Kiri

EELNÕU 05.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 „Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1 ja 2 alusel teha Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduses nr 52 „Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ järgmised muudatused: 1) sõnastada punkt 2 järgmiselt: „2. Nimetada komisjoni liikmeteks järgmiste ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Pangaliit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarlaud Mittetulundusühing Eesti Haridusfoorum Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium“; 2) sõnastada punkt 3 järgmiselt: „3. Komisjoni esimees on riigisekretär. Komisjoni valitsusväliste organisatsioonide esindajad valivad enda hulgast komisjoni aseesimehe.“; 3) sõnastada punkt 4 järgmiselt: „4. Komisjoni ülesanded on: 1) teha ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas säästva arengu eesmärkide saavutamiseks;  2 2) kiita heaks Eesti säästva arengu indikaatorite nimekiri säästva arengu eesmärkide saavutamise seireks; 3) koostada ja heaks kiita Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030 elluviimisest; 4) viia ellu ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja anda sisend oma tegevustest kestliku arengu platvormi.“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 „Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Korralduse eelnõuga muudetakse komisjoni liikmeid, täpsustatakse komisjoni ülesandeid ning muudetakse komisjoni juhtimist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Ingrid Ojang ([email protected]) ja keeletoimetuse Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on teha muudatused säästva arengu komisjoni liikmeskonnas ja töökorralduses, et parandada sellega komisjoni rolli ja mõjusust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Säästva arengu komisjon loodi 1996. aastal Keskkonnaministeeriumi juurde. Komisjoni teenindamise üleandmisega Riigikantseleisse muutis Vabariigi Valitsus 2009. aasta 12. veebruaril korraldusega nr 521 riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni (edaspidi komisjon). Viimati nimetas Vabariigi Valitsus komisjoni koosseisu 2017. aastal. Korralduse punkti 1 muutmisega uuendatakse komisjoni koosseis. Muudatusega ühendatakse seni eraldi tegutsenud komisjon ja 2008. aastal moodustatud ministeeriumide esindajatest koosnev säästva arengu töörühm. Seetõttu nimetatakse komisjoni liikmeteks järgmiste organisatsioonide ning ministeeriumide esindajad: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Pangaliit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarlaud Mittetulundusühing Eesti Haridusfoorum Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium 1 Valitsuse korraldus säästva arengu komisjoni moodustamiseks Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Võrreldes komisjoni eelmise koosseisuga on uues koosseisus tehtud järgmised muudatused: 1) komisjoni seniste liikmete hulgast on välja arvatud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsaselts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rooma Klubi, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Tervisedenduse Ühing, Lastekaitse Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ning Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu; 2) komisjoni liikmete hulka on arvatud valitsusvälistest organisatsioonidest Eesti Pangaliit; 3) komisjoni liikmete hulka on arvatud Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Valitsusväliste organisatsioonide esindajana oodatakse komisjoni organisatsiooni juhtkonna liiget ning ministeeriumide esindajana asekantslerit. Vajaduse korral võivad liikmed esitada asendusliikmed. 2022. aasta alguses tehtud komisjoni tööformaadi analüüsis2 toodi esile mitmed murekohad. Üks peamisi probleeme on erinevate säästva arengu koordinatsioonitasandite eraldi toimimine. Eestis on seni säästva arengu teemasid koordineeritud kahel tasandil: valitsusvälistest organisatsioonide esindajatest koosnevas säästva arengu komisjonis ning ministeeriumide ja Statistikaameti esindajatest koosnevas säästva arengu töörühmas. Säästva arengu komisjoni asutas Vabariigi Valitsus juba 1996. aastal. Säästva arengu teemade koordineerimiseks ministeeriumide vahel moodustas riigisekretär 2008. aastal säästva arengu töörühma. Töörühma kuuluvad säästva arengu eesmärkide elluviimisega seotud ministeeriumide asekantslerid, osakonnajuhatajad ja Statistikaameti esindajad. Seetõttu on valitsusväliste organisatsioonide esindajad arutanud säästva arengu küsimusi omavahel ja ministeeriumide esindajad tegutsenud omas ringis. Kuigi ministeeriumide esindajad on kutsutud osalema komisjoni temaatilistel aruteludel, on puudunud regulaarne koostööformaat. Komisjoni töö tõhustamiseks, erinevate huvirühmade ja ministeeriumide esindajate koostöö suurendamiseks, nende vastutuse jaotuseks ning Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide vastutusvaldkondadega seotuse suurendamiseks ühendatakse komisjoni ja töörühma töö ning ühtlustatakse komisjoni ülesanded. Komisjoni koosseisu muutmisega vähendatakse komisjoni liikmete arvu. Senise 22 valitsusvälise organisatsiooni asemel hakkab osalema komisjonis 11 organisatsiooni. Komisjoniga liidetakse enim säästva arengu teemadega seotud seitse ministeeriumi. Komisjoni koosseisu ülevaatamisel on lähtutud põhimõttest, et kõik olulisemad riigi pikaajalise säästva arenguga seotud valdkonnad oleksid kaetud, ning komisjoni liikmete arvu optimaalsena hoidmiseks on eelistatud valdkondi esindavaid katusorganisatsioone. Vastavalt vajadusele kutsutakse komisjoni istungitele lisaks põhiliikmetele komisjoni tegevustesse panustama ka teiste teemaga seotud organisatsioonide esindajaid (näiteks teisi 2 Säästva arengu komisjoni tööformaadi muutmisettepanekud (2022), Stratlab seniseid komisjoni liikmeid, teiste ministeeriumide esindajaid). Koostöö jätkub fookusteemadega seotud ekspertide, teadlaste ja analüütikutega (nt Statistikaamet, Arenguseire Keskus jt). Jätkuvalt on kõikidel senistel komisjoni liikmetel võimalik kaasa rääkida riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ partneritena. Korralduse punkti 2 järgi muudetakse komisjoni juhtimist. Komisjoni hakkab juhtima riigisekretär. Riigisekretär koondab nii ministeeriumide kui ka organisatsioonide ettepanekuid, koordineerib komisjoni tegevusi ning vajaduse korral esitab komisjoni ettepanekud valitsusele. Komisjoni juhtimist hakkab toetama valitsusväliste organisatsioonide esindajate seast valitud komisjoni aseesimees. Korralduse punkt 3 muudab selgemaks komisjoni ülesanded, mis on järgmised: 1) teha ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas säästva arengu eesmärkide saavutamiseks; 2) kiita heaks Eesti säästva arengu indikaatorite nimekiri säästva arengu eesmärkide saavutamise seireks; 3) koostada ja heaks kiita Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030 elluviimisest; 4) viia ellu ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja anda sisend oma tegevustest kestliku arengu platvormi. Ülesannete muutmise ettepanekuga täiendatakse senist ülesannet jälgida ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide ja Eesti säästva arengu riikliku strateegia elluviimist ning senistest komisjoni ülesannetest jäetakse välja ülesanne esitada Vabariigi Valitsusele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ettepanekuid ja anda arvamusi pikaajalise säästva arengu küsimustes. Selle asemel saab komisjon edaspidi teha ettepanekuid Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutmiseks, mille Riigikogu võttis vastu 2021. aasta 12. mail ning mis on ühtlasi edaspidi ka säästva arengu eesmärkide elluviimise strateegia. Oma tähelepanekuid ja ettepanekuid saavad esindusorganisatsioonid esitada ministeeriumide esindajatele otse komisjoni aruteludes. Jätkuvalt on esindusorganisatsioonidel võimalus teha Vabariigi Valitsusele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ettepanekuid teiste tööformaatide kaudu. Komisjonile lisandub ülesandena koostada ja heaks kiita Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide tegevuskava elluviimisest. Seni on peamise sisendi varasemate Eesti ülevaadete koostamisel aastatel 2016 ja 2020 andnud säästva arengu töörühma kuuluvad ministeeriumid. Järgmine Eesti vabatahtlik ülevaade koostatakse ja esitatakse ÜRO-le eelduslikult 2024. aastal. Jätkuvalt on komisjoni ülesanne kiita heaks säästva arengu indikaatorite nimekiri ning osaleda säästva arengu eesmärkide elluviimises. Komisjoni liikmete panust säästva arengu elluviimises kajastatakse säästva arengu eesmärkide platvormil kesta.me3. Komisjoni töö hakkab toimuma vastavalt 2-aastasele tööplaanile, milles lepitakse kokku konkreetsed ülesanded, fookusteemad ja olulisemad tegevused kindlaks perioodiks. Tööplaani saab paindlikult muuta ka perioodi jooksul, kui fookusteemad peaksid aja jooksul muutuma. Komisjoni tööd jääb korraldama Riigikantselei strateegiabüroo. 3 Kesta.me on säästva arengu eesmärke tutvustav ja erinevate sihtgruppide tegevusi eesmärkide saavutamiseks koondav platvorm. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Korralduse mõjud Komisjoni koosseisu uuendamine ühendab erinevad säästva arengu koordineerimistasandid ning tekitab regulaarse koostööformaadi, mis toetab koostööd ja parandab valitsusväliste organisatsioonide kaasamist poliitikakujundamisse. Komisjoni juhtimis- ja töökorralduse muutmine loob selge korralduse eesmärkide elluviimiseks. Komisjoni ülesannete täpsustamine muudab selgemaks ootused komisjoni tööle ja rollile ning aitab parandada säästva arengu eesmärkide elluviimist ja seiret Eestis. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega lisakulusid ei kaasne. Vastavalt kehtiva korralduse punktile 8 tagab komisjoni teenindamise Riigikantselei talle riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Korralduse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning kõikidele säästva arengu komisjoni liikmetele. Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 05.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 „Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõigete 1 ja 2 alusel teha Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009 . a korralduse s nr 52 „ Riigi pikaajalise säästv a arengu komisjoni moodustamine“ järgmised muudatused : sõnastada punkt 2 järgmiselt: „ 2. Nimetada komisjoni liikmeteks järgmiste ministeeriumide ja organisatsioonide esindajad : Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Pangaliit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarlaud Mittetulundusühing Eesti Haridusfoorum Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium “; s õnastada punkt 3 järgmiselt : „ 3. Komisjoni esimees on riigisekretär. Komisjoni valitsusväliste organisatsioonide esindajad valivad enda hulgast komisjoni aseesimehe . “; sõnastada punkt 4 järgmiselt: „ 4. Komisjoni ülesan ded on: 1 ) t eha ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas säästva arengu eesmärkide saavuta miseks ; 2) kiita heaks Eesti säästva arengu indikaatorite nimekiri säästva arengu eesmärkide saavuta mise seireks; 3 ) k oostada ja heaks kiita Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030 elluviimisest ; 4) viia ellu ülemaailmse id säästva arengu eesmärk e ja anda sisend oma tegevustest kestliku arengu platvormi . “ . Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär V abariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 „ Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ muutmi s e eelnõu seletuskiri 1 . Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte K orralduse eelnõuga muudetakse komisjoni liikme i d , täpsustatakse komisjoni ülesandeid ning muudetakse komisjoni juhtimist . 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koosta nud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup ( [email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Ingrid Ojang ( [email protected] ) ja keeletoimetuse Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ( [email protected] ). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on teha muudatused säästva arengu komisjoni liikmeskonnas ja töökorralduses, et parandada sellega komisjoni rolli ja mõjusust. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Säästva arengu komisjon loodi 1996. aastal Keskkonnaministeeriumi juurde . Komisjoni teenindamise üleandmisega Riigikantseleisse muutis Vabariigi Valitsus 2009. aasta 12. veebruaril korraldusega nr 52 riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni (edaspidi komisjon ) . Viimati nimetas Vabariigi Valitsus komisjoni koosseisu 201 7 . aastal. Korralduse punkti 1 muutmisega uuendatakse komisjoni koosseis. Muudatusega ühendatakse seni eraldi tegutsenud komisjon ja 2008. aastal moodustatud ministeeriumi d e esindajatest koosnev säästva arengu töörühm. Seetõttu nimetatakse k omisjoni liikmeteks järgmis t e organisatsioonide ning ministeeriumi d e esindajad : Eesti Kaubandus-Tööstusko da Eesti Keskkonnaühenduste Ko da Eesti Linnade ja Valdade Lii t Eesti Noorteühenduste Lii t Eesti Pangaliit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Põllumajandus-Kaubandusko da Mittetulundusühing Arengukoostöö Ümarla ud Mittetulundusühing Eesti Haridusfoorum Mittetulundusühing Eesti Kultuuri Ko da Rektorite Nõukogu Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Võrreldes komisjoni eelmise koosseisuga on uues koosseisus tehtud järgmised muudatused: 1) komisjoni seniste liikmete hulgast on välja arvatud Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Metsaselts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rooma Klubi, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Tervisedenduse Ühing, Lastekaitse Liit , Eesti Taastuvenergia Ko d a, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik , Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ning Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu ; 2) komisjoni liikmete hulka on arvatud valitsusvälistest organisatsioonidest Eesti Pangaliit ; 3) komisjoni liikmete hulka on arvatud Haridus- ja Teadusministeerium , Keskkonnaministeerium , Kultuuriministeerium , Maaeluministeerium , Majandus- ja K ommunikatsiooniministeerium , Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. Valitsusväliste organisatsioonide esindajana oodatakse komisjoni organisatsiooni juhtkonna liiget ning ministeeriumi d e esindajana asekantslerit. Vajaduse korra l võivad liikmed esitada asendusliikmed. 2022. a asta alguses tehtud komisjoni tööformaadi analüüsis toodi esile mitmed murekohad. Üks p eamis i probleem e on erinevate säästva arengu koordinatsioonitasandite eraldi toimimine . Eestis on seni säästva arengu teema si d koordineeri tud kahel tasandil : valitsusvälistest organisatsioonide esindajatest koosnev as säästva arengu komisjon is ning ministeeriumi d e ja S tatistikaameti esindajatest koosnev as säästva arengu töörühm as . Säästva arengu komisjon i asuta s Vabariigi Valitsus juba 1996. aastal. Säästva arengu teemade koordineerimiseks ministeeriumide vahel moodustas riigisekretär 2008. aastal säästva arengu töörühma. Töörühma kuuluvad säästva arengu eesmärkide elluviimisega seotud ministeeriumi d e asekantslerid, osakonnajuhatajad ja Statistikaameti esindajad. Seetõttu on valitsusväliste organisatsioonide esindajad arutanud säästva arengu küsimusi omavahel ja ministeeriumi d e esindajad tegutsenud omas ringis. Kuigi ministeeriumi d e esindajad on kutsutud osalema komisjoni temaatilistel aruteludel, on puudunud regulaarne koostööformaat. Komisjoni töö tõhustamiseks, erinevate huvirühmade ja ministeeriumi d e esindajate koostöö suurendamiseks, nende vastutuse jaotuseks ning Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumi d e vastutusvaldkondadega seotuse suurendamiseks ühendatakse komisjoni ja töörühma töö ning ühtlustatakse komisjoni ülesanded . Komisjoni koosseisu muutmisega vähendatakse komisjoni liikmete arvu. Senise 22 v alitsusvälise organisatsiooni asemel hakkab osalema komisjonis 11 organisatsiooni . Komisjoniga liidetakse enim säästva arengu teemadega seotud seitse ministeeriumi. Komisjoni koosseisu ülevaatamisel on lähtutud põhimõttest, et kõik olulisemad riigi pikaajalise säästva arenguga seotud valdkonnad oleksid kaetud, ning komisjoni liikmete arvu optimaalsena hoidmiseks on eelistatud valdkondi esindavaid katusorganisatsioone. V astavalt vajadusele kutsutakse komisjoni istungitele lisaks põhiliikmetele komisjoni tegevustesse panustama ka teis te teemaga seotud organisatsioonide esindajaid (näiteks teisi seniseid komisjoni liikmeid, teiste ministeeriumi d e esindajaid) . Koostöö jätkub fookus teemadega seotud ekspert ide , teadlaste ja analüütikutega (nt Statistikaamet, Arenguseire Keskus jt) . Jätkuvalt on kõikidel senistel komisjoni liikmetel võimalik kaasa rääkida riigi pikaajalise arengustrateegia „ Eesti 2035 “ partneritena. Korralduse punkti 2 järgi muudetakse komisjoni juhtimist. Komisjoni hakkab juhtima riigisekretär. Riigisekretär koondab nii ministeeriumi d e kui ka organisatsioonide ettepanekuid , koordineeri b komisjoni tegevusi ning vajaduse korra l esitab komisjoni ettepanekud valitsuse le . Komisjoni juhtimist hakkab toetama valitsusväliste organisatsioonide esindajate seast valitud komisjoni aseesimees. K orralduse punkt 3 muudab selgemaks komisjoni ülesande d , mis on järg mised : 1) teha ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas säästva arengu eesmärkide saavuta miseks; 2) kiita heaks Eesti säästva arengu indikaatorite nimekiri säästva arengu eesmärkide saavutamise seireks; 3) koostada ja heaks kiita Eesti riigipõhine ülevaade ÜRO ülemaailmse säästva arengu tegevuskava 2030 elluviimisest; 4) viia ellu ülemaailmse id säästva arengu eesmärk e ja anda sisend oma tegevustest kestliku arengu platvormi. Ülesannete muutmise ettepanekuga täiendatakse senist ülesannet jälgida ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide ja Eesti säästva arengu riikliku strateegia elluviimis t ning senistest komisjoni ülesannete st jäetakse välja ülesanne esitada Vabariigi Valitsusele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ettepanekuid ja anda arvamusi pikaajalise säästva arengu küsimustes. Selle asemel saab komisjon edaspidi teha ettepanekuid Eesti pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutmiseks , mille Riigikogu võttis vastu 2021. aasta 12. mail ning mis on ühtlasi edaspidi ka säästva arengu eesmärkide elluviimise strateegia. Oma tähelepanekuid ja ettepanekuid saavad esindusorganisatsioonid esitada ministeeriumi d e esindajatele otse komisjoni aruteludes. J ätkuvalt on esindusorganisatsioonidel võimalus teha Vabariigi Valitsusel e ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ettepanekuid teiste tööformaatide kaudu . Komisjonile lisandub ülesandena koostada ja heaks kiita Eesti riigipõhi n e ülevaa d e ÜRO ülemaailmse te säästva arengu eesmärkide tegevuskava elluviimise st . Seni on peamise sisendi varasemate Eesti ülevaadete koo st amisel aastatel 2016 ja 2020 andnud säästva arengu töörühma kuuluvad ministeeriumid . Järgmine Eesti vabatahtlik ülevaa d e koo statakse ja esitatakse ÜRO-le eelduslikult 2024. aastal. Jätkuvalt on komisjoni ülesanne kiita heaks säästva arengu indikaatorite nimekiri ning osaleda säästva arengu eesmärkide elluviimises . Komisjoni liikmete panust säästva arengu elluviimises kajastatakse säästva arengu eesmärkide platvormil kesta.me . Komisjoni töö hakkab toimuma vastavalt 2-aastasele tööplaanile, milles lepitakse kokku konkreetsed ülesanded, fookus teemad ja olulisemad tegevused kindlaks perioodiks. Tööplaani saab paindlikult muuta ka perioodi jooksul, kui fookusteemad peaksid aja jooksul muutuma. Komisjoni tööd jääb korraldama Riigikantselei strateegiabüroo. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5 . Korralduse mõjud K omisjoni koosseisu uuendamine ühendab erinevad säästva arengu koordineerimistasandid ning tekitab regulaarse koostööformaadi, mis toetab koostööd ja parandab valitsusvälis t e organisatsioonide kaasamist poliitikakujundamisse . Komisjoni juhtimis- ja töökorralduse muutmine loob selge korralduse eesmärkide elluviimiseks. Komisjoni ü lesannete täpsustamine muudab selgemaks ootused komisjoni tööle ja rollile ning aitab parandada säästva arengu eesmärkide elluviimist ja seiret Eestis. 6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega lisa kulusid ei kaasne. Vastavalt kehtiva korralduse punktile 8 tagab komisjoni teenindamise Riigikantselei talle riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt. 7. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 8 . Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Korralduse eeln õu esita t akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuur iministeeriumile, Maaeluministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile , Välisministeeriumile ning kõikidele säästva arengu komisjoni liikmetele . Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/22-0624 - Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 52 „Riigi pikaajalise säästva arengu komisjoni moodustamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.06.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11da324a-43e7-476a-a58d-e7ce3d7c8339 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11da324a-43e7-476a-a58d-e7ce3d7c8339?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main