Kiri

Keit Pentus-Rosimannus Teie 25.03.2022 nr 1.1-10.1/2824-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 07.04.2022 nr 1-12/776-2 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. 1) Eelnõu § 3 lõige 1 sätestab, et taotlejaks võib olla teiste hulgas kohalik omavalitsus või selle asutus. Eelnõu § 3 lõige 4 räägib kohaliku omavalitsuse arvestusüksusest, § 4 lõike 1 punkt 15 ja § 24 lõige 3 kohaliku omavalitsuse üksusest. Juhime tähelepanu, et taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus ehk vald või linn või kohaliku omavalitsuse asutus. Palume eelnõu kontekstis kasutada mõisteid ühetaoliselt. 2) Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 6 kohta ütleb seletuskiri, et lisaks sihile tuleb TAT-is (määruses või käskkirjas) tuua välja punktis 5 nimetatud riigi pikaajalise arengustrateegia näitaja, millesse projekt panustab. Juhime tähelepanu, et kuna nimetatud paragrahv kehtestab nõuded taotlusele, mis esitatakse määruse alusel, ei ole seletuskirjas kohane viidata käskkirjale. 3) Eelnõu § 6 lõikes 2 ja § 25 lõikes 2 räägitakse menetlemiseks ettenähtud tähtaja pikendamise võimalusest puuduste kõrvaldamise raames. Juhime tähelepanu, et haldusmenetluse üldpõhimõtteks on, et puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub. See ei tähenda toetuse andmise tingimustes menetlemiseks ettenähtud tähtaja pikendamise võimalust. N-ö enda seatud tähtaega ei saa haldusorgan pikendada. Palume viia nimetatud sätete sõnastused kooskõlla haldusmenetluse üldpõhimõtetega. 4) Eelnõu § 7 lõikes 1, § 8 lõikes 6 ja § 37 lõikes 2 kasutatakse sõna „üldjuhul“. Juhime tähelepanu, et kõikides nimetatud sätetes on toodud konkreetne reegel ning erand sellest reeglist. Sõna „üldjuhul“ kasutamine on üleliigne, sest reegli ja erandi vahele ei tohiks rohkem võimalusi jääda. Kui sätestatakse, et otsus saadetakse taotlejale e-keskkonna kaudu või HMS-i 7. jaos toodud muul viisil, siis on see selge ja ammendav. Kui ütleme, et üldjuhul e-keskkonna kaudu või HMS-i kohaselt muul viisil, siis tekib küsimus, mis võimalused veel antakse. 5) Eelnõu § 7 lõige 2 kasutab sõna „täpsustavad“, mis ei ole toodud sätte kontekstis vajalik. Juhime tähelepanu, et reegli sisuks on, et rakendusüksus avalikustab valikukriteeriumid ja -metoodika veebilehel, kui need ei sisaldu TAT-is. 6) Eelnõu § 10 lõike 1 punkt 3 räägib toetuse saaja kohustuste juures sellest, et toetuse saaja kohustub esitama korrektse dokumendi. Juhime tähelepanu, et ei ole selge, mille kohta ja mis dokumenti siin mõeldud on. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  7) Eelnõu § 10 lõige 1 punkt 8 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–f nimetatud toetuse andmise viiside (edaspidi lihtsustatud kulu) korral. Juhime tähelepanu, et projektis, kus kasutatakse kaudset kulu (näiteks 7% otsestest kuludest), on tegemist lihtsustatud kuluga, aga seal on ka tegelikud kulud, mille puhul tahame kulude raamatupidamislikku eristamist. 8) Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 13 kohta öeldakse seletuskirjas, et riigiabi saamisel tuleb abi saamisega seotud dokumente säilitada kümme aastat alates toetuse määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest. Juhime tähelepanu, et kuna eelnõus läbivalt eristatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi, siis tuleb selgitusse lisada vähese tähtsusega abi, sest viidatud nõue kohaldub ka sellisele abile. 9) Juhime tähelepanu, et eelnõus ja ka seletuskirjas kasutatakse segamini mõisteid „lihtsustatud kulu“, „lihtsustatud kuluhüvitamisviisid“, „lihtsustatud kuluvõimalused“. Palume nende kasutamist ühtlustada. 10) Eelnõu § 19 lõigete 2 ja 3 kohta ütleb seletuskiri, et arvestades, et EK võib auditeerida ühikuhinna kujunemist ja rakendamist, siis on oluline, et ühikuhinna väljatöötamisega seotud dokumendid oleksid leitavad ning et oleks jälg korraldusasutuse hinnangust. Juhime tähelepanu, et ühikuhinna metoodikat võivad auditeerida nii auditeeriv asutus, EK audiitorid kui ka Euroopa Kontrollikoda, seega võiks lauses kasutada umbisikulist tegumoodi. 11) Juhime tähelepanu, et kuna eelnõu § 41 lõike 1 punktides 4, 6, 7, 19, 25 toodud sätted kehtivad ka käskkirjale, ei peaks seletuskirjas rääkima ainult määrusest või TRO-st. Kasutada võiks üldnimetusena „toetuse andmise tingimused“. 12) Eelnõu § 48 lõige 3 sätestab, et toetuse andmise tingimuste ja nende muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse eelnõu seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidele. Toetuse andmise tingimused koos seletuskirjaga esitatakse korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks. Veebilehel ei avaldata infot, mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse alusel. Juhime tähelepanu, et seletuskiri koosneb väga paljudest vajalikest osadest, mistõttu lause, mis räägib ainult valikukriteeriumide vajalikkuse lisamisest seletuskirja, on viidatud sätte kontekstis üleliigne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Kadri Kilvet 628 2224 [email protected] Margit Tilk 628 2358 [email protected]