Riigikogu Kantselei Teie 11.05.2022 nr 7-1.2/22-01046-2
[email protected]
Meie 27.05.2022 nr 12-6/1047-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikele küsimustele
(KK 220)
Austatud Jaak Juske
Vastame kirjalikult Teie esitatud küsimustele.
1. Millised täiendavad teenused ja kohustused pandi muinsuskaitseametile uue
muinsuskaitseseadusega ning kas kõigiks nendeks tagati ka piisav rahastamine?
01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseadusega viidi Kultuuriministeeriumist
Muinsuskaitseametisse muuseumide nõustamise, arendamise ja järelevalvega seotud ülesanded
ning kolm töökohta. Töökohad läksid üle koos kõigi kaasnevate eelarveridadega.
Uue seadusega pandi Muinsuskaitseametile ülesanne väljastada muinsuskaitse eritingimusi, mis
seni oli olnud tellija ehk mälestise omaniku kulul. Kultuuriministeeriumi eelarvest kaeti kahe
spetsialisti tööjõukulu, lisaks tegi Muinsuskaitseamet ümberkorraldusi sisemistes tööprotsessides.
Samuti loodi uue seadusega võimalus hüvitada mälestise omanikule riigi määratud uuringute ja
muinsuskaitselise järelevalve kulud. Eelarvevajadus arutati ja arvutati koos
Muinsuskaitseametiga läbi ning selle tegevuse katteks eraldati riigieelarvest täiendavalt
1,4 miljonit eurot aastas. Kultuuriministeerium kattis oma eelarvest lisaks ühe toetuste ja
hüvitiste spetsialisti ametikoha kulu. Veel ühe uue tegevusena loodi muinsuskaitseseadusega
võimalus määrata arheoloogilisi leiukohti ja selleks eraldas Kultuuriministeerium
Muinsuskaitseametile ühe töökoha eelarve.
Muinsuskaitse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusloast loobumine ja selle asendamine
majandustegevusteate esitamise kohustusega ei muutnud Muinsuskaitseameti töökoormust
olulisel määral, kuid ministeerium eraldas ka selleks ühe töökoha eelarve, et vabastada ülejäänud
tööjõudu muudeks tegevusteks. Lisaks eraldati vahendid personali- ja koolitusjuhi värbamiseks.
Ülejäänud muudatused, nagu regulatsiooni paindlikumaks muutmine mälestiseks tunnistamisel ja
tööde loa määramisel, ei mõjutanud Muinsuskaitseameti töökoormust olulisel määral, kuid andis
otsuste tegemisel rohkem kaalutlusruumi ja lisas vastutust. Otsinguvahendi kasutamise loa
muutmine 5-aastaseks vähendas jooksvat töökoormust ja selle kuhjumist ühele perioodile.
Loomulikult on võimalik, et reaalset ülesannet täitma asudes osutub selle maht algselt
planeeritust erinevaks. Näiteks on planeeritust mahukamaks osutunud muinsuskaitsealade
kaitsekordade koostamine, mille tähtaeg on neli aastat alates seaduse jõustumisest ehk
01.05.2023. Praeguseks on selge, et selleks tähtajaks ei jõuta kõigi 12 muinsuskaitseala
kaitsekorda kehtestada ning rakendub paragrahv, mille järgi võib see tähtaeg pikeneda, arvestades
seadusekohasele menetlusele kuluvat aega. Samas ei ole põhjust muretsemiseks ega
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
kiirustamiseks, sest Muinsuskaitseamet on oluliste õigusaktide koostamiseks valinud kogukondi
ja omavalitsusi maksimaalselt kaasava viisi, mis kokkuvõttes tagab parema tulemuse.
2. Kas viimastel kuudel tehtud eelarvekärped ja koondamised võimaldavad
muinsuskaitseametil jätkata kõigi ettenähtud teenuste osutamist? Kuidas on plaanis tagada
seaduses ettenähtud teenuste tagamine?
Kultuuriministeerium ei ole kärpinud Muinsuskaitseameti eelarvet ei viimastel kuudel ega teinud
seda ka kriisi ajal. Vastupidi, Muinsuskaitseameti eelarve on aastate lõikes märkimisväärselt
kasvanud – alates 2015. aastast kuni 2022. aasta alguseni on eelarve kasvanud kaks korda
(vastavalt 3,2 miljonit ja 7,5 miljonit) ja ameti koosseis poole võrra (vastavalt 49,5 täistöökohta ja
74,5 täistöökohta).
Ometi oli 2021. aasta lõpuks tekkinud Muinsuskaitseameti personalieelarves väga suur puudujääk
(200 000 eurot). Lahendus tuli leida ameti eelarve seest, sest ministeeriumi eelarvest ei olnud
võimalik baasrahastust suurendada. Otsused oli vaja teha kiiresti, et vältida puudujäägi kasvamist
ja säilitada samas Muinsuskaitseameti töövõime. Kahjuks olid aasta alguses vältimatud ka
koondamised (koondati kuus inimest). 17.01.2022 jõustus Muinsuskaitseameti uus struktuur,
mille eesmärk on tõhustada tööprotsesse, korrastada töökorraldust ja parandada palgafondi
eelarvet ning tagada Muinsuskaitseameti põhiülesande täitmine – riikliku kultuuripärandi kaitse
korraldamine.
Olemasoleva eelarve sees ressursside jagamine ülesannete täitmiseks on asutuse juhi ülesanne.
Praegu analüüsib Muinsuskaitseameti teatud protseduure Kultuuriministeeriumi audit. Selle
tulemused on kindlasti hea sisend uuele juhile protsesside ümbervaatamiseks.
3. Kas ja mis ulatuses plaanib ministeerium suurendada lähiaastatel muinsuskaitseameti
rahastamist?
Praegu ei ole võimalik midagi kindlalt öelda, sest lisavajadusi on paljudes valdkondades, kuid
arutame neid küsimusi riigi eelarvestrateegia raames.
4. Kas ja mis mahus plaanib ministeerium suurendada muinsuskaitsealuste ehitiste
korrastamiseks mõeldud toetusi?
On tõsi, et mälestiste toetuse taotluseid laekub u kuus korda suuremas mahus, kui on praegu
eelarvevahendeid. Kasvanud on ka ehitushinnad. Viimasel kolmel aastal on olnud tavapärasele
riigieelarvelisele toetusele suureks abiks ka omandireformi reservfondist tagastatud
ehitismälestistele eraldatud toetus, mis on olnud üks miljon eurot aastas. Mälestiste toetuste
küsimust arutame samuti riigi eelarvestrateegia raames.
5. Milline on kaasaegsete pärandihoidlate väljaehitamise investeeringuvajadus ning millised
summad plaanib valitsus selleks lähiaastatel eraldada? Kuidas plaanib ministeerium tagada
pärandesemete nõuetekohase hoiustamise uute hoidlate valmimiseni?
Praeguse hinnangu alusel on pärandihoidlate rajamise kogumaksumus u 97 miljonit eurot, millele
lisandub käibemaks. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti hoidlate vahel jagunevad summad aastate lõikes
järgmiselt:
Sh
projektee- Sh ehitusetapi
rimisetapi maksumus
2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 KOKKU
maksumus (tuh EUR)
(tuh EUR) (km-ta)
(km-ta)
P-E 43 tuh € 43 tuh € 2 050 tuh € 9 099 tuh € 30 775 tuh € 30 775 tuh € 2 565 tuh € 75 350 tuh € 3 456 tuh € 71 808 tuh €
L-E 87 tuh € 190 tuh € 687 tuh € 4 390 tuh € 9 642 tuh € 7 232 tuh € 22 229 tuh € 1 178 tuh € 20 892 tuh €
130 tuh € 233 tuh € 2 738 tuh € 13 489 tuh € 40 417 tuh € 38 007 tuh € 2 565 tuh € 97 579 tuh € 4 634 tuh € 92 700 tuh €
Rõhutame, et kogumaksumus on praegu hinnanguline ja võib muutuda, sest tegemist on väga
pikaajalise projektiga. Esmajärjekorras on vaja raha planeerida projekteerimiseks, s.o
u 4,6 miljonit eurot (lisandub käibemaks). Järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised ei ole
teatavasti veel alanud, mistõttu ei saa praegu veel ühestki eraldatavast summast kindlas kõneviis
rääkida.
Kuni uute hoidlate valmimiseni, mis uuendatud ajakava järgi võiks valmis olla aastal 2029, tuleb
hakkama saada olemasolevates tingimustes. Seetõttu on väga tähtis, et saaksime alustada
projekteerimisega võimalikult kiiresti. Kui me lükkame projekteerimist edasi, siis venib kogu
projekt ning kulu riigile suures plaanis suureneb.
Kultuuriministeerium on toetanud ja toetab vajaduse ja võimaluste põhjal ka edaspidi neile
muuseumikogudele, mis on kõige kriitilisemas seisus, ajutiste hoiupindade leidmist. Oleme
katnud nii kolimis- kui ka üürikulusid. Mitmete muuseumide kogud on paigutatud Eesti
Hoiuraamatukokku, mille tingimused ei ole küll ideaalsed, kuid siiski paremad sellest, kus neid
museaale varem hoiti. Mõned muuseumid, nt Sihtasutus Eesti Meremuuseum, on ka ise suutnud
oma kogudele ajutised pinnad tagada. Samuti teevad kõik muuseumitöötajad oma parima, et
kultuuripärandi kahjustumise ja hävimise riske võimalikult hästi maandada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik
minister
Liina Jänes 628 2381,
[email protected]
Marju Reismaa 628 2335,
[email protected]