Kiri

Tarvi Sits Teie 31.03.2022 nr 12-6/368-3 Kultuuriministeerium [email protected] Meie 18.04.2022 nr 7-9/22/7328 Vastus kirjale - Linnamäe paisul vee paisutamise ja elektritootmise mõjust Austatud Tarvi Sits Saatsite Keskkonnaametile kirja, milles avaldate täiendavaid vastuväiteid Jägala jõel Linnamäe paisul vee paisutamise võimalikule lõpetamisele1. Alljärgnevalt anname oma vastused Teie vastuväidetele Teie kirjas toodud teemade kaupa. 1. Te pole nõus Natura erandi hindamisel saavutatud seisukohaga, et Linnamäe hüdroelektrijaamas elektritootmises ja Linnamäe paisul paisutamises puudub selline ülekaalukas avalik huvi, mille tõttu võiks olla võimalik nn Natura erandi tegemine. Teie hinnangul tekitab selline seisukoht muret ja küsitavust, sest Natura tagantjärele hindamise avalikul väljapanekul esitasid toetava seisukoha Eesti kultuuripärandi hulka kuuluva paisu ja paisutuse säilitamiseks 16 asutust ja organisatsiooni. /…/ Seda, millisel juhul Natura erandit on võimalik kohaldada, on selgitatud avalikustatud Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmise Natura erandi hindamise aruande sissejuhatavas osas. Kordame üle, et tingimustes, kus kavandatav tegevus kahjustab Natura 2000 ala kaitse-eesmärgi saavutamist ja alaterviklikkust, on võimalik tegevuseks luba anda vaid juhul, kui saab kohaldada loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohast Natura erandit. Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaselt saab loa anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt kõik järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused taotletavale tegevusele puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni). Natura erandi hindamise aruande 1. peatükis jõuti järeldusele, et Linnamäe paisul taotletavale tegevusele, milleks on soov toota elektrienergiat, on alternatiivid olemas. Sellest üksi piisab, et Natura erand ei kohalduks. Ülekaaluka avaliku huvi mõistet Natura erandi hindamise kontekstis, oleme selgitanud Teile 04.03.2022 saadetud kirja nr 7-9/21/25571-48 punktis 6. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.03.2022 nr 7-9/21/25571-57 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet nõustub, et kultuuripärandit tuleb käsitleda võrdväärsena, mitte ülekaalukana looduskeskkonna ees. Rõhutame, et keskkonnakaitseliselt oleks parim lahendus paisu likvideerimine, mis aitaks saavutada kõik looduskaitselised eesmärgid. Antud juhul on aruandes pakutud siiski kompromisslahendust, mis võimaldab säilitada suures osas nii mälestise kui saavutada ka piisaval määral looduskaitselisi eesmärke. Senise olukorra jätkumine tähendaks kultuuripärandi käsitlemist ülekaalukana looduskaitseliste eesmärkide ees ja looduskaitseliste eesmärkide täielikku ignoreerimist. Kultuuriministeerium ega ükski teine paisutuse säilitamist toetav huvigrupp ei ole sisuliselt välja pakkunud mitte ühtegi lahendit ehk kompromissi, mis aitaks mingilgi määral täita ka looduskaitselisi eesmärke. 2. Keskkonnaametil lasub vastutus teha tasakaalustatud otsus. Kultuuriväärtuste ekspertiisi puudumise on Keskkonnaamet lahendanud eksperdihinnangu sisseostmisega Artes Terrae maastikuarhitektuuribüroolt, kuid see annab vastutavale asutusele üksnes sisendi haldusotsuse tegemiseks. Vastutav asutus peab hindama saadud sisendi pädevust ning tegema kõiki erinevaid seisukohti arvestades tasakaalustatud otsuse. Keskkonnaameti hinnangul tähendab tasakaalustatud otsus kompromissi, mis võimaldab vähemalt teatud määra erinevate huvigruppide eesmärkidega arvestada. Paisjärve likvideerimine, kuid paisu säilitamine oleks kompromiss, mis võimaldaks saavutada lisaks kultuuripärandi säilimisele ka keskkonnakaitselisi eesmärke kalade läbipääsu ja elupaikade rajamise ja elupaikade taastamise näol. Senise olukorra säilitamine ei ole tasakaalustatud otsus, vaid jätkuks keskkonnaseisundi halvenemine. Juhime tähelepanu, et ei ole otsustatud ja selles menetluses ka ei otsustata, milline lahendusvariant on kõige sobivam paisutuse likvideerimiseks, arvestades nii looduskaitselisi kui muinsuskaitselisi eesmärke. See otsus tehakse paisutuse likvideerimise menetluses, kui paisutamise ja elektritootmise jätkamise osas tehakse keelduv otsus. Vastavalt tagantjärele Natura hindamisele oleks looduskaitse eesmärkide saavutamiseks tõesti parim paisu täielik lammutamine, kuid Keskkonnaamet ei pea seda eelistatuks muinsuskaitse kaalutlustest tulenevalt. 3. Keskkonnaamet, kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat, peab selles menetluses kaaluma ja tegema otsuse valdkondade üle, millest ühes on tal nii pädevus kui ka poliitika rakendamise kohustus (looduskaitse), kuid kolmes valdkonnas pädevus puudub (kultuuriväärtused, energeetika, kohaliku elu küsimused). Keskkonnaamet on menetluses võrreldav asjast huvitatud osapoolega, sest nende ülesanne on seista keskkonnapoliitika elluviimise eest. Juhime tähelepanu, et käesoleval juhul on käimas vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) menetlus. Vastavalt veeseaduse § 191 lg 1 on veeloa andmine Keskkonnaamet pädevuses. Hoiuala, mis hõlmab ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodusala, valitsejana2 on Keskkonnaametil pädevus hinnata taotletava tegevuse mõju hoiuala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seda ongi tagantjärele Natura hindamise käigus tehtud. Muid huve (kultuuriväärtused, energeetika, kohaliku elu küsimused) on arvestatud Natura erandi hindamisel sellisel määral, mis on vajalik otsuse tegemiseks. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale (vt EKo C-241/08, p 72) kui peale loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 3 kohast hindamist selgub, et taotletaval tegevusel on negatiivsed mõjud, on pädevatel ametiasutustel võimalus kas kavale või projektile loa andmisest keelduda või lubada seda loodusdirektiivi artikkel 6 lõike 4 alusel, kui selles sätestatud tingimused on täidetud. Kui loodusdirektiivi artikkel 6 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ei ole, tuleb loa andmisest keelduda. 2 looduskaitseseaduse § 21 lg 1 2 (3) Muuhulgas on Riigikohtu 28.01.2021 otsuse punktis 34 kohus märkinud, et pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on Keskkonnaamet ning muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sh loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 4. Seega on Keskkonnaametil pädevus hinnata, kas Linnamäe paisul esineb muid avalikke huve, mis kaaluks üles kahjustatava ala kaitse eesmärkidest lähtuvad huvid. 4. Peame vajalikuks väljendada imestust 2. veebruaril toimunud avalikul arutelul Keskkonnaameti väljendatud seisukoha üle, justkui ei saaks Vabariigi Valitsus teha Keskkonnaametist erinevat otsust, püüdes võtta sellega valitsuselt otsustusõiguse. Kultuuriministeerium vastupidi taotleb kõnealuse küsimuse otsustamist valitsuses. Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 2 alusel võib mitut valitsemisala puudutavaid keerulisi küsimusi lahendada Vabariigi Valitsuses. Veeloa andmise või andmata jätmise otsuse saab veeseaduse § 191 alusel teha Keskkonnaamet. Teemat oleme selgitanud Teile 04.03.2022 saadetud kirja nr 7-9/21/25571-48 punktis 11. Kordame üle, et veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu koos korrigeeritud Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetega paneb Keskkonnaamet avalikule väljapanekule eeldatavalt aprillis 2022. Juhul, kui Teil on täiendavaid ettepanekuid Natura tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannetele, palume need esitada veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse eelnõu avaliku väljapaneku jooksul. Täpsema aja anname Teile kirjalikult teada asjaolude selgumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Lauri Saapar 5273872 [email protected] 3 (3)