Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/22-0371 - "Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 14.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/06d1368a-3176-40c0-93f7-138677f262c9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/06d1368a-3176-40c0-93f7-138677f262c9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Õiguskantsleri Kantselei Meie: 01.04.2022 Statistikaamet nr 7-2/22-00729-1 „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu kooskõlastamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks "Eesti 2035" uuendatud tegevuskava eelnõu ja seletuskirja. Teadmiseks on kaasas ka ülevaade "Eesti 2035" tegevuskava elluviimisest. Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 14. aprilliks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Eili Lepik 693 5619 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Eesti 2035 Vabariigi Valitsuse tegevuskava EELNÕU (01. aprill 2022) 2 (1. aprill 2022) EELNÕU Vajalikud muutused Eestis Oskused Rahva kestlikkus, Majandus Ruum Riigivalitsemine ja tööturg tervis ja sotsiaalkaitse ja kliima ja liikuvus „Eesti 2035“ tegevuskava koondab riigi pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035" kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades. Sealjuures on oluline sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Tegevuskava on koostatud „Eesti 2035“ strateegia koostamise käigus. "Eesti 2035" tegevuskava on ka Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooni raames esitatav Eesti reformikava. Strateegia koostamise käigus esitatud ja läbi räägitud ettepanekutest suuremat tähelepanu vajavad muutused on seotud viide temaatilisse kimpu. Tegevuskavas esitatud muudatused ja reformid viiakse ellu valdkonna arengukavade programmide kaudu. Nende elluviimist jälgitakse iga aasta täpsema tegevuskava põhjal ning vajaduse korral tehakse korrektiive tulenevalt Eesti arengut mõjutavatest riigisisestest sündmustest ja väliskeskkonna muutustest. Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures esile toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Tegevused on seostatud strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega ja ülemaailmsete kestliku arengu eesmärkidega. Iga tegevuste juures on nimetatud eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisesse panustavad. Oma valitsemisalas panustavad vajadusel tegevuste elluviimisesse kõik ministeeriumid. Tegevuskavas kasutatud lühendid AV Eesti arenguvajadus HTM Haridus- ja Teadusministeerium JUM Justiitsministeerium KAM Kaitseministeerium KEM Keskkonnaministeerium KOV Kohalikud omavalitsused KUM Kultuuriministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MEM Maaeluministeerium RM Rahandusministeerium RK Riigikantselei SIM Siseministeerium SOM Sotsiaalministeerium VM Välisministeerium  3 (1. aprill 2022) EELNÕU Oskused ja tööturg Millist muutust soovime? Eesti inimestel on teadmised, oskused Eesti haridus- ja tööturupoliitika on Eestis on piisavalt kvalifitseeritud ja hoiakud, mis võimaldavad paindlik, tulevikku vaatav ja tööjõudu, mis toetab Eesti riigi ja eneseteostust ja isiklikku arengut rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majanduse edenemist Mõõdik: Eri- ja kutsealase haridusega Mõõdik: Tööjõus osalemise määr Mõõdik: Kolmanda taseme haridusega täiskasvanute (25–64aastaste) osakaal (15–74aastased); sooline palgalõhe 25–34aastaste osakaal Muutuse sisu ja osalised A. Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks HTM Ühtsete teenusstandardite alusel toimiva ja paindlikuks õppenõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine AV1, AV3, AV4, AV9 kõigis piirkondades B. Viime inimeste teadmised, oskused ja Formaalhariduse lõimimine mitte- ja informaalse HTM KAM hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning õppega: KUM • väljaspool formaalharidust (nt noorsootöös, majanduse struktuurimuutustega huvihariduses ja Kaitseväes) omandatud teadmiste AV1, AV3, AV4, AV5 ja oskuste arvestamine formaalhariduses HTM MKM Täiskasvanuhariduse süsteemi uuendamine: • õpikeskkondade mitmekesistamine koostöös • kombineeritud rahastamismudeli ja kvaliteedi KOVidega (nt kultuuriasutuste programmid) KUM RM tagamise põhimõtete väljatöötamine • noorsootöö (sh huvihariduse) võimaluste SOM • maksu- ja toetussüsteemide muudatuste arendamine koostöös KOVidega regionaalselt ja analüüsimine valdkondlikult • kultuuriasutuste kaasamine HTM RM Üld- ja kutsekeskhariduse lõimimine koostöös KOVidega: Erinevate sihtrühmade haridussüsteemi ja HTM SOM • korralduse, rahastuse ja omandiküsimuste tööturule naasmise toetamine ning inimeste analüüsimine KUM MEM konkurentsivõime parandamine: • ühtse keskharidusstandardi väljatöötamine SIM JUM • haridustee katkestanud täiskasvanute formaalharidusse tagasipöördumise HTM RM Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine soodustamine koostöös kohalike omavalitsustega ning nende • noorte, kes ei tööta, ei osale koolitusel ega võimestamine põhihariduse võrgu ülevaatamisel ja õpi, vanemaealiste, hoolduskoormusega korrastamisel: inimeste toetusmeetmed ning erinevad • taristu optimeerimine, energiatõhususe noorsootöömeetmed ja ühiskasutuse suurendamine, sh avalike funktsioonide koondamine ühishoonetesse, ning HTM MKM Koostöös tööandjatega töökohapõhise õppevormi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt. sihtrühma ja erialade valiku laiendamine (eriti • ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine MEM SOM noorte sihtrühmale) ning praktika ja töökohapõhise (üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse SIM KEM õppevormi kvaliteedi tagamine õppe, sh noorsootöö võimaluste ühendamine) • riigi ja KOVide koostöö tõhustamine HTM Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt Eesti haridus- ja kutsesüsteemis: HTM SOM Õppekavade ümberkujundamine õppijast lähtuvaks: • Mikrokvalifikatsioonide, • praktiliste kutseoskuste lõimimine erinevate MKM KEM koolitusampsude jms pakkumine haridustasemete ja -liikide õppekavadesse KAM KUM • õppijate üld- ja tulevikupädevuste arendamine HTM MKM Kutsesüsteemi reform: kognitiivsete oskuste ning ainealaste teadmiste ja • OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine MEM RM oskuste kõrval (sh vajalike oskuste väljaselgitamine SOM ametipõhiselt oskuste põhiseks ning SIM koostöös erinevate valdkondadega) piirkonnapõhiseks • haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalse • kutsestandardite ümberkujundamine oskuste arengu toetamine ja järelkasvu tagamine profiilideks HTM MKM Kvaliteetse, nutika ja ligipääsetava digitaalse Digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste pakkumise HTM MKM õppevara ja - metoodika arendamine ning suurendamine, õppekavade arendamine ning õpianalüütika rakendamine õppeprotsessis kõikidel KEM SOM vastavate sektorite oskustööjõu kasvatamine haridustasemetel  4 (1. aprill 2022) EELNÕU SOM RM Kirde- ja Kagu-Eesti tööturgude toetamine Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse pakkumine HTM RM regionaalse tasakaalu tagamiseks ning nende funktsioonide laiendamine arvestades KEM HTM regionaalpoliitilisi eesmärke JUM Reguleeritud õiguselukutsetele ühtse riikliku juristieksami kehtestamine õigusabi kvaliteedi E. Loome talendisõbraliku keskkonna parandamiseks AV1, AV4 HTM KUM Andekaid õppijaid toetava terviksüsteemi C. Valmistume tulevikutööks arendamine formaalharidussüsteemis ja SOM MKM mitteformaalses õppes koostöös KOVidega AV4, AV5 SOM RM Sotsiaalkaitseskeemide kohandamine uusi töövorme HTM KUM Loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna arvestavaks ja loovainete õppimise soodustamine ning nende SOM MKM KUM õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasvu tagamine KEM kõigis vanuserühmades ja haridusliikides SOM Tööõiguse ja töökeskkonna reeglite vajaduspõhine (sh mitteformaalses õppes) ajakohastamine lähtudes töövormide muutumisest Tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste MKM HTM Talendipoliitika programmide arendamine HTM kujundamine, õpetajate, õppejõudude ja koolitajate KUM SIM (sh meetmed välisüliõpilastele) valmiduse suurendamine ja õppekeskkondade ajakohastamine uuendatud õppekavade F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja rakendamiseks võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul AV1, AV3, AV4, AV5, AV8 HTM Ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse arendamine kõikidel haridustasemetel ja -liikides, sh õppijate ettevõtluse alustamiseks valmisoleku suurendamine Targa ja tasakaalustatud rände- ja lõimumispoliitika kujundamine arvestades tööturu ja ühiskonna vajadusi: KUM SIM • erineva keele- ja kultuuritaustaga D. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja HTM SOM inimestele lõimumis- ja kohanemisteenuste tõhustame selle rahastamist nüüdisajastamine ja uuenduslike AV4, AV5 RM MKM tööturuteenuste pakkumine MEM VM • ühiskondlike hoiakute kujundamine ning HTM Kõrgharidussüsteemi uuendamine: kultuuriliste ja sotsiaalsete pingete ennetamine • rahastamise (tasuta õppe võimaluste, sh õppija ja maandamine omavastutuse) ülevaatamine, et tagada nii õiglane • Eesti elanike aktiivset tööjõuturul osalemist ligipääs kõrgharidusele kui ka korralduse vastavus toetavate meetmete väljatöötamine, ühiskonna ja tööturu vajadustele rahvuskaaslaste tagasipöördumise soodustamine ja vajaliku kvalifitseeritud HTM Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise HTM Eestikeelse hariduse arendamise plaani konkurentsivõime parandamine: väljatöötamine alates alusharidusest • töökohapõhise õppe laiendamine • ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri HTM KUM Eesti keelest erineva keele- ja kultuuritaustaga arendamine inimeste õppekorralduse nüüdisajastamine SIM SOM • praktikakorralduse arendamine alushariduses, üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja mitteformaalses õppes HTM SOM Erivajadusega inimestele võimaluste loomine: • hariduskorralduse arendamine (sh haridus-, sotisaal- ja tööturutugiteenuste lõimimine Eesti arenguvajadused (AV) ja teenuste vajalikul määral tagamine, haridussüsteemi ligipääsetavuse suurendamine) AV1 Rahvastik • tööturul osalemise toetamine AV2 Inimese tervis ja eluiga SOM HTM Soolise palgalõhe minimeerimine: AV3 Ühiskond ja võimalused • sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni MKM RM AV4 Õppimisvõimalused vähendamine hariduses ja tööturul • soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist AV5 Ettevõtluskeskkond tõhustavate meetmete väljatöötamine AV6 Elurikkus ja keskkond • läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond põhinevate tasustamissüsteemide AV8 Julgeolek ja turvalisus kasutuselevõtu ja palgainfo parema AV9 Riigivalitsemine kättesaadavuse toetamine • naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine • hoolduskoormuse vähendamine ja selle sooliselt Eestvedaja Kaasvastutaja(d) võrdsema jagamise toetamine 5 (1. aprill 2022) EELNÕU Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse Millist muutust soovime? Eestis on elukaare vältel väärtustatud Eesti inimesed on kauem füüsiliselt ja vaim- Eesti tervise-, töötervishoiu- ja kõigi inimeste heaolu ja rahvastiku selt terved ning teevad tervist hoidvaid, riske sotsiaalkaitsesüsteem on lõimitud, järelkasv on soodustatud vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda inimesekeskne ja jätkusuutlik hoidvaid valikuid Mõõdik: sissetulekukvintiilide Mõõdik: Ülemäärase kehakaaluga Mõõdik: Suure hoolduskoormusega (20 suhte kordaja elanike osakaal ja enam tundi nädalas) 16aastaste ja vanemate inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised A. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja SOM KUM Innovaatiliste digilahenduste arendamine elanike terviseharituse parandamiseks ja riskikäitumise perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu KEM MKM vähendamiseks ning saastunud keskkonnast tagamiseks tulenevate terviseriskide teadlikkuse tõstmiseks AV1, AV3 SOM KUM Inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse SOM MKM Sündimust ja vanemlust toetava mitmekesise MEM HTM suurendamine ning terviseteadliku toitumise perepoliitika arendamine, mis arvestab perede arendamine: erinevate soovide ja vajadustega: MKM • liikumisaktiivsust (sh looduses liikumist) • turvalisi, õnnelikke ja kestvaid paari- ja peresuhteid suurendavate tegevuspõhimõtete väljatöötamine soodustava tugisüsteemi väljaarendamine, et • toidu koostise ja märgistuse parandamine tervislikke ennetada perede lagunemist ning suurendada valikuid soodustavaks lapsevanemate ja laste heaolu • tervislikumate ja mitmekülgsete toiduvalikute • arendada välja laste kasvatamist ning töö- ja kättesaadavuse parandamine ning neist teadlikkuse pereelu ühitamist soodustav toetuste ja teenuste suurendamine süsteem, et suurendada perede elukvaliteeti ning • õigusaktide muutmine head terviseseisundit toetada sündimust toetavamaks Eesti kui rahvusriigi kestlikkust toetava SOM Esmatasandi tervishoius (perearstiabi, SOM rahvastikupoliitika elluviimiseks valdkondade ülese koolitervishoiuteenus, töötervishoid, hambaravi, koostöö suurendamine koduõendus jne) varase sekkumise süsteemi SOM KOVi ja riigi partnerlusel põhineva ning lapse arendamine terviseriskide vähendamise eesmärgil terviklikest vajadustest lähtuva lastekaitsekorralduse KEM MEM Tervist toetava elukeskkonna kujundamine: väljatöötamine, selleks vajalike spetsialistide baas- ja • inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse SOM HTM täiendõppekoolituse arendamine ning lastekaitsetöö parandamine ja tervisemõjuga riskide väärtustamine maandamine (sh toodete ja teenuste ohutus, SOM Laste heaolu suurendavate integreeritud teenuste kemikaalide ja ravimite ohutu ja sihipärane HTM ja sekkumiste väljaarendamine (sh erivajadusega, kasutamine, bioloogiliste riskide maandamine, sh JUM käitumisprobleemidega ja traumakogemusega mikroobide resistentsuse (AMR) vähendamine, lastele) ning institutsionaalse hoolduse asendamine vee-, õhu- ja mürareostuse vähendamine, perepõhisega joogivee- ja toiduohutus, ravimite jäätmekäitlus) • õigusruumi kujundamine tervist toetavaks ja SOM KUM Ühiskondlike hoiakute soodustamine keskkonda hoidvaks põlvkondadevahelist sidusust väärtustavaks ning SIM vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja C. Toetame vaimset tervist ning väärika vananemise toetamine (nt vanemaealiste vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse) AV2, AV8 B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda SOM JUM • ühtsete põhimõtete ja meetmete arendamine hoidvaks ning vähendame riskikäitumist vaimse tervise valdkonnas AV2, AV6, AV8 KUM HTM • vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja SOM SIM Valdkonnaüleste ja kogukondi kaasavate integreeritud kvaliteedi tagamine elukaare ulatuses ennetusmeetmete ja nõustamisteenuste arendamine • inimeste teadlikkuse parandamine ja KUM HTM inimeste hoiakute ja käitumise muutmiseks: enesetoetamise oskuste arendamine KEM MEM • valdkonnaülese koostööformaadi väljatöötamine • psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse • kogukondade ja KOVide võimestamine tervislike, edendamine JUM RM keskkonnahoidlikev, elu säästvate ja ohtusid • sekkumistegevuste laiendamine õigusvastast MKM ennetavate käitumisviiside edendamisel ning käitumist põhjustavate vaimsete probleemide selleks sobiva keskkonna loomisel lahendamiseks  6 (1. aprill 2022) EELNÕU SIM SOM • varajase märkamise süsteemi arendamine G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, elukaare ulatuses koostöös KOVidega (sh arvestades ühiskondlikke muutusi JUM kogukonna rolli suurendamine) • vägivallaohvrite võrgustikupõhine abistamine AV1, AV2, AV3 • vägivalla korduvuse tõkestamise meetmete arendamine SOM RM • püsiva tervisekaotuse ennetamise süsteemi • radikaliseerumise ennetamine arendamine ja tervishoiu kestliku rahastuse KUM tagamine (sh ravijärjekordade vähendamine, JUM SIM Korduvkuritegevuse vähendamine, noorte ravimite kompenseerimise ja kättesaadavuse õiguskuulekuse tagamine, alternatiivkaristuste süsteemi muutmine) SOM HTM levitamine ning taasühiskonnastavate tegevuste • pensionireformi elluviimine, et tagada laiendamine jätkusuutlik pensionisüsteem ja pensionäride Tõenduspõhiste ennetus- ja sotsiaalsete- heaolu (sh soodustingimustel pensionide HTM SIM emotsionaalsete oskuste programmide sihtrühmade reformimine, inimeste finantsteadlikkuse SOM JUM laiendamine ja meetmete arendamine (sh parandamine) koolikiusamist, töökohal kiusamist jm riskikäitumist • vajaduspõhise sotsiaalkaitse kujundamine (sh vähendavad programmid) koostöös KOVide, inimese, riigi ja KOVi vastutuse jaotumises erasektori, tervishoiu- ja haridusasutustega kokkuleppimine) • töötus- ja töökatkestushüvitiste skeemide D. Nüüdisajastame töötervishoiu paindlikumaks muutmine tervist toetavaks ja vähendame • tööõnnetus- ja kutsehaiguse süsteemi korrastamine inimeste töövõimekadu • pikaajalise hoolduse rahastamismudeli AV2 uuendamine SOM • tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse teenuste H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu kujundamine (sh infotehnoloogiliste lahenduste ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame väljatöötamine) töötaja füüsilise ja vaimse tervise pikaajalise hoolduse süsteemi probleemide ennetamiseks AV1, AV2, AV3 • eesmärgipärase töötervishoiusüsteemi • pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks SOM KUM väljaarendamine tööga seotud terviseprobleemide teenuste süsteemi väljatöötamine (sh kogukonna ennetamiseks (sh töötervishoiuteenuse kvaliteedi ja SIM võimestamine, varajase märkamise põhimõtte teenusele juurdepääsu parandamine) propageerimine, hindamissüsteemide ja • ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist -instrumentide loomine) toetava süsteemi arendamine, et ennetada püsiva • hooldusteenuste (rõhuasetusega kodus/ töövõimekao väljakujunemist kogukonnas hooldamisele) arendamine • tööturu osaliste teadlikkuse suurendamine (sh taristuinvesteeringud, tehnoloogia ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, ja innovaatiliste lahenduste kasutamise töökiusamine, ahistamine) suurendamine) • tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, inimesekeskselt tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- AV1, AV2, AV3 ja spordisündmustele) koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes SOM SIM Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine, suurem tulemuslikkus sh Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine ning • pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse suurendamine ja kvalifikatsiooni parandamine (sh tagamine uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste SOM MKM • tervishoiu- ja sotsiaalteenuste inimkeskne läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine) pakkumine koostöös KOVidega (sh ühise • erivajadusega inimeste ühiskondliku aktiivsuse asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine) toetamine • sündmuspõhiste ja inimkesksete lõimunud teenuste arendamine sotsiaal-, tervishoiu- ja töövaldkonnas (sh andmevahetuse parandamine Eesti arenguvajadused (AV) ning andmehõive ja analüüsisüsteemide arendamine) SOM • Uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomine AV1 Rahvastik AV2 Inimese tervis ja eluiga F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused AV3 Ühiskond ja võimalused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse AV4 Õppimisvõimalused AV2 AV5 Ettevõtluskeskkond SOM Geeni- ja terviseandmete lõimimine AV6 Elurikkus ja keskkond tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse ja nende AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond JUM HTM rakendamine AV8 Julgeolek ja turvalisus MKM VM AV9 Riigivalitsemine SOM Tervishoiuspetsialistide koolitamine ning inimeste ja ühiskonna teadlikkuse parandamine Eestvedaja Kaasvastutaja(d)  7 (1. aprill 2022) EELNÕU Majandus ja kliima Millist muutust soovime? Ettevõtlus on Majanduskeskkond on Majandus on tark ja vastutustundlik usaldusväärne, atraktiivne ja paindlik kliimaneutraalne Mõõdikud: Teadlaste ja inseneride arv Mõõdik: IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Mõõdik: Taastuvenergia osatähtsus erasektoris 1000 elaniku kohta; Arendamise Instituudi) rahvusvahelise energia summaarses lõpptarbimises ringlusse võetava materjali määr konkurentsivõime indeks Muutuse sisu ja osalised A. Võtame kasutusele uued lahendused B. Suurendame Eesti majandusele oluliste ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning valdkondade võimekust innovatsiooni soodustamiseks AV1, AV5, AV8, AV9 AV1, AV5, AV6, AV7, AV9 MKM JUM Olemasolevate innovatsiooniteenuste ja -toetuste konsolideerimine ning puuduolevate väljaarendamine: HTM MKM TA-asutuste ja ettevõtete TA-alase koostöö HTM KUM tagamine Eesti ja selle piirkondade • uute tehnoloogiate turuseire KEM MEM • nõustamine nt intellektuaalse omandi, uute ärimudelite jms majandusele olulistes fookusvaldkondades RM (digilahendused igas eluvaldkonnas, teemadel tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike • loovuskompetentsi kaasamine ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud • ELi strateegilistes väärtusahelates osalemise toetamine energialahendused: • tehisintellekti või muude andmepõhiste teenuste • vastavate TA-programmide väljatöötamine õiguspärast kasutamist toetavate tugiteenuste pakkumine • nutika spetsialiseerumise lähenemise, Teadmistemahuka iduettevõtluse arendamine: elluviimise ja seire uuendamine MKM HTM • ökosüsteemi teenused rõhuasetusega • ELi partnerlustes ja teistes initsiatiivides KEM RM teadmistemahukal ettevõtlusel osalemise toetamine • ligipääsu võimaldamine riskikapitalile MEM HTM Kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) KEM arendamine: KEM MKM MKM MEM Ettevõtete rakendusuuringute toetamise • uute väärtusahelate ja ärimudelite ümberkorraldamine (sh koostöös teiste riikidega) RM väljatöötamist toetava tugisüsteemi loomine KAM HTM (nt innovatsioonikoostöö ettevõtete ja TA- asutuste vahel) VM MKM Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse • katseprojektide toetamine MEM KEM uuele tasemele viimine (sh keskendumine • Eesti kujundamine biomajanduse tunnustatud teadmistemahukatele ettevõtetele): arenduskeskuseks Euroopas KUM • sihtriikide strateegia(te) koostamine • erinevate tehnoloogiate arendamine ja • Eesti kuvandiga kooskõlas olevate välisesinduste innovatsiooni soodustamine bioressursside tagamine (sh esindatus uutel kasvavatel turgudel) (sh vee- ja mereressursid) paremaks ja • süsteemne koostöö EASi välisesindajate ja Eesti säästlikumaks kasutamiseks esinduste vahel • e-välisesinduse loomine C. Kujundame paindliku ja turvalise Riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse majanduskeskkonna, mis soodustab MKM RM (TA) investeeringute suurendamine (osana riigi uuendusmeelset ja vastutustundlikku HTM osaluspoliitikast) ettevõtlust ning ausat konkurentsi AV5, AV6, AV8 MKM KEM Uued tehnoloogilised lahendused ja nõustamine digi- MKM HTM Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad ja rohepöörde elluviimiseks ettevõtlussektoris: KAM HTM autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-, digi-, • digitaliseerimise ja automatiseerimise (sh robotid) JUM RM MEM reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning TAd RM toetamine KEM SOM soodustava õigusraamistiku kujundamine • ettevõtete nõustamiseks ühtse süsteemi arendamine, mis toetaks nende teadlikkust ja KUM MEM võimekust rohepöördega seotud valdkondades MKM MEM Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja KEM RM kättesaadavuse soodustamine (sh tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele ning ettevõtete keskkonnajalajälge vähendavatele investeeringutele)  8 (1. aprill 2022) EELNÕU D. Võtame kasutusele MKM VM Eesti kujundamine maailma üheks turvalise ringmajanduse põhimõtted digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea luua ja AV5, AV6 JUM RM pakkuda maailmale digiteenuseid: HTM • e-residentsuse programmi laiendamine KEM SOM • esmast tooret vähendavate ja teisese • bürokraatia vähendamine ettevõtluse toorme kasutust suurendavate tootmis- ja SIM MKM KUM soodustamiseks tehnoloogiate abil tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua • piiriüleste digilahenduste arendamine, et HTM MEM lisandväärtust kord juba ammutatud ja lihtsustada rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete majanduses olevast toormest toimimist ja kodanike mugavat asjaajamist • ohutu materjaliringluse arendamine ehituses • digipädevuse arendamine kogu ühiskonnas (nii IKT- (sh ressursitõhususe suurendamine), tootmises spetsialistide arvu suurendamine kui ka inimeste ja tarneahelates, et muu hulgas vähendada üldiste digioskuste parandamine) kemikaalide kasutust, asendades need vähem • ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamine ühiste kahjulikumatega innovatsiooniplatvormide ja andmemajanduse • ringmajanduse ekspertide koolitamine, kes arendamise kaudu nõustaksid nii ettevõtteid kui ka KOVe • kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle Eesti • diginomaadi viisa kasutajate hulga laiendamine KEM MKM Ressursitõhususe (sh energia-) märgatav suurendamine ettevõtetes (sh tööstuses MEM RM ja teenindussektoris), et parandada KEM MKM Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise HTM majanduse ressursitootlikkust (nt toetamine vabatahtliku süsinikuturu riikliku MEM tööstussümbioosi,digitaliseerimise, raamistiku väljatöötamise kaudu ressursitõhusamate tehnoloogiate abil) MKM KEM Rohepööret toetavad õigusaktid: Jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline KEM MKM HTM RM • elurikkust, kliimaneutraalsust, ring- ja sinimajandust ümberkorraldamine: ning väiksemat keskkonnahäiringut toetavate HTM RM • KOVide jäätmete liigiti kogumise taristu MEM ärimudelite ja vastava tarbijakäitumise arendamine ning vajaliku inventari (sh MEM SOM soodustamine jäätmejaamad, -majad, kodukompostrid, • muud motiveerivad majandusmeetmed (näiteks konteinerid, transpordivahendid jms) soetamine keskkonnatasud) jäätmetekke (sh toidujäätmete) ja pakendamise • loodushüvede arvestussüsteemi väljatöötamine ja vältimine ja vähendamine käivitamine • toidu ülejääkide annetamise edendamine vaesuse • kestlikkust puudutavate andmete kasutamise ja ja jäätmetekke vähendamise eesmärgil raporteerimise standardiseerimine • toodete korduskasutuse suurendamine • kestliku rahastuse põhimõtete rakendamine läbiv ökodisaini, tarbijate teadlikkuse suurendamise kehtestamine keskkonnakestlike investeeringute ja parandustöökodade arendamisega E. Lähme üle kliimaneutraalsele MKM KEM Vastutustundliku ettevõtluse soodustamine: • parimate juhtimiskogemuste levitamine ja energiatootmisele tagades energiajulgeoleku SIM KUM tunnustamine AV3, AV6, AV7, AV8 SOM • sotsiaalse ettevõtluse ja vabaühenduste omatulu Üleminek kliimaneutraalsele MKM KAM teenimise soodustamine energiatootmisele: • vabatahtliku töö soodustamine KEM RM • põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline • kultuurielus ja liikumisharrastuses osalemist vähendamine toetava maksusüsteemi kujundamine MEM SOM • uute kliimaneutraalsete energia tootmis- • vabaühenduste halduskoormuse vähendamine SIM HTM ja salvestuslahenduste arendamine ja RM JUM Pangandus- ja kapitalituru arendamine ja kasutuselevõtmine tugevdamine: MKM HTM RM MKM Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste • ühtse pangandusturu toimimise tagamine, pankade paketi käikulaskmine Ida-Virumaal riskide vähendamine (sh rahapesu tõkestamise SOM KEM KUM tõhustamine) ja kriisilahendusvõimekuse suurendamine (kriisilahenduspuhvrite loomine, MKM KEM Energiaga varustamise alternatiivide kaalumine kaitsemehhanismide tugevdamine), säilitades ja valikute tegemine HTM RM SOM seejuures avatuse välisettevõtjatele ja -investoritele • hoiusekindlustuse süsteemi arendamine Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu kooskõlas ELi pangandusliidu hoiusekindlustuse MKM KAM saavutamine julgeoleku-, keskkonnakaitse- ja väljaarendamisega KEM RM elanike huvide vahel maismaal ja merel (nt MKM RM Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine soodustav regulatiivne keskkond) SIM MEM SOM MEM koostöös KOVidega (sh piirkonna arengueeldustest lähtuvate ning ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate ettevõtluse tugiteenuste pakkumine) Eesti arenguvajadused (AV) AV1 Rahvastik AV2 Inimese tervis ja eluiga JUM Äriregistris ärikeeldude seadmise võimaldamine AV3 Ühiskond ja võimalused AV4 Õppimisvõimalused AV5 Ettevõtluskeskkond AV6 Elurikkus ja keskkond RM KEM Motivatsioonimehhanismide loomine, et suurendada AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond MKM taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d)  9 (1. aprill 2022) EELNÕU Ruum ja liikuvus Millist muutust soovime? Elukeskkond on kõigi vajadusi Elukeskkond soodustab tervislikke Elukeskkond on hoitud arvestav, ligipääsetav, kvaliteetne ja kestlikke eluviise ja mitmekesine ja turvaline Mõõdikud: Ligipääsetavuse näitaja; Mõõdikud: Kasvuhoonegaaside heide Mõõdikud: Elamute ja mitteelamute kodukohta turvaliseks pidavate transpordisektoris; ühissõiduki, jalgrattaga energiatarve inimeste osakaal või jala tööl käivate inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna A. Tagame elujõulise kultuuriruumi vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, AV1, AV3, AV7 turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga • erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste arvestavalt KUM RM koostegemist toetava ja suurendava kultuuri AV1, AV2, AV3, AV6, AV7, AV8 HTM MKM loomise ja kogemise süsteemi kujundamine KEM • kultuurivaldkondade regionaalse kättesaadavuse Nüüdisaegsete lahenduste loomine ruumiandmete MKM KEM suurendamine, et tagada atraktiivsem kättesaadavuse ja ajakohasuse tagamiseks elukeskkond ka väljaspool tõmbekeskusi ning JUM RM toetada ühiskonna sidusust ja inimeste heaolu kõikjal Eestis RM MKM Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi jätkusuutlik • taas- ja ristkasutamise põhimõtteid arvestava ja terviklik uuendamine koostöös KOVidega (sh SOM HTM riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste kvaliteetse ja ligipääsetava eluaseme kättesaadavuse kultuuritaristu (sh -pärandi) ja -asutuste võrgu KUM KEM parandamine ja eluhoonete ohutuse tagamine loomine ning kultuuriteenuste lõimimine teiste ning väljapoole keskusi asumist soodustavate valdkondade teenustega rahastamisvahendite mitmekesistamine) • kultuurivaldkonna kujundamine eeskujuks RK RM Rohepöördesse panustavate lahenduste läbiv kaasava disaini ja kvaliteetse ruumi põhimõtete kasutuselevõtt ja seda toetav planeerimine koostöös rakendamisel KEM MKM KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks, • Eesti kultuuri kättesaadavuse suurendamine MEM kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega füüsilises ja e-keskkondades eri sihtrühmadele kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja (sh rahvuskaaslased, eesti keelest erineva säilitamiseks, elukeskkonna mitmekesistamiseks, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed, keskkonnahoidliku elukorralduse edendamiseks erivajadustega inimesed) • ühiskonnamuutustega toimetulekut toetava sõltumatu ja innovaatilisi lahendusi kasutava RM MKM Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil: (kultuuri)meedia arendamine KUM KEM • kaasava disaini ja ligipääsetavuse tagamine • omakultuuri viljelemise ja arendamise toetamine • inimeste ruumipädevuse suurendamine ühistegevuste ja kokkutulemiskohtade SIM SOM • kultuuripärandi ja kahanevate asulate korral arendamise ja populariseerimise kaudu linnakeskuste eelisarendamine • kultuuri- ja spordivaldkonna rohepöörde • sundliikuvuse vähendamine läbiviimine valdkonnaspetsiifilise metoodika • ranniku tervikmajandamine väljatöötamise, keskkonnajalajälje mõõtmise • rohevõrgustiku sidususe analüüs ja arendamine ja rohepööret soodustavate meetmete • looduse pakutavate hüvede väärtustamine väljatöötamise kaudu ning nende arvestamine ruumi planeerimisel ja • uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, kasutamisel et parandada digitaalse kultuuri loomise, • igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti, • elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine • looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja mitmekesistada äriteenuseid ning hõlbustada elurikkuse säilitamine ning suurendamine, digisisu uus- ja ristkasutust sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud investeeringud • pärandmaastike ja looduslike pühapaikade kaitse • avaliku ruumi planeerimisel ohutut ja turvalist käitumist soodustavate, riskikäitumist pärssivate, ruumilist segregatsiooni vältivate ja ligipääsetavust tagavate meetmete rakendamine ja turvalise ruumi loomise põhimõtete juurutamine  10 (1. aprill 2022) EELNÕU MKM RM Eelduste loomine ruumilise planeerimise (sh kvaliteetse elukeskkonna visiooni loomine), projekteerimise KEM KUM ja ehitamise protsesside (sh standardiseerimine, Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult MKM SOM digitaliseerimine, automatiseerimine, tehaseline tootmine, majandatud ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi HTM KEM konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega RM Lahenduste leidmine ja rakendamine väheneva (sh paindliku ja kasutajasõbraliku nõudetranspordi ja MKM rahvaarvuga kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete sotsiaaltranspordi arendamine) KUM HTM teenuste kättesaadavus ning kvaliteetne ja jätkusuutlik ehitatud keskkond (sh taristu) MKM SOM Sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid RM KUM Avaliku sektori kui targa ehitustellija eeskuju kujundamine KEM arvestava mudeli väljatöötamine ja rakendamine, et tagada üle Eesti lõimitud liikuvus (sh kergliiklus, MKM Ehitatud keskkonna (sh taristu) kooskõla tagamine abivahendiga liikumine, isejuhtivad sõidukid, maa-, riigi strateegiliste plaanide ja ehitusinvesteeringute vee-, lennu-, raudteetransport) kontratsüklilisusega MKM HTM Transpordi arenguks ja uute ärimudelite tekkimiseks KEM RM Jätkusuutliku jäätmemajanduse ning ühisveevärgi ja vajaliku teadus- ja arendustegevuse ja hariduse -kanalisatsiooni taristu ja teenuse kujundamine koostöös KEM KAM MKM toetamine ning õigusruumi loomine KOVidega SOM KEM MKM Maavarade kaardistamine ja jätkusuutlik kasutamine: • maapõueressursside teaduspõhine, riigi D. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, RM HTM majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa aitav konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu haldamine ja kasutus • uute kohalike maavarade potensiaalile keskenduvad AV6, AV7, AV8 uuringud, kasutusvõimaluste analüüs ja sellega seotud MKM KEM Selliste transpordiühenduste arendamine, mis keskkonnariskide analüüsimine vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel. Sealhulgas: KAM • kaevandamisel riigi huvi kindlaksmääramine ruumiliselt • taristusse investeerimine lähtuvalt sotsiaal- (sh maakondade teemaplaneeringud kaevandamise majanduslike mõjude analüüsist ja keskkonnamõjude SIM MKM suunamiseks) analüüsist KEM JUM • hüljatud karjääride ja kaevanduste korrastamine • üldist energiakasutust vähendavate ja aktiivseid liikumisviise soodustavate investeeringute eelistamine MEM VM Kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse teenuste • kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite (sh politsei, pääste, hädaabi) tagamine ja lahenduste KUM SOM vähendamine transpordisektoris (sh üleminek jätkusuutlikuks muutmine koostöös KOVidega ning keskkonnahoidlikele sõidukitele ja vastava taristu RM RK vabatahtliku tegevuse soodustamine ja mitmekesistamine tagamine ning avaliku sektori maanteesõidukite pargi turvalisema elukeskkonna kujundamisel keskkonnahoidlikkuse suurendamine) MKM Mereliikluse ohutuse ja turvalisuse ning merekeskkonna • liikuvuse ja energeetika koostoime tagamine (sh KEM KAM kaitse tagamiseks mereseire arendamine elektrisõidukite integreerimine laadimistaristusse mõlemapoolse energia liikuvuse eesmärgil ja SIM MKM Mereliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning kasutamine energiavajaduse puhverdamiseks) meremajanduse arendamiseks mere- ja lennupääste • alternatiivkütuste taristu loomine raskeveokitele ja KEM KAM ning merereostuse võimekuse tagamine ja arendamine bussidele MKM RM Kiire ja mugava rongiühenduse loomine Euroopaga SIM RM Riigipiiri valvamise ja kaitsmise suutlikkuse suurendamine ning integreeritud piirihalduse KAM MKM rakendamine Schengeni ala turvalisuse tagamisel MKM KEM Transpordi välisühenduste arendamine (sh niši VM HTM SOM leidmine põhi-lõuna-ida-lääs koridorides) C. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike VM hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust MKM RM Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni AV1, AV3, AV7, AV9 rakendamine (nii transporditaristu kui ka -veeremi KEM korral) MKM SOM Liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja kasutajakeskse disaini tagamine koostöös KOVidega MKM KEM Liiklusohutu, ligipääsetava ja kestliku linnaruumi nii kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh rajamine koostöös KOVidega (sh jalg- ja liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse SOM RM jalgrattateede ning parklate, mitmeliigiliste suurendamine, liikuvuse kui teenuse rakendamine liikumisvõimalustega ümberistumistega mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi) peatuskohtade) MKM KEM Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa Eesti arenguvajadused (AV) sagedusalaga RM AV1 Rahvastik AV2 Inimese tervis ja eluiga MKM RM Kliimaneutraalsele energiatootmisele/- AV3 Ühiskond ja võimalused tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla SIM KEM AV4 Õppimisvõimalused taristu rajamine ning kliimaneutraalsele AV5 Ettevõtluskeskkond KAM energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks AV6 Elurikkus ja keskkond vajalike eelduste loomine nii maismaal kui ka AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, AV8 Julgeolek ja turvalisus tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline AV9 Riigivalitsemine salvestus) Eestvedaja Kaasvastutaja(d) 11 (1. aprill 2022) EELNÕU Riigivalitsemine Millist muutust soovime? Eesti on edasipürgiv Avalikud teenused on kvaliteetsed, Ühiskond ja demokraatlik digiriik etteaimavad ja kättesaadavad igas on teadusmahukas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused Mõõdik: KOVi teenustega rahulolu Mõõdik: Doktorikraadiga inimeste osakaal Mõõdik: Avalike teenustega rahulolu 25–64 aastaste seas Muutuse sisu ja osalised RM MKM Andmemajanduse, turvalise küberruumi, ühtse ja kvaliteetse andmeruumi ning digiriigi taristu KAM KUM arendamine: A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame SIM • andmemajanduse arengut edendava ja inimkeskse andmehalduse juurutamine (sh sujuva riigi toimimise õigusruumis ja tehniliste lahendustega) ning AV3, AV9, AV8 eri allikatest pärit andmetele turvalise ligipääsu soodustamine teenuste arenguks RK RM Üleminek vajaduspõhistele valitsemisaladele ja • andmemajanduse taristu (nt rahvastikuregister) paindlikule valitsemiskorraldusele ning avalike JUM MKM ja andmevahetuse hajusarhitektuuri edendamine teenuste osutamise arendamiseks vajalike võimete riigi ja KOVide tasandil ning Euroopa VM tagamine nii organisatsiooni kui ka ametnike tasandil ühtse andmeruumi loomine ja piiriülese (sh asukohast sõltumatu värbamise soodustamine andmevahetuse edendamine ning ametnike rahvusvahelise karjääri toetamine) • tulevikukindla digitaalse identiteedi arendamine RK RM Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja ja kasutuselevõtt regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, • sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse KEM sh riigi pikaajaliste sihtide aluspõhimõtete (nt tagamine kestlik areng, kultuur ja keel, regionaalareng, • digitaalse ühiskonna küberturvalisuse kliimaeesmärgid, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed tagamine, sh küberriskide süsteemne ja võimalused) tervikliku käsitluse tagamine ning järjepidev hindamine, nende haldamise meetmete uuendamine küberruumi turvalisuse RK RM Riigi kui terviku teadmistepõhine ja kvaliteetne ja usaldusväärsuse tagamiseks ning poliitikakujundamine: küberintsidentide ja -kriiside haldamiseks SIM JUM • koosloomelise poliitikakujundamise elluviimine vajalike võimete arendamine (sh ühtsete ELi HTM MKM (sh õigusloome ja kaasamise tööriistakasti protseduuride arendamine) väljatöötamine ja rakendamine) RM KEM MEM KEM • tõenduspõhise poliitikakujundamise elluviimine (sh Riigihangete süsteemis paindlikkuse ja riikliku TA korraldamise ja koordineerimise ning RK MKM väärtuspõhisuse suurendamine VM KUM eelarvestamise ja seiresüsteemi arendamine ja (sh innovatsiooni toetamine usaldusväärsete, KAM SIM SOM KAM rakendamine) vastutustundlike ning keskkonnahoidlike teenuste • hea õigusloome põhimõtete ulatuslikum SOM ja toodete eelistamine, IT-hangete süsteemi ja tõhusam rakendamine ja läbipaistvuse suurendamine RM MKM Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimine, • poliitika analüüsi ja mõjude hindamise süsteemi kesksete infosüsteemide (nt dokumendi- arendamine, sh andmekaeve ja andmekasutus haldussüsteemid, koostööplatvormid) (avaandmed ja andmekaitse, andmeseire ja kasutuselevõtt, ühendametite ja valitsusasutuste tulevikuprognoos), ettevõtja halduskoormuse IT-majade loomine hindamine, regionaalsete eripärade tagamine ja vajadustega arvestamine RM KUM Teadusasutuste ja riigile kuuluvate sihtasutuste • Eesti inimeste, kogukondade ja kodanikuühenduste võrgu korrastamine, arvestades tasakaalustatud HTM võimestamine ning valitsemises osalemise piirkondliku arenguga toetamine poliitikakujundamisel ja teenuste pakkumisel ning rahvahääletuste ja -algatuse ulatuslikuma kasutamise võimaluste väljatöötamine • uudsete lahenduste, eksperimentide ja katseprojektide toetamine 12 (1. aprill 2022) EELNÕU RM MKM Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) planeerimisel MKM JUM Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt digi- ja rohepöörde põhimõtete arvestamine: RK KEM avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine ja • ühtsete põhimõtete ja kriteeriumite väljatöötamine KUM #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades HTM JUM ning uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine, SIM inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse ning mis soodustavad rohepöörde elluviimist era- ja SIM SOM tagades krattide usaldusväärsuse ja inimkesksuse) avalikus sektoris VM KAM • digilahenduste arendamine ja kasutuselevõtt, mis soodustavad rohepöördega seotud protsessides MKM JUM Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja RM MEM halduskoormuse vähendamist, andmepõhist korralduse arendamine: KUM otsustamist, läbipaistvust ning standardiseerimist RM • innovaatiliste lahenduste väljatöötamine mh ning innovatsiooni koostöös erasektori ja vabakonnaga • uuenduslike lahenduste kasutusele võtmine digi- ja • Riigi digivõimekuse arendamine, et soodustada rohepöörde elluviimiseks avalikus sektoris tehnoloogiliselt uudseid lahendusi ja innovatsioonivõimaluste kasutamist riigi ja infoturbe arendamisel B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti • õiguskeskkonna korrastamine uute lahenduste ja ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse koostöö võimaldamiseks ja toetamiseks jaotumise JUM Justiitssüsteemi ja õiguste jõustamise tõhustamine, AV1, AV3, AV4, AV7, AV9, AV8 lähtudes õigusriigi põhimõttest: SIM • kohtupidamise paindlikumaks ja tõhusamaks RM MKM Kasutajakesksete teenuste kvaliteedi ja muutmine (sh kohturegistrite õiguskindluse ja SOM kättesaadavuse parandamine sõltumata asukohast: kasutajamugavuse suurendamine ja haldus- ja MEM • üleminek taustal toimivatele, etteaimavatele ja kohtudokumentide keskse kättetoimetamisteenuse JUM KUM sündmuspõhistele teenustele loomine) • integreeritud, kasutajale kohandatud ja • digitaalse „õiguskaare“ loomine kogu ligipääsetavate teenuste pakkumine justiitssüsteemi ulatuses • võrdsete võimaluste tagamine e-teenuste ja muude • õigusabisüsteemi jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse digitaallahenduste kaudu (nt e-esindustes) suurendamine • õiguselukutsete teenuste arendamine Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning KOVide • õigusteabe kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse RM MKM haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamine: suurendamine HTM SOM • valdkonnapoliitikate parem omavaheline seostamine KEM tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärke ja vajadusi arvestades C. Suurendame teaduse mõjusust ja MEM • Ministeeriumide keskne koordineeritud tugi KOV mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset personali arendamiseks ja võimekuse suurendamiseks AV4, AV5 RM MKM Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise ülevaatamine, suurendades kohalike omavalitsuste HTM MKM • mitmekülgset arengut toetava ning suuremat HTM SOM rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli KEM VM RM väljatöötamine KUM edendamise kaudu: RK • sotsiaalhoolekandeteenuste vastutaja, ulatuse ja MEM • doktoriõppe reformi lõpuleviimine, et kasvatada omavastutusmäärade kokkuleppimine teadlaste ja inseneride hulka Eesti ühiskonnas • ettevõtluskeskkonna kujundamine ning kohaliku • stiimulite loomine teadusasutustele ja tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamine teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes ettevõtluse arendamisega tegelemiseks koostöövõrgustikes • jäätmete, keskkonnalubade, registreeringute jms • teadustaristu kvaliteedi kindlustamine ja avamine seotud teenuste pakkumine ● ühiskasutuseks nii ettevõtjate kui ka avaliku • raamatukogus pakutavate teenuste laiendamine, sektori vajadusi arvestavalt sh kaugtöökohad, tervise- ja sotsiaalteenuste • teadustulemuste laiema kättesaadavuse ja pakkumine, digipädevuste ja keeleõppe arendamine kasutuse parandamine (sh avatud teaduse • riigi ja KOVide vahelise rollide selguse loomine arendamine) rohepöörde planeerimisel ja elluviimisel ning • teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde vastava kompetentsi suurendamine KOVides võimekuse kasvatamine (sh töötajate vastavalt nende suurusele ja vajadusele koolitamine, uute teenuste arendamine ja • muuseumide ühishoidlate rajamine Eesti riigi kogude pakkumine) säilimiseks, konserveerimiseks ja digiteerimiseks • ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise kulude kokkuhoiu, pärandi säilimise ja parema töötajate liikumise soodustamine ligipääsetavuse eesmärgil • teadus- ja arendusvõimekuse rakendamine Eesti oluliste arenguvajaduste lahendamiseks RM KEM KOVide teenuste seiresüsteemi arendamine teenuste kvaliteedi parandamiseks koostöös MEM KOVidega MKM Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja digilahenduste vallas  13 (1. aprill 2022) EELNÕU D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja KAM RK Valmisolek kriisiks: tagame julgeoleku ning turvalisuse • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades SIM JUM riigiasutuste, KOVide ja elutähtsate teenuste AV5, AV6, AV8 MEM HTM osutajate teadlikkust võimalikest ohtudest ning ennetades ja maandades võimalikke riske KUM MKM • elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade (sh Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras: KAM RK VM SOM toidu) varustuskindluse parandamine, et rahuldada • hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse kriisi ajal elanike esmavajadused SIM VM takistamine (sh valeinfo leviku ja radikaliseerumise RAM KEM • riigiasutuste, KOVide, kogukondade ja elanikkonna tõkestamine) MKM JUM valmisoleku suurendamine kriisideks ja kriisi • riigi suutlikkuse suurendamine terrorismiga seotud tagajärgede leevendamiseks või tagajärgedest MEM riskide tuvastamiseks, et ennetada ohtusid ning taastumiseks tõkestada ja minimeerida tagajärgi • julgeoleku tagamine diplomaatiliste suhete tugevdamise kaudu (nt kahe- ja mitmepoolsed VM Kõikide poliitikavaldkondade potentsiaali suhted ja formaadid) võimendamine võõrsil (sealhulgas riigistrateegiate • küberohtude tuvastamiseks, ennetamiseks kaudu) ja Eesti esindustes avatud innovatsioonipesade ja maandamiseks ning küberkuritegude kujundamine koostöös erasektoriga menetlemiseks piisava ja ajakohase võimekuse tagamine VM MKM Eesti tugevate külgede (sh küber- ja digivaldkond, • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades haridus, tervishoiuteenused, turvaline toit, kultuur kiirreageerimis- ja erioperatsioonide, massiohje, HTM SOM ja sport) jagamine maailmaga ning arengukoostöö isikute ja objektide kaitsmise suutlikkuse ja MEM KUM võimaluste kasutamine muutuvatele julgeolekuohtudele vastavuse tagamine (sh koostöös teiste riikidega) KAM • turvaliste riiklikku digitaalset isikutuvastamist ja digiallkirjastamist võimaldavate isikut tõendavate Majandusjulgeoleku suurendamiseks parimate MKM SIM dokumentide tagamine lahenduste leidmine avaliku ja erasektori koostöö KAM (sh välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine) Eesti pärandi ja identiteedi hoidmine, kultuuri- ja KAM RK Turvalise ruumi tagamine koostöös KOVidega: MKM KUM spordisündmuste korraldamine ja Eesti kui atraktiivse • riigi toe pakkumine kogukondadele vastutuse SIM JUM VM turismikoha tutvustamine, pöörates samal ajal rõhku kasvatamiseks turvalisuse tagamisel ning Eesti külastajate positiivsele kogemusele ning selle MKM MEM riskikäitumise ja kuritegevuse ennetamisel tasakaalustatud mõjule kohalikule kultuurile ja • KOVide suutlikkuse arendamine väiksemate keskkonnale korrarikkumiste lahendamiseks • kokkuleppel KOVidega nende arendamine turvalisust Diplomaatilise tegevuse mõjukuse kasvatamine toetava elukeskkonna põhikujundajaks (sh koostöös VM investeeringute abil (sh rahvusvaheliselt oluliste asutuste ja kogukondadega) ürituste ja konverentside toetamine) • kodanikuteenistuse kehtestamine kõigile Eesti noortele vastavalt võimetele VM KUM Üleilmse eestluse edendamine ning Eesti kultuuri • kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse teenuste nähtavuse ja kättesaadavuse toetamine välismaal (sh tagamine ja lahenduste jätkusuutlikuks muutmine SIM kodanikudiplomaatia arendamine ja konsulaarteenuste koostöös KOVidega kättesaadavuse parandamine) KAM VM Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine ning partnerite võõrustamine Eestis nii sõjalise kohaloleku raames kui ka osalejatena meie juhitud keskustes Eesti arenguvajadused (AV) JUM VM Piiriülese kohtumenetluse ja õigusalase koostöö AV1 Rahvastik arendamine AV2 Inimese tervis ja eluiga AV3 Ühiskond ja võimalused SIM SOM Rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi AV4 Õppimisvõimalused arendamine ning tõhusa migratsioonijärelevalve JUM ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika AV5 Ettevõtluskeskkond elluviimine AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d) Eesti 2035 Vabariigi Valitsuse tegevuskava EELNÕU (01. aprill 2022) 2 Aluspõhimõtete mõõdikud (1. aprill 2022) „Eesti 2035“ mõõdikud Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate mõõdikutega. Strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ja need mõõdikud kajastuvad ka neis. Kus vähegi võimalik, esitatakse andmed ka vanuse, soo, rahvuse, haridustaseme ning piirkonna kaupa. Mõõdikute korral, mille puhul on näha olulisi ealisi, soolisi, rahvuslikke, hariduslikke või piirkondlikke erinevusi, seatakse valdkonna arengukavades ja programmides võimalusel eesmärgiks nende erisuste vähendamine. Mõõdikute metoodika kirjeldus on avaldatud Riigikantselei veebilehel. Sihtideni jõudmise eelduseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur Mõõdik Algtase Sihttase Kohortsündimuskordaja 1,83 (2019) 1,86 Rahvaarv, 1 329 460 (01.01.2021 seisuga) Rahvaarv ei vähene, väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste 42,8% (2020) piirkondlikud erinevused vähenevad osakaal Kultuurielus osalemine 78,7% (2017) 80% eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal– 67,3% (2020) eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal – Eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate ≥67% eesti keelt kasutavate inimeste osakaal - inimeste osakaal eesti keelt kasutavate inimeste osakaal- uue metoodika tõttu lisatakse alg- ja sihttase 2021. aastal lisatakse esimesel võimalusel Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 92% (2020) ≥94% Haigeks jäämine või Haigeks jäämine või Tajutud riskid puude tekkimine – 60,7% puude tekkimine – ≤60,7% (OECD risks that matter) Kõikide kulutuste katmine – 48,4% Kõikide kulutuste katmine – ≤48,4% Töö kaotamine – 47,6% (2018) Töö kaotamine – ≤47,6% Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE (Euroopa Soolise võrdõiguslikkuse Instituut) 60,7 väärtuspunkti 100st (2018) 70,7 väärtuspunkti 100st Gender Equality Index) Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, 14 mln t CO2 ekv (2019) 8 mln t CO2 ekv maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis 10 (2020) ≤10 Sihtide mõõdikud 3 1. aprill 2022) Mõõdik Algtase Siht Inimene mehed 54,1; naised 57,6 (2019) mehed 63,0; naised 64,5 Tervena elada jäänud aastad maakondlik erinevus Eesti keskmisega Arukas, tegus maakondlik erinevus Eesti keskmisega võrreldes: mehed -12,13, naised -10,31 võrreldes: mehed <5, naised <5 ja tervist hoidev (2019) Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös (teguse inimese 22,3% (2021) 35% näitaja) Formaal- ja mitteformaalõppes – 17,1% (2020) Formaal- ja mitteformaalõppes – 25% Täiskasvanute (25–64-aastaste) Informaalõppes – metoodika on Informaalõppes – uue metoodika tõttu elukestvas õppes osalemise määr väljatöötamisel, alg- ja sihttase lisatakse alg- ja sihttase lisatakse (sh informaalõpe) lisatakse esimesel võimalusel esimesel võimalusel Mõõdik Algtase Siht Ühiskond 61%* (2021) Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik >61% Avatud, hooliv *esialgsed andmed ja koostöömeelne teistest rahvustest inimeste kontaktid teisest rahvusest inimeste kontaktid Ühiskonnarühmade vahelised eestlastega 2,0 (2020) eestlastega: 3 kontaktid eestlaste kontaktid teistest rahvustest eestlaste kontaktid teistest ravhustest inimestega 1,7 (2020) inimestega: 2 Mõõdik Algtase Siht Majandus TA kulud erasektoris 0,88% SKPst (2019) 2% Tugev, uuendusmeelne Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi 78,6% (2019) 110% keskmisest ja vastutustundlik Väljaspool Harjumaad loodud SKP 53,5% (2019) 67% elaniku kohta EL–27 keskmisest Ressursitootlikkus 0,64 eurot / kg (2019) 0,90 eurot / kg Mõõdik Algtase Siht Elukeskkond 84,54% (2020) > 85% Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja Kõigi vajadusi (rahul või pigem rahul) madalaima detsiili KOVide vahe) – madalaima detsiili KOVide vahe) – arvestav, turvaline ja 29 protsendipunkti ≤29 protsendipunkti kvaliteetne Keskkonnatrendide indeks 68,75 (2020) 87 Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 57,96 (2019) ≤31,7 100 000 elaniku kohta Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine Valitsemise tõhusus – 1,2 Valitsemise tõhusus – ≥1,2 Hea valitsemise indeks (Worldwide Õigusloome kvaliteet – 1,6 Uuendusmeelne, Arvamusvabadus ja osalemine– 1,2 Õigusloome kvaliteet – ≥1,6 Governance) Arvamusvabadus ja osalemine – ≥1,2 usaldusväärne (2019) ja inimesekeskne KOV – 56% Usaldus riigi KOV – 60% Vabariigi Valitsus – 43%, institutsioonide vastu Vabariigi Valitsus – 50%, Riigikogu – 40% (Eurobaromeeter) Riigikogu – 50% (2019) Positsioon globaalse kohalolu indeksi edetablis 89 (2019) ≤89 (Elcano globaalse kohalolu raport) Kohaliku omavalitsuste üksuste kulude osakaal valitsussektori 25,24% (2019) > 25,24% kuludes 4 Vajalike muutuste mõõdikud (1. aprill 2022) Mõõdik Algtase Siht Oskused ja tööturg Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal 74,1% (2020) 80% 71,6% (2020) Tööjõus osalemise Eesti keskmise ja väikseima ≥72% määr (15–74a) näitajaga maakonna vahe – 14,6 Eesti keskmise ja väikseima näitajaga protsendipunkti (2020) maakonna vahe – ≤10 protsendipunkti Sooline palgalõhe 17,1% (2019) 5% Kolmanda taseme haridusega 40,8% (2020) 45% 25–34a osakaal Mõõdik Algtase Siht Rahva kestlikkus, tervis ja Sissetulekukvintiilide suhte kordaja 5 (2019) ≤6 sotsiaalkaitse Ülemäärase kehakaaluga 50,7% (2018) ≤50% elanike osakaal Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 2,1% (2019) 1,3% 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal Mõõdik Algtase Siht Majandus ja kliima Teadlaste ja inseneride arv 1,53 (2019) 4,53 erasektoris 1000 elaniku kohta IMD (Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi) rahvusvahelise 26 (2021) 10 konkurentsivõime indeks Ringleva materjali määr 15,1% (2019) 30% Taastuvenergia osakaal energia 31,9% (2019) >55% summaarses lõpptarbimises Mõõdik Algtase Siht Ruum ja liikuvus Ligipääsetavuse mõõdik 33,1% (2020) > 33,1% Kodukohta turvaliseks pidavate 94% (2019) ≥94% inimeste osakaal Kasvuhoonegaaside heide 2 427,67 kt CO2 ekv (2018) CO2 1700 kt transpordisektoris Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl 38,7% (2019) 55% käivate inimeste osakaal Elamute ja mitteelamute energiatarve 16,5 TWh (2019) 14,5 TWh Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine Avalike digiteenustega rahulolu eraisikute seas 90% Avalike teenustega rahulolu 75% (2021) KOV teenustega rahulolu- uue metoodika tõttu lisatakse alg- ja sihttase 2022. aastal Doktorikraadiga inimeste osakaal 0,87% (2019) 1,5% 25–64 aastastest eesti2035.ee  SELETUSKIRI „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti 2035“ uuendatud tegevuskava eelnõu. Tegevuskava koostati Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus ning see koondab arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks vajalikud muudatused eri valdkondades. „Eesti 2035“ tegevuskava on Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooni raames ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), rakendamiseks esitatav riiklik reformikava, mis lähtub Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning tegevussuundadest. Tegevuskava uuendatakse igal aastal ning kiidetakse heaks Vabariigi Valitsuse istungil. Tegevuskava uuendatud eelnõu esitatakse kooskõlastusele ja avalikule konsultatsioonile ajavahemikus 1.–14. aprill 2022. a. Uuendatud tegevuskava eelnõus on täpsustatud mõõdikuid, lisatud seni puudu olnud mõõdikute alg- ja sihttasemed ning täpsustatud tegevusi ministeeriumidelt laekunud sisendi põhjal. 2. „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamine Riigikogu võttis 12. mail 2021. a vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis on Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkonna arengukavade katusstrateegia. Pikaajalist arengustrateegiat viiakse ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti 2035“ tegevuskava alusel, mida Vabariigi Valitsus igal aastal vajaduse korral uuendab. „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. „Eesti 2035“ tegevuskava koostati 2020. aastal Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus ning see valmis laiapindse koosloomeprotsessi tulemusel. Protsessis osalesid Riigikogu Arenguseire Keskus, ministeeriumid ja teised asjakohased ametkonnad, kohalikud omavalitsused ja nende esindusorganisatsioonid ning valitsusvälised partnerid, ettevõtjad, teadlased ja eksperdid. Statistikaametiga on tehtud koostööd tegevuskava mõõdikute seadmisel ning elluviimise jälgimismehhanismi kujundamisel. 29. aprillil 2021. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks kehtiva „Eesti 2035“ tegevuskava, mida täiendati vastavalt Riigikogu tagasisidele, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile ning kooskõlastusringil saabunud märkustele. 2022. aasta esimeses kvartalis koostas Riigikantselei koostöös ministeeriumidega ülevaate „Eesti 2035“ tegevuskava senisest elluviimisest. Aruanne hõlmab lühiülevaadet riigi pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest ja aluspõhimõtete hoidmisest, baseerudes „Eesti 2035“ strateegia ja selle tegevuskava peamistel mõõdikutel. Samuti sisaldab aruanne iga vajaliku muutuse kohta lühikest kokkuvõtet peamistest tegevustest, mis on ellu viidud 2021. aasta jooksul ja 2022. aasta esimeses kvartalis. Aruanne ei koonda kõiki ministeeriumide ellu viidud tegevusi, vaid kajastab iga vajaliku muutuse puhul 4–5 peamist tegevusliini. Detailsema ülevaate valdkonna eesmärkide 1 saavutamisest ja rahastamisest ning pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest annavad ministeeriumid igal aastal koostatavas valdkonna arengukava ja programmide tulemusaruandes. „Eesti 2035“ tegevuskava ülevaatele ning ministeeriumide sisendile tuginedes täiendati 2022. aasta märtsikuu jooksul nii „Eesti 2035“ tegevuskava mõõdikuid kui ka vajalikke muutusi ellu viivaid tegevusi. Tegevuskava eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik (eili.lepik@riigikantselei) ja strateegiabüroo nõunik Heleri Reinsalu ([email protected]). 3. „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu sisu „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. Tegevuskavas esitatakse muudatuste elluviimiseks vajalikud tegevused, nende eestvedajad ning kaasvastutajad. Vajalikud muutused on seotud viide temaatilisse kimpu: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures esile toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Tegevused on seostatud strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega. Iga tegevuse juures on nimetatud eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisse panustavad. Oma valitsemisalas panustavad vajaduse korral tegevuste elluviimisse kõik ministeeriumid. 2022. aasta märtsis toimunud tegevuskava uuendamise protsessi käigus tehti järgmised muudatused: ✓ uuendatud tegevuskavas on iga vajalikud muutuse juures täiendavalt välja toodud ka ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid1, mille saavutamisse konkreetne tegevuskavas olev vajalik muutus laiemalt panustab; ✓ tegevuskavasse on lisatud uusi tegevusi ja alategevusi, mis aitavad Eestis ellu viia rohepööret, seda nii avalikus sektoris kui ka erasektoris; ✓ oskuste ja tööturu temaatilise kimbu vajaliku muutuse (D. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist) alt jäeti välja tegevus „Õppelaenu, õppetoetuste ja stipendiumide süsteemi ajakohastamine õppe kättesaadavuse tagamiseks“, kuna Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul sai kõnealune tegevus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatuste vastuvõtmisega täidetud. Kui selgub kõrghariduse rahastamise pikaajaline plaan, on võimalik tegevuskava iga-aastase uuendamise protsessi raames lisada uued konkreetsemad tegevused; ✓ tegevus „Korduvkuritegevuse vähendamine, noorte õiguskuulekuse tagamine, alternatiivkaristuste levitamine ning taasühiskonnastavate tegevuste laiendamine“ tõsteti ruumi ja liikuvuse temaatilise kimbu alt rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse temaatilise kimbu alla, sidudes selle vajaliku muutusega C. Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda, kuna tegevuse olemus panustab kõnealuse vajaliku muutuse saavutamisse eesmärgipärasemalt; ✓ majanduse ja kliima temaatilise kimbu vajaliku muutuse A. Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks alt jäeti välja tegevus „Tulevikurahastu rohe- ja digipöörde elluviimise kiirendamiseks“. Eraldi rahastut ei plaanita luua. Digi- ja rohepöörde rahastamiseks kasutatakse riigieelarve ja Euroopa Liidu ning muid välisvahendeid (ESF, RRF, õiglase ülemineku fond jt); 1 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 2  ✓ riigivalitsemise temaatilise kimbu vajaliku muutuse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise alt jäeti välja tegevus „Suure mõjuga IT-toodete ja teenuste turvalisuse tagamise võimekuse, töökorralduse ja sealhulgas ühtsete ELi protseduuride arendamine“, kuna tegevus on sisuliselt kaetud sama tegevusliini teiste alategevustega; ✓ riigivalitsemise temaatilise kimbu vajaliku muutuse B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise alt jäeti välja tegevus „Kasutajale ühise asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine“, kuna tegevus on sisuliselt kaetud sama tegevusliini teiste alategevustega; ✓ korrigeeriti erinevate tegevuste ja alategevuste sõnastusi, mis vastavad paremini ministeeriumide poolt reaalselt kavandatud tegevustele; ✓ korrigeeriti vastavalt ministeeriumide sisendile vajalike muutuste eestvedajaid ja kaasvastutajad; ✓ täpsustati osa mõõdikute nimetusi, alg- ja sihttasemeid, mis 2021. aastal heaks kiidetud versioonis puudusid, kuna nende metoodika oli väljatöötamisel. „Eesti 2035“ tegevuskava on seotud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Uuendatud „Eesti 2035“ tegevuskava ja ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest esitatakse 2022. aasta aprilli lõpuks Euroopa Komisjonile. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud „Eesti 2035“ tegevuskava on valdkondadeülene strateegilise juhtimise tööriist, seega on tal mõjud kõikidele valdkondadele: majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning esinevad sotsiaalsed mõjud, sh mõjud demograafiale ja mitmetele teistele eluvaldkondadele. Tegevuskavas esitatud reformid peaks kaasa tooma olulised mõjud, mis on strateegias kindlaks määratud sihtide ja reformide mõõdikutena. Mõõdikutele on määratud sihttasemed, kuhu soovitakse aastaks 2035 jõuda ehk millist mõju elluviidud reformidega kaasa tuua. Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste kavandamise käigus teadmistepõhise otsustusprotsessi tavade ning mõjude hindamise metoodika kohaselt. „Eesti 2035“ tegevuskavaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Sealhulgas ei algatatud tegevuskava koostamise käigus keskkonnamõjude strateegilist hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigete 1, 2 ja 21 mõistes, kuna käesoleva tegevuskavaga ei kavandata seaduses viidatud konkreetseid tegevusi ning seaduses ette nähtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine tehakse vastavate arengukavade, programmide või muude planeerimisdokumentide koostamise käigus. 6. Eelnõu seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Eelnõul on seos kõigi kehtivate ja koostatavate arengudokumentidega. „Eesti 2035“ tegevuskavasse koondatud reformid ja vajalikud muutused kavandatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Tegevuskava koostamisel on arvestatud „Eesti 2035“ strateegias esitatud pikaajaliste arenguvajaduste, strateegiliste sihtide ning kavandatud muudatustega. 3 Tegevuskava on kooskõlas põhiseadusega ning arvestab praegu kehtivaid Riigikogu tasandil kinnitatud poliitika põhialuseid, seadusi, rahvusvahelisi lepinguid ning teisi riigi strateegilisi valikuid suunavaid dokumente, sealhulgas ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning tegevuskava elluviimisega seotud vajalike muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi. „Eesti 2035“ on Vabariigi Valitsuse tasandil tihedalt seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Valitsuskabineti nõupidamisel antakse ülevaade „Eesti 2035“ elluviimise seisust, tuues esile võimalikud kitsaskohad strateegia elluviimisel. Lisaks on riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ raames kokku lepitud, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus parlamendiliikmetele ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest, pidades silmas strateegia „Eesti 2035“ pikaajalisi sihte. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu edastatakse kooskõlastusele ja avalikule konsultatsioonile ajavahemikus 1.–14. aprill 2022. a. 9. Jõustumine Otsus jõustub selle allakirjutamisel. 4  EELNÕU 01.04.2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2022 nr… Päevakorrapunkt nr „Eesti 2035“ tegevuskava heakskiitmine 1. Kiita heaks „Eesti 2035“ tegevuskava. 2. Võtta teadmiseks ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest. 3. Riigikantseleil avaldada punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid Vabariigi Valitsuse veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 01.04.2022 ÜLEVAADE „EESTI 2035“ TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISEST 2022  EELNÕU 01.04.2022 Sisukord 1. Ülevaade riigi pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest ja aluspõhimõtete hoidmisest 5 2. Ülevaade „Eesti 2035“ strateegias kokku lepitud vajalike muutuste elluviimisest 10 2.1. Oskused ja tööturg 10 2.2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse 14 2.3. Majandus ja kliima 19 2.4. Ruum ja liikuvus 23 2.5. Riigivalitsemine 27  EELNÕU 01.04.2022 Sissejuhatus Riigikogu võttis 12. mail 2021 vastu riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, mis on Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkonna arengukavade katusstrateegia. Pikaajalist arengustrateegiat viiakse ellu Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti 2035“ tegevuskava alusel, mida Vabariigi Valitsus igal aastal uuendab. Tegevuskavas esitatakse strateegias välja toodud vajalike muutuste saavutamiseks kavandatud tegevused koos vastutavate ministeeriumidega. Käesolev ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest hõlmab lühiülevaadet riigi pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest ja aluspõhimõtete hoidmisest, mis baseerub strateegia ja tegevuskava peamistel mõõdikutel. Mõõdikute aegridadega on võimalik tutvuda Statistikaameti tõetamme veebilehel1 ja andmebaasis2. Samuti antakse käesolevas aruandes ülevaade iga vajaliku muutuse raames peamistest tegevustest, mis on ellu viidud 2021. aasta jooksul või 2022. aasta esimeses kvartalis. Käesolev aruanne ei koonda kõiki ministeeriumide ellu viidud tegevusi, vaid kajastab iga vajaliku muutuse puhul vaid 4–5 peamist tegevusliini. Lisaks on riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ raames kokku lepitud, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus parlamendiliikmetele ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest. Ülevaade võimaldab ministritel käsitleda oma valdkonna olulisi suundumusi ja strateegilisi valikuid, pidades silmas strateegia „Eesti 2035“ pikaajalisi sihte. Tegemist on riigivalitsemises uue praktikaga, eesmärgiga edendada Riigikogu ja valitsuse liikmete vahelist diskussiooni riigi pikaajaliste sihtide saavutamiseks. Ülevaate põhiteesid esitatakse esmalt asjaomases komisjonis ning seejärel toimub ettekanne Riigikogu täiskogu ees. Tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning tegevuskava elluviimisega seotud vajalike muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi. 2021. aastal on vastu võetud rida valdkonna arengukavasid, mis on koostatud strateegia „Eesti 2035“ pikaajalisi sihte silmas pidades. Täpsem ülevaade kehtivatest valdkonna arengukavadest on kättesaadav valitsuse veebilehel3. Strateegia „Eesti 2035“ uuendatud tegevuskava ning käesolev aruanne esitatakse Euroopa poolaasta protsessi raames 2022. aasta aprilli lõpus ka Euroopa Komisjonile. 1 https://tamm.stat.ee/ 2 https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__saastev-areng/EE01 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/kehtivad- arengukavad  EELNÕU 01.04.2022 1. Ülevaade riigi pikaajaliste strateegiliste sihtide poole liikumisest ja aluspõhimõtete hoidmisest Käesolevas peatükis on lühike kokkuvõte riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete, strateegiliste sihtide ja vajalike muutuste mõõdikute hetkeseisust ning seatud sihtide suunas liikumisest. Mõõdikute detailsemate aegridadega on võimalik tutvuda Statistikaameti tõetamme veebilehel4 ja arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikute andmebaasis5. Aluspõhimõtted Kuigi riigi pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ on eesmärgiks seatud, et Eesti rahvaarv ei vähene, oli Eesti rahvaarv 2022. aasta 1. jaanuari seisuga 1 328 439 inimest ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Rahvaarvu vähenemist 2021. aastal jooksul mõjutas hoolimata positiivsest rändesaldost erakordselt suur surmade arv, milles võis rolli mängida nii COVID-19 kui ka kuum suvi. Ka kohortsündimuskordaja on vastupidiselt 2035. aasta eesmärgile (1,86) veidi langenud (2020. aastal 1,84, 2021. aastal 1,83). Kultuurielus osalemise määr on viimase uuringu kohaselt (avaldatud juunis 2021) 73,8%. Tulemus on võrreldes 2017. aastaga vähenenud ligi viis protsendipunkti, mida mõjutab ka see, et osaliselt jäi küsitlusperioodi sisse COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute aeg. Sellegipoolest on näitaja langustrend üldisem, sest 2015. aastal oli kultuurielus osalemise määr 84,4%. OECD tajutud riskide (Risks that matter) uuringu kohaselt vähenes inimeste haigeks jäämise või puude tekkimise ohutunne 2020. aastal (52,3%) võrreldes 2018. aastaga (60,7%). Samas töö kaotamise ohutunne (2020. aastal 55,3%) tõusis 2018. aastaga võrreldes (47,6%) märkimisväärselt. Ka kõikide kulutuste katmise suutlikkuse ohutunne (2020. aastal 57,2%) kasvas võrreldes 2018. aastaga (48,4%) märgatavalt. OECD uuringu kohaselt oli peamiseks ohutunde kasvu põhjuseks COVID-kriisist tekkinud ebakindlus ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE Gender Equality Index), mis mõõdab sugude võrdsust kuues põhivaldkonnas: võim, aeg, teadmised, tervis, raha ja töö, on Eestis veidi paranenud. 2018. aastal oli Eesti tulemus 60,7 väärtuspunkti saja punkti skaalal, 2019. aastal kasvas see 61,6 väärtuspunktini. Siiski on 2035. aastaks seatud eesmärgini (70,7 väärtuspunkti) veel arenguruumi. Sooline palgalõhe vähenes 2020. aastal võrreldes varasema aastaga 1,5 protsendipunkti, saavutades taseme 15,6%. Kõige suurem palkade erinevus oli 2020. aastal finants- ja 4 https://tamm.stat.ee/ 5 https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__saastev-areng/EE01  EELNÕU 01.04.2022 kindlustustegevuse (29,4%), mäetööstuse (26,1%) ning info ja side (24,1%) tegevusalal. Sarnaselt 2019. aastaga oli ka 2020. aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem. Kuigi näitaja on viimastel aastatel paranenud, nõuab 2035. aastaks seatud sihttaseme (5%) saavutamine veel märkimisväärseid pingutusi nii ühiskonna teadlikkuse suurendamise kui ka naiste erialavalikute julgustamise näol. Kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis on vähenemas. Oleme seadnud ambitsioonika sihi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Eestis vähenes kasvuhoonegaaside netoheide 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga märkimisväärselt ja oli ligi 14 miljonit tonni CO 2- ekvivalenti. Esialgsetel andmetel vähenes 2020. aastal kasvuhoonegaaside heide veelgi ning oli 12,82 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti. Sellegipoolest peavad kõik riigid olema solidaarsed ja andma oma panuse kliimamuutuste leevendamisse. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. 2020. aastal kasvasid nii meestel kui ka naistel tervena elada jäänud eluaastad. Naiste näitaja oli 59,5 eluaastat (2019. aastal 57,6), meestel 55,5 eluaastat (2019. aastal 54,1). Sellegipoolest on 2035. aastaks seatud sihist naistel puudu veel 5 aastat, meestel aga 7,5 aastat. Positiivsena võib välja tuua, et erinevus naiste keskmise tervena elada jäänud aastate arvu ja kõige kehvema näitajaga maakonna naiste keskmise tulemuse vahel on vähenenud: see oli 2020. aastal 9,49 aastat (2019. aastal oli 10,31). Kahjuks on aga tõusnud ja 2035. aasta eesmärgist veelgi kaugemale liikunud erinevus meeste keskmise tervena elada jäänud aastate arvu ja kõige kehvema näitajaga maakonna meeste keskmise tulemuse vahel: kui 2019. aastal oli see erinevus meestel 12,13 aastat, siis 2020. aastal juba 13,71 aastat. See näitab, et on äärmiselt vajalik pöörata enam tähelepanu just meeste tervisekäitumisele, aidates kaasa elustiilivalikutest tekkiva tervisekao vähendamisele. 2035. aasta eesmärgiks on seatud, et ülemäärase kehakaaluga elanike osatähtsus rahvastikus oleks madalam kui 50%. 2020. aastal oli ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal 51,6%, mis on võrreldes 2018. aasta tasemega (50,7%) tõusnud. Lähiaastatel vajavad nii liikumisaktiivsuse toetamine kui ka tervisliku toitumise propageerimine palju rohkem tähelepanu, et ülemäärase kehakaalu kasvutrend vähenemisele pöörata. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes suurenes enne COVID-kriisi viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt. Kui 2014. aastal oli täiskasvanute (25–64 a) elukestvas õppes osalus 11,5%, siis 2019. aastal oli see juba 20,2%. COVID-19 pandeemiast tingituna langes 2021. aastal elukestvas õppes osalemise määr 17,1%-ni, kuid 2021. aastal saavutas taas tõusutrendi 18,4%-ni. Jätkuvalt on tarvilik täiskasvanute õppes osalemist aktiivselt toetada, et saavutada 2035. aastaks püstitatud eesmärk (25%). Kuigi 2035. aastaks on seatud eesmärk, et eri- või kutseharidusega täiskasvanuid (25–64 a) on vähemalt 80%, on 2021. aastal see näitaja võrreldes 2020. aastaga (74,1%) langenud (73,5%). Noorte haridustase on haridussüsteemi edukuse ja ühiskonna arengupotentsiaali mõõdupuu, noorte endi jaoks on sel oluline mõju nii tööalastele võimalustele kui ka elukvaliteedile laiemalt. Viimasel viiel aastal on kolmanda taseme haridusega 25–34-aastaste osakaal Eestis  EELNÕU 01.04.2022 püsinud 43% lähedal. Lähituleviku ülesanne on leida lahendused selle seisaku murdmiseks, et oleks võimalik liikuda teadmistepõhise ühiskonna ja elamisväärsema elukeskkonna poole. Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud Püsiva suhtelise vaesuse määr langes võrreldes 2018. aasta tasemega (16,7%) 2019. aastal märkimisväärselt (13,8%), saavutades 2019. aastal juba 2035. aastaks seatud eesmärgi (≤15,6%). Kõnealuse mõõdiku puhul on siiski oluline vaadelda järgnevate aastate trende, kuna hetkel ei kajastu andmetes veel COVID-kriisi mõju ning sellest tingitud töötuse kasv ja sissetulekute vähenemine. Suure hoolduskoormusega elanike osatähtsus näitab vähemalt 16-aastaste inimeste osatähtsust samaealiste seas, kes abistavad või hooldavad mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 tundi nädalas. Kui 2019. aastal oli suure hoolduskoormusega elanike osatähtsus 2,1%, siis 2021. aastal on see kasvanud 2,3%-ni. See hõlmab veidi üle 25 000 inimese, kel on suur hoolduskoormus. Et saavutada 2035. aasta eesmärk (1,3%), on vaja jätkuvalt fookuses hoida nii hooldusteenuste terviklikku arendamist kui ka rahastamist. Tööjõus osalemise määr tööealiste (15–74-aastased) inimeste hulgas on 2021. aastal (71,1%) võrreldes 2020. aastaga (72,1%) vähenenud. See vähenemine on tingitud eelkõige asjaolust, et COVID-kriisi mõjul liikusid noored ja keskealised tööhõivest töötuse asemel pigem mitteaktiivse inimese staatusesse. Kokku vähenes tööjõus osalevaid inimesi 2021. aastal ligi 8600 inimese võrra. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, ületades 2020. aastal esmakordselt üle aastate ühe protsendi mahu SKPst (1,01%). Samas tuleb silmas pidada, et 75 protsenti erasektori teadus- ja arendustegevuse kuludest tegi vaid 32 ettevõtet ja 72 protsenti vaid kahes sektoris (41% info ja side, 31% töötlev tööstus). See tähendab, et siinsete ettevõtete teadus- ja innovatsioonivõimekus on ebaühtlane, enamik ettevõtetest teadus- ja arendustegevusega ei tegele ning eesmärgini – 2035. aastaks 2%ni SKPst – jõudmiseks tuleb leida uusi viise, kuidas teadus ka väikeste ja traditsiooniliste ettevõteteni viia. Samamoodi on kasvanud teadlaste ja inseneride arv erasektoris, jõudes 2020. aastal 1,65- ni tuhande elaniku kohta. Siiski, 2035. aastaks seatud eesmärgi (4,53) saavutamiseks peab teadlaste ja inseneride arv enam kui kahekordistuma. Teaduskompetentsi kättesaadavusega on seotud nii riikide innovatsioonivõimekus kui ka üldine elatustase. Doktorikraadiga inimeste osakaal Eesti 25–64-aastaste hulgas on viimasel neljal aastal olnud püsivalt 0,9 protsenti (2035. aasta eesmärk: 1,5%). Doktorikraadi kaitsmiste arv Eesti ülikoolides on 2017. aastast olnud langustrendis, mis küll peatus 2021. aastal 2015. aasta tasemel. Kasvav osa neil aastatel doktorantuuri sisseastujatest olid välismaalased, kes ei pruugi pärast lõpetamist Eesti tööturule jääda. Lisaks on doktorikraadi kaitsmiste valdkondlik jaotus ebaühtlane ja majandusele olulistes valdkondades ebapiisav.  EELNÕU 01.04.2022 Doktorikraadiga inimeste osakaal tööjõus on üldiselt aga positiivses korrelatsioonis riigi investeeringutega teadus- ja arendustegevusse. Teadlaskarjääri võiks seega lähiaastatel muuta atraktiivsemaks ja tuua sellesse suuremat stabiilsust nii teadus- ja arendustegevuse rahastuse kasv kui ka käivituv doktoriõppe reform. Eesti on seadnud ambitsioonika sihi – ületada aastaks 2035 tööjõu tootlikkuse poolest Euroopa Liidu keskmist ja jõuda 110%ni. Vaatamata keerulistele aegadele kasvas tööjõu tootlikkus Eestis viimastel aastatel märgatavalt, jõudes 2020. aastal 80,8 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Edasine kasv on aga üha keerulisem ja eeldab senisest suuremas mahus teadus- ja arendustegevuse kasutuselevõttu, suurt sammu ettevõtete digitaliseerimises ning rohetehnoloogiate arendamises ja rakendamises. Need sammud loovad eeldused rahvusvahelistes väärtusahelates kõrgemale tõusmiseks ja lisandväärtuse kasvuks. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta Euroopa Liidu võrdluses on tõusnud 52,5%-lt (2019) 53,4%-ni (2020). Tõus peegeldab Eesti majanduse positiivset arengut ning seda, et majanduskasv on jõudnud ka erinevatesse regioonidesse. Ringleva materjali määr on tõusnud, jõudes 2020. aastal 17,3 protsendini. Siiski nõuab seatud sihttaseme (30%) saavutamine pingutust ja selleks peab kasutatud materjali osatähtsus materjalikasutuses ligi kahekordistuma. Ressursitootlikkus püsib samal tasemel, olles 2020. aastal 0,63 eurot/kg. Eesmärgi saavutamist (0,90 eurot/kg) mõjutab suurel määral põlevkivist elektri tootmine, mis on viimasel ajal elektrienergia puudujäägi tõttu turul pigem kasvanud. Seetõttu on vaja märkimisväärselt suurendada taastuvelektri osakaalu ning toetada ressursitõhususe meetmeid ettevõtetes. Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises on võrreldes 2019. aastaga vähenenud 30,1 protsendini. Taastuvenergia osakaal peab veel märkimisväärselt tõusma, et jõuda seatud eesmärgini (55%). Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond 2020. aastal kasvas õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta märgatavalt 71-ni (2019. aastal oli sama näitaja 58). Sellega oleme 2035. aastaks seatud sihttasemest (31,7 hukkunut 100 000 elaniku kohta) veelgi kaugemale liikunud. Peamisteks näitaja halvenemise põhjusteks on juhuslikud kukkumised, uppumised ja sõidukiõnnetused, aga silma paistab ka enesetappude ja vägivaldsete rünnete tagajärjel hukkumiste hulga kasv. Osalt võib põhjusi otsida COVID-19 pandeemia mõjudest, kus kannatas inimeste vaimne tervis ning stressi maandamiseks otsiti abi meelemürkidest. Peamine võimalus olukorda parandada on ulatuslikum ennetustegevus ja sihipärasem sekkumine. Keskkonnatrendide indeks näitab paranevate keskkonnatrendide osatähtsust Eesti säästva arengu keskkonnavaldkonna näitajates. 32 näitaja seas on keskkonnatrendide indeks paranenud 71,88-ni. Samuti püsis Eesti 2021. aastal ülemaailmses säästva arengu indeksis endiselt kõrgel 10. kohal.  EELNÕU 01.04.2022 Kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris – COVID-kriisi tõttu vähenes ühistranspordi kasutus ja tõusis kodust töötamise osakaal. Siiski ei ole kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris vähenenud oodatud mahus. Tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata Euroopa Liidu „Eesmärk 55“ paketi mõjusid, kuid uuendatud prognoosid näitavad, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik transpordi CO2 heidet vähendada 2035. aasta eesmärgiks võetud sihttasemeni. Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal vähenes 2021. aastal 33,9 protsendini. Vähenemine võib tuleneda COVID-kriisist, mille tõttu viibivad inimesed enam kodukontoris ning väldivad ühistranspordi kasutamist. Kodukohta turvaliseks pidavate inimeste osakaal on langenud 96%-lt 2020. aasta tulemustel 92%-ni. Arvestades 2035. aastaks seatud sihttaset (94%), ei ole langus väga suur, kuid oluline on tegeleda kogukondade turvalisuse tagamisega ja ennetustööga, et suurendada turvatunnet elanike kodukandis. Elamute ja mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja jätkata (elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on kasvanud. Võrreldes 2019. aastaga oli 2020. aastaks usaldus Riigikogu vastu kasvanud 40%-lt 44%-ni, Vabariigi Valitsuse vastu 43%-lt 46%-ni ja kohalike omavalitsuste vastu 56%-lt 58%-ni. Globaalse kohalolu indeksis on Eesti 2018. aasta 89. kohaga võrreldes tõusnud 2020. aastal 85. kohale. Positsiooni paranemine on tulnud peamiselt majandusliku kohalolu kasvust ning sõjalise võime arengust. Olulise muutuseta on tulemused „pehme kohalolu“ kategoorias, mille alla käib eelkõige silmapaistvus turismi, spordi, teaduse, hariduse ja kultuuri vallas. KOVide kulude osakaal valitsussektoris vähenes 2020. aastal 25,4%-lt 23,3%-le. Peamise põhjusena saab välja tuua COVID-19 pandeemia mõjud, kus kohalike omavalitsuste tulubaas vähenes tulenevalt üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemisest. Samas toetas keskvalitsus inimeste heaolu ja majandust varasemast ulatuslikumalt.  EELNÕU 01.04.2022 2. Ülevaade „Eesti 2035“ strateegias kokku lepitud vajalike muutuste elluviimisest 2.1. Oskused ja tööturg A. Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks ja paindlikuks Kinnitati „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“, kus on tähelepanu all formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse lõimimine, nüüdisaegse õpikäsituse ja tipptasemel õppekavade süsteemne rakendamine ning õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide järelkasvu tagamine. Täiendavalt lepiti kokku õpetajate järelkasvu arengusuunad 2026. aastani ning detailsem 2022. aasta tegevuskava. Välja on töötatud olulised muudatused seoses üldhariduse õppekava ajakohastamisega. Muudatuste eesmärk on üldpädevuste arengu toetamine, õppetöö varasemast suurem lõimimine ning õppijate vajadustest lähtuva õppesisu valimine. Koostatud on uus alushariduse ja lapsehoiu seadus ning alushariduse riiklik õppekava, mis kinnitatakse 2022. aasta jooksul. Seadus loob alused kehtiva lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendamiseks ning senisest suurema sidususe alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Järgneva paari aasta fookuses on luua raamistik noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks üld- ja kutseharidusega. 2021. aastal käivitus selle raames Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatav projekt, mille tulemusena valmivad 2023. aasta sügiseks konkreetsed soovitused lõimumise elluviimiseks. Samuti kinnitati „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035“, mille eesmärk on noori võrdväärsete partneritena kaasata, toetada nende osalust otsuste tegemisel ja elluviimisel ning neid võimestada. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse suurendamiseks ning laste ainepädevuste arendamiseks loodi kultuuriranitsa toetusmeede. Toetusmeetme eesmärk on võimaldada lastel ja noortel õppeprogrammi osana külastada teatrietendusi, muuseume või muud kultuurivaldkonnas pakutavat. 2022. aastal on planeeritud analüüs esmaste järelduste tegemiseks meetme rakendamisest. Koolivõrgu korrastamise tegevused jätkuvad kogu Eestis. Järgnevate aastate üks olulisi eesmärke on luua tänapäevane õppekeskkond, mis on optimaalse suurusega ja energiatõhus ning kasutab taastuvaid energiaallikaid. B. Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega Koostamisel on täiskasvanute koolituse seaduse muutmise seaduseelnõu eesmärgiga lisada seadusesse mikrokvalifikatsioonide regulatsioon ja täienduskoolituse kvaliteedi  EELNÕU 01.04.2022 hindamise võimalus ning täiendada täienduskoolituse rahastamisega seonduvat. Eelnõu on kavas heaks kiita 2022. aastal. Samuti analüüsiti haridusvaldkonna maksukeskkonda (annetuste tulumaksustamine haridusvaldkonnas, koolituskulude maksustamine erisoodustusena jne). 2021. aastal pakkus töökohapõhist õpet ligi 200 uut ettevõtet. Aastatel 2022–2024 jätkatakse madalama kvalifikatsiooniga ja aegunud oskustega täiskasvanutele täiendus- ja ümberõppe pakkumist, toetatakse täiskasvanute naasmist tasemeõppesse, laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist ja noorte sisenemist tööturule. Valminud on analüüs ja ettepanekud digi- ja rohepöördeks vajalike oskustega tööjõu tagamise ning teadmusbaasi arendamise kohta. Järgnevatel aastatel toetatakse digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste arendamist inseneriakadeemia, Progetiigri, IT-akadeemia kutse- ja kõrghariduse tegevuste ning ettevõtete digipöördeks vajalike täiskasvanute digioskuste arendamise kaudu, samuti toetatakse laste ja noorte LTT valdkondade vastu huvi suurendamist. Valmistati ette kutsesüsteemi reform, mille raames uuendatakse aastatel 2022–2024 OSKA metoodikat ning alustatakse enesehindamise keskkonna loomist eesmärgiga välja selgitada ühiskonna ootused õppijate ja töötajate oskustele, toetada nende kompetentsuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. Kirde- ja Kagu-Eesti tööturgude toetamiseks ja regionaalse tasakaalu tagamiseks olid 2021. aastal avatud Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede, eesmärgiga aidata kaasa Kagu-Eesti piirkonna ja ettevõtluse arengule, ning Ida-Viru maakonna ettevõtluse ja inimeste tööalaste oskuste mitmekesistamise toetus, eesmärgiga elavdada piirkonnas kõrgema lisandväärtusega ettevõtlust ja pidurdada nooremaealise elanikkonna väljavoolu. C. Valmistume tulevikutööks Kohandamaks sotsiaalkaitseskeeme uusi töövorme arvestavaks, analüüsiti sotsiaalmaksuga seonduvaid aspekte nii loovisikute sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse tagamiseks kui ka töötuskindlustuse laiendamist füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtluskonto omanikele ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele. 2022. aastal jätkub loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamine. Valmistati ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused seoses kaugtööga. Muudatuste eesmärk on muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine selgemaks ning tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks, soodustades seeläbi kaugtöö tegemist. Muudatused jõustuvad 2022. aastal. Täiendavalt on 2022. aastal kavas analüüsida, kuidas saaks riik senisest enam toetada kaugtöö tegemist. Jõustusid töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad jaekaubanduse sektoris sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Tegemist on tähtajalise katseprojektiga, mille käigus hinnatakse muudatuste mõjusid ning kaalutakse võimalusi selle tähtajatuks rakendamiseks ja laiendamiseks teistele sektoritele. Läbirääkimised käivad samalaadse katseprojekti laiendamise üle majutus- ja toitlustusvaldkonnale.  EELNÕU 01.04.2022 Õpetajatele ja õppejõududele pakuti kompetentside arendamiseks täiendusõpet, et parandada nende valmisolekut tulevikuoskuste edasiandmiseks. Kuni 2023. aasta keskpaigani arendatakse ettevõtlus- ja karjääriõpet kõigil haridustasemetel, eesmärgiga toetada koole ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamisel. Järgnevatel aastatel on kavas keskenduda üldpädevuste (sh ettevõtlus- ja karjäärikujundamise pädevus) kujunemise toetamisele tervikvaates. D. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja tõhustame selle rahastamist Analüüsiti kõrghariduse rahastamise kitsaskohti ja algatati kõrgharidusseaduse muutmine, mille tulemusel piiratakse korduvat tasuta samal kõrgharidusastmel ja samal ajal mitmel õppekaval või kõrgkoolis õppimist, samuti lühendatakse kõrgkoolis õppima asumise ja katkestamise järgset ümberotsustamise aega. Vastu võetud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatustega ajakohastati õppelaenu ja kutsehariduse põhitoetuse aluseid ning kujundati ümber doktorantide töötingimused. Sidumaks doktoriõpet senisest enam tööandjate vajadustega, loodi võimalus teadmussiirde doktorantuuri läbimiseks. Kõrghariduse pakkumist toetati Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tervishoiukõrgkooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli regionaalsetes õppekohtades, lähtudes OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidest ja soovitustest, kohaliku tööturu vajadustest ja ülikoolide vastutusvaldkondadest. E. Loome talendisõbraliku keskkonna Töötati välja annete arendamise kontseptsioon, milles sõnastatakse riikliku andepoliitika eesmärgid ja üldpõhimõtted. Eesmärgiks on võetud terviklikum lähenemine annete märkamisel ja väljaarendamisel kõikidel haridustasemetel, seda nii formaal- kui ka mitteformaalõppes. Kontseptsiooni baasil valmis annete arendamise tegevusplaan koos täpsema ajakavaga. 2022. aastal on põhifookuses andekuse mõiste sisus kokkuleppimine. Välistalentide palkamise hõlbustamiseks valmistati 2021. aastal koostöös start-up kogukonna, tööstusliitude ja teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ette välistööjõu regulatsiooni muudatused. Muudatustega alandatakse välismaa tippspetsialistide töötasu nõude määra ning tagatakse tehnoloogial põhinevatele kasvuettevõtetele võimalus kaasata välistööjõudu piirarvu väliselt. Seadusemuudatused peaksid jõustuma 2022. aastal. F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul Kinnitati „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“, mille üks eesmärkidest on soodustada, et eri keele ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid ühtekuuluvust. Samuti kinnitati „Eesti keele arengukava 2021– 2035“, mille üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase  EELNÕU 01.04.2022 keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud „Eestikeelse hariduse tegevuskava“, mille eesmärk on kindlustada kõikidele õpilastele kvaliteetne eestikeelne õpe alates alusharidusest kuni kõrgharidusse sisenemiseni. Vastu võeti „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2026“, millega kavandatakse muu hulgas tegevusi kodanikudiplomaatia edendamiseks, väliseesti kogukonna – eriti noorte – kaasamiseks ning Eesti sõprade ja diasporaa toel välismajanduskoostöö edendamiseks. Nende sihtide saavutamine loob eeldused tagasipöördumise soodustamiseks, vähendades nii kvalifitseeritud tööjõu defitsiiti. Arengukoostöö raames jätkas Välisministeerium koostöös mittetulundusliku sektori partneritega maailmahariduse suunitlusega tegevuste edendamist, millega aidatakse mõista teiste Eestist kaugemal asuvate riikide kultuuri ja ühiskonnaelu eripärasid. Sotsiaalministeerium viib ellu katseprojekti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase institutsionaalse võimekuse suurendamiseks viies ministeeriumis. Projekti tulemuste pinnalt töötatakse 2023. aastal välja korraldusmudel jätkusuutliku soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise aspektiga arvestamise struktuuri loomiseks ja selle rakendamise tagamiseks. Minimeerimaks soolist palgalõhet esitab Rahandusministeerium igal aastal „Avaliku teenistuse aastaaruandes“ (ATAR) riigi ametiasutuste palgalõhe. Lisaks arvutab Rahandusministeerium iga asutuse personali- ja palganäitajate raportis palgalõhe asutusepõhiselt.  EELNÕU 01.04.2022 2.2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse A. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks Perede heaolu tagamiseks muudeti vanemahüvitise tingimusi. Muudatustega tagati koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajatele parem toimetulek. Samuti hakati maksma sünnitoetust surnult sündinud laste vanematele ja laiendati vanemahüvitise maksmise tingimusi lapse surnult sünni korral. Lisaks muutus peretoetuste väljamaksmise kord 16–19-aastase lapse edasiõppimise korral. Loodi riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille alusel on lahku läinud peredel professionaalse perelepitaja abil võimalik lapsega seotud küsimustes kokku leppida kohtuväliselt või varajases faasis kohtumenetluse ajal. Laste elatise süsteemi muudeti paindlikumaks, mis võimaldab elatise summat arvutada vastavalt lapse tegelikele vajadustele ning loob õiglasema lahenduse lapsevanematele. Täiendavalt võeti vastu seadusemuudatus, millega on lapsel võimalik saada riigilt elatisabi kuni 100 eurot kuus ka vanema pankrotimenetluse ajal. Kavas on üle vaadata ja ajakohastada üksikvanematele mõeldud toetusmeetmete pakett vähekindlustatud lastega perede vaesuse leevendamise eesmärgil. Käimas on ettevalmistused lastekaitsesüsteemi korralduse tõhustamiseks, mille raames pööratakse tähelepanu nii lastekaitsetöö kvaliteedi parandamisele, KOV ja riigi lastekaitsealaste ülesannete jaotuse ja järelevalve korraldusele kui ka perepõhise asendushoolduse soodustamisele. Käivitati erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Samuti on ettevalmistamisel muudatused erivajadusega laste hindamisi ja abistamist puudutavate riiklike ülesannete konsolideerimise kohta ning puude tuvastamise ja rehabilitatsiooniteenusega seotud põhimõtete kohta. Konkreetsed ettepanekud valmivad 2022. aasta jooksul. B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist Valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks leppisid haridus- ja teadus-, justiits-, kultuuri-, rahandus-, sotsiaalkaitse-, sise- ning tervise- ja tööminister kokku ühistes valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes, riiklikus koordinatsioonis, eelarvestamises ja koostöös. Ühistegevuse peamine sihtrühm on lapsed ja noored, eesmärgiga suunata tähelepanu nende riskikäitumisele ja ohvriks langemise ennetamisele. Kiideti heaks liikumisharrastuse kontseptsioon, eesmärgiga suurendada inimeste liikumisaktiivsust ning muuta liikumisharrastuse toetamine senisest laiapõhjalisemaks, koordineeritumaks ja efektiivsemaks. Kontseptsioon hõlmab eri sihtrühmi alates koolilastest kuni vanemaealiste inimesteni. Ettevalmistamisel on toitumise ja liikumise roheline raamat, eesmärgiga parandada inimeste liikumisharjumusi, vähendada ülekaalu levikut ja tõhustada valdkondadevahelist koostööd. Samuti kiideti heaks rahvatervishoiu seadus, millega muu  EELNÕU 01.04.2022 hulgas ajakohastatakse kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervise valdkonnas (nt maakonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ja vajalike koostöövõrgustike loomine; tervisedenduse ja keskkonnatervishoiu meetmete elluviimise toetamine jms), jättes samas neile rahvatervishoiu tegevuste elluviimisel suurema otsustusvabaduse. Sportlike harjumuste toetamiseks on 2022. aastal kavas analüüsida alates 2018. aastast kehtivat tööandja tervise- ja spordikulude maksusoodustuse kasutamist. Terviseteadliku toitumise vallas astuti mitmeid olulisi samme toiduohutuse tagamise poole: võimalike terviseohtude tõttu keelustati titaandioksiidi kasutamine toidu lisaainena ja koostati metoodiline juhend pestitsiidide jääkide biomonitooringu tegemiseks Eestis. Kehtestati mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2021–2026. Käimas on ettevalmistustööd antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmebaasi loomiseks 2023. aastaks. 2022. aastal jätkuvad teavitustegevused antibiootikumide vastutustundliku kasutamise edendamiseks loomakasvatuses. C. Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda Kinnitati vaimse tervise roheline raamat, mis annab edaspidiseks suunad vaimse tervise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks. Täiendavalt on 2022. aastal käsil vaimse tervise strateegilise tegevuskava koostamine, mis hõlmab nii ennetust, edendust kui ka kogukonna tasandi tegevusi ja raviteenuseid. Samuti on kavas koostada valdkondadeülene suitsiidide ennetamise tegevuskava ja kujundada mobiilne psühhiaatriline abi ning valmistada ette psühholoogilise ravi kättesaadavust ja korraldust parandavad õiguslikud muudatused. Laste vaimse tervise toetamiseks on haridus- ja noortevaldkonnas läbi viidud seminare nii haridustöötajatele kui ka lastevanematele ning vaimse tervise esmaabi koolitusi noortevaldkonna töötajatele. Samuti avati tasuta koolipsühholoogide nõuandetelefon, kus saavad nii eesti kui ka vene keeles abi nii õpilased, haridus- ja noortevaldkonna töötajad kui ka lapsevanemad. Eduka vägivallaennetuse tagamiseks kiideti heaks „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021– 2025“, mis on valdkondadeülese vägivallavastase poliitika kujundamise alus. Retsidiivsuse vähendamiseks toimuvad ettevalmistused retsidiivsuse mõõtmise süsteemi arendamiseks. 2022. aastal on valmimas analüüs ja ettepanekud taasühiskonnastavate meetmete tõhustamise kohta. D. Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu Alustatud on töövõimetuse ennetamise projekti elluviimisega, mille eesmärk on pikemas perspektiivis pidurdada pikaajalise haiguse tõttu tööhõivest väljalangemine ja tööealiste inimeste seas püsiva töövõimekaoga inimeste arvu kasv. Käesoleval 2022. aastal on kavas koostada analüüs sekkumismudeli ja toetussüsteemi väljatöötamiseks ja katsetamiseks. Täiendavalt on kavas saada valmis IT-lahenduste analüüsi ja arenduste tegevuskava, koostada töötamist toetavate teenuste pakett ning töötada välja õigusaktide muudatused.  EELNÕU 01.04.2022 E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt Sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Komisjoni koostöös on käimas suuremahuline analüüs Eesti eriarstiabi ja haiglavõrgu korralduse kohta, eesmärgiga koostada inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu plaan aastani 2040. Kinnitati täiendavad haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud, mille eesmärk on 2024. aasta alguseks tugevdada haiglavõrgu arengukava haiglate vastupidavust, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja tagada tervishoiusüsteemi valmisolek kriisideks. Jätkatakse Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomist, mille raames rajatakse moodne Tallinna Haigla ning arendatakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks Politsei- ja Piirivalveameti juurde välja riigiülene mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekus. 2021. aastal saavutati Euroopa Komisjoniga põhimõtteline kokkulepe kõnealuste eesmärkide rahastamiseks Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility ehk RRF) raames. 2022. aastal keskendutakse haigla rajamisega seotud hangete ettevalmistamisele ja haigla projekteerimisele. Alustati heaolu arengukava 2023–2030 koostamisega, milles seatakse pikaajaline arenguvisioon sotsiaalkaitse valdkonnale. Jätkatakse eelnevatel aastatel alustatud tervise- ja hoolekande valdkondade ülese teenusepakkumise koordinatsiooni- ja rahastusmudeli ning vajalike õigusaktide ja rakendusinstrumentide väljatöötamisega. Tehtud on esmased ettevalmistustööd uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomiseks, mille eesmärk on muuta tervise infosüsteem meditsiinidokumentide arhiivi asemel inimese terviklikku terviselugu koondavaks operatiivseks töövahendiks, mis toetab tervise- ja sotsiaalsüsteemi integreeritust. F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse Käimas on projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis (2019–2022)“, millega luuakse valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös. Väljatöötamisel on IT-lahendus, mis võimaldab inimese tervisega seotud andmete turvalises keskkonnas analüüsimist ning nende alusel personaalsete soovituste andmist. Alustati tervishoiutöötajatele mõeldud meditsiinilise genoomika ja personaalmeditsiini baaskoolituse pakkumisega. Tasuta koolitused toimuvad kuni 2022. aasta lõpuni. 2022. aastal on kavas välja töötada personaalmeditsiini pikaajaline programm, teha personaalmeditsiini IT-lahenduse (taristu) arendustööd (nõusolekute infosüsteem, geneetiliste andmete infosüsteem, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkond, personaalmeditsiini arvutuskeskkond, personaalsete ravisoovituste keskkond) ja luua võimekus, et digiteeritud geeniandmeid kasutades saaks inimestele pakkuda personaliseeritud tervishoiuteenuseid. Samuti on kavas välja töötada esmaste IT-lahenduses rakendatavate teenuste teenusprotsessid (personaalne ravimisoovitus; rinnavähi ennetus ja varajane avastamine).  EELNÕU 01.04.2022 G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi Kiideti heaks sotsiaalkaitseministri ettepanek reformida soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pensionid üleminekuperioodiga. Kehtiv süsteem on aegunud ja ebavõrdsust tekitav, sest kõnealuseid pensioneid määratakse ametialade nimekirja alusel töövõime tegelikku langust arvestamata. Reformi täpsemad detailid räägiti läbi sotsiaalpartneritega ja teiste osalistega ning muudatustega eelnõu valmib 2022. aasta kevadel. Samuti kiideti heaks tulumaksuseaduse muudatus, mille järgi saavad pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks. 2022. aasta sügisel valmib ka terviklik pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mille raames analüüsitakse Eesti pensionisüsteemi kolme samba toimimist praeguste reeglite alusel ning pakutakse välja võimalikke muudatusi süsteemis. Loodud on töörühm, mille ülesanne on pakkuda välja võimalikke lahendusi maksusüsteemi kohandamiseks, arvestades demograafilisi muutusi. Ettevalmistamisel on töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt hakkab töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltuma majanduse olukorrast. Valminud on analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, kindlustuskaitse laiendamiseks ning ravijärjekordade vähendamiseks. Kuna Eesti tervishoiusüsteemi rahastamine on tugevalt seotud sotsiaalmaksu laekumisega, mis muudab selle sõltuvaks majandustsüklitest, siis pole vaid tööjõu palgafondi maksustamisel põhinev ravikindlustussüsteem enam jätkusuutlik. 2022. aasta alguses kiideti heaks tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse ehk nn patsiendikindlustuse eelnõu. Loodav patsiendikindlustus aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist. H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi Kiideti heaks sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega luuakse ühtsemad alused hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel. Tänu muudatustele saavad riik ja kohalik omavalitsus puudega inimestele vajalikku abi pakkuda kiiremini ja terviklikumalt. Jätkati vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis, mille eesmärk on toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi. Ettevalmistamisel on erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamise väljatöötamiskavatsus, mis valmib 2022. aasta suvel. Kavandatavate muudatustega keskendutakse kodus elamist toetavate erihoolekandeteenuste puhul nende korraldusele ja rahastusele, ööpäev ringi osutatavate erihoolekandeteenuste puhul eelkõige nende sisulistele muudatustele.  EELNÕU 01.04.2022 Kiideti heaks kaks aastat koostööd teinud ligipääsetavuse rakkerühma koostatud poliitikasoovitused, mis aitavad edendada elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavuse suurendamist nii füüsilises keskkonnas (ühistransport, hooned, teede taristu) kui ka infokeskkonnas (nt e-keskkonnad, meedia). Poliitikasoovituste elluviimiseks koostati tegevuskava. Samuti kiideti heaks elektrooniliste toodete ja teenuste ligipääsetavuse eelnõu, millega lihtsustatakse erivajadustega inimeste iseseisvat toimetulekut. Elektrooniliste toodete ja teenuste arendamisel ning pakkumisel tuleb ettevõtjatel edaspidi arvestada ka erivajadustega nagu nägemis- või kuulmispuue või probleemid motoorikaga.  EELNÕU 01.04.2022 2.3. Majandus ja kliima A. Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks Avati uued toetusmeetmed ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks ja nõustamiseks, näiteks rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. Otsustati luua uus fond (mahus 100 miljonit eurot) rohepöörde toetamiseks tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamise kaudu. Toetatakse Eesti ettevõtete osalemist programmi „Euroopa horisont“ partnerlustes, Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) valikprogrammides ja Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN). Samuti rahastatakse ettevõtete osalemist üleeuroopalist huvi pakkuvates (IPCEI) vesinikuprojektides, mis on suunatud salvestuslahenduste arendamisele. 2022. aastal suurendatakse riskikapitali kättesaadavust tehnoloogiamahukatele iduettevõtetele, käivitades selleks uusi investeerimisfonde ja kiirendeid. Ette valmistatakse meetmed struktuurivahendite kasutuselevõtuks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja loomemajanduse toetamiseks. Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse suurendamiseks teevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Välisministeerium omavahel tihedamat koostööd Eesti ettevõtete toetamisel välisturgudel. Koos kavandatakse uute välisesinduste avamist ja välisinvesteeringute kaasamisel seatakse ühised eesmärgid. Koostöös riigisiseste partneritega töötati välja e-välisesinduse kontseptsioon. 2022. aastal uuendatakse välisinvesteeringute riiki meelitamise strateegiat, seades fookuse teadmusmahukamatele välisinvesteeringutele. Ettevaatavalt jätkub töö uute välisesinduste avamise nimel uutel, kasvavatel turgudel ning ette valmistatakse sihtriikide strateegiaid. Üha olulisemaks äridiplomaatia prioriteediks on kujunemas keskkonnateemad ja kliimadiplomaatia ning rahvusvaheline koostöö kvaliteetsete keskkonnaalaste andmete kättesaadavuse parandamiseks. Digipöörde toetamiseks käivitati uus programm tehisintellekti laiema kasutuselevõtu soodustamiseks erasektoris. Lisaks loodi konsortsium tehisintellekti ja robootika alaseks koostööks Eesti ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Aktiivselt valmistatakse ette tegevusi rohepöörde toetamiseks ettevõtlussektoris. Analüüsitakse rohetehnoloogiate keskuse loomise võimalusi, et koostöös ülikoolidega arendada, katsetada ja kasutusele võtta läbimurdelisi rohetehnoloogiaid Eesti tingimustes. Ettevalmistamisel on kestlikkuse aruande tööriist, et lihtsustada ettevõtja jaoks vajalike andmete kogumist ja edastamist. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel parandatakse keskkonnaandmete kättesaadavust erasektoris ning toetatakse innovatsiooniklastreid, mille eesmärk on keskkonna- ja kliimavaldkonnaga seotud iduettevõtluse arendamine ja tugevdamine. Lisaks toetatakse (50 miljoni euroga) rohevesiniku väärtusahelate ülesehitamist.  EELNÕU 01.04.2022 B. Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust Kinnitati „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“, milles seatakse varasemaga võrreldes fookus enam teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste rahuldamisel. Arengukavaga seati viis fookusvaldkonda, mida riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatakse. Nendeks on 1) digilahendused igas eluvaldkonnas, 2) tervisetehnoloogiad ja -teenused, 3) kohalike ressursside väärindamine, 4) nutikad ja kestlikud energialahendused, 5) elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. 2022. aastal valmivad koostöös partneritega fookusvaldkondade tegevuskavad, mis aitavad kujundada fookusvaldkondadele suunatavat rahastust ja toetusmeetmeid. Nutika spetsialiseerumise lähenemise, elluviimise ja seire põhimõtteid on uuendatud paralleelselt fookusvaldkondade tegevuskavade koostamise protsessiga ja see jõuab lõpule 2022. aastal. Valminud on ettepanekud ringbiomajanduse arendamiseks. 2022. aasta jooksul koostatakse ringbiomajanduse arendamise tegevuskava koos piirkondlike tegevuskavadega. Keskendutakse biomajanduse valdkondade arendus- ja innovatsioonitegevusele, et asendada praegusi suure kliimajäljega tootmissisendeid ning luua uusi majandusharusid ja lisandväärtuse kasvatamise võimalusi. Taaste- ja vastupidavuskava vahenditest toetatakse (mahus 23,8 miljonit eurot) investeeringuid tootmistehnoloogia uuendamiseks, tootearenduseks ja bioressursside (sh kõrvalsaaduste ja jääkide) väärindamiseks, uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks. Uue perioodi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika vahenditest toetatakse samuti bioressursside väärindamise investeeringuid, keskendudes esmatootjatele suunatud väikeprojektidele. C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi Astutud on samme uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu soodustava õiguskeskkonna kujundamiseks ja digimajanduse arendamiseks. Tehakse ettevalmistusi reaalajamajandusele üleminekuks, nt avatakse 2022. aastal ettevõtjatele e-arvete ja e- veoselehtede toetusmeetmed. Tööd alustas uus e-äriregistri portaal, mis koondab mugavalt kõik äriregistri teenused ühte keskkonda. Jätkatakse e-residentide programmi elluviimist. Eestil on 89 000 e-residenti, kes on siin asutanud 20 000 ettevõtet ning 2021. aastal toonud riigieelarvesse ligi 29 miljonit eurot täiendavat netotulu. 2021. aastal suurendati valmidust e- residentide eel- ja järelkontrolli läbiviimiseks, et maandada võimalikke riske. Alates 2020. aasta keskpaigast pakub Eesti ühena esimestest riikidest maailmas diginomaadi viisat, mis võimaldab Eestis viibides jätkata töötamist välisriigi tööandja heaks või vabakutselisena asukohast sõltumata. Valmis uus avaandmete teabevärav, mis koondab avaandmeid ja lihtsustab nende leitavust. Jõustusid ka seadusemuudatused, millega kehtestati lisatingimused avaandmete avalikustamiseks. Lisaks käivitati täiendavad tegevused andmehalduse suunal andmete kvaliteedi ja kasutatavuse parandamiseks ning loodi erinevaid avatud lähtekoodiga lahendusi, mida nii era- kui ka avalik sektor on kasutanud. 2022. aastal on fookuses avalikkusele oluliste andmete avalikustamine, näiteks on kavas detailplaneeringute digitaliseerimine ning  EELNÕU 01.04.2022 avaandmetena avalikustamine. Jätkatakse IKT-alaste täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumist ja ülikiiret lairibaühendust võimaldava juurdepääsuvõrgu arendamist. Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse soodustamiseks väljaspool tõmbekeskusi valmistati ette regionaallaenu teenus, mis aitab väljaspool Tallinna ja Tartut paiknevatel ettevõtetel katta liisingu või laenu omafinantseeringut osaliselt või täielikult, kui ettevõtja tagatisvara turuväärtus ei ole piisav. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava koostamise raames töötatakse välja meetmed ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks (investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas, investeeringud ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks ja maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks). Suurem töö keskkonnahoidu toetava õiguskeskkonna kujundamiseks on alles ees. Alustatud on looduse hüvede rahalise väärtuse arvestamise põhimõtete väljatöötamist. 2022. aastal on keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD koostamise raames kavas välja töötada elurikkuse kaitse strateegilised eesmärgid (sh loodushüvede arvestussüsteemi rakendamise kohta). Rakendatakse ka erametsatoetuse uus regulatsioon piiranguvööndites väljaspool Natura alasid. Vastutustundlikku ettevõtlust toetab kestliku rahastuse meetmete ellurakendamine. Suure tähtsusega on rahvusvaheline koostööprojekt sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse loomiseks. Eeltööd tehti selle nimel, et vabaühenduse vormis tegutsevad organisatsioonid saaksid edaspidi kõrvuti ettevõtetega taotleda ettevõtlustoetusi. Vabatahtliku töö soodustamiseks tunnustati parimaid, pakuti arenemisvõimalusi juhtidele ning võimestati kogukondi. Samuti tegeleti eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Pangandus- ja kapitalituru arendamiseks ja tugevdamiseks analüüsitakse Tagatisfondi (hoiuste tagamise skeem) reformimise vajadust. Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise fookus on olnud Ida-Virumaal ja Kagu- Eestis. Ida-Virus pakuti toetust tööstusinvesteeringutele ning Kagu-Eestis eluasemetoetust spetsialistidele. Kavandamisel on Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava, mis loob alused piirkonna arenguks ilma põlevkivipõhise energeetikata. D. Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted Ressursitõhususe suurendamiseks viidi lõpule 60 mäe- ja töötleva tööstuse ettevõttes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu investeeringud. Valmistatakse ette uue Euroopa Liidu eelarveperioodi meetmeid ressursitõhususe parandamiseks ning lähiaastatel on plaanis ringmajandusse suunata olulisel määral vahendeid. Maailmapank koostas Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüsi, mis pakkus lahendusi, kuidas saavutada olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Uuringu järelduste ja soovituste pinnalt on ettevalmistamisel uue jäätmeseaduse väljatöötamiskavatsus. Lisaks on ettevalmistamisel  EELNÕU 01.04.2022 ringmajanduse valge raamat ning riigi jäätmekava aastateks 2022–2028, mis on kavas kinnitada 2022. aastal. Kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisel ja inventari soetamisel toetati 31 kohalikku omavalitsust biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostuks kokku 1,475 miljoni euroga. Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele ja uuendati Põllumajandus- ja Toiduameti toidu annetamise juhendit. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele. 2022. aastal plaanitakse üle vaadata müügipakendisse pakendamata toidu kohta esitatavad toidualase teabe nõuded, et hinnata nende asjakohasust toidu annetamisel ja ümberjagamisel. E. Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku Kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks korraldati taastuvenergia vähempakkumine; toetati biometaani tootmist ja tarbimisse suunamist; toetati kaugküttekatelde renoveerimist ja/või rajamist ning kütuste vahetust ja amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist; koostati kohalikele omavalitsustele tuule- ja päikeseenergia käsiraamat ja tehti mitmed uuringud. 2022. aastal korraldatakse Eesti ajaloo seni suurim taastuvelektri vähempakkumine 450 GWh mahus. Ettevalmistamisel on uue Euroopa Liidu eelarveperioodi meetmed, sh elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse suurendamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks; tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamise programm ja energia salvestamise juhtprogramm. Viiakse ellu aastate 2013–2020 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest rahastatavaid meetmeid, sh elektribusside ühistranspordis katsetamine, vesiniku väärtusahela katsetamine, geotermaalenergia potentsiaali tuvastamise ja katsetamise meede; ettevalmistustööd Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduseks (ELWIND). Loodi töörühm, mis uurib tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis energiajulgeoleku tagamiseks ja 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Töörühm esitab valitsusele oma tegevusest vahearuande 2022. aastal ja lõpparuande 2024. aastal. 2022. aastal kinnitatakse Eesti mereala planeering, millega määratakse tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ja loastamise tegevusraamistik. Lisaks on algatatud Eesti maismaa osas tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade analüüs, muu hulgas üld- ja kohalike omavalitsuste eriplaneeringute kohta. Valmistatakse ette elektrituruseaduse muudatust, millega luuakse võimalused hajatootjatele ja energiakogukondadele ning salvestuseks ja tarbimise juhtimiseks.  EELNÕU 01.04.2022 2.4. Ruum ja liikuvus A. Tagame elujõulise kultuuriruumi Kinnitati „Kultuuri arengukava 2021–2030“, mille üldeesmärk on, et eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Riigikogule esitati etendusasutuste senise regulatsiooni muudatused, mille eesmärk on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti. Samuti on eesmärk ligipääsetavuse edendamine, kuna kõigile avalike etenduste ja kontsertide korraldajatele lisandub kohustus avalikustada etenduse või kontserdi ja selle toimumise koha ligipääsetavusega seotud teave, mis puudutab erivajadustega inimeste osavõttu kultuurist. Ligipääsetavuse suurendamine on üks eesmärke ka Riigikogus 2022. aasta veebruaris vastuvõetud meediateenuste seaduse muutmise juures, mille kohaselt kohustatakse puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu parandamiseks vastava teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Alates 2021. aastast annab Eesti Rahvakultuuri Keskus toetust laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. Jätkub muuseumide pärandi(ühis)hoidlate rajamise ettevalmistamine. Planeeritud on ühishoidlad Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale. Valmistatakse ette rahvaraamatukogude senise regulatsiooni muudatusi, tagamaks rahvaraamatukogude teenuste ühtse kvaliteediga osutamist üle riigi ja jätkusuutlikult ning integreeritult teiste avalike teenustega. 2022. aastal luuakse kultuurikiirendi rakendusmudel, mille eesmärk on stimuleerida kultuurikorraldajate ja -organisatsioonide ning loomeettevõtjate arenguhüppeid ning innovatsiooni kultuurivaldkonnas, kaasates selleks avalikule rahale lisaks ka erakapitali. Töötatakse välja Kultuuriministeeriumi valdkondade digistrateegia (sh kultuuripärandi digitegevuskava 2.0), eesmärgiga enam toetada kultuuri loomist, edastamist, vahendamist, ja tarbimist ning selles osalemist digitaalsete võimaluste kaudu ja soodustada uute kultuurivormide teket digitaalsuse ning internetipõhiste teenuste kaudu. Jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine, mille raames arendatakse kultuuripärandi kättesaadavust ja kasutatavust ning tagatakse digitaalse kultuuripärandi pikaajaline säilimine. Kultuuri- ja spordivaldkonnas tehakse 2022. aastal keskkonnajalajälje mõõtmise ja vähendamise analüüs, milles käsitletakse valdkonna toetusmehhanisme ja planeeritakse  EELNÕU 01.04.2022 kultuuri- ja spordikorraldajate nügimine keskkonnahoidlikuma tegevuse suunas. Eesmärk on töötada välja kultuurile ja spordile eriomaseid ringmajandusmehhanisme. B. Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt Ehitusvaldkonna vajaduste kooskõla tagamiseks riigi strateegiliste plaanidega valmis era- ja avaliku sektori koostöös strateegia „Ehituse pikk vaade 2035“, mille elluviimiseks ja seiramiseks kohtuvad regulaarselt ehitusvaldkonna arengukomisjon ja temaatilised töörühmad. Töötati välja Eesti ehitiste süsinikujalajälje arvestusmetoodika. Samuti arendati ehitisregistrit ja käivitati ehitatud keskkonna 3D kaksik. Maa-ametis valmis ruumiandmete Geo3D prototüüp, mis on vajalik terve Eesti digitaalse kaksiku edasiseks väljaarendamiseks. Ruumiandmete kättesaadavuse ja ajakohasuse tagamiseks on koostamisel keskne planeeringute andmekogu PLANK, mis muutub avalikuks koos planeerimisseaduse muudatustega 2022. aasta sügisel. Tõhustamaks ehitusvaldkonna tööpraktikat valmib ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõu ning võetakse kasutusele e- ehituse platvorm koos põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistriga. Tagamaks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgmine kohaliku ja riikliku tasandi ruumiotsustes, on käivitatud keskse ruumiloome koolitusprogramm avaliku sektori töötajatele, valmis kaasamise hea tava juhendmaterjal detailplaneeringute menetluses kasutamiseks ning toetatakse ruumihariduse ja disainivaldkonna kursuste läbiviimist õpilastele ja õpetajatele. Rahandusministeerium vastutab meetmete eest, millega lahendatakse tühjenevate piirkondade probleem (meetmed KOVidele tühjade korterite omandamiseks ja kortermajade lammutamiseks), et panustada kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi jätkusuutlikusse ja terviklikku uuendamisse. Selleks algatati muu hulgas katseprojekt kolmes KOVis, mille põhjal töötatakse välja juhendid KOVidele, algatatakse seadusemuudatused ja avatakse 2023. aastal toetusmeetmed. Jätkub programmide „Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes“ ja „Hea avalik ruum“ elluviimine. Jätkatakse sobivate kontsessioonimudelite väljaselgitamisega maavarade kui Eesti rahvusliku rikkuse võimalikuks kasutuselevõtuks ning tehti uuringud, et kaardistada rohepöördeks kriitiliste toormete esinemine ja levik. Tingituna merealade hõivamise huvist valmis aruanne meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimise toetamiseks. Algatati Harju maakonna maavarade maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mille eesmärk on maavarade valdkonnas ruumiliselt planeerida maavarade uurimist ja kaevandamist. Käesoleval aastal esitatakse Rapla ja Pärnu maakonna teemaplaneeringute algatamise taotlused. Lisaks korrastati kokku kuus mahajäetud ehitusmaavara karjääri. Kehtestamisel on Eesti mereala planeering, mis annab võimaluse ca 1700 ruutkilomeetril potentsiaalselt sobivatel aladel arendada meretuuleparke. Tööle hakkas loodusinfot keskselt kajastav loodusveeb https://loodusveeb.ee/et. Täpne ja ajakohane loodusinfo on üks eeldusi, et planeerida ja uuendada ruumi ja teenuseid terviklikult  EELNÕU 01.04.2022 ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt. Looduskeskkonna kvaliteedi parandamiseks ning elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks hooldati toetuste abil üle Eesti 39 450 ha pärandniite ning taastamises oli ca 3000 ha niite. Pärandniitude hooldamiseks valmis kuus infrastruktuuriobjekti, mis tagab ligipääsu 246 ha pärandniitude hooldamiseks. Sooelupaikade ja metsise elupaikade seisundi parandamiseks taastati looduslähedane veerežiim seitsmel sooalal ning ühes jääksoos kokku ca 2500 hektaril. Lisaks lõppesid märgalade taastamise projektid kuuel sooalal kokku 5800 ha ning madalsoo taastamine Suursoo-Leidissoos 3340 ha. Natura 2000 erametsatoetust maksti 4918 taotlejale pindalale 68 200 ha. Alustati uute ex situ meetmete rakendamisega ebapärlikarbi seisundi parandamiseks. Võeti vastu kõikide Läänemere riikide ühine tegevuskava Läänemere kaitseks. Keskkonnaohutuse eesmärgil otsustati karmistada nõudeid laevadele ankrualadel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks ning suunata need tegevused merel ohutumasse kohta. Eesti ühines meritsi veetavate ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooniga. Konventsioon tagab Eestile ligipääsu rahvusvahelisele hüvitiste süsteemile Eesti merealal toimuvate reostusõnnetuste tagajärjel tekkinud keskkonnakahjude hüvitamiseks. Õnnetustele ja ohtudele reageerimiseks tagati valmisolek avaliku korra tagamiseks, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjali (CBRN) sündmuste lahendamiseks, demineerimiseks, päästmiseks maismaal ning abi osutamiseks Eesti merealadel ja piiriveekogudel. Otsustati Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmine, millega tagatakse parem riigikaitseliste ja tsiviilülesannete täitmine nii rahu- kui ka kriisiolukorras. Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel valmis turvalise ruumiloome kontseptsioon ning õppeprogramm. Jätkuvad idapiiri maismaa osal piiritaristu ehitustööd. C. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust Valmis Tallinna regiooni liikuvuse, ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimisanalüüs. 2022. aastal võetakse kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike nii Tallinnas kui ka Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). Kiideti heaks „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“, mis strateegilisel tasemel kehtestas eesmärgid säästva liikuvuse arendamiseks ning CO2 heite vähendamiseks ja energiatõhusa transpordi arendamiseks. Eesmärk on suurendada erinevate säästvate liikuvusteenuste kasutamist, sh jalgratta kasutus ja ühistransport. Ettevalmistamisel on Euroopa Liidu uue eelarveperioodi meetmed linnakeskustes rattateede arendamiseks Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Lisaks on kavandamisel meede Tallinna trammiteede arendamiseks, et jõulisemalt suunata säästva transpordi arendamist ka kohalike omavalitsuste tasandil.  EELNÕU 01.04.2022 Välja on arendatud nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutamiseks planeerimissüsteemid, mida on võimalik kasutusele võtta projekti lõppedes laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes. Ühistranspordiliikide laiemaks integreerimiseks viiakse Tallinnas ellu MaaS projekti (mobility as a service platvorm), mille tulemusena kogu reisi planeerimine, broneerimine ja maksmine kogu teekonna jaoks peab olema saadaval ühes keskkonnas. Võimaluse korral kaasatakse ka Tartu linn. D. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu Kiideti heaks „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“, mis strateegilisel tasemel kehtestas eesmärgid säästva liikuvuse arendamiseks ning CO2 heite vähendamiseks ja energiatõhusa transpordi arendamiseks. Eesmärk on suurendada erinevate säästvate liikuvusteenuste kasutamist, sh jalgratta kasutus ja ühistransport. Transpordiühenduste arendamiseks on ettevalmistamisel raudtee elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine raudteeühenduse kiirendamiseks suunal Tallinn–Tapa–Tartu ja Narva. Jätkub Rail Balticu Ülemiste ühisterminali ehitusprojekti ettevalmistus ja erinevate ristete (viaduktid, sillad, ökoduktid) ehitus. Ettevalmistamisel on Tallinna vanasadamaga trammiühendus ning Turba–Risti raudtee. Käivitatakse rahvusvahelised lennud Pärnu Lennujaamast. Ettevalmistamisel on toetusmeede kortermajade juurde elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Võetakse üle keskkonnahoidlike maanteesõidukite direktiiv, millega muutub suuremate avaliku sektori hangete puhul kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumide rakendamine ja see muudab riigi peamised ühistransporditeenused keskkonnahoidlikuks. Euroopa Liit on kinnitanud Balti elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise viimase etapi rahastuse, et tegevused ellu viia aastatel 2021–2027. Vajalikud tööd katavad võrkude tugevdamist ja sagedusreguleerimisseadmete ning IT-juhtimissüsteemide uuendamist, mis võimaldab Balti riikidel ja Poolal Venemaa sagedusalast lahti ühenduda ja liituda Mandri-Euroopa sünkroonalaga.  EELNÕU 01.04.2022 2.5. Riigivalitsemine A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise Avalike teenuste osutamise arendamiseks viidi ametnikele läbi vajalike võimete suurendamise koolitusi ning organisatsioonide tasandil toetati uute ühendasutuste loomist ja nendes avalike teenuste arendamist. Lõpule on viidud Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Haridus- ja Noorteameti, Transpordiameti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse RIT loomine. Lisaks on otsustatud Terviseameti ja Ravimiameti ühendamine. Peale selle kinnitati esialgne kesksetele teenustele ülemineku kava. Põllumajandus- ja Toiduameti ja Terviseameti laborite (v.a nakkushaiguste labori) baasil luuakse Maaeluministeeriumi haldusalasse 1. jaanuariks 2023 ühendlabor. Nii saavutatakse ressursside tõhusam kasutus ning teenuste terviklik arendus. Enamik valdkonna arengukavasid on kinnitatud uues strateegilise planeerimise raamistikus. Lisaks võeti vastu riigieelarve seaduse muudatused, millega korrastati riigi strateegilise planeerimise raamistikku, suurendati iga-aastase tegevuspõhise riigieelarve detailsust ja parandati selle loetavust. Kliimaküsimuste paremaks koordineerimiseks loodi Vabariigi Valitsuse rohepoliitika komisjon. Algatatud on avaliku teenistuse seaduse muudatused, mille tulemusena muutub lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks ametiasutuste sisene ja vaheline värbamine. Lisaks toetati kaugtööd ja üle-eestilist värbamist, et soodustada teenistujate paiknemist väljaspool Harjumaad. Õigusloome kvaliteedi parandamiseks ja tagamiseks on arendamisel koosloome keskkond, mille arenduse esimese etapiga jõuti katsetamise faasi ning alustati teise ja kolmanda etapi arendamisega. Uuendati mõjude hindamise metoodikat ja selle rakendamist hõlbustavat kontrollküsimustikku ning järelhindamiste planeerimiseks ja korraldamiseks töötati välja juhised. Läbipaistvuse suurendamiseks võeti vastu korruptsioonivastane tegevuskava, ministritele ja nende nõunikele huvide konflikti vältimise juhised ning lobistidega suhtlemise hea tava. Valmis nõusolekuteenus, mille eesmärk on ilma kellegi huvisid kahjustamata võimaldada erasektori ligipääsu avaliku sektori käsutuses olevatele kodanike andmetele. Sidevõrkude turbe tagamiseks täiendati elektroonilise side seadust ja Vabariigi Valitsuse määrust (5G ja sidevõrkude turbe regulatsioon). Riigihangete süsteemi parandamiseks on Riigikogule menetlemiseks esitatud riigihangete seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse suurendada õigusselgust ja muuta hankekorraldust paindlikumaks. Samuti muutusid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid avaliku sektori hangete jaoks kohustuslikuks alates 2022. aasta algusest neljas valdkonnas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT seadmed, koopia- ja joonestuspaber). B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise  EELNÕU 01.04.2022 Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ning KOVide haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamiseks kinnitati „KOV teenistujate arendamise tegevuskava 2022–2025“. Riigimajade projekti raames valmisid uued riigimajad Jõgevas ja Raplas. Seega on avalikke riiklikke teenuseid koondavaid riigimaju nüüd viies maakonnakeskuses (lisaks ka Jõhvis, Rakveres ja Viljandis). Euroopa Komisjon võttis vastu Eesti taastekava Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility) kasutamiseks, mille vahenditest suunatakse 50,7 miljonit eurot avalike digiteenuste ettevõtjatele ja kodanikele mõeldud teenuste sündmuspõhiseks, proaktiivseks ja kõnekrati abil kasutatavaks muutmiseks. Loodi Bürokrati meeskond ja käivitati baasplatvormi arendused ning koostati uus krattide kasutuselevõtu kava. Avaliku teabe seaduse muudatustega anti veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse järelevalve ülesanne Andmekaitse Inspektsioonilt üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Arendamaks KOVide teenuste seiresüsteemi ja parandamaks teenuste kvaliteeti on ajakohastatud KOV teenuste seire platvormi minuomavalitsus.ee mõõdikuid. Alustati süüteomenetluse digitaliseerimisega, et 2025. aastaks oleks võimalik süütegude uurimises kasutada nüüdisaegseid lahendusi kogu menetluse ulatuses. Digitaliseerimise peamine eesmärk on tagada, et süüteomenetlused arvestaks rohkem kannatanu vajadustega ning kaitseks inimeste põhiõigusi. C. Suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset Käivitati teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) terviklik korrastamine, et viia õigusakt kooskõlla muutunud ootustega teadus- ja arendustegevusele, täpsustada rahastamise põhimõtteid ning sätestada selgemalt teadus- ja arendussüsteemi osalised, nende rollid ja vastutus. Eesmärgiga tagada noorteadlaste järelkasv ja toetada akadeemilist karjäärmudelit viidi õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmisega lõpule doktoriõppe reform. Muudatuse tulemusena muutub doktoriõpe efektiivsemaks, suureneb doktorikraadi kaitsnute arv ning doktoriõppe kooskõla erasektori ja ühiskonna vajadustega laiemalt. Kavandamisel on meetmed teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamiseks, ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise töötajate liikumise soodustamiseks, teadustaristu arendamiseks ja ühiskasutuseks ning arenguvajaduste rahuldamiseks TAIE fookusvaldkondades. 20% teadus- ja arendustegevuse riigieelarve lisavahenditest suunatakse ministeeriumide kaudu valdkondlike arenguvajaduste rahuldamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse tellimiseks.  EELNÕU 01.04.2022 D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse Eesti seisis ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021 edukalt Eesti ja liitlaste huvide eest. Pideva aktiivse töö tulemusel NATO-s, Euroopa Liidus, regionaalsetes formaatides ning kahepoolselt on partnerite ohuhinnang ja julgeolekupoliitika lähedasem Eesti välispoliitika pikaajalistele strateegilistele huvidele kui kunagi varem. Euroopa Liidu tasemel võeti vastu määrus terroristliku veebisisu tõhusamaks eemaldamiseks, mis võimaldab koostöös veebiplatvormidega tõhusamalt tuvastada ja eemaldada terroristlikku propagandat, värbamiskatseid ja muud terroristlikku sisu. Küberkuritegevuse vastu võitlemisel on loodud veebileht, https://cyber.politsei.ee, mis võimaldab lihtsamini arvutikuritegudest teavitada ning õiguskaitseasutustega infot jagada. Eesti kui atraktiivse turismikoha tutvustamiseks valmistati ette „Turismistrateegia 2022– 2025“, mis keskendub lisaks ka turismisektori taastumise kiirendamisele. Muudeti hädaolukorra seadust, millega anti kriisireguleerimispoliitika kujundamine Siseministeeriumilt üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile ning ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Päästeametile. Samuti loodi AS Eesti Varude Keskus (EVK), mis haldab riigi tegevusvarusid ning korraldab nende kasutusele võtmise. Jätkati kohaliku tasandi turvalisuse nõukogude kontseptsiooni koostamisega, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Koostati maakonna turvalisuse nõukogude parimate tavade kogumik. Jätkati kogukondliku turvalisuse toetusprogrammi elluviimist, millega rahastati avalike taotlusvoorude kaudu kogukonnaliikmete turvalisus- ja ohutusalaste teadmiste ja oskuste kasvu ning riskikäitumise vähendamist. Politsei- ja Piirivalveameti kriisireservi suurendamiseks värvati ja koolitati täiendavalt 100 abipolitseinikku ning soetati neile vajalik varustus ja tagati valmisolek. Tulevikus saab neid kaasata kriisireservi koosseisus (kokku 205).