Taotlus

Kokkuleppemängude Eestis leviku uuring 2022 TEHNILINE KIRJELDUS SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 2 1. UURINGU PÕHIEESMÄRK, TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA.............................. 3 1.1. Uuringu teooria............................................................................................................................. 3 1.2. Uuringu metoodika ja seonduvad tööd ......................................................................................... 4 1.3. Uuringu sihtrühmad ..................................................................................................................... 5 1.4. Valimi tutvustus ............................................................................................................................ 5 1.5. Üldised metodoloogilised lähtekohad .......................................................................................... 6 2. NÕUDED UURINGU TEGEMISELE ............................................................................................... 6 2.1. Uuringu metoodikale täiendavalt kohalduvad nõuded ................................................................. 6 2.2. Uuringu andmete kogumine ja andmebaasid ............................................................................... 7 2.3. Uuringu aruandlus ........................................................................................................................ 7 2.4. Uuringu etapid ja üldine ajakava .................................................................................................. 8 2.5. Uuringu meeskond ....................................................................................................................... 9 Lisa 1. Küsimustiku mustand ................................................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Spordivõistluste tulemustega manipuleerimine ei ole spordis uus probleem, vaid selle juured ulatuvad juba Vana-Kreekasse. Kokkuleppemäng on olukord, kus matš (mäng) mängitakse täielikult või osaliselt varem kindlaksmääratud tulemuseni, rikkudes mängureegleid ja sageli seadusi.1Lisaks matši lõpliku tulemuse kokkuleppimisele on võimalik kokku leppida ka erinevates spordivõistlustel ettetulevates üksiksündmustes – näiteks kollaste kaartide määramise arvus ühele või teisele võistkonnale jms. Kokkuleppemängudest ei ole puutumata ka Eesti. Alles 2021. aasta sügisel algatas Eesti Jalgpalli Liit distsiplinaarasja, et uurida üht esiliiga mängu. Varem on meediakünnise ületanud teisedki olukorrad. Näiteks kui ühele Eesti käsipallitreenerile tehti telefonikõne, milles võeti muu hulgas jutuks võimalikud kokkuleppemängud. Sarnaselt on lähenetud ka korvpalluritele. Jalgpallis on tegutsemise keelu saanud mitmed Eesti jalgpallurid – selle kuulsaim juhtum pärineb aastatest 2011–2012, kui kokkuleppemängudes osalemises süüdistati Narva Transi jalgpallureid. Need meediasse jõudnud vähesed juhtumid võivad spordivõistluste tulemustega manipuleerimises moodustada aga ainult väikese osa. Paljudes riikides tehtud uuringute tulemuste põhjal võib eeldada, et manipuleerimisega peaks olema kokku puutunud suurem hulk sportlasi ka Eestis. 1 Forrest, D. 2012, The threat to football from betting-related corruption. International Journal of Sport Finance, 7(2), pp. 99–116 1. UURINGU PÕHIEESMÄRK, TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA Uuringu põhieesmärk on välja selgitada, kui palju on Eesti sportlased, treenerid ja kohtunikud ning Eestis tegutsevad välissportlased ja välistreenerid kokku puutunud kokkuleppemängudega Eestis ja mujal. Lisaks soovitakse uurida sihtrühma teadlikkust ja arusaamasid kokkuleppemängudest. Kultuuriministeerium kasutab uuringu tulemusi, et kujundada erinevaid meetmeid ja tegevusi kokkuleppemängude ennetuseks, seirata strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärke ja mõõdikuid, välja töötada mõõdikuid spordiprogrammi 2023–2026 tegevuste jaoks ning toetada ja anda sisendit teistelegi poliitikavaldkondadele (Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas), mille haldusalas on õigusrikkumiste ennetamine. Pakkuja võib hankija (edaspidi tellija) pakutud teooriat ja metoodikat täiendada ja/või muuta, kui see aitab saavutada hanke eesmärki parimal võimalikul viisil. Kõik teooria ja metoodika täiendused ja/või muutused lepitakse kokku avakohtumisel ja fikseeritakse lähtearuandes (vt ptk 2.3). Uuringu korraldamiseks moodustatakse juhtrühm, kuhu kuuluvad uuringu tegijad ja tellija esindajad. 1.1. Uuringu teooria Spordivõistlustega manipuleerimise kirjeldamiseks on kasutatud palju erinevaid mõisteid – kokkuleppemängud, matši ja tulemustega manipuleerimine või mõne matši sportliku sündmuse kokkuleppimine (n-ö spot fixing) jne. Spordivõistlustega manipuleerimine hõlmab kõiki spordiga seotud manipuleerimise liike. Nn Kopenhaageni rühm ehk riiklike platvormide võrgustik on välja töötanud raamistiku spordivõistlustega manipuleerimise määratlemiseks Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise konventsiooni (edaspidi konventsioon) kohaselt.2 Mõistet „võistlustega manipuleerimine“ kasutavad ka näiteks Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Interpol3. Konventsiooni kohaselt on spordivõistlusega manipuleerimine „tahtlik kokkulepe, tegevus või tegevusetus, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvaldada täielikult või osaliselt eespool nimetatud spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, saamaks endale või teistele põhjendamatu eelis.“4 Eesti on konventsioonile alla kirjutanud, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud, sest oodatakse Euroopa Liidu konventsiooniga liitumist. Samas konventsiooni põhimõtteid juba järgitakse. Konventsiooni artikli 1 kohaselt on konventsiooni ülesanne „võidelda spordivõistlustega manipuleerimise vastu, et kaitsta spordi ausust ja spordieetikat kooskõlas spordi sõltumatuse põhimõttega.“ Selleni püütakse jõuda erinevate meetmetega, mille eesmärk on tuvastada ja ennetada spordivõistlustega manipuleerimist. Konventsiooni eesmärke järgitakse rahvusvahelise koostöö edendamise ja konventsiooni sätete täitmise kontrollimise kaudu. 2 Typology Framework of sports manipulations; https://rm.coe.int/interactive-typology-tool-final-version-june-2020/16809eb82c 3 IOC & Interpol 2016. Handbook on protecting sport from competition manipulation. Interpol IOC integrity in sport initiative. 4 Spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon; https://rm.coe.int/estonien-15-02-04-sporditulemuste-manipuleerimise-vastane-konventsioon/16809ed3e1 Konventsiooniga hõlmatud põhipunktid võib liigitada ennetus- ja koostöötavadeks, ametiasutuste tegevuseks, teabevahetuseks ja järelevalvemehhanismideks. Konventsiooni artikkel 5 kutsub muu hulgas tegema koostööd asjaomaste organisatsioonidega, et tuvastada, analüüsida ja hinnata spordivõistlustega manipuleerimisega seotud riske. Selleks, et seda Eestis teha, korraldataksegi sportlaste, treenerite ja kohtunike seas küsitlus, mis aitab välja selgitada, kui paljud neist on kokku puutunud kokkuleppemängudega. Küsitluse korraldamist toetav juhtgrupp valis välja spordialad, kus küsitlus korraldatakse, arvestades spordialade olulisust Eestis ja kokkuleppemängude levikut maailmas. Sarnane uuring on tehtud 2011. aastal Leedus. See korraldati korvpalli ja jalgpalli meistriliigas, et saada teada, kui paljud mängijad on teadlikult või muul moel osalenud kokkuleppemängus. Selgus, et mängudes osalemise ettepanekuga oli isiklikult ühendust võetud ligikaudu 15% jalgpalluritega ja 21% korvpalluritega. Üldiselt manipuleeritakse spordiüritusi kas majanduslikel5 või spordiga seotud põhjustel6. Rahalist kasu soovivad pigem sportlaskarjääri lõpetavad või vähemtasustatud sportlased.7 Aeg-ajalt on välja toodud poliitiliste motiivide võimalikkust. Europoli andmetel valib organiseeritud kuritegevus manipuleerimise sihtmärkideks sageli madalama taseme võistlusüritusi8. Siiski on võistlustega manipuleerimise juhtumeid ette tulnud ka kõrgemal tasemel, näiteks rahvusvahelistel matšidel. Kihlveopõhine manipuleerimine võib olla rahapesu ja muude korruptsioonikuritegude vorm või nendeni viia. Korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise meetmeid Eesti spordis on uurinud 2020. aastal Remo Perli oma magistritöös9. 1.2. Uuringu metoodika ja seonduvad tööd Uuringu raames selgitatakse välja kokkuleppemängude levik Eesti spordis. Uuring tehakse Eesti sportlaste, kohtunike ja treenerite hulgas kolmes keeles (eesti, inglise ja vene) veebiküsitluse vormis. Küsitluse valim peab hõlmama vähemalt 790 sportlast, kohtunikku ja treenerit, arvestades spordialade esindatust (vt tabel 1). Tellija koostatud küsimustiku esialgne versioon on esitatud lisas 1. Tellija koostab uuringu valimi spordialaliitude kontaktisikute loendi (e-posti aadressidega), kellega koostöös on võimalik küsimustik valimisse kuuluvatele isikutele edastada. Uuringu oodatavad tulemused on järgmised: 1) küsimused on tõlgitud vene ja inglise keelde; 2) küsimustikku on testitud vähemalt viie sihtrühma esindaja hulgas ning tagasiside põhjal seda vajaduse korral korrigeeritud; 3) küsitlus on edukalt tehtud; 5 Trumpyte, R., 2016. The gap between sports institutions and the public will. Responces to match-fixing in Lithuania. Rmt: G. Sweeny, toim-d. Clobal Corruption Report: Sport. Abington: Routledge, pp. 250–252 6 Convention on the manipulation of sports competitions – The Macolin Convention. Updated concept of manipulations of the sports competitions. https://rm.coe.int/t-mc-2018-87rev-e-concept-of-sports-manipulations-final/16808ecb6a 7 Kihl, L.A. 2018. Micro view. Individual and group explanations of sport corruption. Rmt: Kihl, L.A., toim-d. Corruption in sport. Causes, consequences, and reform.London and NewYork: Routledge, pp. 29–44. 8 Europol 2021. European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment. https://www.europol.europa.eu/activities-services/main- reports/european-union-serious-and-organised-crime-threat-assessment 9 Perli, R., 2020. Korruptsioonivastased meetmed Eesti Spordis. Magistritöö, Sisekaitsekadeemia: Tallinn. https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2506/2020_Perli.pdf?sequence=1&isAllowed=y 4) olemas on tulemuste SPSS-andmefail, R, STATA vms andmebaasi fail (mida on võimalik avada CSV-vormingus) ning üldjaotuste tabel Excelis koos vastajate sotsiaaldemograafilise profiili andmetega. Uuringu tegemiseks pakkumise esitamisel palume välja tuua kaks maksumust. Töö maksumus juhul, kui: 1) pakkuja töö sisaldab vaid nelja eelnimetatud tegevust, mis on välja toodud uuringu oodatavate tulemuste all ning 2) kui pakkuja töö sisaldab lisaks punktis 1 toodule ka uuringu aruannet (analüütiline aruanne koos graafikute ja infograafikaga), järgides küsimustiku teemasid, spordialade ja uuringu peamiste sihtrühmade lõikes (vt ka punktid 1.3 ja 2.3). Kui pakkuja töö sisaldab uuringu aruannet, peab see vastama järgmistele tingimustele:  esitatakse esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi;  uuringu aruandes kirjeldatud tulemusi esitatakse ja arutletakse ning vajaduse korral täiendatakse selleks planeeritud kohtumistel;  lõpparuande tööversiooni esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad uuringu tegija ja tellija, millised tulemused on kõige kõnekamad ning otsustavad, milliseid tulemusi lõpparuandes kajastada ning milline peab olema lõpparuande ülesehitus ja informatsiooni esitlus;  uuringu aruande osa on põhitulemuste infograafikud, mis hõlmavad jooniseid ja põhiliste tulemuste selgitusi. 1.3. Uuringu sihtrühmad Küsitlus peab olema anonüümne, kuid võimaldama vastuseid grupeerida uuringu sihtrühmade lõikes, tagades vastajate anonüümsuse ja järgides sihtrühmade suuruse puhul statistilise andmetöötluse põhimõtteid:  meessportlased (vanusegrupid: < 18; 19–23; 24–28; 29–33; 34+);  naissportlased (vanusegrupid: < 18; 19–23; 24–28; 29–33; 34+);  treenerid (vanusegrupid: < 18; 19–30; 31–45; 46–60; 61+);  kohtunikud (vanusegrupid: < 18; 19–30; 31–40; 41–50; 51+);  spordialad (korvpall, jalgpall, võrkpall, käsipall, tennis, jäähoki, saalijalgpall);  spordis tegutsemise roll (mängija, treener või kohtunik). 1.4. Valimi tutvustus Tellija esitab ettepaneku valimi suurusest. Valimisse kuuluvad:  Eesti korvpalli naiste ja meeste meistriliiga ning esiliiga klubide mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud;  Eesti jalgpalli naiste ja meeste meistriliiga ning meeste esiliiga mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud;  Eesti saalijalgpalli meeste meistriliiga mängijad, treenerid ja kohtunikud;  Eesti meeste ja naiste võrkpalli meistriliiga mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud;   Eesti meeste ja naiste käsipalli mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud;  Eesti jäähoki meistriliiga mängijad ja treenerid ning vastaval tasemel vilistamisõigust omavad kohtunikud;  Eesti Tenniseliidu meeste ja naiste üksik ja paarismängus rahvusvahelisel tasemel olevad sportlased, nende treenerid ning rahvusvahelisel tasemel olevad kohtunikud. 1.5. Üldised metodoloogilised lähtekohad Kogu sihtrühma suurus on ligikaudu 2900 inimest, mis jaguneb erinevate spordialade vahel. Seda ilmestab tabel 1, kus numbrid on enamasti toodud suurusjärkudes, sest osa mängijaid, treenereid ja kohtunikke võivad kattuda: Tabel 1. Uuringu sihtrühmade hinnanguline suurus Spordiala Meessportlaste arv Naissportlaste arv Treenerite arv Kohtunike arv Kokku Jalgpall 400 180 100 369 1049 Saalijalgpall 170 Ei toimu 20 * 190 Jäähoki 175 110 28 16 329 Korvpall 240 150 65 45 500 Käsipall 100 70 20 26 216 Tennis 25 25 20 10 80 Võrkpall 60 140 25 43 268 KOKKU 1170 675 278 509 2632 *Kattuvad jalgpallikohtunikega, mistõttu eraldi ei arvestata. Uuringu valim peab olema esinduslik soo ja vanuse ning erinevate spordialade ja spordis osalemise rollide lõikes. Selleks, et tagada uuringu esinduslikkus, on minimaalne vastuste hulk 30% kogu ligikaudsest sihtrühma suurusest ehk umbes 790 inimest. Samas ei tohi ühestki sihtrühmast olla esindatud vähem kui 25% maksimaalsest sihtrühma suurusest. Küsitlus tehakse veebis, mis võimaldab vastata salajaselt. See on vastajate aususe tagamiseks väga oluline, sest vastuseid isikustades oleks võimalik neid, kes kokkupuudet/osalust kokkuleppemängus tunnistavad, halvas valguses näidata. 2. NÕUDED UURINGU TEGEMISELE Uuringu ja lepingu eduka täitmise eeldus on uuringu tegija ja tellija tihe koostöö, mida soodustab juhtrühma loomine. Üldise ootusena koostööle uuringu tegemisel eeldab tellija, et tegija kavandab vajalikud tegevused ja ressursid oma pakkumuses selliselt, et aktiivne koostöö tellijaga uuringu eesmärkide parimaks saavutamiseks oleks tagatud. Uuringu tegemisele esitatavaid nõuded on esitatud punktis 1.2 ja uuringu raames tehtavate tegevuste loetelu on toodud punktis 2.4. 2.1. Uuringu metoodikale täiendavalt kohalduvad nõuded Lisaks ülaltoodule kohanduvad uuringu metoodikale järgmised nõuded:   küsitluskeskkonda sisestatud küsimustik tuleb enne küsitluse algust saata testimiseks tellijale;  uuringu küsimustikku peab olema mugav täita nii telefonist, tahvelarvutist kui ka sülearvutist;  uuringu tegemisel ei tohi küsimustikku lisada tellijaga kooskõlastamata küsimusi. 2.2. Uuringu andmete kogumine ja andmebaasid Uuringu andmete kogumisele kehtivad järgnevad nõuded:  uuringumetoodika ei nõua vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist;  küsitluse tulemuste alusel koostatud andmebaasid tuleb üle anda tellijale;  andmebaasid tuleb esitada koos kõigi tunnuste ja vastusevariantide kirjeldusega formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis;  enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll, st kontrollida tunnuste, vastusekategooriate ja andmesisestuse õigsust (filtrid, koodid);  andmestik tuleb tellijale üle anda koos analüüsis kasutatud süntaksfailidega;  uuringu raportis/lõpparuandes kasutatud tabelid ja joonised tuleb esitada ka Exceli faili või failidena, et neid oleks võimalik töödelda ja kasutada muudeski dokumentides (nt valdkondlikud aruanded ja analüüsid). 2.3. Uuringu aruandlus Uuringu aruandlus koosneb lähtearuandest ja lõpparuandest. Juhul, kui pakkuja teeb ainult küsitluse ja koostab tulemuste andmebaasi, siis lõpparuannet ei esitata. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu tegija mõistavad uuringu eesmärke ja oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseerivad lõpliku tegevusplaani ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks pakkuja edasistele tegevustele ning pakkuja ja tellija vahelisele koostööle. Lähtearuanne koostakse avakohtumise järel, kus on detailselt kirjeldatud uuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodiline plaan, ajakava jm. Samuti antakse ülevaade kasutatavatest andmetest ning kirjeldatakse ära võimalikud andmelüngad, mida on vaja planeeritud andmekogumiste raames täiendavalt koguda. Kirjeldatakse kõiki kaasatud sihtgruppe, täpsustatakse valimi moodustamise kriteeriume ja intervjueeritavate nimekirja. Lisaks fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud, tähtajad jms. Uuringu aruandlus sisaldab minimaalselt küsitluse andmebaasi koostamist ja esitamist tellijale. Kui töö sisaldab ka uuringu aruannet, peab seal lisaks punktis 1.2 toodule sisalduma järgnev teave:  sissejuhatus, küsitluse tulemuste analüüs, kokkuvõte ja põhitulemuste infograafikud. Lõpparuande struktuur/sisu kooskõlastatakse tellijaga;  uuring peab võrdlema sihtrühmi põhikarakteristikute ja järelduste lõikes ning võimaldama sihtrühmakeskset analüüsi sihtrühmades, kus oli piisavalt vastajaid;  analüüsi tulemused peavad olema eristatavad uuringu sihtrühmade kaupa, aruanne peab olema vormistatud korrektses kirjakeeles teadusliku informatsiooni esitamisreeglite põhjal. 2.4. Uuringu etapid ja üldine ajakava Uuringut tehakse kavandatavalt kuni neli kuud (eeldatavalt aprillist juulini 2022). Juhul, kui pakkuja teeb ainult küsitluse ja koostab tulemuste andmebaasi, on uuringu kavandatav kestus kaks kuud (eeldatavalt aprillist maini 2022). Ajakavast lähtudes esitab pakkuja pakkumuses planeeritud tegevuste kohta tabelina täpsema kirjelduse. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastutajatega, sh kohtumised ja vajadused tellija tegevusteks. Lõplik aja- ja tegevuskava lepitakse eduka pakkujaga kokku esmakohtumisel. Pakkujal on lubatud ajakavas toodud tegevusi ajatada etappide sees arvestusega, et tulemid esitatakse, tellija annab tagasiside ja tööd võetakse vastu kokkulepitud ajakava kohaselt. Tellija ootab, et lõpparuanne esitatakse hiljemalt 25. juuliks 2022. Juhul, kui pakkuja teeb ainult küsitluse ja koostab tulemuste andmebaasi, on töö oodatav lõpptähtaeg hiljemalt 31. mai 2022. Olulisemad tegevused on järgmised: 1. Metoodika kokkuleppimine:  valimi moodustamine (kontaktisikute meiliaadresside kogumine vastavate spordialaliitude abil);  küsitlusmeetod (veebiküsimustik);  ankeedi põhimõtteline ülesehitus;  ankeedi sõnastuste testimise metoodika: fookusgrupid vs. väikese valimi ja avatud küsimustega ankeet. 2. Ankeedi koostamine:  ankeedi kokkupanek: küsimuste järjekord, sõnastuste täpsustamine. 3. Ettevalmistused küsitluseks:  ankeedi tõlkimine vene ja inglise keelde;  sõnastuste testimine;  paranduste sisseviimine ja ankeedi lõpliku sõnastuse kinnitamine (eesti, inglise ja vene keeles). 4. Küsitluse tegemine spordialade hooaegade põhjal:  korvpall, jalgpall, tennis – aprill–mai;  võrkpall, käsipall, jäähoki, saalijalgpall – aprill;  andmete korrastamine. 5. Kui pakkuja töö sisaldab uuringu aruannet, on tegevused järgmised:  uuringu põhisõnumite kokkuvõtte tegemine;  raporti üldise struktuuri kokkuleppimine;  esitluskohtumise tegemine. 6. Lõppraporti kokkupanek ja esitlus:  raporti üldise struktuuri kokkuleppimine;  raporti koostamine ja toimetamine;  kujundamine ja esitlemine. 2.5. Uuringu meeskond Pakkuja peab uuringu tegemiseks ja lepingu täitmiseks moodustama meeskonna, mille koosseisu kuulub vähemalt projekti koordinaator ja vähemalt üks analüütik-ekspert. Projekti koordinaator võib olla samal ajal analüütik-ekspert. Uuringu analüütik-ekspert peab: - omama vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kraadi (soovitavalt sotsiaal-, spordi- või käitumisteaduste valdkonnas); - olema viimase kahe aasta jooksul osalenud sotsioloogilise uuringu meeskonnas ja teinud andmetöötluse ja analüüsiga seonduvaid tegevusi ning valdama andmeanalüüsi meetodeid ja programme (R, SPSS, STATA vms); - olema põhivastutajana koostanud sotsiaalteaduslike uuringute aruandeid. Pakkuja esitab pakkumuses meeskonna tutvustuse, milles on välja toodud kaasatavate meeskonnaliikmete nimed, meeskonnas täidetav roll/ülesanded, hariduse andmed ja varasem kogemus (nimekiri olulisematest uuringuprojektidest/-aruannetest). Lisa 1. Küsimustiku mustand Kvantitatiivse uuringu küsimused sportlastele, treeneritele ja kohtunikele Hea vastaja! Siinse küsitluse eesmärk on teada saada, mida arvavad sportlased, treenerid ja kohtunikud kokkuleppemängude levikust Eestis. Uurime, kas Eestis tegutsevad sportlased, treenerid ja kohtunikud on oma spordialases tegevuses kokku puutunud kokkuleppemängudega10, kas neid on sel teemal koolitatud ning mis on nende hoiakud kokkuleppemängude suhtes. Uuring on anonüümne ja mõeldud isiklikuks vastamiseks. Teie osalemist ei registreerita ning Teid ei seostata ühegi vastusega. Andmete turvalisuse tagamiseks kogutakse info rahvusvahelise uuringu standardi kohaselt. Palume Teil küsimustele vastates mõelda enda kui sportlase, treeneri või kohtuniku arvamusele ja kogemusele. Vastamiseks kulub umbes 15 minutit. 0. Programmi keel Eesti Vene Inglise 1. Mis rolli Te spordis täidate (kui mitmes, siis mis on peamine roll)? Palume Teil küsimustikule vastates sellest lähtuda. a. Sportlane b. Treener c. Kohtunik 2. Sugu a. Mees b. Naine 3. Kui vana Te olete?11 Sportlastele: a. Kuni 18-aastane b. 19–23 c. 24–28 d. 29–33 e. 34 või vanem Treeneritele: 10 Definitsioon: Spordivõistlusega manipuleerimine/kokkuleppemäng: „tahtlik kokkulepe, tegevus või tegevusetus, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvaldada täielikult või osaliselt eespool nimetatud spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, saamaks endale või teistele põhjendamatu eelis.“ 11 Variant B: Mis aastal Te olete sündinud? Sportlastele: a. 2004 või hiljem; b. 1999-2003; c. 1994-1998; d. 1989-1993; e. 1988 või varem Treeneritele: a. 2004 või hiljem; b. 1992-2003; c. 1977-1991; d. 1962-1976; e. 1961 või varem Kohtunikele: a. 2004 või hiljem; b. 1992-2003; c. 1982-1991; d. 1972-1981; e. 1971 või varem  a. Kuni 18-aastane b. 19–30 c. 31–45 d. 46–60 e. 61 või vanem Kohtunikele: a. Kuni 18-aastane b. 19–30 c. 31–40 d. 41–50 e. 51 või vanem 4. Millise spordialaga Te olete seotud meistriliiga, esiliiga või individuaalsete Eesti meistrivõistluste tasemel (kui mitmega, siis millisega peamiselt)? Palume Teil küsimustikule vastates sellest alast lähtuda. a. Jalgpall b. Korvpall c. Käsipall d. Võrkpall e. Tennis f. Jäähoki g. Saalijalgpall 5. Mis on Teie kodune keel / rahvus? a. Eesti b. Vene c. Muu 6. Kas Te saate oma spordialase tegevuse eest tasu või hüvitisi? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah, saan töötasu b. Jah, saan stipendiumi c. Jah, saan muus vormis hüvitisi. Täpsusta: d. Ei 7. Kas Teil on olnud rahalisi raskusi (nt võlgu)? Palun ärge arvestage kodulaenu, autoliisingut vms. (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah, viimase aasta jooksul b. Jah, viimase 5 aasta jooksul c. Ei  8. Kas spordiklubi (või muu spordiorganisatsioon) on Teile võlgnenud palka / muid tasusid (kauem kui kolm kuud)? a. Jah, viimase aasta jooksul b. Jah, viimase viie aasta jooksul c. Ei 9. Kas Te teete rahalisi panuseid sporditulemustele? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah, ametlikes spordiennustus kanalites. b. Jah, mitteametlikes spordiennustus kanalites. c. Jah, sõprade/pere ringis. d. Ei 10. Kas Te teate kedagi mängijatest või teistest spordiklubis/spordiorganisatsioonis töötavatest isikutest, kes panustavad / on panustanud oma mängudele viimase viie aasta jooksul? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah, Eestis b. Jah, välismaal c. Ei 11. Kas Te teate kedagi mängijatest või teistest spordiklubis/spordiorganisatsioonis töötavatest isikustest, kellel on mõni alljärgnev sõltuvus? a. Spordis panustamine b. Kaardimängud c. Muud hasartmängud d. Alkohol e. Narkootikumid f. Muu:… 12. Kas Teil on mõni alljärgnev sõltuvus? a. Spordis panustamine b. Kaardimängud c. Muud hasartmängud d. Alkohol e. Narkootikumid f. Muu:… 13. Kas Te olete viimase aasta jooksul osalenud mängus, mille tulemusega on manipuleeritud12? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah i. Eestis ii. Välismaal b. Ei, kuid tean kedagi, kes on i. Eestis 12 Definitsioon: Spordivõistlusega manipuleerimine/kokkuleppemäng: „tahtlik kokkulepe, tegevus või tegevusetus, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvaldada täielikult või osaliselt eespool nimetatud spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, saamaks endale või teistele põhjendamatu eelis.“  ii. Välismaal c. Ei, mitte kunagi d. Ei tea, et oleksin 14. Kas Te olete viimase viie aasta jooksul osalenud mängus, mille tulemusega on manipuleeritud? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah i. Eestis ii. Välismaal b. Ei, kuid tean kedagi, kes on i. Eestis ii. Välismaal c. Ei, mitte kunagi d. Ei tea, et oleksin 15. Kas Teile on viimase aasta jooksul keegi lähenenud, et spordivõistluste tulemustega manipuleerida13? a. Jah, Eestis i. Kaasmängija ii. Mõni endine mängija iii. Treener iv. Mänedžer v. Spordiametnik vi. Kolmas isik. Täpsusta:… b. Jah, välismaal i. Kaasmängija ii. Mõni endine mängija iii. Treener iv. Mänedžer v. Spordiametnik vi. Kolmas isik. Täpsusta:… c. Ei 16. Kas Teile on viimase viie aasta jooksul keegi lähenenud, et spordivõistluste tulemustega manipuleerida? a. Jah, Eestis i. Kaasmängija ii. Mõni endine mängija iii. Treener iv. Mänedžer v. Spordiametnik vi. Kolmas isik. Täpsusta:… b. Jah, välismaal i. Kaasmängija 13 Definitsioon: Spordivõistlusega manipuleerimine/kokkuleppemäng: „tahtlik kokkulepe, tegevus või tegevusetus, mille eesmärk on spordivõistluse tulemuse või käigu ebaaus muutmine, selleks et kõrvaldada täielikult või osaliselt eespool nimetatud spordivõistluse ettearvamatus või osa sellest, saamaks endale või teistele põhjendamatu eelis.“  ii. Mõni endine mängija iii. Treener iv. Mänedžer v. Spordiametnik vi. Kolmas isik. Täpsusta:… c. Ei 16B. Kas Te keeldusite kokkuleppemängu pakkumisest?14 Jah EI 16C. Kas Teid on kunagi ähvardatud kokkuleppemängudest keeldumise tõttu?15 Jah Ei 16D. Kas Teid on kunagi füüsiliselt rünnatud kokkuleppemängudest keeldumise tõttu?16 Jah Ei 17. Vahel osalevad sportlased, treenerid või kohtunikud kokkuleppemängudes. Millistel juhtudel Teie hinnangul on kokkuleppemängul osalemine põhjendatud/õigustatud? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Kui spordiklubil (või muul tööd andval spordiorganisatsioonil) on selle töötaja ees võlad b. Kui töötajal on rahalised probleemid c. Kui töötaja saab saadud hüve kasutada enda või oma lähedase terviseprobleemi lahendamiseks d. Kui kokkuleppemängus osalemine ei mõjuta sportlase isiklikku spordiklubi tulemust / tema tabeliseisu e. Kui kokkuleppemäng ei mõjuta üldist spordivõistluse tabeliseisu f. Osalemine on õigustatud, kui see on võistkonnale lähtudes sporditaktikast kasulik (nt võistkond saab nõrgema vastase) g. Osalemine on õigustatud, kui… (lisa põhjus ise) h. Ei, osalemine ei ole ühelgi juhul õigustatud 18. Kas Te teavitaksite kokkuleppemängude pakkumisest kedagi? Keda? (Võimalik valida mitu varianti.) a. Jah, kui see pakkumine tehti minule, siis teavitaksin i. Politseid ii. Klubi iii. Alaliitu iv. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-d v. Klubi treenerit / teist võistkonna liiget vi. Pereliiget/sõpra vii. Kedagi muud: … (keda?) 14 16B avaneb ainult siis, kui küsimusele 15 või 16 on vastatud „Jah“ 15 16C avaneb ainult siis, kui küsimusele 15 või 16 on vastatud „Jah“ 16 16D avaneb ainult siis, kui küsimusele 15 või 16 on vastatud „Jah“  b. Jah, kui see pakkumine tehti kellelegi teisele, siis teavitaksin i. Politseid ii. Klubi iii. Alaliitu iv. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-d v. Klubi treenerit / teist võistkonna liiget vi. Pereliiget/sõpra vii. Kedagi muud: … (keda?) c. Ei 18.B Kas teavitaksite kedagi ka siis, kui kokkuleppemängude pakkuja on teie sõber/sugulane?17 d. Jah e. Ei 19. Kas Te olete viimase viie aasta jooksul läbinud kokkuleppemängude alase koolituse. Kui jah, siis kes seda tegi? a. Jah i. Klubi ii. Alaliit iii. Rahvusvaheline alaliit iv. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA v. Muu:… (kes?) vi. Olen selle läbinud välismaal b. Ei 20. Palun valige 5-palli skaalal, kuivõrd Te nõustuste järgmiste väidetega (5 – täiesti nõustun, 4 – pigem nõustun, 3 – pigem ei nõustu, 2 – ei nõustu üldse, 1 – ei tea / ei soovi vastata): a. Kokkuleppemängud on Eestis minu spordialal levinud b. Kokkuleppemängud on Eestis mõnel muul spordialal levinud c. Kokkuleppemängud on välismaal minu spordialal levinud d. Kokkuleppemängud on välismaal mõnel muul spordialal levinud e. Spordis on alati pettusi, sinna pole midagi parata f. Kokkuleppemängud käivad normaalse spordi juurde g. Kokkuleppemängude eest tuleks sportlasi rangelt karistada h. Kokkuleppemängude eest tuleks organisaatoreid rangelt karistada i. Kokkuleppemängud on suur oht minu spordialale ja selle mainele j. Kokkuleppemängud on suur oht spordile ja selle mainele 17 Kui 18. küsimusele vastatakse jah  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 06.04.2022 nr 8-3/844-1 Kokkuleppemängude uuringu tegemiseks vajalike isikuandmete töötlemise loa taotlus Edastame teile taotluse kokkuleppemängude leviku uuringu tegemiseks vajalike isikuandmete töötlemise loa saamiseks. Taotlus ja uuringu tehniline kirjeldus, mis saadeti pakkumuskutsega hankes osalejatele, on lisatud kirja manusesse. Kultuuriministeeriumi kontaktisik antud uuringu osas on Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected]; 6282260). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: 1. Taotlus 6 lehel 2. Uuringu tehniline kirjeldus 15 lehel Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Kultuuriministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Uuringu nimi Kokkuleppemängude Eestis leviku uuring 2022 A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu raames küsitletakse ainult teatud spordialadel, kus on maailmas kokkuleppemängude juhtumid rohkem levinud ning mis omavad Eestis piisavat tähtsust, tegutsevaid treenereid, sportlasi ja kohtunikke, kes osalevad võistlustel, millel on piisav sportlik tase, et pakkuda huvi kihlveokontoritele. Selleks, et tagada, et küsimustik jõuab just sellel tasemel olevate isikuteni, edastataksegi spordialaliitude või spordiklubide poolt vastaval tasemel olevate isikute e-posti aadressid ja telefoninumbrid küsitlusfirmale, et antud küsitlus jõuaks just ainult nende isikuteni. Kuna uuringu andmete usaldusväärsuse tagamiseks on oluline vastajate unikaalsus, siis lahendus, kus spordialaliidud ja spordiklubid edastavad ise ühe lingi sihtrühma kuuluvate isikuteni võivad uuringu tulemused olla eksitavad, sest võib tekkida olukord, kus üks ja sama isik vastab küsimustikule mitu korda või edastab selle lingi kolmandatele osapooltele, kes ei kuulu uuringu sihtrühma. Antud uuringu puhul, kus suurem osa sihtrühmast on profisportlased, kellel on väga erinev päevarütm, on oluline ka kasutussõbralikkus, kus küsitluse täitja võib vastamise pooleli jätta endale sobival hetkel ning hiljem seda jätkata. Taolise võimaluse saab tagada aga ainult unikaalsete linkide saatmine kindlatele isikutele. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Mitmed rahvusvahelised spordikorruptsiooni uurinud teadlased on viidanud, et spordikorruptsioonil, sh kokkuleppemängudel, on väga suur mõju spordile ja spordis tegutsevatele isikutele. Eestis tegutseb viimase Sport 2030 aruande järgi organiseeritud liikumisharrastusega ligi 200 000 isikut, kellest pooled on lapsed ja noored. Sellele ligi 200 000 isikule lisanduvad spordiga seotud isikute lähedased, spordifännid ja ka laiem üldsus, keda spordis valitsev korruptsioon võib mõjutada. Rahvusvahelised spordikorruptsiooni uurinud teadlased, Europol ja Interpol on tuvastanud ka kokkuleppemängude korraldajate seotuse organiseeritud kuritegevusega. Nimelt on kokkuleppemängude korraldamisega võimalik tegeleda rahapesuga teenides sellelt ka tulu ning arvestades kokkuleppemängude vastase võitluse ebakorrapärast struktureeritust, on vahelejäämise risk kokkuleppemängude tegelikel korraldajatel suhteliselt väike. Arvestades seda võivad kokkuleppemängudel olla mõju ka kogu Eesti elanikkonnale. Eestis on meediakünnise ületanud mitmed kokkuleppemängude juhtumid, millest viimane toimus 2021. aasta sügisel, kuid see võib olla ainult jäämäe tipp. Antud uuringuga soovitakse tuvastada kokkuleppemängude levikut Eesti spordis ja selle põhjustatud probleemide ulatust. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Spordialaliitudelt ja spordiklubidelt küsitakse ainult sihtrühma kuuluvate isikute e-posti aadressid ja telefoninumbrid isikute nimedeta. E-posti aadresse ja telefoninumbreid kasutatakse küsitluse lingi sihtrühma liikmetele saatmiseks ja vajadusel meeldetuletuse saatmiseks. Vajadusel viiakse küsitlus läbi telefoni teel, kuid eelistatum on seda teha e-posti teel. E-posti aadressid ja telefoninumbrid kustuvad süsteemist automaatselt 6 kuu jooksul. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Kultuuriministeerium esitab spordialaliitudele ja spordiklubidele palve edastada sihtrühma kuuluvate isikute e-posti aadressid ja telefonumbrid isikute nimedeta volitatud töötlejale Norstat Eesti AS (küsitluse läbiviijale) Exceli failis e-posti teel või saavad spordialaliitude või –klubide esindajad need lisada automaatselt küsitluse süsteemi. Kõik spordialaliidud ja/või –klubid, kes edastavad kontaktandmed küsitluse läbiviijale, teavitavad küsitluse sihtrühma, kelle kontaktandmeid edastatakse, e-posti teel võimalusest keelduda kontaktandmete saatmisest. Pärast e-posti aadressite ja telefoninumbrite kokku kogumist ja küsitluse süsteemi kandmist Exceli failid kustutatakse koheselt ja süsteemist kustuvad kontaktandmed 6 kuu jooksul. OÜ Eesti Uuringukeskuse (uuringu läbiviija) esindajad e-posti aadresseid ei näe, vaid näevad ainult küsitluse vastuseid. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Kultuuriministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei ole 1.3 Registrikood või isikukood 70000941 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Isikuandmeid töödeldakse ainult volitatud aadressid töötleja poolt. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Suur-Karja tn 23, Tallinn 15076, Harjumaa, Eesti maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed +372 628 2222, [email protected] telefon, e-post NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 ja § 6 lõige 3 punkt 1. Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms 3. Uuringu tellija Kultuuriministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu põhieesmärk on välja selgitada, kui palju on Eesti sportlased, treenerid ja Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud kohtunikud ning Eestis tegutsevad hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine välissportlased ja välistreenerid kokku puutunud kokkuleppemängudega Eestis ja mujal. Lisaks soovitakse uurida sihtrühma teadlikkust ja arusaamasid kokkuleppemängudest. Kultuuriministeerium kasutab uuringu tulemusi, et kujundada erinevaid meetmeid ja tegevusi kokkuleppemängude ennetuseks, seirata strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärke ja mõõdikuid, välja töötada mõõdikuid spordiprogrammi 2023–2026 tegevuste jaoks ning toetada ja anda sisendit teistelegi poliitikavaldkondadele (Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalas), mille haldusalas on õigusrikkumiste ennetamine. Uuringu hüpotees on, et kokkuleppemängudega on Eestis tegutsevatest sportlastest, treeneritest ja kohtunikest kokku puutunud 10-20% sihtrühmast, mis on võrreldav teiste riikide. Nt Leedu, sarnastele uuringutele. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Sportlased, treenerid ja kohtunikud. Kokku töödeldakse ning valimi suurus umbes 2700 inimest. Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis E-posti aadressid ja telefoninumbrid. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 6. Isikuandmete allikad Spordialaliitude ja spordiklubide kogutavad kontaktandmed. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse 7. Uuringu vajadusteks kogutud Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kogumise eesmärgi saavutamist automaatselt 6 kuu jooksul. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete töötleja (uuringu läbiviija) (kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Puudub säilitatakse 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest töötlemisest teadlik – teavitamine ei ole vajalik Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; Muu (kirjeldage) _______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Ei täideta Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid Ei täideta edastatakse 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav Ei täideta töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Riin Pärnamets (OÜ Eesti Uuringukeskus) asutuse/äriühing/FIE nimi Kerli Schilf (Norstat Eesti AS) Moonika Pruuli (Norstat Eesti AS) Registrikood või isikukood 11005526 (OÜ Eesti uuringukeskus) 11444875 (Norstat Eesti AS) Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Toompuiestee 30, Tallinn, Harjumaa, 10149 (OÜ aadressid Eesti Uuringukeskus) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Harjumaa, Tallinn linn, Endla tn 15, 10122 (Norstat Eesti AS) Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Narva mnt 15-11, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa, 10120 (OÜ Eesti Uuringukeskus) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Harjumaa, Tallinn linn, Endla tn 15, 10122 (Norstat Eesti AS) Kontaktandmed +37253320008; [email protected] telefon, e-post +372 68 089 55; [email protected] +372 68 089 55; [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)