2021. aasta tulemusaruannete kinnitamine

„SIDUS ÜHISKOND“ 2021. AASTA TULEMUSARUANNE SISUKORD 1 Sisukord SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDINFO 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 Olukorra lühianalüüs 4 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 7 PROGRAMM „LÕIMUMISPROGRAMM 2021–2024“ 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 9 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed 10 Programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 12 TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 14 Tegevuskava mõõdikud ja eelarve täitmine 15 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed 15 Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2021. aastal 17 PROGRAMM „TUGEV KODANIKUÜHISKOND“ 20 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 21 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed 21 Programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 22 PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 28 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 29 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed 29 Programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 30 PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 32 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 32 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed ning programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal 33 2 Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldinfo Sidus ühiskond (riigi eelarvestrateegias 2021–2024 kinnitatud nimetusega „Rahvastik Tulemusvaldkond ja sidus ühiskond“) Valdkonna „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ arengukava Tulemusvaldkonna Eesti on sidus ja kaasav ühiskond eesmärk Programmid* ja Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2021–2024: Eesti ühiskond on sidus ja nende eesmärgid stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. Tugev kodanikuühiskond: Tugev kodanikuühiskond. Nutikas rahvastikuarvestus: Inimeste elusündmustega seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kättesaadavad ja võimaluse korral automatiseeritud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. Erakondade rahastamine: Riigikogus esindatud erakonnad on tegutsemis- võimekad. *Üleilmne eestlus1: Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud Aruandes on ülevaade tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutamisest ning eesmärki panustavate programmide eelarve täitmisest. 2020. aasta kevadel kinnitatud riigi eelarvestrateegias 2021– 2024 oli tulemusvaldkonna nimetus „Rahvastik ja sidus ühiskond“, aga valitsuse muudatuste ja rahvastikuministri ametikoha kaotamise tõttu 2021. aastal kavandati mitmeid esialgu selle tulemusvaldkonna raames planeeritud rahvastikuga seotud teemasid mujal ning neid ei ole seetõttu aruandes avatud. Alates märtsist 2021 vastutab üleilmse eestluse valdkonna eest Välisministeerium ja alates maist 2021 uussisserändajate kohanemispoliitika eest Kultuuriministeerium. Seetõttu muutusid osade programmide nimetused võrreldes riigi eelarvestrateegias nimetatutega. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021 Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Sidusa Eesti arengukavas käsitletavate teemade edendamiseks oli varem mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava „Lõimuv Eesti 2020”, uussisserändajate kohanemisvaldkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suunati aastani 2020 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ kaudu, kodanikuühiskonna arengut „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ kaudu ning üleilmse eestluse teemade suunamiseks oli varem „Rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020“. Sidusa Eesti arengukavas on nende teemade vahel leitud ühisosa ning sellega aidatakse kaasa ka „Eesti 2035“ üldeesmärgi saavutamisele ja strateegilistele sihtidele: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. 1 Selguse huvides on tulemusaruandes antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ alaeesmärkidest, kuid mille kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Tugeva või keskmise Eesti integratsiooni tugevusega riigiidentiteedi - - - 78% monitooring (EIM) kandjate osakaal, eestlased % - Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi 85% - - - EIM kandjate osakaal, teised - rahvused % Eesti välis- Välismaal elavate eestlaste kogukondade ja - - 84% 84% ≥ 84% ühtekuuluvustunne Eestiga tagasipöördumisega seonduv uuring Rahandus- Rahulolu elanike kaasamisega ministeeriumi - 38% - > 38% > 38% kohalikus omavalitsuses tellitud rahulolu- uuring Rahvastikuregistri e-teenuste Recommy, 59 70 74 > 72 > 72 rahulolu soovitusindeks rahvastikuregister Valdkonna eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 7 082 8 745 8 001 Investeeringud (Kultuuriministeerium) Kulud (Siseministeerium) 19 070 19 459 16 414 Investeeringud 537 1 297 833 (Siseministeerium) Tabelis kajastub info tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus kajastub Eesti välispoliitika arengukava 2030 tulemusaruandes. Olukorra lühianalüüs Rahvastikuregistri 1. jaanuari 2022. aasta andmete kohaselt elab Eestis 1 339 417 elanikku, kellest 1 133 129 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 66 557 (5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 139 731 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel – 83 695 inimest), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (12 577). Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal Eestisse elama 12 280 ja välismaale lahkus 8602 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes 2020. aastaga 1890 ja väljaränne 1282 inimese võrra. Rahvastikuregistri 2022. aasta jaanuari andmete järgi oli välismaal 121 181 Eesti kodanikku. 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on kajastatud „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ mõõdikuid. 4 Mitmekultuurilise ühiskonnaga toimetuleku eeldus ja ühtlasi ühiskonna sidususe alus on ühtne Eesti identiteet, mille jaoks on mh vaja vähendada eri valdkondades segregatsiooni. 2020. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu järgi valdav osa (umbes 80%) nii eestlasi kui ka teisest rahvusest püsielanikke kannab tugevat või keskmise tugevusega riigiidentiteeti. SIDUSAMA ÜHISKONNA POOLE LIIKUMINE Ühiskonna sidusus ei ole tähtsates võtmevaldkondades viimastel aastatel oluliselt muutunud: võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul endiselt parem positsioon. Majanduses ja tööturul parematel aegadel võimalused ühtlustuvad, kuid majandussurutise ja kriiside ajal erinevused suurenevad 3. Üheks põhjuseks on ebapiisav eesti keele õpe erinevatel haridustasemetel, mis ei aita tagada piisavat keeleoskust4. Eraldi koolides õppimine pärsib sotsiaalsete kontaktide ja võrgustike teket erineva emakeelega õpilaste vahel. Kuigi aastate jooksul on eesti keele oskuse tase teisest rahvusest elanike seas kasvanud 5 ning eesti keele tasemeeksamite sooritus paranenud, ei ole umbes pooltel eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutel aktiivset keeleoskust, eesti keele ja võõrkeelte õppimise võimalused ja õpetamise tase ei ole kõigis Eesti piirkondades ühtlaselt head ega eri sihtrühmadele piisavalt kättesaadavad 6. Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) on probleemiks vähene eesti keele kasutamine ja suhtluskeskkond. Eri kodukeelega inimeste omavaheliste kontaktide tihendamisel on paranemisruumi. Eestlaste kontakt vene keelt kõnelevate inimestega on kümne aasta jooksul enamikes suhtlussfäärides natuke kasvanud: tööl või koolis, internetis, vabal ajal ja perekonna kaudu suheldes. Vähenenud on see vaid naabrite ja sõprade seas. Viimastel aastatel on tavapärasest rohkem oldud kontaktis interneti kaudu, mis võib olla seotud COVID-19 viirusega kaasnenud olukorraga, kui füüsilise kokkupuute asendas suhtlemine internetis. Paranenud on teisest rahvusest inimeste enesehinnanguline informeeritus Eestis toimuvast 7, samuti pakub ETV+ venekeelsele elanikonnale varasemast suuremat võimalust olla Eesti inforuumis. RAHVUSKAASLASTE OLULISUS Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased. Välis-Eesti kogukondadel oli oluline roll Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel ning eesti keele ja kultuuri hoidmisel ja arendamisel ühistegevuse kaudu. Praegugi on rahvuskaaslased Eesti esindajad maailmas, kes aitavad tutvustada Eestit ning tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid ning rahvusvahelisi suhteid. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 000, kes moodustavad ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal asuva eestlaskonnaga, et sidemed rahvuskaaslaste kogukondadega oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. 3 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2020. 4 EIA 2016/2017. [www] https://www.2017.inimareng.ee/ ; Saar ja Helemäe (2017). Russian-Speaking Immigrants in Post- Soviet Estonia: Towards Generation Fragmentation or Integration in Estonian Society. [www] https://www.socresonline.org.uk/22/2/13/13.pdf. 5 Nt EIM 2017. 6 Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanud eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus (2018). Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. [www] https://centar.ee/case-studies/eesti-keelest-erineva-emakeelega- taiskasvanute-eesti-keele-ope-loimumis-ja-toohoivepoliitikas-kvaliteet-moju-ja-korraldus; EIM 2017 7 EIM 2017. 5 EESTI ELANIKE HEATEGEVUSES OSALEMINE ON PARANENUD Olgugi et vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas ei toimunud 2021. aastal olulisi muutusi, paranes märgatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine: aastatel 2015–2020 on heategevuseks annetamine kasvanud 58%. Põhilist negatiivset mõju sektorile avaldasid endiselt koroonapiirangud, millega kohanedes kujundasid vabaühendused oma tegevust ümber. Eestis on 23 337 mittetulundusühingut ja 819 sihtasutust. MTÜ-dest 91% kasutab igapäevase töökeelena eesti keelt, 18% vene keelt ja 10% inglise keelt. Olulisema mõjuga tegevused, mis valdkonna arengule kaasa aitasid, olid järgmised: valiti kodanikuühiskonna valdkonna strateegilised partnerid perioodiks 2021–2024; alustati võimekaid ja hoolivaid kogukondi soodustavate tegevustega (nt koosloome arenguprogramm); anti usuühendustele tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. RAHVASTIKUREGISTER ON RIIGILE JA INIMESELE ÜHA OLULISEM 2021. aastal suurenes rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv. 2021. aastal tehti 168 miljonit päringut ehk üle 40 miljoni rohkem kui 2020. aastal. Seega kasutatakse rahvastikuregistri andmeid rohkem, kuid sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugitegevuste vastu, mis on vajalikud näiteks andmetele juurdepääsu otsuste tegemiseks ja andmete väljastamiseks. 2021. aastal paranes rahvastikuregistri e-teenustega rahulolu. Uusi teenuseid küll ei lisandunud, kuid e-teenuseid parandati, lähtudes kasutajate tagasisidest. Olulisema mõjuga tegevused, mis valdkonna arengule kaasa aitasid, olid järgmised: valmis RITA projekti „Mobiilne elu“ lõpparuanne, milles on kirjas elukohaandmete täpsuse ja e-suhtluse parandamiseks lahendusi ja poliitikasoovitusi; Soomega hakati X-tee kaudu vahetama rahvastikuregistri andmeid; arendati kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) volikogude valimiste teisiti korraldamiseks (elektroonilised nimekirjad) rahvastikuregistrit ja rakendati selle korraldamisel uusi lahendusi. 6 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2021. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta. 7  Foto: INSA PROGRAMM „Lõimumisprogramm 2021-2024“ 8 PROGRAMM „Lõimumisprogramm 2021–2024“ 8 Peavastutaja: Kultuuriministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest: Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja 1. Lõimumispoliitika kujundamine kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt 2. Lõimumispoliitika rakendamine ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele 2021. aasta olulisimad edusammud: inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks • Uussisserändajate infoplatvormi 9 iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks. ning automaatse andmevahetus- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad lahenduse LIVE loomine. ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on • Alustati kohalike uussisserändajatega hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eesti on kokkupuutuvate KOV-ide kohaliku tasandi uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne tugivõrgustike arendamist ning välismaalaste riik“. ingliskeelset nõustamist vabatahtlikus Programmi kirjeldus: Lõimumis-, sh kohanemis- tegevuses osalemise võimaluste kohta. programm toetab sidusa ühiskonna teket, aitab • Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate ühistegevuses osales u 18 000 inimest. elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning • Tallinna ja Narva eesti keele majas osales Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest avalikel üritustel ja keeleõpet toetavates kultuuridest ja keeltest. tegevustes kokku 6213 inimest. • Portaali Global Estonian kasutajate arv kasvas u kaks korda, ligi 500-ni nädalas. 8 Ühendatud 2021.–2024. a kohanemisprogrammiga. 9 www.settleinestonia.ee 8 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Tugeva riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks Eesti integratsiooni 39% - - - teistest rahvustest isikute monitooring (EIM) hulgast, % - Keskmise riigiidentiteediga isikute osakaalu indeks 46% - - - EIM teistest rahvustest isikute - hulgast, % Avatud hoiakuga inimeste eestlased 47%; osakaal sallivuse koondindeksi teised rahvused - - - EIM - alusel, % 66% Enesehinnanguline eestlased 93%; informeeritus Eestis toimuvast teised rahvused - - - EIM eestlaste ja teistest rahvustest - 87% elanike seas, % Aktiivse eesti keele oskusega aktiivse eesti inimeste osakaal teistest keele oskusega rahvustest elanikest. Eesti 41%; - - - EIM keelt mitteoskavate inimeste osakaal teistest rahvustest eesti keelt - elanikest, % mitteoskajad 8% Kontaktide tihedus eestlaste ja eestlased: teiste rahvuste esindajate 30%; - - - EIM vahel (osakaal, kellel on palju - teised rahvused: kontakte), % 39% Meetme mõõdikud Lõimumispoliitika on koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Jah Jah Jah Jah Jah Kultuuriministeerium Partnerministeeriumid panustavad pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik, jah/ei Kaasajastatud õigusaktid ja antavad toetused vastavad sihtrühma vajadustele ja Jah Jah Jah Jah Jah Kultuuriministeerium loodud on lõimumist toetav info- ja väärtusruum, jah/ei Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 7 082 8 745 8 001 Investeeringud (Kultuuriministeerium) Kulud (Siseministeerium) 1 563 748 565 Investeeringud (Siseministeerium) 4 9 4 9 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed Lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas on endiselt kitsaskohad erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid (eriti vaba aja tegevustes), teistest rahvustest inimeste madal osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides. Suurt tähelepanu vajavad ka keeleõpe, kohanemistugi ja kontaktide loomise toetamine eestlastega. Kohanemisteenuste kitsaskohad on sihtrühma madal teadlikkus teenustest, sihtrühmale ebamugav üleminek kohanemisteenuselt lõimumisteenusele ning vähene koostöö teenusepakkujate vahel. Selleks, et tagada uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste arendamine ja pakkumine, on ellu viidud kahte tegevust: arendatud rände- ja kohanemise infoplatvormi Settle in Estonia ning korraldatud uussisserändajate tugivõrgustike kohtumisi. Kohanemisteenuste rakendamist on siiani takistanud ka KOV-ide vähene valmisolek uussisserändajate küsimustega tegelemiseks ja KOV-ide piiratud teadmised kohanemisvaldkonna teenustest. Lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna horisontaalsus nõuab aga protsessi edukuse tagamiseks endiselt suuremat koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh KOV-ide, kolmanda ja erasektoriga. Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluline faktor ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule. Seetõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga. Valdav osa eestlastest ja eestivenelastest on keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad. Eestlaste ja ka eestivenelaste seas tervikuna on üsna tugev üksmeel Eesti kui ka rahvus- ja kodanikeriigi põhialustes. Kolme viimase integratsiooni monitooringu tulemused on teistest rahvustest elanike puhul väga sarnased: nõrga riigiidentiteedi kandjate osakaal oli u 15%, keskmise näitaja väärtus 50% ja tugeva riigiidentiteedi kandjate osakaal peaaegu 40%. Eestlaste seas oli nõrga ja tugeva riigiidentiteedi kandjate osakaal Joonis 1. Tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute ligikaudu 20% ja keskmise tugevusega riigi- osakaalu indeks teistest rahvustest isikute hulgast. identiteedi kandjaid oli 60% (vt joonis 1). Muust rahvusest Eesti elanike enesehinnanguline eesti keele oskus on Eesti ühiskonna integratsiooni Allikas: EIM 2015, 2017, 2020 monitooringu järgi viimastel aastatel vähehaaval paranenud (vt joonis 1). Järjekindlalt on langenud eesti keelt mitteoskavate muust rahvusest elanike osakaal: 2020. aastaks oli neid 8%. Passiivse keeleoskusega inimeste suhteline arv on viimase kümne aasta jooksul jäänud enam-vähem samaks. 41%-ni on kasvanud nende osakaal, kelle keeleoskus on aktiivne: nad saavad eesti keelest aru, räägivad ja kirjutavad selles. Joonis 2. Teistest rahvustest elanike aktiivne eesti keele oskus. Allikas: EIM 2008, 2011, 2015, 2017 ja 2020 10 Riiklik, täiskasvanutele tasuta eesti keele õppe pakkumine ei vasta nõudlusele. Keeleõppe pakkumist takistavad heal tasemel õpetajate vähesus, ebaühtlane juurdepääs keeleõppele ja info puudus. Vähe on tähelepanu pööratud eesti keele praktiseerimisele keelekeskkonnas. Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele ühiskonnas. Ühiskonna sidusus sõltub ka eestlaste kaasamisvalmidusest. Senisest palju enam tuleb pakkuda tegevusi, mis kaasavad ka eestlasi, ning soodustada eri rahvusrühmade omavahelist suhtlemist. Jätkuvalt tuleb toetada eesti meediakanaleid, mis pakuvad vene- ja ingliskeelset inforuumi ning tõstavad seeläbi teistest rahvustest inimeste teadlikkust Eesti ühiskonnas toimuvast. Eesti väike roma kogukond on siin sügavalt juurdunud ning valdab eesti keelt üldiselt hästi, kuid kogukonna esindajad on ülejäänud ühiskonnaga võrreldes madala haridustasemega. Sellest tingituna on neil teistest enam raskusi tööturule pääsemise ja seal püsimisega ning tänapäevasesse ühiskonda lõimumisega. Romad osalevad vähe kodanikuühiskonna organisatsioonides, usaldavad teistest rahvustest oluliselt vähem riigiinstitutsioone ning tajuvad märksa sagedamini sallimatust oma rahvuse tõttu. Olulisimad edusammud 2021. aastal • Uussisserändajate infoplatvormi Settle in Estonia ning automaatse andmevahetuslahenduse LIVE loomine, mille eri funktsioonid (välisveeb, õppemoodulid) läksid 01.06.2021 üle automatiseeritud lahendusele. • Alustati kohalike uussisserändajatega kokkupuutuvate KOV-ide kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamist ning välismaalaste ingliskeelset nõustamist vabatahtlikus tegevuses osalemise võimaluste kohta. • Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühistegevuses osales u 18 000 inimest. • Tallinna ja Narva eesti keele majas osales avalikel üritustel ja keeleõpet toetavates tegevustes kokku 6213 inimest. • Portaali Global Estonian kasutajate arv kasvas u kaks korda, ligi 500-ni nädalas. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2022–2025 • Erinevate sisserändegruppide lõimumis-, sh kohanemisteenuste (nt nõustamine, kohanemisprogramm, keeleõpe) edasiarendamine. Oluline on tagada efektiivsete ja pro-aktiivsete kohanemist ning pikemaajalist lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus ning võrdne juurdepääs avalikele teenustele, mis on vajalikud igapäevaseks asjaajamiseks ja täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimiseks (nt tervishoiuteenused, juhiload, tööturu- ja karjääriteenused, haridus). Ühtlasi vajab tähelepanu kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine. Sihtrühmad ei ole teadlikud olemasolevatest teenustest, kättesaadavust piirab info killustatus. Seetõttu tuleb edaspidi uute tegevuste käivitamise ja sildade ehitamise kõrval sama palju tähelepanu pöörata sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida neis osalemine annab. • KOV-ide võimestamine lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkumisel. Lõimumis-, sh kohanemis- valdkonna horisontaalsus nõuab protsessi edukuse tagamiseks endiselt suuremat koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh KOV-ide, kolmanda ja erasektoriga. • Portaali Global Estonian muutmine mitmekeelseks. Sinna lisandub 2022. aastal venekeelne alaleht (seni on portaal eesti ja inglise keeles). • Uute IT-lahenduste väljatöötamine täiendavateks keeleõppevõimalusteks. Eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvab, ühiskond toetab erineva emakeelega inimeste koosõppimist ning mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Selleks arendame edasi ja loome uusi digiplatvorme keeleõppeks ja täiskasvanute keeleõppe korraldamiseks, sh aitame kaasa keeleõppe võimalusi koondava digivärava loomisele ja rakendamisele, sh selgitame selles välja sihtrühma ootused ja kogemused ning levitame neile 11  infot. Samuti toetame ja loome mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas. • Jätkatakse romade lõimumist toetava võrgustiku arendamist. Romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks ning seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks on oluline tõhusamalt toetada roma noorte haridusteed, romade osalust avalikes teenustes, roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust ning roma kultuuri tutvustamist Eesti elanikele. Programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal Programmi tegevus 1.1. Lõimumispoliitika kujundamine 18. novembril 2021 kinnitas Vabariigi Valitsus „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mis valmis Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi koostöös. Arengukavas keskendutakse kohanemise ja lõimumise, üleilmse eestluse, kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse arendamisele. Arengukava eesmärk on luua sidus ja koosloomeline Eesti ühiskond. 2021. aastal koostas Kultuuriministeerium lõpparuande arengukavale „Lõimuv Eesti 2020“, mis sätestas Eesti lõimumispoliitika alused ja eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud meetmed ja tegevused aastani 2020. Lõpparuanne andis ülevaate arengukava ja rakendusplaani mõõdikute täitmisest, sihtotstarbelistest tegevustest ja kasutatud vahenditest aastatel 2014–2020. 2021. aastal koostatud Eesti integratsiooni monitooringu lõpparuanne kinnitas, et ühiskonna sidusus on kasvanud ja lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivne areng: • valdav osa nii eestlastest kui ka teistest rahvustest elanikest olid keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad; • kasvas aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv (2011. aasta 36%-lt 2020. aasta 41%-ni); • võrreldes 2015. aastaga kasvas avatud hoiakuga inimeste osakaal sallivuse koondindeksi alusel eestlastel 35%-st 47%-ni ning teistel rahvustel 62%-st 66%-ni; • kasvas positiivse kultuurihoiakuga inimeste osakaal eestlaste seas; • suurenes enesehinnanguline informeeritus nii oma kodukohas kui ka Eestis toimuvast; • teisest rahvusest elanikud on hakanud pidama Eesti venekeelseid meediakanaleid Venemaa meediaallikatest olulisemaks ja ka usaldusväärsemaks; • ETV+ tõusis oluliseks (2017. aasta 44%-lt 2020. aasta 55%-ni) ja usaldusväärseks kanaliks teistest rahvustest inimeste seas. Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt mitmeid katsumusi ja kitsaskohti. Paraku võib Eesti ühiskonda pidada rahvuste ja keelekasutuse mõttes endiselt pigem segregeerituks kui sidusaks, sest vabal ajal suhtlevad inimesed enamasti omaenda keelekeskkonnas. Teise emakeelega inimestega suheldakse vähem – seda tehakse eelkõige tööl või koolis. Eesti tööturul püsib samuti rahvuspõhine segregeeritus: teisest rahvusest inimesed on töötlevas tööstuses hõivatud eestlastest sagedamini. Eestlaste sissetuleku tase on aastaid olnud kõrgem kui Eesti teisest rahvusest elanikel. Jätkati koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna arendamisse KOV-id, eesmärgiga välja töötada tegevused, millega KOV-id saaksid lõimumisse panustada ja neid rakendada. Programmi tegevus 1.2. Lõimumispoliitika rakendamine Valdkonna allasutus, peamine partner ja teenuste rakendaja on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine – on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. 12 Tegevustoetust sai 17 rahvusvähemuste katusorganisatsiooni, toetati 22 rahvusvähemuste kultuuriseltsi projekti. Kultuuriministeerium toetas vähemusrahvuse kaht kultuuriomavalitsust vähemusrahvuse kultuuri- autonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks (rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine). Jätkus 2019. aastal Kultuuriministeeriumi käivitatud ja Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumist toetav projekt ESTROM 210, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, KOV-ide ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. 2021. aastal korraldati romadele neli koolitust ning toimus roma kultuuri festival ROMFEST. Jätkati INSA juures toimiva nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku loomist tagasipöördumise soodustamiseks. Tagasipöördumisinfot said 497 inimest, kellest pooled elasid veel välisriigis ja planeerisid tulla Eestisse tagasi. Uussisserändajatele, sh tagasipöödujatele, pakuti Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuri tutvustavat kohanemisprogrammi. 2021. aastal toimus 2228 koolitust, millest 524 moodustas A1-taseme ja 381 A2-taseme keeleõpe. 2021. aastal jätkati järgmiste teenuste edasiarendamist ja väljatöötamist: Politsei- ja Piirivalveameti välismaalaste õiguslik nõustamisteenus; elukohatoimingute teenus Rahvastikuregistris; perearsti kättesaadavuse arendamine (Terviseamet) ning rändestatistika ülevaate koostamine. Eri rahvustest inimeste omavaheliste kontaktide tihendamiseks arendati teenuseid spordi ja kultuuri valdkonnas. INSA tehtud konkursi tulemusena said toetust 13 spordi- ja kultuuriüritust, mis aitasid luua erineva kultuurilise taustaga inimeste igapäevaseid kontakte, soodustasid omavahelist suhtlust ning suurendasid eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist. Tõhustati eesti keele omandamist, jätkates täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate õpetajate täiendkoolitustega, pöörates suuremat tähelepanu mitteformaalsetele keeleõppetegevustele eesti keele praktiseerimiseks ning investeerides täiendavate keeleõppevõimaluste pakkumiseks IT-lahendustesse. INSA pakkus teistest rahvustest elanikele tasuta suhtluskeele kursusi ja keeleõpet toetavaid tegevusi. Tallinna ja Narva eesti keele majas asus aasta jooksul õppima 749 inimest. Lisaks sellele pakkusid keelefirmad eesti keele õppimise võimalust 2630 inimesele. Vene ja eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpilaste kommunikatiivse keeleoskuse suurendamiseks jätkati õpilasvahetusi eri õppekeelega üldhariduskoolide vahel. Suunati vahendeid väliseesti noorte kultuuritegevustesse. Rahvuskaaslaste koostöövõrgustike tekke toetamiseks korraldati koostöötegevusi ja suviseid õppelaagreid 13–18-aastastele väliseesti noortele. Hoiti ja arendati rahvuskaaslaste koostöövõrgustikku Global Estonian veebiportaali kaudu. 2021. aastal postitati sinna 200 uudist ja 180 rahvuskaaslastega seotud sündmust. Toetati hõimurahvastele suunatud kultuurikoostööd, hõimuliikumise arendamist nii Eestis kui ka soome-ugri riikide vahel ning Fenno-Ugria Asutuse tegevust. 10 https://www.eestiromad.ee/. 13  Foto: Välisministeeriumi fotokonkursi võitja, autor Märten Kuus TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 11 TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 10 Peavastutaja: Välisministeerium ja • Toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse välisesindused12 jäämine. Tegevuskava eesmärk: Väljaspool Eestit asuv Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti põhiliseks tegevussuunaks: ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti välismaal positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul edendamine ning kvaliteetsete teenuste määral toetatud. tagamine Tegevuskava visioon: Eestlased välismaal on osa 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas. (taas)kohanemise toetamine „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendus- 2021. aasta olulisimad edusammud: meelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, • Eesti väliskogukondade omaalgatuslike „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja projektide toetusprogrammi käivitamine. vastutustundlik“. • Valdkondliku portaali Global Estonian Tegevuskava kirjeldus: Tegevuskavaga arendustegevus ning igakuise keskendutakse üleilmse eestluse valdkonna uudiskirja käivitamine. arendamisele. Sihid aastaks 2030 on järgmised: • Regulaarsete virtuaalfoorumite ellukutsumine • Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti eestlastele maailmas kahel korral aastas. identiteeti. • Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, kasvatades nende panust ühiskonna arengusse. 11 Eraldi programmi sel teemal ei ole, kuid selleks, et anda tulemusvaldkonnast „Sidus ühiskond“ terviklik ülevaade, on teemat aruandes avatud. 12 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused, Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on seal planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi eesmärgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 14 Tegevuskava mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas Tegevuskava mõõdikud 2018 2020 2021 2021 2022 Eesti väliskogukondade Välismaal elavate eestlaste - - 84% 84% ≥ 85% ja tagasipöördumisega ühtekuuluvustunne Eestiga seonduv uuring 2021 Eestisse tagasipöördujate rahulolu Eesti ühiskonna kohanemisprotsessiga - integratsiooni - eestlased 90% - 90% ≥ 92% monitooring (EIM) - teised rahvused 82% - 82% ≥ 85% Välismaal elavad eestlased, Välismaal elavate kes on huvitatud osalemisest - 76% - 76% ≥ 80% eestlaste küsitlusuuring, Eesti ühiskonnaelus Välisministeerium 2020 Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 398 132 26 Investeeringud 2 2 0 *Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus kajastub Eesti välispoliitika arengukava 2030 tulemusaruandes, kuid tabelis on info Siseministeeriumi valitsemisala üleilmse eestluse valdkonna eelarvest enne selle üle andmist Välisministeeriumile Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed Eesti arengule ja kestmisele aitavad kaasa ka välismaal elavad eestlased ja Eesti päritolu inimesed. Praegugi on eestlased välismaal Eesti esindajad maailmas, kes aitavad riiki tutvustada, tugevdada majandus- ja kultuurisidemeid ning edendada rahvusvahelisi suhteid. Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on hinnanguliselt kuni 200 00013. Suurimad kogukonnad asuvad praegu Soomes, Venemaal, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.14 Sealjuures on oluline mõista, et kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja ootused riigile erinevad. Üleilmse eestluse tegevuskava eesmärk on tugevdada sidemeid eestlastega välismaal ja Eesti sõpradega, suurendada seeläbi Eesti ühiskonna sidusust ning teha Eestit üheskoos suuremaks, sest Eesti väliskogukonnad ja Eesti sõbrad on riigi väärtuslikud koostööpartnerid, kellega ühiselt seatud eesmärke ellu viiakse. Tegevuskavaga tagatakse, et välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga püsib kõrge ning et nad on huvitatud osalemisest mitmekülgselt Eesti ühiskonnaelus. Seetõttu on tähtis riigi sihipärane tegevus välismaal elava eestlaskonnaga, et sidemed oleksid jätkuvalt tugevad ning eesti keel ja kultuur jõuaksid võimalikult paljude rahvuskaaslaste ja Eesti sõpradeni. Tegevuskavaga kaasatakse mh välismaal elavaid eestlasi Eesti ühiskonna- ja kultuuriellu senisest sagedamini, kaitstakse nende huve välismaal ning toetatakse nende tagasipöördumist ja (taas)kohanemist Eestis. Prioriteetsed tegevused on näiteks eesti keele õpetamine, eesti rahvuskultuuri säilitamine ja viimine laia maailma. Lisaks luuakse võimalusi, et kaasata Eestit toetavaid ja väärtustavaid inimesi ning 13 K. Kumer-Haukanõmm, K. Telve. Peatoimetaja T. Tammaru. Eestlased maailmas. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. 14 Välisriikides elavate Eesti kodanike arv riigi järgi 01.01.2020 Rahvastikuregister. 15 organisatsioone Eesti positiivse kuvandi levitamisse, samuti Eesti majanduse ja rahvusvaheliste suhete edendamisse. Tähtsal kohal on ühise inforuumi kujundamine – ühine inforuum toob ja seob kokku ülemaailmsed eesti kogukonnad ja eestluse nimel tegutsejad. Ühise inforuumi toetamise puhul peab arvestama ka mitmekeelsusega – vajadus info järele vähemalt eesti, inglise ja vene keeles. Veel soovitakse tegevuskavaga arendada ühtsustunnet – väliskogukondade ühistegevusel on olnud tähtis roll nii Eesti iseseisvuse taastamisel ja riigi ülesehitamisel kui ka eesti kultuuri hoidmisel ja arendamisel ning seda peab väärtustama. Sealjuures on oluline välismaal elava eestlaskonna motiveerimine ja tunnustamine. Välismaal elavate Eesti päritolu laste ja noorte kaasamine eestlust välismaal hoidvatesse tegevustesse ja neile sedalaadi võimaluste pakkumine vajab lisatähelepanu, sest välismaal elavate ja õppivate eesti noorte arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Vaja on luua tegevusi, mis pakuvad noortele enam võimalusi siduda oma tulevik just Eestiga. Tähelepanu tuleb pöörata ka välismaal õppivate noorte vajadustele, luues eeldused pärast välismaal kogemuste omandamist Eestisse naasmiseks. Viimastel aastatel on kasvanud Eestisse naasjate arv. Tagasipöördujad, kes tulevad sageli koos laste ja perega, aitavad kaasa Eesti rahvastiku arengule ja kestmisele. Statistikaameti hinnangul tuli aastatel 2015– 2019 Eestisse tagasi 7000–8500 Eesti kodanikku aastas ja see ületas välismaale siirdunute arvu.15 Ametliku statistika kohaselt langes tagasipöördumine Eestisse pisut 2020.–2021. aastal, kuid võib siiski väita, et Eestisse kolimine on viimastel aastatel hoogustunud. 16 Peaaegu kõik tagasipöördujad tunnevad end Eestis hästi ja suurem osa näeb ka oma tulevikku Eestiga seotuna.17 Küll aga ilmnes 2020. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni uuringust, et üksnes 8% Eestisse tagasipöördunutest oli kasutanud riiklikke tugiteenuseid, kusjuures ainult neljandik ei vajanud üldse Eesti eluga kohanemisel abi.18 Väga oluline on tagada ka Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemisprotsessiga. Selle tendentsi toetamiseks on vajalik edasi arendada süsteemset lähenemist koos toetavate teenustega. Tagasipöördumise protsessi puhul on oluline, et seda toetatakse nii riiklikul, kohalikul kui ka kogukondlikul tasandil, sest vähene tugi võib kahandada inimese soovi Eestisse tulla ja siia elama jääda. Väga oluline on ka informatsiooni levitamine, sest teave pakutavate tugiteenuste kohta peab olema kõigile hästi leitav ja kättesaadav. Endiselt eksisteerivad tagasipöördumist pärssivad või takistavad tegurid, kus paljud Eesti päritolu inimesed ei julge oma tulevikku siduda Eestiga. Ometi olukorras, kus Eestis on süvenemas tööjõupuudus, oleks kultuuri, keele ja tööharjumuste mõttes mõistlik leevendada seda probleemi just eestlaste ja Eesti päritolu inimeste tagasipöördumisega. Olulisimad edusammud 2021. aastal • Eesti väliskogukondade omaalgatuslike projektide toetusprogrammi käivitamine. • Valdkondliku portaali Global Estonian arendustegevus ning igakuise uudiskirja käivitamine. • Regulaarsete virtuaalfoorumite ellukutsumine eestlastele maailmas kahel korral aastas. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2022–2025 Jätkuvalt on vaja tegeleda ühise inforuumi väljaehitamise ja selle tugevdamisega, et hoida paremini sidet ja suhelda süsteemsemalt eestlastega välismaal. Ühise inforuumi ja kiire infovahetuse vajalikkus on eriti hästi esile tulnud kriisiolukordades – COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja valguses. Ühise inforuumi mõju ei saa 15 Rändestatistika ülevaade 2015–2019. 16 Rändestatistika ülevaade 2016–2020. 17 „Analüüs ja ettepanekud tagasipöördujatele, väljaspool Eestit elavatele rahvuskaaslastee ja uussisserändajatele pakutavate teenuste väljatöötamiseks“. 18 EIM 2020. 16 alahinnata ka igapäevases suhtluses ja infovahetuses. Valdkondlikule portaalile Global Estonian lisandub 2022. aastal venekeelne alaleht (seni olnud eesti ja inglise keeles). Senisest suurem tähelepanu ja lisategevused on vaja suunata Eesti juurtega noorte kaasamiseks välismaal. Selleks käivitub 2022. aastal katseprogramm, kus Eesti juurtega noored (vanuses 21–35 eluaastat) saavad taotleda stipendiumit erialase praktika läbimiseks Eestis. Olulisel kohal on haldusalade ülene koostöö uute tegevuste väljatöötamiseks, mis tooksid välismaale õppima läinud Eesti tudengid pärast õpinguid just Eesti tööturule. Olulise tegevusena on Eesti e-teenuste laiem kommunikatsioon eestlastele välismaal, sest seni on teadlikkus erinevatest mugavatest ja kiiretest riigi pakutavatest e-lahendustest välismaal madal. Koos Eesti välisesindustega anname ID-kaardi väljastamisel soovijatele tasuta ID kaardi lugeja ning tutvustame mitmekesiseid lahendusi, mis on ka välismaal elades mugavalt ja kiirelt rakendatavad. Ukraina sõja mõjudega seonduvalt on vaja hoida Eesti head rahvusvahelist mainet – Eesti on turvaline, innovaatiline ja edumeelne riik. Tegevuskava tegevussuundade elluviimine 2021. aastal Tegevussuundade elluviimise juures oli 2021. aasta märtsis suurimaks muudatuseks valdkonna liikumine Siseministeeriumi juhtimisalast Välisministeeriumi juhtimisalasse. Välisministeeriumi juhtimisel jätkati tegevuskava kokkupanemist ning see valmis 2021. aasta lõpuks. 19 Teine märgiline positiivne muudatus oli valdkonnale hädavajaliku lisaressursi saamine järgnevaks eelarveperioodiks alates aastast 2022. Nagu ka kõigis teistes tulemusvaldkondades, mõjutas osasid valdkonna tegevusi pandeemia. Kuna üleilmse eestluse valdkonnas on palju globaalset suhtlust, siis laialdane virtuaalsete koostöövormide kasutuselevõtt isegi suurendas vahetut suhtlust kogukondadega ja kogukondade vahel. Tegevuskava tegevussuund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal 2021. aasta jooksul jätkusid kõik tegevused, mis toetavad Eesti identiteedi edendamist ja säilitamist välismaal, mh kultuuriseltside toetusvoor, kultuuripärandi säilitamist toetavate projektide taotlusvooru elluviimine ja rahvuskaaslaste usuline teenimine nende asukohamaades. COVID-19 pandeemiast tulenevalt oli raskendatud vaimulike piiriülene liikumine Venemaal asuvate kogukondade ja koguduste juurde. Välismaal tegutsevate eesti kultuuriseltside toetusvoorust määrati rahastus 22 projektile kogusummas 40 000 eurot. Eesti kultuuri hoidmisele ja säilitamisele kaasa aitavad tegevused tehti 12 riigis: Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Suurbritannias, Moldovas, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Jätkus eesti keele õpe ja eesti keeles õppimise toetamine välismaal asuvates õppimiskohtades ning välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate koolitamine. Olulisena kestsid edasi populaarsed eesti keele ja meelelaagrid noortele Eestist, kui suve jooksul peeti Eestis kolm 10-päevast noorte keelelaagrit. Neist võttis osa 66 püsivalt välisriigis elavat Eesti päritolu noort vanuses 13–18 eluaastat (Ameerika Ühendriikides, Kanada, Bahama, Venemaa, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Luksemburg, Belgia, Rumeenia, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti). Riik jätkas ka rahvuskaaslastest noorte Eestis õppimise toetamist. Eesti juurtega noored saavad taotleda nii tasemeõppe stipendiumit kui taotleda ka esimest lisa-aastat, kus saab keskenduda eesti keele õppele (keeleõppe stipendium). Oluline on märkida, et edusammud on tehtud ühise infovälja loomisel – aktiivsel edasiarendamisel on valdkonna keskne portaal Global Estonian. Praegu lisatakse portaali eesti- ja ingliskeelsele sisule ka venekeelset alalehte. Aasta jooksul postitati lehele 200 uudist ja 180 rahvuskaaslastega seotud sündmust. 19 Välisminister tutvustas valitsuskabineti nõupidamisel 25.11.2021 ning kinnitas selle 10.03.2022 koos välispoliitika programmi uue perioodiga. 17 Iganädalaste unikaalsete kasutajate arv on kasvanud ligi 500-ni, mis on umbes kaks korda rohkem kui aasta varem. Lisaks kutsuti ellu igakuine kiirelt populaarsust koguv valdkondlik üleilmse eestluse uudiskiri (eesti ja inglise keeles). Iga nädal ilmub Eesti Rahvusringhäälingu ingliskeelsete uudiste portaalis Global Estonian Report. Jätkus 2020. aastal algatatud vajalik diasporaa väljaannete toetusprogramm. 2021. aastal said rahastuse seitse väljaannet üle maailma kogusummas 34 807 eurot. Tegevuskava tegevussuund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Käesoleva tegevussuuna tähtsaim edusamm on omaalgatuslike projektide toetusprogrammi ellukutsumine ja käivitamine, mis võimaldab toetuseid mitmekesistele projektidele Eesti väliskogukondades või Eestis diasporaateemade kohta. 2021. aastal sai katsevoorus toetust 22 projekti. Väga oluline on koostöö välismaal elavate Eesti päritolu noortega, et nad oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga seoksid. Seetõttu algas 2021. aastal ettevalmistus stipendiumiprogrammi loomiseks, mille abil välismaal elavad Eesti juurtega noored (vanuses 21–35) saavad Eestisse erialasele praktikale tulla. Välismaal olles Eesti ühiskonnaelus osalemist soodustab kindlasti 2021. aastal algatatud foorum „Virtuaalfoorum eestlastele välismaal“ ellukutsumine. 2021. aastal toimus foorum edukalt kaks korda ning seda jätkatakse regulaarselt ka järgmistel aastatel. Väga olulisel kohal on kvaliteetsete konsulaarteenuste tagamine, seda eriti pandeemia ja teiste kriiside kontekstis. Tegevuskava tegevussuund 3. Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine 2021. aasta lõpuks on välja töötatud järgmised riiklikud teenused sujuvamaks tagasipöördumiseks: kolmes keeles info veebilehel, nõustamine nii kontaktselt kui ka virtuaalselt, vajaduspõhine tagasipöördumistoetus, kogemuskohtumised grupis ja keeleõpe. Samuti on üldhariduskoolides olemas toetavad teenused põhikoolis käivatele tagasipöördujatele. Suurendatakse ka teadlikkust tagasipöördumise valdkonnas ja kujundatakse hoiakuid ühiskonnas. Tagasipöördumisinfot ja nõuandeid jagati 497 inimesele, mida on oluliselt rohkem kui aasta varem. Nõustatutest pooled elasid veel välisriigis ja alles planeerisid tagasipöördumist. Tõusnud on Venemaal elavate eestlaste järeltulijate huvi selle vastu, kuidas saada oma esivanemate kaudu kodakondsust või kuidas Eestisse elama tulla. Kasvanud on Suurbritanniast tagasipöördujate osakaal, mis on seotud nii viiruse leviku kui ka Brexiti jõustumisega. Varasemast rohkem küsitakse nõu Soomest. Aktuaalsed teemad on tagasipöördumisprotsessi alustamine, laste haridustee jätkamine ja keeleõpe, tööturu võimalused ja toetused, mida Eesti pakub. Põhilised põhjused, miks Eestisse tagasi pöördutakse, on koduigatsus, parem tulevik lastele ja üldiselt turvalisem elukeskkond. Aasta jooksul toimus ka 11 virtuaalset kogemuskohtumist, kus oma lugusid kohanemisest Eestis jagasid 130 tagasipöördujat. Korraldati üks kontaktüritus peredele, kus osales 50 tagasipöördujat. Lisaks toimus augustis esimest korda noortele tagasipöördujatele 3-päevane seminar „Keel ja meel“, millest võttis osa 20 noort. See oli omamoodi kogemuskohtumine noortele, et leida endale Eestist mõttekaaslaseid, harjutada keelt ja uurida oma identiteeti. Tagasiside kogemuskohtumise formaadile oli väga positiivne. Tagasipöördumistoetust maksti kokku 31 taotlejale, kelle kaudu sai toetust 87 inimest. Välja maksti 68 121 eurot. Kogemuskohtumiste jaoks on loodud Facebooki leht „Tagasipöördujate klubi – Kogemuskohtumised“. Selle kaudu on tagasipöördumist puudutav info jõudnud ligi 10 000 inimeseni. Võtmeküsimuseks ongi tagasipöördumise võimalustest ja olemasolevatest tugiteenustest sihtrühmale teatamine ning tihedam suhtlus võimalike tagasipöördujatega. Selleks on varasemast enam tegeletud 18 tagasipöördujatele suunatud teenuste kommunikatsiooniga, et sihtgrupp ja sihtgrupiga kokku puutuvad ametnikud oleksid teadlikud pakutavast toest. Tagasipöördujate teemat on kajastatud tele- ja raadiosaadetes. 19  Foto: Siseministeerium PROGRAMM „Tugev PROGRAMMkodanikuühiskond“ „Tugev kodanikuühiskond“20 19 Peavastutaja: Siseministeerium • oleks poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav; Programmi eesmärk: tugev kodanikuühiskond • oleks usuvabadus kehtiva õiguskorra raames Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, tagatud. haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade Programmis on üks meede, mis koosneb viiest ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike programmi tegevusest. väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna 1. Teadlikud ja aktiivsed elanikud eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi 2. Võimekad ja hoolivad kogukonnad kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad 3. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed kodanikualgatuse toetamise võimalused ja ettevõtted toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning 4. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel 5. Usuvabaduse tagamine kehtiva õiguskorra kaasa rääkida. raames „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad 2021. aasta olulisimad edusammud: ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, „Eesti on • Eesti elanikud osalevad heategevuses uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne rohkem ja heategevuseks annetajaid riik“. on tulnud juurde. • Valiti strateegilised partnerid Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse kodanikuühiskonna valdkonnas kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja perioodiks 2021–2024. arengu toetamisele, et aastaks 2030: • Alustati võimekaid ja hoolivaid kogukondi • osaleksid eri vanuses Eesti elanikud soodustavate tegevustega (nt koosloome ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses; arenguprogramm). • oleksid kogukonnad võimekad ja hoolivad; • Usuühendustele anti tegevustoetusi, arendati • oleksid vabaühendused ja sotsiaalsed koostööd ning korraldati erinevaid ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. võimekad ja jätkusuutlikud; 20 Ametlikult kinnitatud programmi nimetus on: „Kodanikuühiskonna programm 2021–2024“. 20 Programmi mõõdikud21 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2018 2020 2021 2021 2022 Poliitika kujundamise Uuring „Kodanikualgatuse - - - - - kvaliteet22 institutsionaliseerumine“ Osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul Vabatahtlikus tegevuses - 49% - ≥ 49% ≥ 49% osalenud vabatahtlikus osalemise uuring tegevuses Eesti kodanikuühiskonna Ameerika Ühendriikide üldine elujõulisus 2.1 2.1 - ≤ 2,1 ≤ 2,1 arengukoostöö agentuur seitsmepalli- skaalal (USAID) (1 – suurim, 7 – väikseim) Meetme mõõdikud Osakaal MTÜ-dest, kellel on Uuring „Kodaniku- 33% rohkem kui kolm - - 33% 33% algatuse institutsio- (2017) rahastamisallikat naliseerumine“ Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja 40,3 48,9 Maksu- ja Tolliamet, - 42 mln € 43 mln € kuulujatele tehtud annetuste mln € mln € INF 9 kogusumma 9625 / 9625 / 9800 / Palgaliste töötajatega MTÜ-de 9300 / Majandusaasta aruanded, 24% - arv ja osakaal 22,5% 24% 25% sh korteriühistud (2019) Osakaal Eesti elanikest, kes 14% väljendavad - - Täpsustub European Values Survey (2017) postmaterialistlikke väärtusi Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 6 129 6 855 5 016 Investeeringud 3 314 235 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed 1. jaanuari 2022. aasta andmetel on Eestis registreeritud 23 337 mittetulundusühingut ja 819 sihtasutust. Lisandus registreeritud vabaühendusi, sh asutati uusi mittetulundusühinguid. MTÜ-dest 91% kasutab igapäevase töökeelena eesti keelt, 18% vene keelt ja 10% inglise keelt. Olgugi et registreeritud organisatsioonide arv ei anna iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline jälgida registreerimise trendi. Enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Kõige levinumad tegevus- valdkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst. 21 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2021. aasta tulemused on aruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2022. ja 2023. aastal ning osad tulemused möödunud aasta kohta selguvad 2022. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid näitajaid ja antud hinnang ellu viidud tegevuste mõjususele. 22 Mõõdikut oli algselt kavas kasutada, kuid „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ koostamisel otsustati, selle asemel kasutada mõõdikut: „Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda“, mille algtase 2020. aastal oli 48% ning siht on seda tulemust langetada. 21 Vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas 2021. aastal olulisi muutusi ei toimunud. Põhilist negatiivset mõju sektorile avaldasid endiselt koroonapiirangud, millega kohanedes kujundasid vabaühendused oma tegevust ümber. Küll aga paranes märgatavalt Eesti elanike heategevuses osalemine: aastatel 2015–2020 on heategevuseks annetamine kasvanud 58%. Kui 2015. aastal annetati vabaühendustele 30,9 miljonit eurot, siis 2020. aastal juba 48,9 miljonit eurot. 2020. aastal lisandunud võimalust annetada tulumaksutagastus meelepärasele vabaühendusele on kasutatud üle 7300 korra kogusummas 304 000 eurot. 2021. aasta heategevuse statistika selgub 2022. aasta suvel, kuid mõningaid järeldusi saab teha 2021. aasta detsembris avaldatud uuringu „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks“ tulemuste põhjal. Uuringu andmetel on viimase 12 kuu jooksul annetanud raha 51% ja esemeid 47% vastajatest ning ostnud heategevustooteid 42% vastajatest. Võrreldes 2017. aasta uuringuga ollakse sagedamini valmis annetama veidi suuremaid summasid. Samuti on kasvanud püsiannetajate osakaal, mis on võrreldes 2017. aastaga 7% suurem, ulatudes 2021. aastal 19%-ni. 24. veebruaril alanud sõda Ukrainas on tõestanud Eesti elanike heategevusvalmidust: vaid mõne nädalaga on suuremad kriisiga tegelevad vabaühendused kogunud annetusi suurusjärgus 10 miljonit eurot. Kodanikuühiskonna arengu jaoks oli oluline edusamm „Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“23 kinnitamine. Programm koostati põhjaliku kaasamisprotsessi abil ja selle eesmärkide elluviimiseks otsis Siseministeerium 2021. aasta kevadel kodanikuühiskonna valdkonnas perioodiks 2021–2024 strateegilisi partnereid. Konkursi tulemusel valiti neli partnerit. Tööd jätkasid kodanikuühiskonnas väärtustatud ja hinnatud vabaühenduste võimekuse toetaja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) ning Siseministeeriumi tellimusel ja KÜSK-i koordineerimisel maakondlik tasuta nõustamisteenus kodanikuühiskonnale. Siseministeeriumi valitsemisala kõrval on kodanikuühiskonnale jätkuvalt oluline positiivne mõju Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud aktiivsete kodanike fondil24, millest toetatakse aastatel 2019–2023 Eesti kodanikuühiskonda 3,3 miljoni euroga. 2021. aasta jooksul said hoo sisse ka kogukondade võimestamise tegevused. Algatati KOV-ide ja kogukondade koosloome arenguprogramm ning kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss. Arenguprogramm on KOV-ides ja kogukondades tehtud küsitluse ja intervjuude tulemusena esmakordne süsteemne lähenemine kohaliku tasandi koostöö edendamiseks ja kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamiseks. Arenguprogrammis omandavad kümme KOV-ide ja kogukondade meeskonda põhjalikud teadmised koosloomest ning rakendavad õpitut oma piirkonnas kogukondade koostöö arendamiseks. Programmi järel valmib ka kogukondadega koosloome mudel, mida on igal KOV-il võimalik võtta lihtsa vaevaga üle ja oma piirkonnas rakendada. Arenguprogrammile lisaks algatas KÜSK kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursi, mille eesmärk on toetada motiveeritud ning kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajaid. Olulisimad edusammud 2021. aastal • Eesti elanikud osalevad heategevuses rohkem ja heategevuseks annetajaid on tulnud juurde. • Valiti strateegilised partnerid kodanikuühiskonna valdkonnas perioodiks 2021–2024. • Alustati võimekaid ja hoolivaid kogukondi soodustavate tegevustega (nt koosloome arenguprogramm). • Usuühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2022–2025 • Kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisega on vaja senisest enam tegeleda. Kaasa on vaja aidata kohalike omavalitsuste koostööle kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning elanike rahulolu kasvule kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele tuleb võtta kogukonnakeskne lähenemisviis ja 23 Programmi täiendati „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ koostamisel ja selle uus nimetus on „Kogukondlik Eesti“. 24 Active Citizens Fund (ACF). 22  kujundada maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse ümber. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks on plaanis käivitada ja arendada vabatahtlike võrgustikku. Võrgustiku eesmärk on adekvaatse ja kontrollitud info jõudmine keskvõimu tasandilt rohujuure tasandini ja rohujuure tasandilt keskvõimu tasandile otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii COVID kui Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ja on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. • Kaks aastat kestnud COVID-19-st tingitud muutused on välja toonud vajaduse luua kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond, mis aitab riigil kodanikuühiskonna kaudu paindlikult ja kiiresti ennetada või lahendada kogukondlikke või ühiskondlikke probleeme. Sellega kasvab kodanikuühiskonna roll ühiskondlike probleemide ennetamisel ja lahendamisel, innovaatiline mõtteviis, pikas plaanis väheneb ühiskondlike probleemidega tegelemise kulu riigieelarvele. • Jätkuvalt on vaja toetada sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Tõsta tuleb sotsiaalse ettevõtluse tuntust, selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid, kasvatada loodud töökohtade arvu ja selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge saada. • Vaja on luua võimalusi kaasata annetamisel paremini eraraha. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on kavas teha maksupoliitika muutmise analüüs ja ettepanekud. Ukraina sõjaga arvestades on kavas luua ettevõtetele võimalus annetada tulumaksuvabalt Ukraina kriisiga tegelevatele Eesti vabaühendustele. • Ukraina sõja mõju tõttu on vaja mõelda ka läbi ja valmistada ette saabunud põgenike kaasamine ühiskonda, sh neile vabatahtliku tegevuse võimalused. Programmi tegevuste elluviimine 2021. aasta Programmi tegevus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed elanikud Üks oluline suund oli tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Selleks korraldati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi avalik taotlusvoor „Eestis elavate kolmandate riikide kodanike kaasamine vabatahtlikku tegevusse“, mille eesmärk on suurendada Eestis elavate kolmandate riikide kodanike osalemist vabatahtlikus tegevuses tööandjate, KOV-ide ja ülikoolide kaudu. Projekti raames töötab Vabaühenduste Liit välja vahendusteenuse, mis viib vabatahtlike kaasamiseks omavahel kokku vabaühendused ning tööandjad, ülikoolid ja KOV-id. Lisaks tehakse arendustegevusi vabaühendustele. Vabaühendustes tegutsevate eestvedajate väsimise ja vähese järelkasvu probleemiga tegelemiseks korraldab Vabaühenduste Liit aktiivsete kodanike fondi toel vabaühenduste tulevikujuhtide arenguprogrammi, et tuua vabakonda uusi inspireerivaid eestvedajaid, kellega koos Eesti ühiskonna arengut toetada. Arenguprogrammi on oodatud inimesed, kellel on huvi ja soov võtta tulevikus vastutus ümbritseva keskkonna eest ja osaleda vabaühenduse juhina võimekate organisatsioonide ülesehitamisel. Eelistatud on kandidaadid, kes ei juhi praegu vabaühendust ja ei ole seda varem teinud. Programmi teine lend alustas novembris 2021. Et edendada heategevuseks annetamist, on Siseministeerium koostamas analüüsi ja ettepanekuid, mis motiveeriksid senisest enam nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid kodanikuühiskonda annetama. Ettepanekud on kavas esitada 2022. aasta kevadel Vabariigi Valitsusele. Ettepanekute teemal toimus 28. septembril 2021 Riigikogu põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni avalik ühisistung heategevuse olukorra kohta Eestis. Taaskord toimusid juba traditsiooniks saanud üle-eestilised annetamistalgud, mis on kolme aastaga kogunud heategevuseks üle 500 000 euro. Vabatahtlike kaasamise vallas valmis Siseministeeriumi eestvedamisel analüüs vabatahtlike kindlustamisest ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu. Analüüsi tulemuste alusel on 2022. aastal kavas korraldada infoseminarid 23 suurematele vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele ning koostada ka kirjalik meelespea, mida vabatahtlike kaasamisel silmas pidada, et maandada vabatahtlike ravi- ja õnnetusjuhtumite riski. 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse. 2021. aastal võttis Siseministeerium üle seni Kultuuriministeeriumi korraldatud aasta kodaniku aunimetuse konkursi. 26. novembril toimus kodanikupäeva pidulik tänuüritus, kus siseminister andis üle aasta kodaniku aunimetuse Irja Lutsarile ning 15 kodanikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele kodanikele. Sedalaadi tunnustussündmuste korraldamine aitab toetada Eesti arengut ning ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagada siseturvalisust. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas. Kõik tunnustuse saajad on avaldatud eesti.ee veebisaidil. Kodanikupäeva paiku toimusid ka maakondlikud tunnustussündmused, mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused. Traditsiooniliselt vabatahtlike päeva puhul detsembris korraldatav vabatahtlike tunnustuskonkurss toimus sel korral 2022. aasta veebruaris. Programmi tegevus 1.2. Võimekad ja hoolivad kogukonnad Programmi tegevus „Võimekad ja hoolivad kogukonnad“ ei ole varem olnud riiklikes kodanikuühiskonna strateegiadokumentides nii suure tähelepanu all. Sellega tegelemine on aga kodanikuühiskonna arenguks tähtis, kuivõrd paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sh sõprus-, tutvus- ja naabruskondades, ning kogukondadel on suur roll inimeste suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. 2021. aasta jooksul said kogukondade võimestamise tegevused hoo sisse. Esmalt tegi Siseministeerium KOV-ide ja kogukondade seas hea koostööpraktika väljaselgitamiseks veebiküsitluse. Seejärel valiti kogukondade arendamisega seotud pooltega kogutud praktikast välja huvipakkuvamad ja silmapaistvamad näited ning tehti 12 piirkonna KOV-i ja kogukondade esindajatega põhjalikumad intervjuud heade näidete avamiseks. Kogutud head näited on avaldatud Siseministeeriumi veebisaidil. Kogutud näidetest ja intervjuudest koorus välja vajadus töötada välja KOV-ide ja kogukondade koosloome mudel. Selleks kuulutas Siseministeerium välja arenguprogrammi elluviija leidmiseks projektikonkursi, mille võitis Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ühistaotlus. Projekti raames toimub esimest korda kohaliku tasandi koostöö edendamiseks ja kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamiseks koolitusprogramm. Programmis omandavad kümme KOV-ide ja kogukondade meeskonda põhjalikud teadmised koosloomest ja rakendavad õpitut oma piirkonnas kogukondade koostöö arendamiseks. Programmi lõpus valmib kogukondadega koosloome mudel, mida on igal KOV-il võimalik võtta lihtsa vaevaga üle ja oma piirkonnas rakendada. Arenguprogrammile lisaks algatas KÜSK kogukonna eestvedaja stipendiumi konkursi, mille eesmärk on toetada motiveeritud ning kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajaid. Konkursile esitas taotluse 121 inimest. Stipendium on kuni 5000 eurot ja konkursi kogueelarve 125 000 eurot. Koroonakriisi ajal oma tööd alustanud ja 2021. aastal seda jätkanud kodanikuühiskonna kriisivõrgustik aitas samuti kogukondade rolli tugevdada. Kriisivõrgustiku eesmärk on leppida kokku adekvaatse info liikumine kriisiolukordades riigiasutustelt kogukondadesse ja vastupidi koos iga poole rolli ja ülesannetega võrgustikus. Võrgustik jätkab tööd 2022. aastal. 2021. aastal korraldati kolmandat korda koolinoorte konkurss „Koos suudame“, mida viiakse seekord ellu koostöös MTÜ-ga Proovikivi. Konkursi eesmärk on innustada noori koostööle eakaaslastega, et panna end üheskoos proovile ning mõelda oma kogukonna (nt kool või kodukoha kogukond) või kogu ühiskonna probleemidele ja sellele, kuidas üheskoos kogukonna liikmetega neid probleeme kodanikualgatusega lahendada. Konkursi tulemused selguvad mais 2022. Programmi tegevus 1.3. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete vallas on oluline osa KÜSK-il. 2021. aastal viidi KÜSK-i taotlusvoorusid ellu samamoodi nagu varasematel aastatel. Muudatus tehti arenguhüppe voorus, kus seati 24 tingimus, et pool eelarvest on mõeldud üleriigilisteks ja pool piirkondlikeks projektideks. Muudatuse tingis asjaolu, et varem on toetusesaajad olnud valdavalt üle-eestilised organisatsioonid, kuid nüüd on võimalik toetada varasemast rohkem ka kohaliku või maakondliku tasandi algatusi. NULA programm (inkubaator ja starditoetuste konkurss) on jätkuvalt väga hästi toimiv toetustegevus ja kavas on sellega kindlasti jätkata. Rakenduspartner on Heateo SA, kes viib NULA inkubaatori tegevusi ellu kolmel aastal kuni aastani 2023. NULA olulisusest ja nähtavusest ühiskonnas annab märku 2021. aasta lõpus NULA inkubaatori toetamiseks koostöölepingu sõlminud Luminor Bank AS, kes pakub omalt poolt inkubaatoris kasutamiseks mentoreid ja kuni 15 000 eurot NULA kommunikatsioonitegevusteks. KÜSK-i rahvusvahelise koostöö toetamise konkurssides on taotlemise aktiivsus alates 2020. aasta koroonakriisist märgatavalt vähenenud. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühendustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ja valdkonnale olulistel sündmustel välismaal ning korraldada rahvusvaheliste katusorganisatsioonide sündmusi Eestis. Kõik need tegevused aitavad suurendada vabaühenduste võimekust ja annavad võimaluse näha oma tegevuse tulemusi laiemas kontekstis. Sarnast toetust ei ole vabaühendustel võimalik taotleda teistest programmidest, seepärast on oluline, et KÜSK jätkaks rahvusvahelise koostöö toetamist. KÜSK jätkas ka Välisministeeriumiga koostöös Eesti väliskogukondade väljaannete toetusprogrammi ellu viimist. Programmi kaudu on võimalik kaasata mujal elavaid eestlasi mõtlema Eesti ühiskonna teemades kaasa. Korraldati inspiratsioonipäev, mis sai väga head tagasisidet. Uue teemana hakkab KÜSK koostöös Välisministeeriumiga viima 2022. aastal ellu 2021. aastal ettevalmistatud programmi „Rahvuskaaslastest noortele suunatud stipendiumprogramm erialase praktika teostamiseks Eestis“. Euroopa Komisjoni rahastuse saanud rahvusvaheline koostööprojekt sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomiseks aitab luua head võimalused sotsiaalse innovatsiooni tutvustamiseks KÜSK-i sihtrühmale ehk vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, aga ka laiemalt era- ja avalikule sektorile. Sotsiaalse innovatsiooni pädevust on Eestis mitmes ülikoolis ja asutuses, kuid seni pole seda süsteemselt ja koordineeritult riigi tasandil arendatud. Euroopa kodanike kontaktpunkt lõpetas oma tegevuse 31.03.2021. Kontaktpunkti tööga kokku puutunud vabaühenduste tagasiside KÜSK-i tegevusele oli väga hea. KÜSK esitas ka taotluse saada Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kontaktpunktiks perioodil 2021–2022. Taotlus rahuldati ja tegevused on käimas. 2021. aasta lõpu seisuga töötab üle Eesti kokku 18 vabaühenduste konsultanti, neist kaks vene töökeelega ja lisaks üks, kes nõustab vajaduse korral vene keeles. Kaheksa konsultanti pakuvad nõustamist inglise keeles. Konsultandid osutavad tasuta nõustamisteenust vabaühendustele kogu elutsükli jooksul, st eestvedajate inspireerimisest kuni vabaühenduse lõpetamiseni. Aasta jooksul nõustasid konsultandid kokku 1772 korral, millele lisandus ligi 23 000 külastust mtyabi.ee veebikeskkonnas. 2021. aastal korraldasid vabaühenduste konsultandid 27 infopäeva ja 26 koolitust, kuhu olid osalema oodatud nii vabaühenduste liikmed kui ka kõik muud aktiivsed inimesed. Vabaühenduste konsultandid nõustavad järjepidevalt inimesi, kes soovivad nõu vabaühenduse loomise ja sellega seotud tegevuste kohta. KÜSK-i toetusel tehti 2021. aastal Eesti elanikele ka nn demokraatiatreeninguid arvamusfestivalil ja Vabamu demokraatiateemalisel rändnäitusel „30 aastat iseseisvat riiki“, mis külastas kokku 15 paika üle Eesti. Et soodustada sotsiaalsete ettevõtete ja vabaühenduste omatulu teenimist, on Siseministeerium pidanud läbirääkimisi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et kõrvaldada ettevõtlustoetuste piirangud vabaühendusena tegutsevatele organisatsioonidele. Vahetulemusena lisati vabaühendused nn turutõrkeuuringusse, milles selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses esineb vabaühenduste jaoks turul pakutavates finantsinstrumentides turutõrge, mida oleks võimalik järgmise perioodi struktuurivahenditega kõrvaldada. Uuringu tulemused selguvad 2022. aastal ja saavad aluseks läbirääkimiste jätkamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Vabaühenduste halduskoormuse vähendamisega on seotud Justiitsministeeriumi eestveetav ühinguõiguse revisjon, mis puudutab ka vabaühenduste tegutsemiskeskkonda. Revisjoni raames on esitatud projekt mittetulundusühingute seaduse muutmise seaduse eelnõuks, mis peaks leevendama MTÜ-de 25 aruandluskohustust, lihtsustama väiksemate MTÜ-de tegevust ja vähendama halduskoormust. Paraku ei ole suurema mõjuga eelnõu(d) veel Riigikogu menetlusse jõudnud. Programmi tegevus 1.4. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud viimastel aastatel muutusteta25. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid huvikaitsetegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil tegelevad huvikaitsega vabaühenduste ja külade ümarlauad ning kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. KÜSK-i tellimusel ning maakondlike arenduskeskuste ja Tallinna Ülikooliga koostöös valmis 2021. aasta kevadel uuring „Vabaühenduste rahastamine kohalikes omavalitsustes“, milles anti ülevaade vabaühenduste rahastamisest KOV-ides ja KOV-ide tegevuse vastavusest vabaühenduste rahastamise juhendmaterjalis kirjeldatud põhimõtetele. Uuringu tulemusi ja soovitusi jagati KOV-idele kirjalikult ning KÜSK külastas 2021. aastal mõnda omavalitsusliitu, kus tutvustati uuringu tulemusi põhjalikumalt ja arutati vabaühenduste läbipaistvat rahastamist. Uuringu tulemustest selgus, et kodanikuühiskonna rahastamine KOV-ides on nelja aasta jooksul suurenenud ja muutunud selgemaks. Kui 2016. aasta tulemuste põhjal ei olnud vabaühenduste rahalise toetamise võimalust 7%-l KOV-idest, siis nüüd selliseid KOV-e enam ei ole. Uuringu tulemustest selgus, et kuigi rahastamisinfo avalikustamine on üldkokkuvõttes paranenud, on arenguruumi. Näiteks ei ole 16 KOV-i rahastamiskord kehtivate põhimõtetega kooskõlas. Samuti on probleeme rahastamisinfo ligipääsetavusega, vabaühenduste osalemisega otsustusprotsessides ja rahastamise paindlikkusega. Uuringu jätkutegevusena on Siseministeeriumil kavas uuendada 2013. aastal koostatud vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali sügiseks 2022. 2021. aastal lõppes ka Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös tellitud strateegilise partnerluse tugevdamise arenguprogramm. Programmi laiem eesmärk oli parandada ministeeriumite ja partnerite koostööd (planeerimine, sisustamine, tulemuste hindamine), võttes kasutusele strateegilise partnerluse kui koostöövormi. Selleks töötati välja strateegilise partnerluse juhend ning juurutati seda ministeeriumite ja vabaühenduste koolitamise kaudu. Varem ei ole ministeeriume ja vabaühendusi strateegilise partnerluse kasulikkuse ja võimaluste, samuti väljakutsete teemal koolitatud. 2022. aastal on Siseministeeriumil kavas tegeleda strateegilise partnerluse arenguprogrammi järelmitega edasi, st töötada koostöös partneritega kodanikuühiskonnast ja ministeeriumitest välja sobiv strateegilise partnerluse kontseptsioon ja selle rakendamise mudel, et esindusorganisatsioone paremini kaasata. Selle raames täpsustatakse strateegilise partnerluse olemust ja raamistikku ning vaadatakse üle ja kaasajastatakse olemasolevaid juhendmaterjale, sh on see tegevus osaliselt seotud eelmises lõigus kirjeldatuga. Programmi eesmärkide elluviimiseks otsis Siseministeerium 2021. aasta kevadel strateegilisi partnereid kodanikuühiskonna valdkonnas perioodiks 2021–2024. Konkursi tulemusena on partneriteks järgmisel perioodil neli vabaühendust: • elanike aktiivsuse suurendamiseks hakkavad Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arendus- keskused parandama Eesti elanike teadlikkust kodanikuühiskonna toimevormidest ja vabaühendustest ning tegelema vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide nõustamise ja toetamisega; • hoolivate ja võimekate kogukondade toetamiseks hakkab Sotsiaalse Innovatsiooni Labor aitama kaasa süsteemsele ja võrgustikupõhisele kaasamisele kohalikul tasandil ning suurendama koostööd KOV-i ja riigiga; • vabaühenduste võimekuse toetamiseks aitavad Vabaühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arendus- keskused parandada vabaühenduste majanduslikke teadmisi ja oskusi; 25 2020 CIVIL SOCIETY ORGANIZATION SUSTAINABILITY INDEX; https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/csosi-europe-eurasia-2020-report.pdf. 26 • sotsiaalsete ettevõtete võimekuse parandamiseks aitab MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik oma tegevusega parandada sotsiaalsete ettevõtete tegutsemiskeskkonda ja töötab selle nimel, et sotsiaalsed ettevõtted oleksid jätkusuutlikud. Programmi tegevus 1.5. Usuvabaduse tagamine kehtiva õiguskorra raames Usuvabaduse tagamisel võetakse arvesse ja rakendatakse teadmispõhist poliitikat, arvestatakse ühiskonnas toimuvate muutustega ning kohandatakse senist head praktikat uuenevale olukorrale. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. 2021. aastal suunati nendesse tegevustesse üle 2,5 miljoni euro. Valdavalt tegevustoetustena nii Siseministeeriumi poolt otse kui ka Eesti Kirikute Nõukogu (edaspidi EKN) kaudu eraldatav riigi tugi võimaldab teostada Vabariigi Valitsuse ja EKN-i vahel 2002. aastal sõlmitud ühishuvide protokolli ning Siseministeeriumi ja EKN-i 2020. aasta koostöökokkuleppe eesmärke. Usulistele ühendustele antavate toetuste abil on paranenud toetusesaajate oikumeeniline moraali-, eetika-, haridus-, kultuuri-, diakoonia- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevus väljaspool kirikule või kogudusele iseloomulikke usuliste talituste ja teenistuste vorme. Riigi ja toetusesaajate koostöö arendamine soodustab ja arendab erinevate ühiskonnagruppide vahelist usaldust ja üksteisemõistmist ning üldinimlike väärtushinnangute avaldumisvormide aktsepteerimist. Riigi tugi on võimaldanud parandada usuliste ühenduste laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõhustada sotsiaalvaldkonna teenuseid, tegelda perenõustamisega ning vähendada perevägivalla ilminguid. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldati koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudiga hingehoidja baaskoolitus, mis hõlmas leina- ja kriisinõustamist, eakate ja psüühilise erivajadusega inimeste hingehoiu eripäraga arvestamist, perenõustamist ning aitavas ametis läbipõlemise vältimise komponente. Lisaks viidi läbi traumajärgse kriisinõustamise ja traumeeritud inimese toetamise koolitus. Samuti korraldati koolituspäev „Konflikt ja lepitus“. Koostöös Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga korraldati kombineeritud õppevormidega koolitus vaimulikele kriisiolukorras inimeste probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, mh infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. Nende koolituste tulemusena valmisid õppematerjalid hingehoiu põhimõtete ja meetodite ning hingehoiutöö valdkondade kohta (leinatöö, perenõustamine, eakate hingehoid, psüühilise erivajadusega inimeste hingehoid). Samuti on nende koolituste tulemusena suurenenud koostöö kaplanite, hingehoidjate, koguduste töötegijate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel. Riskide maandamise eesmärgil korraldati usulistele ühendustele koolitusi ja teabepäevi töökeskkonna riskianalüüsi koostamiseks, pühakodade tuleohutuse tagamiseks ja operatiivkaartide koostamiseks, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ning vaimulike abielu sõlmimise õiguse saamiseks. Usulisi ühendusi on nõustatud nende enesekorralduses, mh põhikirjade ja/või põhikirjamuudatuste ettevalmistamises registrisse kandmiseks. Samuti pakuti konsultatsioone, koolitusi jmt, et suurendada riigiasutuste ja KOV-i spetsialistide teadlikkust Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest. Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu aidati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste mäluobjektide säilimisele ja mittekaitsealuste pühapaikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste looduslike pühapaikade kaitsel on lisaks kultuuriloolisele tähendusele ka oluline usuvabaduse tagamise mõõde, kuna maausulistele on need objektid sakraalse tähendusega. Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on vahetus seoses nii teadmispõhiste otsuste vastu võtmisega kui ka eelarvamusvabama suhtumise kasvuga erinevates religioonides. Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond oleks korraldatud viisil, mis vähendaks negatiivsete nähtuste tekkimist juba varakult ning võimaldaks usuvabaduse teostamist nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil kehtiva õiguskonna raames. 27  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus PROGRAMM PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“26 „Nutikas rahvastikuarvestus“ 25 Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega 1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti tagamine kättesaadavad ja võimalusel automatiseeritud. 2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on tagamine aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal asjaajamisel. 2021. aasta olulisimad edusammud: „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi • Koostati RITA projekti „Mobiilne elu“ arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, lõpparuanne, milles on kirjas elukohaandmete „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja täpsuse ja e-suhtluse parandamiseks inimesekeskne riik“. lahendusi ja poliitikasoovitusi. Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse • Hakati Soomega vahetama X-tee27 tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh eri- kaudu rahvastikuregistri andmeid. nevaid tegevusi, mis tagavad, et rahvastiku- • Arendati KOV-ide volikogude andmed oleksid kvaliteetsed ning toetaksid riigi, valimiste uutmoodi korraldamiseks KOV-ide ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning (elektroonilised nimekirjad) rahvastikuregistri teabe taaskasutamist. Samuti rahvastikuregistrit. suurendatakse rahvastikuregistri töökindlust ja teenuste kasutusmugavust 26 Riigi eelarvestrateegia 2021–2024 järgi oleks pidanud programmi nimetus olema „Kestlik Eesti ja tõhusad rahvastikutoimingud“, kuid kuna rahvastikuministri ametikoht kaotati, muudeti programmi sisu, ulatust ja pealkirja. 27 X-tee on keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. 28 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Rahvastikuregistris olevate Statistikaamet elukohaandmete tegelikkusele 75% 75% 75% > 75% > 75% vastavate andmete osakaal Rahvastikuregistrisse tehtud Siseministeerium, päringute arv (miljonites) 119 125 168 > 125 > 125 rahvastikuregister Rahvastikuregistri Siseministeerium, e-teenuste arv 5 15 15 > 11 > 11 rahvastikuregister Rahvastikuregistri Recommy, e-teenuste rahulolu 59 70 74 > 69 > 69 rahvastikuregister soovitusindeks (SI) Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 568 6 311 5 394 Investeeringud 528 972 594 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed Rahvastikuregistri elukohaandmete kvaliteedi parandamiseks viidi 2021. aastal lõpule RITA mobiilse elu projekt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“28. Uuringu eesmärk oli leida toimivad lahendused, et parandada inimeste elukohaandmete täpsust rahvastikuregistris ning tõhustada riigi ja kodanike elektroonilist infovahetust, võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ja riigi võimekust lahendust hallata. Uuringus toodud poliitikasoovitused on aluseks lisaanalüüsile, et leida nende rakendamise võimalusi ja vajadusi, mis võivad tulevikus kaasa tuua ka elukohaandmete kvaliteedi kasvu. Rahvastikuregistri e-teenuste kasutamisel mõõdetava soovitusindeksi tase tõusis. Kuigi uusi teenuseid ei lisandunud, paranes indeks tänu e-teenuste edendamisele. Teenuste parandamiseks kasutati soovitusindeksi küsimisel kasutajate antud kommentaare: arendati e-teenuste kasutajavaadet ja täiendati tekste. 2021. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste kasutajatele 85 729 tagasisideküsimustikku, millele vastas 13 002 inimest ehk 15% kõigist, kellele kasutuskogemuse hindamiseks tagasisideküsimustik saadeti. Võrreldes 2020. aastaga tehti 2021. aastal rahvastikuregistrisse üle 40 miljoni päringu rohkem (kokku 168 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arvu kasv näitab, et rahvastikuregistri andmeid kasutatakse senisest rohkem. Sellega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugitegevuste suhtes, mis on vajalikud näiteks andmetele juurdepääsu otsuste tegemiseks ja andmete väljastamiseks. 2021. aastal koostati ja saadeti kooskõlastamisele uue perekonnaseisutoimingute seaduse väljatöötamise kavatsus. Kehtiv perekonnaseisutoimingute seadus on vastu võetud 2009. aastal, mis tähendab, et see on koostatud üle kümne aasta tagasi, pidades silmas toonast, valdavalt paberikeskset asjaajamist. Kaasaegses asjaajamises kasutatakse üha enam IT-valdkonna uuendusi: järjest enam luuakse avalikke e-teenuseid ning kasutatakse automaatotsuseid ja tehisintellekti. Seega tuleb ka perekonnaseisutoimingute kaasajastamisel ja õiguslike reeglite kehtestamisel nende arengutega arvestada. Lisaks liigutakse järjest enam paberivaba asjaajamise poole, mistõttu tuleb leida lahendus, kas ja kuidas oleks võimalik teha perekonnaseisutoiming nii inimese kui ka ametniku jaoks veel lihtsamaks ja mugavamaks, seadmata samas ohtu teenuse kvaliteeti. 28 Lisainfo: https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht. 29 Kuna kehtiv perekonnaseisutoimingute seadus on koostatud paberipõhise menetluse alusel, vaadatakse kogu seadus üle selle pilguga, kas oleks võimalik menetlusi lihtsustada ja muuta need võimaluse korral veel paindlikumaks. Uues perekonnaseisutoimingute seaduses soovitakse võimaldada suuremal määral otsuste automatiseerimist. See on vajalik, et vähendada avaliku sektori kulusid, vabastada ametnik ülesannetest, millega saab hakkama arvuti ja kus ametnike sekkumine lisaväärtust ei anna, ning muuta riigiga suhtlemine inimese jaoks veelgi kiiremaks ja mugavamaks. 2021. aastal koostati ka rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võeti Riigikogus vastu 23.02.2022. Seadus toob valdkonnas kaasa hulga muudatusi, mis lihtsustavad menetluste läbiviimist, nt toimingute automatiseerimine, või tagavad kvaliteetsemad andmed rahvastikuregistris, nt nõuded lisa-aadressile. Olulisimad edusammud 2021. aastal • Koostati RITA projekti „Mobiilne elu“ lõpparuanne, milles on kirjas elukohaandmete täpsuse ja e-suhtluse parandamiseks lahendusi ja poliitikasoovitusi. • Hakati Soomega vahetama X-tee kaudu rahvastikuregistri andmeid (suunaga Soomest Eestisse, Soome aga Eesti andmeid ei kasuta). • Arendati KOV-ide volikogude valimiste uutmoodi korraldamiseks (elektroonilised nimekirjad) rahvastikuregistrit ja rakendati uusi lahendusi valimiste korraldamisel. Olulisimad väljakutsed ehk mõjukamad tegevused aastatel 2022–2025 • Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine, sest see on vananenud ja ei toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist, ning projekti „Kaasaegse rahvastikuregistri väljaarendamine“ elluviimine. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu 230 erineva teenuse pakkumist nii era- kui avaliku sektori poolt – teenuste arv on kasvutrendis. Seetõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et inimeste andmed oleks igas olukorras kaitstud ja teenuste toimimine tagatud. • Valimiste korraldamises osalemine (Riigikogu valimised 2023, Euroopa Parlamendi valimised 2024, KOV-ide volikogude valimised 2025). • On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat andmekvaliteeti. On vaja aidata kaasa sellele, et rahvastikuregistri andmetega seotud teenused oleksid mugavad, lihtsalt üles ehitatud ja loogiliselt seotud. Seetõttu keskendutakse paremate teenuste loomisele (sh automatiseeritud ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused). • Nime- ja perekonnaseisutoimingut põhimõtete kaasajastamine. See aitab muuta perekonnasündmuste registreerimise lihtsamaks ja kaasajastada nimede valimise ning muutmise protsessi. Selleks on kavas ette valmistada uus nimeseadus ja perekonnaseisutoimingute seadus. • Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korraldamine (näiteks Soome, Läti, Leedu). • Ukraina sõjast tuleneva põgenikuvoo tõttu isikukoodide andmise protsessi muutmine (lisandus uus andmeandja) ja suuremahuline isikukoodide andmine. Programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmete kvaliteedi tagamine Rahvastikuregistri andmekvaliteedi üks probleem on kohtulahenditega rahvastikuregistrisse kantavate andmete kvaliteet, viivitused ja mittetäielikkus. Probleemi üks põhjusi on, et KOV-id sisestavad kohtulahendeid käsitsi, sest kohtute infosüsteem ei saada andmeid. 2021. aastal alustas Justiitsministeerium kohtulahendite andmete automaatse rahvastikuregistrisse edastamise analüüsiga. Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ühistööna 30 on koostamisel lähteülesanne luua võimekus edastada hooldusõiguste ja eestkoste lahendeid kohtute infosüsteemist otse rahvastikuregistrisse. Alustati analüüsiga, et kanda Sotsiaalkindlustusametist perelepituse andmeid (vanemate kokkulepet) hooldusõiguse muutmiseks rahvastikuregistrisse ja tagada andmevahetuse loomiseks tehnilised lahendused 2023. aasta keskpaigaks. 2021. aastal koostati ja menetleti rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus29. Muudatuste eesmärk on lihtsustada menetluste läbiviimist, nt automatiseerida toiminguid, tagada kvaliteetsemad andmed rahvastikuregistris ja täpsustada nõudeid lisa-aadressile. Rahvastikuregister.ee keskkonnas avati viimane eesti.ee keskkonnast üle toodud teenus: nimestatistika päring. Rahvastikuregistri teenustest on seega eesti.ee keskkonda jäänud ainult ametnikuportaali teenused, mille edasise arengu küsimused tuleb otsustada lähitulevikus. Algas rahvastikuregistri esimese sündmusteenuse – abielu – arendusprojekt, mille jaoks koostati 2021. aastal perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise eelnõu, lepiti koos partneritega kokku, kuidas sündmusteenuste loomist korraldatakse, ning kirjeldati ka peamisi tehnilisi vajadusi. Abielu sõlmimine kui sündmusteenus võimaldab e-teenusena esitada abieluavalduse, sõlmida abielu perekonnaseisuasutuses või notari või vaimuliku juures ning tellida isikut tõendavad dokumendid ühes jadas. Kooskõlastusringi läbis uue perekonnaseisutoimingute seaduse väljatöötamise kavatsus, et koostada uus perekonnaseisutoimingute seadus ning vaadata selle käigus üle ka rahvastikuregistri seadus ja nimeseadus. Eesmärk on võimaluse korral käsitleda erinevaid menetlusi puudutavaid sätteid ühes seaduses, et tekiks üldine rahvastiku toimingute valdkonna menetlusseadus. Lisaks tuleb üle vaadata menetluste sisu, neid lihtsustada ning muuta need kvaliteetsemaks ja paberivabamaks. 2021. aastal viidi lõpule RITA mobiilse elu projekt „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“30. Uuringu eesmärk oli leida toimivad lahendused, et parandada inimeste elukohaandmete täpsust rahvastikuregistris ning tõhustada riigi ja kodanike elektroonilist infovahetust, võttes seejuures arvesse inimeste mobiilsust, digiajastu võimalusi ning riigi võimekust lahendust hallata. Uuringus toodud poliitikasoovitused on aluseks lisaanalüüsile, et leida nende rakendamise võimalusi ja vajadusi, mis võivad tulevikus kaasa tuua ka elukohaandmete kvaliteedi kasvu. Valmis andmevahetuslahendus Eesti hariduse infosüsteemiga, millest hakati rahvastikuregistrisse edastama andmeid kõrgeima haridustaseme kohta. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga alustati perelepituse andmevahetusteenuse ehitamise analüüsiga. Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri andmete kättesaadavuse tagamine Riigi Infosüsteemi Amet tegi 2021. aastal rahvastikuregistri auditi ja üks ettepanek Siseministeeriumile oli üle vaadata kehtiv rahvastikuregistri andmete tervikluse alusel määratud turvaklass võimalusega seda tõsta. Siseministeeriumi ning selle infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ühistööna hinnati rahvastikuregistri turvaosaklassi tervikluse poolest uuesti ja otsustati seda mitte tõsta, vaid jääda T2-tasemele. Lätiga hakati vahetama rahvastikuregistrite surmaandmeid. Soomega jätkusid andmevahetuslepingute uuendamise läbirääkimised. Soomega algas X-tee kaudu igapäevane andmevahetus nende inimeste kohta, kelle kohta on esmases andmevahetuskanalis (nt e-posti teel) Eestile Soomes viibimise infot antud. Lõpetati KOV-ide volikogude valimiste korraldamiseks vajalikud rahvastikuregistri arendustööd, samuti tagati andmevahetus Riigi Infosüsteemi Ametiga. Esimest korda ei trükkinud Siseministeerium valijate nimekirju paberile, vaid need olid elektroonilised. Lisaks korraldas Siseministeerium valimiste teabelehtede saatmist. 29 Riigikogus võeti see vastu 23.02.2022. 30 Lisainfo: https://sisu.ut.ee/mobiilneelu/avaleht. 31  Foto: Erik Peinar, Riigikogu. PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ Peavastutaja: Siseministeerium Igakuise eraldise suurus on üks kaheteist- kümnendik aastasummast. Eraldise suurus on Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud erakonnad on tegutsemisvõimekad. kohtade arvuga. Samuti määratakse eraldis „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, ületanud valimiskünnist. „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja Programmis on üks programmi tegevus: inimesekeskne riik“. erakondade rahastamine. Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemis- 2021. aasta olulisimad edusammud: võimekuse. Selle jaoks on välja töötatud erakonda- • 100% eraldatud toetusest maksti de rahastamise süsteem vastavalt erakonna- erakondadele välja seaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdik Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Eraldatud toetuste osakaal 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve 2021 eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 413 5 413 5 413 Investeeringud 0 0 0 32 Olukorra analüüs ehk arengud ja väljakutsed ning programmi tegevuste elluviimine 2021. aastal Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid: • vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas; • vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas; • vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas. Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Siseministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on erakonnad Riigikogu valimistel saanud. 2021. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Reformierakonnale, Eesti Keskerakonnale, Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale, Isamaa Erakonnale, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Erakonnale Eesti 200. Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakonnad on tegutsemisvõimekad. Kuivõrd eraldatud toetuste osakaal oli 2021. aastal 100%, võib lugeda oodatava tulemuse täidetuks. 33  „KULTUUR JA SPORT“ 2021. AASTA TULEMUSARUANNE 1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021–2030“ arengukava „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav eesmärk ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Programmid ja Kultuuriprogramm 2021–2024: Kultuuripoliitika eesmärk on nende eesmärgid kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordiprogramm 2021–2024: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................................................4 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine..................................................................................................5 Olukorra lühianalüüs ....................................................................................................................................................6 Hindamised ja tõhustamiskavad ............................................................................................................................ 10 Ülevaade programmide elluviimisest ..................................................................................................................... 11 Programm: Kultuuriprogramm 2021-2024 ........................................................................................................... 11 Programmi mõõdikud ................................................................................................................................................ 11 Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed ................................................................................................ 11 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2021. aastal ............................................................................. 15 MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine........................................ 15 MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise ........................................................... 21 toetamine ja arendamine ..................................................................................................................................... 21 MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja .................................................................... 24 rahvusvahelistumine ............................................................................................................................................. 24 Programmi kulud meetmete lõikes ja eelarve täitmine ...................................................................................... 26 Programm: Spordiprogramm 2021 – 2024.......................................................................................................... 27 Programmi mõõdikud ................................................................................................................................................ 27 Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed ................................................................................................ 27 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2021. aastal ............................................................................. 29 MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ............................................................................................................ 29 MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine ........................................................................... 34 Programmi kulud meetmete lõikes ja eelarve täitmine ...................................................................................... 35 3 Sissejuhatus Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2021–2024 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiadokumendis „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (edaspidi „Kultuur 2030“) ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). Aruandes tuuakse välja kultuuri valdkonna ja spordi valdkonna olulisemad Kultuuriministeeriumi elluviidud tegevused ning ülevaade väljakutsetest ja kitsaskohtadest. Tulenevalt sellest, et osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut läbi ei viidud. Kultuuriprogrammis kajastuvad ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum, kes panustavad oma teenustega programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja saavutatud tulemustesse. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (sh Eesti Kultuurkapital) oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ning pakutavad teenused. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Alates 01.01.2021 teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (EOK), millel on 31.12.2021 seisuga 124 liiget, sh 70 spordialaliitu, 19 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. 4 Tulemusvaldkonna mõõdikud ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 2035 80 Statistika- Elanike kultuurielus osalemine, % - 73,8 - - - amet Liikumisharrastusega Tervise regulaarselt (2 x nädalas 30 min) - 44,8 - Arengu tegelevate inimeste osakaal 16- - 47 Instituut 64 vanusegrupist, % Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna eelarve jaotus programmide lõikes1 68892038; 17% 328273405; 83% Kultuuriprogramm Spordiprogramm Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve (eurot) Lõplik eelarve (eurot) Täitmine (eurot) Kulud 268 666 183 396 189 455 305 914 528 Investeeringud 23 000 975 988 750 337 1 Lõplik eelarve, kulud ja investeeringud summeeritult. 5 Olukorra lühianalüüs Eesti 2035 sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamisse. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad. Eesti 2035 strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik. Üheks näitajaks meie kultuuriruumi elujõulisusest on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Eesti 2035 ja „Kultuur 2030“ arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15- aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Kui vaadata inimeste endi hinnanguid võimalustele kultuurielus osaleda, siis 2020. aasta jaanuaris toimus vähemalt 16-aastaste Eesti elanike seas 76 kohalikus omavalitsuses elukeskkonna rahulolu uuring, mille tulemusel on Eesti kohta tervikuna vastanute rahulolu vaba aja kultuurse veetmise võimalustega väga hea või pigem hea (62,8% vastanutest), olles mõnevõrra kõrgem linnas (70%) kui alevikes (62%) ja maapiirkondades (54,6%). Perioodi 2014-2021 tulemusena saab välja tuua, et Eesti kultuur on elujõuline ja kultuuri kättesaadavus on hea. Eeltoodu saab kinnitust nii rahastuse (sh rahvusvahelises võrdluses), kultuuriobjektidesse investeeringute kui kultuurisündmuste ja kultuuriasutuste külastajate arvu lõikes. Vaatamata eesti keele- ja kultuuriruumi väiksusele on meie kultuurimaastik mitmekesine ja kõrgetasemeline ning kultuur on Eesti inimestele oluline. Kultuuris osalemine on aastate jooksul suurenenud. Mitmes valdkonnas (kinod, teatrid, muuseumid) oli 2019. aasta külastatavuse poolest läbi aegade edukaim. 2020. aasta kevadel alanud ülemaailmne tervisekriis seoses COVID-19 pandeemia puhkemisega on oluliselt mõjutanud Eesti elu, sh kultuurielus osalemist, erinevaid kultuuri loomise võimalusi ja kogu Eesti kultuurivaldkonda tervikuna. Seetõttu on järgnevatel aastatel väga oluline kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitumise toetamine, uuteks kriisideks valmistumine ja arenguhüpete toetamine. 2021. a novembris kinnitas Vabariigi Valitsus “Kultuuri arengukava 2021-2030”, mille üldeesmärk on, et eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on ettevalmistatud ja alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeede, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Toetusena on eraldatud 1 miljon eurot, mis on suunatud kõigi põhikoolide õpilastele. 2022. aastal on planeeritud läbi viia analüüs esmaste järelduste tegemiseks meetmete rakendamisest, sh analüüsides täiendavate vahendite vajadust meetme eesmärgi saavutamiseks, kuna planeeritud oli meetme tunduvalt suuremas mahus rahastamine. 2021. alustati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist vastava uuringu läbiviimisega, väljatöötamiskavatsuse koostamine toimub 2022. aastal koos valdkonna laiapõhjalise kaasamisega. Eesmärk on koostöös loomeliitude, vabakutseliste loovisikute ja teiste osapooltega leida parimad lahendused nii loometöö õiglaseks tasustamiseks, sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse tagamiseks kui toimetuleku toetamiseks Eesti kultuuri mitmekesisusse ja arengusse panustavatele professionaalidele. Laiem eesmärk on panustada uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni 6  loomisesse. Uuringu kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut, neile sotsiaalsete garantiide tagamine on Kultuuriministeeriumi lähiaastate prioriteet. 2021. a toimus läbi erinevate projektide “Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023" tegevuskava elluviimine, mille raames arendatakse kultuuripärandi kättesaadavust ja kasutatavust ning tagatakse digitaalse kultuuripärandi pikaajaline säilimine. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist. Kokku on digitaalsena kättesaadav tänaseks u 38% kultuuripärandist. Uue toetusmeetme – kultuurikiirendi – loomise ettepanekuid kaalus Vabariigi Valitsus 2021. aastal ja 2022. aastal jätkuvad arutelud meetme rahastamise ja rakendamismudeli üle. Kiirendi eesmärgiks on eelkõige kultuurikorraldajate ja kultuuriorganisatsioonide pikaajalise mõjuga arenguhüpete ja innovatsiooni toetamine, et valdkond oleks igas mõttes kriisikindlam. 2021. aastal valmistati ette rahvaraamatukogude senise regulatsiooni muudatusi tagamaks rahvaraamatukogude teenuste ühtse kvaliteediga osutamist üleriigiliselt ja jätkusuutlikult ning integreeritult teiste avalike teenustega. Alates 01.01.2023 on planeeritud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas toimiva Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste liitmine Eesti Rahvusraamatukogu teenustega, millega tagatakse teenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning suurem teenuste arendamise võimekus. Muudatus tagab elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise ning panustab erivajadustega inimeste (sh laste ja noorte) ühiskondliku aktiivsuse toetamisse. Laulu- ja tantsupidude traditsiooni hoidmiseks annab Eesti Rahvakultuuri Keskus alates 2021. aastast toetust laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks, et Eesti jaoks väärtuslikud inimesed saaksid pühenduda oma üliolulisele tööle. COVID-19 puhangu ja sellest lähtuvate piirangutega seoses tehti mitmeid kiireid otsuseid ja ajutisi poliitikamuudatusi, et tagada kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus. Kultuuriministri ettepanekul eraldati kultuuri- ja spordivaldkonna kriisiabimeetmeteks 42 miljonit eurot, millega toetati läbi erinevate toetusmeetmete nii loovisikuid, kultuurikorraldajaid ja kultuuriasutusi kui ka spordialaliite, sportmängude meistriliiga klubisid, spordiobjekte, treenereid ja liikumisharrastuse korraldajaid. Eraldi meetmena eraldati vahendeid erasektori ja kohalike omavalitsuste kultuurikorraldajate teenuste ümberkorraldamiseks tagamaks sektori pikaajalist jätkusuutlikkust. Sündmuste korraldajatel oli võimalik taotleda tagatisabi kahjuhüvitiste voorust. 2021. aastal muudeti loovisikute ja loomeliitude seadust, millega suunati 8,5 miljonit lisaraha loometoetuste maksmiseks ning millega leevendati 2021. aasta lõpuni loometoetuse taotlemise tingimusi. Väljakutsed: - loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimuste parandamine; - kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate töö suurem väärtustamine; - kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt; - kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitumise toetamine; - erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine. Eelnimetatud väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 7 Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajaline strateegiadokument „Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. 2021. aasta oli Eesti spordile ajalooline. Tiitlivõistlustelt võideti täiskasvanute, juunioride ja noorte klassides kokku 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. 23 medalit (12%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. Tokyo suveolümpiamängudelt võideti vehklemise epee naiskonnavõistluses kuldmedal. COVID-19 pandeemia 2021. aasta võistluskalendrit märkimisväärselt ei mõjutanud. 2021. aastal peeti ka mõned 2020. aastal ära jäänud tiitlivõistlused. 2021. aasta jooksul valmisid jalgpallihallid Haapsalus ja Viljandis ning Hiiumaa Spordikeskus. Valmis sai Kääriku Spordikeskuse järjekordne etapp ning kasvas kunstlume tootmise võimekusega tervisespordikeskuste arv Eestis. Aastale jättis tugeva jälje koroonaviirus, mille tõkestamiseks seatud piirangutega kohanemine oli kahtlemata märksõnaks kõigi spordiorganisatsioonide, sportlaste ja treenerite jaoks. Samas oli sport rohkem avatud kui 2020. aastal. Piirangute mõju leevendamiseks eraldas riik spordivaldkonnale kokku 5,5 miljonit eurot. 2021. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks liikumisharrastuse kontseptsiooni ning 2022. aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku, et liikumisharrastuse reformi esimeste sammude elluviimiseks eraldatakse 2022. aastal 600 000 eurot. Liikumisaktiivsust (sh looduses liikumist) suurendavate tegevuspõhimõtete väljatöötamine ning inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse suurendamine ning terviseteadliku toitumise arendamine on ka „Eesti 2035“ tegevuskava ülesanne. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2020. aastal 44,8%, 2018. aastal 40,2% ning 2016. aastal 42% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid 75% Eesti lastest ei liigu piisavalt (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Sellega panustatakse ka „Eesti 2035“ tegevusse: Eesti pärandi ja identiteedi hoidmine, kultuuri- ja spordisündmuste korraldamine ja Eesti kui atraktiivse turismikoha tutvustamine, pöörates samal ajal rõhku Eesti külastajate positiivsele kogemusele ning selle tasakaalustatud mõjule kohalikule kultuurile ja keskkonnale. Suurematest võistlustest õnnestus korraldada 2021. aastal kergejõustiku U20 ja U23 Euroopa meistrivõistlused, autoralli maailmameistrivõistluste etapp Rally Estonia, võrkpalli meeste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir ja Tallinna Ironman. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riiklike toetuste kaasabil tuli spordivaldkond 2021. aastal koroonaviiruse leviku piirangute tingimustes suurte negatiivsete mõjudeta toime. Samas ei saa lõplikke järeldusi teha aasta ega kahe põhjal, sest COVID-19 mõjud võivad olla pikaajalised ning mitmeid majanduslikke ja spordispetsiifilisi mõjusid saab hinnata alles aastate pärast. Spordivaldkonnas on üle 3000 organisatsiooni ja üle 3500 spordiobjekti. Kõigil neil jäi ja jääb ka edaspidi koroonaviiruse tõttu saamata tulu nii toetajatelt kui ka eraisikutelt. Rahastamisega seotud ebakindlus püsib ka järgnevatel aastatel. Tõenäoliselt ei tule nii pea tagasi aastad 2018 ja 2019, kui liikumisharrastuse üritustel osalejate ja spordivõistluste pealtvaatajate arvud olid suuremad kui kunagi varem. Järgmiste aastate märksõnadeks on kindlasti organisatsioonide jaoks 8 kohanemine uue olukorraga ja uute lahenduste leidmine ning eraisikute jaoks nii enda kui oma laste sportimisharjumuste taastamine ja järjepidevuse hoidmine. Väljakutsed: - liikumisaktiivsuse tõstmisel tuleb endiselt tähelepanu pöörata valdkondadevahelise koostöö tõhusamaks muutmisele ning teaduspõhiste lahenduste otsimisele; - lähiaastatel on koos spordiorganisatsioonidega vaja treenerite töö väärtustamiseks viia treenerite palgad lähemale Eesti keskmisele tasemele, millest viimastel aastatel on kaugenetud. Eesmärgi saavutamiseks peab järgnevatel aastatel suurendama treenerite tööjõukulu toetuseks riigieelarvesse ette nähtud vahendite mahtu. - avaliku ruumi planeerimisel tuleb tõsta oluliseks igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi. - spordi rahastamise reformi jätkuna tuleks Eesti Kultuurkapital ümber kujundada peamiselt liikumisharrastuse toetajaks. Selleks on vaja suurendada spordivaldkonna eelarvet. - saavutusspordi edendamiseks on järgmistel aastatel vaja suurendada Team Estonia toetust. 9 Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega arutati Vabariigi Valitsuse poolt 28.04 2022. ning anti vastavad ülesanded ministeeriumidele. 10 Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esitatud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2021. aastal ja teave eelarve kasutamise kohta. Programm: Kultuuriprogramm 2021-2024 EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. VASTUTAJA: Kultuuriministeerium Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Elanike kultuurielus - 73,8% - - - Statistikaamet osalemine, % Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise positiivsed arengud ja väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Üheks näitajaks meie kultuuriruumi elujõulisusest on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Eesti 2035 ja Kultuur 2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020.1 aastal 73,8% 15- aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Kõige enam külastasid Eesti elanikud viimase uuringu kohaselt kino (51,6%), kultuurimälestisi (41,1) kontserte (38,7) ja muuseume (37,4%). Kultuurielus ei osalenud kahjuks 25,9% Eesti elanikkonnast. Paraku näeme ka üsna suuri regionaalseid erinevusi kultuurielus osalemise osas. Regionaalselt olid kõrgemad kultuuris osalemise näitajad Läänemaal (80,6%), Harjumaal (78,4%) ja Tartumaal (77,2%). Madalaimad aga Võrumaal (58,8%) ja Ida- Virumaal (61,3%). Naised osalesid kultuuris aktiivsemalt (75,6%) kui mehed (71,7%). Kõige suurem grupp, kes kultuurielus osalesid olid üliõpilased (94,9%), noored vanuses 15 – 24 (90,6%) ja 25 – 44 aastased inimesed (84,6%), osaajaga töötajad (84,6%) ja kõrgharidusega inimesed (82,7%). Rohkem jäid kultuurielust kõrvale põhiharidusega inimesed (63,8%) ja pensionärid (45,8%). Kui vaadata inimeste endi hinnanguid võimalustele kultuurielus osaleda, siis 2020. aasta jaanuaris toimus vähemalt 16-aastaste Eesti elanike seas 76 kohalikus omavalitsuses elukeskkonna rahulolu uuring, mille tulemusel on Eesti kohta tervikuna vastanute rahulolu vaba aja kultuurse veetmise võimalustega väga hea või pigem hea (62,8% vastanutest), olles mõnevõrra kõrgem linnas (70%) kui alevikes (62%) ja maapiirkondades (54,6%). 11 Eesti kirjanduse osas valikuvõimalusi on palju ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Toetades laenutusi raamatukogudest, on oluline toetada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetaks ja võimestaks loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjaniku- ja kunstnikupalga kõrval. Teatrit käidi 2019. aastal vaatamas ligi 1,3 miljonil korral, kokku anti 7047 etendust ja mängukavades oli 610 lavastust, millest uuslavastusi 222. Samas 2020. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19 seonduvatest piirangutest, kuna teatrikülastusi oli vaid 737 298, millele lisandub 48 407 veebikülastust. COVID-kriisile vaatamata ei toimunud etendusasutuste suurt pööret digilahenduste kasutamisele ning publikunumbreid mõjutasid oluliselt kehtestatud mahupiirangud ning muutuvad piirarvud. Samuti mõjutas valdkonda nn koroonatõendite nõude kehtestamine. Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri kättesaadavus üle Eesti. Riigikogule on esitatud etendusasutuste senise regulatsiooni muudatused, mille eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Samuti on eesmärgiks ligipääsetavuse edendamine, kuna kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele lisandub kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv 2019. aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljoni pealt 1,8 miljonile (2020) ja 1,39 miljonile (2021). Samas Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli 2021. aastal Eesti filmide turuosa kogu kinolevist 14%. Väljakutseks on kinokülastuste arvu taastamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide tootmise katkemise vältimiseks kui ka kinodele ja filmilevitajatele. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. 2021. ja 2020. aasta märgilisteks tegevusteks muusikavaldkonnas olid COVID-kriisist tingitult hübriidlahendused kontserdi- ja festivalikorralduses. Võimendus digilahenduste kasutamine, mis väljendus eelkõige elava muusika esitusega seotud veebiplatvormide väljatöötamises ja integreerimises igapäevasesse kontserdiellu. Tähelepanuväärne on Eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline tuntus ja potentsiaal – tippkollektiivid salvestavad nii eesti kui ka rahvusvahelist repertuaari maailma mõjukatele plaadifirmadele ning Arvo Pärt on endiselt Bachtracki statistikas esimeste seas. 12 Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln inimest. Kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure läbimurde potentsiaaliga. Kasvanud on ka võimekate kunstikorraldajate arv, kes on rahvusvaheliselt võrgustunud. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi ja jätab kesksete institutsioonide tegevuse rahastamisel Kultuurkapitalile liiga suure koormuse. Eriolukorra kehtestamisel ja järgnenud kriisis oli kunstivaldkond suurim Vabariigi Valitsuse kriisitoetustest toetatud vabakutseliste loometoetuste taotleja. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine, 2021-2023 renoveeritakse täielikult 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone. Samuti on eesmärgiks arendustegevused galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal, aga ka valdkonna statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine saaks olla endisest teadmistepõhine. Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool. Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud seotud Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühma tööga. Ekspertrühm tõi kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses riigi tasandil välja mitmeid süsteemseid probleeme ja võimalusi, mille lahendamine eeldab pidevat tähelepanu.. Ekspertrühm on teinud ettepaneku koondada otseselt ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. Kultuuriministeerium toetab programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel linnakeskusi üle Eesti. Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis toetades nii õpilastele kui ka õpetajatele ruumihariduse ja disainivaldkonna kursuste läbiviimist. 2018. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“, mille eesmärk oli kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viie aasta eest, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2021. aasta seisuga 174 muuseumi 227 külastuskohaga. Muuseumikülastusi oli 2021. aastal 1,68 miljonit. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, muuseumide alakasutatus haridussüsteemi poolt, vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg. Eelnevat toetama mõeldud riiklik rahastamissüsteem ei ole piisavalt tulemuspõhine ega jätkusuutlik. COVID-19 kriis tõi välja, et tuleb vähendada muuseumide liigset sõltuvust turismist laekuvatest piletituludest. Meie mäluasutustes asuv väärtuslik kultuuripärand on ohus, kui me ei taga muuseumitele kaasaegseid, turvalisi ja tõhusaid ühishoidlaid. Ühishoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille ettevalmistöödega 2021. aastal jätkati. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia- , kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2021. aastal 76,6%. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal on – 63,5%, mis tähendab, et 36,5% ehitismälestistest on halvas või avariilises seisukorras. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on otsene seos, kuna pärand säilib kõige paremini kui see on kasutuses. 13 2020. aastal oli Eestis 871 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Raamatukogukülastusi oli esmaste andmete alusel 2021. aastal 7,4 miljonit ja sellele lisaks 5,7 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest. Tulevikuteenuste kontekstis on kasutajate soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. 2020. aasta COVID-19 leviku perioodil tegelesid kümme omavalitsust raamatukappide soetamisega ja Tallinn tegi e-laenutuse teenuse ajutiselt üleriigiliselt kättesaadavaks. Hiiumaa vald alustas iseteenindusliku “avatud raamatukogu” teenuse arendamist, et pikendada raamatukogu ruumide kasutamise aega ja parandada väljaannete kättesaadavust. Kõik nimetatud teenused on seotud regionaalselt kultuurist osasaamisega digitaalsete vahendite abil. COVID-19 kriis tõi välja, et arendada tuleb raamatukogude tehnoloogilist võimekust ja sisu mitmekülgsust, et toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2021. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 100 harrastajat. Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat, hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras viia läbi andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. 2019. läbiviidud kollektiivijuhtide ja kollektiivide uuringuga väljaselgitatud probleemide lahendamiseks on käivitatud alates 2021. aastast kollektiivijuhtide palgatoetussüsteem. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. Läbi erinevate arengukavade on olnud eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeritakse dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Lisaks digiteerimisprojektidele on tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid. 2021. aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine ning alustati rahvustrükise digitaalarhiivi arhiivitarkvara hankimist ja Muuseumide Infosüsteemi MuIS 2.0 arendamist. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutseb kokku seitse kultuuriesindajat: Moskvas, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele tegutsejate/kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. 14 Eesti loomemajanduse sektorit on alates 2005. aastast kaardistatud 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Loomemajandussektoril on oluline osa SKP-st ning oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kuna kohalik turg on piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Seega on oluline jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2021. aastal Kultuuriprogramm 2021-2024 koosneb kolmest meetmest ja 16 tegevusest. MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks Eesmärk tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite Meetme kirjeldus põhitegevust ja projekte, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud 2019 Allikas 2020 2021 2021 2022 Teatrikülastuste arv Eesti Teatri Eestis 1,3 mln Agentuur 0,74 mln - 2 1 mln 1 mln Uuslavastuste arv Eesti Teatri 222 166 -3 180 180 Agentuur Kinokülastajate arv Eesti Filmi Instituut 3,69 1,8 1,39 3,0 3,0 2 Andmed avaldatakse 2022. a septembris. 3 Andmed avaldatakse 2022. a septembris. 15  Eesti filmide publiku Eesti Filmi Instituut turuosa suurus 17,85 26,72 14 11 14 kinolevis, % Tõlked eesti keelest Eesti Kirjanduse teistesse keeltesse Teabekeskus 70 71 86 70 70 (ilukirjandus/nimetust) Rahvusvaheliste Kaasaegse Kunsti (välisosalusega) 130 167 120 120 Eesti Keskus 184 kunstinäituste arv Rahvusvaheliste Kaasaegse Kunsti (välisosalusega) Eesti Keskus kunstinäituste osakaal kõigist Eestis 19,5 16 20 20 20 korraldatud näitustest, % Eesti kunstnike Eesti Kaasaegse osalemine Kunsti 138 - - 80 80 välisnäitustel (näituste Arenduskeskus arv) Eesti kunstnike Eesti Kaasaegse osalemine Kunsti 117 - - 110 110 välisnäitustel Arenduskeskus (kunstnike arv) Edasijõudmine Kultuuriministeerium „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste - - - - 61 protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, %4 Piirideta Reporterid Eesti meediavabaduse 12,27 12,61 15,25 12,27 12,27 indeks Eesti autorite teoste Eesti Autorite Ühing esitamisest laekunud 1 878 112 1 902 386 2 133 1 520 000 1 520 000 tasud, eur 937 Konjunktuuriinstituut Arhitektuuriettevõtete 1,7 - - 2,6 2,7 eksport, mln eurot 4 Uuring viidi läbi 2018., järgmine on plaanis 2022. 16 Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine. Programmi tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. • 2021. oli tunnustatud loomeliite, kellega leping sõlmitud, 17. • Toimus vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kaardistamine ja võimalike lahendusvariantide väljatöötamise algatamine vastava väljatöötamiskavatsuse loomise algatamisega. • Lisaks anti välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastati riigi kultuuristipendiume. • Rakendati loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused, millega suunati täiendavalt 8,5 mln eurot loometoetuste maksmiseks ning leevendati loometoetuste taotlemise tingimusi kuni 2021. aasta lõpuni. Programmi tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kirjanduse väärtustamiseks Kultuuriministeerium kujundab valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. • 2021. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. • Sihtasutus Kultuurileht andis jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti (16): Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. • Jätkati lugemise populariseerimist (nt programm „Lugemisisu“), laste ja noorte lugemisharjumuse edendamiseks eraldati täiendavalt 100 000 eurot. • Jätkati Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemist, sh osaleti 2 rahvusvahelisel kirjandusmessil. 17  • Autorihüvituse fondi suunati 250 000 eurot laenutus- ja reprograafiahüvitisteks osana kriisiabist kultuurivaldkonnas. Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv 45 000 40 000 40 000 41 609 40 000 40 000 40 000 40 000 35 000 30 000 25 000 26 703 20 000 15 000 18 292 10 000 5 000 0 2018 2019 2020 PLAAN 2021 TÄITMINE 2022 2023 2024 2021 Joonis 1. Eesti Lastekirjanduse Keskuse külastajate arv läbi aastate. Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Välissuhtlus on seoses koroonapiirangutega olnud oluliselt pärsitud kahel eelneval aastal. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). • Algupärandite osakaal uuslavastustest (sõnalavastustes) oli 2020. a 44 5%. • Laste ja noortelavastuste osakaal uuslavastustest oli 2020. a 23%. • Jätkati Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist. Programmi tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF. Samuti • Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks suurendati 2021. aastaks mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning kaastootmise toetamist. 2021. a toetati 22 filmi arendustoetusega, 15 filmi tootmistoetusega ning esilinastus 8 toetust saanud filmi. • Eraldati erakorralist abi filmivaldkonnale, kokku 5,25 mln eurot. 5 2021. aasta kohta etenduskunstide valdkondlik statistika avaldatakse septembris 2022. 18  • Jätkus tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Programmi tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks on 2022. vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused, milles muu hulgas on reguleeritud ka videojagamisplatvormid ja sotsiaalmeediakanalid. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. • 2021. aastal oli ERRi usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 82% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 58%. • 2021. toimus ERR uue telekompleksi ehitusele kaasaitamine, projekteeriti uut põhiprojekti ja menetleti detailplaneeringut. • Eraldati tegevustoetust Eesti Rahvusringhäälingule COVID-19 pandeemia olukorras ERR programmide tugevdamiseks ja arendamiseks, summas 400 000 eurot. Programmi tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. • Toetati Eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seni kättesaadav ei olnud. • 2021. aastal aidati kaasa rahvusvahelise Euroopa Jazzfestivali toimumisele. • Toimus 170 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannet. Programmi tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega SA Tallinna Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriisid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi on rahastatud EASi koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest. Aastate jooksul on valdkonna rahvusvahelised võimalused ja võimekus tänu sellele meetmele oluliselt paranenud. Rahvusvaheline nähtavus on oluline ka 19 kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. • SA Kunstihoone poolt korraldati 2021. aastal 14 näitust Eestis ja välismaal, mida külastas 27 777 külastajat. • Eesti kunstnikud said osaleda 3 residentuuris välismaal läbi lepinguliste kohtade. • Kunstnikupalka maksti 15 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu. • Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks eraldati vahendid, toimunud on arhitektuurivõistlus. • Tartu Kunstimajas on riigi toel uuendatud ventilatsioonisüsteemi. Programmi tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika. kuidas tõsta professionaalset taset ning vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. • Arendati ruumihariduse ja disainihariduse mudelit kõigil haridustasemetel, sh viidi läbi 6 üldhariduskoolis disainiõppe valikkursust, 12 üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust ning vastavate kursuste õpetajakoolitusi viidi läbi 4. • Aidati kaasa üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele avaliku sektori töötajatele. 20 MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh Eesmärk kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste Meetme kirjeldus rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Muuseumikülastuste arv, Statistikaamet mln 3,5 1,7 1,68 3,3 2,8 Muuseumide teenused on Statistikaamet* mitmekesised ja avalikkusele jah jah 6 jah jah kättesaadavad, jah/ei Rahvaraamatukogude Statistikaamet laenutuste arv, mln 10,3 9,8 9,77 10 10 Eesti raamatukogude Eesti füüsiliste külastuste arv, 9 7,8 7,4 8 8,4 8,4 Rahvusraamatukogu mln Eesti raamatukogude Eesti virtuaalkülastuste arv, 8,4 5,4 5,79 8,4 8,4 Rahvusraamatukogu mln Rahvakultuuriharrastajate Rahvakultuuri arv 82 540 79 751 78100 83 000 83000 Keskuse andmekogu Kasutuses olevate Muinsuskaitseamet ehitismälestiste osakaal, 74,7 75,4 76,6 75,5 76 % * Selgitus: „Jah“ on siis, kui 80% alljärgnevatest alamõõdikutest on samal tasemel või suurenevad. Alamõõdikute baastase (2017. a andmed): 1. Eestis on igast liigist vähemalt kaks muuseumi: kunstimuuseum, ajaloo- ja arheoloogiamuuseum, loodusmuuseum, teadus- ja tehnikamuuseum, etnograafia- ja antropoloogiamuuseum, erimuuseum, koduloomuuseum, üldmuuseum (Statistikaameti klassifikatsioon) 2. Keskmine lahtiolekupäevade arv aastas – 226 3. Keskmine piletivabade päevade arv – 52 4. Näituste nimetuste arv – 1218 5. Ürituste nimetuste arv – 3959 6. Publikatsioonid kokku (nimetuste arv, mitte tiraaž) – 955 7. Haridusprogrammide nimetuste arv – 2573 8. Haridusprogrammide toimumiskordade arv – 25 743 9. Haridusprogrammides osalejate arv (kuni 18aastased) – 397 733 6 Andmed avaldatakse mais 2022 7 Esmane hinnang, Statistikaamet avaldab lõplikud andmed mais 2022 8 Esmane hinnang, Statistikaamet avaldab lõplikud andmed kõigi raamatukogude liikide kohta detsembris 2022 9 Vt eelmine märkus 21 Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks. Programmi tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Eestis oli 2021. aastal 174 muuseumi 229 külastuskohaga. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (85), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (64) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (43). Muuseumides töötas 1566 inimest, mida on pisut rohkem kui 2020. aastal. Muuseumiruumides toimus 1078 näitust ehk 97 võrra rohkem kui aasta varem. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2021. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,97 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 1,9 miljonit on digitaalse kujutise ja põhjaliku kirjeldusega. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. • 2021. a olid MUISiga liitunud muuseumide kogud hästi hoitud ja inimestele kättesaadavad. • Eesti pärandihoidlate rajamiseks viidi läbi Põhja-Eesti hoidla arhitektuurikonkurss, jätkati ettevalmistöid Lõuna-Eesti ja Hiiumaa pärandihoidla rajamiseks. • Viidi läbi pärandihoidla teenuste eelanalüüs eesmärgiga analüüsida kultuuripärandi säilitamise ja hoiustamisega seotud teenuste tänast olukorda ning kujundada pärandihoidlas pakutavate teenuste esmane tulevikuvaade. • Toimus muuseumide infosüsteem ehk MuIS arendamine – 2022. valmib uue infosüsteemi I etapp, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile • Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks. • Analüüsiti muuseumide rahastussüsteemi muutmise ettepanekute väljatöötamiseks. Programmi tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. 2021. aastaks esitasid omanikud 502 taotlust rohkem kui 16 miljonile eurole. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. Lisaks tuleb mälestise omanikule seadusega pandud säilitamiskohustust mõistlikul määral kompenseerida. 2020. aastal said omanikud esmakordselt taotleda ka omandireformi reservfondist eraldatud lisavahendeid tagastatud ehitismälestistele. Sama võimalus jätkus 2021. Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 miljonit eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, mille maht 2022. aastal on samuti 1,4 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati lisavahendeid täiendavalt 1 miljon eurot. • Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2021. aastal 63,5%. • Kultuurimälestiste register oli kättesaadav ja ajakohane. 22  • Rakendati toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi kaudu investeeritakse lähiaastatel 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. • 2020. aastal alustati muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamist Pärnus, Kuressaares, Paides, Tartus, Valgas ja Rebalas; 2021. alustati Rakveres, Võrus, Haapsalus, Lihulas, Viljandis ja Tallinnas. Programmi tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2020. aastal oli Eestis 871 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud)10. • Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsilisi külastusi 2021 a. oli 4,7 mln. • Eesti Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastusi oli 2021 a. 3,9 mln. • Toimus rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele efektiivsem üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. • Jätkus ühtse e-väljaannete laenutuse teenuse väljaarendamine kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele ning valmistati ette üleriigilist laenutusteenust „Raamatud liikuma“, mis käivitub teenusena 2022. aastal. • Valmis Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimise projekt, eesmärgiga pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus ning algasid renoveerimistööde ettevalmistused, sh toimus teavikute kolimine ajutistele pindadele. • Jätkus Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi (DIGAR) kaasajastamine. • Tehti ettevalmistusi 2022. aastal toimuvaks raamatukogude teema-aastaks. • Osana kriisipaketist eraldati lisavahendeid raamatukogudele teavikute soetamiseks summas 400 000 eurot. Programmi tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. • Rakendati kogukondade toetuseks piirkondlikke toetusmeetmeid (7). 10 2021. raamatukogude statistika avaldatakse mais, juuni ja detsembris 2022. 23  • Toetati toetusmeetmete muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. • Laulu- ja tantsupeo traditsioon on olnud jätkusuutlik. • Vaimne kultuuripärand on olnud hoitud, väärtustatud ja arendatud. • Käivitati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riiklik palgatoetussüsteem. • Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamiseks. • Osaleti Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu ideekavandi konkursi ettevalmistamises ja korraldamises. MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti Eesmärk konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Loomemajanduse arendamise meetme raames antavate toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti Meetme kirjeldus kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eesmärgiks on väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Tulu ettevõtte kohta Eesti loomemajanduse loomemajanduse sektoris võrreldes - - - - 22,9 olukorra uuring ja Eesti keskmisega, % kaardistus Tulu töötaja kohta Eesti loomemajanduse loomemajanduse sektoris võrreldes - - - - 43,6 olukorra uuring ja Eesti keskmisega, % kaardistus Pikaajalise säilimise Rahvusraamatukogu, digitaalarhiivide maht 3837 4380 8202,8 9302 10912 Rahvusarhiivi, MuISi (TB) ja ERRi digitaalarhiiv Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mis koosneb seitsmest tegevusest, mille rakendusüksus ja elluviija oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) - nüüdne EASi ja Kredexi ühisasutus. 24 Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti ligi 17 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis. “Kultuuri arengukava 2021-2030” seab eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. • Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuseks 2021. aastal oli 38% kogude suurusest. • Jätkus „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine. • Jätkati „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamist. Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusvahendeid nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. • Jätkus „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine. • Eesti kultuuri rahvusvahelistumise osas oli aktiivne koostöö 2021. a 25 riigiga. • Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides tagamaks Eesti huvide esindatus. Programmi tegevus 3.3 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiale 2014–2020“, „Kultuuri arengukavale 2021-2030“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021- 2027 rakenduskavadele. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot. 25  • Kultuuri- ja loomesektoris olid ettevõtlus- ja innovatsioonialased ning rahvusvahelistumist toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad. • Rahalist ja mitterahalist abi said toetusmeetme raames 4012 ettevõtet. Programmi tegevus 3.4 Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Kultuuriministeerium on teadus- ja arendustegevuste raames seni tellinud peamiselt poliitika kujundamiseks vajalike uuringuid, mille rahastus on planeeritud valdkonna tegevuste osana. Tegevustoetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri ning vähemal määral teiste valdkondade asutused). Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte, mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega (nt interdistsiplinaarne tehisintellekti rakendamine kultuurivaldkonnas ERRis, muuseumides, raamatukogudes). Vajalik on osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust ning viia jooksvalt läbi valdkondlikke rakendusuuringuid, et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ja parimaid praktikaid. • Toimus loovuurimuse toetusmeetme väljatöötamine, meede rakendub 2022. aastal. Programmi kulud meetmete lõikes ja eelarve täitmine 2021 eelarve Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve täitmine Investeeringud 23 000 975 988 750 337 Kulud 220 051 936 327 297 417 249 668 941 Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Investeeringud 23 000 24 109 24 109 Kulud 131 355 093 146 283 281 140 947 672 Meede 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Investeeringud 0 951 878 726 228 Kulud 69 383 928 129 450 979 69 185 908 Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Investeeringud Kulud 19 312 914 51 563 153 39 535 360 Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt) 26 Programm: Spordiprogramm 2021 – 2024 EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist VASTUTAJA: Kultuuriministeerium Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Spordiorganisatsioonide 2661 Eesti 2703 2826 2700 2700 arv spordiregister Harrastajate arv Eesti spordiklubides ja 184 481 192 114 184 337 192000 196000 spordiregister spordikoolides Spordiklubides ja spordikoolides sporti Eesti harrastavate noorte (5-19- 51,6 51,4 55 56,5 52,15 spordiregister aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % Treenerikutsete arv 3400 Eesti 3693 3990 3450 3475 spordiregister Olukorra lühianalüüs ehk arengud ja väljakutsed Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise positiivsed arengud ja väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutusega „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakud ja käitumise tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“. 2021. a lõpu seisuga on Eesti spordiregistris 2826 spordiorganisatsiooni, kellest tegutsevaid on 2463 (87%) ja aktiivselt spordi harrastamisega tegelevaid 1887 (67%). Aasta jooksul lisandus 210 ja tegevuse lõpetas 87 spordiorganisatsiooni. Joonis 2. Kutsega treenerite arv ja harrastajate arv läbi aastate. 27 Spordiorganisatsioonidega seotud harrastajate arv on 2021. a lõpu seisuga 184 337. Võrreldes eelmise aastaga on arv vähenenud 7777 võrra ehk 4%, olles seega langenud 2019. aasta tasemele. Mehed moodustavad harrastajaskonnast 58% (107 128) ja naised 42% (77 209). Noorte (5–19-aastased) harrastajate osakaal on tõusnud 2% võrra kogu harrastajaskonnast, olles nüüd 59% (109 239), sest erinevalt täiskasvanud harrastajaskonnast suurenes noorte arv 657 võrra. Harrastajaskonna kahanemine on tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepingu alusel, mis võimaldab sportida iseseisvalt – osaleda rühmatreeningus, kasutada personaaltreeneri teenust või spordiklubi ruume või seadmeid. Nende harrastajate arv kahanes aastaga 9450 võrra. Samal ajal eelkomplekteeritud treeningrühmades või individuaalplaani alusel harrastajate arv suurenes 1643 võrra. 2021. aasta lõpu seisuga oli kehtivate treenerikutsete arv 3990. Kui aastaid kõikus näitaja 3300 ja 3450 vahel, siis 2020. aasta lõpuks oli kutseomanikke 3693 ning kasv ei pidurdunud ka pärast seda. Aasta jooksul omistati 1172 kutset, millest 482 taotlejatele, kellel varem treenerikutse puudus. Regulaarsed treenerikoolitused, kavakindel kutseandmine ja avaliku sektori toetusmeetmed on viimastel aastatel treenerite tasustamist ja tööhõivet märgatavalt parandanud. Need väärtustavad omakorda treenerikutset ühiskonnas. 28 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2021. aastal Spordiprogramm 2021-2024 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest. MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud meede jaguneb kaheks tegevuseks saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine ning ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise poliitika Meetme kirjeldus kujundamine, toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Täiskasvanute Eesti spordiregister tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel 24 7 25 34 36 saavutatud kohad 1- 10 Täiskasvanute Eesti spordiregister tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 256 104 275 260 260 spordialadel saavutatud kohad 1- 10 Noorte ja juunioride Eesti spordiregister tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel 77 30 76 82 86 saavutatud kohad 1- 10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja 278 78 319 250 250 Eesti spordiregister spordialadel saavutatud kohad 1- 10 29 Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel Eesti spordiregister finaalturniiridel 1 0 1 2 2 osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude distsipliinidel ja Eesti spordiregister spordialadel 1 0 2 1 1 finaalturniiridel osalenud võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel Eesti spordiregister finaalturniiridel 1 0 0 2 2 osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude Eesti spordiregister 0 0 1 1 1 distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv Eestis läbiviidud olümpiamängude distsipliinide Eesti spordiregister 13 3 9 20 20 rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude distsipliinide ja Eesti spordiregister spordialade 18 3 18 20 20 rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv *COVID-19 viiruse tõttu jäi 2020. aastal ära 68% planeeritud MM- ja EM-võistlustest noorte, juunioride ja täiskasvanute vanuseklassides, mis avaldas olulist mõju sihttasemete saavutamisele 30 Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetatakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, mis on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Kultuuriministeeriumi 2021. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 55,5 miljonit eurot, millest 34,4 miljonit spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks, 15,6 miljonit spordiobjektide investeeringuteks ja 5,5 miljonit eurot kriisiabi toetusteks. Kunagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eelarvest sporti nii palju ühel aastal toetatud. Võrreldes 2020. aastaga suurenesid enim järgmised toetused: • ühekordsed investeeringud kohalike omavalitsuste spordiobjektidesse 5,0 miljon eurot; • kriisiabi toetused valdkonnale 3,1 miljonilt 5,5 miljoni euroni; • rahvusvaheliste võistluste Eestis korraldamise toetus kasvas 3,9 miljonilt 6,0 miljoni euroni (sh võrkpalli meeste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste alagrupiturniiri korraldamise toetus 0,5 miljonilt 1,0 miljoni euroni ning autoralli maailmameistrivõistluste etapi Rally Estonia korraldamise toetus 2,0 miljonilt 2,5 miljoni euroni); • treenerite tööjõukulu toetus kasvas 7,25 miljonilt 7,75 miljoni euroni. Suuremad tegevus- ja projektitoetused Kultuuriministeeriumi eelarvest 2021. aastal olid: • toetused Eesti Olümpiakomiteele ja umbes 50-le spordialaliidule saavutusspordi arendamiseks – 13,1 miljonit eurot; • treenerite tööjõukulu toetus spordiorganisatsioonidele – 7,75 miljonit eurot; • toetused rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis (v.a Rally Estonia) – 3,5 miljonit eurot; • toetus autoralli maailmameistrivõistluste sarja etapi Rally Estonia korraldamiseks – 2,5 miljonit eurot; • toetused liikumisharrastuse katusorganisatsioonidele – 1,1 miljonit eurot. 31 Joonis 3. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine Suuremad investeeringud Kultuuriministeeriumi eelarvest 2021. aastal olid: • multifunktsionaalsete jalgpalli sisehallide ehitamine – 6,0 miljonit eurot; • Kääriku Spordikeskuse arendamine – 3,4 miljonit eurot; • Kohtla-Järve spordikeskuse renoveerimine – 2,8 miljonit eurot; • Hiiumaa Spordikeskuse ehitamine – 1,8 miljonit eurot; • regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine - 0,6 miljonit eurot. 2021. a Eesti tippspordi edukusele aitas kaasa Eesti tippspordi toetamise süsteem Team Estonia, millega 2021. aastal ka ametlikult avalikkuse ette tuldi. Nimelt toetati täiendavalt möödunud aastal teist aastat Tokyo olümpiamängude medalipretendentide ettevalmistust ning näiteks vehklemise naiste võistkond sai tänu sellele pidada olümpia-eelselt lisaks ühe välis- ning ühe koduse laagri. Lisaks Tokyo olümpiamängudele toetati 2021. aasta teises pooles täiendavalt ka 2022. aastal toimuvate Pekingi olümpiamängude sportlaste ja koondiste ettevalmistust. Kokku eraldati 2020.–2021. aastal Tokyo ning Pekingi olümpiamängude ettevalmistuseks lisaks ligi pool miljonit eurot. Team Estonia riiklik toetus oli sarnaselt 2020. aastale 3 miljonit eurot. Kuna Tokyo olümpiamängud lükati aasta võrra edasi 2021. aastale, oli möödunud aasta ka eelarve jaotumise osas üsna sarnane 2020. aastale. Joonis 4. Team Estoniale riigieelarvest eraldatud 3 miljoni euro jagunemine 2021. aastal 32 Kultuuriministeerium eraldas 2021. aastal rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks Eestis rekordilised 6,0 miljonit eurot. Veel 2017. aastal oli see summa 340 000 eurot. Suuremad toetused eraldati järgmistele võistlustele: 1. Rally Estonia 2,5 miljonit eurot; 2. Meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir 1,0 miljonit eurot; 3. Ironman Tallinn 495 945 eurot; 4. Kergejõustiku U20 Euroopa meistrivõistlused 290 000 eurot; 5. Kergejõustiku U23 Euroopa meistrivõistlused 250 000 eurot. Taotlusvoorust, millest toetuse eraldamine on otseselt seotud üritusega kaasneva majandusliku mõjuga, toetati 2021. aastal kokku kuut võistlust summas 1,35 miljonit eurot. Nende sündmustega laekus riigile täiendavalt välismaalt saabunud osalejate ja pealtvaatajate kulutustena ning rahvusvaheliste organisatsioonide toetusena 11,5–14,5 miljonit eurot, millelt maksti riigile käibemaksu 1,6–2 miljonit eurot. Keskmiselt laekus käibemaksu riigile 1,33 korda rohkem kui oli riiklik toetus. Seega on meede riigieelarvele positiivse mõjuga. Treenerite tööjõukulu toetusmeetme eelarvet tõsteti 0,5 miljoni euro võrra ning toetatavate treeningtundide arvu tõsteti 1 175 000 treeningtunnini. Mõlemad tõusud katsid ainult miinimumvajadused. 2021. aastal toetati kokku 1 238 320 treeningtundi ning 2022. aastaks taotleti juba üle 1,3 miljoni treeningtunni. Kultuuriministeeriumi eesmärk on toetuse abil viia treenerite palk Eesti keskmise palga tasemele, kuid 2021. aastal see eesmärk aina kaugenes. 2019. aastal oli 5. kutsetasemega laste ja noortega täiskohaga töötavate toetatavate treenerite miinimum brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka 0,71. 2020. aastal langes see 0,7 ning 2021. aastal 0,65-0,67 (2021. aasta keskmine palk ei ole aruande kirjutamise ajahetkel täpselt teada). 2022. aastal võib see suhe prognooside järgi langeda kuni 0,61-ni ning kui 2023. aastaks ei leita lisavahendeid treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse võib toetatavate treenerite miinimum brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka langeda lausa 0,57-ni. Joonis 5. Palgavõrdlus Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Antidopingu valdkonnas jätkas EADSE 2021. aastal oma tavapäraste tegevustega tehes 544 dopingutesti, mille hulgas ka Eestis toimunud rahvusvaheliste tiitlivõistluste testid, ning jätkati ka 33 koolitustegevustega. EADSE uuendas 2021. aastal Eesti Antidopingu reegleid ning toimetati ja tõlgiti WADA 2021 koodeks ja kaheksast uuenenud rahvusvahelisest standardist neli. Lisaks aidati eksperdina Eesti Politsei- ja Piirivalveametit ühes dopingukuriteo (karistusseadustiku § 195) juhtumis, viidi läbi EADSE dopingualast koolitustegevuse uuring ning alustati ühte Erasmus+ projekti. 2021. aastast alates täidab EADSE Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu ülesandeid, mille kohaselt kohustub EADSE täitma spordiseaduse alusel spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti ülesandeid. Saamaks parem ülevaade kihlveoturus toimuvast ja tuvastada võimalike pettusi sõlmis EADSE 2021. aasta mais lepingu maailma ühe juhtiva spordiaususe lahendusi pakkuva ettevõttega Sportradar Integrity Services, mille abil jälgiti jalgpalli-, korvpalli-, käsipalli- ja võrkpallivõistlusi puudutavaid kihlvedusi ning alates 2022. aasta juulist ka ranna- ja saalijalgpalli ning jäähoki-, sulgpalli- ja kriketivõistlusi puudutavaid kihlvedusid. Septembri lõpus toimus Tallinnas ERASMUS+ projekti IntegriSport Next raames 2-päevane koolitusseminar „Kas spordipettused on spordi siseasi?“. Lisaks korraldati koolitustegevusi. Väärkohtlemise temaatika tabas sporti 2021. aastal eriti raskelt ning sellele pöörasid tähelepanu 2021. aasta Valge Kaardi päeva raames ka meie tippsportlased ja teised sporditegelased. Väärkohtlemise vastaseks võitluseks andis EADSE 2021. aasta juunis välja juhendi „Spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks“ ning selle venekeelse tõlke. Lisaks osales EADSE kutsutud eksperdina mitme spordialaliidu siseses võimaliku väärkohtlemise juhtumis. Aasta jooksul osaleti nõustamisel ja ekspertiisis 9 spordiala 11 juhtumil. Koostöös Tartu ülikooliga on saavutatud kokkulepe käivitada 2022. aastal valdkonna uuring, kus selgitatakse välja erinevat tüüpi väärkohtlemise kogemise sagedus ja sügavus spordis ning liikumisõpetuses. MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille Meetme kirjeldus raames toetatakse organiseeritud liikumisharrastust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2019 2020 2021 2021 2022 Liikumisharrastusega - 19,2 Ei - 18* Tervise Arengu regulaarselt (4x mõõdeta Instituut nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist *Tulenevalt viimastest tegeliku täitmise ehk 2020. a andmetest on programmdokumendis 2022-2025 sihttaset tõstetud Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Vajalikud on valdkondadeülesed kokkulepped, mille elluviimiseks on olemas ühine nägemus ning tegevuskava. 2021. aasta sügisel toimunud riigieelarve läbirääkimiste tulemusena tõusis liikumisharrastuse edendamiseks mõeldud baasrahastus 600 000 euro võrra, mille abil on võimalik ellu viia liikumisharrastuse reformi olulisimat osa – tõhustada liikumisharrastuse strateegilist juhtimist ehk aidata valdkonnas luua pikem plaan ja panustada selle elluviimisse. 34 Praegustesse liikumisharrastuse tegevustesse suudetakse kaasata natuke rohkem kui 1/3 elanikkonnast. Selleks, et sihtgrupp oleks laiem, on vaja tegevuste hulka mitmekesistada ja suurendada. Projektipõhisteks liikumisharrastuse üritusteks on praegu kolm korda vähem raha kui nõudlust selleks. 2022. a on kavas koostada 2018. aastast alates kehtiva tööandja maksusoodustuse kasutamise analüüs, mis on seotud „Eesti 2035“ tegevuskavas planeeritud tegevusega – kultuurielus ja liikumisharrastuses osalemist toetava maksusüsteemi kujundamine. Erivajadustega inimesi ei kaasata liikumisharrastusse ja sporti praegu piisavalt. On palju takistusi, miks nad endale sobiliku liikumisharrastusega tegeleda ei saa. Enamikke probleeme saab lahendada parema ruumiplaneerimise, teenuste disainimise ja ühiskondlike hoiakute muutumisega. Valdkondadeüleselt on vaja tegutseda selle nimel, et erivajadustega inimesed saaksid võimalikult palju osa kõikidest ühiskonna tegevustest. Iga-aastaselt toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti Paralümpiakomitee ja Eesti Eriolümpia Ühendust kokku 1 miljoni euroga. 2019. aastast alates on Kultuuriministeerium taotlusvooru kaudu toetanud tervisespordikeskusi eesmärgiga, et igas maakonnas oleks kuni kaks tervisespordikeskust, mida järgmise nelja aasta jooksul toetatakse. 2021. a toetati kokku 23 keskust üle Eesti. Toetusmeetme tulemusena peab iga regionaalne tervisespordikeskus pakkuma inimestele mitmekülgseid võimalusi tegeleda aastaringselt vabas õhus ja tasuta erinevate liikumisviisidega, kusjuures toetusperioodi lõpuks peavad toetatud tervisespordikeskustes olema rajatud kvaliteetsed valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. 2022. aastani jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine olemasoleva toetusmeetme raames. Nii nagu 2020. aastal toetati ka 2021. aastal multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli sisehallide rajamist. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Programmi kulud meetmete lõikes ja eelarve täitmine 2021 eelarve Programmi eelarve täitmine 2021 esialgne eelarve 2021 lõplik eelarve täitmine Kulud 48 614 245 68 892 038 56 245 587 Saavutusspordi edendamine Kulud 46 482 503 66 761 174 54 173 523 Liikumisharrastuse edendamine Kulud 2 131 742 2 130 864 2 072 064 Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt). 35  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.05.2022 nr 97 2021. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 10 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Kultuuriministeeriumi 2021. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning „Sidus ühiskond“ 2021. aasta tulemusaruande Kultuuriministeeriumi puudutava osa (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik