1 / 21
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
248573
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Kultuuriministeerium (70000941)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Suur-Karja tn 23
Hankija veebiaadress:
http://www.kul.ee
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
2 / 21
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Avatud hankemenetlus
Pealkiri:
Uuring "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine"
Lühikirjeldus:
Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju
hindamine“.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
248573
Hanke liik:
Teenused
Hanke CPV-d:
73300000-5 Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
3 / 21
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
4 / 21
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
5 / 21
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
6 / 21
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus
ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb
tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe
kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb
ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
7 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
8 / 21
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti
toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase
viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus
endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase
süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
9 / 21
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu
ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
10 / 21
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
11 / 21
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste
käitumisreeglite rikkumisega
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
12 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse
valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
13 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud
juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja
arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
14 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu
samalaadses olukorras?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
15 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud
pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide
kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
16 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud
õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema
aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada
konkurentsi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või
kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
17 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist
siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku
sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse
ettevalmistamisega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud
sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu
teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi
moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
18 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud
varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud
kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või
hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda
alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete
tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest:
a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks
nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid;
b) ta on jätnud sellist teavet esitamata;
c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud
täiendavad dokumendid, ja
d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku
sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle
põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib
oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele:
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
19 / 21
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §-
des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva
seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kohta esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud
täiendavad dokumendid esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis
võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis
töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast
väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
20 / 21
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.sanctionsmap.eu.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse
seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid
Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud
kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise
alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
21 / 21
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE
Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud
täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad
nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 2
Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt
teostanud vähemalt kaks kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika
uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja
nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest
nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest),
milles on välja toodud uuringu nimetus, valmimisaeg, uuringu lühikirjeldus ning info tellija ja
partneri(te) kohta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 11.04.2022 11:14:49
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 248573
Hankija: Kultuuriministeerium (70000941)
Hange: Uuring "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine"
PAKKUJA MEESKOND
Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama projekti meeskonna, mille koosseisu
kuuluvad projektijuht, analüütik, metoodik ja ekspert.
1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate
etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks
vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel.
Projektijuhil peab olema:
- kõrgharidus;
- vähemalt kolme uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul.
2) Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema:
- vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad;
- kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise
kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul.
3) Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest.
Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende
kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja
valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega.
Metoodikul peab olema:
- vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad;
- vähemalt kolmes uuringuprojektis metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul.
4) Ekspert nõustab projekti meeskonda sisuliste teemade käsitlemisel, poliitikasoovituste
koostamisel ja andmete kogumisel. Eksperdil peab olema:
- magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad;
- vähemalt kolme kultuuri, töö-, haridus- või sotsiaalpoliitika alase uuringuprojekti meeskonnas
eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul või juhtimis- või teadustöö kogemus
kultuuri-, töö- või sotsiaalvaldkonnas.
Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele
täidetavatele rollidele esitatud tingimustele.
Pakkuja esitab etteantud vormil meeskonna liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud
teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti
meeskonna liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud
meeskonna liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva
meeskonna koosseisu.
Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et meeskonna
uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme väljavahetamise
kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.
Küsimused ettevõtjale:
1. Meeskonna liikmete CV vorm (Dokumendi vorm / vorm_tooruhma_liikmete_CV.docx)
2. Kas pakkumuses nimetatud meeskonna liikmed on andnud nõusoleku, et nad esitatakse
pakkuja poolt hankelepingut täitva meeskonna koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Koostatud 11.04.2022 11:24:13
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
2/2
PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS
Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud
andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning
mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine.
Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist:
1) uuringu teoreetilise kontseptsiooni (raamistiku) kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa;
2) uurimismetoodika kirjeldus ja põhjendus uuringu osade kaupa, sh (lähtuvalt vajadusest)
kasutatavad uurimismeetodid, andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimite
moodustamine;
3) pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus;
4) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs.
Küsimused ettevõtjale:
1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument)
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on
soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda
pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad
hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, siis lisage pakkumuse "Lisadokumentide" lehele
ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS §
111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja
on pakkumuses ärisaladusena märkinud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
Koostatud 11.04.2022 11:24:13
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4379928/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 248573
Hankija: Kultuuriministeerium (70000941)
Hange: Uuring "Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine"
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse maksumus Maksumus - 20 jah
vähim on parim
2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kvaliteet - hankija 15
hinnatav
3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 30
hinnatav
4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 20
meeskonna) erialane taust ja kogemus hinnatav
5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 15
hinnatav
Kokku: 100
Koostatud 11.04.2022 11:24:19 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
4379928/general-info
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse maksumus
Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim
maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast
koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele.
2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon
Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1.
3. Uuringu metoodika
Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2.
4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus
Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3.
5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs
Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4.
Koostatud 11.04.2022 11:24:19 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
4379928/general-info
KANTSLERI KÄSKKIRI
Tallinn 19.04.2022 nr 14
Uuringu „Loometöö tasustamine Eestis ja
loomepalkade mõju hindamine“ riigihanke
alusdokumentide ja hankekomisjoni koosseisu
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198
kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel:
1. Kinnitan uuringu „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“
riigihanke (viitenumber 248573) alusdokumendid (lisad 1–7).
2. Moodustan riigihanke korraldamiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus:
Maria-Kristiina Soomre, kunstinõunik (komisjoni esimees);
Nora Viira, jurist;
Erle Toiger, varahaldusnõunik.
3. Hankekomisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond.
Hankemenetluse korraldamise eest vastutab varahaldusnõunik.
4. Hankekomisjon juhindub oma töös kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud
„Kultuuriministeeriumi hankekorrast“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
Uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ (248573)
HANKEMENETLUSE JUHEND
1. Üldandmed
1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumus vastavalt
riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on:
1.1.1. hanketeade;
1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend;
1.1.3. tehniline kirjeldus;
1.1.4. hankelepingu projekt;
1.1.5. hankepass jm vormid;
1.1.6. vastavustingimused;
1.1.7. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad;
1.1.8. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on
sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad.
1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas
(https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu
riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi
e-RHRi.
1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt
kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee.
2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus
2.1. Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade
mõju hindamine“. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke
alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“.
2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest uuringu läbiviimise
jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole projekti juhtimist arvestades mõistlik ning uuring
moodustab terviku, mille jaotamine erinevateks osadeks ei ole otstarbekas.
2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms)
kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see
on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale
ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb
lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab
oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja
funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed.
1
3. Hankelepingu tingimused
3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt juuni 2022 kuni jaanuar
2023), sh uuringu läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks on arvestatud 6 kuud
(eeldatavalt juuli kuni detsember 2022; juuni 2022 on arvestatud hankelepingu sõlmimise
järgseks avakohtumiseks ja uuringu ettevalmistavateks tegevusteks ning jaanuar 2023
lepingu lõpetamisega seotud tegevusteks, sh töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti
vormistamiseks).
3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega
seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks
lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu
täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi
perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.
3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“.
3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis.
4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused
4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama
nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed
peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust
riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.
4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja
ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida
pakkumuse maksumust ja muid RHS-i § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei
avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena
märkinud.
4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta,
mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud
dokumendi juurde.
4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud
dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning
MS Office vormingud.
4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega
siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest.
4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud.
4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral:
4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja
kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele;
4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille
suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti;
2
4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa
suurus ja iseloom.
4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või
tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel:
4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid
olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu
täitmisel;
4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise
ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu
selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti;
4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb;
4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele
tuginetakse ja kellel esinevad RHS-i § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused,
andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel
ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud
kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.
4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale
esitamisega seotud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele.
4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt kaks kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates.
Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS-i § 112 sätestatule.
5. Pakkumuste hindamine
5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad.
Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte.
5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise
meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
Hindamiskriteeriumi
Hindamiskriteeriumi nimetus
osakaal väärtuspunktides
Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20
Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 15
Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 30
Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja
20
kogemus (kvaliteedikriteerium)
Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15
KOKKU 100
5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja
poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega
pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele
pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus
jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse
väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast
koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele.
3
5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud
tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid:
5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon
Kirjeldus Punktid
Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti
kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest
kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru
saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 15
vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud
konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased
tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks.
Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti
kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise
kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones
sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni
kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud 10
uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava
tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu
osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis
tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele.
Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas
piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega
toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest
nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi
mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest 5
aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi)
vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed
ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või
asjakohased.
5.4.2. Uuringu metoodika
Kirjeldus Punktid
Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning
uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle
põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija
vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu 30
osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud
ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks)
teostamiseks.
Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid
pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal
20
sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu
metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud
4
uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava
tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu
osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis
tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele.
Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi
mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu
läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või
mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu
10
eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi,
põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh
pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need
põhjendatud või asjakohased.
5.4.3. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus
Kirjeldus Punktid
Uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu
teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud
uuringu meeskonna liikmed, on tuntud varasemate sarnaste uuringute 20
elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega riigisektorile olulist
lisandväärtust.
Uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu
teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud
14
uuringu meeskonna liikmed, on varem valdkonnast sarnaseid uuringuid läbi
viinud.
Uuringu meeskonnal ei ole varasemat teadustöö kogemust uuringu
valdkonnas või kasutatavates meetodites. Pakkujal, sh pakkuja valitud
7
uuringu meeskonna liikmetel, on nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku
vastava uuringu eesmärkidega.
5.4.4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs1
Kirjeldus Punktid
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja
detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed
(ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on
märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd
hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 15
pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi.
Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs
tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul
viisil.
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi
10
mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi,
1
Teisisõnu, uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused.
5
mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende
peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud
riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse*
seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate,
määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks
planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul
mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise.
Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas
ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja
ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja
ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne
olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 5
terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei
ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud
tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada
hankelepingu kvaliteetset täitmist.
* Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st
pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on
hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed
maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad.
5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus.
5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse
edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste
maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel.
5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada
pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid pakkumust sisuliselt hindamata.
6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine
6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu
sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu
sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide
pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid
rahalisi võimalusi.
6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada.
Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja
seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust
seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
6
7. Teabevahetus
7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse
esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde,
avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule
kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks.
7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles.
7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis.
7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale
laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei
ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama.
7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste
esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise
juurdepääsu e-RHRis.
7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava
informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste,
vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus
üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide
kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või
lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise
käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid
vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku
selgitavat või täiendavat informatsiooni.
7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise
tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega.
Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis.
7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
7
Uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ (248573)
HANKELEPINGU PROJEKT
Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht
ja nimi]
ja
[ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja
ametikoht ja nimi],
edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke
viitenumbriga 248573 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga.
1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade
mõju hindamine“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1),
töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud
tingimustele.
2. Poolte kohustused
2.1. Töövõtja kohustub:
2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi
täpselt, korrektselt ja õigeaegselt;
2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus
kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu
eesmärgi saavutamiseks;
2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal
mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle;
2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe
konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu
kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu
liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma
tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu
täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on
kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud
juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui
selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega
keelatud;
2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele
isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need
1
isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte,
nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale
konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast
käesoleva lepingu lõppemist;
2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust
puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
õigusakte ja muid eeskirju;
2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu
täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule
andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest:
2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele
isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist
või kustutamist;
2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed;
2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis
põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil
töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku,
muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga
mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab
lisateavet;
c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete
mõjude leevendamiseks;
d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid
tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud
meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
2
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid
andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise
kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks;
2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja
nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama
lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata
taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste
teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine);
2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude
ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised
võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale
võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks.
2.2. Tellija kohustub:
2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja
informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks;
2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude
ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised
võivad takistada töö teostamist.
2.3. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses
nimetatud lepingut täitva meeskonna liikmeid, peab meeskonna uue liikme pädevus
vastama riigihankes meeskonna liikmele esitatud nõuetele. Meeskonna liikme
asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga.
3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa:
3.1.1. vahearuanne, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg];
3.1.2. lõpparuanne, mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg].
3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule
üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15
tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja
küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine.
Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu
mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise-
vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja
vastu võetud.
3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult.
Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled
kokku lepingu täitmisel.
3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3
nimetatud kontaktisik.
3.5. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui
selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja tähtagade muutmine
on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale
ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste
3
rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade
pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine.
4. Tasu ja tasumise tingimused
4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot,
millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale
siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud
kulutused.
4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kahes osas:
4.2.1. 60% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot,
tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.1 nimetatud vahearuande üleandmist-
vastuvõtmist;
4.2.2. 40% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot,
tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmist-
vastuvõtmist.
4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve
tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves
peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja
perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata
xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile
[email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga
ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning
riigihanke viitenumber.
4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama
üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas
punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele.
4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest
arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud
arveldusarve number.
4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise
kuupäev.
5. Autoriõigus
5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas
punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest
sisaldub lepingu tasus.
5.2. Tellijale kuuluvad töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa
arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida,
töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma
geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse
tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt.
5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja
muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et
selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole
töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma
töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
4
5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel
loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks.
5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse
seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja
autoritasu maksmiseta.
6. Konfidentsiaalsusklausel
6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud
konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel.
6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte.
6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad
konfidentsiaalsuse nõuet.
6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud
isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud
teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.
6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on
tema poolt lepingu täitmisele kaasatud.
6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni
laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete
töötlemiseks.
6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.2 nimetatud lõpparuande
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta
lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni.
7. Poolte vastutus
7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus
sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud
ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu
tahtliku rikkumise korral.
7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja
rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu
osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema
lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle
kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat
isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.
7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega
üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega
viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva
eest.
7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud
tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga
üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka
aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja
ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast
sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus
nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest.
5
7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus
nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava
rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on
leppetrahvinõuet esitaval poolel.
7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest
arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise
avastamisest arvates.
7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju
hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste
täitmistest.
7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või
kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju
tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud
kulud.
7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja
nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus
oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada.
7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju,
mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.
8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud.
8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingu ülesütlemisel või muul seadusest
tuleneval alusel.
8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul
kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu
vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei
vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele.
8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud
tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana.
9. Teated ja poolte kontaktisikud
9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel.
Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima
teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud
juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele
pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi.
9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel,
töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise-
vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-
postiaadress].
9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu
täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on
[nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress].
6
10. Lõppsätted
10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest.
10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus.
10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80
alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.
või
Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks
eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu
leheküljed.
11. Lisad
11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus;
11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (asutusesiseseks kasutamiseks, alus AvTS § 35 lg 1 p 17).
Tellija: Töövõtja:
Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi]
Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood]
E-post:
[email protected] E-post: [e-post]
_________________________ _________________________
[nimi] [nimi]
[ametikoht] [ametikoht]
7
Uuring “Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju
hindamine” (248573)
TEHNILINE KIRJELDUS
1. RAKENDUSUURINGU EESMÄRK JA TAUSTAINFO
1.1. Eesmärk ja seosed strateegiatega
Vajadus uuringu järele tuleneb kultuuri arengukavast 2021-2030 (punktid 1.2 - 1.5), milles on
eesmärgina sõnastatud töö väärikas tasustamine. Strateegias on sihiks seatud muuhulgas
loomepalkade meetmete mahu suurendamine tööturutõrkega valdkondades, sh kunstniku-
ja kirjanikupalga saajate arvu tõstmine (1.5).1
Alates 2016. aastast on Eestis makstud kokku 64 kunstnikule ja kirjanikule 3-aastast
loomepalka. Eksperimendina loodud sekkumise eesmärk on olnud lahendada
kultuurivaldkondade erineva ülesehituse ja rahastamise kontekstis kujunenud ebaõiglust
loometöö tasustamisel. Riigile on tehtud ettepanekuid meedet laiendada – tõsta palgasaajate
arvu ning kaaluda instrumendi rakendamist teistesse loomevaldkondadesse.
Kultuuriministeerium soovib saada ülevaadet sellest, kuidas on professionaalne loometöö eri
kultuurivaldkondades tasustatud, milline on riigi rahastuse roll loometöö korralduses, kas ja
millistes kultuurivaldkondades ning millises mahus kimbutab tööturu tõrge (tööandjate või
püsiva tasustatud loometöö tegemise võimaluste vähesus või puudumine).
Uuringu eesmärgiks on hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise
aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks kultuuri
mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides vajalikud. Uuringu raames soovime hinnata ka
kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ja selle saajate arvu suurendamise
võimalusi perioodil 2023-2030 ning analüüsida loomepalga laiendamise vajadust teistele
loomealadele.
Uuringu fookuses on Kultuuriministeeriumi valitsemisala loomevaldkonnad nagu need on ära
toodud kultuuri arengukavas: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst, kirjandus,
kunst. Loometöö all peame uuringu kontekstis silmas avalikkusele suunatud professionaalset
tegevust kultuurivaldkonnas, mille tulemuseks on teos, millele kehtib autorikaitse ning
loovisikuks isikuid, kellel sellele teosele tekivad autoriõigused (või kelle loometöö tulemusel
vastavad õigused tekivad nende tööandjal).
Uuring hõlmab igasugust eespool nimetatud loomealadel tehtavat loometööd sõltumata
töösuhte vormist (lepinguline töösuhe, ettevõtlus, vabakutselised jms) ja nii individuaalset kui
1
https://www.kul.ee/kultuur2030
kollektiivset loomingut nii mittetulundus-, era- kui avalikus sektoris. Uuring ei hõlma
loovisikute hõivet muudes sektorites, mis ei ole seotud loominguga.
Uuring koosneb kolmest osast:
1) Loometöö tasustamise võrdlev analüüs kultuuri alavaldkondade kaupa. Loometöö
tasustamise valdkondlike eripärade ja loomevaldkondade hõive ning töökorralduse
kirjeldamine, samuti tasu saamise põhimõtete analüüs valdkondade võrdluses;
2) Loomepalga instrumendi korralduse, tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Meetme roll
kujutava kunsti ja kirjanduse valdkondade loometöö korralduses;
3) Loometöö tasustamise parandusettepanekud. Loomepalga meetme mahu
laiendamise vajaduse ning teistel loomealadel rakendamise analüüs, arvestades
valdkondade spetsiifikat.
Uuringu käigus töötakse välja poliitikasoovitused ja ettepanekud. Poliitikasoovitused aitavad
tellijat leida viise loometöö proportsionaalseks ja õiglaseks tasustamiseks eelpool nimetatud
loomealadel, kujundada loovisikute toimetulekut toetavat kultuuripoliitikat ning annavad
sisendi ka kultuuriprofessionaalidele – nii tööandjatele kui loovisikutele – koostöö paremaks
korraldamiseks.
1.2. Taustainfo, varasemad uuringud
Professionaalne kultuur põhineb loometööl, loovisikute süsteemsel panusel, kas individuaalse
või kollektiivse teose sündi. Loomevaldkondade toimimine, teoste olemus, rakenduslikkus ja
avalikuks saamise vormid on väga erinevad, samuti on erinev loometöö tasustamine,
klassikalises mõttes tellija või kliendi olemasolu või puudumine.
Eesti kultuurielu on Euroopa keskmisega võrreldes institutsionaalsem. Eesti
loomevaldkondades töötab Euroopa keskmisest enam inimesi (2019. aastal Eestis 5,1%
kõikidest hõivatutest vs 3,7% Euroopas). Vabakutseliste (iseendale tööandjate) osakaal on
Eestis aga väiksem (19% kultuurivaldkonnas hõivatutest Eestis vs 32% Euroopas). Samas
teevad Eestis mitmes alavaldkonnas suurema osa loometööst iseendale tööandjad.
Kirjaniku- ja kunstnikupalk (edaspidi loomepalk) algatati Kultuuriministeeriumis
eksperimendina koostöös loomeliitudega. Kunst ja kirjandus on väheinstitutsionaliseerunud
valdkonnad, kus töötavad valdavalt vabakutselised loovisikud. Üksikud honorarid ja teoste või
õiguste müük ei taga enamikele kirjandus- ja kunstiprofessionaalidele äraelamist oma
loomingust. Loometööst saadav sissetulek on nendes valdkondades ebaregulaarne ega taga
sotsiaalkindlustust (pensionikindlustust, töötukassa hüvitisi või ravikindlustust) ei praegu ega
tulevikus.
Kunstniku- ja kirjanikupalga eesmärk on rahastada loominguliselt aktiivseid tippautoreid.
Loomepalgaga ei kaasne täiendavat tellimust (nt rohkem teoseid). See on ette nähtud
loometööle pühendumiseks ja plaanide elluviimiseks. Loomepalgasaajatele ei kirjutata ette
kohustusi loominguga tegelemisele lisaks. Meetme eesmärk on olnud tagada ala aktiivsetele
tippudele tasu, mis oleks pikemaajalisem kui nt Kultuurkapitali stipendiumid ning millega
kaasneksid sotsiaalmaksu tasumisest tulenevad tagatised.
Praegu on ühe kunstniku- või kirjanikupalga kestvus loovisikule kolm aastat ning seda maksab
vastava eriala loomeliit Kultuuriministeeriumi rahastusel. Konkurents palgale on olnud läbi
aastate tihe. Taotlejaid oli on olnud 10 korda rohkem kui saajaid. Palgasaajate
valikukriteeriumid on kokku lepitud palka maksvate loomeliitude ja ministeeriumi vahel.
Valiku tegemisse on kaasatud valdkonna organisatsioonide esindajaid. Ministeeriumi
esindajad protsessis osalenud ei ole. Iga aasta lõpus kirjutavad palgasaajad loomeliidule vabas
vormis tegevusaruande, mis esitatakse ka ministeeriumile.
Loomepalga meede tehti eelhindamiseta, kuna vajadus oli kultuurieelarve kontekstis
silmatorkav ning eksperimendina sündinud algatus ei ole väga mahukas.
Kultuuriministeerium ei ole siiani selle algatuse tulemusi analüüsinud ega meedet
eelarveprotsessi või strateegilisse planeerimisse eraldi hõlmanud. Süsteemselt ei ole seni
hinnatud palkade valdkondlikku mõju, samuti palgasaajate toimetulekut ega nt palgal olemise
perioodi optimaalsust. Samuti ei ole loomepalga saajaid seni käsitletud kõrgharidusega
kultuuritöötajate arvestuses palgavahendite eelarveprotsessis. Tegemist on kultuuripoliitilise
erandiga, mille staatus ja strateegiline positsioon on seni selgelt määratlemata.
Nüüdseks on tehtud ettepanek luua loomepalga meede ka nende erialade vabakutselistele,
kus probleem ei ole turutõrkest tulenev tasuta loometöö, vaid suuremahuliste loometööde
vahelised pikad pausid ning vajadus stabiilse toetuse abil järgmiste teoste loomiseks
valmistuda (nt filmirežissöörid, heliloojad, interpreedid). Nende valdkondade loometöös ei
ole mahukate projektide ettevalmistus või ka järeltegevused tihti tasustatud.
Riigiasutuste üleselt on sõlmitud kultuuritöötaja palgamiinimumi kokkulepped, mis tagavad
ka riigipalgaliste loovisikute stabiilse sissetuleku. Ühe eelmise kümnendi keskse
kultuuripoliitilise eesmärgina tõsteti kultuuritöötaja palgamiinimum riigi keskmisele küllalt
lähedale (2022. aastal on see 1400 eurot, palk tõusis aastatel 2013-2020 56,2%).2 Selline
palgatõus on olnud garanteeritud ainult juhul, kui tööandja on otseselt riik (riigi asutus).
Loovisikute hõivemustrid ja tööandjate omandivormist ning rahastusest tulenevad
võimalused on valdkondade sees väga erinevad.
Nn institutsionaliseerunud valdkondades on riigi rahastusel hõivatud kümneid või ka sadu
loovisikuid (teatrid, orkestrid), kellele on stabiilselt tagatud vähemalt kultuuritöötaja
miinimumpalk. Kohalike omavalitsuste panus loovisikute hõivesse on eeldatavalt väiksem
(vastav statistika puudub), samuti ei ole palgad alati riigi kokku lepitud miinimumidega
võrreldavad. Era- ja kolmanda sektori vormis tegutsejatele töötasu miinimumi riik tegevuste
ega projektide rahastamisel ei garanteeri. Projektipõhise kollektiivse loomingu puhul on
avaliku rahastuse maht üldjuhul selline, et otseselt töötamise aja eest saadav tasu saaks olla
proportsionaalne ja piisav (filmivaldkond, etenduskunstid, helikunst), kuid üldjuhul on
katmata ettevalmistus- ja järeltegevuste puhul tehtav töö.
Eeldame et loometöö tasustamisega on rohkem probleeme n-ö individuaalaladel. Teatud
loovisikutele tagavad sissetuleku, kas tellimused või autoritasud (nt suur osa arhitektuurist,
teatud osa disainist ja muusikast, harvadel näidetel kunst ja kirjandus). Hinnanguliselt tehakse
2
https://www.kul.ee/media/3203/download lk 27
aga hulk loometööd Eestis ka tasuta või nt stipendiumide toel. Täpsem ülevaade loometöö
tasuvormidest ja -mahtudest hetkel puudub.
Loometöö tasustamise, loovisikute staatuse ja sotsiaalkindlustuse teemal on mitmeid
raporteid ning soovitusi koostatud rahvusvaheliselt, Euroopa Liidu tasandil eriti COVID-19
pandeemia järel ja seoses Euroopa Nõukogu kultuuriprogrammi eesmärkidega 2019-2022. Nt
Panteia ja Euroopa Liidu ekspertide uuring3 kirjeldab loovisiku staatust, töötingimusi ja
karjäärimustreid sektoriüleselt kõigis liikmesriikides. Euroopa komisjoni ja kultuurisektori
dialoogiplatvormi raport4 soovitab sõnastada üle-Euroopalise ühiseid põhimõtteid ning
kirjeldab parimaid praktikaid liikmesriikides.
UNESCO avaldas 2019 uuring5, mis samuti võttis loovisikute seadusandliku määratlemise
konteksti kõrval fookusesse nii nende majandusliku toimetuleku, sotsiaalsed garantiid, piiride
ülese mobiilsuse, digikultuuri väljakutsed kui põhiõiguste küsimused ÜRO liikmesriikides.
Valminud on ka sektoripõhiseid käsitlusi ja käsiraamatuid.6
Mõttekoja Praxis 2021. aastal läbi viidud uuring vabakutseliste toimetulekust Eestis sedastab,
et vabakutseliste olukord on institutsionaliseerunud kultuuritöö tegijatega võrreldes
prekaarne ja ebavõrdne.7 Kultuuriministeerium on uuringust lähtuvalt alustanud loovisikute
ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (LLS VTK), Selle eesmärk on lisaks
sotsiaaltagatiste kättesaadavusele teha kindlaks ka loometöö tasustamise puudujäägid ning
kirjeldada võimalikud sekkumised poliitikakujundamise tasandil läbi täiendavate toetuste või
muude meetmete. Käesolev uuring on vajalikuks sisendiks sellesse protsessi.
2021-22 viisid Kultuuriministeeriumi tellimusel Ernst & Young Baltic AS ja Balti Uuringute
Instituut MTÜ läbi loomevaldkondade kestlikkuse uuringu, mis kirjeldab valdkondade
toimemudelid ning analüüsib nende kestlikkuse tegureid ja arengustsenaariume.8 Uuringust
ilmneb, et riigipoolsete toetuste rõhk on loometegevusel ja loovisikute toetamisel, samuti
teoste esitamise ja levitamise etapil. Kultuurivaldkonna osakaal riigieelarves on selle uuringu
hinnangul pisut alla 1% SKP-st, kuid valdkonna väärtusloome küünib 3%-ni SKP-st.9
Rõhutatakse, et arvestades kultuurimaastikul hõivatud inimeste arvu, ootavad
loomevaldkonnad kultuuri rahastuse mahu kasvu.
3
Panteia 2020. “The status and working conditions of artists and cultural and creative professionals”
4
Voices of Europe 2021. “Status and Working Conditions for Artists, Cultural and Creative Professionals”
5
UNESCO 2019. “Culture& working conditions for artists. Implementing the 1980 Recommendation concerning
the Status of the Artist”
6
Nt “The Future of Work in the Media, Arts & Entertainment Sector: Meeting the Challenge of Atypical
Working” (2016) või “The Ultimate Cookbook for Cultural Managers - Social Security in an International
Context” (Pearle, 2021)
7
Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku
toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis.
https://kul.ee/uuringud#vabakutselised-loovi
8
Loomevaldkondade kestlikkus (Läbiviijad: Ernst&Young AS ja Balti Uuringute Instituut OÜ)
https://kul.ee/uuringud#loomevaldkondade-uur
9
2020. a riigieelarve seletuskirja tabeli 15 järgi oli Kultuuriministeeriumi 2020. a kõigi tegevuste planeeritud
eelarve 255 903 000 eurot, mis oli 0.9% SKPst. Samas keskvalitsuse kulutused kultuurile vabale ajale,
kultuurile ja spordile on al 1995. a olnud ca 2% https://data.oecd.org/chart/6v6H
Loometöö tasustamise uuringut varem Eestis tehtud ei ole. Praxise vabakutseliste uuring
(2021) ning Ernst&Young’i loomealade jätkusuutlikkuse uuring (2022) aitavad konteksti luua,
kuid kummagi skoopi ei kuulunud spetsiifiliselt loometöö tasustamise ega loomepalkade
mõju küsimused.10 Sarnasel teemal on varasematest uuringutest võimalik esile tõsta laulu- ja
tantsupeo protsessi juhendajate toimetuleku analüüsi Praxiselt.11 Konjunktuuriinstituut on
2022. aastal taas valmis saamas loomemajanduse kaardistust, mis on varem koostatud 2013
ja 2018 ning kirjeldab käesoleva uuringu fookuses olevaid loomevaldkondi ettevõtluse
kontekstis, kuid ei keskendu eraldi loometööle.
2. UURINGU METOODIKA
2.1. Uurimismetoodika
Pakkuja esitab pakkumuses enda nägemuse uuringu teostamiseks sobivaimatest
metoodikatest ning tegevustest ja põhjendab nende eeliseid (max 2 A4 lk). Selle aluseks tuleb
võtta eelpool kirjeldatud rakendusuuringu eesmärgid ja taustainfo, et oleks võimalik saada
vastused allpool loetletud uuringu ülesannetele ja uurimisküsimustele ning jõuda soovitud
tulemusteni. Lõplik metoodika täpsustakse ja kohandatakse tellija ja uuringu läbiviija
koostöös avakohtumisel vastavalt vajadusele ja lähtudes uuringu põhieesmärgist. Metoodika
peab võimaldama teostada järgmisi ülesandeid:
1. Kirjeldada loometöö-turgu ja selle tõrkeid uuringu fookusvaldkondade võrdluses,
kasutades raamistikku, mis arvestab alavaldkondade spetsiifikat (avalik rahastamine,
institutsionaliseeritus, loometöö eripärad, arenguvajadused).
Valik näitajaid:
loometöö iseloom (nt kollektiivne vs individuaalne; objekti- vs protsessikeskne;
lühi- vs pikaajaline jne);
aktiivsete loovisikute hinnanguline arv valdkondade võrdluses ja
tegevusvormid;
loometöökohtade ning tööandjate arv valdkondade võrdluses;
loometöö tasustamise allikad ja tasu suurust mõjutavad tegurid (piletitulu,
teoste müük, teenuste müük jms);
loometöö avalik rahastus, selle maht, vorm ja rahastamist mõjutavad tegurid;
autoritasu osakaal loometöö tasustamisel (litsents);
loometöö eest saadavad sissetulekud (vorm, regulaarsus jms), sh sotsiaalsete
tagatiste hõlmatus;
loometöö tasustamise praktikad, sh tööandjate hoiakud.
10
Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku
toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. / Loomevaldkondade
kestlikkus (Läbiviijad: Ernst&Young AS ja Balti Uuringute Instituut OÜ; Rahastajad: Kultuuriministeerium ja
ETAg RITA II programm)
11
Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade,
rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse
kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
2. Hinnata kunstniku- ja kirjanikupalga meedet mõju hindamise metoodika abil
(vajalikkus, asjakohasus, tõhusus, tulemuslikkus, jätkusuutlikkus). Mõju hindamise
metoodika võtab kokku joonis 1. Muuhulgas peaks olema võimalik:
analüüsida loomepalga taotlejate ja palga saajate kogemust (sh meetme
korraldus, taotlemise lihtsus, otsuste ja tagasiside põhjendatus, palga
maksmise protsess);
hinnata loomepalga rolli ja jätkusuutlikkust loometegevuse toetamisel (sh
loovisikute toimetulek negatiivse otsuse või palga lõppemise korral);
hinnata loomepalkade maksmise süsteemi administratiivset korraldust.
3. Analüüsida loomepalga meetme laiendamise vajadust kunsti ja kirjanduse valdkonnas
ning rakendamise võimalusi teistel loomealadel (arhitektuur, disain, etenduskunstid,
film, helikunst) ning anda vastavaid põhjendatud soovitusi koos selgitustega,
sealhulgas:
loomepalkade meetme valdkondlik ülesehitus ning lähtekohad ja kriteeriumid
meetme arendamiseks;
loomepalkade optimaalne arv valdkondade lõikes;
loomepalga kestvus ja järgnevus, palga suurus;
ettepanekud loomepalga meetme korraldamiseks ning palgasaajate valiku
kriteeriumide täiendamiseks;
võimalike alternatiivsete sekkumiste ettepanekud.
Joonis 1. Mõju hindamise aspektid
Uuring kombineerib kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja -tehnikaid, mida
kirjeldab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses.
Sihtrühmad, kellest pakkuja moodustab valimi, on vähemalt:
kunstniku- ja kirjanikupalga saajad;
loomepalka taotlenud, aga mitte saanud kunstnikud ja kirjanikud;
kõigi loomealade tööandjad (kultuurikorraldajad);
kõigi loomealade loovisikud (loometöötajad);
poliitikakujundajad.
Kuivõrd kultuurieelarve ülesehitus ja valdkondade erinev toimeloogika ei võimalda
andmepõhiselt kiirelt hinnata loometöö tasustamise osakaalu avalikus rahastuses, on
eelnevalt vajalik vastavate võrdlusaluste kujundamine, et analüüsida loomepalga instrumendi
kohaldatavust või muude sekkumiste vajalikkust.
2.2. Uurimisküsimused
Järgnevalt on välja toodud valik uurimisküsimusi, millele otsitakse uuringu tulemusena
vastuseid. Pakkuja võib neid kohandada või lisada uusi põhjendatud küsimusi uuringu
eesmärgist lähtuvalt. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse ja arvu otsustavad tellija ja uuringu
läbiviija hankelepingu täitmise käigus.
Loometöö tasustamine – valdkondade võrdlus ja arenguvajadused:
Milline faktor mõjutab vastavas valdkonnas loometöö tasustamist enim?
Kui suur on palgatöö osakaal, kui palju makstakse muid tasusid / tehakse tehinguid?
Kui palju loometööd tehakse valdkonniti juriidiliste isikute poolt? Kui palju maksavad
need juriidilised isikud tööjõumakse?
Milline on valdkonna loometöö tasustamise praktika, kas on kokkuleppelisi
miinimumtariife, kas saab hinnata keskmise tasu suurust (nt ühe kuu täistööajale
taandatuna)?
Millistes lepinguvormides tehakse loometööd? Kas ja kuidas tekivad sotsiaalsed
garantiid?
Kui pikk on tasustatud loometöö periood ajutiste/ebaregulaarsete töösuhete korral
(ühe projekti/töösuhte lõikes)?
Millised on loometöö tasustamise mustritega seotud suurimad riskid loovisikute
vaates valdkonniti?
Millised on loometöö tasustamisega seotud suurimad arenguvajadused ja -
võimalused valdkondade lõikes?
Loomepalga meetme mõju:
Milline on olnud kirjaniku- ja kunstnikupalga meetme mõju vastava loomevaldkonna
arengule ja toimepidevusele?
Milline on olnud loomepalga saamise mõju palgasaaja loomingulisele aktiivsusele?
Milline on olnud palgasaajate hinnangul nende toimetulek enne palga saamist ja peale
palga lõppu?
Kuidas hindavad palgasaajad loomepalga meetme korraldust?
Kuidas hindavad palga taotlejad meetme korraldust, otsuste läbipaistvust,
tagasisidet?
Kas loomepalkade maksmise korraldus on mõistlik (sh vastava loomeliidu hinnangul)?
Loomepalkade meetme arendus:
Millistes valdkondades ja miks tuleks rakendada loomepalga süsteemi?
Milline on riigi rahastatud loomepalga saajate põhjendatud ja optimaalne arv
valdkonniti?
Kui pikk peaks olema ühe loomepalga periood, kui suur palk? Kas selles osas on
valdkondade vahel erisusi?
Millised peaksid olema loomepalga määramise tingimused ja kriteeriumid?
Milline peaks olema loomepalkade maksmise korraldus?
2.3. Andmed
Andmed, millele tellija tagab vajadusel uuringu läbiviijale juurdepääsu, on:
Loomeliitude aruandlus (loometoetused ja -stipendiumid) ning anonümiseeritud
registriandmed liitude liikmete kohta.
2020-21 kriisiabi toel jagatud täiendavate loometoetuste anonümiseeritud andmed.
Loovisikute ja loomealade uuringute andmebaasid.
Riigi kultuuritöötajate statistika.
Kirjaniku- ja kunstnikupalga taotlemise statistika ning aruandlus aastatest 2015-2021.
Kultuuriministeeriumi tegevustoetuste ja taotlusvoorude koondandmed alates
2019. aastast ning vajadusel varasemad andmed süstematiseerimata kujul.
LLS VTK kaasamise käigus koostatud materjalid.
Uuringu teostamiseks vajalikud kontaktid.
Muud Kultuuriministeeriumi käsutuses olevad asjakohased avalikud andmed.
Vajadusel kasutatakse analüüsis Statistikaameti andmeid statistikatööst „Tööandja
kulused töötajatele 2021,“12; andmetele ligipääsu taotleb tellija peale lepingu
sõlmimist ja avakohtumist töö teostajaga.
Eesti Kultuurkapitali toetuste ja stipendiumide andmete saamiseks suhtleb uuringu läbiviija
andmete omanikuga.
Registriandmete kasutamise vajadusel on tellija valmis uuringu läbiviija sisendi alusel hankima
soovitud andmed ise.
2.4. Tulemused
Selgitatakse välja, kuidas on Eestis eri loomevaldkondades korraldatud loometöö ja selle
tasustamine, milline on riigi panus ja sellega seotud suuremad ohukohad või vajakajäämised.
12
Loe statisikatöö kohta siit https://www.stat.ee/et/statistika-too/tooandja-kulutused-tootajatele-2021 ja
kogutavate andmete kohta
siit: https://www.stat.ee/sites/default/files/kysimustikud/2021/21103109021_Aruandevorm_PDF-
failina_et.pdf
Luuakse soovituslik maatriks loometöökohtade profiili, töösuhete stabiilsuse ja tasu
maksmise tingimuste osas valdkondade lõikes, mis võtab arvesse loomingulise töö kõiki
etappe (sh ettevalmistus, järeltegevused) ja vorme (nii lepingulised töösuhted kui töö
ettevõtjana, teenusepakkumine juriidilise isikuna jms) loovisikute vaates.
Töötatakse välja soovitused kultuuripoliitika kujundamiseks loometöö tasustamise osas, mis
tagaks valdkondliku mitmekesisuse ja loomealade kestliku arengu ning lähtuks valdkondlikest
eripäradest ja vajadustest ning tagaks loovisikute õiglase tasustamise ning sotsiaalsete
garantiide kättesaadavuse.
Tehakse ettepanek loomepalkade süsteemi arendamiseks, selgitades välja meetme maht,
palgasaajate optimaalne arv ning hõlmatud loomeerialade ring.
Pakutakse välja ja põhjendatakse võimalike alternatiivsete või täiendavate sekkumiste
vajadust ja võimalusi loomepalga meetme ja kultuuritöötaja miinimumpalga kokkuleppe
kõrval väheinstitutsionaliseerunud loomealade vaates.
Selgitatakse, millised on mittetulundusliku, avaliku ja erasektori koostöövõimalused, kas
eksisteerib alternatiivseid loometöö rahastamise võimalusi, mis on täna alakasutatud.
Uuring on sisendiks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse
protsessile.
Uuringu tulemustele toetudes töötab Kultuuriministeerium ühe võimaliku rakendusena välja
loomepalkade meetme määruse, täpsustades selle rahastamise alused, tingimused ning
sihtrühma.
3. NÕUDED ARUANDLUSELE, METOODIKARAPORTILE, TULEMUSTE
ESITLUSELE, INFOGRAAFIKALE JA POLIITIKASOOVITUSTELE
3.1. Nõuded aruandlusele
Uuringu protsessi käigus koostatakse üks vahearuanne ja uuringu lõpparuanne.
Vahearuandesse koondab töö teostaja vähemalt ülevaate kogutud kvantitatiivsetest ja
kvalitatiivsetest andmetest. Samuti sisaldab vahearuanne esialgset versiooni loomepalkade
mõju hindamisest ning loometöö korralduse ja tasustamise võrdlevat kirjeldust
kultuurivaldkondade lõikes.
Uuringu lõpparuanne sisaldab lõplikku analüüsi kõigil uuringu teemadel ning selle põhjal
koostatud poliitikasoovitusi ja ettepanekuid. Seosed rahvusvaheliste poliitikate või
praktikatega on teksti seotud vajaduspõhiselt – uuringus tehtavate ettepanekute ja
soovituste põhjendamiseks. Võrreldakse kõigi kultuuri loomevaldkondade loometöö
tasustamise korraldust võttes arvesse valdkondade eripärasid, kirjeldatakse ilmnenud
probleemid ning tehakse ettepanekud loometöö õiglasemaks tasustamiseks vajalikeks
sekkumisteks.
3.2. Nõuded metoodikaraportile
Raport annab ülevaate, milliste meetoditega – ja miks just nendega – on andmeid analüüsitud
/ teemat uuritud. Samuti on metoodikaraportis selgitatud valimite moodustamise ning
andmete hankimise ja töötlemise põhimõtteid.
3.3. Nõuded tulemuste esitlusele ja infograafikale
Uuringu lõppraport sisaldab teksti kõrval ka selgeid, loetavaid ja visuaalselt haaravaid
illustratsioone ning infograafikat, mis võimaldavad uuringu võtmeküsimusi paremini mõista.
Illustratsioonide ja infograafika maht sõltub töö teostaja valitud metoodikast ja raportile
valitud formaadist, kuid minimaalselt võiks lõpparuanne sisaldada nelja
joonist/illustratsiooni, mis täiendaks vastavalt kunstniku- ja kirjanikupalga mõjuanalüüsi (nt
osapoolte rahulolu, meetme mõju valdkonnale vms), kultuurivaldkondade loometöö
korralduse ja tasustamise võrdlust (loometöö vormid, stabiilsus, keskmised tasud, tasude
regulaarsus vms) ning “valgeid laike” või tööturu-tõrkeid, mille võimalikuks lahenduseks oleks
loomepalga meetme laiendamine (või muu uuringu tulemusel eelistatud lahendus).
Samuti esitatakse uuringu lõpparuandega koos loometöö tasustamise raamistik või maatriks
visualiseeritud kujul, mille abil on võimalik lihtsalt jälgida, milliste erialade ja milliste
osapoolte andmete põhjal uuring on koostatud.
Tellija jaoks on tähtis, et infograafika kajastaks ka avaliku rahastuse panust loometöö
tasustamisel, seda kas eelpool kirjeldatud illustratsioonide raames või eraldi visualiseerituna.
3.4. Nõuded poliitikasoovitustele
Uuringu kolmandast osast lähtuvalt koostatakse eri kultuurivaldkondade loometöö
spetsiifikat, rahastamist ning tööturutõrke olemasolu (või puudumist) arvestavad
poliitikasoovitused.
Poliitikasoovitused ja ettepanekud peavad olema selgitatud ja põhjendatud ning toetuma
selgelt uuringu analüüsile. Soovitused peavad olema esitatud prioriteetsuse järjekorras,
lähtudes tänase kultuuripoliitika hetkeseisust ja strateegilistest sihtidest ning
loomevaldkondade võrdse (võrreldava) kohtlemise põhimõttest. Soovitused peavad
sisaldama ka lühidat hinnangut nende teostatavusele, sh mõju eelarvele.
Poliitikasoovituste põhjal täiendab Kultuuriministeerium LLS VTK-d ning need on sisendiks ka
valdkondlikele huvikaitse- ja esindusorganisatsioonidele, loovisikute esindajatele ja
poliitikakujundajatele ning -rakendajatele omavahelises dialoogis.
Poliitikasoovitused peavad kindlasti sisaldama ettepanekuid loomepalkade süsteemi tuleviku
suhtes – kas selle laiendamise, arendamise või muutmise osas, vastavalt uuringu tulemustele
ning lähtudes kultuurieelarvest, eri loomevaldkondade vajadustest ja loometöö rahastamise
üldpildist.
Kultuurivaldkondade võrdlusest lähtudes tehakse võimalusel ettepanekud loometöö
tasustamise rahastusallikate mitmekesistamise või ümberkorralduse suhtes, mis lähtuks
loomevaldkondade toimimise eripäradest ning ka võimalike alternatiivsete rahastusallikate
kaasamise võimalustest või praktikate muutmise vajadusest.
3.5. Uuringu läbiviimise etapid ja eeldatav ajakava
Uuringu läbiviimine on laias laastus jaotatav viieks osaks:
I dokumendianalüüs ja andmete kogumine;
II intervjuud ja fookusrühmad;
III andmete analüüs, valdkondade võrdleva kirjelduse koostamine;
IV poliitikasoovituste ja rakenduslike ettepanekute koostamine;
V andmete ja soovituste valideerimine, visualiseerimine ja aruande koostamine.
Eeldatav ajakava:
2022 II kvartal hanke väljakuulutamine, lepingu sõlmimine, avakohtumine ja töö
alustamine.
2022 III kvartal töö andmetega, kvalitatiivsed küsitlused, valdkondade võrdlev
kirjeldus, esmane analüüs, vahearuanne ja kvalifitseerimine.
2022 IV kvartal poliitikasoovituste ja ettepanekute koostamine, valideerimine,
täpsustused, visualiseerimine, lõpparuande vormistamine, üleandmine ja tulemuste
avalikustamine.
Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt juuni 2022 kuni jaanuar
2023), sh uuringu läbiviimiseks ja tulemuste vormistamiseks on arvestatud 6 kuud
(eeldatavalt juuli kuni detsember 2022; juuni 2022 on arvestatud hankelepingu sõlmimise
järgseks avakohtumiseks ja uuringu ettevalmistavateks tegevusteks ning jaanuar 2023 lepingu
lõpetamisega seotud tegevusteks, sh töö üleandmise-vastuvõtmise lõppakti vormistamiseks).
Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest
võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega
alustamine nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval,
pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral
lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis.
Uuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ (248573)
MEESKONNA LIIKMETE CV-d
Pakkuja nimi
1. Projektijuhi CV
Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate
etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks
vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel.
Nimi
Haridus (nõutav kõrgharidus)
Vähemalt kolme (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja
uuringuprojekti juhtimise asjakohaseid ülesandeid)
kogemus viimase 5 aasta
jooksul
Muu info (vajadusel lisada)
2. Analüütiku CV
Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest.
Nimi
Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud
kraad)
Kultuuri-, majandus-, töö-, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja
haridus-, sotsiaal- või asjakohaseid ülesandeid)
lõimumispoliitika alase
analüüsi teostamise kogemus
vähemalt kolme
uuringuprojekti raames
viimase 5 aasta jooksul
Muu info (vajadusel lisada)
3. Metoodiku CV
Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik
peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise
eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida
sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega.
Nimi
Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud
kraad)
Vähemalt kolmes (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja
uuringuprojektis asjakohaseid ülesandeid)
metoodikuna osalemise
kogemus viimase 5 aasta
jooksul
Muu info (vajadusel lisada)
4. Eksperdi CV
Ekspert nõustab projekti meeskonda sisuliste teemade käsitlemisel, poliitikasoovituste
koostamisel ja andmete kogumisel.
Nimi
Haridus (nõutav magistri- või doktorikraad või nendega
võrdsustatud kraad)
Vähemalt kolme kultuuri, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja
töö-, haridus- või asjakohaseid ülesandeid
sotsiaalpoliitika alase JA/VÕI
uuringuprojekti meeskonnas kirjeldada lühidalt isiku juhtimis- või teadustöö
eksperdina osalemise kogemust kultuur-, töö- või sotsiaalvaldonnas)
kogemus viimase 5 aasta
jooksul
JA/VÕI (eksperdi puhul on
nõutav vähemalt ühe
tingimuse täitmine kahest
nimetatust)
juhtimis- või teadustöö
kogemus kultuuri-, töö- või
sotsiaalvaldkonnas
Muu info (vajadusel lisada)
Erinevaid rolle meeskonnas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele
täidetavatele rollidele esitatud tingimustele.
Pakkuja võib hankelepingu täitmisel meeskonna liikme välja vahetada tingimusel, et
meeskonna uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Meeskonna liikme
väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga.
Meeskonda võib kaasata lisaks eelpool nimetatule täiendavaid liikmeid. Pakkuja meeskonna
tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus, tuleb lisada pakkumuse sisulisse
kirjeldusse.