Kaitseministeerium
Siseministeerium
Kultuuriministeerium
27.05.2022 nr 1-11/3432
Justiitsministeerium
Eesti Punase Risti komitee
Kaitsevägi
Muinsuskaitseamet
Päästeamet
Esindaja nimetamine rahvusvahelise humanitaarõiguse riiklikku komisjoni
Rahvusvaheline humanitaarõigus on laiemalt tuntud kui relvakonfliktiõigus. Oma
olemuselt hõlmab rahvusvaheline humanitaarõigus endas mitmeid riigisiseseid
rakendustegevusi, mida tuleks ellu viia rahuajal. Mitmed riigid raporteerivad sellistest
rakendustegevustest Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu konverentsidel.
Rahvusvaheline humanitaarõigus ei näe riikidele ette kohustuslikku raporteerimist
rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamisest, kuid viimastel aastatel on kasvanud
üleskutsed vabatahtlikuks raporteerimiseks, mida mitmed riigid on ka kuulda võtnud. Ka
Eesti andis 2019. aasta Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu konverentsil
lubaduse koostada Eesti vabatahtlik raport rahvusvahelise humanitaarõiguse
rakendamisest Eestis.
Rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendusala jääb Eestis mitme valitsusasutuse
haldusalasse. Omavaheline tegevuste koordineerimine aitaks veelgi paremini
rahvusvahelist humanitaarõigust ellu rakendada ja selle täitmist edendada. Sel eesmärgil
moodustan rahvusvahelise humanitaarõiguse riiklikku komisjoni, mida asub juhtima
Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler.
Lähtudes eeltoodust palume teil nimetada loodavasse komisjoni enda esindaja ja tema
asendaja. Palume teil esindaja ja asendaja andmed (nimi, ametikoht ja e-post) esitada
hiljemalt 10.06.2022 meiliaadressil
[email protected].
Komisjoni esimene koosolek on plaanitud 17. juunil kell 10.00 Välisministeeriumis.
Palume ühtlasi teada anda sellel koosolekul osalejatest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
minister
Lisad:
1) käskkirja eelnõu 1 lehel;
2) tausta üksleht 1 lehel.
Triinu Kallas (637 7428;
[email protected])
Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 /
[email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526
KÄSKKIRI Tallinn mai 2022 Rahvusvahelise humanitaarõiguse riikliku komisjoni moodustamine Vabariigi Va litsuse seaduse § 46 lõike 6 ja Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „ Välisministeeriumi põhimäärus “ § 48 lõike 1 alusel : Moodustan rahvusvahelise humanitaarõiguse riikliku komisjoni , mille eesmär k on edendada rahvusvahelise humanitaarõiguse riigisises t rakendamist. Komisjoni ülesanneteks on: • rahvusvahelise humanitaarõiguse riigisiseste rahuaja tegevuste, sh teavitustöö, koolitus t e jmt koordinatsioon • ettepanekud rahvusvahelise humanitaarõiguse instrumentide ga ühinemiseks • nõustamine rahvusvahelise humanitaarõiguse küsimustes • rahvusvahelise humanitaarõiguse arengute jälgimine ja analüüs , sh ettevalmistus ja jätkutegevused Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu konverentsi de ks Komisjoni esimees on Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler ning selle liikmeteks on järgmiste asutuste esindajad : Kaitseministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministeerium Eesti Punase Risti komitee Kaitsevä gi Muinsuskai t s e amet Päästeamet Komisjoni liikmeteks ja asendusliikmeteks määratud isikutest ja nende kontaktandmetest teavitab asutus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Välisministeeriumi. Komisjoni liige ja asendusliige on esindatava asutuse kontaktisik ning esitab seisukohti esindatava asutuse nimel. Komisjonil on õigus kaasata komisjoni töösse ka teisi valdkonna eksperte. Komisjoni töövorm on koosolek või elektrooniline kirjavahetus. Komisjoni liikme või ase ndus liikme elektrooniliselt edastatud seisukoht on võrdne kirjalikult edastatud seisukohaga. Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees või tema määratud asendaja . Komisjon i koosolek toimub vähemalt kaks korda aastas, vajadusel sagedamini. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja need edastatakse teadmiseks komisjoni liikmetele . Komisjon otsustab oma esimesel kohtumisel täpse töökorra komisjoni juhi ettepaneku kohaselt Kord aastas esitatakse ülevaade komisjoni tööst välisministrile. Komisjoni töö korraldamise eest vastutav üksus on Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo. Komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks asjaosalistele . Eva-Maria Liimets v älisminister Triinu Kallas , 637 74 28 , triinu.kallas @mfa.ee
Rahvusvahelise humanitaarõiguse riigisisesest rakendamisest Rahvusvaheline humanitaarõigus ( International Humanitarian Law - IHL) on laiemalt tuntud kui relvakonfliktiõigus. ICRC aastakonverentsi del on riigid esitanud vabatahtliku humanitaarõiguse riigisisese rakendamise raporti vormis, milliseid rakendustegevusi on läbi viidud. Oma olemuselt hõlmab IHL endas mitmeid riigisiseseid rakendustegevusi, mida tuleks ellu viia juba rahuajal. Eelkõige on rahuaja tegevusteks: s õjaväelaste koolitus IHL teemal IHL teavitustöö laiemalt Genfi konventsioonide rikkumise kriminaliseerimine Punase R isti embleemide kaitse Taoliste tegevuste elluviimiseks on riikides loodud riiklikud IHL komiteed. 2021 . aasta jaanuaris oli neid kokku 116, sh 22 EL LRi . Peale Eesti ei ole ELis riiklikku IHL komiteed veel Luksemburgis, Lätis, Maltal ja Portugalis. Kogu nimekiri koos koosseisude ja pädevustega on leitav siit . EL LR eeskujul kuuluvad riiklikusse IHL komiteesse läbivalt KaM, V M, SiM, KuM, JuM, Punase Risti komitee ja kaitseväe esindajad. Siin-seal on kaas a t ud ka tervishoiu - , kultuuri - ja hariduse valdkond ning teisi puutumust omavaid ametkondi ja organisatsioone. Riigid on komitee loomisele lähenenud erinevalt ja nii on nt Holland loonud vähem formaalse platvormi IHL teemadel mõttevahetuseks ja rahvusvaheliste arengute analüüsimiseks. Kõlama on jäänud, et sellised komiteed kohtuvad 2-3 korda aastas. On ka riike, kus komiteedel on oma tegevuskava, mille alusel tööd koordineeritakse ja vastutust jagatakse. Komiteede ü lesannetena on läbivalt IHL rii gisisese rakendamise edendamine, sealhulgas: teavitustöö ja koolitused riigisiseste tegevuste koordinatsioon IHL arengute jälgimine ja analüüs ettepanekud IHL instrumentide ratifitseerimiseks valitsuse nõustamine IHL küsimustes ettevalmistus ja jätkutegevused Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu konverents ide ks Erinevalt inimõiguste valdkonnast ei näe IHL ette riikide kohustuslikku raporteerimist IHL rakendamisest. Kasvanud on aga üleskutsed vabatahtlikuks raporteerimiseks, mida mitmed riigid on ka kuulda võtnud. Nii on vabatahtliku raporti alles eelmisel aastal esitanud nt Šveits ja Saksamaa, varasemalt on seda teinud nt UK, Poola, Taani jt. Ka regionaalsed organisatsioonid (nt Lääne-Aafrika riikide majandusühendus, Ameerika riikide organisatsioon, Euroopa Liit) on oma aruandeid sel teemal koostanud. Samas on riikide seisukohad vabatahtliku raporti osas erinevad. Nt Prantsusmaa ei pea seda ainsaks lahenduseks ja nemad on juba aastaid koostanud üle aastaseid inimõiguste raporteid, kuhu on aja jooksul lisandunud ka IHL osa. Enamus peab aga vabatahtlikku raportit heaks võimaluseks ülevaate saamiseks, asjaosaliste koondamiseks aga ka teadlikkuse tõstmiseks. Nt UK on koostanud ka ülevaatliku juhise vabatahtliku aruande koostamiseks ja on ka oma aruande koostamisel seda põhja kasutanud ning koostanud oma raporti küsimustiku vormis. Riigid, kes on koostanud oma vabatahtlikud IHL riigisisese rakendamise aruanded , on need ülesehitanud küll pisut erinevalt, kuid mõnede näidete põhjal tundub, et läbivad peatükid on : r iigi rahvusvahelised IHL kohustused relvastust ja sõjakuritegusid pu udutav riigisisene regulatsioon IHL teavitustöö ja koolitused Riikide praktika on erinev ka raporti koostaja osas, nii võib selleks olla riiklik Punase Risti komitee, riiklik IHL komitee, välis ministeerium või kaitseministeerium, akadeemia. Ettepanekud edasiseks: Moodustada riiklik IHL komi sjon . Komisjoni võiks alaliselt kuuluda asjaomaste valitsusasutuste esindajad ja riikliku Punase Risti komitee esindajad ning vaatlejatena asjaomased akadeemikud ja erasektori esindajad. Komi sjoni p eamisteks ülesanneteks saaks Rahvusvahelise P unase Risti ja Punase Poolkuu konverentsi de l ( IRCRC konverentsil) antud lubaduste elluviimise koordinatsioon ja raporteerimine ning IHL koolituste , teavitustöö ja kultuuriväärtuste kaitse koordinatsioon. K omi sjoni korraldusliku koordinatsiooni rolli kannab VäM ja sisu loovad komi sjoni liikmed ühis e panusena. Komi sjoni ametlikud kohtumised toimuksid vähemalt kaks korda aastas , vajadusel sagedamini . IHL komi sjoni esmase ülesandena k oostada Eesti vabatahtlik raport IHL rakendamisest Eestis – oleme vastava lubaduse ka 2019 andnud ja raport peaks ideaalis valmima enne järgmist IRCRC konverentsi 2023 detsembris. Raporti koosta mise eest vastuta b VäM koostöös teiste ministeeriumidega . Raportis tuleb keskenduda Eesti jaoks prioriteetsele teemadele: IHL väljaõpe ja teavitustöö laiemalt kogu ühiskonnas laiemalt (oluline, kuna käimas on Ukraina-Venemaa sõda, mis on otseseks julgeolekuohuks ka Eestile). Kaasata tuleks nt Kaitsevägi, sh Kaitseväe akadeemia, Päästeamet, Prokuratuur, kohtud, Eesti Punase Rist ja vaatlejana ülikoolid . Raport aitaks välja tuua kitsaskohad, rõhutada IHL väljaõppe olulisust ning suunistada kaasatud asutused/organisatsioonid IHL-teemalist väljaõpet korrastama ja arendama, kuna väljaõpet ei ole seniajani toimunud või ei ole väljaõpe olnud väga süsteemne. kultuuriväärtuste kaitse, millega riigisiseselt on sõjaaja kontekstis tegeletud üsna vähe. Kaasata tuleks nt Kaitsevägi, SiM, KuM ja Muinsuskaitseamet. riigisiseste tegevuste koordinatsiooni selgete põhimõtete välja töötamine.