Ministeeriumid, v.a Justiitsministeerium
Riigikantselei Meie 27.05.2022 nr 1.1-10.1/4649-1
Riigivaraseaduse, maareformi
seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigivaraseaduse,
maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
koos seletuskirjaga.
Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu
2) Riigivaraseaduse muutmise eelnõu seletuskiri
3) Rakendusakti eelnõu
Lisaadressaat: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Helje Päivil 611 3498
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
23.05.2022
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seadus
§ 1. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) muul avalikul eesmärgil;“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) paragrahvi 181 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks
aasta“;
4) paragrahvi 181 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“
5) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “valitseja” sõnadega “või tema volitatud
asutus”;
6) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks
andmisel“;
7) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31
või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega
koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasja
omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Riik hüvitab sellele
kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke
kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1
punktide 1 ja 31 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise
toimingut.”;
9) paragrahvi 33 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi
võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab võõrandaja või hoonestusõiguse
seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt
omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“;
10) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
1
„(31) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud. Lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse
üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik
ülesande täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti.“;
11) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla
hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitist
ei tule tasuda, kui:“;
12) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks andmine kohaliku
omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.“;
13) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse arv „65“ arvuga „50“;
14) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud.“;
15) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“;
16) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “valitseja” sõnadega “või tema volitatud
asutus”;
18) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.“;
19) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet;
2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus
lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“;
20) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et
riigivaraseaduse § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10
punktide 1 ja 2 alusel.“;
21) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“;
22) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Maareformi seaduse muutmine
Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi § 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2
„(3) Käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamine ja
hoonestusõigusega koormamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja korras.“;
2) paragrahvi 25 lõiked 4–42 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele
hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile
vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a
allkirjastatud digitaalselt
3
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” muutmine
Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruses nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.“;
2) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks.
Kaja Kallas
Peaminister
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 2
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel.
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus:
määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja
Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab
riigivara valitseja volitatud asutus.“.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord.
§ 2. Riigi maareservi säilitamise põhimõtted
Riigi maareservina säilitatakse:
(1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad:
1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad;
2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad
(projekteeritavate kaitsealad);
3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi.
(2) Metsa- ja põllumaad:
1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa;
2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev
maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on
majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine.
(3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või
reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa,
arvestades järgnevaid erisusi:
1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse
puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning
geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine
vajaduse otsustab Maa-amet.
(4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa:
1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide
laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa;
3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad;
5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu;
6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus
vajalik maa;
7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa.
(5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad:
1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad;
2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad;
3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad;
4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas;
5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa.
§ 3. Maa riigi maareservi määramine ja reservist välja arvamine
(1) …
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi
vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks.
Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete
huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad, mis eeldab, et tuleviku
väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut
edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud ressurss on kriitilise
tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste
säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes.
Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOVide omandis ümardatult vaid 1% (täpsemalt
1,42%), riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna
maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOVidele avalikul eesmärgil
vajaliku maafondi tagamiseks.
Riigi poolt KOVide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi
MaaRS) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel. MaaRSi alusel saab
munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse
saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning maareform lõpusirgel.
Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakkama
maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel.
Samuti on selgunud eespool nimetatud seaduste rakendamisel järgmised kitsaskohad:
riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud;
riik ei tea KOVide plaane neile tasuta antud maade edasivõõrandamisel;
järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas;
tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui
võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole
taganud eesmärki, et KOVid kasutaksid maad otstarbekohaselt;
KOVid peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga
lühikeseks;
maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
1
Eelnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt:
1. Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi reservmaa
säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord.
2. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi
väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi
korral maade omandamiseks. KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus
riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on
eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel
kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega
on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile
väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut.
3. KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade
toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus
jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise
kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel.
4. Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja
edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva
kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). Sealjuures saab riigile
makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti
pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel
saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest
ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest.
5. Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule
oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), kuna
kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOVidele
ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks.
6. Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laiendades võimalusi riigivara
valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil
(tel: 611 3498, e-post:
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik
Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post:
[email protected]), Maa-ameti õigusosakonna
juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post:
[email protected] ). Eelnõu
koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed:
2
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post
[email protected]), Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise
osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post:
[email protected]);
Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840, e-post:
[email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771,
e-post:
[email protected] ).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust (RT I, 15.03.2022, 13), maareformi seadust (RT I,
08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8).
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktiga 7.9
„Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele“.
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas
regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt
pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku
regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid
lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega.
Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa
üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021. a nõupidamisel
käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise
ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö
edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete
lahendamisel peab KOVide roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna
erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta
sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised
suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama
valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega.
Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOVide omandis vaid 1% (1,42%), riigi
omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel
3
ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide1
omandisse.
Riik saab maid KOVide omandisse võõrandada nii MaaRSi kui ka RVSi alusel. MaaRSi alusel
saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa
munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna
pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid,
mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise
eesmärkidel, täiendati MaaRSi § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOVidele
munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRSi alusel tagastamisele, erastamisele või riigi
omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOVid tähtajaks ei taotlenud.
Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOVidele toimuma
üksnes RVSi alusel.
Tabel KOVide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte2
Maa andmise Üle antud Olulisemad sihtotstarbed
õiguslik alus maaüksuste arv
MaaRSi alusel tasuta 2017–2019. a3 - 60% transpordimaa (kohalikud teed,
(reformimata maa) kokku 2800 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust ja - 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad,
2200 ha mänguväljakud, staadionid, puhkealad,
kalmistud jms).
- 20% kõik muu.
RVSi alusel tasuta 2010–2020. a - 68% transpordimaa (kohalikud teed,
4
(riigi omandis maa) kokku 222 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust - 15% tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht,
pindalaga 116 ha reoveepumpla, puurkaev jms).
- 17% kõik muu.
Tabel nr 2 KOVide omandisse tasu eest antud maade kokkuvõte
Maa andmise Üle antud Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses
õiguslik alus maaüksuste arv (hoonestatud)
2010-2020
RVSi alusel tasu eest 127 17% hoonestatud
elamumaa
RVSi alusel tasu eest 31 30% hoonestatud
tootmismaa
1
01.05.2022 seisuga antakse eeldatavasti reformimata maadest KOVide omandisse 1900 katastriüksust
kogupindalaga ca 1600 ha.
2
Statistika on Maa-ameti tehingute põhjal, sest riigi kinnisvararegister ei võimalda sellist aruandlust .
3
MaaRSi statistika kuni aastani 2017 puudub, kuna enne seda tegid maareformi toimingud maavalitsused
4
KOVidel on võimalus riigi maareservist saada vahetusmaad rajatava taristu alla jääva maaomanikule asendusmaa
andmiseks.
4
Riik keeldub KOVide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida
mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui
KOVid ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada.
Maa võõrandamine KOVidele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks
Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 741
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruste koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus
oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud
ebamõistlikult keerukaks. Seega tunnistatakse eelnimetatud RVSi jagu ja sellega seotud teised
sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse
teiste sätetega.
Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh
milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel
KOVide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel
ja haldamisel.
KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku
arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski
märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui
sellega ei kaasne muud KOVi poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel
on KOVid nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada
uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata.
Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel:
1) võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt;
2) riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOVidel peab olema
sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks;
3) KOVil on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas
tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega;
4) riigilt KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
(edaspidi arendusmaa) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab
maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab
hindama taotluse terviklikku põhjendatust;
5) KOVile maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja
läbipaistev;
6) KOVil ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa
võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja
piirkonna arendamiseks.
7) KOVidest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise
eestvedajad;
8) riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel;
9) riigil peab olema eesõigus KOVilt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või
osta, nagu KOVil on täna riigi maade suhtes eesõigus;
5
10) riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel
bürokraatliku järelevalve asemel;
11) riigilt KOVidele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat,
aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid;
12) kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOVi
põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile5.
Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued
põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel.
Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju, samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning
maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne
menetlemine. VVTPs on ette nähtud asjakohase eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks 2022. a septembriks. Teemat on järjepidevalt analüüsitud ja arutatud mitme
aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega, sealjuures koostati
Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel analüüs ja
ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta. Analüüsis toodud
ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.
Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised erinevate osapooltega, sh Eesti
Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOVide esindajatega, kus arutati probleeme, otsiti
lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOVide arengule ning nii riigi kui KOVide eelarvetele.
Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021
valitsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud
maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumit koostöös
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi
seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduseelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust, §-ga
2 maareformi seadust ja §-ga 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.
3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust.
Punktiga 1 muudetakse RVSi § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja
poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole
kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul
avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt
määratud, vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks
5
Kui KOV väärindab maad ja annab selle ettevõtte kasutusse, suurenevad nii riigieelarve kui ka KOVi tulud.
6
ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste
ühtlustamisega.
Punktiga 2 täiendatakse RVSi § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et riigi maareservi
säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks
kiidetud6, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke
erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks
KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi
valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada Vabariigi Valitsuse määruse
tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks.
Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks.
Punktiga 3 muudetakse RVSi § 181 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu
hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4
punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras
(Keskkonnaministri 21. juuni 2010. a määrus nr 31 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi
kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel. Ehk
siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda
hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 181 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib
turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul
kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000
tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja
kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada
eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik
pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse
kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks
soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile
kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot
kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6–12 kuud.
Punktiga 4 muudetakse RVS § 181 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt turupõhise
kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi
kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise
läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem
võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel
hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel
juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba
võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus
või kasutustasu, kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel
6
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
7
arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal
aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja
kasutatavad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui
korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel
hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused.
Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes
eelkõige tehingute andmebaasi statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile.
Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse).
Punktiga 5 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara kasutamiseks andmise
võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. KOVidele maa kasutada
andmise protseduur, nii nagu võõrandamise protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult
palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb
rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega
automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on
õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele, valides ise,
millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid
kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri
määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara
valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi
piirmäärasid ja RVSi analoogiat, arvestades sellega, et 90‒95% juhtumitest võiks
otsustustasand olla riigiasutuse juht.
Punktiga 6 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks
andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut
vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 181 lõike 2 punktides 4–5 sätestatud juhtudel.
Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOVidele
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud
põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on
bürokraatlik ja liiga pikk. Maa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja
protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade
kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 lõike 1 punkt 12, mis viitab riigivara
võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis
tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud
käesoleva eelnõu § 1 punktis 22.
Punktiga 8 täiendatakse § 33 uute lõigetega 11 ja 12, millega tuuakse sisse KOVi ja riigi
maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa
võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole
riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või
8
anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi.
Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. Praktikas esineb ka vastupidiseid
juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide
tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab
võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma
ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema
kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi
kui RVSi alusel KOVile tasuta antud maa osas.
Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse
riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta, RVSi
või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada
kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi
maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana
kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti
alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku
huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s
3. Sealjuures nähakse ette, et riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui
nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Riigi ja KOVi vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikustest maatehingutest
teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja
vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad
kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi
kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. Registriarendused teostatakse 2023. aastal. Kuni
registriarenduste valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises
korras kirjaliku pöördumise kaudu.
Lõikega 12 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal
initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks
maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles
jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile
ei hüvitata.
Punktiga 9 muudetakse § 33 lõiget 3 ning peamised muudatused võrreldes kehtiva sättega
seisnevad järgmises:
võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir,
vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le.
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 31
nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev
äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile
hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga
tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega
9
koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat
kinnisasja omandamisest.
Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest
tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe eraarendajatele tulu
saamiseks. Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad
võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on
esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning
KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu
maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule
võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate
pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega
on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud
ebasobiva praktika tekkimist.
Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa
tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina
uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi
võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa
riigile tulu teenimiseks.
Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine.
Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt
arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi)
omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta
saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse.
Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema,
et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata
olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub
vajalikuks, siis käesoleva sätte ja ka eelnõu järgmise punktiga lisatava sättega muudetakse
tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud
maade edasivõõrandamisel tasumise piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis
maal oli omandamise hetkel. Lisaks on võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja
parendamise kulud, millist võimalust on käsitletud järgmises punktis.
Punktiga 10 täiendatakse RVS § 33 lõikega 31, millega muudetakse KOVidele soodsamaks
riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu hüvitamine. Antud muudatus
kehtestatakse eraldi lõikena seetõttu, et kui § 33 lõikes 3 nimetatud regulatsioon kehtib ka teiste
§ 33 lõikes 1 nimetatud isikute kohta, siis käesolevas lõikes toodud erisused kehtestatakse ainult
KOVidele.
Sättega nähakse ette, et § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
10
oluliselt parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV
on teinud oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen. TsÜSi
§ 63 punkti 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või
kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt
parendatakse. Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle
täieliku või osalise hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on
tee hoolduskulu tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik
tagasiulatuvalt ei hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena,
millega on kinnisasja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu
koostamise kulu, juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud
rajatised, välja arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga
vastava taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja
oluliselt parendanud.
Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma
eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande
täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi
jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega
koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud
maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja
kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud
otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud.
Punktiga 11 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel
sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel
otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei
tee Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja.
Punktiga 12 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või
piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule
tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks
andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd
olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt
saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest
täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on
sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma
vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks
tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses.
Punkti 13 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on
seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
11
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel.
Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 14 RVS § 34 lõikega 11, mille kohaselt
arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust
väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on
KOVil aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema
võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb
pidada, et KOVil on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st
planeeringu-, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude
mahaarvamisest juttu punkti 10 selgituse juures.
Punktiga 15 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34
lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta
jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga
pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOVidel tekkinud
probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu
koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära
teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOVil ka edaspidi võimalik ise otsustada
riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu.
Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb
tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOV plaanid muutuvad
või maale kasutajat ei leita, on KOVil võimalus maa tagastada riigile reservi, mis eeldab
sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude
hüvitamisele.
Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mis viitab riigivara võõrandamisele
RVS § 741 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 741 kehtetuks,
ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik.
Punktiga 17 muudetakse RVS § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara võõrandamise võib
lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. Vastav muudatus on analoogne
RVS § 19 lõike 1 muudatusele, millist vajadust on ülevalpool selgitatud.
Punktiga 18 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku
mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7,
mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi
võõrandatakse KOVile. Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et
KOVidele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik
küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa
võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa-
ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi
12
Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse
andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu
on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi
Valitsuselt nõusoleku küsimisest.
Punktiga 19 muudetakse § 46 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti
tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid
Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute
andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise
seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikastl“.
Maa-amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandunud on maa hindamise seaduse
§ 82 olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures).
Punkti 2 kehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt
hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu
puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning
võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik
enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise
reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust
muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks.
Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralise hindamise metoodika järgi
(kehtestatakse Keskkonnaministri määrusega maa hindamise seaduse § 43 lõige 5 alusel)
kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad
jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi.
Punktiga 20 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava
kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis
1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja
poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33
lõikes 3 nimetatud hüvitise tasumise nõudest sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt
tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse
seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava
kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete
koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab
kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi,
kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande
koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu.
Punktiga 21 parandatakse § 68 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide. RVS § 68 lõige 6 sätestab, et
„käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise
tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide
sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“.
13
Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused
kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel
ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute
tegemiseks” ja hõlmab § 741–745.
RVSi 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti
majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOVile (tasuta) ja
ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud
ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et:
ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale
eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa
Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS
§ 741 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest
kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise
mõttes olnud ebamõistlikult keerukas.
KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi
reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOVid, kui nimetatud maid edasi
võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti
OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses
RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti
ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas
konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi
välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise
grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise
luba).
3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust
Punktiga 1 muudetakse MaaRSi § 25 lõiget 3 ja punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks MaaRSi
§ 25 lõiked 4, 41 ja 42, mis käsitlevad munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel,
kasutusse andmisel või hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja
makstavat hüvitist. Eelnõus on lähtutud põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa
edasivõõrandamise ja kasutada andmise menetlustes tuleb eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta
antud maad. Ehk kui eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta
antud maade edasivõõrandamisel KOVil tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS
alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest
loobutakse, samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise
piirangu (10 aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna
maareform on maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi
lõpus on riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel
KOVidele ära anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole
otstarbekas. Samuti ei ole MaaRS alusel KOVidele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis-
või elamumaad, mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega,
et kui KOV maad võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada
14
tasuta, hüvitades KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul
on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist
kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on
marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski
otstarbekas MaaRS § 25 lõikes 3 sätestada viide, et munitsipaalomandisse antud maa
võõrandamine ja hoonestusõigusega koormamine toimub riigivaraseaduses sätestatud alustel ja
korras.
3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
Paragrahviga 3 täiendatakse KOKSi § 34 lõikega 31, mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV
välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu
õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva
eelnõu muudatused ei hõlma.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse
maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus
Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra
kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve.
Sihtrühma suurus: keskmine
Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja
kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud7 ja riik oma maatoimingute
tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi
7
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
15
maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need
põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna otseselt ei muutu riigiasutuste
töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani
õigusakti tasandil sätestatud.
Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: KOVide õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist
säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete
täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOVi arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi
haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOVidele ligipääsu nende maavajaduse
rahuldamiseks.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi (79).
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma
võimalustest maade saamisel riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised
maavajadused.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa
õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
6.2. Kavandatav muudatus 2: Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel
vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või
hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas.
Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on
riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse
KOVile maa väärindamise ja parendamise kulud.
Sihtrühma suurus: suur
16
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on KOVidele keskmine, kuna kõikide nende maade osas,
mida KOV on riigilt tasuta saanud, peab KOV enne võõrandamist või hoonestusõigusega
koormamist riiki teavitama. Samas ei too see KOVidele tõenäoliselt kaasa erilisi
kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille
käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud
maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise
kohustus oleks liiga sage ja koormav.
Aastatel 2010–2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79
kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel
ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel
tekkida mure, et riigile lisandub võimalus sekkuda KOVi maatoimingutesse. Samas
tasakaalustab see vastastikuste huvidega arvestamist, lisaks loobutakse samaaegselt
järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, vähendatakse
KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning lihtsustatakse tervikuna KOVile maa
kasutamise protseduuri ja menetlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa
võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele
tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete
täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides.
Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja
ühetaolised.
Sihtrühma suurus: keskmine
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul
võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat
tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju. KOV peab riiki sellisest kavatsusest
teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel
riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi
poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi
selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb riigi ja KOVide omavaheliste
maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks
koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid
kasutada ka KOVid.
17
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
6.3. Kavandatav muudatus 3: KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest
tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse
nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOVidele
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma
riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa
enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute
ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise
protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid
nõudeid niikuinii.
Sihtrühma suurus: suur
Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille
nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku
küsimisest loobumise mõju on keskmine, sh positiivne, kuna otsustusprotsess muutub
kiiremaks.
Mõju ulatus on väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi piirangu kaotamine, et riigilt tasuta saadud maa
edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta
möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda
senisest rohkematel juhtudel hüvitist, siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse
langetamine ja kasulike kulude hüvitamise võimaluse lisamine. Vabariigi Valitsuse nõusoleku
küsimisest loobumisega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb maatehingute menetlus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal
määral ka teised ministeeriumid)
Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt
tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski
kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus
KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu
18
maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja
üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust
järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aastase hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas
võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab
KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt.
Sihtrühma suurus: väike
Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel.
Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järelevalvekohustus KOVide üle, mis vähendab
töökoormust, lisaks muutub KOVidele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust
oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta
võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata
ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena,
millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise
nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda
poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute
põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline.
6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks
ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse
alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise
nõudmisest
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla
hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral
riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud
maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete
täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile
midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV
maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral
hüvitist maksma ei pea.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on
maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud.
19
Sihtrühma suurus: suur
Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastatel 2010‒2021 on Maa-amet võõrandanud
KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on
laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le,
siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra
euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt
KOVidele maa võõrandamist.
Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või
RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või
hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt
hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega
kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad
sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse
saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas
summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused.
Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja eest.
Sihtrühma suurus: väike
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole
igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi käitumises.
Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära
kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS
alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku
ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on
marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas.
20
Aastatel 2013–2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate
kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot.
Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784
eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei
oma olulist mõju riigi eelarvele.
Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
Joonis KOVidele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse
6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja
otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna
arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
võimaluse, et ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt
otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta.
Sihtrühma suurus: väike, kuivõrd kehtetuks tunnistatakse peatükk, mis ei olnud nagunii
rakendatav.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida
ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva
ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga ning selgitati, et
21
KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid
ning kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite
hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. Koostada tuleb riigiabi juhend, mis aitaks
analüüsida, kas konkreetse tehingu puhul ei ole tegemist riigiabiga.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või
koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida
ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva
ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga, mille tulemusena
selgus, et ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada
ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine
Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni
loal. Vastava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine peatati, sest kavandatud menetlus
oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud
ebamõistlikult keerukas.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna vaatamata senise regulatsiooni kehtetuks
tunnistamisele on toimunud edasiminek selles osas, et omandatud on kogemusi ja teadmisi,
kuidas riigivara võõrandamisel eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohaldada riigiabi
reegleid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi
kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi
väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised
registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse
riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse.
Muudel juhtudel riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki,
kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole
22
olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVidelt tasu
nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem.
Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOVil küll tasu maksta, kuid
senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa
parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või
ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel
edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga
kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise
kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on
aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi
võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse
aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele
keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui
senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud
kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas. Samas tuleb
arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid
tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist.
8. Rakendusaktid
Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord”;
2) Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”.
Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana
(lisa 1, kavandid 1 ja 2).
RVSi § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse
eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavand 3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti
Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.
23
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
24
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-0633 - Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72846b91-c532-4aac-ba58-f0c92e808803
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/72846b91-c532-4aac-ba58-f0c92e808803?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main