Kiri

HELLENURME VESKI OÜ Hellenurme•Elva vald•Tartumaa 67514•mob 52 051 42•reg nr 10599558 Keskkonnaamet Infoks: Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerum Muinsuskaitseamet Elva vald Õiguskantsler Meie: 3/30.05.2022 Teie 09.05.2022 nr DM-115067-13 Arvamuse avaldamine Keskkonnaloa nr KL-512188 eelnõule Palun väljastada 9. mail saadetud vee erikasutusloa eelnõu asemel eelnõu, mis võimaldab väljastada vee erikasutusloa, mille alusel on võimalik veskikompleksi sihipäraselt ja ohutult kasutada ja mis sisaldab mõistlikke ja tavapäraseid nõudeid veekasutusele. 1. Vastavalt Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) viimasele hinnangule (31.01.2022 nr 1.1-7/3611-4 Lisa 1) Keskkonnaameti (edaspidi KeA) tellitud ekspertiishinnangule ja ka varasematele MKA seisukohtadele, palun eemaldada veeloast punkt 7 1. Hiljemalt 31.12.2023 esitada kalapääsu tööprojekt Keskkonnaametile., 2. Hiljemalt 01.01.2027 tagada Hellenurme paisul kalade läbipääs. Lisaks palun selgitada vettpidavalt, millistele argumentidele, kehtivatele seadustele selline kõrvaltingimus on veeloa eelnõusse lisatud. Hellenurme vesiveski on rajatud enne Natura alade kehtestamist ja pärast seda ei ole veskikompleksi käitamise laad muutunud. Millisele Loodusdirektiivile või muule seadusele toetudes kohustatakse väidetavalt EU poolt Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Natura aladel enne vanade paisude rajamist enam kui sada aastat tagasi ja millised seaduslikud vahendid annavad riigile (KeAle) aluse panna niisugune kohustus vee erikasutusloa pikendamisel taotlejale, kelle tegevus jätkub samas kohas, samade rajatistega, samade seadmetega, samas mahus, mis oli Natura kehtestamise hetkel ja enne kehtestamist? Riigikohtu lahendi (haldusasi nr 3-17-1739) järel KeA poolt avalike vahendite eest tellitud ekspertiishinnang on täis vastuolusid ja pakutud kalapääsuvariandid on siinsetes oludes ebareaalsed tehnilistest, looduslikest ja territoriaalsetest tingimustest lähtuvalt. Puudustele, ebakõladele, väärjäreldustele juhtisid tähelepanu Kultuuriministeerium (02.02.2022 nr 12- 6/368-1), MKA (31.01.2022 nr 1.1-7/3611-4), Veeühing (Veeühingu arvamus 20.01.2022), Elva vald (20. jaanuar 2022 nr 13-3/18) Hellenurme Veski OÜ (Tagasiside ekspetiishinnangule 20.01.2022). Ekspertiishinnang saadeti seejärel KeA poolt täiendamisele tähtajaga 4. aprill, mille järel ei saadetud seda uuele tutvustusringile,vaid saadeti vastukirjad, mis ei selgitanud midagi olulist ja sisulist. Vastuskiri MKAle ja Kultuuriministeeriumile aga saabus samal päeval veeloa eelnõuga 9. mail 2022, mil KeA väljastas vee erikasutusloa eelnõu kõrvalnõuetega, millega nõustumisel kohustuksin vastuollu minema MKA seisukohtadega ja vastutama selle eest, et siia tuleb kalapääs ükskõik, mis hinnaga (ekspertiishinnangus pakutud hinnad olid 350 tuhat ja 850 tuhat eurot), ükskõik kuhu, ükskõik milline (väljapakutud eskiisprojektid kalapääsudele asukohaga veski erinevatele külgedele ei olnud reaalselt kumbki sobiv), sest vastuskirjades ekspertiishinnangule antud hinnangutele andis KeA teada, et sellised kalapääsud ei lähegi töösse – võimalik rajatav kalapääs selgub taaskordse projekteerimise käigus, mille peab tellima veskiomanik. See on järjekordne ääretult kohatu, kui mitte alatu, samm riigiasutuse (KeA) poolt. 7 aastat on toimunud kokkuvõttes sisutu, veskipidaja jaoks aga ajaliselt, materiaalselt, moraalselt ääretult kurnav tegevus veeloa saamise/pikendamise nimel, mille sisse mahub Veeseaduse on muudatus ja kohtuskäik Riigikohtuni. Kuigi pärast Riigikohtu otsust lubas KeA esindaja eelmisel suvel kiiresti (2021.a. sügiseks) piinliku olukorra lõpetada, oleme 2022 kevadeks samas seisus – KeA väljastas taaskord veeloa eelnõu kalapääsu ehitamise kõrvalnõudega olukorras, kus ekspertiishinnangus väljatoodud kalapääsuvariandid on vastupidiselt KeA palgatud muinsuskaitseeksperdi seisukohale Muinsuskaitseameti hinnangul siia sobimatud. 2. Palun eemaldada punkt 8 nõuded, kuna need ei vasta reaalsele olukorrale, mis veski käitamisel, seadmete hooldamisel on vältimatult vajalikud 2. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist, peab vähendama lekkeid turbiinikambris. Seega tuleb esitada Keskkonnaametile lekete vähendamise meetmeplaan hiljemalt 31.12.2023. Oleme korduvalt selgitanud erinevatele ametnikele nii paikvaatlusel kui kirjade teel, et lekked turbiiniruumis on taotluslikud, sinna on ehitatud sisse avariiveelask, et tagada pidev väheldane veevool läbi rajatise ja seadmete ka turbiinide seisuperioodil, et hoida ära külmumine, roostetamine ja äravoolu kuivamine. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist u 50 m lõigul paisregulaatori all, tuleb veskipaisu hooldada nii nagu seni oleme teinud – veevaesel perioodil hüdrojaam ei tööta (ka siis, kui veeluba oli olemas), ka pearegulaator lekib taotluslikult laudade vahelt, lisaks paigaldasime veeava paisu keskel, seega miinimumvooluhulk on tagatud ka juhul, kui ülevoolu pole. Miinimumveehulga oluline vähendamine või puudumine tekib aga olukorras, kui kalapääs on ehitatud, vesi suunatakse sinna ja kõik muud lekked on suletud. Turbiiniruumist lekkiv veekogus on marginaalne võrreldes miinimumvooluhulgaga, mis lekib pearegulaatorist ja tagab vajaliku miinimumvooluhulga. 3. Palun korrigeerida kõrvalnõudeid punktis 5 Seire 1. Regulaarselt (vähemalt kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta paisul veetaset (1 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on vajalik ka turbiinide käitamise ajal, samuti madalveeaegsel elektritootmisel. Sellist seiret ei ole võimalik teostada 1cm täpsusega ja pole ka vajadust, kui mõõdulati mõõdud on 5 cm täpsusega, samas eelnõus p. 1, 2, min ja max tasemete veekõikumine on võimalik 10 cm täpsusega ja reaalselt ei ole nii suure veepeegli puhul visuaalselt ka 1 cm kõikumist võimalik tuvastada, sest juba väiksema tuulega võib veemassi pinnaloksumine olla 10 -15 cm. 2. Hiljemalt 01.01.2026 viia läbi pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see Keskkonnaametile. Kõnesolevas ekspertiishinnangus tehti mudauuringud. Millisele määrusele või seadusele toetudes tuleb uus mudauuring teha vähem kui viie aasta pärast? Veekogu on avaliku kasutusega. Nii nagu eelmine järve setetest puhastamine 2007. aastal, nii ka järgmine kord on see väga suurmahuline töö aastakümnete pärast ja saab toimuda koostöös KOV-ga. Veski ja hüdrojaama tööshoidmine aeglustab setete kogunemist, sest veevõtt toimub siis ka alumistest kihtidest (vastupidiselt kalapääsule, mis saaks vee vaid pealmistest kihtidest). Kui paisjärv on juba olemas ja üleval, siis parim viis selle hooldamiseks on kasutamine ehk antud hetkel veejõu kasutamine ehk vee liigutamine, mille tagajärjel pidurdub setete kogunemine ja järve kinnikasvamine. Vee erikasutusloa menetlus on kestnud ebaproportsioanaalselt kaua (7 aastat ja 5 kuud), mida on ära märkinud ka riigikohus (haldusasi nr 3-17-1739). Soovitusi hea halduse tava järgimisest veeloa taotluse menetluses on käsitlenud ka õiguskantsler oma kirjas Keskkonnaameti peadirektor hr Riho Kuppartile (26.05.2021 nr 7-4/210389/2103596). Eeltoodule tuginedes palun väljastada vee erikasutusluba olemasoleva, kogutud, piisava ja adekvaatse info põhjal ASAP. Lugupidamisega, Mae Juske /digiallkiri/ OÜ Hellenurme Veski