Aruanne

RAPLA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2021. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Rapla 2022 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc100661607 \h 4 1. Põhilised tegevussuunad PAGEREF _Toc100661608 \h 4 1.1 Koroonaviiruse mõju PAGEREF _Toc100661609 \h 5 2 Juhtimine PAGEREF _Toc100661610 \h 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: PAGEREF _Toc100661611 \h 6 2.2 Eelarve PAGEREF _Toc100661612 \h 6 2.3 Projektid PAGEREF _Toc100661613 \h 8 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng PAGEREF _Toc100661614 \h 9 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest PAGEREF _Toc100661615 \h 10 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused PAGEREF _Toc100661616 \h 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc100661617 \h 12 2.4.4 Erialahariduse omandamine PAGEREF _Toc100661618 \h 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine PAGEREF _Toc100661619 \h 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine PAGEREF _Toc100661620 \h 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele PAGEREF _Toc100661621 \h 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas PAGEREF _Toc100661622 \h 13 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine PAGEREF _Toc100661623 \h 14 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused PAGEREF _Toc100661624 \h 14 3.1.1 Raamatu komplekteerimine PAGEREF _Toc100661625 \h 15 3.1.2 Perioodika komplekteerimine PAGEREF _Toc100661626 \h 16 3.1.3 Auviste komplekteerimine PAGEREF _Toc100661627 \h 16 3.2 Inventuurid, mahakandmised PAGEREF _Toc100661628 \h 17 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused PAGEREF _Toc100661629 \h 17 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine PAGEREF _Toc100661630 \h 17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte PAGEREF _Toc100661631 \h 18 . PAGEREF _Toc100661632 \h 18 4.3 RVL teenindus PAGEREF _Toc100661633 \h 19 4.4 Laste- ja noorteteenindus PAGEREF _Toc100661634 \h 20 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine PAGEREF _Toc100661635 \h 20 4.4.2 Laste- ja noorteraamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc100661636 \h 20 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine PAGEREF _Toc100661637 \h 21 4.4.4 Laste- ja noorteüritused PAGEREF _Toc100661638 \h 22 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused PAGEREF _Toc100661639 \h 23 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond PAGEREF _Toc100661640 \h 24 4.6.1 kohalikul tasandil PAGEREF _Toc100661641 \h 24 4.6.2 riiklikul tasandil PAGEREF _Toc100661642 \h 26 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc100661643 \h 26 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele PAGEREF _Toc100661644 \h 26 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded PAGEREF _Toc100661645 \h 27 4.9 Andmebaasid PAGEREF _Toc100661646 \h 27 5. 2022. aasta tegevused PAGEREF _Toc100661647 \h 28 LIA 1. Personali koolitus PAGEREF _Toc100661648 \h 29 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised PAGEREF _Toc100661649 \h 29 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid PAGEREF _Toc100661650 \h 29 LISA 4. Laste ja noorteüritused PAGEREF _Toc100661651 \h 30 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine PAGEREF _Toc100661652 \h 34 Sissejuhatus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Maakonna/linna nimi Elanike arv (01.12.20) KOV-de arv maakonnas Üldkasutatavate raamatukogude arv Harukogude arv Teeninduspunktide arv Kokku Rapla 33409 4 5 24 4 29 Üldkasutatavate raamatukogude arv: 01.01.2021 on Rapla maakonnas 4 omavalitsust ja 5 munitsipaalraamatukogu, mis on kantud riigi- ja kohaliku omavalituse asutuste riiklikku registrisse: Rapla Keskraamatukogu, Kehtna raamatukogu, Kohila raamatukogu, Hageri külaraamatukogu ja Märjamaa Valla Keskraamatukogu, sh 24 haruraamatukogu ja 4 teeninduspunkti. Põhilised tegevussuunad Iga rahvusriigi eksisteerimise kõige suurem ülesanne on oma keele ja kultuuri säilitamine. Iga raamatukogu annab selleks oma panuse ka siis, kui laenutuste ja külastuste arv langeb. Maakonna elanike arv vähenes 107 võrra ja see mõjutab ka raamatukogusid. 2021. aastal kasutas raamatukogude teenuseid 11 765 inimest ehk 35% (2020. aastal 36%) Raplamaa elanikest, sellest Hageris 25%, Kohilas 31%, Kehtnas 29%, Märjamaa ja Rapla valdades 38% elanikest. Raplamaa rahvaraamatukogudesse ostet i 2021. aastal teavikuid 253 735 euro ee st. Komplekteerimissumma on 15 008 euro võrra suurem kui mullu. T eavikute ostmiseks kulutati 7,59 eurot ühe elaniku kohta. Maakonna raamatukogude peamised tegevused 2021. aastal: 2021. aastal uuendati Rapla maakonna raamatukogude infolehte, veebikeskkonnas õpetati selle kasutamist. Viidi läbi e-seminarid Zoomi keskkonnas. Veebi kolisid mitmed nõupidamised. Valmisid Kohila Raamatukogu ja Rapla Keskraamatukogu uued kodulehed. Raamatukogude pakutav teenus oli järjepidev. Külastajatele pakuti lugemisvara, kunstinäitusi, kohtumisi huvitavate inimestega, praktilisi töötubasid, ruume õppe- ja kaugtöö tegemiseks. Ürituste korraldamisel andis tunda koroonaepideemiline olukord. Ollakse õppinud töötama hetke olukorrast lähtuvalt. Jätkus koostöö kultuuri-, mälu-, ja haridusasutustega, noortetubadega ja Kehtna Kutsehariduskeskusega. Raamatukogupäevade ajal olid lugejaid teenindamas tuntud inimesed – vallajuhid Kehtna valla raamatukogudes, Raplas spordiajakirjanik Marko Kaljuveer. Kehtnas korraldati tänuüritus raamatukogu tegevust toetanud ettevõtjatele, asutustele ning aktiivsetele lugejatele. Soetati juurde infotehnoloogilisi ja tehnilisi vahendeid virtuaalkoolitustel, seminaridel, jne osalemiseks (kõlarid, mikrofonid ja veebikaamerad). Kogude korrastamisel kustutati fondist aegunud ja lagunenud teavikud ning eemaldati üleliigseid eksemplare. Uuendati kohaviitu ja paigutusindekseid. Laste lugemisharjumuste kujundamiseks ja arendamiseks võeti osa vabariiklikest, maakondlikest ja vallasisestest lugemisprogrammidest. Viidi läbi suvelugemisprogramm „Raamatubingo“, toimusid Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk teekond“ teematunnid. Rapla Keskraamatukogus pikendati alates 1. septembrist lahtiolekuaega. Raamatukogu on tööpäeviti lugejatele avatud 9 tundi päevas, 10-19. Koroonaviiruse mõju TEENUS Raamatukoguteenuseid pakkudes lähtuti Vabariigi Valitsuse, Kultuuriministeeriumi, Terviseameti ja kohaliku omavalitsuse korraldustest, juhistest ning soovitustest. Samuti arvestati otsuste tegemisel mõistlikkuse piires haruraamatukogude piirkondlikke eripärasid. Raamatukogu teenuse kättesaadavus oli tagatud kogu aeg, kuid osa raamatukogusid rakendas kontaktivaba teenindust 10. märtsist –30. aprillini. Raamatukogu de lahtiolekuaegades valdavalt muudatusi ei toimunud. Raamatukoguhoidjad vastasid lugejate päringutele raamatukogu lahtiolekuaegadel telefoni ja e-posti teel 8-9 tundi tööpäevas. Tellitud teavikud said lugejad kätte raamatukogus selleks kohandatud paigast. Ette tellitud raamatud pakiti ja varustati lugeja nimega. Võimalus oli tagastada raamatuid tagastuskastidesse. Kohapeal oli loodud võimalus lugeda värskeid perioodikavä ljaandeid, kusjuures järgiti ruumi 25% täituvuse nõuet. Viiviste arvestus oli peatatud. Ei toimunud huvitegevust. Alates 3. maist taastus raamatukogus tavapärane teenindus. Lugejad ja töötajad kandsid maske, hoiti distantsi ja jälgiti ruumide täituvust, kontrolliti immuniseerimise ja Covid-19 läbipõdemise tõendeid üritustest osavõtjatel. Koroonaviiruse levik oli ettevõtmisi takistav tegur. Sündmuste korraldamine siseruumides oli keelatud . Esines juhuseid, kus koroonapuhangud nullisid initsiatiivi teha koostööd lasteaiaga. Piirangute ajal laenutasid paljud lapsevanemad lastele raamatuid (mudilastele, kooli soovituslik kirjandus) ise. Statistika näitas laste raamatukogukülastuste vähenemist. TARISTU Rapla Keskraamatukokku ja Märjamaa Valla Raamatukokku rake ndati tööle Cleveroni raamatukapp, kuhu lugejatel on mugav tellida ja saada sealt teavikud kätte kontaktivabalt 24/7 . Kapi ostu rahastas kultuuriministeerium projektitaotluse kaudu. TÖÖKORRALDUS Raamatukoguhoidjatele võimaldati Kohilas ja Raplas ühel päev al nädalas teha kaugtööd ajal, kui koroonaviiruse levik oli väga kõrge. Maskikandmise kohustus kehtis aasta lõpuni. Desinfitseerivad vahendid olid kõigile kättesaadavad. Ürituste tegemisel kontrolli ti osalejate COVID tõendeid. Kohilas olid üritused eelregistreerimisega, et tagada hajutatus. Laste ja noorte üritused ning raamatukogutunnid olid vaid ühele rühmale või klassile korraga. PARIMAD UUED PRAKTIKAD Koroonaviiruse levikust tulenevaks väljakutseks võib pidada veebiseminaride ja -koosolekute pidamist ning valmisolekut õppida selleks uusi oskusi aga ka võimalust osaleda veebikoolitustel. Veebiseminaridena toimusid I poolaastal Rapla Keskraamatukogu korraldatud maakondlikud raamatukogutöötajate kokkusaamised, mille kohta töötajad märkisid, et need olid küll informatiivsed, kuid ei asenda silmast-silma kokkusaamisi. Piirangute perioodi kestel võimaldas Kohila raamatukogu lugejatel tellida endale raamatuid kontaktivabalt koduukseni Kohila alevi piires. Tegevus jätkus terve aasta vältel. Teenust kasutavad liikumisvaegusega vanemad lugejad. Kontaktivaba teenindus ei asenda tavapärast teenuste osutamist ja veebikoosolek ei asenda tööalaseid reaalseid kontakte, vaid on uus lisavõimalus. Info raamatukogu teenuste ja ajutise töökorralduse kohta ei jõua kõigini. Vanemaealistel pole sageli elektroonseid võimalusi ja oskusi lugemisvara valida ja reserveerida. Piirangud tõid kaasa raamatukogude põhinäitajate languse. Juhtimine Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud : Kehtna raamatukogu koosseisu kuuluvad Eidapere, Ingliste, Järvakandi, Lelle ja Valtu raamatukogud. Kokku pakub teenust 6 raamatukogu. Kohila vallas on kaks rahvaraamatukogu: Kohila ja Hageri raamatukogu. Mõlemad raamatukogud on eraldi valla allasutused. Koostöö mõlema raamatukogu vahel on h ea. Raamatukogu nõukogu puudub. Märjamaa Valla Raamatukogu koosseisu kuuluvad struktuuriüksustena 8 haruraamatukogu: Haimre, Kivi-Vigala, Laukna, Sipa, Teenuse, Vana-Vigala, Valgu ja Varbola. Kokku pakub raamatukoguteenust Märjamaa vallas 9 raamatukogu. Kivi-Vigala haruraamatukogu juurde kuulub Päärdu välisteeninduspunkt. Vallasisene raamatukogudevõrk on hea ja võimaldab raamatukoguteenuse laialdast kättesaadavust valla elanikele. Kinnitati Märjamaa Valla Raamatukogu nõukogu uus 5-liikmeline koosseis. 2021.a toimus üks raamatukogu nõukogu koosolek. Rapla Keskraamatukogu koosseisu kuulub 11 haruraamatukogu: Alu, Hagudi, Juuru, Järlepa, Kabala, Kaiu, Kodila, Kuimetsa, Purku, Raikküla ja Vahastu raamatukogud. Järlepa raamatukogu juurde kuulub Härgla ja keskraamatukogu juurde Kuusiku välisteeninduspunkt. Kokku pakub raamatukoguteenust Rapla vallas 12 raamatukogu. Rapla Keskraamatukogu nõukogu oli koos kaks korda. Arutati sõiduki puudumisega kaasnenud probleeme, mälukeskuse algatamist ja kavandamist, raamatukogu ürituste korraldamist pandeemia ajal, raamatukogu maja ruumilahendust ja renoveerimist seoses täiskas vanute gümnaasiumi sulgemisega. Eelarve Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Põhieelarve Seisuga 31.12.20. € Seisuga 31.12.21 € Muutus % Eelarve kokku 1321,496 1364,191 3,2% sh keskraamatukogu 580,264 615,268 6,0% Personalikulu 883,882 906,574 2,6% sh keskraamatukogu 413,959 438,265 5,9% Kompl ekteerimiskulu 238,727 253,735 6,3% sh KOV-lt 166,508 178,404 7,1% sh riigilt 71,771 74,661 4,0% sh keskraamatukogu 96,780 109,955 13,6% sh KOV-lt 68,696 80,793 17,6% sh riigilt 28,084 29,162 3,8% Infotehnoloogiakulu 41,727 41,379 -0,8% sh keskraamatukogu 19,258 19,677 2,2% * Maakonna raamatukogude eelarve tulu oli kokku 1669,403 eurot, jooksev eelarve 1364,191 eurot. Rapla Keskraamatukogu eelarveandmed on esitatud tabelis koos 11 haruraamatukoguga. Rapla Keskraamatukogule kanti üle esimest korda jooksva aasta (2021) eelarvesse eelmisel aastal (2020). Kasutamata jäänud eelarve jääk suurendas jookseveelarvet 6% ja andis võimaluse hankida raamatukogule uue sõiduki. Rapla Keskraamatukogu eelarvele lisandus investeeringu tulu 268 822 eurot peahoone renoveerimiseks. Maakonna keskraamatukogu eelarve oli kokku 913 160 eurot, millest omavalitsuse tulu oli 782 113 eurot, riigi toetus 127 095 e urot . Riik toetas raamatute laenutuskapi ja tagastuskapi ostmist summas 9360 eurot, raamatukogude arendamise projekti 1100 euroga, ürituste projekte 560 euroga ja Raplamaa Mälukeskuse projekti 1340 euroga. Muudest allikatest laekus eelarvesse 3952 eurot, millest 2055 eurot oli Raplamaa Mälukeskuse projekti tulude katteks omavalitsusliidult ja 1897 eurot omatulu. Personalikulu tõus maakonnas 2,6% oli mõjutatud keskraamatukogu töötajate töötasu eelarve vahendite 5,9% suurenemist. Kohila ja Märjamaa valla raamatukogudes jäi personali kulu eelneva aastaga võrreldes samaks, Kehtna vallas vähenes 3%. Rapla Keskraamatukogus tõsteti 2020. aasta töötasu jääk 2021. aasta eelarvesse. Töötajate põhipalk jäi 2019. aasta tasemele, kuid töötajatele sai taas maksta preemiaid ja tulemustasu . Komplekteerimiseks eraldatud summad maakonnas suurenesid 15 008 euro võrra. Riik eraldas enam 2890 eurot ja oma valitsused 11 896 eurot , millele lisandub tulu muudest allikatest. Komplekteerimissumma kokku moodustas 18,6% jookseveelarvest, 2020. aastal oli 18%. Rapla Keskraamatukogu komplekteerimissumma moodustas jookseveelarvest 18%, 2020. aastal oli see 16,7%. Märjamaa vald toob oma aruandes välja, et komplekteerimiskulud moodustavad raamatukogu eelarvest 16%. Arvestades asjaoluga, et elanike arv vallas taas vähenes, suurenesid komplekteerimiskulud väga vähesel määral. 2021. aastal eraldati riigilt elaniku kohta 2,24 eurot ja omavalitsuselt 6,75 eurot (2020. aastal riigilt 2,14 ja omavalitsuselt 6,65 eurot). Komplekteerimiskulu vähenes 4% Kehtna vallas, sealhulgas omavalitsuse toetus teavikutele vähenes 7%. Kohila raamatukogus suurenes komplekteerimiskulu 9%, sealhulgas omavalitsuse vahendites suurenes 13%. Hageri raamatukogus suurenes komplekteerimiskulu ligi 5%. Investeeringud infotehnoloogiasse jäid maakonnas praktiliselt samaks, vähenedes 0,8%. Valdade kaupa: Raplas suurenesid 2,2%, Kehtnas 4% ja Märjamaal 5%, ning Kohilas vähenesid 5% seoses rendikulu vähenemisega. Kohila Raamatukogu teenis valla eelarvesse omatulu 1129 EUR Projektid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud summa Projekti üldmaksumus Projekt “Netikirjariini lõpuürituse korraldamine” Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt Jaanuar - mai 2021 260 € 615 € Huvihariduse ja huvitegevuse t äiendav riiklik toetus Kohila raamatukogule 2021 2135 € 2135 € Omavalitsuste „Huvihariduse ja huvitegevuse teenuse pakkuja toetus“. Lugemishuvi arend amine, h uvitegevuse toetamine Märjamaa vallas 2021 3000 € 3000 € Projekt “Luulelõunad Rapla Keskraamatukogus 2021. a suvel” Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupilt Mai - september 2021 300 € 390 € Kriisiabi - era ja KOV kultuurikorraldajate teenuste ümberkorraldamine „Teavikute kontaktivaba laenutamine ja tagastamine 24/7“ Kultuuriministeerium 07.06- 30.09.2021 9360 € 9784 € Kriisiabi - era ja KOV kultuurikorraldajate teenuste ümberkorraldamine”. Raamatukapi soetamiseks kultuuriministeeriumilt (Märjamaa raamatukogu) 07.06- 30.09.2021 7320 € 7494 € Avame joonistades raamatu sisu. Rapla vallavalitsuselt Kabala raamatukogu. Oktoober 2021 – mai 2022 120,60 € 156,60 € Projekt Raamatukogude arendamine „Hea tekstiloome ja eesti ametikeel“ Kultuuriministeerium Oktoober-november 2021 1100 € 1358 € Eraisikute tegevustoetus/annetus (Märjamaa raamatukogu ) 2021 260 € 260 € Kohila raamatukogu Riikliku toetusega sai jätkuda algklassiõpilaste muinasjutu-kunstitoa huviringi tegevus kahele rühmale. Huviringi juhendab Kohila gümnaasiumi õpetaja Heli Rohtla, kellega on sõlmitud käsundusleping. Huviringis käis 26 last. Huviring tutvustab õpilastele eesti ja maailma lastekirjandust ning arendab kujutavat mõtlemist, loovust ja fantaasiat läbi käelise tegevuse (joonistamine, maalimine, meisterdamine). Lisaks rahastati huvihariduse toetusega laste suvelugemise programmi. Märjamaa Valla Raamatukogu Märjamaa valla huvihariduse- ja huvitegevuse toetusest viidi läbi laste- ja noorte lugemisprogrammid „Loeme koos“ ja „Suvelugemise bingo“. Toetusest moodustasid 2355 eurot huvitegevuse korraldamise, läbiviimise ja vahendite kulud, 250 eurot transpordikulu, 395 inventari soetamise kulu (paberlõikurmasin). Programmides osales kokku 118 last. Rapla Keskraamatukogu Eesti Kultuurkapitali toetuste abil tänati Netikirjariini lõpuüritusel tublimaid osalejaid ja kuulati loodusmatkade korraldaja Romet Vaino esinemist. Luulelõunaid korraldati neli, projektitoetus oli kahe Luulelõuna läbiviimiseks. Kabala haruraamatukogus toimus projekti „Avame joonistades raamatu sisu“ raames novembris ettelugemine ja joonistamine. Teema oli „Karupoeg Puhh“, osalejad olid algklasside õpilased. Rahastuse eest soetati pastellid, paberid, näitus e rakendamiseks riputusjõhvid, konksud ja klambrid. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Kehtna Raamatukogu koosseisu kuulub kümme töötajat, nendest kaheksa raamatukoguhoidjat (kooseis 7,5), puhastusteenindaja (koosseis 0,25) ja direktor. Haruraamatukogude raamatukoguhoidjate koosseisud jaotuvad järgmiselt: Eidapere 1,0, Ingliste 0,5, Järvakandi 2,0, Kehtna 2,0 (sh üks töötaja 0,5 Keavas ja 0,5 Kehtnas), Lelle 1,0, Valtu 1,0. Raamatukogud on avatud kasutajatele kuuel päeval nädalas Järvakandis, viiel päeval Eidaperes, Kehtnas, Lelles ja Valtus, kolmel päeval Inglistel. Kahe töötajaga Järvakandi haruraamatukogu on võimalik hoida lahti ka puhkuste ajal. Teised haruraamatukogud on töötaja puhkuse ajal suletud. Kehtna Raamatukogus muutusid alates maikuust raamatukogude lahtiolekuajad. Kolmapäeviti avatakse raamatukogud kell 14. Hommikupoolset tööaega kasutatakse töökoosolekuteks ja koolitusteks. Kolmapäeviti toimuvad ka maakondlikud seminarid. Piirkonna elanikele on kõik raamatukogudes pakutavad teenused kättesaadavad. Kohila r aamatukogu koosseis on 7,2 töökohta. Aasta lõpus oli täidetud 6,2 töökohta. Sügisel lahkus töölt kauaaegne pearaamatukoguhoidja. Tema tööülesandeid hakkas täitma senine raamatukoguhoidja. Töötajate töökoormus on kasvanud. Kavas on võtta 2022. aastal tööle uus töötaja vabanenud raamatukoguhoidja ametikohale. Märjamaa Valla Raamatukogu koosseisu kuulub 18 töötajat, nendest 2 vanemraamatukoguhoidjat (koosseis 2,0), 11 raamatukoguhoidjat (8,95), majandusjuhataja (1), koristaja (0,5), majahoidja (1) ja direktor. Haruraamatukogude raamatukoguhoidjate koosseisud jaotuvad järgmiselt: Haimre 0,5, Laukna 0,6, Sipa 0,6, Teenuse 0,5, Valgu 1,0 (2 töötajat 0,5 töökoormusega), Kivi-Vigala 1,0, Vana-Vigala 1,0 ja Varbola 1,0. Raamatukoguhoidja kutset omab 11 ja kõrgharidust 4 raamatukoguhoidjat. Rapla Keskraamatukogus piken dati 1. septembrist lahtioleku aega hommikul ühe tunni võrra. Nüüd on raamatukogu argipäeviti lugejatele avatud 9 tundi (10-19) ja laupäeviti 10-15. 2021. aastal oli Kuusiku välisteeninduspunkt jätkuvalt avatud ühel päeval nädalas – teisipäeviti. Esimesel poolaastal oldi avatud 11.00–16.00 ehk 5 tundi. Pärast suvepuhkust vähendati lahtiolekuaega 2 tunni võrra, põhjenduseks külastajate minimaalne huvi kell 14.00–16.00. Uus lahtiolekuaeg 11.00–14.00 (ehk 3 tundi) võeti teadmiseks ja ei põhjustanud probleeme. Kokku on keskraamatukogu avatud 53 tundi nädalas. Kaheksas Rapla Keskraamatukogu haruraamatukogus: Alus, Hagudis, Kabalas, Raikkülas, Kaius, Järlepas, Purkus ja Juurus on 1,0 koosseisulist ametikohta. Septembris jäi Juuru haruraamatukogu töötaja tööle 0,5 ametikohaga ja raamatukoguhoidja, kes töötas Kuimetsa haruraamatukogus 0,75 ametikoormusega, alustas septembrist tööd 0,5 kohaga Juurus ja 0,5 kohaga Kuimetsas. Kuimetsas vähenes raamatukogu lahtiolekuaeg. 0,5 ametikoha koormusega töötab Vahastu haturaamatukogu ja 0,7 ametikoha koormusega Kodila haruraamatukogu. Kodila töötaja täidab tööülesandeid ka Alu haruraamatukogus ja Purku raamatukoguhoidja töötab ühel päeval nädalas Raplas. Rapla linnas oli aasta lõpul kokku 12 erialatöötajat ja 4 haldusega seotud töötajat. Kokku töötas 2021. aasta lõpus Rapla Keskraamatukogu 28 töötajat, neist osalise ajaga 9. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Vaatamata Covid-19 piirangutele osalesid raamatukoguhoidjad koolitustel. Pakuti erinevatel teemadel veebikoolitusi. Osaleti ERÜ, TÜ, Adden d a, Juunika, Eesti Keele Instituudi jt. koolitustel, teabe- ja erialapäevadel, muinasjutukonverentsil. Positiivse tagasiside sai Loone Otsa koolitus „Hea tekstiloome ja eesti ametikeel“. Kehtna Raamatukogu kaks töötajat osalesid ERÜ korraldatud suveseminaril Hiiumaal ja kaks töötajat Tartu Ülikooli Suveakadeemias. Veebikoolitustel omandas viis töötajat teadmisi Aleksander Sibulale pühendatud erialapäevalt Tallinna Keskraamatukogus, üks töötaja osales muinasjutukonverentsil ja „Lugemisisu“ stardikoolitusel. Kaks Kehtna Raamatukogu töötajat alustasid õpinguid Eesti Rahvusraamatukogu korraldataval raamatukoguhoidja kutsekoolitusel. Kahel viimasel aastal on Kohila raamatukogus olnud raske planeerida koolitustel osalemist seoses Covid-19 olukorraga. Raamatukogu tuleb hoida avatuna ka nendes tingimustes. Seda enam on hea meel, et maakonna keskraamatukogu korraldas raamatukogutöötajatele mitmeid koolitusi ja veebiseminare. Mais õnnestus korraldada ise Kohila valla rahvaraamatukogutöötajatele õppereis Tallinnasse. Õppereisi käigus külastati Mati Undi ja Vilde muuseume ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. 2021. a osalesid Märjamaa vallaraamatukogu töötajad 7 koolitusel, neist 4 olid veebipõhised. Osalejaid oli kokku 15. Rapla Keskraamatukogu korraldas septembris töötajatele õppereisi Türile. Külastati Türi Raamatukogu uutes ruumides, Türi Põhikooli, Eesti Ringhäälingumuuseumi ja Wile Alpaca Farmi. Õppereisi eesmärk oli täiendada teadmisi seoses mälukeskuse loomisega. Kuimetsa ja Rapla raamatukoguhoidjad osalesid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) korraldatud maaraamatukogude suveseminaril. 3 raamatukoguhoidjat Rapla Keskraamatukogust ja 1 Purkust osalesid Tallina Keskraamatukogu korraldatud Aleksander Sibulale pühendatud erialapäeval. Osaleti dokumendi arhiveerimise, tuleohutuse, avalikus sektoris korruptsiooni ennetamise, töökeskkonna voliniku, isikuandmete jne. koolitustel. Suvekoolis „Kasutajakesksed avalikud teenused raamatukogudes“, mida korraldasid Rahvusraamat ukogu ja Kultuuriministeerium, osales 2 töötajat. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Rapla Keskraamatukogu korraldas seitse seminari/koolitusest, millest neli viidi läbi veebi keskkonnas. Üksinda töötavale raamatukoguhoidjale on hea osaleda veebiseminaril, kuna raamatukogu sulgemine on lühiajalisem või puudub üldse. Kõigi seminaride üleviimist veebipõhiseks siiski ei pooldata, kuna tuntakse vajadust saada kolleegidega kokku ja vahetult tööalaselt suhelda ning RVLi teostada. Maakondlik raamatukoguhoidjate õppesõit toimus augustis Viimsi Raamatukokku ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukokku. Raamatukogupäevade avamisel Tartu Ülikooli raamatukogus käidi Rapla Keskraamatukogu sõidukiga. Koolituse aeg Koolituse teema Koolitaja Koolituse maht/kestus Raamatukoguhoidjate arv/ KOV-de arv Eelarve/Koolituseks kulutatud summa 12.02 Siseveebi kasutamise koolitus P. Linnamäe 2 60/4 veebiseminar 03.03 Töö kogudega, statistika RIKSI-s, statistika kogumise alused Rapla KRK 1,5 54/4 veebiseminar 03.03 Kirjandusliku õpiringi ülevaade uutest raamatutest Rapla KRK 1,5 54/4 veebiseminar 28.04 Uued raamatud kirjastuselt Varrak, kiired päevaprobleemid Rapla KRK ja Krista Kaer, kirjastus Varrak 3 51/4 veebiseminar 26.05 „Kellele see raamat on“ ja „Laste lugemisest Metsikus Läänes“ Krista Kumberg, Jaanus Kõuts, Lääne Maakonna Keskraamatukogu 3 56/4 veebiseminar 25.08 Väljasõit Viimsi Raamatukogusse ja EKAsse Rapla KRK 8 Õppesõit 29.09 Seminar-nõupidamine. Kirjanduslik õpiring - uus kirjandus Rapla KRK 5 25/4 20.10 Väljasõit Tartu Ülikooli Raamatukogusse raamatukogupäevade avamisele Rapla KRK 8 7/3 24.11 Hea tekstiloome ja eesti ametikeel Loone Ots, Juunika Koolitus 7 25/4 15.12 Seminar-nõupidamine. Aruandluse korraldus. Aasta kokkuvõtted Rapla KRK 7 35/4 Märjamaa valla raamatukoguhoidjad toovad aruandes välja, et hindavad kõrgelt ja peavad väga vajalikuks kogude komplekteerimisel raamatute tut vustusi. Valgu haruraamatukogu raamatukoguhoidja: „ Maakonnaraamatukogu poolt korraldatud koolitused on alati väga huvitavad, sealt saab tihti teavet uudiskirjanduse kohta (kirjanduslik õpiring, kohtumised kirjastuste esindajatega). Vajadusel saab alati infotehnoloogialast nõu ja abi ning viiakse läbi sellesse valdkonda kuuluvaid koolitusi“. Positiivne tagasiside oli Märjamaa valla raamatukoguhoidjatelt Rapla Keskraamatukogu poolt korraldatud ja Juunika Koolituse läbi viidud Loone Otsa koolitusele „Hea tekstiloome ja eesti ametikeel“ . Märjamaa valla raamatukoguhoidjatele korraldas Rapla KRK 2020. aastal statistiliste aruannete infotunni 10.02.2021.a Märjamaa Valla Raamatukogus. Aastalõpu seminar/nõupidamine 2021. aasta aruandluse korraldamisest toi mus Paisu talus ja korraldati Märjamaa Valla Raamatukogu ja Rapla Keskraamatukogu koostööna. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised olid seotud erialatööga, raamatukogu- ja kodulooliste teemadega, esinemised avalikel üritustel, töökorralduse tutvustamisel, lugemisprogrammide korraldamisel ja läbi viimisel lasteasutustes, koolides, noortekeskustes jm. Esinemised leiavad aset ka teematundide läbiviimisel või ettelugemistel. 2.4.4 Erialahariduse omandamine . Üks Rapla Keskraamatukogu haruraamatukogu töötaja õpib Tallinna Ülikoolis infoteaduse magistriõppes. Valgu haruraamatukogu raamatukoguhoidjale omistati raamatukoguhoidja kutse (tase 6) järgnevaks kümneks aastaks. 2021. aasta novembrist asusid Eesti Rahvusraamatukogu korraldataval koolitusel erialast raamatukoguhoidja kutset omandama 2 Kehtna Raamatukogu töötajat. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Hageri raamatukogu juhataja Anneli Vesiallik nimetati maakonna parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Kohila raamatukogust töölt lahkudes sai pearaamatukoguhoidja Tiiu Talu Kohila valla tänukirja. Märjamaa valla tänukaardiga avaldati tunnustust südamega tehtud töö eest raamatukogus raamatukoguhoidjatele Vilma Tervele (Valgu haruraamatukogu) ja Tiiu Oppile (Märjamaa raamatukogu). Kehtna Vallavalitsus tunnustas Kehtna Raamatukogu raamatukoguhoidjat Evelin Saaret kino näitamise eest Keava välisteeninduspunktis. Rapla Keskraamatukogust lahkus töölt Katrin Niklus, keda tunnustati Rapla Vallavalitsuse ja Kultuuriministeeriumi tänukirjadega ning ta pälvis ERÜ 2021. aasta teenetepreemia, mis anti üle 2022. aasta veebruaris. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine LISA 3 Rapla Keskraamatukogu Juuru haruraamatukogu sai uued ruumid kohaliku põhikooli hoones. Paranes töökeskkond, kuid ruumivajadus on endiselt päevakorral. Toimusid Kaiu haruraamatukogu ruumide ehitusalased nõupidamised ja ettevalmistustööd raamatukogu sisustuse hankeks. Hagudi ja Kodila raamatukogudesse on pikad juurdesõidud, mis teevad raamatukogu külastamise ebamugavaks. Purku haruraamatukogu vajab remonti. Rapla Keskraamatukogu peahoones vahetati aknad, 3 välisust ja katus. Ehitustööde lõpetamine oli planeeritud 2021. aasta lõppu, kuid lepingut pikendati tarnete raskuse tõttu 2022. aasta jaanuari lõpuni. 2022. aastal jätkub raamatukogu hoone renoveerimise protsess. Augusti lõpuga lõpetas töö Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ja kogu hoone on raamatukogu bilansis. Raamatukogu sai aasta lõpul pinda juurde, kuid seoses akende ja katuse remondiga ei olnud neid ruume võimalik kasutada. Kehtna valla raamatukogudest vajavad remonti Keava välisteeninduspunkt (soojustamine), Järvakandi (lifti vajadus), Valtu raamatukogule on vaja leida uued ruumid. Märjamaa vallas vajavad haruraamatukogudest investeeringuid Kivi-Vigala ja Valgu (katuse vahetus) ning Teenuse (küttesüsteemi uuendamine.) Väikeremondi vajadus on Sipa, Laukna, Teenuse, Varbola ja Vana-Vigala haruraamatukogudes. Kohila vallas vajab laiendamist Hageri raamatukogu. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Rapla maakonna 29 raamatukogust on liikumispuudega inimestele 18 raamatukogus juurdepääs tagatud. See võimalus puudub 11 raamatukogul. Need on Kehtna valla Järvakandi ja Valtu kogud, mis paiknevad kolmandal ja teisel korrusel. Märjamaa valla Teenuse, Sipa ja Valgu haruraamatukogud asuvad teisel korrusel, mis on eriti raskendavaks asjaoluks liikumispuudega inimestel raamatukogu külastamiseks. Kaldtee puudub Varbola raamatukogul. Rapla vallas ei pääse ratastooliga Hagudi, Kaiu, Kuimetsa, Purku ja Raikküla raamatukogudesse. Rapla Keskraamatukogul on olemas liikumispuudega inimesele juurdepääs esimesele korrusele. Teisele korrusele liikumispuudega inimene ei pääse. Rekonstrueerimise käigus paigaldatakse lift. Kohila raamatukogu II korruse lugemissaali pääseb liikumispuudega inimene trepiliftiga, kuid sellel puudub nõudlus. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 2021. aastal oli maakonnas 130 arvutitöökohta, millest lugejate kasutuses 67 arvutit. WiFi leviala on kõikides raamatukogudes. Kehtna Raamatukogu kulutas infotehnoloogiale 2021. aastal 8973 eurot. Sellega saadi raamatukogule töökorras ja piisava jõudlusega põhiriistvara. Kehtna Raamatukogul on kokku 25 arvutitöökohta, neist kasutajate käsutuses on 14. Raamatukogul on Telia püsiühendus, interneti kiirus on 30/10MB. Aasta jooksul vahetati välja aegunud riistvara. Valdavalt oli kasutuses operatsioonisüsteem Windows 10. Teenust pakub Telia Eesti AS. Kohila Raamatukogus kulus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale 4614 eurot. Raamatukogu soetas kaks all-in-one tööarvutit lugemissaali letitöötajatele. Raamatukogu rendib Radicenter OÜ-lt kodulehe veebimajutust. Vahetus valla IT tugi. Andmevara AS asemel pakub seda nüüd Tieto Estonia. Kohila ja Hageri raamatukogudel on kokku 12 arvuti töökohta ja lugejate käsutuses on neist 5. Märjamaa Valla Raamatukogul on kokku 45 arvutitöökohta, millest kasutajate jaoks on 27 ja töötajate arvuteid 18. Kõik Märjamaa valla raamatukogud varust ati 2021. aastal virtuaalseks suhtluseks vajalike mikrofonide, kaamerate ja kõlaritega. Infotehnoloogilist riistvara uuendati Vana-Vigala, Valgu ja Haimre haruraamatukogudes. Märjamaa Valla Raamatukogu IT tehniliseks toeks on määratud valla IT-spetsialist. Infotehnoloogiliste probleemide lahendamisel raamatukogudes on tihti väga pikk ooteaeg. Selline olukord on raamatukogude tööd pärssiv. Rapla Keskraamatukogu. Põhiline arendustegevus IT valdkonnas puudutas kahe veebilehe uuendamist: 1) Rapla maakonna raamatukogude infoleht - https://raplamaarmk.raplakrk.ee . Infoleht on mõeldud raamatukogude omavahelise siseinfo edastamiseks. 2) Rapla Keskraamatukogu koduleht - https://www.raplakrk.ee . Töö uue kodulehe arendamisega kestis pikka aega. Suures plaanis uus koduleht töötab ning täiendava materjali lisamine jätkub. Toimus Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevuse lõpetamisest tingitud arvutivõrgu ümberkorraldamine ja loodava mälukeskuse IKT vahendite planeerimine. Teisele korrusele paigaldati valvekaamerad. Kõik Rapla valla raamatukogud on varustatud virtuaalseks suhtluseks vajalike mikrofonide, kaamerate ja kõlaritega. Valla raamatukogudes on kasutajate jaoks 19 lugejaarvutit. Mõned raamatukogud hindavad internetikiiruse ja WiFi levi heaks, teistel on sellega probleeme. IT tugi on enamasti telefonikõne kaugusel olemas. Juuru haruraamatukogu aruandest: „Noorema põlvkonna huvidest lähtuva tehnoloogia, nt graafikalaud, 3D printer või virtuaalreaalsuse seadmed, soetamiseks vahendeid pole“. 3. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et viimaste aastate andmeid võrreldes saab öelda, et huvi raamatute vastu on oluliselt vähenenud. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus. Raamatukogudes huvipuudust tunda ei ole, raamatuid hangiti tavapäraselt. Muret teeb teavikute hinna tõus. Raplamaa rahvaraamatukogudesse osteti 2021. aastal teavikuid 253 735 euro eest. Komplekteerimissumma oli 15 008 euro võrra suurem kui mullu. Riigieelarvest finantseeritav teavikute toetuse summa Rapla maakonna rahvaraamatukogudele suurenes koos suvise lisaeraldusega 10 860 euro võrra. Omavalitsuste eraldised sõltusid valla võimalustest: Kohilas suurenesid 13%, Kehtnas aga vähenesid 7%. Kuus raamatukogu osales Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu projektis. Koroonapiirangud mõjutasid selgi aastal raamatukogude külastamist. Kõigis raamatukogudes tegeldi aktiivselt kogude korrastamise ja paigutamisega, kustutati aegunud, lagunenud ja muil põhjustel mittevajalikke teavikuid. Kuna mitmed kogud said kohaviidaprinteri, siis ühtlustati kohaviitu ja asendati kulunuid. Kuimetsa raamatukoguhoidja: „2021. aastal keskendusin kogu korrastamisele, eemaldasin teavikuid, mida ei olnud keegi enam kui kümme aastat laenutanud, samuti eemaldasin lagunenud või määrdunud teavikud ning asendasin vanad kohaviidad uutega.” 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Maakonna raamatukogud komplekteeritakse kehtivat seadusandlust jälgides. Kogud on universaalsed, arvestatakse kasutajate erinevate huvide ja vajadustega. 2021. aastal hakati kasutama uut maakonna raamatukogude infolehte Wordpressi keskkonnas. Vahastu raamatukoguhoidja märkis aruandes: „ Rapla maakonna raamatukogude infolehel olevad tellimislehed on suureks abiks eriti seetõttu, et saab ülevaate, mida tellivad teised maakonna raamatukogud. Peamiselt jälgin Kaiu haruraamatukogu raamatute soetamisi ning vajadusel saab mõne huvipakkuva raamatu hankimisel kokku leppida.“ 2020. aastal käivitatud raamatute RVL ring toimib hästi ja tagab kogude parema kasutamise maakonnas. Suurim kasu on just liigikirjanduse osas, samas kui menukamad juturaamatud püütakse oma kogusse hankida. Kehtna Raamatukogu komplekteerib kohaliku omavalitsuse raha eest teavikud 100% kaubandusvõrgust. Põhiline tarnepartner on AS Rahva Raamat, vähesel määral Apollo Kauplused OÜ. Nii soovitakse ka jätkata. Kohila raamatukogus s oetati 2178 eksemplari: komplekteeriti 2132 eksemplari teavikuid ja 46 uut ajakirja aastakäiku. Komplekteeriti 81 teavikut rohkem kui möödunud aastal. Märjamaa valla raamatukogudesse hangitud 4353 teavikust (raamatud) olid 7,86% annetused. Olulise osa annetustest moodustasid Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu projekti kaudu saadud laste- ja noorteraamatud kolme Märjamaa valla raamatukokku. Rapla Valla raamatukogudesse osteti 2021. aastal teavikuid summa s 109 954,46 eurot, riigi raha moodustas sellest 27% (29 161,68 eurot). Kultuuriajakirjandust telliti kogudesse 1058,1 euro riigi toetuse eest ning valla raha kulus ajakirjanduväljaannete tellimiseks 17 694,26 eurot. Rapla Keskraamatukokku hangitakse suuremas eksemplaarsuses teoseid, mida koolide õppekavades käsitletakse ja RVL-i teel saavad neid kasutada teistegi raamatukogude lugejad. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) 2021. aastal osteti Raplamaa raamatukogudesse 15 446 eksemplari raamatuid (aasta varem 14768). Hangitud raamatutest 77% moodustas ilu- ja lastekirjandus. Komplekteerimisvalikute tegemine, eriti väikeses raamatukogus, on jätkuvalt keeruline. Kuimetsa raamatukogu aruandest: „Jälgin, milliseid teoseid on auhinnatud, kuid tihti ei ole need lugejate esimeseks valikuks ning kipuvad riiulitele seisma jääma.“ Rapla maakonna raamatukogude töötajad toovad välja, et lugejad eelistavad Eesti autorite teoseid, neid hangitaksegi kõige rohkem. Aruandeaastal osteti maakonda K. Aareleiu raamatut “Vaikne ookean” ja O. Osolini „Kus lendab part?“ kumbagi 27 eksemplari, I. Lemberi raamatut “Teine viiul” 26 eksemplari, P. Simoni „Murakamoosi“, H. Petsi „Ööliblikatantsu“, B. Rohelennu „Kes tappis Otto Mülleri ?“ ja A. Sepa „Kui selgub tõde“ kõiki 25 eksemplari ja paljusid teisigi üle 20 eksemplari. Väga populaarsed olid endiselt Petrone Prindi “Minu…” sarja raamatud, M. Mätase “Minu Kihnut” lisandus näiteks 27 ja M. Pesti “Minu Kuressaaret” 24 raamatut. Elulood leiavad samuti alati lugeja – Ita Everist ilmunud kahte väljaannet lisandus Raplamaa raamatukogudesse kokku 39 eksemplari, A. Veesaare kirjutatud raamat Helgi Sallost ja H. Kaio “Vestlused Priiduga” on samuti paljudes kogudes. Mitmed kirjastused annavad välja meie klassikute teoste uustrükke ja võimalust kogu kaasajastada kasutavad kõik raamatukogud. O. Lutsu “Soo” osteti kahekümnesse kogussse. Tõlkeraamatute hulgast olid menukaimad L. Riley Seitsme õe sarja ja N. May Väikese nurgapoe sarja raamatud, samuti Põhjamaade kriminullid. Huvi võõrkeelsete, eriti ingliskeelsete raamatute vastu kasvab, oma osa mängib selles koolide õppekava. Võõrkeelseid raamatuid osteti 253 eksemplari. Raamatukogudes jälgitakse reserveeringute nimekirju ja laenutuste järjekordi ning võimalusel hangitakse eksemplare juurde. Märjamaa valla aruandest: “Järjekordade tekkimisel saab kaubandusvõrgust ise ostes operatiivselt suurendada menuteoste eksemplaarsust. Samuti oleme arvestanud järelkomplekteerimisel koolis kohustuslikku lugemisvara. Järjekordi tekitasid meedias reklaamitud teosed ja populaarsete sarjaraamatute uute osade ilmumine.” Maakonna raamatukogud peavad oluliseks koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega, nende soovid ja ettepanekud püütakse komplekteerimisel arvesse võtta. Suurendamaks/värskendamaks laste ja lapsevanemate huvi raamatukogudes pakutava vastu osteti Raplamaa raamatukogudesse 22 digitaalset jutupliiatsit ja hulk erinevaid raamatuid, mida jutupliiatsiga lugeda. Raamatukogutöötajad hoolitsevad selle eest, et laenutatav raamat näeks hea välja, selleks hangitakse kordus- ja uustrükke, mida praegu mitmeid ilmub. Hagudi raamatukogu aruandest: “Veel mõned aastad tagasi ei raatsinud niigi nappi teavikute raha kulutada kordustrükkidele. Nüüd on see muutunud, sest inimesed on harjunud uute väljaannete silmasõbraliku teksti suuruse, reavahe, köite kvaliteedi ja mille kõigega veel, mis on mugavaks lugemiseks oluline.” Traditsiooniliselt jätkub koolikirjanduse ostmine kõigisse raamatukogudesse vastavalt rahalisele võimekusele, tihti suures eksemplaarsuses. Keskmine Raplamaale ostetud raamat maksis 2021. aastal 13,4 eurot, võrreldes eelmise aastaga pole kallinemine suur – 0,2 eurot, aga selle põhjuseks on suures eksemplaarsuses ostetava lastekirjanduse mõistlik hinnatase ja raamatute hankimine allahindlustelt. Oluline on, et mõned kirjastajad (näiteks Varrak, Ilmamaa) teevad raamatukogudele hulgi müües lisasoodustut. Selge suundumus on raamatu hinna tõusule ja see teeb murelikuks. E-raamatuid Rapla Keskraamatukokku laenutuskeskkonna puudumise tõttu ei komplekteerita, teised raamatukogud toovad lisaks välja kasutajate huvipuuduse. Annetusena ja muul moel lisandus kogudesse 2021. aastal üle 1400 eksemplari raamatuid, see moodustab kogu juurdetulekust ca 8%. Suuremas eksemplaarsuses lisandusid Raplamaa kogudesse koduloolised raamatud “Kaitseliidu Rapla malev” ja T. Tõnissoni “Kildudest korjatud”. Annetusena jõudis raamatukogudesse 81 võõrkeelset raamatut. Kohila raamatukokku k omplekteeritud raamatutest moodustasid eestikeelsed raamatud 90%, venekeelsed 6% ja ülejäänud võõrkeelsed, peamiselt inglisekeelsed raamatud 4%. Esimest korda laenutati ingliskeelseid raamatuid meie raamatukogus rohkem kui venekeelseid raamatuid. Venekeelne kogukond on Kohilas jätkuvalt suur, kuid huvi ingliskeelse kirjanduse vastu kasvab. Märjamaa raamatukogu komplekteerib KOV poolt eraldatud teavikute soetamise summa (15000 eurot) eest otse e-raamatukauplustest, põhiliselt AS Rahva Raamatust, ajaviitekirjandust kirjastuse Ersen soodusmüükidelt. Kasutatakse palju ka järelkomplekteerimise võimalust populaarseks osutunud raamatute puhul. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 2021. aastal telliti Rapla maakonda ajakirju 86 eri nimetust / 631 aastakäiku, annetusena lisandus 135 aastakäiku. Ajalehti osteti 244 aastakäiku (27 nimetust), annetati 51 aastakäiku. Ajakirjandusväljaannete tellimine kallineb, mitmed raamatukogud märkisid seda aruannetes negatiivsena. Kohila raamatukogu aruandes nenditakse: „P erioodika komplekteerimise summa suurenes, kuid saime tellida vähemas mahus väljaandeid. Perioodika hinnad kallinevad, pidime tegema valikuid ja mõne ajakirja tellimise lõpetama. Jälgime laenutuste arvu ja otsustame selle järgi.” Raamatukogude kasutajate huvi tõusu ajakirjanduse vastu tõid välja paljud raamatukogutöötajad. Varbola raamatukogu aruandest: „Lugejad eelistavad tellimise asemel lugeda perioodikat raamatukogus.“ Rapla valla väiksemad raamatukogud tõid aga välja, et suurenenud komplekteerimissumma lubas uuendada/suurendada ajakirjandusväljaannete valikut ja see sai lugejatelt positiivse tagasiside. 3.1.3 Auviste komplekteerimine 2021. aastal osteti Rapla maakonda 11 ja annetusena saadi hoiuraamatukogust Eesti filmiklassika sarjast 77 auvist. Probleemiks on auviste kasutamine. Ootustele vastav ja ajakohane kohapeal kasutamise võimalus on vaid mõnes kohas. Kohila raamatukogu aruandest: „Auviseid komplekteerime hetkel minimaalselt. Videoid saab vaadata kohapeal raamatukogu videotoas. Õpetajad soovivad laenutada kirjandusteoste põhjal tehtud mängufilme koolitunnis kasutamiseks. Muusikaplaatide komplekteerimiseks ei ole viimastel aastatel lugejate nõudlust. Pöörame tähelepanu kui ilmuvad uued audioraamatud või kirjandusteoste põhjal uued mängufilmid. Neid võimalusel komplekteerime“. Kogude mitmekesistamiseks ja kasutajaile erinevate võimaluste pakkumiseks osteti Raplamaa raamatukogudesse 106 eksemplari lauamänge, sealhulgas koduloolist kaardimängu "Eesti mäng: Rapla vald: 108 põnevat küsimust valikvastustega!”. 3.2 I nventuurid, mahakandmised Inventuuri viis 2021. aastal läbi Kohila raamatukogu. Kogudest kustutati 20 142 arvestusüksust teavikuid, 94% neist raamatud. Märjamaa valla aruandest: „Mahakandmise protsessis hinnatakse teaviku füüsilist olukorda, olulisust (nt koduloolisus, kirjanduslik väärtus, jne), uue trüki olemasolu, laenutuste intensiivsust viimase 10 aasta jooksul.“ 2021. aastal kustutati Kohila raamatukogus kokku 2481 eksemplari teavikuid: 2469 raamatut ja 12 auvist. Kustutati rohkem teavikuid kui juurd e saadi. Kogu ringlus oli 0,9. Raamatukogude töötajad mõistavad kogude puhastamise olulisust, Lelle raamatukoguhoidja märgib aruandes: „Raamaturingluse näitaja oli 2021. aastal 0,5 (2020. aastal 0,4). Ringlus on natuke tõusnud ja seda tänu paljude riiulil seisvate ja pikka aega kasutuseta olnud teavikute mahakandmisele“. Mahakandmisele tuleb kindlasti jätkuvalt tähelepanu pöörata. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 2021. aastal olid Raplamaa raamatukogud lugejatele avatud 5800 päeva, mis on eelmisest aastast tunduvalt rohkem (2020 – 5136 päeva), kuid ikka vähem kui pandeemiaeelsel ajal 2019. aastal (6131 päeva). Füüsiline juurdepääs raamatukogudele paranes, kuid mitmed raamatukogud, sh keskraamatukogu teenindasid lugejaid kontaktivabalt. Rapla Keskraamatukogule ja Märjamaa raamatukogule paigaldati 2021. aasta sügisel Kultuuriministeeriumi projektitoetuse abil raamatukapid kontaktivaba laenutuse teostamiseks. Hagudi, Kaiu ja Lelle raamatukogudes osutatakse postiteenust vastavalt omavalitsuste ja Eesti Posti vahel sõlmitud lepingule. Rapla Keskraamatukogus töötab Piletimaailma müügipunkt. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Avaliku teabe seaduse alusel on kodanikel õigus kasutada juurdepääsu teabele raamatukogude arvutite kaudu. Kõik maakonna raamatukogud pakkusid selle teenuse alast nõustamist ja juhendamist. COVID tõendite väljatrükid ja digilugu.ee kasutamised olid 2021. aasta II poole aktiivsemateks ja uuteks teenusteks AIPi arvutite tarvitamisel. Enamik teenusevajajaist olid pensioniealised inimesed, kes vajasid raamatukogutöötaja abi ning juhendamist. Kohila raamatukogus oli külastajate kasutada avalikus internetipunktis (AIP) neli lauaarvutit. 2021. aastal kasutati AIPi arvuteid 466 korral 150 kasutaja poolt. Märjamaa valla kõikides raamatukogudes oli tagatud juurdepääs avalikule teabele. Avalikku Internetipunkti (AIP) kasutati 1511 korral. Rapla Valla raamatukogudes on külastajate kasutuses 19 arvutit. Põhiliselt kasutati avalikke arvuteid mitmesugustele e-teenustele ligipääsuks. Raplas, keskraamatukogu AIP-s registreeriti 1652 arvutite kasutuskorda, see on 346 võrra vähem kui 2020. aastal. Vähenemise põhjuseks oli kevadine eriolukord, mil arvutite kasutus oli lubatud vaid eelneva etteregistreerimisega ainult ametlikeks asjaajamisteks ja detsembris katkestati ajutiselt seo ses akende vahetusega AIPi töö. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused . Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 2021. aastal kasutas raamatukogude teenuseid 11 765 inimest ehk 35% (2020. aastal 36%) Raplamaa elanikest, sellest Hageris 25%, Kohilas 31%, Kehtnas 29%, Märjamaa ja Rapla valdades 38% elanikest. Põhinäitajate langus on seotud piirangutega koroonaviiruse leviku ajal, kui teenust osutati kontaktivabalt. Vähenemine on tingi tud ka ühiskondlikust hoiakust vähendada kontakte miinimumini. S uur hulk oli inimesi, kes on mingiks ajaks raamatukoguteenuste kasutamisest loobunud, ei julgeta käia ka üritustel. Kivi-Vigala haruraamatukogu raamatukoguhoidja märgib: „Lugejate ja külastajate arv väheneb. Seda tingib piirkonna elanike vananemine, huvide ja eelistuste muutumine, muude meediakanalite rohkus.“ Lugejate arvu langusest 2/3 langeb keskraamatukogu arvele. Kogu oli lisaks kontaktivabale teenindusele aasta esimeses pooles, suletud a kende vahetuse tõttu detsembris, teenindus häiritud alates oktoobrist Vähenesid virtuaalkülastused. Virtuaalkülastusi oli Kehtna vallal 26 935, Märjamaa vallal 39 376. Kohila vallal 16 136. Kõik põhinäitajad tõusid Kohila vallas . . . Raamatu-kogu Lugejad 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 12061 11317 - 744 Sh keskk koos harukogudega 5362 4623 - 739 Raamatu- kogu Külastused 2020 Külastused 2021 Muutus (+-) Virtuaal-külast. 2020 Virtuaal-külast. 2021 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 168 559 153 152 - 15 407 186 073 144 358 - 41 715 Sh keskk koos harkogudega 69 395 59 495 - 9900 76 660 61 911 -14 749 Raamatu- kogu Laenut-d 2020 Laenut-d 2021 Muutus (+-) Päringud* 2020 Päringud* 2021 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 257 735 249 745 - 7990 8651 7047 - 1604 Sh keskk koos harukogudega 114 294 102 123 -12 171 2532 2143 - 389 *Infopäringud . Kehtna raamatukogu märgib aruandes, et üks päringute vähenemise põhjusi on nende registreerimata jätmine. Rapla Keskraamatukogu kasutas valikstatistikat, mis päringute arvu tuntavalt suurendas. Raamatu-kogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel osalejate arv Virtuaalürituste järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. rmtk 26 21 18 521 554 Sh kesk koos harukogudega 26 21 18 521 554 *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel osalejate arv Virtuaalkoolituste järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. rmtk 1 0 Sh kesk koos harukogudega 2 0 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatu-kogu Virtuaalnäituste arv 2020 Virtuaalnäituste arv 2021 Virtuaalnäituste külastajate arv 2020 Virtuaalnäituste külastajate arv 2021 Linna/maak. rmtk 8 8 183 14 Sh keskk koos harukogudega 3 3 14 Virtuaaalürituste, -koolituste ja - näituste puhul märgivad aruandjad, et neil puuduvad oskused neid korraldada ja vajatakse vastavat koolitust. 4.3 RVL teenindus Võrreldes eelmise aastaga on maakonnas RVL teeninduse näitajad suurenenud. 2020 2021 RVL välja 4771 9084 RVL sisse 3944 8206 Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenust pakuvad ja kasutavad kõik Raplamaa raamatukogud. Toimub RVL ring kesk raamatu kogu transpordiga kord-paar kuus etteteatatud marsruudil ja ajal. Raamatukoguhoidjad tõid välja selle suure kasuteguri ja andsid kiitva hinnangu. Raamatute liikumine on kiirem ja teavikuid saab mugavamalt vahetada ka kaugemate raamatukogudega. Kaiu raamatukogu aruandest: “RVL teenindus Rapla maakonnas on heal tasemel. Vastavalt marsruudile saab konkreetsest raamatukogust vajaliku teaviku tellida. Enamus lugejaid on teadlikud RVL teenusest.” Eriti jõudsalt on RVL suurenenud Kehtna vallas, mille aruandes märgitakse: „Kindlat süsteemi RVLi toimimiseks pole välja kujunenud. Raamatuid liigutatakse iganädalaste direktori sõitudega haruraamatukogude vahel. RVL toimub ka raamatukoguhoidjate enda initsiatiivil leitud võimalustel ning Rapla Keskraamatukogu seminar-nõupidamiste päevadel”. 4.4 Laste- ja noorteteenindus Raamatukogud peavad laste- ja noorteteenindust väga tähtsaks ning selle juures oluliseks koostööd lasteasutustega ja koolidega. Lasteteenindusele mõjub hästi suvelugemisprogrammi korraldamine ja osalemine Eesti lastekirjanduse Keskuse projektides. Purku haruraamatukogu aruandest: „Laste-ja noorteteeninduses teen koostööd Purku lasteaiarühma ja noortetoaga. Kuna mõlemad asutused asuvad raamatukoguga ühes majas, siis on väga hea koos üritusi planeerida ja läbi viia“. 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Kirjanduse komplekteerimisel arvestatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja keskkogu soovitusi. Raamatukogudesse telliti auhinnatud raamatuid, vahetati välja kulunud teavikuid. Raplamaa raamatukogud tegid koostööd kohalike koolide ja lasteaedadega, nende soovid ja ettepanekud püüti komplekteerimisel samuti arvesse võtta. Kooliprogrammides käsitletavast kirjandusest hangiti uustrükke ja lisaeksemplare. Noorte jaoks on huvipakkuvad ingliskeelsed raamatud väljaspool kooli õppekava. Juuru raamatukogu aruandest: “2021. aastal oli rõhk laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel, st kogusse ostetud raamatutest moodustas laste- ja noortekirjandus 32%.“ Kohila raamatukogu toob välja väga hea koostöö kohalike koolidega: “Komplekteerime uut laste- ja noorteraamatut. Soetame auhinnatud lastekirjanduse puhul tavaliselt topelteksemplarid ja järelkomplekteerime koolikirjandust. Kohila alevis on kaks kooli. Kohustusliku kirjanduse laenutamine rahvaraamatukogust kasvab. Rahvaraamatukogu kanda on ka erinevates kirjandusmängudes v ajaminevate trükiste hankimine . Abistasime nii mõisakooli kui gümnaasiumi algklasside õpetajaid ettelugemis päeva kirjanduse valikul. P alju oleneb õpetajast, kas ta suudab lapsi motiveerida osalema. Alati püüame tulla vastu ja aidata kirjanduse valikul.” Rapla Keskraamatukogus osteti aruandeaastal valla raamatukogudesse muuhulgas R. Rohu “Jutte loomadest” ja A. Perviku Paula sarja raamatuid 10 eksemplari, E. Raua “Naksitralle”, J. Rannapi Agu Sihvka lugusid ja E. Bornhöhe “Vürst Gabrieli” 5 eksemplari. Lapsed armastavad endiselt taat Pettsoni ja kass Findust, kogudesse lisandus nende seiklustest 24 uut raamatut. Iga uus Lotte raamat leiab kohe lugeja, samuti M. Keräneni jalgpallipoiss Armando. Raplas, keskraamatukogus osutusid populaarseks digiteeritud-helindatud lasteraamatud noorematele. Uus formaat pakkus põnevust. Keskmiselt osteti laste-ja noortekirjandust 32% kogude raamatute juurdetulekust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse projekti „Lugemisisu“ laste- ja noorteraamatud (472 eksemplari) olid täienduseks kuuele rahvaraamatukogule ja kahele kooliraamatukogule. Kõik liitunud raamatukogud märgivad ära selle võimaluse positiivset ja mitmekesistavat mõju raamatukogu töös lastega. Raamatukogudesse on tellitud lasteajakirju: Täheke, Hea Laps, Miki Hiir, Minu Maailm, Mesimumm ja nädalaleht Postimees Juunior. 4.4.2 Laste- ja noorteraamatukogu kasutamine Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 2021. aastal lasteteeninduse arvnäitajad Rapla maakonnas vähenesid ainult külastuste osas, mis oli tingitud eriolukorrast. Lapsed külastasid raamatukogu 23 % vähem kui 2020. aastal. S amas laenutuste arv suurenes 8 % . Kevadise kontaktivaba laenutuse ajal ja ka hiljem laenutasid lastele raamatuid sageli vanemad. Rmtk Lug-d 2020 Lug-d 2021 Muutus (+-) Külast-d 2020 Külast-d 2021 Muutus (+-) Laenut 2020 Laenut 2021 Muutus (+/-) Linna/maak. rmtk 3263 3135 -128 48 855 39 690 -9165 30 775 33 340 +2565 Sh keskk koos harukogudega 1171 930 -241 14930 12 020 -2910 10 103 9442 -661 Sipa, Varbola, Hagudi, Juuru, Kabala ja Purku raamatukogudes tõusid kõik näitajad. Kuueteistkümnes raamatukogus tõusis laenutuste arv, üheksas külastuste arv ja kaheteistkümnes lugejate arv. Märgiti ära, et koduõppel olevad lapsed laenasid rohkem raamatuid, et sisustada vaba aega lugemisega. Kohila raamatukogus suurenes lugejate arv ja laste laenutuste arv suurenes 19%. Lugejate TOP10-s oli 8 poissi. 5.-9. klasside õpilastele suunatud kirjandus paigutati vastloodud noorteosakonda ja noort eosakonna lugemissaali. Märjamaa Valla raamatukogu toob välja, et lastest lugejate arv on jõudnud taas peaaegu 2019. aasta tasemele. Märjamaa harukogus id külastasid vanavanemate juures olevad lapsed. Raplas, keskraamatukogus laste külastuste arv langes 24 %. Vähenesid ka laenutuste ja lugejate arvud vastavalt 7 % ja 26 %. Positiivseks võib pidada, et õpetajad soovitavad referaatide koostamisel kasutada internetist leitava materjali asemel rohkem raamatute abi. 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Suuremalt jaolt saab laste lugemisharjumuste kujundamine alguse käima õppimisega. Esmatähtis on vanemate suhtumine raamatutesse. Raamatukogus käimise harjumust aitavad lastes kujundada erinevad tegevused ja üritused raamatukogus ning raamatukogude tihe koostöö koolide ja lasteaedadega. Lastele pakuvad lisaks raamatutele huvi interaktiivsed mängud, lauamängud, huvitavad näitused ja muud põnevad tegevused raamatukogudes. Tähtis on ka soe ja siiras jutuajamine raamatukoguhoidja ja lapse vahel. Noored ja lapsed alustavad raamatukogus raamatute valimist üldjuhul uudiskirjanduse riiulist, seega on oluline, et sellel riiulil valik pidevalt uueneks. Noorte huvi kirjandusteoste vastu tekitab meedia, sõprade soovitused ja raamatu põhjal valminud film/sari. 2021. aasta oli ürituste ja muude laste ning noorte tegevuste läbiviimiseks mullusest parem. Laste grupid osalesid üritustel ja tulid veetma raamatukogudes vaba aega. 2021. aastal toimusid kohtumised kirjanikega, ettelugemised, raamatukogutunnid, muinasjutu- ja meisterdamistunnid, töötoad ja erinevad lugemisprogrammid. Kui ei saanud minna lasteaeda, saadeti sinna raamatuid. Õpetajad koostöös raamatukogudega mitmekesistasid soovitusliku kirjanduse nimestikke , et lapsed ei peaks olema mures ühe kindla raamatu hankimise pärast. Selline valikuvabadus annab lapsele võimaluse lugeda teda huvitavat raamatut ja nii säilib/kasvab ka lugemishuvi. Raamatukogud osalesid maakondlikel ja vabariiklikel lastele suunatud kirjanduslikel mängudel/võistlustel, nt Netikirjariin, ettelugemisvõistlus „Ega mets tühi ole“, „Lugemisisu“, „Mina näen nii“. Ettelugemisvõistlustest ja suvelugemisest ilmusid kokkuvõt vad artiklid maakonna ajalehes. Märjamaa Valla Raamatukogu auruandest: „Sel aastal alustasime uue teenusega lasteaedadele – raamatukogutund lasteaias. Lasteaiarühma õpetajad saadavad meile kuu teemad ja meie paneme selle alusel kokku teema käsitlemiseks vajalikud raamatud. Selle tarbeks lasime õmmelda raamatukogu kotid, kuhu mahutada kõik vajaminev. Tagasiside on positiivne ja meiegi oleme väga rahul – uued raamatud leiavad kiirelt kasutamist. On märgata, et õpetajad soovitavad ja võtavad oma programmi rohkem neid raamatuid, mis on mõne üritusega rohkem tähelepanu saanud.“ Kohila Raamatukogu aruandest: “Kohila raamatukogus alustas juba 3. hooaega muinasjutu -kunstituba, kus tutvustatakse eesti ja maailma lastekirjandust ning joonistatakse koos kunstiõpetajaga. Lugude kuulamine arendab laste mõtlemis- ja kuulamisoskust, käeline kunstitegevus kujundab mõtlemist, fantaasiat ja loovust. Ringi tegevuses õpitakse kasutama erinevaid kunstitehnikaid ja materjale.“ Rapla Keskraamatukogus viidi läbi kõik 2021. aastaks planeeritud lastele suunatud tegevused ja üritused peale muinasjutuõhtute mudilastele. Lisaks oli mitu uut ettevõtmist. Võimalusel kutsuti lapsed klassidega raamatukogusse üritustele ja vajadusel käidi teematunde tegemas koolides kohapeal. Läbi aasta oli käimas mitu raamatutega seotud programmi. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused : LISA 4 Laste- ja noorte suvelugemise programmi formaat muudeti 2021. aastal kogu maakonnas Suvelugemise bingoks, milles osalesid 1.-9. klasside õpilased. Bingo formaat võimaldas rohkem põnevust, mängulisust, mitmekülgsemaid valikuvõimalusi lugemises ja sisu määratlemisel. Bingokaardid olid koostatud erinevate raskusastmetega. Loetu põhjal täidetud küsitluslehed edastati õpetajatele. Õpetajad arvestasid suvelugejate lugemist. Osalejate arv 2021. aastal oli 298 last ja 3 täiskasvanut. Aastal 2020 oli 237 o salejat, mis oli 12,5% vähem. Märjamaa valla raamatukogus lõpetati lugemisprogramm PROTO avastustehases Noblessneri valukojas. Lõpuürituse koht oli valitud laste silmaringi avardamiseks, raamatufaktide kinnistamiseks ning õhu-, mere,- ja maismaaliikurite valdkonna leiutistega tutvumiseks. Kohila Raamatukogu aruandest: „ Kõigi, vähemalt kolm raamatut lugenud laste vahel, loositi välja auhinnad. Tublimale 40 lugejale ja tagasiside kirjutajale toimus lõpupidu raamatukogu õuealal augusti lõpus. Lastele rääkis põnevaid lugusid lähemast ja kaugemast minevikust kirjanik Jaak Juske ning paukuvaid, põnevaid ja maitsvaid katseid tegi „Teadusteater Teeme Keemiat”. 2021. aastal toimus ettelugemise võistlus pealkirja all „Ega mets tühi ole“. Võistlusel osales 18 last maakonna kuuest koolist. Võistluse võitis Kohila Mõisakooli õpilane, kes esindas Raplamaad Tallinnas üleriigilisel ettelugemise võistlusel. Kohila ja Märjamaa raamatukogudes toimusid loomingulised töötoad kirjanik ja kunstnik Kerttu Soansiga, kes luges ette jutu "Viirpapagoid Mango ja Kangi" raamatust "Inimene puudlinahas". Valmisid vahvad illustratsioonid. Töötuba toimus kunstikonkursi „Mina näen nii 3“ osavõtjatele. Märjamaa raamatukogus eksponeeriti projektis osalenud laste kunstitöid. Maikuus toimus Kohila gümnaasiumi 9. klasside lõpukell, mille raames viidi läbi suur orienteerumismäng Kohila alevis ja lähiümbruses. Kohila raamatukogu õuealal etendasid üheksandikud Aleksei Tolstoi ja Niamh Sharkey raamatu „Hiigelsuur naeris“ (Draakon &amp; Kuu, 2013) järgi humoorikaid lühilavastusi. Kohila Raamatukogus jätkus lugemiskoera projekt. Teraapiakoera individuaalseid lugemistunde viis läbi Kohila gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Katrin Barnabas koos lugemiskoer Nubluga. Maakondlik internetipõhine kirjandusmäng „Netikirjariin” V-VIII klassidele jätkus kevadel individuaalsena. Mängu põhiformaat oli sama, mis eelmistel hooaegadel. Alustas 22 õpilast 10-st maakonna koolist, lõpetas 20 osavõtjat. Vähene osavõtjate arv viitas sellele, et võistkondlik mäng pakub rohkem huvi ja õpetab tegema koostööd. Iga mänguvooru järel loositi osavõtjate vahel üllatusauhindu, mis oli mängu ajaloos esmakordne. Eesmärgiks oli kaasata võimalikult palju osavõtjaid. Netikirjariini pidulikul lõpuüritusel vaadati ühiselt kodutöid, jagati auhindu, söödi torti ning kuulati loodusmeest ja matkajuhti Romet Vainot. Uut hooaega 2021. aasta sügisest alustas kirjandusmäng „Netikirjariin” jälle võiskondliku mänguna. Kohe suurenes osavõtjate arv. Sügishooajal alustas 23 võistkonda ja individuaalvõistlejat laste koguarvuga 59. 2021. aasta üheks tippürituseks oli Lastekirjanduse Keskuse ja Iloni Imedemaa algatatud Ilon Wiklandi kohvernäitus „Pikk, pikk teekond”. Selle käigus viidi läbi palju teematunde, mis kevadel jäid piirangute tõttu meie maakonnas pooleli. Sügishooajal oli võimalus jätkata. Kokku said maakonnas osa kohvernäituse teematundidest 786 last, teematunde oli 90. Sügisel olid menukad Põhjamaade kirjandusnädala raames toimunud ettelugemised hommikuhämaruses. Loeti ette Ahvenamaa kirjaniku Karin Erlandssoni raamatut „Pärlipüüdja. Legend silmaterast” ja lasteaiaealistele Tove Janssoni „Muumitrolli sügist”. Lisaks ettelugemisele said lapsed ja noored teadmisi Ahvenamaast nii pildis kui sõnas. Rapla Keskraamatukogus osales üritustel 403 kuulajat alates lasteaialastest kuni põhikooli lõpuni. 2021. aastal pakuti Rapla Keskraamatukogus ja mujal raamatukogudes lastele ja noortele võimalust külastada jõulutubasid. Toimusid üritused „Hommik jõulujutuga”. Sel aastal lisandus Raplas ettelugemisele väike aisakellade ja kuljuste näituse tutvustus ning lühike jutuajamine vana aja jõuludest. Loeti ette, vesteldi jõuluootusest, lauldi jõululaule ja pakuti piparkooke. Kokku käis jõuluhommikutel 191 osalejat Rapla koolidest ja lasteaedadest. Kehtna raamatukogus toimus jõulukaunistuste meisterdamine. Rapla Keskraamatukogu korraldatud noorteüritus toimus Rapla Gümnaasiumis, kus õpilastega kohtus kirjanik Bir k Rohelend. Osales 106 inimest. Kevadise distantsõppe ajal toimus Rapla Keskraamatukogu ja Purku raamatukogu õuealadel „Lugemisretk”. Raamatukogu õuealal olid erinevatesse punktidesse segamini paigutatud raamatulehekülgede nummerdatud tekstid. Lastel tuli numbrite järjekorras joosta ringi ja lugeda raamat läbi. Märtsis loeti raamatut „Muumide talveraamat” ja mais „Muumide kevad”, Purkus „Rä ja metsloomad”. Klassijuhatajad suunasid õpilasi lugema ning lastel toimus lugemise tund ja kehaline kasvatus korraga. Kokku oli osa lejaid Raplas 229 ja Purkus 25. Märjamaa Valla Raamatukogu osales Piret Pääri korraldatud lugude jutustamise festivalil "Üks ei ole ühtegi". Sihtgrupiks jutufestivalil olid 4.-5. klasside õpilased. Vanem kooliaste kohtus ajaloolase ja kirjaniku Jaak Juskega. Märjamaa valla huvihariduse projektis osaledes viidi valla raamatukogudes läbi lugemishuvi arendavad lugemisprogrammid „Loeme koos“, mis su unati nooremale vanuseastmele. Läbi aasta korraldati raamatukogudes laste- ja noortekirjanikega seotud raamatute väljapanekuid, näitusi laste töödest, korraldati rahvakalendritähtpäevadele pühendatud üritusi, viidi läbi töötubasid, rühmakoolitusi, nuputamisüritusi, filmiõhtuid. Järvakandi Raamatukogus toimus üritus „ Öö raamatukogus” I-III klassi õpilastele. Laukna Raamatukogus olid koostöös lasteaiaga ürituste sarjad „Eesti lastekirjanikud” ja „Erinevate riikide lastekirjandus”. Alu raamatukogus toimus kolmel päeval laste loovuslaager „Rak ett 69”, milles osales 15 last. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 750 808 154 Raamatukogud kindlustasid oma kasutajatele vajadusel koduteeninduse. Seda pakuti liikumispuudega inimestele (ka ajutise liikumispuudega) ja eakatele, kellele oli raamatukokku tulek raske ning kes olid teatanud soovist saada raamatukoguteenust kodus. Põhiteenuseks oli laenutamine, aga ka e-teenuse või nutiseadme abi. Raamatukoguhoidjad tegid koduteenindust sisetöötundide ajast. Koduteenindust pakkus 27 raamatukogu 29-st. Raamatukogud märgivad aruannetes, et hooldekodude patsientide teenindamine jäi 2021. aastal seoses koroonapiirangutega ära. Hooldekodu töötajad viivad omal vastutusel patsientidele raamatuid ja teatud aja tagant vahetatakse need uute vastu välja. Patsiendid võivad töötaja kaudu esitada oma lugemissoove. Raplas valmis hooldekodu psüühiliste erivajadustega inimestele. Raamatukogu sõlmis asutuse juhatajaga suulise kokkuleppe koostööks. Hooldekodu töötajad viivad omal vastutusel patsientidele raamatuid ja teatud aja tagant vahetatakse need uute vastu välja. Patsiendid võivad töötaja kaudu esitada oma lugemissoove. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond Raamatukogul on kohalikus elus roll vaimse, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnana. Põhiteenuste pakkumise kõrval saab raamatukogu toetada erinevaid tegevusi, liita erinevaid organisatsioone, ergutada sotsiaalset läbikäimist. 2021. aastal korral dati maakonna r aamatukogudes 314 üritust (2020– 392) ning 411 näitust/väljapanekut (2020 – 503). Üritustel osales 5385 inimest, mis on üle paari tuhande võrra vähem eelmisest aastast. Pandeemia aja piirangud keelasid siseürituste korraldamise esimesel poolaastal. Raamatukogud komplekteerivad, koguvad ja säilitavad kohalikku elu kajastavaid trükiseid, fotosid ja teisi kogukonna mälus tähtsaks peetavaid dokumente. Märjamaa Valla Raamatukogu aruandest: “Koostöös kohaliku MTÜ-ga alustasime Teenuse, Luiste ja Urevere külade elanike ja talude lugude kogumist, et anda 2022. aastal välja raamat piirkonna ajal oost läbi inimeste meenutuste.” Raamatukogudes on mü ügil koduloolise sisuga teosed. Rapla Keskraamatukogus toimunud Emakeelepäeva loengut ei saanud juba teist aastat märtsis läbi viia, see lükati septembrisse, mil Jüri Viikberg vestles teemal “Rapla aladega seotud murded ja väliseestlaste keelekasutus”. Loeng on veebivahendusel kõigile kättesaadav. 4.6.1 kohalikul tasandil Aruandeaastal arenes mälukeskuse loomise idee edasi. Seda arutati mitmel nõupidamisel. Raplamaa Omavalitsuste Liidu esitatud taotlus „Raplamaa Mälukeskus“ sai rahastuse Riigi Tugiteenuste Keskuse projektist „Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“. Projekti partneriks ja maakonnapoolseks rahastajaks on Raplamaa Omavalitsuse Liit. Raplamaa mälukeskuse tööd planeeritakse võrgustikupõhiselt, kus üheks aktiivseks pooleks ja kandvamaks jõuks on maakonna raamatukogud. Jätkuvalt tehti koostööd kohalike haridus- ja kultuuriasutustega, seltside, ringide ja mittetulundusühingutega, hooldekeskustega, omavalitsustega ja paljude eraisikutega. Koostöö toimub eelkõige läbi ürituste korraldamise ja vastastikuste teenuste pakkumise. Kehtna aruandest: “Külastajaterohkemad oli raamatukogupäevade raames toimunud tänuüritus innukamatele lugejatele, lugemist toetanud ettevõtjatele ja raamatukogu koostööpartneritele.” Märjamaa Valla Raamatukogu osales Märjamaa Folgil kasutatud raamatute laiendatud müügiga, mille tulu läks uute raamatute ostmiseks. Maal elamise päeval osalesid Vahastu, Kaiu, Kuimetsa ja Kabala raamatukogud. Rapla Keskraamatukogu võttis oma telgiga osa Jõulumaast Rapla keskväljakul. Koostöös kohalike omavalitsustega korraldatakse raamatu “Pisike puu” üleandmist. Viiakse läbi lugemisprogramme ja kohtumisi kirjanike, kunstnike jt. avaliku elu tegelastega. Toimuvad raamatuesitlused. Lelles oli kohtumine kirjanik ja muusik Mihkel Rauaga, Kehtna raamatukogudes viidi läbi täiskasvanute lugemisprogramm „Sügissärts“, Kohilas “Lugemise väljakutse”. Kohila raamatukogus käisid kohtumas kirjanik ja semiootik Valdur Mikita, ajakirjanikud Merit Raju ja Märt Treier, investeerimiskoolitaja Kristi Saare, Kohilas elav vene kirjanik Andrei Anissimov. Rapla Keskraamatukogus olid kohtumised Jüri Viikbergi, Viivi Luige, Birk Rohelennu ja Kaja Kallasega, Märjamaal Jaak Juskega. Leidis aset rida raamatuesitlusi: Märt Treieri „Eluolulised lood” Kohilas, Märjamaal ja Raplas, Hanno Ojalo „Läänemaa teises maailmasõjas” ning Riina Raudsiku „Helide tervendav jõud” esitlused Märjamaal. Yoko Alenderi koostatud raamatu „Alender“ esitlus toimus Vana-Vigalas, Teet Lainevee „100 aastat tiisikuse, kopsuhaiguste ja taastusravi” Seli mõisas” ja Ene Sepa „Minu Colorado” esitlus Raplas. Raamatukogud teevad koostööd kodu-uurijatega, koguvad ja pakuvad inimestele võimalust kodulooliste materjalide hoidmiseks ja säilitamiseks. Märjamaa raamatukogus oli Tõnu Mesila esitlusõhtu „Täna 80 aastat tagasi ehk Märjamaa lahing eel- ja järellugudega“. Samuti andis Märjamaa raamatukogu panuse iga-aastase Märjamaa valla kodulookonverentsi kordaminekuks koostades teemakohase näituse „Eesti NSV aegadest Märjamaa mail”. Rapla Keskraamatukogus esitleti koos teemakohase vestlusega Ants Tammari koostatud „Rap la kahe koolimajaga kooli lugu”. Aasta jooksul toodi Rapla raamatukokku kahe inimese mälestused Rapla tellisetehasest ja sealsest piirkonnast. Mälestused avaldati veebilehel. Raamatukogu foto- ja kodulookogu sai täiendust ühe inimese toodud materjalidega. Rapla valla 130. aastapäevaks valmis kesk raamatu kogus virtuaalnäitus “Kilde Rapla valla minevikust”, mis avaldati nii raamatukogu kui Rapla valla veebilehel. Kohila raamatukogus oli näitus möödunud aegade ajakirjandusväljaannetest „Siis kui internetti veel ei olnud: leide Hageri muuseumist, Kohila raamatukogust, kodudest, pööningult, keldrist jm”. Näituse koostas Kohila raamatukogu koostöös Hageri muuseumiga. Jätkuvad traditsioonilised ürituste sarjad nagu Luulelõunad ja Teetunnid raamatuga keskraamatukogus. Kabala raamatukogus leidis aset koolitus ja kontsert „Õhtu naistele“. Raamatukogupäevade ajal oktoobris käisid raamatukogudes lugejaid teenindamas tuntud kohalikud inimesed ja korraldati hulgaliselt kohtumisi ja näitusi. Ettelugemistega nii lastele kui täiskasvanutele tähistati Põhjamaade kirjandusnädalat. Raamatukogud pakuvad professionaalsetele ja harrastuskunstnikele näitusepindu, esinemise ning töötubade korraldamise võimalusi. Kohila raamatukogu suuremad näitused olid k ohaliku vabakutselise kunstniku Tarvo-Aro Meti vitraažinäitus „Värvilised ruudud”, Anne Ummalase käsitöönäitus „Sõrmed-varbad sooja, hobifotograaf Tiina Azojani näitus „Elurõõm”, kohaliku noore looja Heili Rungi isikunäitus „Ma hoian sul silma peal”, kunstiõpetaja Anne Aaspõllu loodusest inspireeritud kaks näitust, kohaliku pensionäri Helle Maali kollektsiooni näitus „Moonid”, õpetaja ja raamatukogu huviringi juhendaja Heli Rohtla kalligraafia näitus „Alfabeet valitseb”, Janne Maali mänguline näitus „Nukud &amp; miniatuurid”, noore kunstniku Liisimari Randjärve näitus „Siidimaal Vietnami traditsioonilistel Ao dai kleitidel” koos töötoaga. Mär jamaa valla raamatukogudes oli: Ülle Pritsi õlimaalide näitus „Mere-värvides“, stendinäitus „Põllu- ja kodumajanduslik eriharidus Eestis“, TYPA näitus kõrgtrükitehnika mitmekesisusest „Linoleumist kartulini”, M. Karpenko fotonäitus „Seened“ ja „Ukraina 30. iseseisvuse aastapäevale pühendatud näitus“, Vivian Schotowsky maalinäitus ja hõbeehete näitus „Uus-Meremaa floora ja fauna“, Anne Aaspõllu maalinäitus „Mõni kivi“, noorte kunstnike illustratsioonide näitus „Mina näen nii“, kaitseliidu meenete näitus Heiki Magnuse erakogust, Juta Hiielo „Suveniirsõrmkübarad“ ja portselanimaalide näitused. Rapla keskraamatukogus korraldati Märjamaa ja Kehtna kunstikoolide õpilaste tööde näitused, Jaak Kadariku portreemaalide näitus “Omakandi helged hinged” ja Ehalill Halliste gobeläänide näitus “Pae peal”, Raplamaa õpilaste kujutava kunsti konkursi “Oma silmaga” tööde valiknäitus, Daniel Vaariku/Joonas Sildre koomiksinäitus “Solidaarsus vs Blackface”, Mahtra Talurahvamuuseumi kogust näitus meeste puutööriistadest (ka Juuru raamatukogus), Hermes Sarapuu maalinäitus “Minu maastikud V”, Rapla mustritega kinda- ja sokinäitus Anne Ummalase kogust, klaasikunstnik Tarvo-Aro Meti vitraažinäitus “Kirjud ruudud”, Heiki Magnuse riigikaitsestruktuuridega seotud esemete kogu näitus, aisakellade ning kuljuste näitus Tõnu Veileri kogust, Riina Schuttingu decoupage-tehnikas valminud käsitööraamatute näitus koos töötoaga. Juuru raamatukogus olid näitused: „Vanad kooliõpikud. Maateadus/geograafia“ ja „Leninist-Stalinist kuni karumõmmini. Nõukogudeaegsed aabitsad“. 4.6.2 riiklikul tasandil Koostööpartnerid on järgmised: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) – koolitused, suveseminarid Eesti Lastekirjanduse Keskus – koolitused, lugemisprogrammid, üleriigilised projektid Eesti Rahvusraamatukogu – erialased koolitused, nõupidamised, statistika Eesti Hoiuraamatukogu – komplekteerimine ETKA Andras – täiskasvanud õppija nädal Tallinna Keskraamatukogu – e-raamatute laenutamine ELLUst, koolitused Omniva postipunktid, mis vastavalt lepingutele kohalike omavalitsustega, on Lelle, Kaiu ja Hagudi raamatukogudes. Raplas, keskraamatukogus asub Piletimaailma müügipunkt. Märjamaa Valla Raamatukogu tegi koostööd SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumiga, Eesti Põllumajandusmuuseumiga, Trüki- ja paberikunstikeskusega. Kohila Raamatukogul on hea koostöö Nahakunstnike Liidu ja Eesti Köitekunstnike Ühendusega. 2021. aastal toimus kaks näitust. Rapla Keskraamatukogu koostöö Sillamäe raamatukoguga päädis videoprojektiga “Eesti luuleklassika”. Koostöö oli ka Rapla Gümnaasiumiga. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rapla Keskraamatukogus plaaniti juba 2020. aasta septembris 5 Rapla valla raamatukogu töötajaga Erasmus+ projekti raames sõita Taani Aarhusi raamatukokku õpirändeprojektile, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükkus see 2021. ja seejärel 2022. aastasse. Võeti osa veebi teel konverentsi ettevalmistavast üritusest Voice of Next Library 12.-16. aprillil ning koostati oma postkaart selle kohta, kuidas COVIDi ajal raamatukogudes töö käib ja lugejaid teenindatakse. Samuti sai vaid veebi vahendusel osaleda ülemaailmsel raamatukogutöötajate konverentsil NEXT LIBRARY 3. juunil. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 2021. aastal viidi Rapla maakonnas läbi 126 rühmakoolitust ja 545 individuaalkoolitust. Kahjuks ei kajasta kõik aruanded koolitustel osalejate hulka, kuid enam-vähem samad arvud olid ka eelmisel COVIDi aastal. Märgatavaid muutusi viimaste aastate lõikes individuaalkoolituste teemades ei olnud. Abi vajasid eelkõige eakamad inimesed. Abistati nutiseadmete kasutamisel: sõnumite saatmine, seadistamine, interneti kasutamine, äppide allalaadime ja kasutamine; e-keskkondade kasutamisel: e-kirjade saatmine, sõidukaartide isikustamine, tulu- ja tervisedeklaratsioonide täitmine, internetipanga ja paberivaba ARK-i kasutamine, väljatrükkide tegemine, fotode töötlemine, e-poe kasutamine, tutvumisportaalide ja sotsiaalmeedia kontode haldamine, digiallkirjastamine, ID-kaardi kasutamine ja sertifikaatide uuendamine, e-piletite ostmine, CV-koostamine, trükiste tellimine, RIKSWEBi ja e-PRIA kasutamine, Maa-ameti kaardirakenduse kasutamine, SAAGA, GENI ning eesti.ee ja digilugu.ee portaalide kasutamine. Rühmakoolitusteks on peamiselt raamatukogutunnid lasteaialastele ja algklasside/põhikoolide õpilastele. Noorematele õpetati raamatukogu kasutamist, vanematele uurimustööde ja referaatide materjalide otsimist RIKSWEBis jt andmebaasides. Raamatukogud üürivad koolituste läbiviimiseks ruume välja teistele asutustele, samuti annavad nad pinda ringide tööks (Järlepa, Purku). Kohila raamatukogu aruandest: „ Ruume kasutasid vallavalitsus ja valla haridusasutused: Kohila Keskkonnahariduskeskus, Kohila mõisakool, Kohila vallavalitsus, Kohila gümnaasium, Kohila Männi ja Sipsiku lasteaed, Kohila naiskodukaitse jaoskond, Camphilli küla ja ka Eesti Keskkonnahariduse Ühing.” 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Raamatukogu teenuste kohta leiab infot raamatukogude kodulehtedelt, ajaveebist, omavalitsuste kodulehtedelt, sotsiaalmeediast. Aruandeaastal uuendati Kohila, Rapla ja Kehtna raamatukogude veebilehti. Teenuste turunduses on olulised avalikus ruumis olevad kuulutused erinevatel infostendidel välireklaamidena, infot sündmuste kohta levitatakse ka laenutustšekkidega ja personaalsete e-kirjadega. Suurematest üritustest teavitatakse Rapla TRE raadio vahendusel ja need on leitavad ka veebilehtedel kultuurikava.ee ja raplamaa.ee. Instagrami kontod on Kohila ja Rapla raamatukogudel. Sotsiaalmeedia kasutamine turundamisel ja kommunikatsioonis on saanud järjest olulisemaks. Rapla Keskraamatukogu sotsiaalmeediat, eeskätt Facebooki kasutati jooksvate teadete edastamiseks, ürituste reklaamiks ja hiljem koos piltidega neist kokkuvõtete tegemiseks. FB-s tehti 13-osaline postituste sari vähetuntud tähtpäevadest (nt aitäh-, lumememme-, kohvipäev), illustratsiooniks teemakohaste raamatute fotod. Aasta jooksul kokku oli FB postitusi 167. Instagrami konto taastati aasta teisel poolel, postitusi tehti 53. Valdade ajalehed ja maakonna ajaleht Raplamaa Sõnumid kajastavad raamatukogudega seonduvaid uudiseid, teateid, üritusi. Maakonna raamatukogudest oli 2021. aastal kohalikus ajakirjanduses 39 artiklit. Kõik raamatukogud kasutavad tööalase info saamiseks ja jagamiseks Rapla maakonna raamatukogude veebipõhist infolehte, mida uuendati 2021. aastal. Kehtna Raamatukogu on enda teadvustamiseks tellinud ka meeneid (sangadega õlakott, magnet, logoga pastapliiats), mida kinkides antakse edasi teavet raamatukogu kohta. 4.9 Andmebaasid Rapla maakonna raamatukogud kasutavad 2015. aastast kataloogi- ja infosüsteemi RIKS. RIKS-i kodulooliste artiklikirjete baasi lisati 2021. aastal kokku 266 uut kirjet, neist üle 2/3 bibliografeeriti keskraamatukogus, ülejäänud Kohila ja Märjamaa raamatukogudes. Artikleid bibliografeeriti valikuliselt - eelistatult koduloo- ja ajalooteemalisi ning raamatukogude tegemisi puudutavaid artikleid viitega täistekstile Digaris. Kokku oli andmebaasis 2021. aasta lõpul 19 454 artikli kirjet. Kontaktivaba laenutus nõudis lugejatelt oskust kasutada tarkvara RIKS võimalusi: RIKSWEB-i vahendusel lugejaks registreerumine, teavikute reserveerimine, pikendamine. Rikswebi külastusi oli maakonnas aasta jooksul 223 956, üldisi otsinguid 65 172 (2020 – 54 925) ja sisselogitud lugejaotsinguid 28 617 (2020 – 5358). Raamatukogude veebilehtedel viidati teiste Eesti raamatukogude e-kataloogidele ja andmebaasidele, litsentsandmebaasile EBSCO, kirjandus- ja kultuuriloo andmekogudele. Kajastati maakonna kultuuriasutuste veebilehti ja kohalikku elu puudutavaid veebikeskkondi. 5. 2022. aasta tegevused Raamatukogude aasta tähistamine erinevate sündmuste, näituste, projektide ja kampaaniatega, et toetada oma tegevusega lugemis- ja kultuurihuvi säilimist. Laste lugemisharjumuste kujundamiseks ja arendamiseks erinevate lugemisprogrammide korraldamine ja läbiviimine. Koostöö jätkamine kohaliku omavalitsusega ning haridus- ja kultuuriasutustega. Raplamaa Mälukeskuse tööle rakendamine ja raamatukogude kodulootöö tõhustumine. Töö jätkamine kogudega, suurema tähelepanu all on teavikute mahakandmine. Raamatukogude ajaveebide uuendamine, sotsiaalmeediakanalite kasutamine raamatukogutöös. Õpiränne Taani. Rapla Keskraamatukogu ajalooraamatu koostamine. Rapla Keskraamatukogu hoone renoveerimise jätkamine. Kaiu haruraamatukogu uute ruumide valmimine. Koostajad: Kaja Tammar, Tiina Talvet, Õie Paaslepp maakonna raamatukogude aruannete põhjal Direktor: Õie Paaslepp Digitaalselt allkirjastatud LI S A 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv (koolituse maht ) Koolituseks kulutatud Hageri raamatukogu 1 7 0 Kehtna Raamatukogu koos harukogudega 19 221 2383,6 0 Kohila Raamatukogu 1 6 376 Märjamaa Valla Raamatukogu 7 87 73 Rapla raamatukogu koos harukogudega 10 185 1779 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Silvi Lukjanov - ülevaade raamatu „Pisike puu“ üleandmise tavast traditsioonilisel Kehtna valla Hõbelusika peol ja ettekanne Kehtna Raamatukogu tänuüritusel. Meili Andreller - veebiettekanne Kärdla raamatukogu juubelil Urve Nurmik, Ede Talistu - lugemisprogrammide tutvustamine ja kokkuvõtted Ede Talistu - raamatute esitlusel uudisteoste ja autorite tutvustamine neljal korral Märjamaa Valla Raamatukogu struktuuri, juhtimise, töökorralduse ja tegevuste tutvustamine Tori Vallavalitsuse delegatsioonile Projekti „Pisike puu“ tutvustus Märjamaa valla „Hõbelusika“ üritusel Mare Ülemaante – intervjuu kultuurisaatele OP Kaja Tammar – „Rapla kahe koolimajaga kooli lugu” esitlus raamatukogus Kirjanduslik Rapla – riigigümnaasiumide õpetajate suvelaager Teetund raamatuga – uue kirjanduse tutvustamine kahel korral Annika Toom – Teetund raamatuga – uue kirjanduse tutvustamine Age Tekku ja Ingrid Teder - esinemised Rapla jõulumaal jõulujuttudega Heidi Pregel – Raamatukogu ja Eesti Huumorimuuseumi tutvustamine Õie Paaslepp – ettekanded Raplamaa Omavalitsuste Liidu koosolekutel LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2021) Lelle haruraamatukogu Välisukse ulatuslik remont Kohila Raamatukogu LED valgustid, tuletõkkeuksele uksemagneti paigaldamine jm tuleohutusalased tööd ning remonttööd Laukna haruraamatukogu Aknavahetus ja aknapõskede viimistlus Vana-Vigala haruraamatukogu Hoones osaliselt põrandakütte paigaldamine, raamatukogu ruumid said sooja juurde Märjamaa Valla Raamatukogu Esimese korruse põranda vahetus. Parkettpõrandate õlitamine Purku haruraamatukogu Hoone katuse remont Vahastu haruraamatukogu Valvesüsteemi ja ATS korrastustööd Rapla Keskraamatukogu Katuse, akende ja uste vahetus LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Rapla Keskraamatukogu koos harukogudega Netikirjariin 91 I. Wiklandi teematunnid (Rapla) 449 Kohtumine kirjanikuga (Rapla) 106 Suvelugemise Bingo (Rapla) 67 Ettelugemise võistlus (Rapla) 27 Põhjamaade kirjanduse nädala ettelugemised (Rapla) 403 Jõuluhommiku jõulujutud (Rapla) 191 Lugemisretk (Rapla) 229 Muinasjututund (Raikküla) 8 Sügis (Raikküla) 9 Talv ja tuisud (Raikküla) 8 Kohvernäitus I. Wikland (Kaiu) 25 Ettelugemispäev (Kaiu) 32 Suvelugemine (Hagudi) 9 Vaheaeg raamatukogus (Hagudi) 24 Ettelugemised (Hagudi) 16 Ilon Wiklandi rändnäitus (Hagudi) 32 Ilon Wiklandi kohvernäitus (Juuru) 21 Emakeelepäev (Järlepa) 12 Emadepäev (Järlepa) 24 Isadepäev (Järlepa) 32 Advendiküünla süütamine (Järlepa) 20 Kadripäev (Järlepa) 20 Avame joonistades raamatu sisu (Kabala) 8 Kino Muumi Plaza (Purku) 22 Lugemisretk (Purku) 25 Muinasjututund (Purku) 5 Ettelugemispäev (Purku) 16 Jõuluhommik (Purku) 12 Ilon Wiklandi kohvernäitus (Alu) 51 Rakett 69 5x (Alu) 75 Filmihommik: Saabastega kass (Alu) 17 Teofrastus-multikapooltund 6 Raamatukogutunnid 7x (Alu) 87 Loeme, joonistame, mängime (Kuimetsa) 7 Maale elama! Origami figuuride voltimine (Kuimetsa) 11 Ettelugemise päev Kaiu lasteaias (Vahastu) 32 Kehtna Raamatukogu koos harukogudega Karupoeg Puhh 95 (kõikides kogudes) 200 Sõbrapäev raamatukogus (kõikides kogudes) 200 Suvelugemine „Raamatubingo” (kõikides kogudes) 79 Filmiõhtu „Kratt” (Ingliste) 15 Töötuba”Vanad ajalehed” (Ingliste) 10 Ettelugemispäev lasteaias (Lelle) 8 Infokirjaoskuse tund õpilastele (Valtu) 39 Mardipäeva kombestiku õpitoad, juhendaja Eesti Pärimuskoolist Terje Puistaja (Kehtna) 66 Ööraamatukogu I-III klassid (Järvakandi) 30 Nuputamise neljapäevad (kõikides raamatukogudes) 15 Kohila Raamatukogu Kohila gümnaasiumi 9. klasside lõpukell. Raamatu „Hiigelsuur naeris” lühilavastused raamatukogu õuealal. 80 Suvelugemise bingo 76 I. Wiklandi kohvernäitus „Pikk, pikk teekond” teematunnid 116 Kerttu Soansi töötuba 9 Teised temaatilised raamatukogutunnid 179 Muinasjutu-kunstituba - huviring 26 Hageri raamatukogu Raamatukogutunnid (5 tundi) 57 Märjamaa Valla Raamatukogu koos harukogudega Ilon Wiklandi kohvernäitus 42 Programmi „Lugemisisu” pidulik lõpetamine 18 Suvelugemise lõpetamine PROTO avastustehases 41 Lugemisprogrammi „Loeme koos” pidulik lõpetamine 35 Raamatukogu tutvustus 1. klassidele 36 Lugude jutustamise festival „Üks ei ole ühtegi” Piret Päär 102 Ettelugemise võistlus 4. klassidele „Ega mets tühi ole” 8 Kohtumine Jaak Juskega (8.-11. klassid) 122 Töötuba kirjanik Kerttu Soansiga 8 „Kuningas Elvis” (Varbola) 12 „Ilon Wiklandi kohvernäitus” (Valgu) 12 Lugude jutustamise festival „Üks ei ole ühtegi” Piret Päär (Valgu) 22 „Lugemisisu” sissejuhatav tund (Valgu) 10 Teematund „Lugemismängud” (Valgu) 10 Illustratsioonide teematund (Valgu) 10 Ürituste sari Eesti lastekirjanikest (Laukna) 29 Ürituste sari erinevate riikide lastekirjandusest (Laukna) 32 Ettelugemine mudilastele „Hommikuhämaruses” (Kivi-Vigala) 12 Vastlapäev ja vastlakombed (Kivi-Vigala) 9 „Ilon Wiklandi kohvernäitus” (Kivi-Vigala) 6 Kevadine mälumäng (Kivi-Vigala) 6 Lugemisisu (Kivi-Vigala) 5 Suvelugemise bingo (Kivi-Vigala) 2 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine KOGUDE KOMPLEKTEERIMINE JA TÖÖTLEMINE Maakonna kolme omavalitsusega on sõlmitud hankeleping, mis sätestab hangitavate teavikute summa, teavikute hankega kaaasnevad kulud (serveri hooldus, kantselei- ja transpordikulud), täienduskoolituse korraldamiseks tehtavad jooksvad kulud. Kirjanduslik õpiring tutvustab uusi teavikuid kaks korda aastas - tagasiside maakonna raamatukogudelt on väga positiivne. Purku raamatukogu: „ Alati on huvitavad kirjandusliku õpiringi raames pakutavad soovitused, kuna raamatud on tutvustajal ka ise läbi loetud. See annab hea ülevaate raamatutest, mis muidu raamatukokku ehk tellimata jääksid”. Rapla Keskraamatukogu vastutab Rapla maakonnas korrektsete kirjete eest andmebaasis RIKS. Rapla Keskraamatukogu komplekteerib teavikuid riigi eraldatud vahendite osas. Komplekteerimisnimestikud pannakse aegsasti üles maakonna raamatukogutöötjate siselisti. Abistatakse ja juhendatakse tööalaselt. RAHVARAAMATUKOGUDE TEGEVUSEKS VAJALIKE BIBLIOGRAAFIA-, TÄISTEKST- JA MUUDE ANDMEBAASIDE LOOMINE JA PIDAMINE RIKS-i kodulooliste artiklikirjete baasi lisati 2021. aastal kokku 266 uut kirjet. Kohapeal bibliografeeritakse artikleid valikuliselt - eelistatult kodulooteemalisi ning raamatukogude tegemisi puudutavaid artikleid, viitega täistekstile Digari arhiivis. Kokku oli andmebaasis 2021. aasta lõpul 19 1454 artiklikirjet. Raamatukogu veebilehel täiendati koduloolisi andmekogusid: 2021. aasta kodulooliste tähtpäevade kalendrit, Raplamaa kirjarahva nimestikku, uute kodulooväljaannete lühitutvustusi. Uuel veebilehel täiendati varasemat Raplamaa teatritegelaste nimestikku fotodega. RAHVARAAMATUKOGUDE STATISTILISE ARUANDLUSE KORRALDAMINE JA TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE Aruandlust korraldab keskraamatukogu vastavalt kehtivale seadusele. Aruandluse materjale tutvustatakse õppeseminaridel. Aruandluse korraldus ja ajakava ning dokumendid on üleval maakonna rahvaraamatukogude siselistis. Keskraamatukogu töötajate poolt antakse alati nõu ja abi, kui tekib küsimusi. Juuru raamatukogu: „Aruandluse korraldamise ja tegevuse analüüsi ülesanne on täidetud suurepäraselt. Aasta lõpus korraldati aruandluse teemaline seminar-nõupidamine, kus räägiti üle kõik olulised punktid, millele peaks tähelepanu pöörama”. 2022. aasta segadused statistilise aruandluse esitamisega tekitava d arusaamatust ja nõutust ning sisulise aruande koostamine ja tegevuse analüüs on oluliselt raskendatud. ERIALANE NÕUSTAMINE JA RAAMATUKOGUTÖÖTAJATE TÄIENDUSKOOLITUSE KORRALDAMINE Tähelepanu all oli kogude puhastamine ja paigutus (viidad, liigieraldajad). Inventuur rakendati ja viidi läbi Kohila raamatukogus. Koordineeriti 2021 . aasta maakondlikke projekte. Üks-kaks korda kuus RVL ringi käigus vahetati teavikuid. Leidsid aset mälukeskuse loomise tugigrupi koosolekud, kus oli arutluse all mäluk eskuse käivitamine . Mälukeskus laiendab maakonnas raamatukogude koostööd teiste kultuuriasutustega, omavalitsustega ja eraisikutega kodulooalase materjali kogumisel. Lastetöö spetsialist tegeles l aste ja noorte lugemisprogrammide ja projektide koordineerimisega maakonna rahvaraamatukogudes (Netikirjariin, Suvelugemine, illustratsioonide konkurss “Mina näen nii 3“). Märjamaa Valla Raamatukogu aruandest: „ Täiendkoolitus on väga heal tasemel. Toimuvad õppeseminarid ja -koosolekud nii kontaktselt kui veebis. Tehakse ühiseid üritusi ja õppereise. Maakondlikel koolitustel osalemine on parim, lähim ja soodsaim võimalus erialaseks enesetäiendamiseks. Piirangute ajal ei jäänud nõupidamised toimumata, vaid viidi läbi veebipõhiselt. Siiski on r aamatukoguhoidjate kokkusaamised vajalikud kolleegidega info ja erialaste kogemuste vahetamiseks ning maakonna kaugemate raamatukogudega RVLi tegemiseks.” Saatja: Õie Paaslepp <[email protected]> Saadetud: 12.04.2022 16:57 Adressaat: KUL min <[email protected]> Teema: Raplamaa aastaruanne 2021 Manused: Rapla Maakonna aastaaruanne 2021.asice Õie Paaslepp Rapla Keskraamatukogu direktor Mob: 5333 8831