Kiri

Eesti Vabariigi Valitsus Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Keskkonnaamet Arhitektuuri ja ajalooga seotud organisatsioonid (edaspidi 9 liitu), kes avaldasid poolehoidu Linnamäe paisu ja paisjärve kaitseks PRESSITEADE 12.04.2022 Säilitame Linnamäe kultuuriväärtused ja taastame Jägala jõe elurikkuse meile ning järgmistele põlvedele! Mitmed on väljendanud sügavat muret Jägala jõel asuva muinsuskaitsealuse Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) paisu, paisjärve ja "nende koosmõjus kujunenud ajaloolise mälu- ja kultuurmaastiku" kadumise ohu pärast. Seda muret aitab vähendada väike selgitus Linnamäe HEJ-ga seotud olukorra osas. Samuti on oluline selgitada asjakohast seadusruumi. 9 liidu arusaamade kohaselt on EL Loodusdirektiivis1 nimetatud eesmärgi - bioloogilise mitmekesisuse säilitamise - piiriks majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja piirkondlikud nõuded. Nii see aga siiski pole eelmainitud nõudeid tuleb kaaluda, kas nende seas on ülekaalukas huvi = eriti mõjuv põhjus, mille puhul loobuda kaitseala liikide taastamisest ja kaitsmisest (Natura erandi kohaldamine). Loodusdirektiivi juhend2 selgitab, et ülekaalukate üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjuste all peetakse silmas olukordi, kus planeeritavad kavad või projektid on hädavajalikud: A) kodanike elu põhiväärtuste (tervis, julgeolek, keskkond) kaitsmisele suunatud meetmete või poliitika raames; B) riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate raames ja C) konkreetseid avalike teenuste osutamise kohustusi täitva majanduslikku või sotsiaalset laadi tegevuse raames. Selgitavad näited asuvad siin: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/opinion_en.htm Loodusdirektiiv sõnastab, et keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine ja parandamine, sealhulgas looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmine, on oluline üldistest 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2019:033:FULL&from=ES huvidest lähtuv eesmärk, mida ühendus taotleb, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 130r. See tähendab, et meil on kohustus taastada Jägala jõe alamjooks, sest tegu on üleeuroopalise Natura 2000 kaitsealade võrgustikku kuuluva alaga ja seetõttu oleme riigina võtnud kohustuse sealsed kaitse-eesmärgid täita. Loodusdirektiivi juhendis viidatakse, et Natura erandi kaalumisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, kui raske on kaitsealust elupaigatüüpi taasluua. Kuna Jägala hoiualal asub kärestikuline lõhejõgi, siis võib pikalt kaalumata väita, et kärestikulist, lõhedele jt siirdekaladele sobivat elupaika kuskil mujal taasluua on raske. Keskkonnamõjude hindamise käigus leiti, et Eestis pole võrdväärset ala, kus luua sama suurt ja kvaliteetset ala, mis toodaks lõhet sama palju kui on Jägala jõe alamjooksu potentsiaal3. Eestis on hiljaaegu põhjalikult uuritud Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandit perioodist 1870–1991. Selleks viidi läbi spetsiaalne projekt „Eesti väärtusliku 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine ja analüüs4“. Aastatel 2008–2009 viidi läbi projekti I etapp, mille käigus koostati maakondlikud ülevaated XX sajandi arhitektuurist. Projekti käigus uuriti 2300 objekti, registrisse arvele võeti 1772. Selle raames käsitleti mitut Eesti 20. sajandi hüdroelektrijaama, kuid Linnamäe hüdroelektrijaam tähelepanu ei pälvinud. Mälestiseks tunnistamise menetlus algatati Vanaveski vesiveski paisu (ehitatud 1920-30ndatel), Sindi hüdroelektrijaama hoone (ehitatud 1928), Tudulinna hüdroelektrijaama (ehitatud 1950) ja Leevaku hüdroelektrijaama (ehitatud 1947) suhtes. Dokumenteerimine ilma mälestiseks tunnistamise ettepanekuta on koostatud ka Joaveski papivabriku hüdroelektrijaama kohta. Linnamäe HEJ-st ei märgitud ära. Linnamäe muinsuskaitse väärtus tuli kaalumise alla alles 2015. a. kui Jõelähtme Vallavalitsus pöördus paisjärve äärse elaniku soovil Muinsuskaitseameti poole, et võtta Linnamäe HEJ muinsuskaitse alla (sooviga säilitada paisjärv). Menetluse käigus tuvastas Muinsuskaitseamet5: A) Linnamäe HEJ ja sisseseade (turbiinid ja muu) on uusehitis ja arhitektuuri osas esinduslikkus puudub ja seda kaitse alla võtta ei saa; B) ajaloolisena on säilinud kaks müürijuppi kahel pool elektrijaama, need jäävad kaitse staatusest välja ja C) ehitismälestisena võetakse kaitse alla kalatrepp ja pais. Linnamäe HEJ kui vesiehitise kompleksi säilitamise vajadus kultuuriväärtusena ei ole korduvate nõuetekohaste kaalumiste tulemina ilmsiks tulnud. Samuti ei ole Linnamäe HEJ ja Hellenurme vesiveski ajaloolised väärtused võrreldavad. Hellenurme vesiveski on säilinud täies ulatuses ajaloolisena, isegi viljajahvatamise seadmed. Praegu Jägala jõel asuv Linnamäe HEJ on uusehitis. Arhitekt Raine Karpi sõnul ta Linnamäe HEJ projekteerimisel ei jäljendanud vana hoonet kuna praegused turbiinid on väiksemad kui vanad6, lisaks projekteeris ta kompleksi koosseisu modernse erkpunase silla ja vaateplatvormi, mis on küll kaunid kuid mida algupäraselt ei olnud ja mis oluliselt moonutavad algupärast visuaali. Seetõttu on kompleks koos paisu ja kalatrepiga valdavas mahus ehitatud 2002. aastal või hiljem.Algusaegadest pärit osad on aga vigaselt (pais) või otstarvet muutvalt (kalatrepp) rekonstrueeritud. Ka 1924. aastal Linnamäe HEJ ehitamisel ei säästetud ei loodust ega muinaslinnust. Muinaslinnusest võeti ehituseks täitematerjali ning ehitusplatsi 3 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-val japanek#jagala 4 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=generalinformation 5 https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf 6 https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Linnamae_HEJ.pdf (lk 5) ja tööliste barakkide jaoks kaevati linnus suures ulatuses pahupidi. Jõgi paisutati üles ja paisjärve alla jäid nii väärtuslikud lõhee, forelli, vimma, siiae ja jõesilmue kudealad kui ka muinaslinnuse juurde kuuluvad asulakohad. Riigikohus on kinnitanud7, et „pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on Keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab EL keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi erandiklausel (art 6 lg 4).“ See tähendab, et Muinsuskaitseamet peabki oma pädevuse piires tooma esile muinsuskaitselisi huvisid. Demokraatlikus riigis saavad arvamusega esineda kõik, kes seda soovivad, kuid lõpliku erinevate huvide kõrvutamise ja kaalumise järel peab otsuse tegema Keskkonnaamet. Ainult Keskkonnaametil on õigus teha Natura aladel otsuseid, mis mõjutavad keskkonda. Vesiehitise terviklikuks säilimiseks saatis oma pöördumise (9 liidu seas) ka Eesti Arhitektide Liit (EAL). EAL esitas arvamuse, kuid ta ei ole valmis oma arvamust põhjendama. Jägala kalateed MTÜ saatis EAL-le 20.02.2022 Linnamäe HEJ ajaloo kohta infot ja küsis küsimusi, kuid pole veel vastuseid saanud. MTÜ küsimused EAL-le (osaliselt) : 1. Kirjutate oma 07.02.2022 A25/046 kirjas, et Linnamäe pais on “Hästi säilinud kõrgetasemeline mastaapne betoonkonstruktsioon”. Millele Teie hinnang baseerub, et pais on hästi säilinud? (Viide sellele, et Inseneribüroo Nugin hindas 2012 a. paisu seisukorda halvaks ja pidas võimalikuks, et pais võib käituda ettearvamatult, kui probleeme ei kõrvaldata. Pais lasi vett läbi ja betoonis puudus tuvastatav armatuur. 2021. a. tehti parandustöid, aga tööd jäeti pooleli). 2. Kas Eesti Arhitektide Liit peaks andmakõrge hinnangu arhitektuursetele lahendusele, mis eesmärgipärast funktsiooni täita ei suuda? (1924. a. ehitatud kalatrepp ei hakanud toimima, tänaseks on see ümberehitatud kinniseks vanniks. Väga raske on selles vannis ära tunda kalatreppi.) 3. Kuidas Eesti Arhitektide Liit jõudis hinnanguni, et Linnamäe HEJ oma 1,1 MW võimsusega tagab püsivalt 2000 majapidamise elektritarbe? 4. Kas Eesti Arhitektide Liidu hinnangul on Jägala jõe orule iseloomulikum kärestikuline ajalooline jõgi, mis uuristab kanjonit juba mitu tuhat aastat jääaja taandumisest saati või paisutus, mis selle oru loomulikkust/looduslikkust varjab ja muudab? Samamoodi on Jägala kalateed MTÜ pöördunud 17.02.2022 täpsustavate küsimustega Eesti Veeühingu poole, aga vastuseid ei ole siiani saanud. Keskkonnaorganisatsiooni poolt esitatud küsimuste vastused aitaks kaaluda Keskkonnaametil kaaluka huvi põhjendatust ja olulisust. Ilmselt ei pidanud need organisatsioonid oma huvi Linnamäe HEJ saatuse osas sedavõrd suureks, et selgitustele rohkem aega kulutada. Nimetatud organisatsioonide reaalset huvi Linnamäe paisu käekäigu kohta tekitab selline tegevusetus tugevaid kahtlusi. Samuti tekib küsimus, kelle huve ja agendat on lugupeetud organisatsioonid (teadmatusest?) esindama sattunud? Keskkonnaamet on seisukohal, et võimalik on leida kompromiss muinsuskaitseväärtusega Linnamäe paisu ja kalatrepi säilitamisel.8 Kui pole elusloodust, siis ei ole ka kultuuri järjepidevust kellegi jaoks säilitada. Keskkonnaamet on kinnitanud avalduses “Wooluvabrik OÜ külvab eksitavate 7 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-1739/80 8 https://www.postimees.ee/7494180/keskkonnaamet-me-pole-raakinud-linnamae-paisu-havitamisest sõnumitega Linnamäe paisu ümber segadust“9, eesmärk on leida lahendus mille puhul on kaitstud elurikkus ja sälitatud kultuuriväärtus. Täna tuleks vastandumise asemel keskenduda sobivate kompromisslahenduste otsimisele, mida praktikas on Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti koostöös varasemalt juba tehtud. Toetajad: 1) Jägala kalateed MTÜ 2) TÜ Eesti Mereinstituut 3) TÜ kalanduse teabekeskuse 4) Eesti Kalastajate Selts 5) Eestimaa Rohelised 6) Eesti Metsa Abiks 7) MTÜ ÖKoskaudid 8) MTÜ Lahemaa kalaturism 9) MTÜ Eesti kalastusgiidide Ühing 10) MTÜ Tartu Kalaspordi Klubi 11) Forrelisõprade ühing 12) MTÜ Väikese väina selts 13) Tallinna kalaspordi klubi 14) Eesti harrastus ja kutselised kalastajad 15) MTÜ Puhta Vee Teemapark 16) Süstaslaalomi klubi Pirita MTÜ 17) Huviklubi Nelson MTÜ 18) Matkahunt MTÜ 19) Sindi aerutamisklubi MTÜ 20) Spordiühing Ekstreempark MTÜ 21) Veeslaalom MTÜ 22) Eesti Kärestikuaerutajate Klubi MTÜ 23) Eesti Aerutamisföderatsioon 24) Eesti harrastus ja kutselised kalastajad 25) kohalike elanike esindaja Lembit Tuur 26) ajaloolane Kalle Kroon 27) 2021 Keskkonnavaldkonna mõjuisik, Reigo Ahven 9 https://keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaameti-vastulause-wooluvabrik-ou-kulvab-eksitavate-sonumitega-linn amae-paisu-umber Liivia Mahlapuu +3725031675 Jägala kalateed MTÜ [email protected]