dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. mai 2022
Viit
1-12/1129-1
Registreeritud
27. mai 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2022 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
17. juuni 2022

Failid

  • 📎1.1-10.14649-1 27.05.2022 Väljaminev kiri.asice1369 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Ministeeriumid, v.a Justiitsministeerium Riigikantselei Meie 27.05.2022 nr 1.1-10.1/4649-1 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu 2) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu seletuskiri 3) Rakendusakti eelnõu Lisaadressaat: Eesti Linnade ja Valdade Liit Helje Päivil 611 3498 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu 23.05.2022 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) muul avalikul eesmärgil;“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3) paragrahvi 181 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks aasta“; 4) paragrahvi 181 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“ 5) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “valitseja” sõnadega “või tema volitatud asutus”; 6) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks andmisel“; 7) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasja omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut.”; 9) paragrahvi 33 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“; 10) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: 1 „(31) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti.“; 11) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui:“; 12) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks andmine kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“; 13) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse arv „65“ arvuga „50“; 14) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.“; 15) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“; 16) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “valitseja” sõnadega “või tema volitatud asutus”; 18) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.“; 19) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet; 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“; 20) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et riigivaraseaduse § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide 1 ja 2 alusel.“; 21) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“; 22) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks. § 2. Maareformi seaduse muutmine Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „(3) Käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamine ja hoonestusõigusega koormamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras.“; 2) paragrahvi 25 lõiked 4–42 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a allkirjastatud digitaalselt 3 Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruses nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.“; 2) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Erki Savisaar Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 2 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel. Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus: määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab riigivara valitseja volitatud asutus.“. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord. § 2. Riigi maareservi säilitamise põhimõtted Riigi maareservina säilitatakse: (1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad: 1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad; 2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad (projekteeritavate kaitsealad); 3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi. (2) Metsa- ja põllumaad: 1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa; 2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine. (3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa, arvestades järgnevaid erisusi: 1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine vajaduse otsustab Maa-amet. (4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa: 1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa; 3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad; 5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu; 6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus vajalik maa; 7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa. (5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad: 1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad; 2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad; 3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad; 4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas; 5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa. § 3. Maa riigi maareservi määramine ja reservist välja arvamine (1) … § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub …. Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks. Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad, mis eeldab, et tuleviku väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud ressurss on kriitilise tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes. Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOVide omandis ümardatult vaid 1% (täpsemalt 1,42%), riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOVidele avalikul eesmärgil vajaliku maafondi tagamiseks. Riigi poolt KOVide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel. MaaRSi alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning maareform lõpusirgel. Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakkama maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel. Samuti on selgunud eespool nimetatud seaduste rakendamisel järgmised kitsaskohad:  riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud;  riik ei tea KOVide plaane neile tasuta antud maade edasivõõrandamisel;  järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas;  tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole taganud eesmärki, et KOVid kasutaksid maad otstarbekohaselt;  KOVid peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga lühikeseks;  maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. 1 Eelnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt: 1. Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord. 2. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut. 3. KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel. 4. Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). Sealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest. 5. Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), kuna kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOVidele ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks. 6. Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laiendades võimalusi riigivara valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post: [email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post: [email protected]), Maa-ameti õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post: [email protected] ). Eelnõu koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed: 2 Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post [email protected]), Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post: [email protected]); Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840, e-post: [email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771, e-post: [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust (RT I, 15.03.2022, 13), maareformi seadust (RT I, 08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8). Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktiga 7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele“. Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega. Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021. a nõupidamisel käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega. Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOVide omandis vaid 1% (1,42%), riigi omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel 3 ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide1 omandisse. Riik saab maid KOVide omandisse võõrandada nii MaaRSi kui ka RVSi alusel. MaaRSi alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid, mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise eesmärkidel, täiendati MaaRSi § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOVidele munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRSi alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOVid tähtajaks ei taotlenud. Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel. Tabel KOVide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte2 Maa andmise Üle antud Olulisemad sihtotstarbed õiguslik alus maaüksuste arv MaaRSi alusel tasuta 2017–2019. a3 - 60% transpordimaa (kohalikud teed, (reformimata maa) kokku 2800 kergliiklusteed ja parklad), maaüksust ja - 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad, 2200 ha mänguväljakud, staadionid, puhkealad, kalmistud jms). - 20% kõik muu. RVSi alusel tasuta 2010–2020. a - 68% transpordimaa (kohalikud teed, 4 (riigi omandis maa) kokku 222 kergliiklusteed ja parklad), maaüksust - 15% tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht, pindalaga 116 ha reoveepumpla, puurkaev jms). - 17% kõik muu. Tabel nr 2 KOVide omandisse tasu eest antud maade kokkuvõte Maa andmise Üle antud Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses õiguslik alus maaüksuste arv (hoonestatud) 2010-2020 RVSi alusel tasu eest 127 17% hoonestatud elamumaa RVSi alusel tasu eest 31 30% hoonestatud tootmismaa 1 01.05.2022 seisuga antakse eeldatavasti reformimata maadest KOVide omandisse 1900 katastriüksust kogupindalaga ca 1600 ha. 2 Statistika on Maa-ameti tehingute põhjal, sest riigi kinnisvararegister ei võimalda sellist aruandlust . 3 MaaRSi statistika kuni aastani 2017 puudub, kuna enne seda tegid maareformi toimingud maavalitsused 4 KOVidel on võimalus riigi maareservist saada vahetusmaad rajatava taristu alla jääva maaomanikule asendusmaa andmiseks. 4 Riik keeldub KOVide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui KOVid ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada. Maa võõrandamine KOVidele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 741 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruste koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud ebamõistlikult keerukaks. Seega tunnistatakse eelnimetatud RVSi jagu ja sellega seotud teised sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse teiste sätetega. Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel KOVide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel ja haldamisel. KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui sellega ei kaasne muud KOVi poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel on KOVid nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata. Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel: 1) võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt; 2) riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOVidel peab olema sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks; 3) KOVil on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega; 4) riigilt KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja (edaspidi arendusmaa) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab hindama taotluse terviklikku põhjendatust; 5) KOVile maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja läbipaistev; 6) KOVil ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja piirkonna arendamiseks. 7) KOVidest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise eestvedajad; 8) riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel; 9) riigil peab olema eesõigus KOVilt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või osta, nagu KOVil on täna riigi maade suhtes eesõigus; 5 10) riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel bürokraatliku järelevalve asemel; 11) riigilt KOVidele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat, aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid; 12) kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOVi põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile5. Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel. Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne menetlemine. VVTPs on ette nähtud asjakohase eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2022. a septembriks. Teemat on järjepidevalt analüüsitud ja arutatud mitme aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega, sealjuures koostati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta. Analüüsis toodud ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised erinevate osapooltega, sh Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOVide esindajatega, kus arutati probleeme, otsiti lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOVide arengule ning nii riigi kui KOVide eelarvetele. Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021 valitsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumit koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust, §-ga 2 maareformi seadust ja §-ga 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. 3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust. Punktiga 1 muudetakse RVSi § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt määratud, vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks 5 Kui KOV väärindab maad ja annab selle ettevõtte kasutusse, suurenevad nii riigieelarve kui ka KOVi tulud. 6 ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste ühtlustamisega. Punktiga 2 täiendatakse RVSi § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud6, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks. Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks. Punktiga 3 muudetakse RVSi § 181 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4 punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras (Keskkonnaministri 21. juuni 2010. a määrus nr 31 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel. Ehk siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 181 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6–12 kuud. Punktiga 4 muudetakse RVS § 181 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt turupõhise kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus või kasutustasu, kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel 6 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina- sailitamise-pohimotted 7 arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja kasutatavad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused. Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes eelkõige tehingute andmebaasi statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile. Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse). Punktiga 5 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara kasutamiseks andmise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. KOVidele maa kasutada andmise protseduur, nii nagu võõrandamise protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele, valides ise, millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVSi analoogiat, arvestades sellega, et 90‒95% juhtumitest võiks otsustustasand olla riigiasutuse juht. Punktiga 6 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 181 lõike 2 punktides 4–5 sätestatud juhtudel. Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOVidele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. Maa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 lõike 1 punkt 12, mis viitab riigivara võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 1 punktis 22. Punktiga 8 täiendatakse § 33 uute lõigetega 11 ja 12, millega tuuakse sisse KOVi ja riigi maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või 8 anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi. Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. Praktikas esineb ka vastupidiseid juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi kui RVSi alusel KOVile tasuta antud maa osas. Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta, RVSi või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s 3. Sealjuures nähakse ette, et riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Riigi ja KOVi vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikustest maatehingutest teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. Registriarendused teostatakse 2023. aastal. Kuni registriarenduste valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises korras kirjaliku pöördumise kaudu. Lõikega 12 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile ei hüvitata. Punktiga 9 muudetakse § 33 lõiget 3 ning peamised muudatused võrreldes kehtiva sättega seisnevad järgmises:  võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir,  vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 31 nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega 9 koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat kinnisasja omandamisest. Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe eraarendajatele tulu saamiseks. Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud ebasobiva praktika tekkimist. Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa riigile tulu teenimiseks. Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine. Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi) omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse. Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema, et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub vajalikuks, siis käesoleva sätte ja ka eelnõu järgmise punktiga lisatava sättega muudetakse tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud maade edasivõõrandamisel tasumise piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis maal oli omandamise hetkel. Lisaks on võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja parendamise kulud, millist võimalust on käsitletud järgmises punktis. Punktiga 10 täiendatakse RVS § 33 lõikega 31, millega muudetakse KOVidele soodsamaks riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu hüvitamine. Antud muudatus kehtestatakse eraldi lõikena seetõttu, et kui § 33 lõikes 3 nimetatud regulatsioon kehtib ka teiste § 33 lõikes 1 nimetatud isikute kohta, siis käesolevas lõikes toodud erisused kehtestatakse ainult KOVidele. Sättega nähakse ette, et § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja 10 oluliselt parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV on teinud oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen. TsÜSi § 63 punkti 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle täieliku või osalise hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on tee hoolduskulu tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik tagasiulatuvalt ei hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena, millega on kinnisasja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu koostamise kulu, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud rajatised, välja arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga vastava taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja oluliselt parendanud. Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud. Punktiga 11 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei tee Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja. Punktiga 12 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses. Punkti 13 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu 11 nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel. Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 14 RVS § 34 lõikega 11, mille kohaselt arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on KOVil aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb pidada, et KOVil on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st planeeringu-, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude mahaarvamisest juttu punkti 10 selgituse juures. Punktiga 15 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34 lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOVidel tekkinud probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOVil ka edaspidi võimalik ise otsustada riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu. Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOV plaanid muutuvad või maale kasutajat ei leita, on KOVil võimalus maa tagastada riigile reservi, mis eeldab sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude hüvitamisele. Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mis viitab riigivara võõrandamisele RVS § 741 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 741 kehtetuks, ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik. Punktiga 17 muudetakse RVS § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara võõrandamise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. Vastav muudatus on analoogne RVS § 19 lõike 1 muudatusele, millist vajadust on ülevalpool selgitatud. Punktiga 18 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7, mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi võõrandatakse KOVile. Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa- ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi 12 Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Punktiga 19 muudetakse § 46 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikastl“. Maa-amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandunud on maa hindamise seaduse § 82 olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures). Punkti 2 kehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks. Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralise hindamise metoodika järgi (kehtestatakse Keskkonnaministri määrusega maa hindamise seaduse § 43 lõige 5 alusel) kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi. Punktiga 20 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitise tasumise nõudest sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi, kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu. Punktiga 21 parandatakse § 68 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide. RVS § 68 lõige 6 sätestab, et „käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“. 13 Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks” ja hõlmab § 741–745. RVSi 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOVile (tasuta) ja ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et:  ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS § 741 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas.  KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOVid, kui nimetatud maid edasi võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise luba). 3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust Punktiga 1 muudetakse MaaRSi § 25 lõiget 3 ja punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks MaaRSi § 25 lõiked 4, 41 ja 42, mis käsitlevad munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel, kasutusse andmisel või hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja makstavat hüvitist. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamise ja kasutada andmise menetlustes tuleb eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta antud maad. Ehk kui eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel KOVil tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest loobutakse, samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise piirangu (10 aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna maareform on maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi lõpus on riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel KOVidele ära anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole otstarbekas. Samuti ei ole MaaRS alusel KOVidele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis- või elamumaad, mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega, et kui KOV maad võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada 14 tasuta, hüvitades KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski otstarbekas MaaRS § 25 lõikes 3 sätestada viide, et munitsipaalomandisse antud maa võõrandamine ja hoonestusõigusega koormamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras. 3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust Paragrahviga 3 täiendatakse KOKSi § 34 lõikega 31, mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva eelnõu muudatused ei hõlma. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused) Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve. Sihtrühma suurus: keskmine Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud7 ja riik oma maatoimingute tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi 7 Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina- sailitamise-pohimotted 15 maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna otseselt ei muutu riigiasutuste töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani õigusakti tasandil sätestatud. Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: KOVide õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOVi arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOVidele ligipääsu nende maavajaduse rahuldamiseks. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi (79). Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma võimalustest maade saamisel riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised maavajadused. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline. 6.2. Kavandatav muudatus 2: Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas. Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse KOVile maa väärindamise ja parendamise kulud. Sihtrühma suurus: suur 16 Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on KOVidele keskmine, kuna kõikide nende maade osas, mida KOV on riigilt tasuta saanud, peab KOV enne võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist riiki teavitama. Samas ei too see KOVidele tõenäoliselt kaasa erilisi kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise kohustus oleks liiga sage ja koormav. Aastatel 2010–2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79 kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel tekkida mure, et riigile lisandub võimalus sekkuda KOVi maatoimingutesse. Samas tasakaalustab see vastastikuste huvidega arvestamist, lisaks loobutakse samaaegselt järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, vähendatakse KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning lihtsustatakse tervikuna KOVile maa kasutamise protseduuri ja menetlust. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline. Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides. Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja ühetaolised. Sihtrühma suurus: keskmine Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju. KOV peab riiki sellisest kavatsusest teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb riigi ja KOVide omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid kasutada ka KOVid. 17 Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. 6.3. Kavandatav muudatus 3: KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOVidele Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid nõudeid niikuinii. Sihtrühma suurus: suur Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumise mõju on keskmine, sh positiivne, kuna otsustusprotsess muutub kiiremaks. Mõju ulatus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi piirangu kaotamine, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda senisest rohkematel juhtudel hüvitist, siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse langetamine ja kasulike kulude hüvitamise võimaluse lisamine. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumisega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb maatehingute menetlus. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline. Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal määral ka teised ministeeriumid) Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu 18 maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aastase hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt. Sihtrühma suurus: väike Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel. Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järelevalvekohustus KOVide üle, mis vähendab töökoormust, lisaks muutub KOVidele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena, millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline. 6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral hüvitist maksma ei pea. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud. 19 Sihtrühma suurus: suur Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastatel 2010‒2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160 ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid. Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline. Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused. Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja eest. Sihtrühma suurus: väike Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi käitumises. Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. 20 Aastatel 2013–2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784 eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei oma olulist mõju riigi eelarvele. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Joonis KOVidele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse 6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette võimaluse, et ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta. Sihtrühma suurus: väike, kuivõrd kehtetuks tunnistatakse peatükk, mis ei olnud nagunii rakendatav. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga ning selgitati, et 21 KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid ning kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. Koostada tuleb riigiabi juhend, mis aitaks analüüsida, kas konkreetse tehingu puhul ei ole tegemist riigiabiga. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga, mille tulemusena selgus, et ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. Vastava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine peatati, sest kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna vaatamata senise regulatsiooni kehtetuks tunnistamisele on toimunud edasiminek selles osas, et omandatud on kogemusi ja teadmisi, kuidas riigivara võõrandamisel eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohaldada riigiabi reegleid. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse. Muudel juhtudel riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki, kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole 22 olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVidelt tasu nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem. Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOVil küll tasu maksta, kuid senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas. Samas tuleb arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist. 8. Rakendusaktid Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid: 1) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord”; 2) Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”. Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavandid 1 ja 2). RVSi § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavand 3). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 23 Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 24 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0633 - Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72846b91-c532-4aac-ba58-f0c92e808803 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72846b91-c532-4aac-ba58-f0c92e808803?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel