Kiri

Ministeeriumid Meie 31.03.2022 nr 9.2-2/3007-1 Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse istungile esitatava protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 heakskiitmine“ eelnõu. Palume Teie tagasisidet viie tööpäeva jooksul. Partnerlusleppe ettepanek läbis avaliku konsultatsiooni ajavahemikul 04.10.-01.11.2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Birgit Hermann 611 3184 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Eelnõu Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027  Sisukord 1. Poliitikaeesmärkide ja JTF erieesmärgi valik ...............................................................3 2. Poliitikavalikud, koordineerimine ja vastastikune täiendavus ......................................9 2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul ...........................................................9 2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine ...................11 2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime ....................................................................12 3. InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav panus koos põhjendusega ..........13 4. Ümberpaigutamised ....................................................................................................13 4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised ................................................13 4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse ...............................................................................................13 4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse ....................................................................................................................................14 4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega ....................................................................................................................................14 4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki ......................................14 5. Tehnilise abi liidu osaluse vorm .................................................................................15 6. Valdkondlik keskendamine.........................................................................................15 6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele ........................................................15 7. Partnerlusleppega hõlmatud iga fondi rahaeraldised poliitikaeesmärkide, JTF erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil .................17 8. Partnerlusleppega hõlmatud fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus on esitatud asjaomased esialgsed rahalised eraldised fondide kaupa ja vastavad liikmesriigi osalused piirkonnakategooriate kaupa ...............................................20 9. Kokkuvõte meetmetest, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada haldussuutlikkust partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamisel ....................................................22 10. Demograafiliste probleemide või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus ....................................................................................................23 11. Kokkuvõte horisontaalsete eeltingimuste täitmise kohta............................................24 12. Esialgne kliimaalase panuse eesmärk .........................................................................24 2 1. POLIITIKAEESMÄRKIDE JA JTF ERIEESMÄRGI VALIK Tabel 1: Poliitikaeesmärgi ja JTF erieesmärgi valik koos põhjendusega Valitud Programm Fond Poliitikaeesmärgi või JTF erieesmärgi valimise põhjendus eesmärk Nutikam ERF Strateegia „Eesti 2035“ üks viiest pikaajalisest eesmärgist on tugev, Eesti uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus. 2035. aastaks soovime (PO1) saavutada ELi keskmise tööviljakuse taseme määra ja suurendada immateriaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid, et täita „Eesti 2035“ ja valdkondlikesse arengudokumentidesse kirjeldatud eesmärke. Mh on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavade eesmärk teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse kaudu luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. 2020. a moodustas tööjõu üldine tootlikkus Eestis 82,6% ELi keskmisest. Riigi üldine innovatsioonisuutlikkus on mõõdukas. Tööstussektor tugineb vähestele kõrgtehnoloogiaettevõtetele ning tööhõive osakaal kõrge lisandväärtusega sektorites kiiresti kasvavates ettevõtetes on väike. Murekohaks on ka ettevõtete ja teadusasutuste vähene koostöö, piirkondlikud erinevused, kohalike ressursside eksport ja madal positsioon rahvusvahelistes väärtusahelates. Ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute osakaal SKPs Eestis jääb alla EL keskmise (2019. a. oli see Eestis 0,86% SKPst, EL keskmine 1,46%) ja investeeritud summad on väikesed (241,5 miljonit eurot 2019. aastal). Erasektori teadus- ja arendustööga seotud inimeste hulk on väike (2019. a. ~2600 inimest) ning digitehnoloogiate integreerituse tase ärisektoris on madal (Eesti oli ELis 2020. aastal 16. kohal1). Märkimisväärsed regionaalsed erinevused on nii ettevõtlusaktiivsuses, tootlike töökohtade paiknemises, ettevõtete teadmismahukuses ja lisandväärtuses kui ka teadus- ja arendustegevuse rakendamise võimekuses. Keskenduda tuleb teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringute suurendamisele, innovatsiooni edendamisele, teadmussiirde suutlikkuse kasvatamisele ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamisele, sh nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades. Kõrge ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele tuleb pakkuda koolitusi, nõustamist ja toetusi. Ekspordi kasvatamiseks tuleb vahendada kontakte välispartneritega, leida uusi sihtturge ja toetada ettevõtteid rahvusvahelise võrgustiku kaudu. Tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), sh neile, kelle tootlikkuse kasv on aeglane ja positsioon üleilmsetes väärtusahelates nõrk. Ettevõtluse edendamiseks on vaja pakkuda tugiteenuseid, teadmiste ja oskuste arendamist ning toetusi, sh idufirmadele. Eestis pakutakse ligikaudu 27732 avaliku sektori digiteenust (2020), kuid nende kvaliteet ja kasutajasõbralikkus on ebaühtlased. Piisavalt ei ole tähelepanu pööratud nutiseadmete kasutajatele mõeldud teenuste arendamisele ja teenuste inimkesksusele, sh digiteenuste kättesaadavusele erivajadustega inimestele. Olenemata Eesti juhtivast positsioonist e- valitsemise valdkonnas takistab tööstussektori ning VKEde üleminekut uutele tehnoloogiatele madal innovatsioonisuutlikkus ja ebapiisavad digioskused. Eeltoodust lähtuvalt on oluline luua toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde läbiviimiseks. Avalike teenuste kvaliteedi ja ligipääsetavuse ühtlustamist toetavad koosvõimelised ja usaldusväärsed lahendused, mis on välja töötatud kasutajapõhist lähenemisviisi arvestades. Maapiirkonnas on ligipääs kiirele internetile endiselt raskendatud. 2020. aastal moodustas 100 Mbit/s (või kiirem) ühendus kõigist 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 2 https://e-estonia.com/ 3  püsiühendustest 26%. Hõredalt asustatud piirkondades loodud ettevõtted vajavad toimiva äri- ja töökeskkonna loomiseks juurdepääsu kiirele internetile. Seega investeeritakse uutesse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkudesse ja 5G-ühenduvusse. Rohelisem ERF, ÜF, „Eesti 2035“ seab sihiks, et Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi Eesti (PO2) EMKVF vajadusi arvestav ja turvaline. Eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste (KHG) näitajad on viimastel aastatel olnud stabiilsed.3 Eesti 2030. a kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk on üks ELi ambitsioonikamaid (–70% vrd 1990) ning selle saavutamiseks tuleb teha täiendavaid jõupingutusi kõikides valdkondades. Kuna hoonete energiatarbimine moodustab Eesti energiabilansist märkimisväärse osa (kuni 45%), siis rekonstrueerimisega võib hoonete soojusenergia vajadus väheneda kuni 50%. Elamute energiatõhususe suurendamiseks planeeritavate investeeringute väljatöötamisel arvestatakse ühtlasi linna- ja maapiirkondade vahelisi erinevusi. KHG heitkoguste vähendamiseks energiasektoris tuleb suurendada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu kaugküttes. Sekkumised põhinevad „Eesti energiamajanduse arengukaval aastani 2030“, hoonete rekonstrueerimise pikaajalisel strateegial ja Euroopa rohelisel kokkuleppel. Jäätmekäitlussektoris ja ringmajanduses on peamine probleem madal olmejäätmete ringlussevõtu määr, mis on Eestis 30,8% (2019)4 (ELi keskmine 47,7%). Jäätmekäitluse ja ringmajanduse kitsaskohti (sh jäätmetekke vältimine) käsitletakse dokumendis „Riigi jäätmekava 2022– 2028“. Probleem on ka madal ressursitootlikkus (0,65 eur/kg kohta 2020. a). Eriti paistavad madala ressursitootlikkuse poolest silma Eesti VKE- d. Ettevõtluses tuleb panna suuremat rõhku keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, tõhusale tootmisele ja kohalikest loodusvaradest (nt liiv, lubjakivi, puit) loodavale väärtusele. Kliimamuutustega kohanemise ja mõjude leevendamisel pööratakse rõhku elurikkuse säilitamisele, milles toetutakse mh ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030. Kliimamuutused avalduvad ka rannikuerosiooni ja üleujutuste kujul, mõjutades majandust ja kahjustades taristut. Seetõttu tuleb taristu planeerimisel ja linnakujunduses sellega aina rohkem arvestada. Kahjuks on kohalike omavalitsuste ja riigi valmisolek kriisidele reageerida väike. Riskide hindamiseks ja ennetamiseks koostatakse riskianalüüs, mis põhineb „Eesti tuleviku kliimastsenaariumidel aastani 2100“ ja milles käsitletakse kõiki loodus- ja kliimamuutustest tulenevaid ohte. Suur väljakutse on ka ummikute, saaste ja õnnetuste vähendamine linnapiirkondades. Ühistranspordi kasutajate hulk Eestis ei ole suurenenud, endiselt eelistatakse kasutada erasõidukeid, millel on aga otsene negatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning inimeste tervisele. Tuleb parandada eri transpordiviiside ühildumist, arendada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja aktiivset liikuvust, soodustada alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite, sh ühis- ja rööbastranspordi kasutamist nii linnalistes piirkondades kui ka linna ümbritsevates piirkondades, pöörates tähelepanu linna- ja maapiirkondade paremale ühendatusele. Sekkumised luuakse kooskõlas „Transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021-2035“ ja säästva linnaliikuvuse kavadega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 3 https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf 4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en 4  20355“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 6; Tartu linna arengukava 2018-2025 7 ja Tartu linna üldplaneering 2030+ 8). Poliitikaeesmärgi valikul on lähtutud EMKVFi määruse lisas II sätestatust. EMKVFi peamiseks eesmärgiks on suurendada kalapüügi, vesiviljeluse ja kala- ning vesiviljelustoodete töötlemise jätkusuutlikust, arvestades „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ja uute poliitiliste eesmärkidega Euroopa rohelises kokkuleppes, strateegias „Talust taldrikuni“, EL elurikkuse strateegias 2030 jne. Kuna kõik kalavarud ei ole heas seisus on vaja soodustada kalapüügi kestlikkust ja suurendada kalavarude loodulikku taastootmisvõimet. Vesiviljeluse peamiseks väljakutseks on toodangumahu suurendamine kasutades keskkonnasõbralikke tehnoloogiad. Kalapüügi ja vesiviljeluse toodete töötlemine on suunatud väikese lisandväärtusega toodete ekspordile. Kõigi kalandussektori osade puhul takistab arengut vähene innovatsioon, mis tõttu on vaja suuremat rõhku pöörata teadus-arendustegevusele ja teadmussiirdele. Piisavat tähelepanu ei ole pööratud ressursitõhususele ja taastuvenergia kasutusele võtule. Ühendatum ERDF, ÜF „Eesti 2035“ eesmärk on kvaliteetne, kõigi vajadusi arvestav ja turvaline Eesti elukeskkond. Investeeringud toetavad strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide (PO3) saavutamist ja need põhinevad allpool esitatud arenguvajadustel. Ühtlasi panustatakse investeeringutega ELi kliimaeesmärkide ning „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“9 eesmärkide saavutamisse. See tähendab eelkõige raudtee-, ühistranspordi-, jalgratta- ja mitmeliigiliste transpordiühenduste arendamist ja digiteerimist ning üleminekut maanteetranspordilt säästvamatele alternatiividele, nagu reisijate- ja kaubavedu raudteel. Inimeste liikuvuse tagamiseks on investeeringud vajalikud ühistranspordisüsteemi, sh jalgratta- ja jalgteede võrgu arendamisse ning eri liikumisviiside paremasse ühildumisse. Tulemusena paraneb ligipääsetavus teenustele ja töökohtadele ning sellega ka inimeste elukvaliteet ja toimetulek. Samuti võimendab ühistranspordisüsteemi ning jalgratta- ja jalgteede võrgu koordineeritud arendamine positiivset mõju EL kliimaeesmärkide saavutamisele. 2018. aastal oli ühistransport maa- ja linnapiirkondades hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikkonnast. Ühistranspordi kasutajate arv on võrreldes autokasutajatega langustrendis. 2020. aastal kasutas tööl käimiseks ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga 36,9% inimestest. Peamised takistused ühistranspordi kasutamisel on erinevate transpordiliikidega tehtavate sõitude keeruline ühildamine ja pikk sõiduaeg. Ühistranspordi kasutuse suurendamiseks on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele, sh raudteede elektrifitseerimisele ja kurvide õgvendamisele, mis peaksid tulevikus tõstma rongide piirkiirust ja rongireisijate arvu, et vähendada transpordist tulenevat CO 2-heidet, mis 2019. aastal moodustas 16,3% kogu Eesti KHG heitkogusest. Arvestades Eesti madalat asustustihedust, on vaja liiklusohutuse ja ka keskkonnakaitse (ökoduktid, loomatunnelid) eesmärkidel arendada avalikku teedevõrku, et vähendada aegruumilisi vahemaid, tagamaks takistusteta juurdepääs tööturule ja avalikele teenustele Et pakkuda inimestele häid elamis- ja töötingimusi, on maapiirkondades vaja teha investeeringuidmis tagakasid ohutu ühenduvuse tõmbekeskustega. 5 https://strateegia.tallinn.ee/ 6 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 7 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 8 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 9 https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf 5  Hõredalt asustatud piirkondades kasutatakse valdavalt sõiduautosid, mistõttu on oluline pakkuda sellele keskkonnahoidlikumat alternatiivi ühistranspordi ning jalgratta- ja/või jalgteede võrgu näol, samuti on väga oluline heal tasemel teehooldus. Maapiirkondade ühenduste parandamiseks panustatakse lisaks struktuurivahenditest üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) välja ehitamisele ka siseriiklikult tegevustesse, mis tõstavad teehooldustaset ning parandavad avalike teede seisukorda kooskõlas Teehoiukavaga 2021- 203010. TEN-T maanteed läbivad hajaasustusalasid ning panustavad keskkonnakaitsesse, teeohutusse ja tööjõu liikuvusse. Ohututute ja nutikate maanteede väljaehitamine aitab vähendada aeg-ruumilisi vahemaid keskuste vahel ja leevendab ääremaastumise probleemi. Hädavajalik on investeerida TEN-T põhivõrgu arendamisse, et vastata üleeuroopalise transpordivõrgustiku määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 39 lõike 2 punktis c toodud nõuetele; aidata kaasa põhivõrgu ja sellele juurdepääsude valmimisele, ehitades ITS lahendustega 2+1 ja 2+2 teelõike ning täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Sotsiaalsem ERF, ESF „Eesti 2035“ sihtideks on: 1) Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad Eesti inimesed ning 2) Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. PO4 (PO4) keskne eesmärk on toetada võimalikult paljude inimeste täisväärtuslikku, edukat ja pikaajalist tööhõives osalemist. Probleemide jätkusuutlikuks lahendamiseks on vaja samaaegselt arendada haridus-, sotsiaal- ja terviseteenuseid ning –süsteeme, toetada ühiskonda lõimumist ja üldist heaolu. PO4 rakendamine panustab Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidesse, toetades võrdseid võimalusi, juurdepääsu tööturule, sotsiaalkaitse ning sotsiaalse kaasatuse edendamist. Erilise tähelepanu all on riskigrupid, sh noored, lapsed, vanemaealised, erivajadustega ja hoolduskoormusega inimesed (eelkõige naised), erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed. Töötuse määr Eestis on madal (6,8% 2020. a), kuid sellest eristub Ida- Virumaa, kus töötus on Eesti keskmisest pea 2 korda kõrgem (2020. aastal 12,3%). Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon tööturul ja haridusvalikutes, mis põhjustab lisaks muudele negatiivsetele teguritele soolise palgalõhe püsimist. Tähelepanu vajab noorte töötus, mis on kõrgem kui üldine töötus (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Tööealine elanikkond väheneb 2035. aastaks ca 12% ning 65- aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 25%ni. Eesti haridus- ja koolitussüsteem ei reageeri piisavalt tööturu vajadustele ning oskuste ebakõla ja nappus on peamiseks takistuseks ettevõtete investeeringutele, tootlikkuse kasvule ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtule. Sobivat tööjõudu napib tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris. Kirjeldatud väljakutsete ületamiseks on vajakujundada meetmed, mis toetavad inimeste oskusi ning pikaajalist tööhõives osalemist. Erinevate paindlike lahenduste, vanussurve vähendamise, elanikkonna tervise parandamise ja elukestva õppe, sh ümber- ja täiendõppe võimaluste suurendamise abil saab riik leevendada tööjõupuudust ja soodustada ka pensionipõlves töötamist. Riskirühmade sh NEET-noorte toomine tööturule on hädavajalik nende konkurentsivõime tagamiseks ja soolise palgalõhe vähendamiseks. Lisaks sellele on olulisel kohal lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste pakkumine, kuna sisserändajate ja tagasipöördujate arv, kelle tõhusast sotsiaal-majanduslikku ellu lõimumisest sõltub nende hakkamasaamine ühiskonnas, oluliselt tõuseb. Vaja on parandada haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteeti, tõhusust ja tööturule vastavust, toetada võtmepädevuste (sh digioskuste) omandamist ja edendada elukestvat õpet, eelkõige paindlikku täiendus- ja ümberõpet. 10 https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-2030.pdf 6  18–24-aastaste õppurite osakaal, kes lahkuvad varakult haridussüsteemist ilma keskharidust omandamata, on 7,6% (2020. a); ELi keskmine on 9,9%. PISA 2018. aasta uuringu põhjal püsib eesti ja vene õppekeelega põhikoolide tulemuste vahe. Samuti on kesine teist emakeelt kõnelevate õpilaste eesti keele oskus. Kõrghariduses on probleemiks loodusteaduse ja inseneriõppekavade madalam populaarsus. Demograafilised muutused nõuavad koolivõrgu ümberkorraldamist, et tagada kvaliteetsele haridusele juurdepääs igas Eesti piirkonnas. Laste vaesust ennetatakse ja heaolu toetatakse Euroopa Lastegarantiiga kooskõlas olevate meetmetega, mh tervikliku lastekaitsesüsteemi loomise ning laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ja kaasava hariduse teenuste pakkumisega kõigis haridusastmetes üle Eesti. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimiseks ning sotsiaalse turvavõrgustiku loomiseks on vaja investeerida kogukonnapõhiste teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu jm teenuste arendamisse (sh nutikad lahendused, abitehnoloogiad) mis toetavad mh eri- ja hooldusvajadusega inimeste ning dementsete inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmiseks on vaja toetada sekkumisi, mis aitavad kaasa tervishoiu- ja hoolekandesektori integreerimisele. Inimestele ERF, Strateegia „Eesti 2035“ sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond, lähedasem EMKVF kõigi vajadusi arvestav, turvalne ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimestekeskne riik. Kavandatud (PO5) investeeringud on kooskõlas strateegia eesmärkidega ja vastavad alltoodud arenguvajadustele. Eestis on suured piirkondlikud erinevused elatustasemes ja töötuse määras. 2020. a elas Eestis suhtelises vaesuses 21% elanikkonnast ja erisused on piirkondlikult suured – Harjumaal elas suhtelises vaesuses 16,4%, Ida- Virumaal 31,4% elanikest. Töötuse määr (2020) oli Harjumaal 6,1%, Tartumaal 5,7%, samas Ida-Virumaal koguni 12,3%. Vaesus ja töötus on üksteisega seotud ning nende vastu võitlemiseks on vaja piirkondlikke meetmeid, sh uute töökohtade loomist. Harjumaal, kus elab 45,8% Eesti elanikkonnast (2021) ja luuakse 65% riigi SKPst (2019), on sissetulekud küll ELi keskmise lähedal, kuid teistes piirkondades on need palju madalamad. Piirkondlike sissetulekute erinevus tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest ning eelkõige noorte väljavoolust. Ida-Virumaa (mõneti ka Kagu-Eesti) eristub teistest Eesti piirkondadest suurimate piirkondlike sotsiaal-majanduslike probleemidega. Inimeste eeldatavad tervena elatud eluaastad erinevad piirkonniti, Lõuna- Eestis ja Ida-Virumaal on see näitaja Põhja- ja Lääne-Eestiga võrreldes umbes 10 a lühem (2018), samuti on see proportsionaalne sissetuleku suurusega. Poliitikaeesmärgis kasutatakse integreeritud territoriaalse arengu põhimõtteid vastavalt ühissätete määruse artikli 28 punktile c. Tegevuste aluseks on maakonna arengustrateegiad. Keskuslinnade juhtimisel koostatavad linnapiirkonna strateegiad ja tegevuskavad on lisatud ka maakonna arengustrateegia struktuuri, et paremini toetada linna- ja maapiirkondade sidustatud arengut. Väljakutsete lahendamiseks väljaspool suuremaid linnapiirkondi, eelkõige linnastumise ja rahvastikumuutuste mõjudega tegelemisel investeeritakse ettevõtluskeskkonna, teenuste jm oluliste valdkondade arendamisse, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid, sh maapiirkonade vajadusi.Vähendamaks sotsiaalmajanduslikke erinevusi maapiirkondades võrreldes suuremate linnapiirkonadega ja tagamaks rahvastiku vähenemise ja vananemisega arvestavaid kaasaegseid kvaliteeteseid avalikke teenuseid, toetatakse kohalikust vajadusest tulenevalt teenuste ümberkorraldust. Samuti rakendatakse kohalike omavalitsuste suutlikkust toetavaid meetmeid 7  (arendus- ja koolitustegevused, uuringud ja analüüsid), sh avalike teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ning arengustrateegiate koostamiseks ja uuendamiseks. Linnapiirkondade arengul on riigi majandusarengus oluline roll. See on ka Euroopa Komisjoni esile tõstetud prioriteet. Suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase kasvuga kaasnevate probleemidega, nt valglinnastumisega seotud soovimatud keskkonnamõjud. Aina olulisemaks muutuvad keskkonna- ja kliimaküsimused. Nutikad linnakeskkonna lahendused pakuvad paremaid võimalusi nende väljakutsetega toimetulekuks. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud linnasiseste alade suure osakaalu ja elamufondi vajadustele mittevastavusega. Suuremate funktsionaalsete linnapiirkondade arenguks investeeritakse koos PO2 raames kavandatavate säästva linnalise liikuvuse arendustega vähemalt 8% ERFist. EMKVFist on sinimajanduse arendamisel vaja jätkata ranna- ja sisevete kalanduse investeeringuid kalasadamatesse ja lossimiskohtadesse, kuna kalandusega seotud inimeste keskmine sissetulek ja investeerimissuutlikkus on vähese kalasaagi, madala kalahinna ning kalandus- ja vesiviljelustoodete vähese väärindamise tõttu väikesed. Väikesemahulise rannakalanduse arendamisel on tulemuslikuks osutunud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi kasutamine, mida on kavas EMKVFis jätkata. Õiglane Õiglase 2019. aastal liitus Eesti EL ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks Üleminek ülemineku kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta fond (JTF) kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2019. aasta detsembris edastas Eesti Euroopa Komisjonile oma riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindlus. Energeetikasektor on peamine KHG heitkoguste allikas Eestis. 2019. aastal moodustasid energeetikasektorist tulenevad heitkogused 83,5% kogu Eesti KHG heitkogutest. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. 2019. aastal oli primaarenergia pakkumine 218,9 PJ, millest põlevkivi (mitte segi ajada põlevkiviõliga) moodustas 65%. Seetõttu mõjutab energeetikasektori ja eriti põlevkivisektori ümberkujundamine kõige rohkem Eesti edusamme kliimaneutraalsuse suunas. Teisalt näeme viimastel aastatel toimunud energeetikasektori heitmete langusest, et energeetikasektoris on juba toimunud suured muutused. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted tootsid 2019. a üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu on kliimaneutraalsusele üleminekul kõige suurem mõju, ja seda juba praegu, eelkõige sellele piirkonnale. Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest aastatest ja on olulisel määral mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal- majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kui ainuüksi kaevandustes töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor olnud languses ja praegune töötajate hulk kõikides sektori tuumikettevõtetes kokku on ligikaudu 5000 inimest. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevate ettevõttete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit 8  iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest märkimisväärselt kõrgem keskmine palk, mis muudab töötajate liikuvuse raskeks. Põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. 2021 a alguses võttis Eesti valitsus eesmärgi väljuda elektri tootmisest põlevkivist hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Eesti jaoks on fossiilsetel kütustel põhinevalt energeetikalt üleminek rohelistele lahendustele arvestatav väljakutse. Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. POLIITIKAVALIKUD, KOORDINEERIMINE JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS 2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames on 2021–2027 eelarveperioodil ja osana poliitikaeesmärgist „Nutikam Eesti“ tehtud ettepanek teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks luua valdkonna arengu edendajaid. Toetame tehnoloogia- ja teadmusmahukuse kasvusuunas liikumist, suurendades samal ajal ettevõtete vajaduste ja teadusasutuste prioriteetide vahelist kooskõla. Samuti suunatakse investeeringuid organisatsioonide digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, et parandada tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet nutika spetsialiseerumise sektorites. ERFi ja nutika spetsialiseerumise raames kavandatud sekkumiste tulemusena suureneb riikliku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsioonisüsteemi sotsiaal-majanduslik mõju, millega kaasneb kasvuvaldkonna ettevõtete lisandväärtuse kasv. VKE-dele suunatud sekkumiste fookus on kasvupotentsiaali suurendamine ja konkurentsivõime kasvatamine, toetades ekspordisuutlikkust, rahvusvahelistumist ja parandades positsiooni ka globaalsetes väärtusahelates. Sekkumiste tagajärjel paranevad ettevõtete tõhusus ja ekspordisuutlikkus, kasvab lisandväärtus, suureneb ettevõtlusega tegelemine Eesti elanike seas ja ärikasvupotentsiaali realiseerimine ning VKEde jaoks kapitali kättesaadavus. Internetipõhiste teenuste täiustamisega seotud ERFi investeeringud on suunatud avaliku ja erasektori ühise teenindusruumi loomisele, et toetada uusi interaktiivseid veebilahendusi (sh valmisolek või loodavad tingimused võimaliku piiriülese suhtluse jaoks) ja nende rakendamist. Eesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse ERFi vahendid väga suure läbilaskevõimega lairibataristu arendamisse, et tagada usaldusväärse ja kiire internetiühenduse kättesaadavus Eesti maapiirkondades. 5G-võrku arendatakse kõige olulisemates transpordikoridorides ning elu- ja äripiirkondades. Eesmärk on luua ettevõtete ja inimeste jaoks tingimused 5G-sideteenuste ja 5G kasutuseks, et arendada ettevõtete pakutavaid teenuseid. Eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldatakse märkimisväärne osa ERFi vahenditest investeeringuteks hoonete energiatõhususe parandamiseks ja selle kaudu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Eelistatult toetatakse investeeringuid, mis järgivad Uue Euroopa Bauhausi algatuse jätkusuutlikkuse, esteetika ja kaasatuse põhimõtteid, et leida kliimaprobleemidele taskukohaseid, kaasavaid, jätkusuutlikke ja atraktiivseid lahendusi. Samuti soodustatakse üleminekut säästvamale energiatarbimisele, moderniseerides kaugküttesüsteeme, rakendades säästvamaid küttelahendusi ja edendades biometaani kasutust. Investeeringute kaudu suureneb energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutus kohalikes taristutes (kaugküttesüsteemid) ning kaasneb taastuvenergia kogutarbimise osakaalu tõus kogu energeetikasektoris. Lisaks investeeritakse eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames ERFi üleujutusohu ennetamisse ja leevendamisse. Linnapiirkondade säästliku liikuvuse jaoks on kavas ERFi toetusel rajada terviklikke rattateede võrgustikke (fookusega kesklinnadel), arendada mitmeliigilise liikuvuse sõlmpunkte ja Tallinna kergrööbastranspordivõrku – need on vaid mõned eesmärgid, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste, ummikute, liiklusõnnetuste jm vähendamine kestlike ja elujõuliste transpordiühenduste arendamise kaudu. Ühtekuuluvusfondi vahendeid on plaanis poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldada kliimamuutustega seotud riskide ennetamiseks, nende mõjudega toimetulekuks ja kohanemiseks. Eesmärk on minimeerida kliimamuutusest tulenevaid ohte ja selle mõjudest tulenevat kahju majandusele ja loodusele, näiteks toetades märgalade taastamist (ühe hektari soo taastamine seob süsinikku u 800 kg aastas). Ühtekuuluvusfondi toel soovitakse parandada ringmajandust ja suurendada ettevõtete ressursitõhusust, et vähendada jäätmeteket, tõsta jäätmete ringlussevõtu suutlikkust ning rakendada tootmis- ja tarbimismustreid, mis põhinevad ringmajanduse põhimõtetel. Taristu puhul on poliitikaeesmärgi „Ühendatum Eesti“ raames kavas fondi vahendeid investeerida raudtee elektrifitseerimisse, et vähendada sõiduaega ja süsinikdioksiidi heidet, seades prioriteediks säästvate 9 transpordiliikide arenduse. Lisaks sellele on fondi vahendeid kavas suunata teedevõrku, et täita 2030. aastaks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamise kohustus. Investeeringud on peamiselt suunatud liiklusohutuse suurendamisele, sõitjate sõiduaja ja transpordikulude vähendamisele ning transpordi keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisele. ERFi vahendid on seotud ka poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“, mille raames investeeritakse avalikesse tervishoiuteenustesse ja sotsiaalhoolekande taristusse, millega toetatakse teenuste kättesaadavuse parandamist, pikaajalist hooldust ja integreeritud sotsiaalteenust deinstitutsionaliseerimise põhimõtete kohaselt. Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendid suunatakse Eesti peamiste arenguvajaduste lahendamiseks sotsiaal-, tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu sektoris. Keskendutakse mh laste ja noorte (sh tõrjutusriskiga noorte) haridustee toetamisele, tööturule sisenemise võimaluste edendamisele, soolise palgalõhe vähendamisele, integratsiooni toetamisele, pikaajalise hoolduse korraldamisele, inimeste tervena elatud eluea pikendamisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, töövõime kaotuse prognoosimisele ja töötervishoiu edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva elukestva õppe toetamisele ja puudust kannatavate inimeste aitamisele. Selliste sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalne kaasatus, noorte osalus hariduses, tööhõive; kuid samuti kasvab ka hooldusvajadustega ja enim puudust kannatavate inimeste osalemine tööturul. Eeldatav tulemus on tervem tööealine elanikkond, vähem tervisekahjustusi ja osalise tervisekaotusega inimeste suurem osalemine tööhõives. Uus- sisserändajad teistest riikidest, kes räägivad võõrkeelt, samuti Eesti alalised elanikud, kes ei oska eesti keelt, on paremini lõimunud ning nad osalevad aktiivselt tööhõives ja Eesti ühiskonnas laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon ja oskused vastavad tööturu nõudmistele ja need toetavad nende jätkuvat töötamist või tööturule sisenemist ning sellega kaasneb sissetuleku tõus. Selliste sekkumiste tagajärjel paraneb raskustes olevate inimeste toimetulek ja samuti nende elukvaliteet. Eesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ raames suunatakse ERFi rahalised vahendid linnapiirkondade terviklikku sotsiaal- ja majandusarengusse, samuti kasutatakse neid atraktiivse regionaalse ettevõtluskeskkonna ja teenusvõrgustike ning kättesaadavate avalike teenuste arendamiseks ja kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks kogu riigis. Selliste sekkumiste tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja kasvab lisandväärtus. Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja elukvaliteet paraneb kogu Eestis: linnades, väikelinnades ja maapiirkondades. Õiglase ülemineku fondi vahendid suunab Eesti Ida-Viru maakonda kuhu on koondunud väga süsinikdioksiidimahukas põlevkivisektor. Tegeletakse Eesti kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega. Ulatusliku arvamuskorje ja uuringute tulemusel on selgunud, et ülemineku mõjud algavad mitmeastmelisest majandusmõjust kogu piirkonna majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet, ettevõtlust, karjääri- ja koolitusvõimalusi) ning ulatuvad kuni piirkonna kohalike omavalitsuste suutlikkuseni osutada avalikke teenuseid. Tulemuste põhjal kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1) Ida-Viru maakonna majanduse ümberkorraldamine, et seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, 2) üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine ning 3) kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonna- ja tervisemõjude vähendamine. Selliste arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fond Eestis jagatud kaheks peamiseks programmiliseks tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“ ning „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ (proportsionaalne jagunemine on ligikaudu 80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse hinnanguliselt üle 100 ettevõtte, luuakse enam kui 1100 uut töökohta ja ligikaudu 100 ha saastatud maad taastatakse kasutuseks rohealadena, arendusmaana jne. EMKVFi vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa ühise kalanduspoliitika keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaal- majanduslike eesmärkidega. Sekkumised on suunatud heas seisundis kalavarude saavutamisele, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse suurendamisele ning arengule, mis tagab konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrgema lisandväärtuse, ekspordi kasvu ja keskkonnateadlikkuse suurenemise. EMKVFi raames toetatakse tegevusi, mis panustavad vee ökosüsteemide kaitsesse ja parendamisse ning suurendavad mere ja sisevete veekeskkonna alaseid teadmisi. Kavas on toetada tegevusi, mis panustavad loodusliku elurikkuse edendamisse taastades kudealasid. Panustamaks Läänemere strateegia eesmärkides saavutamisse on planeeritud tegevusi, mis on suunatud mereprügi ja hüljatud püügivahenditega seotud probleemide lahendamisele, sh vajaliku infrastruktuuri parendamine kalasadamates. Samuti on kavas toetada tegevusi, mis aitavad vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid, nt selektiivsemate püügivahendite arendamine ja kasutuselevõtt ning keskkonna sõbralike vesiviljelustehnoloogiate edendamine. Läbivalt kõigis sektorites on vaja toetada ressursitõhususe suurendamist, taastuvenergia kasutusele võttu, teadmussiiret ning innovatsiooni. Majandusliku jätkusuutlikkuse suurendamiseks on kavas toetada ka uute turgude leidmist, investeeringuid lisandväärtuse suurendamiseks, otseturustamist. Väiksesemahulise rannapüügi erivajadustega on kavas tegeleda kasutades kogukonna juhitud arengu meetodit, mis põhineb kohalikel strateegiatel ja seetõttu võimaldab arvestada piirkondlike eripäradega. Soovitud tulemus on kalandus- ja vesiviljelussektoris töötatavate inimeste sissetulekute kasv. Kasvab ettevõtete kasum, lisandväärtus ja eksporditavate kaupade koguväärtus. Sekkumine võimaldab arendada merekeskkonda kahjustamata kestlikku kalandus- ja vesiviljelussektorit, kohanedes kliimamuutuste mõjudega, majanduslikult tasuvat töötlevat tööstust ning suurendada rannikualade kogukondade tööhõivet ja võimalusi. 10 Panustamaks Ühise Kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse on enam kui 15% vahenditest kavandatud suunata kalanduse andmete kogumise programmide rakendamisse ja kalapüügi kontrolli ja järelevalve tugevdamisse. Lähtudes EMKVFi määruses toodud metoodikast, on kavandatud eelarvest ligi 48% suunatud keskkonna ja 44% kliima eesmärkide saavutamisse. 2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine 2021–2027 perioodi partnerlusleppe ettevalmistamine ja vahendite planeerimine toimus koos riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. „Eesti 2035“, kui üldise katusstrateegia loomist on ühiselt juhtinud Rahandusministeerium ja Riigikantselei. Strateegias kaardistatakse Eesti arenguvajadused aastani 2035, seatakse pikaajalised arengusuunad ja -eesmärgid ning määratletakse nende saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegia on piirkondlike arengukavade alusdokument, millega viiakse vastavusse riiklikud planeerimisprotsessid, hõlmates kavandamist ja eelarvestamist ning ELi vahendite planeerimist. Strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisse, maakonna arengukavade ning partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on panustanud nii huvirühmad, laiem avalikkus kui ka fondide rakendamisega seotud ministeeriumid. Riigi arenguvajaduste ühtse pildi hoidmiseks ja eesmärkide täitmise tulemuslikkuse hindamiseks on Eesti riik läinud 2020.a üle tegevuspõhisele eelarvele. See tähendab, et eelarve on seotud strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega ning rõhuasetus on valitsemisalade koostöö parandamisel, mis on oluline ka 2021–2027 perioodi planeerimisel ja rakendamisel. Vahendite planeerimisel on ühtlasi tuginetud ka Euroopa Komisjoni antud riigipõhistel soovitustel ja arenguvajadustel. Kõik poliitikaeesmärkide meetmed on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega. Rakenduskava eesmärkide saavutamine on kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga ja võtavad arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärki ning on omakorda integreeritud „Eesti 2035“ strateegiasse ja riigi arengudokumentidesse. Strateegias „Eesti 2035“ toodud aluspõhimõtted ja sihid horisontaalsete põhimõtete, säästva arengu eesmärkide ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta väärtuste kohta on aluseks nende arvestamisel rakenduskavas. Nimetatud aluspõhimõtted ja sihid ning nende edendamise võimalused kaalutakse läbi kõigi toetuse andmise tingimuste koostamise juures, kuhu need kohalduvuse korral lisatakse. Toetuse andmise tingimused kooskõlastatakse erinevate katuspartneritega. Kavandatavad tegevused seotakse strateegias nimetatud näitajatega ning arvestatakse projekti valikul, samuti kasutatakse hiljem seires ja hindamisel. Eesti arvestab ,,ei kahjusta oluliselt" põhimõtet kõikide poliitikaeesmärkide meetmete rakendamisel. Tagamaks, et rakendamine oleks kooskõlas kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega, ega kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke, tehti lisaks rakenduskava ja partnerlusleppe keskkonnamõjude strateegilise hindamisele ka DNSH (do no significant harm - „ei kahjusta oluliselt“) analüüs. Analüüsist saadud järeldusi ja soovitusi arvestatakse toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja projektivalikul. Samuti kohaldab Eesti asjakohaseid meetmeid, et tagada sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus planeerimisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel. Fondide vahelise sünergia tagab koostöö ministeeriumitega, kes on kaasatud ka partnerlusleppe koostamisse. Protsessis osaleb Siseministeerium, kes vastutab siseturvalisuse ja rändepoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. See hõlmab ühtlasi ka spetsiifiliste EL fondide [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) ning Sisejulgeolekufond (ISF)] rakendusasutuse ülesannete täitmist. Kaasatud on Maaeluministeerium, kes koordineerib ja kavandab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja nende rakendamist Eestis. Rahandusministeeriumi esindajad vastutavad koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja mitmesuguste huvirühmadega õiglase ülemineku kava koostamise ja selle elluviimise eest. Lisaks koordineerib Rahandusministeerium RRFi planeerimist ja elluviimist. Ulatusliku koostöö raames toimusid põhjalikud arutelud fondide kasutamise teemal, kuidas parimal võimalikul moel 2021–2027 perioodil eesseisvaid probleeme ja arenguvajadusi lahendada. Aruteludest tulenevad kokkulepped ja meetmete jaotus on sõnastatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ja EMKVF rakenduskavas. Koostöö struktuurifonde haldavate asutuste vahel jätkub nii meetmete väljatöötamise protsessis kui ka rakendamise ja järelevalve ajal, vajalike meetmete tingimuste koostamises osalevad kõik asjaomased asutused ja peamised partnerid. Rakendusperioodi vältel teevad teavitusalast tihedat koostööd liikmesriik, korraldusasutused, rakendusasutused ja- üksused ning ühissätete määruse artiklis 48 toodud võrgustikud, et tagada Euroopa Liidu panuse nähtavus liikmesriigis. Koostöös korraldatakse nii Euroopa päeva tähistamist, uute toetusmeetmete kommunikatsiooni potentsiaalsetele taotlejatele kui ka jagatakse avalikkusega valminud projektide edulugusid. Strateegiliselt oluliste tegevuste jaoks koostatakse rakendusasutustega eraldi teavituskava ja seatakse nii neile kui ka üle 10 miljoni 11 maksvate projektide teavitusüritustele kohustuslikud miinimumnõuded. Veebilehel www.rtk.ee jagatakse infot vastavalt ühissätete määruse nõuetele alates avatud taotlusvoorudest kuni valminud projektideni. Peale igapäevase kaasamise, teabevahetuse ja koostöö, toetatakse fondide haldamisi ühiste elektrooniliste infosüsteemidega. Süsteemid on omavahel liidestatud ja jagatav teave on kõigile osapooltele kättesaadav, mis vähendab oluliselt topeltfinantseerimise riski. 2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime Erinevate vahendite ja rakenduskavade kooskõlastamine, vastastikune täiendamine ja koostoime on tagatud ühtse planeerimise ja mitmesuguste eelarvestamisega seotud protsesside sünkroniseerimise teel. Vahendite kasutamise aluspõhimõtted ja strateegiline raamistikbaseerub „Eesti 2035“ pikaajalisel strateegial ning uutel riiklikel arengukavadel, milles määratletakse valdkondade arengusuunad ja prioriteetsed meetmed. Nelja-aastase riigi eelarvestrateegia ja ühe-aastase riigieelarve planeerimine tagab suutlikkuse täiendada erinevate vahendite sünergiat, olenemata allikast. Seda põhjusel, et „Eesti 2035“ elluviimisel ja piirkondlikes arengukavades eesmärkide saavutamise eelarve tegemise protsessis käsitletakse kõiki vahendeid tervikuna (sh erinevad ELi fondid). Sünkroonis Ühtekuuluvuspoliitika fonde hõlmava rakenduskavaga toimus ka EMKVF rakenduskava koostamine. Lisaks muudele alusdokumentidele kaalutakse nii Läänemere strateegia kui ka tegevuskava kasutamist, et luua piiriüleste meetmete kaudu võimendus ja sünergia. Kavandamisel on projektid ja koostöö, mis panustavad mh erinevatesse keskkonna, sh merekeskonna parandamise eesmärkidesse. Riiklik taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformiprogrammi „Eesti 2035“ lisa, mis hõlmab taaste- ja vastupidavusrahastust tehtavaid reforme ja investeeringuid ning täiendab ühtekuuluvuspoliitika ja Liidu rahalistest vahenditest kavandatud meetmeid. Rakenduskava eesmärke toetavad RRFi tegevused nt energeetika ja energiatõhususe, ettevõtluse ning sotsiaalkaitse ja tervishoiu valdkondades. Rahastamise piiritlemine tagatakse Rahandusministeeriumi juhitud ja valdkondlike ministeeriumidega kooskõlastatud eri fondide planeerimise ja meetmete kavandamise protsessis kogu perioodi jooksul. Koostöö erinevate fonfdide ja asutuste vahel on vajalik ühiste eesmärkide täitmiseks ja rahastatavate meetmete kattumise vältimiseks kui ka sünergia suurendamiseks erinevaid allikaid hõlmavates piirkondades. Seega on eelarveperioodi 2021–2027 partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on kaasatud ka teised ELi rahastamisvahendid nt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD), Euroopa territoriaalse koostöö programmid, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Euroopa Horisont“, programm LIFE, programm "Digitaalne Euroopa“, siseküsimuste ja justiitsprogrammid, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra rahastu, Eesti-Šveitsi koostööprogramm, ja aktiivsed asutused (nende hulgas Läänemere strateegia riiklik kontaktpunkt ja töörühm). Paralleelselt planeeritud fondide lõikes oli eesmärgiks vältida dubleerimisi ning leida vastastikuseid sünkroniseerimise võimalusi. Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud meetmete kavandamise osana ja koostöös rahastamisasutustega korraldatakse ka lubatud ELi-sisese kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute kauplemissüsteemi (HKS) tulude kasutust. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi täitmissesse panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide kõrval oluliselt ka EMKVFist ja EARDFist. Õiglase ülemineku fondi kavandamisel võeti arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid tegevusi, sh REACT-EU, taaskäivitamisrahastu ja HKSi kauplemistulu. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või kui nende analoogide rahaline maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Põgenike ja rändega seotud väljakutsete lahendamiseks viiakse ellu meetmeid AMIFI ja ESFi+ga koostoimes (kohanemisteenused, keelõpe, tööturuteenused jne). Samuti viiakse toiduabi ja ESF+ meetmeid ellu sama rakendusasutuse poolt, mis lihtsustab abivajajate suunamist kaasnevatele meetmetele sotsiaalteenuste ja tööturu valdkonnas. Eesti ja ELi keskfondide kavandatud vahendite kooskõlastatud kasutamiseks toimub fonde haldavate asutuste vahel koostöö ja teabevahetus, et rakendada Eesti jaoks olulisi tegevusi ja edendada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist (nt programmiga „Erasmus+“ koostööd tegevad ülikoolid; ettevõtjad konsortsiumides teadus- ja arendusasutusega programmi „Euroopa Horisont“ rakendamisel; programmi LIFE eesmärkide täitmisega tegelevad keskkonnaühendused). Temaatiline kooskõlastamine, sh huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonides. Selliste komisjonide koosseisu kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, huvirühmade esindajad ja eksperdid. Nende ülesandeks on esitada kooskõlas valdkondlike arengukavadega ettepanekuid; anda aru, milliseid programme algatada, mis aitavad kaasa valdkonnaeesmärkide saavutamisele; mida programmides muuta ja milliseid programme lõpetada ning teha 12  ettepanekuid hindamiste kohta ja tõhustamiskavade koostamiseks, sh ühtekuuluvuspoliitikas rakendatavate programmidega seotud meetmete koordineerimine ja arengukavade eesmärkide saavutamise jälgimine. Rahastamisega tegelevad asutused jälgivad ja suunavad riigi eelarvestrateegia seireraamistikus ning igal aastal riigieelarve õigusaktide väljatöötamise ja nende rakendamise kaudu ELi muid rahastamisvahendeid ning riigieelarve tuludest ja mitmesugustest vahenditest rahastatavate meetmete vastastikust täiendavust. Näiteks transpordi rahastamise kavandamisel võetakse arvesse nii kütuseaktsiisist kui ka ELi vahenditest (sh fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust) saadud kogutulu. Korterelamute puhul toetatakse lisaks 2021–2027 perioodi vahenditele rekonstrueerimist ka RRFist, et tagada rekonstrueerimisturul stabiilne rahastus üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele. Keskkonnapoliitika kaudu rakendatakse keskkonnatasudest laekuvaid rahalisi vahendeid, taastuvenergial põhinevate õigusaktide täiustamiseks elektriturule suunatavaid vahendeid, samuti keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahendeid; tööturupoliitikas rakendatakse töötukassa kaudu suunatavaid rahalisi vahendeid ja ressursse; teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kasutatakse riigieelarve tulemuslepingutest tulenevaid vahendeid, osalust programmis „Euroopa Horisont“, samuti Euroopa teadusruumi vahendeid. Riigi eelarvestrateegia eesmärkide saavutamiseks on eriti oluline rahaliste vahendite panus konkurentsivõimelisse majanduskeskkonda, haridusse, tervesse tööturgu, sotsiaalkindlustusse ja heasse rahvatervisesse, energeetikasse, transpordi- ja infoühiskonda, integratsiooni, keskkonnakaitsesse ning piirkondlikku arengusse. Vabariigi Valitsusel on olemas eelarve täitmist käsitlevate regulaarsete ülevaadete aruanded ELi rahaliste vahendite kasutuse kohta. See tagab, et valitsus saab osaleda ühisarutelus struktuurifondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, maaelu, merendus- ja kalatööstussektorite ning nende toetuse ja muude ELi vahendite rakendamise tulemuste, probleemide ja asjakohaste lahenduste üle. Kirjeldatud mehhanism annab võimaluse vajaduse korral kooskõlastada rakenduskavade muutmist, töötada läbi muudatusettepanekuid ja sõnastada asjakohaseid otsuseid. 3. INVESTEU RAAMES EELARVELISE TAGATISE VORMIS ANTAV PANUS KOOS PÕHJENDUSEGA Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse. 4. ÜMBERPAIGUTAMISED Liikmersiik [ ] ümberpaigutamist piirkonnakategooriate vahel taotleb [ ] ümberpaigutamist eelarve otsese või kaudse täitmise all kuuluvatesse rahastamisvahenditesse [x] ümberpaigutamist ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse [ ] ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamist JTF täiendava toetusena [ ] ümberpaigutamisi Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki 4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised Ei ole asjakohane: Eesti on üks NUTS2 regioon. 4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse. 13  4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse Tabel 2: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamise Ümberpaigutamise Jaotus aastate kaupa allikas siht Piirkonna- Piir- kategooria konna- Fond Fond (asja- 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku kate- kohasel gooria juhul) Ühte- Ei ESF+ Ülemineku 0 2 207 3 784 5 676 6 622 6 622 6 622 31 535 335 475 240 360 420 420 420 kuulvus- kohal- piirkond fond data Ühte- Ei ERF Ülemineku 0 629 988 866 1 438 1 977 1 977 1 977 8 989 691 278 351 732 732 732 kuulvus- kohal- piirkond fond data Põhjendus Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni antud riigipõhised soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajaduste kohta on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud vahendit on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste- ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja – õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega Ei ole asjakohane: Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERFist JTFi. 4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg). 14 5. TEHNILISE ABI LIIDU OSALUSE VORM Tehnilise abi liidu osaluse vormi valik [ ] Artikli 36 lõike 4 kohane tehniline abi* [x] Artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi** Programmiperioodil 2021–2027 soovib Eesti kasutada tehnilist abi ühtse määra alusel (sh Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondis), mis tagab arvestatava administratiivse koormuse vähendamise. Lisaks on administratiivset koormust vähendamas rakendusüksuste konsolideerimine, meetme disaini programm, uus maksete moodul, kuludest sõltumatu rahastamise ja ulatuslikumalt lihtsustatud kulude kasutamine. Tehnilisest abist rahastatakse Rahandusministeeriumi (liikmesriik, auditeeriv asutus, rakendusasutus), Maaeluministeeriumi, korraldusasutuse, vahendusasutuste (ministeeriumid rakendusasutustena ja rakendusüksused) ning uuena partnerite Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisega seotud kulusid. Toetatakse rakenduskavade tõhusa ja tulemusliku elluviimisega seotud kulusid: toetuste planeerimiseks, rakendussüsteemi ja õigusraami ettevalmistamiseks, projektide valikuks, taotluste ja maksetaotluste menetlemiseks, kontrollideks ja rakendamiseks vajalikke tööjõukulusid, lähetuskulusid ja koolituskulusid; seire ja seirekomisjoni kulusid; tulemuslikkuse hindamiste, analüüside ja uuringute kulusid; auditeerimise, teavitustegevuste, vajalike IT süsteemide kohandamise ja ülalpidamisega seotud kulusid ning keskse administratsiooni ja sihtrühma koolitamisega seotud kulusid. Lisandub sotsiaalpartnerite, partnerite katusorganisatsioonide ning muude oluliste partnerite suutlikkuse tõstmine tehnilisest abist ning mõjude hindamise süsteemi arendamise, mõju-, tuleviku- ja õigusanalüüse sh uudsete lahenduste katsetamise, ning rakke- ja ekspertrühmade rahastamine, mida eelmisel perioodil toetati haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Partnerite võimestamiseks toetatakse fondidega seotud seminare, kohtumisi ja uuringuid riigi reformide ja poliitikakujundamises ja kaasamise suurendamiseks; partnerorganisatsioonide juhtide ja liikmete võimekuse tõstmist (sh täiendõpet), liikmehõive suurendamist, sotsiaalse dialoogi edendamist ja mainekujundust. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist suurendamaks teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustamaks ja toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel. Tehnilise abi kulude planeerimisel lähtutakse seotud asutustega kokku lepitavast eelarve jaotusvõtmest, mida korrigeeritakse riigi eelarvestrateegia protsessis. Vahendid planeeritakse jaotusvõtme alusel seotud asutuste eelarvesse, kuludokumentide esitamist ja rakendusüksuse abikõlblikkuse kontrolle ei toimu, IT süsteemi lisatakse aruandlus kasutatud eelarve osas. Iga asutus vastutab ise kulude sihtotstarbelise kaustamise eest, vajadusel auditeerib siseaudit. Hindamiste eelarve planeerimisel lähtutakse hindamiste kavast, teavitamiste korral teavitamise strateegiast, muude kulude korral valdkonna ekspertide prognoosidest, palgakulu suurendatakse 15% üldkulude ühtse määraga. Partnerite võimestamise eelarveks on kavandatud 2,52 MEUR, rahastamisel lähtutakse toetuse andmise tingimustes fikseeritavatest aastastest lagedest ning järgmise aasta eelarve ja tulemused lepitakse korraldusasutusega kokku eelmise aasta lõpus, väljamakseid tehakse kuni 2 korda aastas ühtse määra alusel ning nad esitavad aruande seatud eesmärkide täitmise ning sotsiaalse dialoogi edendamise edusammude kohta kord aastas, mille baasil tehakse Euroopa Komisjonile aastakokkuvõtted. 6. VALDKONDLIK KESKENDAMINE 6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele Liikmesriik otsustab [x] Järgida valdkondlikku keskendamist riiklikul tasandil [x] Järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil [ ] Võtta valdkondliku keskendamise eesmärgil arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid 15 Tabel 3: Valdkondlik keskendamine ESF+is Liikmesriik täidab valdkondliku 25% sotsiaalse kaasatuse puhul Kavandatud ESF+ programmid: keskendamise nõudeid Kavandatud ESF+ määruse artikli 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 4 erieesmärkide h-l raames rakenduskava perioodiks 2021- 2027 puhul on sotsiaalse kaasatuse protsent kavandatud esialgselt 31% 3 % enim puudust kannatavatele Kavandatud ESF+ programmid: isikutele mõeldud toetuse puhul 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide Kavandatud ESF+ määruse artikli rakenduskava perioodiks 2021- 4 erieesmärgi m ja nõuetekohaselt 2027 puhul on enim puudust põhjendatud juhtudel erieesmärgi kannatavatele isikutele mõeldud 1 raames toetust kavandatud 3% … % noorte tööhõive jaoks ette ei rakendu nähtud toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide a, f ja l raames ... % laste vaesuse vastu võitlemise ei rakendu toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide f ja h–l raames ... % sotsiaalpartnerite ja ei rakendu valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamise puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 kõikide erieesmärkide (välja arvatud m) raames 16 7. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD IGA FONDI RAHAERALDISED POLIITIKAEESMÄRKIDE, JTF ERIEESMÄRGI JA TEHNILISE ABI KAUPA RIIKLIKUL JA ASJAKOHASEL JUHUL PIIRKONDLIKUL TASANDIL Tabel 4: Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, JTFist, ESF+-ist, EMKVFist poliitikaeesmärkide, JTFi erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa EMKVF i jaotus Poliitika ERF JTF** ESF+ Kokku riiklikul eesmärgi Ühtekuuluv tasandil d, JTFi us erieesmä Jaotus fondi jaotus Piirkonn JTFi JTFi Piirkonn rk või Jaotus piirkonna riiklikul Jaotus Jaotus a Jaotus määruse määruse a tehniline riik tasandil riik piirkonna riiklikul vahendid vahendid abi likul kategooria likul kategooriate kategoor tasandil artikli 3 artikli 4 kategoor tasandil te tasandil lõikes ia alusel alusel ia lõikes Poliitika Ülemine Ülemine 742 225 742 225 742 225 eesmärk kupiirko kupiirko 237 237 237 1 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 541 289 541 289 239 504 70 851 095 eesmärk kupiirko kupiirko 202 202 403 301 908 513 2 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 521 200 521 200 eesmärk 0 kupiirko 0 kupiirko 000 000 3 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 167 600 167 600 513 464 681 064 eesmärk kupiirko kupiirko 513 464 137 000 000 137 137 4 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 21 214 482 192 906 192 906 eesmärk kupiirko kupiirko 576 450 450 000 000 5 nnad nnad JTFi 340 284 340 284 eri- 149 001 798 191 283 089 887 887 eesmärk 17 Ühissäte te määruse artikli 36 lõike 5 Ülemine Ülemine kohane 57 540 116 375 57 540 715 kupiirko 19 017 610 13 611 395 5 960 072 7 651 323 20 693 200 kupiirko 20 693 200 5 512 702 715 622 nnad nnad tehniline abi (kui see on asjakoha ne) Ülemine Ülemine 1 701 561 1 701 561 779 722 353 896 534 157 97 391 3 466 Kokku kupiirko 154 961 870 198 934 412 kupiirko 534 157 337 154 154 013 282 337 060 727 846 nnad nnad 18 Põhjendus: Praegused investeeringud on suunatud arenguvajadustele ja eesmärkidele, mis on seatud pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Samuti asjakohases valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides (näiteks riiklik teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse strateegia) kirjeldatud eesmärkidele, mille otstarve on luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. Keskendutakse mh investeeringute suurendamisele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni edendamisele, teadmussiirde suutlikkuse tõstmisele ning ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö edendamisele nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades, võimaldades digitaaltehnoloogia ja automatiseerimise suuremat kasutuselevõttu ning aidates ettevõtetel kohaneda kahaneva tööjõu tingimustes. Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. See tähendab, et eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Linnapiirkondades tähendab see investeeringuid kvaliteetsesse tänavaruumi, jalgrattateede võrku, ühistransporditaristusse ja muid terviklahendusi säästva liikuvuse edendamiseks, et märkimisväärselt motiveerida argiliikumiste puhul säästvate viiside eelistamist. Eesti on hõredalt asustatud perifeerne riik ELis ja paljud poliitikavaldkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. Seetõttu on maapiirkondades vaja rohkem ühendatusealaseid investeeringuid, et tagada head elamis- ja töötamisvõimalused linnakeskkonna alternatiivina. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalise transpordivõrguga vastavusse viimiseks, samuti panustame põhivõrgu ja selle juurdepääsude lõpuleviimisesse, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Muudeks takistusteks on erinevate vedude ja aeganõudva sõiduaja ühildamatus. Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh raudteede elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide liikumiskiirust ja rongireisijate arvu. 2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja täiskasvanute (mh eakad, madalama haridusega, mitte-eestlased) elukestvas õppes osalemise määra. Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervishoiuteenustele võrdset ligipääsu. Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Linnapiirkondade areng mängib riigi majandusarengus olulist rolli. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase majanduskasvuga seotud probleemidega, nagu äärelinnastumise ebasoovitavad keskkonnamõjud, ning keskkonna- ja kliimaküsimused muutuvad linnapiirkondade ühise probleemina aina olulisemaks. Väiksemates piirkondades suurendab lõhet Harjumaaga jt suuremate piirkondadega elanikkonna kiire vähenemine, vananemine ning eelkõige noorte väljavool. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud piirkondade suure osakaalu ja hoonefondi tänapäeva vajadustele mittevastavusega. Lisaks, kuna põlevkivisektor on suurel määral koondunud just Ida-Virumaale, toodavad seal piirkonnas asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mõned põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektri tootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 19 8. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDEST RAHASTATAVATE KAVANDATUD PROGRAMMIDE LOETELU, KUS ON ESITATUD ASJAOMASED ESIALGSED RAHALISED ERALDISED FONDIDE KAUPA JA VASTAVAD LIIKMESRIIGI OSALUSED PIIRKONNAKATEGOORIATE KAUPA Tabel 5: Kavandatud programmide loetelu koos esialgsete rahaliste eraldistega Liikmesriigiosa Liidu osalus Kokku lus Nimetus [255] Fond Piirkonnakategooria Liidu osalus ühissätete Liidu osalus, v.a ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 määruse artikli 36 lõike 5 kohaseks tehniliseks kohane tehniline abi abiks ERF Üleminekupiirkonnad 1 644 020 439 57 540 715 1 153 878 219 2 855 439 373 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 760 704 403 19 017 610 249 544 737 1 029 266 750 ESF+ Üleminekupiirkonnad 513 464 137 20 693 200 224 031 817 758 189 154 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava JTF – eraldis perioodiks 2021- (artikkel 3, JTFi Ei kohaldata 149 001 798 5 960 072 100 926 809 255 888 679 2027, Eesti määrus) JTF – eraldis (artikkel 4, JTFi Ei kohaldata 191 283 089 7 651 323 129 566 166 328 500 577 määrus) ERF, Kokku Ühtekuuluvusfond, 3 258 473 866 110 862 920 1 857 947 747 5 227 284 533 ESF+, JTF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi EMKVF Ei kohaldata 91 878 358 5 512 702 41 739 026 139 130 086 rakenduskava perioodiks 2021- 2027, Eesti Kokku Kõik fondid 3 350 352 224 116 375 622 1 899 686 773 5 366 414 619 20 Tabel 6: Kavandatud Interregi programmide loetelu Programm 1 Eesti-Vene programm* Programm 2 Eesti-Läti programm Programm 3 Kesk-Läänemere programm Programm 4 Läänemere piirkonna programm Programm 5 Interreg Euroopa programm Programm 6 Interact programm Programm 7 Espon programm Programm 8 Urbact programm * Programmi ettevalmistus ajutiselt peatatud 21 9. KOKKUVÕTE MEETMETEST, MIDA KAVATSETAKSE VÕTTA, ET TUGEVDADA HALDUSSUUTLIKKUST PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDE RAKENDAMISEL Rakenduskava eduka elluviimise eduteguriks on süsteemsus ja läbimõeldud lähenemine. Olulisim on tagada toimiv ning läbipaistev juhtimissüsteem, kus kõik osapooled teavad oma rolli ja vastutust, ning leppida kokku info liikumine. Korraldusasutus on viimase kahe aasta jooksul reforminud toetuste andmise korraldamist eesmärgiga luua uueks programmperioodiks lihtsam ja selgem juhtimissüsteem ning vältida ülesannete dubleerimist. Kvaliteetne juhtimisinfo peab liikuma kiirelt ja operatiivselt. Oluline on arendada toetust andvate asutuste töötajaid, kui ka tagada toetuse saajate võimekus toetusi rakendada ning tulemusi saavutada, viimane on tulemusliku elluviimise võtmekohaks. Oluline on jätkata haldusvõimekuse tõstmist kõikidel tasanditel. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamine ja haldamine peab toimuma ladusalt ning selleks peab korraldusasutus toetama kogu administratsiooni, kes omakorda peab toetama taotlejaid ja toetuse saajaid, pakkudes pidevat nõustamist, juhendamist ja koolitusi. Selleks on loodud kesksed juhised ning kasutatakse ühte infosüsteemi. Sihtgrupile esitatav info peab olema esitatud õigeaegselt ja asjakohasel vormil ning ei tohi toetuse saajaid liialt koormata. Eraldi on tähelepanu pööratud nn „gold plating”-ule, et vältida ülereguleerimist ja hoida rakendussüsteem, õigusraamistik ning juhendid võimalikult lihtsana, et vältida vigu, saavutada tulemusi ja tõsta toetuste mainet. Samuti väheneb toetuse saaja finantskorrektsioonide risk, mis on sageil põhjustatud mitte pahatahtlikkusest, vaid reeglite keerukusest. Loodud on erinevate valdkondade ekspertide võrgustikud: riigihanked, lihtsustamine, õigus, riskid, teavitamine, infosüsteem, kliendikogemus, järelevalve ja finantsinstrumendid. Võrgustike kohtumised on regulaarsed, osalejate tagasisidet analüüsitakse ja kasutatakse uute kohtumiste ettevalmistamisel sisendina. Eestis on peaaegu täielikult üle mindud elektroonilistele riigihangetele, mis tagab huvitatud ettevõtjatele vaba ligipääsu infole. Positiivse trendina on keskmine pakkujate arv kasvanud, ulatudes 2020. aastal keskmiselt 4,6 pakkujani hanke kohta. Korraldusasutus ja rakendusüksused koolitavad ja juhendavad toetuse saajaid ning koostavad abimaterjale, et riigihanked oleksid läbi viidud õiguspäraselt ja konkurentsile avatult. Eriti kontrollitakse, et väljakuulutamiseta hankemenetlusi tehtaks rangelt kooskõlas regulatsioonidega. Suurt tähelepanu pööratakse teenuse disainile, kuna välja töötatud meetmed peavad olema lihtsasti rakendatavad. Korraldusasutusse on loodud eraldi üksus, mis kasutab meetmete väljatöötamisel teenuse disaini tööriistu (kliendi teekond, kliendi profiil, retrospektiiv jt). Meetmete väljatöötamisse kaasatakse sihtgrupp. Kliendi (toetuse saajate) rahulolu e-toetuse infosüsteemiga, reeglite selguse ja arusaadavusega ning koostöökogemust toetuse andjaga mõõdetakse igakuiselt. Saadud tagasisidet analüüsitakse süsteemselt. Selleks, et sotsiaalpartnerid saaksid aktiivselt osaleda asjakohaste meetmete väljatöötamisel, on neile võimekuse tõstmiseks ette nähtud eraldi toetus, nagu kahel eelmiselgi eelarveperioodil. Lisaks võimestatakse tehnilisest abist ministeeriumite ettepanekul ka teisi olulisi partnereid läbi nende katusorganisatsioonide: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Ida-Virumaa omavalitsuste Liit, Vabaühenduste Liit (kodanikuühiskond), maakondlikud arenduskeskused. Kõik need partnerid olid kaasatud ka ,,Eesti 2035’’ välja töötamisse ning partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Korraldusasutus viib iga-aastaselt läbi rakendussüsteemi toimimise analüüsi, mille põhjal luuakse konkreetne tegevuskava strateegiliste mõõdikutega süsteemi toimimise tagamiseks. Välja on töötatud tulemusjuhtimisega seotud hindamissüsteem, mille mõõdikuid juhid igakuiselt üle vaatavad. Vajadusel nähakse ette täiendavad tegevused või vaadatakse üle tegevuskava. Iga valdkonna (sh partnerite ja toetuse saajate) koolitus- ja arendusvajadust analüüsitakse ning kavandatakse edasised tegevused, lepitakse kokku koolitusplaan, seatakse eesmärgid ja vastutajad. Rakendussüsteemi toimimise analüüsi tutvustatakse kogu administratsioonile ning vajadusel viiakse tagasiside põhjal sisse parendused. Lisaks koostatakse kokkuvõte, mida jagatakse avalikkusega, et tagada läbipaistvus. Eespool nimetatud tegevused on vahendid, mis hoiavad rahastamise juhtimise ja kontrollisüsteemi asutusi ühtse ja terviklikuna. 22 10. DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE VÕI PIIRKONDADE JA ALADE ERIVAJADUSTEGA TEGELEMISE INTEGREERITUD KÄSITUS Eesti regionaalpoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium. Selle ülesanded hõlmavad regionaalarengu kavandamist ja koordineerimist vastavalt piirkondlikele probleemidele, vajadustele ning valitsuse nõustamist regionaalpoliitika küsimustes. Rahandusministeerium koordineerib regionaalhaldust ja kohalike omavalitsustega seotud poliitikakujunduse väljatöötamist, ruumilist planeerimist, toetab regionaalarengut sh nõustades teisi ministeeriume valdkonnapoliitika regionaalsetest mõjudest. Peamised koostööpartnerid regionaalpoliitika elluviimisel on valdkondlikud ministeeriumid, ülikoolid, teaduskeskused, kohalikud omavalitsused, nende liidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja välispartnerid. Selleks, et tagada riiklike ja piirkondlike arenguprioriteetide tihe lõimumine, on oluline, et kõikidel haldussüsteemi kuuluvatel ministeeriumidel oleks ülevaade regionaalsetest erisustest, nende suundumustest, mida võetaks arvesse toetusmeetmete kavandamisel. Oluline osa on ka maakonna arengustrateegiatel ja koostööl piirkondlike partneritega. Et tagada ühtlane piirkondlik areng ja konkurentsivõime kasv on vaja fondide ja poliitikaeesmärkide valdkondade koordineerimist. Kõikide poliitikaeesmärkide meetmeid ja toetusmäärasid töötatakse välja arvestades regionaalseid erinevusi ja piirkonna probleemide eripärasid. See tagab eri piirkondade tasakaalustatud regionaalarengu, mille tulemuseks on piirkondlike erinevuste vähenemine ja väiksem mahajäämus. Lisaks poliitikaeesmärkide kooskõlastatud rakendamisele, on PO5 raames kavandatud täiendavaid integreeritud piirkondliku arengu toetusmeetmeid, mida kasutatakse piirkondlike arenguprobleemide lahendamiseks maakonna ja linnapiirkonna tasandil. Enamiku Eesti piirkondade jaoks on suurimaid probleeme elanikkonna vähenemine ja vananemine. See toob kaasa probleeme avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning piirkondliku tööhõive säilitamisega. Elanikkonna ja tööturu vähenemise tõttu väheneb ka omavalitsuste tulubaas. Väike tulubaas piirab vajalikke arendustegevusi, mis parandaks ettevõtluskeskkonda, samuti avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Kõige enam paistavad negatiivsete trendide poolest silma Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piirkonnad. Kagu-Eestit iseloomustab keskmisest kiirem elanikkonna vähenemine. Rahvastikuprognooside kohaselt elab 2040. a piirkonnas 30% vähem inimesi, suureneb pensionäride ja väheneb tööealiste osakaal. Ida-Virumaad iseloomustab püsivalt kõrge töötuse määr, ettevõtlusaktiivsuse madal tase ja majanduse suur sõltuvus fossiilkütuste tootmisest. Ida-Virumaa on üks kiiremini kahaneva ja vananeva elanikkonnaga maakond Eestis, Statistikaameti andmetel väheneb 2040. a elanikkond 27%. Sealne alla 14-aastaste laste ja noorte osakaal elanikkonnast on 14% ja prognooside kohaselt võib see 2040. a kahaneda 10%-ni. See toob kaasa olukorra, kus tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb. Lisaks on piirkonnale iseloomulik end eestlaseks pidavate elanike väike osakaal, mis kajastub nii elanikkonnas kui ka kultuurilistes erinevustes – maakonna elanikkonnast moodustavad eestlased 17,5% (2020). Suhteliselt väike eesti keelt kõnelevate inimeste arv ja kultuurilised erinevused avaldavad mõju piirkonna tööturu näitajatele, sest töökohtade valik on piiratud eesti keele oskamatuse tõttu. JTF panustab otseselt Ida-Virumaal negatiivse demograafilise trendi aeglustumisse ja olukorra pikaajalisele stabiliseerimisse läbi majanduse mitmekesistamise ja tuleviku kindlustamise, uute töökohtade loomise, hariduspakkumuse tugevdamise, täiendavate teenuste pakkumise sotsiaal- ja tervise valdkondades. Lisaks, plaanitakse JTF’i raames toetada ka kohaliku rohujuure tasandi initsiatiivi, mis võiks anda Ida-Virumaale positiivset emotsionaalset kuvandi. JTF meetmete kompleks pidurdab elanikke väljavoolu piirkonnast ning meelitab ligi uusi elanike Eesti teistest piirkondadest ja ka rahvusvaheliselt. Kogu Eesti demograafilisi väljakutseid aitavad lahendada mitmed politiikaeesmärkide meetmed. Maapiirkondade elu säilimisse aitavad kaasa PO1 investeeringud väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude ja 5G- ühenduvusse ning riiklike e-teenuste arendamine, mis tagavad paindliku töötegemise ja teenuste tarbimise võimaluse üle Eesti. PO2-s töötatakse välja meede korterelamute etapipõhiseks rekonstrueerimiseks just madala kinnisvara väärtusega piirkondades. PO3 alt luuakse paremad ja kiiremad ühendused linna ja maapiirkondadega, mis vähendab inimeste asukohast sõltumist ning seega soodustab maapiirkondadesse elama jäämist. Lisaks on PO4 alt kavas rakendada erinevaid tööturu ja hariduse meetmeid, mille sihtrühmaks on nt keeleoskuse, elukoha või vanuse tõttu tööturul või hariduse omandamisel ebasoodsamas olukorras olevad inimesed. Meetmete disainimisel tööturupoliitikas võetakse arvesse piirkondlikud ja majanduslikud erinevused, haridusvaldkonna investeeringutega vähendatakse piirkondlikku ebavõrdsust eesmärgiga pakkuda kvaliteetset haridust elukohast sõltumata. 23 11. KOKKUVÕTE HORISONTAALSETE EELTINGIMUSTE TÄITMISE KOHTA Horisontaalsed eeltingimused on esitatud rakenduskava peatükis 4.2. 12. ESIALGNE KLIIMAALASE PANUSE EESMÄRK Fond Esialgne kliimaalane panus ERF 30% Ühtekuuluvusfond 37% 24  EELNÕU 2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja märts 2022 nr Päevakorrapunkt nr Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 kinnitamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 10 lõike 1 alusel : 1. Kinnitada Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile. 3. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuuritoetuste veebilehel peale seda kui see on heaks kiidetud Euroopa Komisjoni poolt. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027  Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 kinnitamine“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmiperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks koostab iga liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid1 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 10 lõike 1 alusel partnerluslepingu (edaspidi partnerluslepe), kus sätestatakse programmitöö strateegiline suunitlus ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF), Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) tulemusliku ja tõhusa kasutamise kord ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. Partnerluslepe on kokkuvõtlik strateegiline katusdokument, mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni (EK) ja Eesti riigi poolt ning on eelnimetatud viie EL fondi kasutamise üldraamistik. Selle põhjal koostatakse programmid partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamiseks (edaspidi rakenduskavad). Eesti koostab 2021–2027 programmiperioodil kaks rakenduskava: 1) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (ERF, ÜF, ESF+, ÕÜF kohta); 2) Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava (EMKVF kohta). Partnerluslepe kajastab kokkuvõtlikult valitud poliitikaeesmärke ja ÕÜF erieesmärki ning kirjeldab, kuidas eelnimetatud fondid neisse panustavad. Partnerlusleppes esitatakse kokkuvõte poliitikavalikutest, peamistest oodatud tulemustest, teave fondide koordineerimisest, piiritlemisest, vastastikusest täiendavusest ning seostest teiste EL vahenditega. Partnerlusleppe koostamist koordineerib Rahandusministeerium koostöös Maaeluministeeriumiga, kaasates fondide meetmete väljatöötamise eest vastutavad ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium), Riigikantselei ja valdkondlikud partnerorganisatsioonid. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamist juhib Rahandusministeerium ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava koostamist Maaeluministeerium. Partnerlusleppe raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,46 miljardit eurot. (sh Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava maht 3 369 336 786 eurot ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava maht 97 391 060 eurot) Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) vastavalt 1 857 947 748 eurot ja 41 739 026 eurot. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2021:231:FULL&from=EN Liikmesriik peab partnerlusleppe Euroopa Komisjonile esitama enne esimese rakenduskava esitamist või selle esitamisega samal ajal. Kuna partnerlusleppe mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga on jõudnud edukalt lõpule, on võimalik see ära kinnitada. Rakenduskava mitteametlikud läbirääkimised veel jätkuvad. Senised tegevused Partnerlusleppe ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamiseks: Partnerlusleppe ettevalmistamine ja vahendite planeerimine toimus alates 2018.a koos riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. ,,Eesti 2035’’ seab riigi strateegilised sihid ja määrab kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused. Perioodi 2021–2027 EL toetuste kavandamisel tehti valikud, millistele neist muudatustest EL toetustega täiendav tõuge antakse. Rahandusministeeriumi eestvedamisel ja Maaeluministeeriumi kaasabil on toimunud partnerlusleppe eelnõu mitteametlikud konsultatsioonid Euroopa Komisjoniga. Kogu protsessi kestel on erilise tähelepanu all olnud partnerite ja huvigruppide kaasamine. Esmalt 2018–2020. a Eesti 2035 ettevalmistusse ning seejärel täpsemalt juba EL toetuste kasutamise kavandamisse. Kaasamine on toimunud vastavalt kaasamise kavale2, sh toimus perioodil 04.10.–01.11.2021. a avalik konsultatsioon, mille käigus oli võimalik kõigil huvilistel oma seisukohti esitada. Edasised tegevused: Pärast partnerlusleppe kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt esitab Rahandusministeerium selle ametlikult Euroopa Komisjonile. Vajadusel peetakse täiendavaid läbirääkimisi ning Euroopa Komisjonil on viis kuud aega partnerlusleppe heakskiitmiseks. Samal ajal jätkub partnerlusleppega hõlmatud fondide rakenduskavade ettevalmistamine, siseriiklike rakendusaktide menetlemine, meetmete sisu ja toetuse andmise tingimuste detailsem väljatöötamine koostöös ministeeriumide ja sotsiaalpartneritega, samuti tehakse rakendussüsteemi ettevalmistusi. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ([email protected], telefon 611 3083) ja välisvahendite talituse nõunik Birgit Hermann ([email protected], telefon 611 3184). II Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kinnitada Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 ja esitada see vastavalt ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 10 lõike 1 alusel Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Nii Vabariigi Valitsuse kui Euroopa Komisjoni heakskiidu saanud partnerlusleppe alusel korraldatakse Eestis Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 fondide kasutamist 2029. aasta lõpuni. III Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021– 2 Leitav struktuuritoetuste veebilehelt https://pilv.rtk.ee/s/6kFbcBx3JB3SHoi 2 2027“ kinnitamine eelnõu punktiga 1 kinnitatakse partnerluslepe. Punktiga 2 antakse Rahandusministeeriumile ülesanne esitada dokument ametlikult Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja punktiga 3 pannakse Rahandusministeeriumile kohustus avalikustada dokument struktuuritoetuste veebilehel. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 on ette valmistatud kooskõlas ühissätete määrusega ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega3 (Võeti Riigikogus vastu 23. veebruaril 2022). V Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavas dokumendis sätestatakse viie EL eelarve fondi kasutamise raamistik, need on neli ühtekuuluvuspoliitika fondi - Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku fond ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond. Partnerlusleppe alusel koostatavates rakenduskavades määratletakse fondide vahendite kasutamise konkreetsemad eesmärgid, sekkumisloogika, tegevused, väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega, mis on aluseks edaspidisele vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ja riigieelarves. VI Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Partnerlusleppe raames antav fondide EL poolne toetusmaht kokku on ligikaudu 3,46 miljardit eurot. (sh ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava maht 3 369 336 786 eurot ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava maht 97 391 060 eurot) Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) vastavalt 1 857 947 748 eurot ja 41 739 026 eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. VII Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001 3 Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. 29.03.2022 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0369 - Partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0eb7da06-6ac4-4cba-b544-382ade3cc073 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0eb7da06-6ac4-4cba-b544-382ade3cc073?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main