034?le iaKehtiv) Uuringud https://www.sm.ee/et/uu ringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldko nna%20uuringud%20ja% 20anal%C3%BC%C3%BC sid 3. Puuetega inimeste nõukoda https://www.oiguskantsle r.ee/et/puuetega- inimeste-n%C3%B5ukoda Õiguskantsler https://www.oiguskantsle r.ee/ Õiguskantsleri seadus (https://www.riigiteataja. ee/akt/12788991?leiaKeh tiv) 158 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED Tabel 168: Programmi haldavad asutused Programmi haldavad Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post asutused Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Karro [email protected] Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Kaur Siruli [email protected] Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] komisjoni maksed Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Tabel 169. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti 6. PARTNERLUS Sarnaselt teiste dokumentidega, millel on riigi arengule suur mõju, on ka 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel tähelepanu pööratud kõigile soovijatele igakülgsete ja võrdsete koostöövõimaluste pakkumisele ning tiheda ja sisulise dialoogi loomisele partnerite, huvirühmade esindajate ja ekspertidega. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas ning 2021.–2027. aasta struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis, mis lähtub ühissätete määruse artiklist 8, Euroopa partnerluse käitumisjuhendist ning riigiasutuste kaasamise heast tavast. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on esikohale seatud eri tasandite partnerite osalus, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandatavad lahendused oleksid võimalikult asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttel alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018.–2020. aastal,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020.–2021. aastal,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. aastast. Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse ja valdkondlike tegevuste planeerimisse. Kaasamine algas koos „Eesti 2035“ koostamisega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust huvitatute arvamusi ning eksperditeadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide ja riigi arenguvõimaluste kaardistamist, eesmärkide seadmist ning vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste 159  ja riigieelarve prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning kaasatud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite hulka kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on üle Eesti korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi nii eesti kui ka vene keeles. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine üle-eestilise ideekorje käigus, kus osales üle 14 000 inimese. Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ja seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ning Riigikogu liikmetega. 2021. a alguses korraldati ministeeriumide eestvedamisel valdkondlike partnerorganisatsioonidega kahepoolsed kohtumised, kus keskenduti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisele. Ühe suurema algatusena korraldati märtsis 2021 virtuaalne seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi juhtimisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Partnerid, eksperdid ja huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli 1000 ringis. Käsitleti teemasid alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Pärast seminarinädalat sai esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid ning tehti lisaettepanekuid. 2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad. Ürituse eesmärk oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida-Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Toimusid õiglase ülemineku strateegilist raamistikku tutvustavad ettekanded ja modereeritud arutelud Ida-Viru tulevikuvisiooni üle. Arutleudes osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, millest kohalikud moodustasid üle 40%. Tagasisidet on arvesse võetud õiglase ülemineku meetmete kujundamisel. Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, et selgitada välja olulised valupunktid ja arenguvajadused. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvirühmadega jms. Erinevate huvirühmade ja kohaliku kogukonna ettepanekute kaasamiseks moodustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit piirkondliku õiglase ülemineku platvormi, mille kaudu toimub regulaarne info- ja arvamusvahetus. 2021. a teises pooles toimus ka partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon ametliku eelnõude infosüsteemi, partnerite listi ning avaliku kodulehe kaudu. Teemat käsitleti ka linnade ja valdade päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalseid infoseminare huvirühmadele, partneritele ja kasusaajatele Eesti eri paikades. Kaasamisprotsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsuvõimalusi ja tarbimisharjumusi. Koostööformaadid hõlmasid silmast silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid. Aruteluseminarid on peale pealinna toimunud ka teistes piirkondades. Eraldi tähelepanu on pööratud Ida-Viru regiooni kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud järgmised:  Kõik „Eesti 2035“, 2021.–2027. a ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehele 28.  Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ja kommentaaride esitamiseks ning sinna saadetakse ka regulaarselt infokirju.  Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.  Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu. Seirekomisjonis, mis moodustatakse rakenduskava edenemise jälgimiseks, osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See võimaldab partnerite esindajail jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui ka vajaduse korral teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. 28 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome, https://rtk.ee/toetusfondid- ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid 160  Programmperioodil 2014–2020 kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Partnerite katusorganisatsioonide ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada ning kutsuda osalema partnereid, kelle valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused nt Lastekaitse Liit ja Eesti Noorteühenduste Liit ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid. Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid. Kuna ka taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise aluseks oleva taastekava valdkonnad, rakendavad asutused ja partnerite ring on suures osas kattuvad, soovime edaspidi seirekomisjoni töös käsitleda teemasid ühiselt. Ühtlasi on nii võimalik toetuste koosmõju tõhusamalt jälgida. Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös. Partnerite kaasamine riigisisesesse meetmete planeerimisse loob olulist lisandväärtust tegevuste elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse tähtsaks ka toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja meetmete rakendamisel. Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti ning ÕÜF ja tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste ajakohastamist, töökeskkonnast tulenevate tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja lõimitud teenuste arendamist ja osutamist, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamist. ÕÜF raames toetatakse huvirühmade, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa omavalitsuste suutlikkuse parandamist ning kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja eksperdirühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute korraldamist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise suutlikkuse parandamiseks, täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS Teabevahetustegevuse eesmärk Struktuurifondide 2021.–2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada teadlikkus ELi struktuuritoetuste kohta igakülgse, avatud ja asjakohase teabevahetuse ning ELi rahaliste vahendite positiivse mõju kaudu. Sihtrühmade suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbestja mõjust Eesti arengule saavutatakse, kui teavitadarohkem struktuuritoetustealastest eesmärkidest ning rakenduskava valdkondadest, tagades toetatud projektide nähtavuse ja reklaamides Eesti ellu viidud muudatusi. Eesmärki toetavad alameesmärgid: · suurendada teadlikkust ELi panuse olulisusest Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisel, keskendudes mh transpordile ja digivõrkudele; toetades kvaliteetset tööhõivet, haridust, tervishoidu; kohalikult juhitud arengut ja säästvat linnaarengut; · suurendada teadlikkust strateegiliselt olulistest tegevustest eelarveperioodi vältel, toetades rakendusasutusi kui elluviijaid teavituskava koostamisel ja jagades infot oma kodulehel; · toetuste taotluste kvaliteedi parandamine ja huvi suurendamine teavitustegevuste ja -nõuete abil ning tagades, et teave oleks kõikidele huvitatud isikutele selges ja lihtsas keeles kättesaadav; · ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, meediasuhted, veebilehed jne); · toetuste andmise läbipaistvuse parandamine. Sihtrühmad ja sidusrühmad · Üldsus: 161  o eestikeelne elanikkond; o venekeelne elanikkond. · Meedia · Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad · Kasusaajad: o otsesed kasusaajad; o kaudsed kasusaajad (st kogukonnad, piirkonnad). · Sidusrühmad: o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud jne); o poliitikakujundajad; o avalik sektor. Peamised kanalid Meedia, nt: · üleriigilised ja kohalikud ajalehed; · veebiportaalid; · TV ja raadio. Veebisaidid, nt: · avatud taotlusvoorude ülevaated; · edulood Eesti kaardil; · kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetusesaajatele ja näpunäited abikõlbliku projekti koostamiseks; · ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKKd logo kasutamise kohta jne). Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt: Facebook: · teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta; · väljavalitud edulood; · videosisu edulugudest (vähemalt viis videot aastas). Instagram/Messenger, nt: · reklaamid; · mängud; · lood. Vähem teadlikele sihtrühmadele mõeldud tegevused Iga-aastase riikliku Euroopa fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem teadlikud sihtrühmad noored ja venekeelne elanikkond. Teismelised ja noored täiskasvanud, nt: · sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (18-24aastaste jaoks kõige olulisemate sotsiaalvõrgustike iga- aastane ülevaatamine); · üliõpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad, graafika). Venekeelne elanikkond, nt: · pressiteated ja artiklid meedias saavutuste kohta; · teave Euroopa rahastusvõimaluste kohta tõlgitakse vajadusel vene keelde. Hindamine Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: · iga-aastased ELi toetusfondide teadlikkuse alased uuringud; · meediakajastuse analüüs (ELi toetusfondide nähtavuse ja dünaamika jälgimine); · taotlejate rahulolu regulaarne seire; · veebisaidi kasutamise jälgimine (külastused); · sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv). Näitajad: 162  · üldine teadlikkus ELi toetusfondidest 64%-lt 80%-le; · teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 43%-lt 45%-le; · noorte (vanuses 18–24) teadlikkus 63%-lt 65%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 33%-lt 50%- le; · ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme säilitamine (80% vastustest). Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad · üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste kanalite ja sotsiaalmeedia kaudu (nt telesaated, spetsiaalsed ajalehed, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne); · rakendusüksuste toetamine ja nõustamine kommunikatsioonitegevuses; · veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja -taotlejatele kasulikku teabematerjali; · uute taotlusvoorude info levitamine; · osalemine riiklikus teabevõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes; · teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et suurendada koostööd kohalike taotlejatega ja leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks. Teabevahetustegevuste jaoks on kogu struktuuritoetuste administratsioonile kavandatud kogu perioodiks kokku indikatiivselt 2,4 miljonit eurot (1,6% tehnilise abi mahust). Programmi prognoositud kogumaksumusest moodustab see 0,05%. 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE Tabel 170: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x] hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1. liide] Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [ ] [x] kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2. liide] 163 LIIDE 3. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA Poliitika- Strateegiliselt oluline tegevus Elluviimise aeg eesmärgi nr 1 Ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028 1 5G arendamine 2023-2027 1 Temaatilised teadus– ja arendusprogrammid nutika spetsialiseerumise 2022-2029 fookusvaldkondades 2 Kombineeritud sademeveesüsteemide rajamine üleujutusohu ennetamiseks ja 2023-2029 leevendamiseks 2 Ettevõtete ressursitõhususe suurendamine 2023-2029 3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse reform 2022-2029 4 Inseneriakadeemia 2022-2029 5 Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused 2022-2029 ÕÜ Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022-2029 164 LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) 165  EELNÕU, 11.05.2022 ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1 Õiglase ülemineku territoriaalne kava 1 EELNÕU, 11.05.2022 Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade ............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ................. 5 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ...................... 6 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine ......................................................................... 6 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks ................................................ 9 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega ......................................................................................................... 11 2.4. Kavandatud tegevuste liigid .................................................................................................... 12 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 16 3.1. Partnerlus ....................................................................................................................................... 16 3.2. Seire ja hindamine ....................................................................................................................... 17 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) ........................................................................................ 18 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 18 Liide A: Eesti ÕÜF sekkumiste detailne kirjeldus ............................................................................ 20 Liide B: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 24 Liide C: Investeeringud, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ................................................................................................................................. 29 Liide D: Joonised, tabelid ja illustratsioonid ...................................................................................... 31 Liide E: Lisainformatsioon Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase kohta ..................... 40 2 EELNÕU, 11.05.2022 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga 1994. a ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. a (link). 2019. a liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. a Euroopa Komisjoni 2030. a kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. a Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi KPP, link), mis seab eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguseid 2050. aastaks ligikaudu 80% võrra võrreldes 1990. a tasemega ning määrab vastavad üldised ja valdkondlikud poliitikasuunised. 2017. a võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (link), milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ehk ENMAKi (link). 2019. a detsembris teatas Eesti Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (edaspidi REKK, link), mis täiendab ENMAKi ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • KHG heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega; • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga KHG heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Käesolev õiglase ülemineku territoriaalne kava (edaspidi ÕÜ kava) on kehtiva REKKiga kooskõlas. Ajakohastatud kohustused Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“, mille Riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021, on selgelt väljendatud Eesti ambitsioon saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja mainitud on ka seda, et erilist tähelepanu on vaja pöörata piirkondadele, mida üleminek mõjutab kõige rohkem (link, lk 15, 25). Lisaks võttis Eesti valitsus 2021. a alguses eesmärgi lõpetada täiendavad investeeringud fossiilkütustesse ja elektri tootmine põlevkivist (edaspidi pk) hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040 (vt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 energeetika osa, punktid 4.14 ja 4.25, link). Seda silmas pidades leppis valitsus kokku järgmises tegevuskavas (vt liide D, joonis 1):  algatada KPP uuendamine 2022. a kevadel, et võtta see Riigikogus ajakohastatuna vastu;  2021. a algatada ENMAKi ajakohastamine, võttes arvesse roheüleminekut, kliimaneutraalsust ja digiteerimist;  algatada novembris 2022. a nov. „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ ülevaatamine; 3 EELNÕU, 11.05.2022  esitada märtsiks 2023 Euroopa Komisjonile REKKi eduaruanne ja juuniks 2024 selle ajakohastatud versioon. Kuna paljud strateegilised dokumendid on alles koostamisel või ajakohastamise protsessis, pole praegu võimalik lõplikult kindlaks määrata Eesti teekonda kliimaneutraalsuseni. Siiski, teadaoleva informatsiooni põhjal on võimalik tinglikult kirjeldada teekonda kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikasektoris koos selle mõjuga teistele majandussektoritele (vt liide D, joonis 2). Igal juhul võib kindlusega öelda, et KHG heitkoguste vähendamine energeetikas omab otsustavat mõju Eesti teekonnale kliimaneutraalsuse poole. Energeetika teekond kliimaneutraalsuseni Eesti on sihikindlalt teel kliimaneutraalse majanduse poole. Viimase KHG inventuuri kohaselt võrreldes 1990. a on Eesti KHG koguheide vähenenud umbes 71% võrra. (arvestades LULUCFi sektoriga – ligi 65%). Enamik (54% aastal 2020) Eesti KHG koguheitest tuleb energeetikasektorist (vt liide D, joonis 3). Seega on energeetikasektori ümberkujundamisel kliimaneutraalsuse saavutamisel põhiroll. 2020. a ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises 30%ni, ületades 2020. aastaks seatud eesmärki (25%). 2020. a langes pk-elektri osakaal toodetud elektrienergias 37%ni (2018. a moodustas see 76%), samal ajal kui taastuvelektri tarbimine kasvas 28%ni. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste, eelkõige pk ulatuslik tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmiseks: 65% kogu primaarenergiaga varustusest (218,9 PJ) 2019. a (vt liide D, joonis 4). Viimastel aastatel on aga pk-elektri järkjärguline kasutuse lõpetamine olnud märkimisväärne: kui 2018. a oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti elektritootmises 8,9 TWh (kogutoodang oli 10,58 TWh), siis 2020. a kahanes see maht 2,5 TWh-ni. See muutus on ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS) mõju ja riiklike meetmete kombineeritud tulem. ELi HKSi ühikute hinnatõus muudab pk-elektri Põhjamaade energiaturul konkurentsivõimetuks. Lisaks on pk töötlemiseks kasutatavate seadmete kasutuskestus järk-järgult lõppemas, mis vähendab veelgi pk-st toodetava elektri konkurentsivõimet. Eesti üleminek kliimaneutraalsele elektrisüsteemile põhineb tulevikus neljal sambal: 1. Pk-põhise elektritootmise järkjärguline sulgemine. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“ (link, lk 84–87) oli 2020. a Eesti elektrijaamade varustuskindluse hindamisel arvesse võetav (ehk praktiliselt kasutatav) netotootmisvõimsus 1779 MW, millest 1372 MW kasutab kütuseks eelkõige pk. Absoluutse enamiku sellest võimsusest moodustavad Eesti riigi omanduses olevale energiaettevõttele Eesti Energia kuuluvad Ida-Virumaal asuvad tootmisvõimsused. Viimaste aastate jooksul said suletud ca 600 MW mahus pk kasutanud elektri tootmise seadmeid, mis moodustasid u 1/3 Eestis paiknenud juhitava elektritootmise võimsusest. See tähendab, et pk toodetava elektrienergia koguse vähenemine on alalise iseloomuga. Ettevõte plaanid ülejäänud käitiste sulgemise või transformeerimise kohta on kajastatud liites D, joonisel 5. 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine (vt liide D, joonis 6). 2021. a oli Eestis kokku 175 MW biomassienergia, 164 MW päikeseenergia ja 329 MW maismaa-tuuleenergia võimsust. Riigi poolt välja kuulutatud taastuvenergia vähempakkumiste kava kohaselt on järgmise kolme aasta jooksul plaanis turule tuua 1115 GWh võrra rohkem taastuvelektrienergiat. Vastavalt kehtivale REKKile, 2030. aastaks prognoositakse elektrituulikute võimsuse kasvu kokku kuni 1200-ni MW ja päikeseelektri rajatiste võimsuse kasvu kuni 415 MW-ni. Biomassil põhinev võimsus ei muutu märkimisväärselt. 3. Energiajulgeoleku tagamine. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MWh/h, talviste tippudega ligikaudu 1500 MWh/h. Uus tuule- ja päikeseenergia võimsus on muutlik, 4 EELNÕU, 11.05.2022 seetõttu tuleb välja töötada energiavarustamise tasakaalustamise lahendused. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega on juba praegu u 2500 MW; Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine ELi võrkudega 2026. aastaks suurendab veelgi meie energiajulgeolekut. Tootmise ajutisi puudujääke saab vajadusel lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil. 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus energiatõhususe, vesiniku, CCU, virtuaallahenduste jm valdkondades. Riiklikest eesmärkidest lähtudes arendavad pk-sektori tuumikettevõtted pk-st väljumisstrateegiaid. Eesti Energia toob oma 2021. a juunis avaldatud strateegias (link) välja, et kavatseb pk-elektri tootmise lõpetada juba 2030. aastaks. Hiljemalt 2040. aastaks lõpetab ettevõte fossiilsete vedelkütuste tootmise ning toodab lisaks taastuvelektrile ja –soojusele edaspidi plastjäätmetest, vanade rehvide hakkest ja põlevkivist keemiatööstuse tooraineid, sh hetkel rajatavas keemiatehases (vt liide E). Teised ettevõtted panustavad nt puidukeemia arendamisele või pk-st põhikemikaalide tootmisele otse (vt liide B). Põlevkivi kasutus üleminekuajal Eesti valitsuse plaanis pk-energeetikast väljumiseks on kindlaks määratud väljumise ajaraam ning öeldud, et see peab toimuma järk-järgult, vältimaks sotsiaal-majanduslikke šokke. Esimene pk-st väljumise etapp on lõpetada selle kasutamine elektritootmises (vt üleval). Lisaks pk kasutamisele elektritootmise kütusena (st põletamisele), kasutatakse pk ka naftakeemiatööstuse toorainena. Suurim osa selle tööstussektori väljundist on toornaftale analoogse põlevkiviõli (edaspidi pk-õli) tootmine, mida praegu kasutatakse eelkõige laevakütusena. Samuti saab pk kasutada vaikude, alküülresortsinooli jm peenkemikaalide tootmiseks. Põlevkivisektori (edaspidi pk-sektor) kasuks kehtib hetkel kokku 18 kaevandamisluba. Kõikidelt nendelt aladelt ei kaevandata, mõnedel aladel toimub maa-ala korrastamine. Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt. Pk kaevandamismahud on viimastel aastatel vähenenud: 2018. a kaevandati kokku u 16 Mt, 2020. a aga vaid u 9 Mt pk. Valitsuse pk-st väljumise plaani kohaselt kahaneb pk kasutamine ka edaspidi (vt liide D, joonis 7). Praegu ei välista Eesti võimalust, et pärast 2040. aastat võidakse põlevkivi kasutada mitteenergeetilisel eesmärgil keemiatööstuse toorainena, kuid igasugune selline tegevus peab olema kooskõlas Eesti eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti pk-sektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse maakonda Ida-Virumaale (vt liide D, joonised 8, 9 ja 10). Seetõttu tuli 2019. aastal üle 50% kogu Eesti KHG heitkogustest just sealt (vt liide D, joonis 11). Andmed Ida-Virumaa kohta  Rahvaarv moodustas 2019. a 136 240 inimest ning rahvastik vananeb ja väheneb kiiresti.  Eesti keelt räägib emakeelena üksnes 17,5% maakonnas elavatest inimestest. Enamasti räägitakse vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd u 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, oli 2020. a u 55 500). 15st piirkonnas tegutsevast enam kui 250 töötajaga tööandjast on 11 äriettevõtet, millest omakorda 67% on pk-sektori ettevõtted. 5 EELNÕU, 11.05.2022  Sissetulekud on keskmiselt 1161 eurot kuus (Eesti keskmine 2020. a oli 1448 eurot kuus), välja arvatud pk-sektor, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit pärsib piirkonna atraktiivsust teistest Eesti piirkondadest pärit inimeste silmis. Sama kehtib ka piirkonna noorte kohta.  Tööturu tõrgetel on Ida-Virumaa elanikkonnale halvav mõju, nt tööjõulõhe eestlaste ja mitte- eestlaste vahel on tingitud viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest ning sooline palgalõhe on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. a – 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID-19 pandeemiat 2019. a oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2% (Eestis tervikuna 5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhtelise vaesuse all kannatab 35% maakonna elanikkonnast (Eesti keskmine 21%) ja see näitaja on viimase kümnendi jooksul pidevalt kasvanud. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Pk-sektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920. aastatest ning see on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. a moodustas pk-tööstus hinnanguliselt 5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori suurim tööandja on Eesti Energia ja sellega seotud kontsern (vt liide D, joonis 12).  Pk-sektor on juba pikka aega kahanenud. 1980. aastatel töötas ainuüksi kaevandustes üle 14 000 inimese. 31.12.2019 seisuga töötas aga Ida-Virumaal kogu sektoris vaid 5813 inimest. 2020. a jooksul lõpetas neist töö 1 033 ja veel 43 töölepingut oli peatatud (vt liide D, joonis 13). Pk-sektori vähenemise mõjusid, sh mõjusid tööhõivele ja kohalikele omavalitsustele Ida-Virumaal, on üksikasjalikult kirjeldatud järgmises peatükis. Selge, et hoolimata uue keemiatehase rajamisest, mõjutab kliimaneutraalsusele üleminek praegu ja tulevikus kõige rohkem just Ida-Virumaad. See vastab Euroopa Komisjoni „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas esitatud järeldusele (link, lk 62). Üleminek Ida-Virumaal juba toimub ning piirkonna toetamine õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) abil on väga tähtis. 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Pk-sektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Väheneva pk-sektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele saab kirjeldada Poliitikauuringute Keskuse Praxis koostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ (link) esitatud mõjutasandite kaudu:  I tasand – pk-sektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud pk-sektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, nt lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus ning millega kaasneb teatud (mastaabi)efekt, nt 6 EELNÕU, 11.05.2022 piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu teenindussektori ettevõtted, keda pk- sektori vähenemine mõjutab peamiselt pk-sektori töötajate ja nende majapidamiste kaudu;  V tasand – muud majandusüksused, nt valitsusvälised organisatsioonid, riigiasutused jms. On selge, et peale pk-sektori tuumikettevõtete on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Lisaks omab üleminek mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Eesti KOVid saavad suurt osa oma tuludest (Ida-Virumaal keskmiselt 46%) nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. 2019. a moodustas pk-sektori töötajate tulumaks u 14% Ida-Viru KOVide tulumaksu laekumistest. Samuti saavad KOVid pk-sektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% KOVide tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab pk-sektori kahanemine Ida-Viru KOVide kogutulu u 10% võrra (üksikute KOVide korral vahemikus 5–45%). See mõjutab tugevalt KOVide suutlikkust tagada oma elanikele vajalikud teenused, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Mõju tööhõivele 2021. a jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta. KPMG Balticsi 2020. a tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“ (link) kohaselt toob üks töökoht pk-sektoris kaasa 1,3–3,9 (keskmiselt 2,6) kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et pk-sektori 4737 töökohta mõjutavad kaudselt veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas, ehk 20–42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Pk-sektori tuumikettevõtete prognooside kohaselt väheneb nende otsene tööhõive aastaks 2030 u 1000 inimese võrra (neto, st siit on Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase tööjõuvajadus juba maha arvestatud). Arvestades kaudseid töökohti, võib üleminekust tingitud kumulatiivne töökohtade kadu Ida-Virumaal 2030. aastaks ulatuda u 3700-ni (vt liide D, joonis 14). Need pronoosid arvestavad sujuva üleminekuga, kus pk-sektori ettevõtete planeerimishorisont on pikk ning majanduslik keskkond on suhteliselt stabiilne. Konjunktuuri järsu muutuse korral (nt naftahindade langus, ELi HKSi süsteemi muudatused või ühikute järsk hinnatõus vms) võivad ettevõtted tegevuse lihtsalt lõpetada, mis tooks kaasa hüppelise töökadude kasvu. Põlevkivi sektori töötajate profiilis (vt liide D, joonis 15) on mõned kesksed iseloomulikud jooned: pk- sektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot ning töötajate keskmise vanus 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate liikuvuse keeruliseks. Sektoris on erakordselt madal naiste ja noorte töötajate osakaal (20% ja 16% vastavalt), kusjuures viimaste aastate jooksul on alla 35-aastased inimesed moodustanud vaid u 30% uutest töötajatest. Piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluline põhjus, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loovad ja noorte ootustele vastavad töökohad. Keeruline on piirkonda tuua ka noori eesti emakeelega spetsialiste, kuna kohaliku keelekeskkonnaga harjumine nõuab neilt reeglina suurt pingutust. Sotsiaalne mõju Üleminek kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik vaid siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, kuna see määrab maakonna atraktiivsust elu- ja töökohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud aastate 1990. ja 2019. vahel 221 807 inimeselt 136 240 inimeseni, mis on suurim rahvastiku vähenemine Eestis. Tööealise elanikkonna vähenemine ja ülalpeetavate osakaalu suurenemine on tekitanud olukorda, kus juba praegu paistab Ida-Virumaa 7 EELNÕU, 11.05.2022 silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (nt suhteline vaesus ning tervise-, soo-, vanuse- jm parameetritel põhinev ebavõrdsus). Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige pk-sektori töötajate ja nende perede heaolus. Pk-sektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34%s leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Pk-sektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Tulemusena, üleminek võib Ida-Viru keerulist sotsiaalset olukorda süvendada veelgi. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Sellele lisavad pinget piirkonnas ajalooliselt esinenud raskused kvalifitseeritud sotsiaal- ja tervisetöötajate meelitamisega. Üleminek avaldab mõju ka kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile. Põlevkivitööstus on kohalike jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920. aastatest ning see on suuresti määranud nende väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Pk-sektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Pk kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju. Ida-Virumaal on pk kaevandatud kokku u 450 km2 alal, millest 300 km2 on allmaakaevandused (vt liide D, joonis 16). Vanadel ja madalatel (< 15 m) kaevandusaladel on viimasel ajal sagenenud varinguaukude teke, põhjustades ohtlikke maapinna muutuseid. Põhjaveetaseme alandamine kaevanduspiirkondades avaldab mõju veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja koguselist seisundit ning mõjutab sellistes piirkondades joogivee kvaliteeti. Põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Pk-tööstuses tekib aastas u 17 miljoni tonni jäätmeid, mis moodustab ligi 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Pk-tuha tekke maht on suur (2020. a 4,9 mlj t), kuid selle taaskasutamise määr on olnud suhteliselt väike: u 2%. Selle jäätme tekke vähendamine ja taaskasutamine on Eestile väljakutse. Ehkki kaevandamisel tekkiv aheraine on tänapäeval enamasti inertne ja viimastel aastatel aina enam taaskasutatud (2020. a 100%), on mõned vanad aherainepuistangud jääkreostuse allikateks. Pk-tööstus avaldab mõju ka Ida-Virumaa elanike tervisele. 30 aastat tagasi teostatud esimesed uuringud pk tervisemõju kohta näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide suurenenud taset pk-sektori töötajate ja elanikkonna seas. 2014.–2015. aa korraldatud esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“ andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on kehvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on pk-sektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Eesti nutika spetsialiseerimise strateegia (edaspidi S3) on koostatud NUTS2 ehk kogu riigi kohta, kuid ÕÜ kava koostatakse konkreetselt Ida-Virumaa kohta, lähtuvad Eesti ÕÜ kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad lisaks S3-le Praxise ülalmainitud uuringust ning regionaalsest „Ida-Viru maakonna arengustrateegiast perioodiks 2021–2035”, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt peatükk 2.3). Selle tulemusena on Eesti ÕÜ kava nende kolme süntees ning lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja nüansirikas. Peale S3 toetatakse ka arenguteed, mis on kooskõlas konkreetselt Ida-Viru ainulaadse sisemise potentsiaali ja võimalustega. Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna majanduse restruktureerimisel peab olema töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada oma S3 ja kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, 8 EELNÕU, 11.05.2022 vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad pikaajaliste traditsioonidega, kvalifitseeritud tööjõuga ja taristuga tööstusharud, nt kemikaalide, plasti, metalltoodete, elektriseadmete, tekstiili ja rõivaste tootmine, maavarade kaevandamine jms. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks tuleb toetada sektoreid, mis mitmekesistaksid Ida-Virumaa majandust ja edendaksid selle mainet: turism, ehitus, tervishoid ja sotsiaaltöö, loomemajandus, sh filmitööstus, mis piirkonnas juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi talente, parandab piirkonna üldist atraktiivsust ja kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustab selle majanduse tulevikku. Ümberkvalifitseerimise vajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt liide D, joonis 15), u 49% kogu pk-sektori tööjõust vajab väljaõpet või ümberõpet, et toetada selle üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud töötajate oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades, kuid nad võivad vajada lisatuge tööotsingutel. Kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest), kutseõppetasemel – tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonna keemiatööstus (muudes valdkondades kui pk-keemia) vajab arenguks asjaomaseid spetsialiste. Kaevandusvaldkonna spetsialistid vajavad pigem ümberõpet, mille saab aga asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Enamikul juhtudel peaks piisama täienduskoolitustest, kuid oskuste ülepakkumise korral – või kui on soov rakendada end uuel alal – võib tekkida vajadus täieliku ümberõppe järele. Sellisel juhul on suur potentsiaal töökohapõhise õppe rakendamisel. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi ning pöörata tähelepanu roheoskuste arendamisele. Potentsiaalne täiendus- ja ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks. ÕÜF raames on plaanis luua hariduspakkumise juhtgrupp, mis aitaks sünkroniseerida haridusalgatusi kohalike ettevõtete, haridusasutuste ja muude partnerite vahel, tagades õppekavade vastavust kohalikele haridusvajadustele. Olenemata ametirühmast on tähtis tagada venekeelse õppe võimalus, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe). 2.2. Arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks Eesti ÕÜ kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on esimene ja peamine ülesanne Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi suure lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükk 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest 9 EELNÕU, 11.05.2022 hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arenduspiirkondadest ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega töökast tööjõust tulenevalt peaks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis olema esmatähtis nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii Eesti S3 fookusvaldkondades (vt peatükk 2.3) kui ka eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades, samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema suurema lisandväärtusega tulevikukindlate toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid omaenda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei toimu iseenesest. Seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine. Peame tegelema ka kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikka aega olnud kohalikele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. ÕÜFi kaudu peame tagama turvavõrgu neile, kelle jaoks üleminek tähendab sissetuleku kaotamist. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi pk-sektori töötajatele. Kohalikke sotsiaalteenuseid tuleb ajakohastada, et edukalt toime tulla nõudluse kasvuga, mis tuleneb põlevkivitööstuse hääbumisega seotud majanduslikest ja psühholoogilistest tagajärgedest endistele sektori töötajatele ja nende perekondadele. Hästi integreeritud, kättesaadava ja kohaspetsiifilise tervishoiu- ja sotsiaalteenuste võrgustiku loomiseks on vajalik valdkondlik innovatsiooni- ja arendustegevus, mida on aga võimatu ellu viia ilma kvalifitseeritud tervishoiutöötajate meelitamiseta Ida-Virumaale. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikkusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud ka piirkonna noori. Seetõttu tuleb lisaks pk-sektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ulatuslikum koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õppijatele põhjalikke keele-, rohe-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi nende rolli suhtes oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Naised moodustavad praegu üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, kuid alla poole piirkonna töötajatest. Pk-sektoris on 34%s leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Tööstuspiirkonnas jäävad naistele tihti kas kodupidamise kohustused (mitteametlik laste ja eakate hooldus, jms) või teenindussektori madalapalgalised töökohad, mis on automatiseerimise tõttu kadumisohus. Seega on oluline suurendada naiste võimekust ning pakkuda naistele vajalikku tuge selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Eriline roll on siin loomemajanduse arendamisel, mis on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi 2016. a raporti (link) järeldustega. Kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele. Ida-Virumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu, suurendades seega ka piirkonna ringmajandusalast suutlikkust (arendades seda samal ajal 10 EELNÕU, 11.05.2022 osana majanduse restruktureerimisest), ja suurema teadlikkuse kaudu põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt ülemineku subjektid, vaid selle elluviijad. Ida- Virumaa kohalik kogukond pole siiani täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogude aja tööstuse kokkuvarisemisele. See omakorda õõnestab usaldust riigi ja ELi algatuste vastu. Seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja - identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade suutlikkuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiastrateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti ÕÜ kava strateegiline raamistik kindlaks määratud kahe strateegiadokumendiga: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030“ ja piirkondlik „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“. Mõlemat dokumenti ajakohastatakse samal ajal Eesti ÕÜ kava koostamisega. „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030“ on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida-Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste väljaselgitamisest lähtudes on tegevuskava eesmärk kontekstualiseerida riiklikke strateegiaid Ida-Viru maakonna olukorda arvestades ja kavandada riiklikul tasandil spetsiifiliselt Ida- Virumaale suunatud meetmeid. Tegevuskava eesmärk saavutatakse uute piirkonnapõhiste sekkumiste elluviimisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega kohaliku realiteedi järgi. Tegevuskava aluseks olevate strateegiate hulgas on „Eesti regionaalarengu strateegia“ ja Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Õiglase ülemineku mehhanismi (edaspidi ÕÜM) rakendamine moodustab vaid osa Ida-Viru tegevuskavast. ÕÜFi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ (link) on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi IVOL) koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ÜSMi artiklis 23 osutatud tähenduses. Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja nimetatakse kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2035. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa KOVi ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegia tööversioonis esitatud visiooni kohaselt on Ida-Virumaa aastaks 2035 „uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja, kus on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus. Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse ja kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga. Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudtee, maantee, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.“ 11 EELNÕU, 11.05.2022 Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka mitut valdkondlikku osa:  plaan B – piirkondlik „äriplaan“ ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suurema probleemina välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Kuna Ida-Virumaa on ELi piiriregioon, sõltuvad maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sh ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2021–2035“ oli kuni 31. jaanuarini 2022 avalikul väljapanekul ning Ida-Viru maakonna KOVidel tuleb see 2022. aastal heaks kiita. Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜ kava eelmainitud kahe strateegiadokumendi tulem: ÕÜ kava koostamiseks leitakse nende ühisosad ning käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse ÕÜ kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani (vt liide D, joonis 17). ÕÜ kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks KOVide üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Ida-Virumaale laieneb ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ehk S3. Strateegia fookusvaldkonnad on ühtlasi „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE, link) defineeritud ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga fookusvaldkonnad ning hõlmavad järgmist:  digilahendused igas eluvaldkonnas;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  kohalike ressursside väärindamine;  nutikad ja kestlikud energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab ühe NUTS2 piirkonna, siis kehtivad riiklikud strateegiad (sh TAIE) kogu Eesti territooriumil, sh Ida-Viru maakonnas. Arvestades aga sellega, et ÕÜF on suunatud spetsiifiliselt Ida-Virumaale, mis on eraldiseisev NUTS3 piirkond, siis on ilmne, et ÕÜFi raames ette nähtud fookusvaldkonnad vajavad nüansirikkamat lähenemist kui ainult S3s toodu. Seetõttu Eesti ÕÜFi kava koosseisus välja pakutud kasvuvaldkonnad ja tegevused lähtuvad lisaks S3-le ka Praxise uuringust ja regionaalsest arengustrateegiast, täpsemalt selle „Äriplaanist“ (vt üleval). Tulemusena on Eesti ÕÜ kava lähenemine Ida-Virumaa arengu toetamisele mitmekihiline ja toetab peale S3 ka arenguteed, mis on kooskõlas just Ida-Viru ainulaadse endogeense potentsiaali ja võimalustega. ÕÜFi ettevõtlus-, haridus- ja tööturumeetmed on disainitud nii, et need oleks selle lähenemisega kooskõlas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid ÕÜF sekkumiste struktuur Kontseptuaalselt on Eesti ÕÜF jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: 12 EELNÕU, 11.05.2022 kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle osana kavandatud meetmed vastavad suures osas ÕÜFi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktidele d, e, f, g, h, i, j ja o. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine: meetmete elluviimiseks kehtestatakse tingimused, mille alusel saab esitada projektiideid. Seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja nõuete eduka täitmise korral tehakse positiivne rahastamisotsus. Eesti ÕÜ kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurim osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜFi tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev ÕÜFi sekkumiste struktuur on järgmine: 1. tegevussuund: „Majandus ja tööjõud“:  Ida-Viru suurinvesteeringute toetus;  Ida-Viru ettevõtluse teadmus-mahukuse kasvatamise toetus;  Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused ja –taristu;  Väikeettevõtluse toetus;  Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele;  Täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses. 2. tegevussuund: „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus”:  Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist;  Kaevandamise ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine, jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja tervisekahjude vähendamine;  Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine;  KOV investeeringud ÕÜF abikõlblikes valdkondades;  Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks. ÕÜF sekkumised on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva kava liides A. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Käesolevas ÕÜ kavas kavandatud ja liides A kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul kliimaneutraalsele majandusele, võttes arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlikke arenguvajadusi (vt eespool). Käesoleva ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumiste põhi rõhk on Ida-Viru majanduse ja tööjõu ümberkorraldamisel ja mitmekesistamisel, kuid käsitletud on ka sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. ÕÜFi rakendamise väljundeid on detailselt kirjeldatud peatükis 4. Tegevuste vastavus DNSH printsiibile Kõik käesoleva kava raames elluviidavad sekkumised peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH). 13 EELNÕU, 11.05.2022 2022. a alguses kogu Eesti EL struktuurfondide rakenduskavale, sh käesolevale ÕÜ kavale, oli teostatud DNSH analüüs, mis leidis, et ÕÜ protsess toetab Ida-Virumaa maakonna üleminekuprotsessi taastuvenergiaallikatele ning leevendab üleminekust tulenevaid sotsiaalseid, tööalaseid, majanduslikke ja keskkonnaga seonduvad mõjusid. Fossiilkütustesse ei investeerita. Investeeringud taristusse on eeldatavalt limiteeritud, võimaldades mh väikese ökoloogilise jalajäljega renoveerimistöid. Kõik ülejäänud asjakohased keskkonnamõjud leevendatakse eeldatavalt olemasolevate Eesti keskkonnamõjude seaduste kaudu. Üks meede, millel tuvastati võimalik kahjulik mõju, oli põlevkivi kasutamise lõpetamine kaugküttes ning selle asendamine taastuvenergiaallikaga (suures osas biomassil põhinev). Teatavasti, mitte igasugune biomass ei toeta keskkonna- ja kliimaeesmärke. Selle pärast saab programmi raames kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Kokkuvõtteks, ei ole ÕÜ kavaga ettenähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel. Lisaks DNSH printsiibi jälgimisele, peavad ÕÜ raames elluviidavad investeeringud läbima kliimakindluse analüüsi. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudesse ettevõtetesse kui VKEd 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti pk-sektoriga Ida-Virumaal seotud 4737 otsest töökohta ning hinnanguliselt u 6158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. Nagu selgitatud peatükis 2.1, võib pk-sektori hääbumise tõttu aastaks 2030 Ida-Virumaal kaduda u 3700 otsest ja kaudset töökohta, ning sedagi juhul, kui üleminek on sujuv ja konjunktuuris ei toimu järske muutusi. Põlevkiviga mitteseotud Ida-Viru ettevõtete viimaste aastate (2018–2021) statistikat vaadates ilmneb, et vaatamata ettevõtete arvu kasvule on töökohtade arv kahanenud peaaegu kõikides ettevõtte suurusgruppides. 2021. a on töökohti lisandunud vaid suurtesse ettevõtetesse, mis on võimelised looma ka keskmiselt rohkem töökohti – ühe ettevõtte kohta oli 2021. a suurtes ettevõtetes 5–6 korda rohkem töötajaid kui keskmise suurusega ettevõtetes (vt liide D, joonis 18). Seega töökohtade arv Ida-Virumaal pigem kahaneb ning seda mitte ainult pk-sektoris, vaid üldiselt. Töökohtade loomise hõlbustamiseks on Eestis mitu toetusprogrammi. Näiteks starditoetus, millega toetatakse kuni 24-kuiste mikroettevõtete arendusplaanide elluviimist maksimaalselt 15 000 euroga, eeldusel, et luuakse vähemalt 2 uut töökohta. Aastatel 2015–2021 moodustasid Ida-Viru ettevõtete taotlused vaid 5% kõigist taotlustest (21 edukat taotlust). See oli üks madalaimatest näitajatest üle Eesti. Kõigi rahuldatud Ida-Virumaalt saabunud taotluste summa sellel perioodil kokku oli u 375 000 eurot ning 7 aastaga loodi selle toetusega 44 uut töökohta. Alates 2020. a maist kuni 2022. a aprillini oli Ida-Virumaal rakendamisel tööstusinvesteeringute toetamise meede, mille tingimused sarnanesid ülalmainitud ÕÜFi suurinvesteeringu toetuse omadega. Kokku sai toetusskeemist rahastatud 13 projekti, mille abil luuakse maakonnas 233 uut töökohta. 5 aastaga (2022–2027) oleks sama tempoga loodud vaid 582 töökohta. Eelnevast ülevaatest on ilmselge, et ÕÜFi vahenditest on põhjendatud muude ettevõtete kui VKEd toetamine, kuna ainuüksi VKEd ei suuda maakonnas piisavas mahus töökohti luua. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje, mille tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on järgmine: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus AS Sillamäe Sadam - Reisilaevade kai rajamine Kiviõli - Keemiatööstuse põhikemikaalide, sh plastide ja ehituskemikaalide Keemiatööstuse lähteainete tootmine otse põlevkivist OÜ - Waste2Oil (koostöös Viru Keemia Grupp ASiga) 14 EELNÕU, 11.05.2022 Eesti Energia AS - Pump-hüdroelektrijaama rajamine - Taastuvenergia korrashoiukeskus - Vesiniku tootmine ja lõppkasutamine gaasitaristus ja rasketranspordis NPM Silmet OÜ - RE magneti tehas Viru Keemia Grupp - Puidukeemia toodete tootmine AS - Biopolüoolide tootmine - Päikesepargi rajamine - Tuulikupargi rajamine Aquaphor - Uue veepuhastussüsteemide tehase ehitus International OÜ Jeldwen Eesti AS - Saeveski loomine Ida-Virumaale Põllumeeste ühistu - Heinatehase rajamine KEVILI Utilitas Tallinna - Elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamine Elektrijaam OÜ Ragn-Sells AS - Kliimaneutraalse ülipuhta kaltsiumkarbonaadi tootmine põlevkivituhast suuremahulise materjalitööstuse tarbeks Fibenol OÜ - Bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial baseeruva biotööstus- kompleksi rajamine Ida-Virumaale Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites B. Ülalmainitud investeeringud kujutavad endast uusi tootlikke investeeringuid, mis ei too kaasa üleviimist ning mis on vajalikud ÕÜ kava rakendamiseks, kuna nad aitavad minna 2050. aastaks üle kliimaneutraalsele majandusele ning loovad Ida-Viru maakonda täiendavaid töökohti. Lähtudes ÕÜFi sekkumiste konkursipõhisest loogikast, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas üleval kirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt VKEdega samadel alustel ning vastata mh DNSH, ELi HKS regulatsiooni ning kliimakindluse nõuetele. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade KHG heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu Projektiideed, mis laekusid 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames, ning mis käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida-Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes on järgmised: Ettevõtte nimi Plaanitav tegevus Eesti Energia AS - Auvere elektrijaama üleviimine jäätmepuidule - Balti elektrijaama 11. ploki konverteerimine jäätmepuidule - Keemiatööstuse lähteainete tootmine põlevkivist ja jäätmeplastidest Kõik ülalmainitud projektiideed on detailselt kirjeldatud käesoleva kava liites C. Ülalmainitud investeeringud aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele üleminekule, vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heidet olemasolevates käitistes ning kaitsevad märkimisväärse arvu töökohti. 15 EELNÕU, 11.05.2022 Nagu ka suurettevõtete projektide puhul, ei ole enne taotlusvoorude avamist võimalik teada, kas ülalkirjeldatud projektid reaalselt kandideerivad rahastusele ÕÜ sekkumiste raames. Igal juhul, tuleb neil asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist teiste ettevõtetega samadel alustel ning vastata mh DNSH, kliimakindluse nõuetele ning biomassi kasutamise puhul – taastuvenergia direktiivis sätestatud jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega ÕÜFi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sh moderniseerimisfond, REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas ÕÜ kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Koostöös kohalike partneritega otsustati, et ÕÜFi rõhk Ida-Virumaal peab olema majanduse mitmekesistamisel ja uute töökohtade loomisel. Linnaruumi, energiatõhususe ja teenuste parandamist ning muid üldist piirkonna arengut soodustavaid tegevusi on plaanis ellu viia pigem teistest allikatest, sh EL programmide toel. Seega saab Ida-Virumaa õiglase osa ka muudest ELi vahenditest ning õiglase ülemineku meetmed on teistele vahenditele lisaks. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sh muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub riiklikus „Ida- Virumaa tegevuskavas 2015–2030“ (vt ptk 2.3). Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada ÕÜMi II samba vahendeid selleks, et käsitleda kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikka aega takistanud VKEde arengut Ida-Virumaal. ÕÜMi II sammas võiks tagada olemasolevatele ja uutele kohalikele VKEdele juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, mh selleks, et võimaldada neile ÕÜMi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemine. Avaliku sektori laenurahastu (ÕÜMi III sammas) kasutamist kaalutakse eelkõige eluaseme arenduste ja territooriumite taaselustamise projektide elluviimise jaoks. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile ÕÜMi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digiteerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Kooskõlas uue ÜSMi artikliga 6 on Eesti ÕÜ kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse ÕÜFi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium ÕÜ kava ettevalmistamise ja elluviimise seire jaoks juhtkomisjoni, kuhu kuulub 19 peamist sidusrühma: asjaomased ministeeriumid, IVOL, piirkondlikud asutused ning tööandjate, töötajate, VKEde, keskkonnaorganisatsioonide, ülikoolide jm esindajad. Juhtkomisjon tegutseb ka rakenduskava seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku ÕÜ platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Töösse panustavad ka muud sidusrühmad (nt Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Rahvusvahelisel tasandil osalevad Ida-Virumaa ÕÜ protsessi osapooled mitmes võrgustikus, nt üleeuroopalise õiglase 16 EELNÕU, 11.05.2022 ülemineku platvormi töös, ning vahetavad teadmisi teiste piirkondadega koostööprojektide ja algatuste (nt ExchangeEU, CINTRAN jm) kaudu. Kavatseme integreerida ÕÜFi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitu haldussuutlikkusega seotud vajadust, mida kavatseme ÕÜFi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  IVOLi toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja teistele partneritele võimaluste pakkumine, et osaleda rahvusvahelistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks ÕÜ protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks ÕÜ juhtkomisjoni ja piirkondliku platvormi loomisele toimus ÕÜ kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioon, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsuse teavitamine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt oldi enamasti rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna ja külastuskohtade mitmekesisusega, piirkonna kultuurilise mitmekesisusega, avalike ruumidega, haritud ja töökate inimestega ning transpordiühendusega. Arenguvajadustena mainiti nt töökohtade loomist, ettevõtluskeskkonna arendamist ja konkurentsivõimelisi palkasid. Noortelt (alla 30-aastased isikud) on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, haritud ja töökate inimeste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Noored peavad tähtsaks investeerida taastuvenergiasse ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või on loomingulised (sh IT-sektor). Noorte arvates on Ida-Viru inimtekkeline keskkond aegunud ja aktiivse liiklemise võimalused puudulikud. 2021. a novembris-detsembris toimus noorte kliimakogu, milles osales u 30 eri vanuses Ida-Viru noort, kes esitasid täiendusettepanekuid käesolevasse kavasse. Pärast kliimakogu lõppemist, moodustasid selles osalenud noored mittetulundusühingu, mis on praeguseks võetud liikmeks ÕÜ juhtkomisjoni. Seega, noored on Eesti ÕÜ protsessis teiste huvigruppidega võrreldes võrdväärtuslikud partnerid. 3.2. Seire ja hindamine ÕÜFi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks hindamist: vahehindamise lähteülesanne töötatakse välja 2023. aastal ja viiakse ellu 2024. aastal; lõpphindamise lähteülesanne töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse ÕÜFi edusamme, kuid võetakse arvesse ka ÕÜMi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 („Inimestele lähedasem Eesti“) projekte, mida viiakse ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et ÕÜFi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 17 EELNÕU, 11.05.2022 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti ÕÜFi korral on rakendusasutused (st teise tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul. Seega vastutab ÕÜFi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon, kuhu kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised riiklikud partnerite katusorganisatsioonid. ÕÜFi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud KOVide investeeringutega ÕÜFi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 80 228 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 60 150 ettevõtjad JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 40 suutlikkus JTF VVV672 osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798 JTF RCO 22 täiendav võimsus taastuvenergia MW 0 75 tootmiseks JTF RCO 34 täiendav jäätmete ringlussevõtu tonne aastas 0 10 000 suutlikkus JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Baas- või Andmete eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 toetust saavates ettevõtetes lo FTE- 0 2021 1 135 SFOS / odud töökohad de arv projekti aruanded JTF RCR 10 toetust saanud ettevõtetes loo FTE- 0 2021 40 SFOS / 2 dud teadus- de arv projekti arendustööga hõivatud töötaja aruanded te arv JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 168 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded 18 EELNÕU, 11.05.2022 JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF VVT67 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS 2 alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF EECR 0 pärast programmist lahkumist osalejate a 0 2021 1 077 SFOS / 4 tööle läinud, sh füüsilisest isik rv Statistikaa ust ettevõtjana tegutsema asu met nud osalejad JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised KHG t 1 701 2018 1 523 000 SFOS / heitkogused CO2 ekv/a 000 projekti aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks 19 EELNÕU, 11.05.2022 LIIDE A: EESTI ÕÜF SEKKUMISTE DETAILNE KIRJELDUS Selgitus: ÕÜF vahendeid on plaanis jaotada kahe tegevussuuna vahele. Esimese tegevussuuna eesmärgiks on aidata ümber korraldada ja mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust ja tööjõudu; teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Täpsemalt, ÕÜF meetmestik on planeeritud järgmisena: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru Sekkumise eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suurinvesteeringute suuremahulisi tootlikke investeeringuid suurema lisandväärtusega toetus (sh tööstus) töökohtadega ettevõtetesse. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool ja liide B), tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, ELi HKSi süsteemi, riigiabi ning DNSH nõuetele. Meetmest toetatakse eeskätt põhivarainvesteeringuid uute toodete tootmiseks (või teenuste pakkumiseks) ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks. Toetussummad olenevad projekti mahust, ettevõtte suurusest, loodud töökohtade arvust, palgatasemest jm kriteeriumitest. Toetust antakse jooksva taotlemise kaudu. Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et arendada Ida-Virumaal kasvatamise toetus suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Sekkumine toetab mh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja teadustöötajate palkamist Eesti nutika spetsialiseerimise strateegiaga vastavuses olevates valdkondades. Sekkumine on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et nad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Toetust antakse konkursside kaudu; 2) tosta Ida-Virumaal tegutsevate haridus- ja teadusasutuste voimekust pakkuda piirkonna ettevotlusele vajalikke teadmusteenuseid ja tohustada teadusasutuste, korgkoolide ja ettevotete koostö ö d Ida-Virumaal. Tegevuse tulemusena kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate ettevotete arv Ida-Virumaal, suureneb piirkonna teadus- ja korgharidusasutuste koostö ö ettevotetega, paraneb piirkonna ettevotete ligipääs tehnoloogiaalasele teavitamisele ja nõustamisele, arendatakse laboriteenuseid ja piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja asutuste ühishuvidest kantud teadus- ja arendustegevust. Tegevusi rahastatakse programmipõhiselt teadusasutuste ja kõrgkoolide konsortsiumi ühise tegevuskava kaudu. Ettevõtluse Sekkumise eesmärk on luua täiendavate nõustamisteenuste rakendamise mitmekesistamise ning kahe inkubaatori (tööstusinkubaator ning ettevõtlus- ja tugiteenused ja loomeinkubaator) loomise kaudu eeldused majandusstruktuuri -taristu muutmiseks, sh uute ettevõtete ja töökohtade tekkimiseks, uuenduslike toodete ja teenuste väljaarendamiseks, iduettevõtete ökosüsteemi ning turismi- ja loomevaldkonna arenguks (sellel on eriti oluline mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurenemisele, vt ptk 2.2) ning piirkonna 20 EELNÕU, 11.05.2022 turunduseks. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Väikeettevõtluse Sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate väike- ja toetus mikroettevõtete pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, suurendades nende struktuur- ja inimkapitali. Sekkumine on suunatud just väikestele- ja mikroettevõtetele ning arvestab nende suutlikkusest tulenevate vajadustega: toetussummad on väiksemad ning toetusmäärad on kõrgemad (võrreldes suurinvesteeringute toetusega), toetatavate tegevuste arv on mitmekesisem. Toetatakse nii tootlikke investeeringuid uuenduslike ja suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisse kui ka ettevõtete sisemise suutlikkuse suurendamist, nt personali-, müügi- , turundus-, tehnoloogia-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamist. Rahastamist jagatakse avatud konkursside kaudu. Tööle asumise toetus Sekkumine koosneb kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine sissetulekutoetus pk-sektoris töö kaotanud töötajatele. ümberprofileerimise Toetusmeetme põhikomponent on pärast uuele tööle asumist töötaja toetus kaotatud palga osaline kompenseerimine teatud ajavahemiku (0,5–1 aasta) põlevkivisektori jooksul. Sekkumise eesmärk on motiveerida pk-sektori töötajaid töötajatele võimalikult kiiresti (kuni 100 päeva jooksul) uut tööd leidma ning pehmendada nende üleminekut uude valdkonda. Meede aitab ära hoida pikaajalist töötust, võimalikke kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke probleeme ning töötajate töövalmiduse ja konkurentsivõime vähenemist. Töötajaid aktiveerivad meetmed on osa tööturuasutuse standardpaketist (riiklik rahastus või ESF), mistõttu neid käesolevas meetmes eraldi ei käsitleta; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppe pakkumist, toetades pk-sektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud pk- sektori praegustele ja endistele töötajatele. Sekkumist viiakse ellu Eesti Töötukassa kaudu. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on olenevalt piirkonna ettevõtete vajadusest täienduskoolituse suurendada koolituskohti kutseõppes, kõrghariduses ja täienduskoolituses mahu suurendamine nii kool- kui ka töökohapõhises õppevormis, tagades õppijatele ning uute keeleoskused, digipädevuse ja ettevõtliku suhtumise ning pöörates tasemeõppe tähelepanu ka roheoskuste arendamisele. Toetatakse õppimisvõimaluste õppekavade loomist kutse- ja kõrghariduses; erialase täiend- ja ümberõppe võimaluste arendamine ning loomist kvalifikatsiooni omandamiseks ja tõstmiseks; täiskasvanute üld- ja käivitamine kutse- ja võtmepädevuste, sh ettevõtluspädevuste, rohe- ja digioskuste jm kõrghariduses arendamist; elukestva õppe populariseerimist; koolitajate koolitamist. Sekkumise alusprogramm töötatakse välja ja seda hallatakse juhtkomisjoni kaudu, mis hakkab koosnema kohalikest äri-, koolitus- ja haridussektori esindajatest, tagades nõnda hariduspakkumise vastavuse kohalikele ootustele. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahti Sekkumise eesmärk on Narva linna soojuse tootmise lahti sidumine sidumine põlevkivist põlevkivitööstusest. Narva linna kaugküttevõrgu soojus pärineb Balti 21 EELNÕU, 11.05.2022 Elektrijaamast, kus elektrit (ja seega ka soojust) toodetakse peamiselt põlevkivist. Kuna suund on võetud põlevkivist elektri tootmise lõpetamisele, siis tuleb leida lahendus ka soojuse tootmisele. Käesolev sekkumine toetab uue soojuse tootmise seadme ehitust või olemasoleva ümberehitust, mis kasutab 100% taastuvaid energiaallikaid, eelistatult biokütust kasutav koostootmisjaam. Sekkumise raames saab kasutada vaid uues taastuvenergia direktiivis sätestatud biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumidele vastavat biomassi. Rahastamine jaotatakse konkurentsipõhiselt, tingimusel et pakkujad vastavad ÕÜFi, riigiabi ja DNSH nõuetele. Kaevandamisega ja Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ja muude maavarade põlevkivi kasutamisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Meede koosneb kolmest töötlemisega seotud tegevusest: keskkonna- a) mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja probleemide / või nende looduslikkuse taastamine (sh põlevkivikaevanduse lahendamine, pärandmõjuna muutunud põhjaveerežiimi uuring ja kaevandatud alade jäätmekäitluse korrastamine), luues seeläbi tingimused saastunud alade kasutamiseks, piirkondlik näiteks metsamajandusmaana, tööstusaladena jms (objektid valitakse arendamine ning mitme uuringu alusel, sh LIFE IP CleanEST jt); tervisekahjude vähendamine b) jäätmekäitluse piirkondlik arendamine ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine; c) pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Ühiskondlikku Sekkumine keskendub kolmele Ida-Viru-spetsiifilisele tegevusele, mis muutust toetavate täiendavad üldisi riiklikke jõupingutusi Eesti heaolusüsteemi sotsiaal- ja ajakohastamisel ning võimaldavad edukalt toime tulla nõudluse kasvu, terviseteenuste rahvastiku vähenemise ja KOVide sissetulekute vähenemisega, mis arendamine tulenevad põlevkivitööstuse hääbumisest Ida-Virumaal: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks (sh vaimse tervise valdkonnas). Ida-Virumaa probleemid on juba praegu teravamad, kui mujal Eestis ning väljumine põlevkivipõhisest majandusmudelist omab potentsiaali ägestada neid veelgi. Hästi toimiv sotsiaalkaitse- ja tervishoiusüsteem on ülemineku raames oluline element, kuna sellest sõltub kas inimesed näevad piirkonnas elamise võimalusi või otsivad neid mujalt. Seetõttu on investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteedi ning kättesaadavuse parendamisse ÕÜF vahenditest möödapääsmatu; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks, et motiveerida neid valima töökohaks pk-sektori pikaajaliste tervisemõjudega ja endiste pk-sektori töötajate sissetulekute vähenemise tõttu täiendava sotsiaalmajandusliku surve all kannatav piirkond. Pakett kujutab endast nö „starditoetust“, ehk tegu on ühekordse toetusega, mis aitab uuel spetsialistil ennast Ida-Virumaal elama seada, mis 22 EELNÕU, 11.05.2022 omakorda teeb uue spetsialisti Ida-Virumaal tööle asumist efektiivsemaks ja produktiivsemaks; c) KOVidega ja kodanikuühendustega koostöös innovatsiooniprogrammi käivitamine, mille eesmärk on uute kohaspetsiifiliste sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning koostöö tugevdamine erinevate poolte ja pk-sektori töötajatele sihtrühmade vahel. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava alusel. Kohalike Sekkumise eesmärk on toetada Ida-Viru KOVe pk-st väljumisest tingitud omavalitsuste mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemisega ning avalike teenuste investeeringud ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Toetakse vaid selliseid projekte, õiglase ülemineku mis on kooskõlas ÕÜFi nõuetega ega ole toetatavad teistest ELi ja riiklikest toetuskõlblikes vahenditest. Sekkumise tegevusi rahastatakse programmipõhise tegevus- valdkondades ja investeerimiskava alusel. Projektide eelvalik investeerimiskavasse lisamiseks tehakse koostöös KOVidega. Piirkondlike Kuna ÕÜF on kavandatud piirkondade ja inimeste jaoks kliimaneutraalsele algatuste toetus majandusele ülemineku mõjude käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk õiglaseks anda inimlik mõõde ja konstruktiivne emotsionaalne taust üleminekuks üleminekuprotsessile, toetades kohalikke rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused: kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse alased algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine. Tegevusi viiakse ellu koostöös kohalike partneritega avatud konkursside kaudu. 23 EELNÕU, 11.05.2022 LIIDE B: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest uutest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvus, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud indikatiivne loetelu tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liitesse. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt demonstreerima vastavust DNSH põhimõttetele, määrama potentsiaalset kuuluvust ELi HKS süsteemi ning läbima kliimakindluse analüüsi. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: sellise reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis rajamine võimaldaks taasavada Sillamäe ja Kotka (Soome) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Peterburi (Venemaa) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt üle 1000 kaudse töökoha. Investeeringu maht: u 15 mln €. Kiviõli Keemiatööstuse Lühikirjeldus: projektis kasutatakse põlevkivi uuendusliku keemilise Keemiatööstuse OÜ põhikemikaalide, protsessi sisendina, millega ei kaasne fossiilkütuste teket. Projekti sh plastide ja eesmärk on põlevkivi jääkideta kasutamine, kaasa arvatud põlevkivi ehituskemikaalide mineraalosa, ilma fossiilkütuste tootmiseta: põlevkivi orgaaniline osa lähteainete muundatakse keemiatööstuse põhikemikaalideks – tootmine otse dikarboksüülhapeteks – ning anorgaaniline osa talveteede põlevkivist hooldusvahendiks ja kruusateede tolmutõrjevahenditeks. Tehnoloogiline lahendus oli välja töötatud Archimedese programmi raames koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, finantseeritud struktuurifondist ERDF ning Kerogen OÜ poolt; patent kuulub Kerogen OÜ-le; tehnoloogia on katetamisfaasis. Saadud toodete hind ületab põlevkiviõli hinda 10–500 korda. Panus 2050. a eesmärki: lume- ja tolmutõrje vahendid asendavad kasutatavaid keskkonnavaenulikke kloriide. Tootmine võib osaliselt asendada õli tootmist põlevkivist. 24 EELNÕU, 11.05.2022 Loodavad/säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: – Waste2Oil Lühikirjeldus: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja VKG koostöös arendatav (koostöös Viru tehnoloogia plastijäätmete keemiliseks taaskasutuseks: plastijäätmete Keemia Grupp pürolüüsi (muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu ASiga) juurdepääsuta) tulemusel saadakse õliaurud, mille puhastamisel ja kondenseerimisel saadakse pürolüüsiõli ja -gaas. Tehnoloogia on väljatöötamisel, kuid põhineb praegu põlevkiviõli tootmiseks kasutatava tahke soojuskandja tehnoloogia edasi arendamisel. Kemikaalide tootmisel ei kasutata täiendavaid fossiilkütuseid (sh põlevkivi), soojuskandjaks on tuhamägedel ladestatud poolkoks ja/või tuhk. Panus 2050. a eesmärki: tootmisprotsess põhineb ringmajanduse põhimõtetel. Tootmine asendab õlitootmist põlevkivist, mille kliima jalajälg (CO2 heide) on kuni 2–4 korda suurem kui loodava tööstuse toime. Loodavad/säilitatavad töökohad: säilitatakse üle 200 töökoha, luuakse 54 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 66 mln €. Eesti Energia AS Estonia pump- Lühikirjeldus: eesmärk on kuni 50 MW nimivõimsusega ja kuni hüdroelektrijaama 500 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse rajamine (pumphüdroelektrijaama) rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme, sh Estonia kaevanduskäike ning ülemist veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivienergiaga. Estonia pumphüdroelektrijaama ehitamise ajal väheneb Eesti jäätmeteke, kuna taaskasutatakse aherainet ning võetakse kasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritoorium. Loodavad/säilitatavad töökohad: u 400 uut ajutist töökohta ehitamise ajal (u 3 a) ja u 25 uut püsivat töökohta (võimalik olemasoleva personali ümberõpe). Investeeringu maht: 40 kuni 105 mln €, olenevalt jaama võimsusest (50 MW või 100 MW). Taastuvenergia Lühikirjeldus: taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse, arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähipiirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja tõhusust suurendavaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsus ja pikendatakse nende eluiga, ettevõtte tegevuse kaudu kasvatatakse valdkonna spetsialistide hulka, tänu millele paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 2,7 mln €. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota keskkonnasäästlikku rohelist ja lõppkasutamine vesinikku Ida-Virumaal ja osaleda erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka maagaasi asendamiseks rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. 25 EELNÕU, 11.05.2022 Investeeringu maht: 50 mln €, NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehas tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte – alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttes endas. Tehas võimaldab ümbertöötada juba kasutuses olnud magneteid, millega astutakse pikk samm magnetite ringmajanduse poole. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% ELi magnetite nõudlusest. Kuna kasutatav tehnoloogia on uudne, pakub tehas kohalikele noortele võimalust rakendada oma potentsiaali tänapäevaste tehnoloogiate kasutamisel. Panus 2050. a eesmärki: tehas on süsinikdioksiidi netonegatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heidet 8–15 Mt/a. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse üle 1000 uue otsese töökoha. Investeeringu maht: u 100 mln €. Viru Keemia Grupp Puidukeemia Lühikirjeldus: projekti peamine eesmärk on Ida-Virumaal halva AS toodete tootmine kvaliteediga paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses, sh farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mis tarnitakse avatud turule ning soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. Panus 2050. a eesmärki: taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilkütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 250 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 1000 kaudset töökohta, lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: u 800 mln €. Biopolüoolide Lühikirjeldus: eesmärk on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: projekti tulemusel asendatakse nafta baasil toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 50 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine rajamine koguvõimsusega 35 MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. 26 EELNÕU, 11.05.2022 Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda 50 MW tuulikuparkide rajamine, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heite vähendamisel. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja koduvee International OÜ veepuhastussüstee puhastussüsteeme ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi mide tehase ehitus veepuhastussüsteeme. Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekorratoodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastuse turg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi u 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Panus 2050. a eesmärki: tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste mõju. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 700 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 160 mln €. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: eesmärk on ehitada täiesti uus täisautomaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 30–50 uut otsest töökohta perspektiiviga suurendada töökohtade arvu kuni 150ni. Investeeringu maht: u 40 mln €. Golden Fields Heinatehase Lühikirjeldus: eesmärk on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus Factory OÜ rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida (koostöös looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja põllumeeste seda toodangut ka eksportida. Lisaks, kavas on rajada proteiini ühistuga KEVILI) sisaldavatest viljadest (hernes, uba jne) proteiini eraldamise üksus. Haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Kirjeldatud tehas töötab praegu Lääne-Viru maakonnas Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest u 50% on Ida- Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasäästlik tegevus; haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Loodavad/säilitatavad töökohad: luuakse u 100 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 25 mln €. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: projekti eesmärk on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kaltsiumkarbonaa kasutatakse erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina 27 EELNÕU, 11.05.2022 di tootmine kasutatakse keskkonda jäätmetena ladestatud põlevkivi tuhka põlevkivituhast (praeguseks on seda akumuleerunud hinnanguliselt u 600 miljonit suuremahulise tonni), mis on tehnoloogiliselt eraldatud fossiilkütuste tootmisest / materjalitööstuse kasutamisest. Praegu maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi tarbeks kaevandamise ja põletamise teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tehnoloogias põletamisprotsessi ei kasutata. Selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist. Alternatiivina kaalume liitumist Northen Lighti projektiga, mille raames transporditakse Rootsis atmosfäärist kokku kogutud CO2 Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025–2035 on planeeritud töödelda 1 mln t põlevkivituhka, millest saadakse 0,5 mln t PCCd. 2035. aastal on planeeritud tootmismahtu suurendada kuni 7,5 mln t PCCni aastas, milleks kasutatakse 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Panus 2050. a eesmärki: tehnoloogia põhineb ringmajanduspõhimõtetel, aitab märkimisväärselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 50–70 uut otsest töökohta ja hinnanguliselt u 300–400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. Fibenol OÜ Bioressursi Lühikirjeldus: olemasoleva Imaveres asuva katsetehase skaleerimine (Graanul Invest fraktsioneerimise Ida-Virumaale. Lehtpuu toorme fraktsioneerimisel väärindatakse Group spin-off) tehnoloogial puidusuhkrute fraktsioon fermentatsiooni protsesside kaudu kas baseeruva alternatiivse proteiini allikaks, plastitööstuse toormeks või etanooliks. biotööstus- Ligniini baasilt rajatakse biokomposiitide tootmine. Eritselluloose kompleksi töödeldakse maksimaalses ulatuses lõpptoodeteks kohapeal või rajamine Ida- müüakse erinevate kvaliteediklassi toodetena laiale spektrile Virumaale biomaterjalide tootmisettevõtetele. 90% kasutatavast toormest muundatakse kasutatavaks tooraineks toidu-, sööda-, keemia- ja materjalitööstustele (mitte energia tootmiseks). Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess on madala süsinikjalajäljega ning kasutatav tehnoloogia lähtub ringmajanduse põhimõtetest. Tooted on otsene asendus nafta baasilt toodetud kemikaalide ja materjalide tootmiseks. Lisaks, toodete baasilt arendatavad rakendused on suunatud paljuski pikema elueaga toodete tootmisele kui seda konventsionaalsed tselluloosi tooted, mis omab 2030. aasta perspektiivis olulist rolli Eesti LULUCF arvestuse kontekstis. Loodavad/säilitatavad töökohad: esimeses etapis luuakse u 70–100 uut otsest töökohta, võimekusega luua 150-220 täiendavat töökohta edasistes etappides. Investeeringu maht: u 350 – 500 mln €. 28 EELNÕU, 11.05.2022 LIIDE C: INVESTEERINGUD, MILLE EESMÄRK ON SAAVUTADA DIREKTIIVI 2003/87/EÜ I LISAS LOETLETUD TEGEVUSALADEST TULENEVATE KASVUHOONEGAASIDE HEITKOGUSTE VÄHENDAMINE Selgitus: Õiglase ülemineku fondi reeglite kohaselt peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest investeeringutest, mille eesmärk on saavutada direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Siia liitesse said koondatud need ideed, mis laekusid 2021. aasta juunis Eesti suurettevõtete seas läbiviidud ideekorje raames, ning mis otseselt käsitlevad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist olemasolevates Ida-Virumaal asuvates ELi HKSi käitistes. Teistel liites B loetletud võimalikel investeeringutel võib olla kaudne mõju ELi HKSi käitiste heitkoguste vähendamisele. Selles liites ära nimetamine ei tähenda automaatselt projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõttele võimaluse teiste ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida ühtsetel alustel. Kavas kajastamata jäämise korral ei oleks see võimalik. Rahandusministeerium on hinnanud esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), kuid projektiideid ei hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. ÕÜF meetmetest toetuse taotlemisel peavad siin liites välja toodud projektid eelnevalt demonstreerima vastavust DNSH põhimõttetele ning läbima kliimakindluse analüüsi. Eesti Energia AS Auvere Lühikirjeldus: Auvere elektrijaama võimekust põletada jäätmepuitu elektrijaama suurendatakse praeguselt 50%-lt 100%-le. Aastani 2035 säilitatakse üleviimine võimekus kasutada üleminekukütusena 50% põlevkivigaasi. Selliselt jäätmepuidule muutub Eesti kõige võimsam elektrijaam täielikult taastuvelektrit tootvaks. Panus 2050. a eesmärki: projektil on otsene mõju KHG vähendamisele – 10 aasta jooksul u 9 Mt. Loodavad/säilitatavad töökohad: säilitatakse u 100 töökoha, luuakse ligikaudu 10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 80 kaudset töökohta kohalikus metsandussektoris. Investeeringu maht: 50–80 mln €. Balti elektrijaama Lühikirjeldus: Balti elektrijaama 11. ploki võimekust põletada biomassi 11. ploki suurendatakse praeguselt 30%-lt 100%-le. Selliselt muutub Eesti üks konverteerimine võimsamaid elektri- ja soojatootmise plokke täielikult taastuvelektrit jäätmepuidule tootvaks. Panus 2050. a eesmärki: projektil on otsene mõju KHG vähendamisele – 10 aasta jooksul u 9 Mt. Loodavad/säilitatavad töökohad: säilitatakse u 200 töökoha, luuakse ligikaudu 10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 140 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 60–100 mln €. Keemiatööstuse Lühikirjeldus: projekti käigus arendatakse Auvere tööstusalal välja uus lähteainete käitiseosa, milles hakatakse põlevkivi ja jäätmeplastide pürolüüsi tootmine kergfraktsiooni töötlema keemiatööstuse lähteaineks. Praeguse seisuga on põlevkivist ja teostatud projekti pilootkatsed ning tuvastatud, et USA päritoluga jäätmeplastidest tehnoloogiapakkuja Honeywell UOP pakutav tehnoloogia on sobiv projekti realiseerimiseks. Lisaks on investeeritud ca 500 000 eurot projekti realiseerimiseks vajaliku tehnoloogilise lahenduse eelprojekteerimisse ja 29 EELNÕU, 11.05.2022 pilootkatsete teostamiseks. Uue käitiseosa põhitoodanguks saaks olema reformaat, mida on kavas müüa rahvusvahelistele keemiaettevõtetele, mis tegelevad plastide, lahustite, pakendite jms tootmisega. Kavandatav tootmine saab olema vähese süsiniku sisaldusega. Panus 2050. a eesmärki: projekt on kooskõlas EL-i ja Eesti kliimaeesmärkide saavutamisega ja üleminekuga süsinikuneutraalsele majandusmudelile. Lisaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamisele panustab projekt oluliselt igapäevaselt tekkivate jäätmeplastide ringlussevõttu, mis võimaldab jäätmeplastist uusi materjale toota. Loodavad/säilitatavad töökohad: säilitatakse / luuakse kokku u 300 töökohta. Investeeringu maht: u 130 mln €. 30 EELNÕU, 11.05.2022 LIIDE D: JOONISED, TABELID JA ILLUSTRATSIOONID Joonis 1. Ülevaade Eesti kliimaneutraalsuse saavutamise strateegilisest raamistikust ja ajakavast Joonis 2. Eesti KHG heitkogused perioodil 1990–2020 (kt CO2 ekv) ning illustratiivne teekond kliimaneutraalsuse saavutamiseni energeetikatööstuse sektoris koos selle mõjuga teistele sektoritele. Graafik kirjeldab stsenaariumi, mis põhineb Eesti valitsuse eesmärgil lõpetada elektri tootmine põlevkivist hiljemalt aastaks 2035 ning loobuda pk kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040 (nn stsenaarium SEN2). Graafik on indikatiivne ning on koostatud värskeima kättesaadava teabe (sh otse põlevkivisektori tuumikettevõtetelt pärineva teabe) põhjal. Lähteandmed täpsustuvad asjakohaste strateegiliste dokumentide koostamise protsessis. Graafikul on eraldi välja toodud Eesti Energia poolt rajatava keemiatehase (Enefit 280-2) mõju Eesti KHG heitele. 31 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 3. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2020. aasta koguheitega, protsentides Joonis 4. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides 32 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 5. Ajakava pk kasutavate elektri- ja soojustootmisvõimsuste järkjärguliseks sulgemiseks / transformeerimiseks Enefit Power (Eesti Energia kontserni osa) elektrijaamades. Info põhineb Eesti elektrisüsteemi haldurile Elering veebruaris 2022 esitatud ametlikul prognoosil. Eleringi hinnangul on vaja hoida AEJ, EEJ 8. plokki ja BEJ koostootmisplokki vähemalt kuni 2030. aastani saadaval Eesti varustuskindluse tagamise miinimumnõuete täitmiseks. Joonis 6. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ Joonis 7. Ida-Virumaal kehtivad põlevkivi kaevandamisload, sh nende kaevandusmahud (tuhat tonni) ja kehtivusajad (kollasega). *Kaevandatava pk aastane määr Eestis ei tohi ületada 20 Mt 33 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 8. Ida-Virumaa paiknemine, sealhulgas vahemaad põhilistest regionaalsetest keskustest (koos elanike arvuga) Joonis 9. Eesti KGH heitkoguste regionaalne jagunemine (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019) 34 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 10. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvate käitiste CO2 heitkoguste jaotus Eestis (2019). Kokku on Eestis 44 ELi HKSi kuuluvat käitist. Neist 13 asuvad Ida- Virumaal ning moodustavad 89% kõigist Eesti ELi HKSi kuluvate käitiste heitkogustest. Joonis 11. Ida-Virumaa osakaal Eesti KGH koguheites. 35 EELNÕU, 11.05.2022 Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 12. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) Joonis 13. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995–2020) 36 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 14. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete tööhõive projektsioon aastateks 2022– 2030 Joonis 15. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil 37 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 16. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja ELi HKSi kuluvate käitiste kaart Joonis 17. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava strateegiline raamistik 38 EELNÕU, 11.05.2022 Joonis 18. Ettevõtete ja töökohtade loomise dünaamika Ida-Virumaal aastatel 2018–2021, v.a põlevkivisektor. Allikas: EMTA (2021. a andmed on III kv lõpu seisuga). 39 EELNÕU, 11.05.2022 LIIDE E: LISAINFORMATSIOON EESTI ENERGIA POOLT RAJATAVA KEEMIATEHASE KOHTA 2020. a jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse uue keemiatehase rajamiseks Auvere külas, Ida-Virumaal, ning märtsis 2020.a väljastati tehase ehitamiseks ehitusluba. Seega, investeerimisotsus oli tehtud ja ehitusluba oli antud enne uue EL mitmeaastase finantsraamistiku kokku leppimist ja ÕÜF asutamise määruse kehtestamist. Tehase ehitus on kooskõlas hetkel kehtiva REKKiga (nii WEM kui WAM stsenaariumiga). Euroopa Komisjonile esitamise ajal 2019. aastal nägi Eesti REKK ette 2 uue põlevkivitehase ja 1 rafineerimistehase ehitust, millest otsustati ehitada vaid üks tehas. Euroopa Komisjon ei tõstatanud 2020. aasta oktoobris Eesti REKKi eelnõule hinnangu andmisel probleeme plaanitavate tehastega seoses. Praeguseks on keemiatehase ehitusega alustatud ning see saavutab täisvõimsuse 2024. a. Eesti Energia pikaajalise strateegia kohaselt hakkab tehas esialgu tootma vedelkütuseid, minnes hiljemalt 2040. aastaks üle ainult baaskemikaalide tootmisele. Esialgsete prognooside kohaselt ei mõjuta uus keemiatehas oluliselt Eesti teed kliimaneutraalsuse suunas ega leevenda oluliselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalmajanduslike mõjusid Ida-Virumaal:  Käivitumisel, lisab keemiatehas Eesti KHG bilansi u 762 tuhat tonni KHG, kuid sisendi muutmise ja süsinikupüüdmise tehnoloogia kasutamise tulemusena kahaneb tehase heide hiljemalt aastaks 2045 vaid 39 tuhandele tonnile (vt liide D, joonis 2).  Tehas annab tööd umbes 380 inimesele (80 tootmises ning 300 seonduvates kaevandustes), millest enamik on tõenäoliselt säilitatavad töökohad, mitte uued. Isegi kui arvestada uue tehase poolt pakutavaid töökohti, kaob Ida-Virumaal 2030. aastaks ülemineku tulemusena ligikaudu 1000 otsest ja üle 2600 kaudset töökohta (vt liide D, joonis 14). Kokkuvõtteks: Eesti on pühendunud kliimaneutraalsuse saavutamisele aastaks 2050 ja on seni teinud märkimisväärseid edusamme selles suunas. Uus keemiatehas, mille rajamist otsustati enne ÕÜF määruse jõustumist, ei sea Eesti poolt seatud kõrgeid kliimaeesmärke kuidagi ohtu. Isegi arvestades uue keemiatehase rajamise tulemusena loodud / säilitatud 380 töökohaga on Ida- Virumaal käimasoleva kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud aastaks 2030 märkimisväärsed. Seetõttu täidab Eesti ÕÜF määruses sätestatud nõudeid ning ÕÜF ressursid on üliolulised, et tagada õiglane ja sujuv üleminek Ida-Virumaal. Tehase rajamiseks ei kasutata ÕÜF vahendeid. 40 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0597 - Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.05.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9edf2e6-3cd7-4d71-917e-dca0f918a9a7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e9edf2e6-3cd7-4d71-917e-dca0f918a9a7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main