Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.04.2022 nr 73 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel, arvestades Muinsuskaitseameti ettepanekut: 1. Lõpetan järgmiste kunstimälestiste kultuurimälestiseks olemise: Jrk- Kunstimälestise Kultuuri- Asukoha Museaali nr nr nimetus mälestiste muuseum registri nr 1. M. Härma büst 100 SA Eesti EKM S 934 Kunstimuuseum 2. Skulptuur "J. Smuuli 1562 Muhu Muuseum JSM 732 K 31:455 portree", J. Eskel, pronksist pea, JSM 1973 (pronks) 732 K graniitalus 32:455 ja JSM 732 K 33:455 metallalus 3. Skulptuur "J. 1591 SA Eesti AM 41215 G 8989 Lauristini büst", L. Ajaloomuuseum Palm (pronks) 4. Portaali silluskivi, 2204 Tallinna TLM 29509 RMT 1596 (paas) Linnamuuseum 5. Skulptuur "Figuur", E. 4616 Tartu TKM TR 18481 S Viies, 1968 Kunstimuuseum 692 (alumiinium) 6. Kann, 17. saj. I pool 16905 SA Virumaa RM 3325 Aj (hõbe) Muuseumid 1472:1/V 7. Tool, 17/18. saj. (puit) 19922 Viljandi VM 11556 E Muuseum 8. Maal "Sügismaastik", 20055 Viljandi VM 11607 K R. Uutmaa, 1953 (õli, Muuseum lõuend) 9. Maal "Kasaritsa 20057 Viljandi VM 11499 K maastik", K. Mägi, Muuseum 1916/17 (õli, lõuend) 10. Skulptuur "Ingel" 22346 SA Pärnu PäMu 15447 ikonostaasil, 18. saj. II Muuseum Aj2600:1 pool (puit, pronksvärv)  11. Skulptuur "Ingel" 22349 SA Pärnu PäMu 15447 ikonostaasil, 18.saj. II Muuseum Aj2600:2 pool (puit, pronksvärv) 12. Ikoon "Jumalaema 22599 SA Pärnu PäMu 40118 K 1526 Kristuslapsega", Muuseum 19.saj. II pool (õli, puit) 13. Ikoon "Kristuse 22603 SA Pärnu PäMu 40119 K 1527 Kõigevalitseja", Muuseum 19.saj. II pool (õli, puit) 14. Maal "Loevinson- 21845 Tartu Ülikooli KMM MA 265 Lessingi portree", I. Muuseum Kosmin, 1935 (õli, lõuend) 2. Käskkirja punktis 1 nimetatud kultuurimälestiseks olemise lõpetamise tõttu tunnistan kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 2.1. kultuuri- ja haridusministri 01.07.1995 määruse nr 19/1 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 p 42; 2.2. kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 p 335; 2.3. kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 p 364; 2.4. kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 p 961; 2.5. kultuuriministri 19.03.1997 määruse nr 4 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 244; 2.6. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 38 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 153; 2.7. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 39 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 13; 2.8. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 39 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 269; 2.9. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 39 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 271; 2.10. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 38; 2.11. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 41; 2.12. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 41„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 974; 2.13. kultuuriministri 03.07.1997 määruse nr 41 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 978; 2.14. kultuuriministri 18.05.1998 määruse nr 14 „ Kultuurimälestiseks tunnistamine“ p 67. 3. Lõpetan järgmiste tehnikamälestiste kultuurimälestiseks olemise: Jrk- Tehnikamälestise Kultuuri- Asukoha Museaali nr nr nimetus mälestiste muuseum registri nr 1. Kitsarööpmeline 2655 SA Haapsalu ja RdtM V 28 auruvedur K-4-110 Läänemaa Muuseumid 2. Vintpüss Mosin mudel 30133 SA Valga VIKP 4644 R 2 1891/30. a (nr ИВ Isamaalise 6652), 1940, Kasvatuse Nõukogude Liit Püsiekspositsioon 3. Karabiin Mosin 1938. 30134 SA Valga VIKP 4645 R 3 a mudel (nr ФТ 3616), Isamaalise 1945, Nõukogude Liit Kasvatuse Püsiekspositsioon 4. Iselaadiv vintpüss 30135 SA Valga VIKP 4646 R 5 SVT-40 (nr ВР 3262), Isamaalise 1941, Nõukogude Liit Kasvatuse Püsiekspositsioon 5. Karabiin Mauser K-98 30136 SA Valga VIKP 4647 R 7 (nr 660), 1940, Isamaalise Saksamaa Kasvatuse Püsiekspositsioon 6. Püstol-kuulipilduja 30137 SA Valga VIKP 4648 R 8 MP-40 (nr 4877r), Isamaalise 1943, Saksamaa Kasvatuse Püsiekspositsioon 7. Püstol-kuulipilduja 30138 SA Valga VIKP 4649 R 9 PPS-43 (nr ВМ Isamaalise 20933), 1952, Kasvatuse Nõukogude Liit Püsiekspositsioon 8. Karabiin SKS (nr AH 30139 SA Valga VIKP 4650 R 10 4138и), 1949, Isamaalise Nõukogude Liit Kasvatuse Püsiekspositsioon 9. Automaat 30140 SA Valga VIKP 4651 R 11 (Kalašnikov) AKM Isamaalise (nr ЗШ 7619), 1959, Kasvatuse Nõukogude Liit Püsiekspositsioon 10. Jalaväe vintpüss 30141 SA Valga VIKP 4501 R 125 Berdan (tääk), 1870, Isamaalise Venemaa Kasvatuse Püsiekspositsioon 11. Suurekaliibriline 30142 SA Valga VIKP 4653 R 13 raskekuulipilduja Isamaalise Breda (nr 3978), 1938, Kasvatuse Itaalia Püsiekspositsioon 12. Suurekaliibriline 30143 SA Valga VIKP 4654 R 14 lennuki pardakahur, Isamaalise 1974, Nõukogude Liit Kasvatuse Püsiekspositsioon 13. Revolver Nagan (nr 30144 SA Valga VIKP 4655 R 32 23952), 1935, Isamaalise Nõukogude Liit Kasvatuse Püsiekspositsioon 14. Raskekuulipilduja 30145 SA Valga VIKP 4656 R 12 (Gorjunov), SGMB Isamaalise (nr ТГ 596), 1962, Kasvatuse Nõukogude Liit Püsiekspositsioon 15. Kergekuulipilduja 30146 SA Valga VIKP 4657 R 1 Lewis, (nr 10966), Isamaalise 1913, USA, Inglismaa Kasvatuse Püsiekspositsioon 16. Väikesekaliibriline 30147 SA Valga VIKP 4658 R 6 vintpüss Tallinn- Isamaalise Arsenal (nr VKP Kasvatuse 1656), 1930, Tallinn Püsiekspositsioon 4. Käskkirja punktis 3 nimetatud kultuurimälestiseks olemise lõpetamise tõttu tunnistan kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 4.1. kultuuriministri 03.10.1996 määruse nr 12 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 p 1; 4.2. kultuuriministri 10.12.2009 käskkirja nr 419 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“. Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamine kultuurimälestiste registrisse ning teha käskkiri teatavaks mälestise omanikule või valdajale. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Käskkirjas nimetatud mälestised tunnistati kultuurimälestisteks aastatel 1995–2009 samas nimetatud õigusaktidega. Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on museaal muuseumiseaduse tähenduses. 2020. aasta veebruarist kuni 2021. aasta novembrini koondas Muinsuskaitseamet museaalideks olevate kunsti- ja tehnikamälestiste andmed ning töötas läbi nii kultuurimälestiste registrist kui ka muuseumidelt kogutud teavet topeltkaitse asjaolude kohta. Sinna kaasati kõnealuseid asju säilitavad muuseumid, et kontrollida üle asjade muuseumidesse vastuvõtmise aktid ning täpsustada museaalide numbreid. Kunsti- ja tehnikamälestiste andmete kontrollimise käigus tuvastas Muinsuskaitseamet 30 kultuurimälestist, mis on muuseumides museaalidena arvele võetud. Mälestiste, mis on museaalidena arvele võetud riigi-, munitsipaal- või avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumis, säilimine ja kaitse on tagatud muuseumiseaduse alusel. Sellest lähtudes puudub vajadus rakendada asja suhtes riiklikku kaitset muinsuskaitseseaduse tähenduses. Kuivõrd mälestiste säilimine ja kaitse on küllaldaselt tagatud ka muuseumiseaduse alusel ning topeltkaitse ei ole vajalik, on õigusselguse huvides otstarbekas kultuurimälestiseks olemine lõpetada. Käskkirjas nimetatud kunstimälestisi ja tehnikamälestisi kui kultuuriväärtusega asju säilitatakse edaspidi museaalidena. Muinsuskaitseamet, arvestades museaali säilimist tagavaid aluseid muuseumiseaduses, käsitletavate kunsti- ja tehnikamälestiste kohta kogutud teavet ning andmete korrastamise vajadust, otsustas teha ettepaneku lõpetada käskkirjas toodud 14 kunstimälestise ja 16 tehnikamälestise kultuurimälestiseks olemine. Muinsuskaitse Nõukogu vaatas ettepaneku 25.01.2022 koosolekul läbi ja nõustus mälestiseks olemise lõpetamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik