Kiri

Välisministeerium [email protected] 18.04.2022 nr 1-11/892-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogrammi aastateks 2022–2026 heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Korralduse eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 10 lehel 3. Programm inglise keeles 7 lehel 4. Programm eesti keeles 7 lehel Reet Palis 628 2326 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  ITAALIA JA EESTI VAHELINE KULTUURI- JA HARIDUSALASE KOOSTÖÖ RAKENDUSPROGRAMM AASTATEKS 2022–2026 Itaalia Vabariigi valitsus ja Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi pooled),  tegutsedes kooskõlas 22. mail 1997. aastal Tallinnas sõlmitud ja 30. jaanuaril 2000. aastal jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu artikliga 17;  tegutsedes ELi ühise liikmesuse ning haridus- ja kultuurivaldkonnas tegutsevate Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide raames;  soovides tutvustada oma keelt ja kultuuri, edendada vahetusi kultuuri- ja haridusvaldkonnas ning soodustada seeläbi kahe riigi sõprussidemete tugevdamist; on kokku leppinud järgmises koostöö rakendusprogrammis aastateks 2022–2026. I. HARIDUSALANE KOOSTÖÖ KÕRGHARIDUS 1.1. Pooled edendavad koostööd ülikoolide ning kunsti-, muusika- ja tantsualast kõrgharidust pakkuvate asutuste vahel, sõlmides kokkuleppeid ja lepinguid, vahetades õppejõude, andmeid ja teavet, rakendades ühiseid teadusprojekte ning korraldades seminare ja kongresse. 1.2. Võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid, kaalub Itaalia pool võimalust toetada Eesti haridus- ja kõrgharidusasutustes töötavate itaalia keele õppejõudude koolitamist, eeldusel et asjaomased asutused avaldavad soovi taotleda nimetatud toetust diplomaatiliste kanalite kaudu. 1.3. Võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid ja tegelikku vajadust, pakub Eesti pool Itaalias töötavatele eesti keele ja kultuuri õppejõududele asjakohast koolitust. 1.4. Itaalia pool kaalub Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi kaudu võimalust varustada Eesti koole ja ülikoole oma olemasolevate rahaliste vahendite piires õpikute ning audiovisuaalsete ja muude õppematerjalidega, mis on vajalikud itaalia keele õpetamiseks ning õppejõududele ja lektoritele mõeldud koolitus- ja täiendõppekursusteks. 1.5. Eesti pool kaalub oma rahaliste vahendite piires ja tegeliku vajaduse põhjal võimalust varustada eestikeelsete õppematerjalidega Itaalia kõrgharidusasutusi, mis esitavad sellekohase sooviavalduse. 1.6. Pooled võtavad teadmiseks, et Itaalia poole koostatud ülikoolidevaheliste koostöölepingute nimekirjaga saab tutvuda veebisaidil http://accordi-internazionali.cineca.it. Andmebaas loodi koostöös Itaalia Haridusministeeriumi ning Itaalia Ülikoolide ja Teadusministeeriumi, Itaalia Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi, Itaalia Ülikoolide Rektorite Konverentsi ning ülikoolidevahelise konsortsiumiga CINECA. 1.7. Pooled soodustavad teineteise keele levitamise edendamist mõlemas riigis. 1.8. Pooled kaaluvad võimalust pakkuda oma olemasolevate rahaliste vahendite piires professuuride ja lektoraatide toimimiseks koolides ja ülikoolides ning õppejõududele mõeldud koolituskursuste korraldamiseks toetust sellistele ülikoolide asutustele, mis avaldavad selleks soovi diplomaatilise kanali kaudu. KOOLIHARIDUS 1.9. Et suurendada vastastikuseid teadmisi teineteise kultuurist ning haridus- ja õppesüsteemist, vahetavad pooled õppematerjale, sealhulgas digitaalses ja audiovisuaalses vormis. 1.10. Pooled edendavad programmi „Erasmus+“ kaudu oma riigis tegutsevate koolide vahel sõpruskoolide projekte. 1.11. Pooled kaaluvad võimalust alustada Eesti koolides sellise LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) metoodika rakendamist, mille eesmärk on õpetada itaalia keelt ja veel üht õppeainet itaalia keeles. Korralduslikud ning majanduslikud ja rahalised tingimused määratakse kindlaks diplomaatiliste kanalite kaudu. II. STIPENDIUMID 2.1. Eesti kodanikud võivad taotleda stipendiume, mida Itaalia pool võib olemasolevaid rahalisi vahendeid arvesse võttes pakkuda viisil, mida täpsustatakse igal aastal Itaalia Vabariigi Välisasjade ja Rahvusvahelise Koostöö Ministeeriumi kodulehel avaldatud sellekohases teates. III. KULTUUR JA KUNST 3.1. Pooled edendavad oma rahaliste võimaluste piires ja riigisiseste õigusaktide alusel kultuuriasutuste vastastikust tegevust ja koostööprojekte. Lisaks soodustab kumbki pool oma territooriumil olemasolevate suhtluskanalite kaudu teise poole kultuuriürituste reklaamimist ja sellekohase teabe levitamist. 3.2. Pooled soodustavad ametialaseid otsekontakte loovisikute ja kultuuriasutuste vahel, et luua võrgustikke ning vahetada teavet, kogemusi ja häid tavasid kultuurivaldkonnas ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas. Selliste vahetuste üksikasjades, sealhulgas finantstingimustes, lepitakse kokku iga kord eraldi diplomaatiliste kanalite teel ja mõlema riigi asjaomaste osaliste vahel. 3.3. Pooled soodustavad kultuurialast koostööd oma kultuuripoliitika arendamise heade kogemuste vahetusega, aga ka kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna ühiste strateegiate koostamisega. Seepärast toetavad nad ka otsekontakte selles valdkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel ning vastastikust osalemist messidel, näitustel ja festivalidel. Itaalia pool korraldab oma välismaise diplomaatilise võrgustiku kaudu iga-aastaseid kultuurihooaegu, mis on pühendatud mõnele eelisvaldkonnale (eelkõige itaalia keel, toidukultuur, disain, kaasaegne kunst, muusika, film ja loomemajandus) ning millega seotud kultuuriüritused toimuvad kogu maailmas samal ajal. 3.4. Loometeostele, sealhulgas kirjandus-, etenduskunstide ja kujutava kunsti, arhitektuuri-, disainivaldkonnast, muusika-, draama- ja ooperiteostele, rahvakultuuri, käsitöö-, audiovisuaalteostele ning raadio- ja televisioonisaadetele, mis on kaitstud intellektuaalomandit käsitlevate õigusaktidega ühe lepingupoole riigis, laieneb kaitse, mida võimaldavad sellistele teostele õigusaktid, ilma et see piiraks selliste rahvusvaheliste konventsioonide või kokkulepete kohaldamist, millega pooled liitunud on. 3.5. Pooled soodustavad nii teabevahetust oma riigi residentuuriprogrammide kohta, aga ka loovisikute osalemist nendes, mis on suurepärased vahendid kontaktide ja vahetuste edendamiseks. Residentuuriprogrammide kandidaadid peavad vastama asjaomase asutuse valikukriteeriumidele. MUUSIKA, ETENDUSKUNSTID JA FILM 3.6. Pooled soodustavad koostööd nii mõlema riigi teatrite, balleti-, tantsu- ja etenduskunstide produktsiooniasutuste, aga ka muusikaasutuste ja festivalikorraldajate vahel. Igale algatusele, mida toetab rahaliselt Itaalia Kultuuriministeeriumi filmi- ja audiovisuaalvaldkonna peadirektoraat (DGC) ning etenduskunstide peadirektoraat, peab asjaomase valdkonna nõuandekomisjon andma eelneva heakskiitva arvamuse. 3.7. Itaalia pool teatab, et Kultuuriministeeriumi filmi- ja audiovisuaalvaldkonna peadirektoraat võib iga- aastaste rahaliste võimaluste piires edendada ja toetada rahaliselt Eestis toimuvaid mittetulundusliku kolmanda isiku väljapakutud filmiprojekte, millele peadirektoraat on andnud sellekohase pooldava arvamuse. Mõlemad pooled tunnevad rõõmu Itaalia ja Balti riikide koostööfilmide arendusauhinna üle, mille lõid 2018. aastal Eesti Filmi Instituut, Leedu Filmikeskus, Läti Rahvuslik Filmikeskus ning Itaalia filmi- ja audiovisuaalkunsti peadirektoraat (DGC). Mõlemad pooled väljendavad poolehoidu edasisele tööle Itaalia ja Balti riikide kaastootmisfondi loomise nimel. 3.8. Eesti pool võib toetada ja rahastada muusika-, etenduskunstide ja filmivaldkonna projekte Eesti asjaomaste struktuuride, näiteks Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi, olemasolevate ressursside piires. Iga projekti üksikasjad lepivad kokku asjaomased organisatsioonid. KUJUTAV KUNST, ARHITEKTUUR JA DISAIN 3.9. Pooled soodustavad koostööd ja heade kogemuste vahetamist oma riigis tegutsevate kunsti-, arhitektuuri- ja disainiorganisatsioonide ja -ettevõtete vahel. NÄITUSED JA MUUSEUMID 3.10. Pooled edendavad kõrgetasemeliste näituste korraldamist. Iga näituse üksikasjad, sealhulgas finants- ja kindlustustingimused ning näitust saatvate ekspertide arv, lepitakse kokku iga kord eraldi diplomaatiliste kanalite kaudu ning asjaomaste muuseumide ja muude asutuste vahel. Mõlemad pooled väljendavad heameelt järgmiste algatuste üle ajaperioodil 2022–2026: - Konrad Mägi teoste võimalik näitus Veneetsias Ca’ Pesaro palees, kus asub galerii Galleria Internazionale d’Arte Moderna; - näitus ja teadusprojekt „Bernardo Strozzi ja karavagism“ Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis koostöös Genovas asuva muuseumiga Palazzo Rosso; - Itaalia transavangardistliku ja Eesti 1980ndate maalikunsti näitus Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Kumu kunstimuuseumis. 3.11. Pooled julgustavad muuseume olulise kunstilise või ajaloolise väärtusega esemeid sisaldava ajutise näituse kavandamisel kasutama Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud näituste riikliku kahjuhüvitise süsteemi. 3.12. Pooled soodustavad Itaalia Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuuriministeeriumi kaudu ja kooskõlas vastavasisuliste õigusaktidega koostööd asjaomaste muuseumide vahel, sealhulgas ekspertide ja väljaannete vahetamist, seminaridel osalemist ja kunstiteoste laenamist. IV. KULTUURIPÄRANDI KAITSE JA KULTUURIMAASTIKU SÄILITAMINE 4.1. Pooled nõustuvad tegema koostööd võitluses kultuuripärandi ebaseadusliku kaubanduse vastu ennetavate, piiravate ja parandusmeetmete abil kooskõlas riiklike õigusaktidega ning UNESCO 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis sätestatud kohustustega, samuti järgides põhimõtteid, mis sisalduvad UNIDROIT’ 1995. aasta konventsioonis varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta. 4.2. Pooled on valmis kaitsma veealust kultuuripärandit kooskõlas allveearheoloogiat käsitlevate riiklike õigusaktidega ning võttes arvesse UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtteid. 4.3. Pooled pööravad erilist tähelepanu sellele, et koostöö tegemisel järgitakse kohustusi, mis on sätestatud UNESCO 1972. aasta ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonis ning UNESCO 2003. aasta vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonis. Samuti on pooled valmis järgima koostöö tegemisel UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud kohustusi. 4.4. Pooled edendavad kontakte asjaomaste haldus- ja kultuuriasutuste vahel, et vahetada teavet ja kogemusi muinsuskaitse, kultuuripärandi kataloogimise, säilitamise ja restaureerimise valdkonnas. 4.5. Seda arvestades nõustub Itaalia pool Kultuuriministeeriumi kaudu alustama koostööd Eesti ajaloo- ja kultuuripärandi kataloogimise, kaitse, säilitamise ja restaureerimise alal ning saatma soovi korral Eestisse oma eksperdid. Täiendavad üksikasjad lepitakse kokku diplomaatiliste kanalite kaudu. 4.6. Peale selle teatab Itaalia pool, et kultuuripärandi kaitsega tegelev Karabinjeeride Eriüksuse Peakorter (TPC) on valmis tegema koostööd Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Muinsuskaitseametiga eesmärgiga korraldada koolituskursusi kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse kohta, keskendudes eelkõige tehnilistele ja juhtimisaspektidele ning kultuuriväärtuste ebaseadusliku kuuluvuse andmebaasi funktsioonide kasutamisele. V. ARHIIVID, RAAMATUKOGUD JA KIRJASTAMINE 5.1. Pooled edendavad kogemuste vahetamist uuenduste vallas digiteerimise, pikaajalise säilitamise, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja piiriülese ligipääsu alal oma riigis tegutsevate raamatukogude, akadeemiate ja kultuuriasutuste vahel. 5.2. Samuti soodustavad pooled kooskõlas riiklike õigusaktidega mõlema riigi raamatukogudes hoitavate reprodutseeritud väljaannete vahetamist. 5.3. Pooled on valmis laenama teineteisele rahvus- ja avalikes raamatukogudes hoitavaid haruldasi ja väärtuslikke materjale kooskõlas riiklike õigusaktidega, kui selliseid materjale soovitakse esitleda näitustel. 5.4. Selle rakendusprogrammi kehtivuse ajal on Itaalia pool Kultuuriministeeriumi kaudu ja Eesti pool Kultuuriministeeriumi kaudu soovi avaldamise korral valmis saatma vastavalt Eestisse ja Eestist raamatukoguhoidjaid ning raamatukogunduse, konserveerimise, aga ka restaureerimise ja kataloogimise valdkonna eksperte. Sellekohased üksikasjad määravad kindlaks asjaomased asutused ning diplomaatiliste kanalite kaudu. 5.5. Pooled edendavad arhivaalide ja teadusväljaannete digiteerimist, et need oleksid võimalikele sidusrühmadele veebis kättesaadavad. Eesti digitaalsete arhiivikogudega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel http://www.ra.ee/vau/index.php/en ja Eesti Rahvusraamatukogu kodulehel https://www.digar.ee/arhiiv/en. 5.6. Pooled edendavad vastastikkuse põhimõttel ja kooskõlas mõlemas riigis kehtivate õigusaktidega oma ajalooarhiivide vahelist koostööd, et vahetada teavet, kogemusi ja väljaandeid. 5.7. Mõlemad pooled soodustavad teise riigi autorite oluliste kirjandusteoste tõlkimist ja kirjastamist, samuti vastastikust osalemist oma territooriumil toimuvatel rahvusvahelistel raamatumessidel ja festivalidel. Mõlemad pooled tunnevad heameelt Eesti algatuse üle saada Bologna lasteraamatumessi peakülaliseks, millega samaaegselt korraldatakse võimaluse korral Eesti kultuuriüritusi Bolognas. 5.8. Itaalia pool teatab, et itaaliakeelsete raamatute teistesse keeltesse tõlkijad saavad kandideerida järgmistele preemiatele ja stipendiumidele:  Kultuuriministeerium annab raamatukogude ja autoriõiguse peadirektoraadi kaudu Itaalia ja välismaa tõlkijatele ja kirjastajatele välja preemiad „Rahvuslikud auhinnad tõlkijatele“;  Välisministeerium annab riigisüsteemi edendamise peadirektoraadi kaudu preemiaid ja rahalisi stipendiume Itaalia ja välismaa kirjastajatele ja tõlkijatele, aga ka tootmise, levitamise, dubleerimise ja subtitreerimisega tegelevatele äriühingutele ning kultuuri- ja rahvusvahelistele asutustele, mis töötavad välja ettepanekuid, mille eesmärk on tutvustada Itaalia kultuuri, et kirjastada Itaalia raamatuid, tõlkida itaaliakeelseid kirjandusteoseid ja teadustöid ning tõlkida, dubleerida ja subtitreerida laiale vaatajaskonnale mõeldud lühi- ja täispikki filme, samuti TV- seriaale. 5.9. Eesti pool teatab, et eestikeelsete kirjandusteoste teistesse keeltesse (k.a itaalia keelde) tõlkijatel on võimalik taotleda rahalist stipendiumi Eesti Kultuurkapitalist (TRADUCTA stipendiumid). VI. KOOSTÖÖ RAADIO- JA TELEVISIOONIVALDKONNAS 6.1. Mõlemad pooled soodustavad vahetusi ja koostööd raadio- ja teleringhäälingu valdkonnas, edendades otsekontakte pädevate ja asjaomaste organite vahel. VII. INIMÕIGUSED 7.1. Pooled soodustavad kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtetega kultuuri- ja haridustegevust, mille eesmärk on tõhustada inimõiguste ja põhivabaduste edendamist ja kaitset, sealhulgas võitlust sallimatuse, rassismi ja mis tahes muu diskrimineerimise vormi vastu. 7.2. Pooled soodustavad kultuuritegevust, mille eesmärk on kaitsta soolist võrdõiguslikkust ning edendada haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade loovust ja nende kultuurilisi väljendusvorme ka kõigis selles programmis käsitletud valdkondades. Seda arvestades loob Itaalia pool peaministri büroo võrdsete võimaluste osakonna kaudu kontakte Eesti Sotsiaalministeeriumiga, mis on asjaomane asutus Eesti poolel. VIII. SPORT 8.1. Olles vägagi teadlikud spordi hariduslikust ja sotsiaalsest väärtusest, edendavad pooled eri spordialade arengut ja sellekohast koostööd spordiasutuste vaheliste otsekontaktide ning eriti asjaomaste olümpiakomiteede kaudu. Koostöö üksikasjad, sealhulgas finantstingimused, lepivad kokku asjaomased organisatsioonid. 8.2. Pooled juhinduvad kohustustest, mis on sätestatud UNESCO spordis dopingu kasutamise vastases rahvusvahelises konventsioonis ning Euroopa Nõukogu asjakohastes konventsioonides, mille pooled on ratifitseerinud. IX. NOORTE VAHETUSPROGRAMMID 9.1. Pooled väljendavad oma valmisolekut noorte, noorteekspertide ja noorteorganisatsioonide koostöö ja vahetuste edendamiseks, soodustades seda eelkõige Euroopa Liidu asjakohaste programmide raames. X. INTELLEKTUAALOMAND JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED 10.1. Pooled soodustavad autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste alal kahepoolset koostööd, tuginedes oma asjaomastele valitsusasutustele. XI. LÕPPSÄTTED 11.1. Rakendusprogramm ei välista võimalust leppida kokku muudes koostööalgatustes, mida ei ole selles programmis käsitletud. 11.2. Selles programmis kirjeldatud tegevust rakendatakse kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete raames, lähtudes riiklikest õigusaktidest ja kohustustest, mis tulenevad Itaalia ja Eesti liikmesusest Euroopa Liidus. 11.3. Kõik selles programmis nimetatud või selle raames rakendatavad algatusprojektid viiakse ellu finantsvahendite piires ja kooskõlas mõlema riigi aastaeelarvega. 11.4. Rakendusprogramm jõustub allakirjutamise kuupäeval ja kehtib viis (5) aastat. Seejärel pikendatakse programmi automaatselt järgnevaks viieks aastaks, kui kumbki pool ei teata teisele poolele oma kavatsusest programm lõpetada. See teade tuleb esitada vähemalt kuus kuud enne programmi kavandatava lõpetamise kuupäeva. Programmi raames algatatud projektid jätkuvad kuni nende tähtpäevani. Rakendusprogrammi automaatse pikendamise korral vaatavad pooled üle, kuidas on programmi eelneva viie (5) aasta jooksul rakendatud ning millised on järgmise viie (5) aasta peamised koostöövaldkonnad. Sõlmitud ………………….. aastal …………………. kahes ingliskeelses eksemplaris. ITAALIA POOLE NIMEL EESTI POOLE NIMEL  THE EXECUTIVE COOPERATION PROGRAMME IN THE FIELDS OF CULTURE AND EDUCATION BETWEEN ITALY AND ESTONIA FOR THE YEARS 2022-2026 The Government of the Italian Republic and the Government of the Republic of Estonia, hereinafter referred to as the Parties,  In accordance with the article 17 of the ‘Agreement on Cultural, Educational, Scientific and Technological Cooperation between the Government of the Italian Republic and the Government of the Republic of Estonia’, signed in Tallinn on 22 May 1997, entered into force on 30 January 2000;  within the framework of common membership of the EU and of the European and international institutions operating in the fields of education and culture;  with the aim to introduce their language and culture, to foster exchanges in the fields of culture and education and thereby to contribute to the strengthening of the bonds of friendship between the two countries; have agreed upon the following Executive Cooperation Programme for the years 2022-2026. I. COOPERATION IN THE FIELD OF EDUCATION HIGHER EDUCATION 1.1. The Parties shall encourage cooperation between universities and between the institutions of ‘high artistic, musical and dance training’ through the conclusion of agreements and conventions, the exchange of teachers, data and information, as well as through the implementation of joint research projects, seminars and congresses. 1.2. The Italian Party shall examine the opportunity to support, in accordance with its available financial funds, the training of Italian language teaching staff on duty at the educational and higher education establishments in Estonia, provided that such support is requested by the respective institutions through diplomatic channels. 1.3. The Estonian Party shall offer a training period, in accordance with its available financial funds and practical needs, to the teachers of Estonian language and culture who work in Italy. 1.4. The Italian side, through the Ministry of Foreign Affairs and International Cooperation, shall examine the possibility, within the limits of its financial availability, to supply textbooks, audiovisual and other training materials to Estonian schools and universities, for the teaching of the Italian language and the training and further education courses meant for teachers and lecturers. 1.5. The Estonian Party shall examine the possibilities, within the limits of its financial possibilities and practical needs, to supply learning material in the Estonian language to the Italian higher education institutions that will apply for it. 1.6. The Parties take note that the list of Cooperation Agreements between Universities, drawn up by the Italian Party, may be consulted on the website http://accordi-internazionali.cineca.it. The database was created in association with the Italian Ministry of Education and Italian Ministry of Universities and Research, with the Italian Ministry of Foreign Affairs and International Cooperation, with the Conference of Italian University Rectors and CINECA Consortium of Universities. 1.7. The Parties shall encourage the promotion of the spread of their respective languages in the two countries. 1.8. The Parties shall examine the possibility to provide, within the limits of their financial availability, contributions towards the functioning of professorships and lectureships in schools and universities, as well as to the organization of training courses meant for teachers, to those university institutions which so request through a diplomatic channel. SCHOOL EDUCATION 1.9. To promote the mutual knowledge of their respective culture, educational and training system, the Parties shall exchange training materials, including in digital and audiovisual format. 1.10. The Parties shall encourage twinning between schools operating in their respective countries through the Erasmus+ Programme. 1.11. The Parties will examine the possibility to start the CLIL (Content and Language Integrated Learning) methodology in the Estonian schools aimed at teaching the Italian language and another discipline in Italian language. The organizational and economic-financial conditions will be defined by diplomatic channels. II. SCHOLARSHIP 2.1. Estonian citizens may apply for scholarships that the Italian Party, according to its financial availability, may award in the manner specified year by year by the related notice, published on the website of the Ministry of Foreign Affairs and International Cooperation of the Italian Republic. III. CULTURE AND ART 3.1. The Parties shall promote, in accordance with their financial possibilities and internal legislation, mutual activities and cooperation projects of cultural institutions. Further, each Party will encourage in its own territory, through available means of communication, the promotion and the dissemination of cultural events of the other Party. 3.2. The Parties shall favour direct professional contacts between artists and cultural institutions, in view of networking as well as the exchange of information, experience and best practices in the fields of culture and cultural heritage protection. The details of these exchanges, including financial provisions, are to be agreed upon on a case by case basis, through diplomatic channels and between the entities concerned in each other’s country. 3.3. The Parties shall encourage the cultural cooperation through the exchange of best practices in developing respective cultural policies, as well as in creating common strategies in the fields of cultural and creative industries. Therefore, they shall also support direct contacts between the small and medium-sized enterprises operating in that field and mutual participation in fairs, exhibitions and festivals. The Italian Party will organize through its diplomatic network abroad annual cultural seasons dedicated to some priority sectors (in particular Italian language, cuisine, design, contemporary art, music, cinema and creative industries), with cultural events taking place simultaneously worldwide. 3.4. The artistic works, protected by the intellectual property legislation in one of the two contracting Parties - including literature, visual and performing arts, architecture, design, music, drama and opera productions, folklore, crafts, cinema, radio and television broadcasts – will benefit from the protection that the legislation grants to such works, without prejudice to the provisions of any international conventions or agreements, which the Parties have adhered to. 3.5. The Parties shall encourage exchange of information as well as participation of their creative persons in residency programmes in their respective countries which are excellent instruments to stimulate contacts and exchanges. Candidates for residencies should meet the selection criteria of the involved institution. MUSIC, PERFORMING ARTS AND CINEMA 3.6. The Parties shall encourage the cooperation between their respective theatres, ballet, dance and performing arts production companies as well as music institutions and festivals of both countries. Every initiative benefiting from financial grants by General Directorate for Cinema and Audiovisual (DGC) and by General Directorate for Performing Arts of the Ministry of Culture of Italy, will be subject to the prior positive opinion of the Committees Sector Advisory. 3.7. The Italian Party informs that the General Directorate for Cinema and Audiovisual of the Ministry of Culture may, in accordance with the annual financial availability, promote and support financially cinema projects in Estonia, proposed by a non-profit third party, subject to the favorable opinion of the General Directorate itself. Both Parties welcome the initiative of the Baltic-Italian co-development award launched in 2018 between the Estonian Film Institute, the Lithuanian Film Centre, the National Film Centre of Latvia and Italy’s General Directorate for Cinema and Audiovisual (DGC). Both Parties welcome further work on creating a Baltic-Italian coproduction fund. 3.8. The Estonian Party may support and finance projects in the field of music, performing arts and cinema according to available resources of relevant structures in Estonia, for example the Estonian Ministry of Culture and the Estonian Film Institute. The details of each project shall be agreed between the concerned organizations.  VISUAL ARTS, ARCHITECTURE, DESIGN 3.9. The Parties shall encourage the cooperation and exchange of best practices between the arts, architecture and design organizations and enterprises, operating in their respective countries. EXHIBITIONS AND MUSEUMS 3.10. The Parties shall encourage the organization of high-level exhibitions. The details of each exhibition, including financial and insurance conditions and the number of experts accompanying the exhibition, shall be agreed upon on a case by case basis, through diplomatic channels and between the museums and other institutions concerned. Both Parties welcome the following initiatives for the time period of 2022-2026: - Possible exhibition of Konrad Mägi’s works in the Ca’ Pesaro, Galleria Internazionale d’Arte Moderna in Venice; - Exhibition and research project “Bernardo Strozzi and caravaggism” in the Kadriorg Art Museum of the Art Museum of Estonia in cooperation with the Palazzo Rosso in Genova; - Exhibition on Italian Transavantgarde and Estonian 1980s painting in the Kumu Art Museum of Art Museum in Estonia. 3.11. The Parties shall encourage museums, when planning a temporary exhibition containing objects of significant artistic or historical value, to make use of the state indemnity system for exhibitions established by the Government of the Republic of Estonia. 3.12. The Parties, through the Italian Ministry of Culture and the Estonian Ministry of Culture, in accordance with their respective legislations on the subject, shall encourage the cooperation between their respective museums, including the exchange of experts and publications, participation in seminars and lending of art works. IV. PROTECTION OF CULTURAL HERITAGE AND PRESERVATION OF THE CULTURAL LANDSCAPE 4.1. The Parties agree to cooperate in order to fight illicit trade in objects of cultural heritage with preventive, repressive and remedial measures, in accordance with the respective national legislation and in compliance with the obligations provided for in the UNESCO 1970 Convention on the Means of Prohibiting and Preventing the Illicit Import, Export and Transfer of Ownership of Cultural Property, and taking into account the principles of the 1995 UNIDROIT Convention on Stolen or Illegally Exported Cultural Objects. 4.2. The Parties are committed to safeguard the underwater cultural heritage according to their national legislation on underwater archaeology and taking into account the principles of the UNESCO 2001 Convention on the Protection of the Underwater Cultural Heritage. 4.3. The Parties shall devote particular attention to cooperation in compliance with the obligations provided for in the UNESCO 1972 Convention concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, and in the UNESCO 2003 Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage. The Parties also undertake to cooperate in compliance with the obligations provided for in the UNESCO 2005 Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions. 4.4. The Parties shall promote contacts between their respective administrative and cultural institutions in order to exchange information and experiences in the field of heritage protection, cataloguing, preservation and restoration of cultural heritage. 4.5. In this context, the Italian side, through the Ministry of Culture, agrees to start collaborations in the field of cataloguing, protection, preservation and restoration of the Estonian historical and cultural heritage, as well as to send, if requested, its experts to Estonia. Further details shall be agreed upon through diplomatic channels. 4.6. The Italian Party informs, moreover, that the Carabinieri Headquarters for the Protection of Cultural Heritage (TPC) agrees to cooperate with the Estonian Police and Border Guard Board and the Estonian National Heritage Board to organize training courses on illicit trade of cultural property, with a particular focus on technical and management aspects as well as on using functions of the database of illegal affiliation of cultural property. V. ARCHIVES, LIBRARIES AND PUBLISHING 5.1. The Parties shall encourage the exchange of innovation in digitization, long-term preservation, accessibility, interoperability and cross-border access between libraries, academies and cultural institutions operating in their respective countries. 5.2. The Parties shall also promote, in accordance with their national legislation, exchanges of reproduced publications kept in the libraries of both countries. 5.3. The Parties shall be willing to loan rare and valuable materials kept in national and public libraries in accordance with their national legislation, if it is wished so for presentation at the exhibitions. 5.4. During the period of validity of this Executive Programme, the Italian Party, through the Ministry of Culture, and the Estonian Party, through the Ministry of Culture, are willing, if required, to send to and from Estonia librarians and experts in the library field, as well as in the field of conservation, restoration and cataloguing. The relevant details will be defined by the relevant institutions and through diplomatic channels. 5.5. The Parties shall promote the digitization of archival records and scientific publications, in order to make them available on the web to potential stakeholders. The Estonian digital archival collections can be found on the website of the National Archives: http://www.ra.ee/vau/index.php/en and on the website of the National Library of Estonia https://www.digar.ee/arhiiv/en. 5.6. The two Parties shall encourage the cooperation between their historical archives on the basis of the principle of reciprocity and in compliance with the current legislation in force in both countries, in order to exchange information, experiences and publications. 5.7. Each Party will promote the translation and the publishing of the significant literary works of authors from the other country, as well as the mutual participation in international book fairs and festivals that will be held in its own territory. Both Parties welcome the initiative of Estonia to become the focus land at the Bologna Children’s Book Fair with additional possibility to organize Estonian culture events in Bologna at the same time period. 5.8. The Italian Party informs that the following prizes and grants are available for translators of Italian books into foreign languages:  The Ministry of Culture, through the General Directorate for Libraries and Copyright, awards “National Prizes for Translation” given to Italian and foreign translators and publishers;  The Ministry of Foreign Affairs, through the Directorate General for the Promotion of the Country System, awards prizes and financial grants to Italian and foreign publishers and translators, as well as to production, distribution, dubbing and subtitling companies, and to cultural and international institutions, who elaborate proposals aimed at spreading the Italian culture, for publication of Italian books, translation of Italian literary and scientific works, as well as for the translation, dubbing and subtitling of short films, feature films and TV series intended for the mass media. 5.9. The Estonian Party informs that the translators of Estonian literature into foreign languages (e. g. Italian) may apply for financial grant from the Estonian Cultural Endowment (TRADUCTA-grants). VI. COOPERATION IN THE FIELD OF RADIO AND TELEVISION 6.1. The two Parties shall encourage the exchanges and the cooperation in the area of radio and television broadcasting through promoting direct contacts between the competent and concerned bodies. VII. HUMAN RIGHTS 7.1. In line with the principles of the European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms and the Universal Declaration of Human Rights of the United Nations, the Parties shall encourage cultural and educational activities aimed at strengthening the promotion and protection of human rights and fundamental freedoms, including the fight against intolerance, racism and any other form of discrimination. 7.2. The Parties will encourage cultural activities aimed at safeguarding gender equality and enhancing the creativity of vulnerable and disadvantaged groups and their cultural output also in relation to all areas covered by this Programme. In this context, the Italian Party, through the Department for Equal Opportunities of the Presidency of the Council of Ministers, will establish contacts with the Estonian Ministry of Social Affairs competent in this field. VIII. SPORTS 8.1. The Parties, well aware of the educational and social value of sport, shall favour the development of and the cooperation in the various sport disciplines, through direct contacts between sports institutions and, in particular, between their respective Olympic Committees. The details of cooperation, including financial provisions, shall be agreed between the concerned organizations. 8.2. The Parties shall follow the commitments provided by the UNESCO International Convention against Doping in Sport and by the relevant Conventions of the Council of Europe ratified by the Parties. IX. YOUTH EXCHANGES 9.1. The Parties express their availability to encourage the cooperation and exchanges of young people, youth experts and youth organizations, particularly those promoted in the framework of their respective European Union Programmes. X. INTELLECTUAL PROPERTY AND RELATED RIGHTS 10.1. The Parties shall encourage bilateral cooperation in the field of copyright and related rights, based on their respective governmental administrations. XI. FINAL PROVISIONS 11.1. The present Executive Programme does not exclude the possibility of other cooperation initiatives not indicated herein. 11.2. The activities of the present Programme shall be implemented within the framework of international agreements in force, in accordance with national legislation and the obligations arising from the membership of Italy and Estonia to the European Union. 11.3. All the initiatives mentioned in or implemented within the present Programme shall be carried out within the limits of financial resources and in accordance with respective annual budget in both countries. 11.4. This Executive Programme shall enter into force on the date of its signature and shall remain in force for a period of five (5) years. Thereafter, it will automatically be renewed for further period of five years at a time, unless one of the Parties notifies the other one about its intention to terminate it. This notice shall be given at least six months prior to the date of its intended termination. Projects initiated under this Programme will continue until their deadline. In case of an automatic renewal of the Executive Programme, the Parties shall review how the Programme has been implemented during the previous five (5) years and what would be the main priorities in cooperation for the following period of five (5) years. Signed in…………………..on the…………………., in two originals in English. FOR THE ITALIAN PARTY FOR THE ESTONIAN PARTY  Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogrammi aastateks 2022–2026 heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kiidetakse heaks Eesti ja Itaalia vaheline kultuuri- ja haridusalane rakendusprogramm aastateks 2022–2026 (edaspidi programm) ja antakse volitus sellele allakirjutamiseks Eesti Vabariigi nimel. Programm täiendab 22. mail 1997 sõlmitud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Itaalia Vabariigi Valitsuse vahelist kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostöölepingut (edaspidi 1997. aasta leping), mille peamine eesmärk on kahepoolse koostöö edendamine. 1997. aasta leping jõustus 30. jaanuaril 2000. Uuendatud programm aastateks 2022–2026 toetab 1997. aasta lepingu eesmärke, sest igakülgne ja tõhus koostöö kultuuri- ja haridusvaldkonnas on endiselt oluline. Programmi uuendamise tingis Itaalia poole initsiatiiv aastast 2013. Eelmine programm sõlmiti 2005. aastal aastateks 2005–2008 Tallinnas. Asjaolu, et vahepeal ei ole kahepoolset programmi pikendatud, ei ole märk kahepoolse koostöö puudumisest. Kultuurikoostöö Eesti ja Itaalia vahel on üha elavam ja toimub paljuski otsekontaktide kaudu, st loovisikute, kultuurikorraldajate ja kultuuriasutuste vahel. Haridusvaldkonnas toimub koostöö otse õppeasutuste, eeskätt ülikoolide vahel, ning ka Erasmus+ programmi raames. Vaatamata sellele, et kahe riigi isikud ja asutused suhtlevad paljuski otse, on Eesti jaoks programmi allkirjastamine siiski oluline. See toetab heade suhete hoidmist ja arendamist Itaaliaga, seda ka välispoliitiliselt – kultuuri- ja haridusdiplomaatia aitavad kaasa heade suhete loomisele kahe riigi vahel ning Eesti mainekujundusele ja eesmärkide saavutamisele ka teistes valdkondades. Ühtlasi tagab programmi uuendamine selle jätkuva ajakohasuse sisu poolest. Tegemist on heatahteavaldusega kahepoolse koostöö arendamiseks kultuuri, spordi, hariduse ja teaduse valdkonnas nii bilateraalsel, aga ka multilateraalsel tasandil, võttes arvesse Eesti ja Itaalia kuulumist Euroopa Liitu ja teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Programmi uuendamise ajakohasust on arutatud Välisministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Itaalia saatkonnaga Eestis pikema perioodi vältel (aastatel 2013–2021). Programmi uuendamise aeglase protsessi on tinginud suhtlus aeganõudvate ja formaalsete kanalite kaudu, Itaalia keerukas ametkondlik töökorraldus ning COVID-19 pandeemia, mis tabas Euroopas 2020. aasta veebruaris esimesena ja rängalt just Itaaliat. 2021. aasta novembri seisuga on programmi ingliskeelne tekst saanud mõlema poole heakskiidu. Pooled on valmis edasi liikuma järgmisesse etappi ja programmi allkirjastama. Eesti huvi on programm allkirjastada 2022. aasta esimeses kvartalis. 1 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Reet Palis ([email protected]; 628 2326) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected]; 628 2225), Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Anna Linda Tomp ([email protected]; 735 0137) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]; 735 0234). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuurministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected]; 628 2220). Lepingu materjalid vaatas üle Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Triinu Kallas ([email protected]; 637 7428). Programmi ingliskeelse teksti on tõlkinud eesti keelde vandetõlk Marika Borovikova ([email protected]; 744 0083). 1.3 Märkused Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktides 5.23 („Toetame mitmekülgse kõrgkultuuri loomist kõigi loomevaldkondade lõikes“) ja 6.2 („Tihendame koostööd Euroopa Liidu ja NATO liitlastega. Kinnistame tugevaid atlandiüleseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu suhete arendamisele USA uue administratsiooniga“) seatud eesmärke. Programm jõustub pärast mõlemapoolset allkirjastamist. Seda ei ole vajalik esitada ratifitseerimisele. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Korralduse eesmärk Korralduse eesmärk on kiita heaks Eesti ja Itaalia vaheline uuendatud kultuuri- ja haridusalane rakendusprogramm aastateks 2022–2026 ning anda volitus selle allkirjastamiseks. Korraldusega volitatakse välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 17 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas VäSS-i §-ga 16 kultuuriministrit Eesti Vabariigi nimel nimetatud programmile alla kirjutama. Programmi tekstiline alus on aastateks 2005–2008 sõlmitud programm, kuhu on lisatud ajakohased täiendused, kuid mille üldine lähtekoht ja sisu on jäänud samaks (programmi eesmärk on kahepoolsete suhete arendamine ja hoidmine kultuuri- ja haridusvaldkonnas). Selliste programmide puhul on lähtutud praktikast, et järgitakse varasemat menetluskorda. Riigikogus on ratifitseeritud 1997. aasta leping, millele programm tugineb, leppele toetuvat täiendavat programmi ei ole vajalik ratifitseerida. Programmi heakskiitmise ja allkirjastamisega jääb kehtima 1997. aastal sõlmitud aluslepe, mis on tähtajatu. Programmi rakendamiseks ei ole vajalik muuta kehtivaid seadusi ega muid õigusakte. Samuti ei ole vaja muuta Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi töökorraldust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimeses kiidetakse programm heaks ja teises volitatakse programmile alla kirjutama kultuuriministrit. 2 Võrreldes eelmise ja viimase programmiga aastast 2005, on poolte vaheliste arutelude tulemusena jõutud otsuseni, et uuendatud programm on ühes keeles (inglise keeles). Samuti otsustati, et uuendatud programm kehtib viis aastat varasema kolme aasta asemel ja pikeneb edaspidi automaatselt järgmiseks viieaastaseks perioodiks. Esimene viieaastane tsükkel algab aastaga 2022 ja programm kehtib aastatel 2022–2026. Programm koosneb preambulist ja 11 artiklist. Preambul koosneb programmi tausta selgitavast avaldusest ning toob eesmärgina välja kahepoolsete suhete soodustamise kultuuri- ja haridusvaldkonnas, toetades seeläbi kahe riigi üldisemaid häid suhteid. I peatükk. Koostöö haridusvaldkonnas Artiklitega 1.1–1.8 seavad pooled eesmärgiks edendada kõrghariduskoostööd. Selleks soodustavad pooled koostööd ülikoolide ning kunsti-, muusika- ja tantsualast kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste vahel. Keskendutakse olemasolevatele kokkulepetele, õppejõudude vastastikusele lähetamisele, infovahetusele ja ühisele teaduskoostööle. Pooled avaldavad valmisolekut uurida võimalusi toetada õppejõudude ja lektorite vastastikust lähetamist ning täiendkoolituste korraldamist, arvestades eelarvevõimalusi ja tuginedes eelkõige kõrgharidusasutuste huvidele. Kõrghariduskoostöös jätkatakse itaalia ja eesti keele ja kultuuri õppe edendamist vastavalt Eestis ja Itaalias. Itaalia pool märgib valmisolekut hinnata võimalusi Eestis töötavate itaalia keele õpetajate ja õppejõudude täiendkoolitamiseks, arvestades eelarvevõimalusi, toetades võimaluse korral ka Eesti koole ja ülikoole itaalia keele õppematerjalidega, mis on suunatud nii õppijatele kui ka õpetajatele ja lektoritele. Eesti pool avaldab valmisolekut, arvestades eelarvevõimalusi, toetada eesti keele ja kultuuri õpetamist Itaalias, ning kaalub võimalusi toetada õppematerjalidega Itaalia kõrgharidusasutusi, kes selle vastu huvi üles näitavad. Itaalia kõrgharidusasutuste koostöölepingutega tutvumiseks on võimalik tugineda Itaalia andmebaasile Accordi Internazionali. Artiklitega 1.9–1.11 kinnitatakse koostöö jätkamist ja arendamist haridus- ja õpetamisvaldkonnas. Pooled näitavad üles valmidust jagada teadmisi ja kogemusi vastastikku kultuurivaldkonnas ning haridus- ja täiendõppesüsteemi kohta, jagades ka asjakohaseid õppematerjale, sh audiovisuaalses ja digitaalses formaadis. Pooled seavad sihiks julgustada koole osalema Erasmus+ programmides, mille osapooled selles kontekstis on Eesti ja Itaalia koolid. Pooled uurivad võimalusi Eesti koolides CLIL (Content and Language Integrated Learning) ehk lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) alustamiseks, mille eesmärk on tutvustada ja õpetada Eesti koolides itaalia keelt ning pakkuda keeletundidele lisaks üht itaaliakeelset ainetundi. Kahe riigi vahelise kõrghariduskoostöö edendamine on samm diplomaatiliste suhete tugevdamiseks, aga ka Eestile võimalus tutvuda Itaalia kõrgharidussüsteemiga ning edendada Eesti ülikoolide koostööd Itaalia ülikoolidega ja kaunite kunstide haridust pakkuvate õppeasutustega. Eesti kunsti-, muusika- ja koreograafiaharidust pakkuvatel ülikoolidel on juba tugevad sidemed Itaalia ülikoolidega – kahepoolne koostööprogramm võimaldaks sidemeid ja head koostööd tugevdada veelgi enam. Kontaktide edendamine üldharidustasemel võimaldab tutvustada Itaalias Eesti haridussüsteemi, sh jagada kogemusi digihariduse valdkonnas ning tutvustada Eesti hariduse edulugu, näiteks OECD PISA tulemuste kontekstis. Koolide tasandil koostöö võimaldab Eestil arendada ja tugevdada suhteid Itaaliaga nii regionaalsel kui ka riiklikul tasandil, kasutades selleks olemasolevaid raamistikke (nt Erasmus+ programm, edendades koolide rahvusvahelise koostöö ja suhtluse kogemust) ning aidates 3 seeläbi luua soosiv keskkond Eesti eesmärkide edendamiseks üldiste haridusekspordi tegevuste raames. Ka Itaalia keele õpetamise aktiivne soodustamine Eesti ülikoolides ja koolides on positiivne ja vajalik suund, lõimides kahe riigi haridus-, keele- ja kultuurikoostöö (nt ilukirjanduse vastastikuse tõlkimise soodustamiseks). II peatükk. Stipendiumid Artikli 2.1 kohaselt teavitab Itaalia võimalusest kandideerida Eesti kodanikel stipendiumidele, mille kohta jagatakse teavet Itaalia Vabariigi Välisministeeriumi kodulehel, ning mida antakse välja eelarvevõimaluste kohaselt, ning mille tingimused võivad muutuda igal aastal. III peatükk. Kultuur ja kunstid Artiklid 3.1–3.5 sätestavad üldisemad lähtekohad kahepoolse kultuurikoostöö arendamiseks kõigis kultuurivaldkondades, sh loomemajanduses. Pooled väljendavad valmisolekut soodustada otsekontakte loovisikute ja kultuuriasutuste vahel ning ühiseid koostööprojekte. Oluline on vastastikune infovahetus, võrgustumine ja parima praktika jagamine, sealjuures kultuuripoliitika valdkonnas. Iga ekspertide vahetus, sh rahastamine, lepitakse kokku asjaomaste asjapoolte vahel ja diplomaatiliste kanalite kaudu. Pooled on valmis soodustama ka vastastikust kultuuri tutvustamist oma riigis, sealjuures teise riigi esinejate ja esindajate osalemist oma riigi festivalidel, messidel ja näitustel. Eesti jaoks on eriti oluline vahendada ja luua võimalusi Eesti loovisikute osalemiseks erinevates residentuuriprogrammides, mis on parim võimalus kohapeal kontaktide loomiseks. Programmi läbiv märksõna on, et koostöö arendamisel arvestatakse riigi õigusakte, sh autoriõiguse reeglite, ja eelarveliste võimalustega, aga ka rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Võtmepartnerid tegevuste elluviimisel on konkreetse tegevusega seotud asjakohased koostööpartnerid, kes lepivad tegevuse detailid, sh eelarve, omavahel kokku. Riigi roll ja eesmärk on eelkõige vajaduse korral aidata vahendada mõlemasuunaliselt kontakte, et jõuda õigete isikute ja asutusteni. Eestis arendavad ja hoiavad suhteid Itaaliaga loovisikud, kultuuriasutused ja -organisatsioonid, arenduskeskused, loomemajandusettevõtted ning Kultuuriministeerium, Välisministeerium (Eesti Suursaatkond Roomas), aukonsulid, Eesti Instituut ja muud asjaomased organisatsioonid. Eesti Suursaatkond Roomas on kultuuridiplomaatias aktiivne ja püüab kasutada kõiki võimalusi Eesti nähtavuse tõstmiseks Itaalias. Saatkond teeb koostööd ka Eesti Seltsiga Itaalias. Eestis tutvustab itaalia keelt ja kultuuri Itaalia Suursaatkond Eestis. Itaalia juhib tähelepanu, et tegevused, mis saavad toetust Itaalia kultuuriministeeriumist, peavad saama enne vastava komitee positiivse hinnangu. Artiklites 3.6–3.12 on pooled valmis soodustama koostööd muusika-, etenduskunstide, filmi-, kujutava kunsti, arhitektuuri- ja disainivaldkonnas ning muuseumide vahel. Eesti ja Itaalia vahel on aktiivne, kestlik ja mitmekülgne koostöö, kuid tihedam on see muusika, kunsti, filmi ja kultuuripärandi valdkonnas. See tuleneb ajaloolis-kultuurilistest põhjustest, konkreetsete isikute või asutuste vahel tekkinud otsekontaktidest, süsteemsest toimetamisest antud valdkonnas. Teistes valdkondades on väljakutse tihedama koostöö arendamine. Samuti on takistuseks keelebarjäär itaaliakeelses kultuuriruumis ning võimalikud erinevused itaallaste kultuuri kogemise, osaluse ja tarbimise harjumustes. Muusikavaldkonnas on arvukaid kokkupuutepunkte loonud Arvo Pärdi looming, mida on Itaalias esitanud nii Itaalia kui ka Eesti kollektiivid. Üsna elavad on olnud teisedki Eesti ja Itaalia vahelised 4 muusikasidemed, olgu tegemist klassikalise või džässmuusikaga – näiteks Eesti muusikute ja heliloojate koostöö Veneetsia muusikabiennaaliga (tegemist on ühe mõjukama ja tõenäoliselt vanima nüüdismuusika festivaliga maailmas), festivaliga MITO Settembre Musica (Itaalia üks tähtsamaid rahvusvahelisi ja suure publikuarvuga kõrgetasemelisi muusikafestivale) jms. Ka etenduskunstide valdkonnas on olnud mitmeid kokkupuuteid. NO99 esinemine Veneetsias teatribiennaalil, mis on Itaalia üks olulisemaid teatrifestivale, ja Roomas 2017. aastal; Rahvusooper Estonia balletilavastus La Fenice teatris Veneetsias 2015. aastal. Itaaliast on käinud mitmeid truppe erinevatel teatri- ja kaasaegse tantsukunsti festivalidel Eestis, näiteks Itaalia ooperiteater Teatro di Milano oli Saaremaa Ooperipäevade peakülaline 2015. aastal; 2018. aastal tegi Tallinna Filharmoonia Birgitta festivalil koostööd Lucca Giglio Teatriga, mis on Giaccomo Puccini koduteater. Itaalia on suur ja oluline filmitööstusriik. Artiklis 3.7 on markeeritud 2018. aastal loodud koostööalgatus filmivaldkonnas Balti riikide ja Itaalia vahel. 2018. aasta novembris kinnitati Balti-Itaalia arendusauhinna väljaandmine Trieste filmifestivalil eesmärgiga toetada Itaalia ja Balti riikide koostöös sündivate täispikkade mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendust. Esialgne idee pärines Eestist, teostajateks on Balti riikide filmiinstituudid ja Itaalia Kultuuriministeeriumi filmi- ja audiovisuaaldirektoraat. Rahaline auhind antakse välja parimale Baltimaade projektile Trieste koostootmisfoorumil „When East Meets West“ (esimene etapp toimus aastatel 2018–2020, ettevõtmine jätkub). Järgmine etapp oleks nelja riigi vaheline kaastootmisfond. Eesti osaleb Veneetsia kunstibiennaalil ja arhitektuuribiennaalil, mis on valdkonna jaoks rahvusvaheliselt väga olulised üritused. Veneetsia kunstibiennaal toimub alates 1895. aastast iga kahe aasta järel. Eesti osaleb seal rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast. Meie paviljoni näitust korraldab SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Kultuuriministeeriumi rahastusel ning erasponsorite toel. Eesti osaleb ka järgmisel Veneetsia kunstibiennaalil 2022. aastal (sealjuures on meil ainulaadne võimalus näidata oma ekspositsiooni Hollandi rahvuspaviljonis Giardinis). Veneetsia arhitektuuribiennaal on eraldi sündmusena toimunud alates 1980. aastast iga kahe aasta järel, Eesti on seal osalenud alates 2000. aastast. Viimane arhitektuuribiennaal toimus maist novembrini 2021. Eesti osalust valmistab ette Eesti Arhitektuurikeskus Kultuuriministeeriumi rahastusel ning erasponsorite toel. Koostöö Eesti ja Itaalia kunstimuuseumide vahel on kujunenud väga heaks. Pooled on valmis seda jätkama, et vahetada või arendada koostöös kõrgetasemelisi kunstinäitusi ka tulevikus. Viimaste aastate Eesti klassikalise kunsti näituste näited Itaalias on järgmised: - 2017. aasta märtsis avati Firenze mainekas Museo Novecento’s Enn Kunila kollektsioonil põhinev näitus (Eesti maalikunst aastatest 1910–1942, rõhuga Konrad Mägi loomingul); - Konrad Mägi tööde näitus Roomas, Galleria Nazionale D’Arte Modernas (oktoober 2017 – jaanuar 2018). Eksponeeriti töid Tartu Kunstimuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, erakogust (Enn Kunila); - november 2019 – märts 2020 Konrad Mägi tööde näitus Musei Realis Torinos, Eestist olid koostööpartnerid Konrad Mägi Sihtasutus ja Kumu kunstimuuseum. 9. oktoobril 2020 avati ja kuni märtsini 2021 oli Kumu kunstimuuseumis üleval esimene Vana-Egiptuse kunsti suurnäitus Eestis, kus olid väljas originaalesemed maailma ühest mahukamast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost Torinos. Paralleelselt oli avatud ka näitus „Egiptuse hiilgus“ Amos Rexis Helsingis. Eesti ja Itaalia koostöös valminud näituste detailid, sh kindlustus ja eelarve, lepitakse kokku juhtumipõhiselt ja eelkõige asutuste vahel, kes näitust korraldavad, kaasates diplomaatilisi kanaleid 5 ja teisi asjakohaseid osapooli. Kõrgetasemeliste näituste korraldamisele Eestis aitab kaasa riiklik kahjuhüvitissüsteem, mille raames kohustub riigimuuseum tagama teise riigi institutsioonilt näitusele laenatud teoste säilimise. Juhul, kui kahju on siiski tekkinud, kohustub riik tagama selle hüvitamise riigieelarvest. Selline rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi rakendamine Eestis aitab säästa muuseumide eelarveraha, võimaldades samas korraldada rohkem kõrgetasemelisi välisnäitusi. Teiseks kindlustab see Eesti rahvusvahelist mainet näitusekorraldajate silmis, sest riigigarantii on Euroopas valdav. Aastateks 2022–2026 on muuseumid vastastikku planeerinud järgmisi võimalikke näituste koostööprojekte: Konrad Mägi näitus Veneetsias, Bernardo Strozzi ja caravaggismi teemaline näitus ja uurimisprojekt Kadrioru kunstimuuseumis koostöös Genovaga, Itaalia transavangard ja Eesti 1980. aastate maalikunst Kumu kunstimuuseumis. IV peatükk. Kultuurimaastiku ja kultuuripärandi hoidmine Artiklite 4.1–4.6 kohaselt on pooled valmis soodustama koostööd kultuuripärandi kaitse edendamise teemal, sealjuures vahetades kogemusi ja infot valdkonnale olulistel ja ajakohastel teemadel (kultuuriväärtuste ebaseaduslik import ja eksport, kultuuripärandi kaitse, säilitamine, restaureerimine, kataloogimine). Pooled on valmis vajaduse korral vahetama eksperte, selliste vahetuste detailid lepitakse kokku asjaomaste asutuste vahel, kaasates diplomaatilisi kanaleid. Samuti teavitab Itaalia, et on valmis koostööks Eesti Muinsuskaitseameti ja Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga, et korraldada koolitusi kultuurivarade ebaseadusliku kaubanduse teemal. Itaalias on koostööpartneriks karabinjeerid. Koostöö arendamisel kultuuripärandi kaitse teemadel võetakse arvesse riikide õigusakte ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi või nende põhimõtteid (asjakohased UNESCO konventsioonid, mis on programmis loetletud, samuti 1995. aasta UNIDROIT’ konventsioon varastatud või ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtuste kohta). Lisaks soodustavad pooled koostöö arendamist UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni teemadel, mis tunnustab laiemalt kultuurilist mitmekesisust ja kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelat (loomine, tootmine, levitamine, turundamine, kasutamine). V peatükk. Arhiivid, raamatukogud ja kirjastamine Artiklite 5.1–5.6 kohaselt on pooltel hea meel soodustada koostööd arhiivide, raamatukogude ja kirjastuste vahel, sealjuures vahetades kogemusi ja infot valdkonnale olulistel ja ajakohastel teemadel (digitaliseerimine, pikaajaline säilitamine, kataloogimine, juurdepääs jne), samuti publikatsioone ja materjale näituste koostamiseks, võttes arvesse riikide õigusakte. Pooled on valmis vajaduse korral vahetama eksperte, sealjuures lepitakse selliste vahetuste detailid kokku asjaomaste asutuste vahel, kaasates diplomaatilisi kanaleid. See peatükk puudutab nii Kultuuriministeeriumi kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, kuivõrd Eestis on arhiivid Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkond. Artiklite 5.7–5.9 kohaselt seavad pooled eesmärgiks soodustada koostööd kirjandus- ja kirjastamisvaldkonnas. Kirjanduse valdkonnas on Eestile oluline osalus Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil, mis on suurim laste- ja noorsookirjanduse mess maailmas. Eesti Kirjastuste Liit koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega on seal igal aastal väljas oma messiboksiga. Eesti plaanib 2025. aastal Bologna messil väljas olla fookusriigina, mis annab Eesti lastekirjanikele ja illustraatoritele suurepärase võimaluse luua kontakte ja leida uusi koostöövõimalusi. Ühtlasi planeerib Eesti võimaluse korral samale perioodile muid Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi Bolognas. 6 Pooled teavitavad ühtlasi, millised on võimalused tõlkegrantideks kummaski riigis. Eesti kirjanduse tõlkimise põhiline toetusallikas on Kultuurkapitali Traducta fond. VI peatükk. Koostöö ringhäälinguvaldkonnas Artikli 6.1 kohaselt on pooled valmis soodustama koostööd ringhäälinguvaldkonnas (televisioon, raadio), soodustades otsekontakte asjaomaste asutuste vahel. VII peatükk. Inimõigused Artikli 7.1 kohaselt peavad pooled oluliseks koostööd kultuuri- ja haridustegevuste valdkonnas, mis toetavad inimõiguste ja põhivabaduste kaitset ja edendamist, sh võitlust igas vormis diskrimineerimise vastu, järgides sealjuures Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni põhimõtteid. Artikli 7.2 kohaselt peavad pooled oluliseks soodustada kultuurilisi tegevusi, mis aitavad kaasa soolise võrdõiguslikkuse kaitsele, aga ka haavatavate gruppide kultuurist osasaamisele ja kultuurile juurdepääsule. Selle nimel on asjakohased asutused valmis vahetama kontakte (Eestis koordineerib sotsiaalse võrdõiguslikkuse teemat Sotsiaalministeerium). VIII peatükk. Sport Artiklite 8.1–8.2 kohaselt on pooled valmis arendama koostööd spordivaldkonnas, järgides sealjuures rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi või nende põhimõtteid (UNESCO ja Euroopa Nõukogu spordivaldkonna konventsioonid). Koostöö detailid lepitakse kokku asjaomaste asutuste vahel. IX peatükk. Noorte vahetusprogrammid Artikli 9.1 kohaselt on pooled valmis arendama koostööd ja vahetusi noorte, noortevaldkonna ekspertide ja noorteorganisatsioonide vahel, eriti teemadel, mis on fookuses Euroopa Liidu vastavates programmides ja võrgustikes. X peatükk. Intellektuaalomand ja sellega kaasnevad õigused Artikli 10.1 kohaselt soodustavad pooled koostööd autoriõiguste ja seotud õiguste valdkonnas. Eestis on autoriõigused Justiitsministeeriumi pädevusvaldkond. Justiitsministeeriumi roll autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas on õigusloome koordineerimine, sh õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ja menetlemine. XI peatükk. Lõppsätted Artiklis 11.1 sätestatakse, et programmi rakendamine ei piirdu tegevustega, mis on programmis ära märgitud, vaid selle raames on võimalik algatada uusi tegevusi. Artikli 11.2 kohaselt võtavad tegevused ja tegevussuunad, mida viiakse ellu antud programmi raames, arvesse mõlema poole asjakohaseid õigusakte ja välislepinguid. 7 Artikkel 11.3 täpsustab, et tegevused ja tegevussuunad, mis on programmis ära märgitud või mida viiakse ellu selle rakendamise raames, viiakse ellu finantsvahendite olemasolu korral ning arvestades mõlema riigi iga-aastast eelarvet ja selle planeerimisprotsessi. Artiklis 11.4 reguleeritakse programmi allkirjastamine, jõustumine, pikendamine ja lõpetamine. Uuendatud programm kehtib viis aastat ja pikeneb edaspidi automaatselt järgmiseks viieaastaseks perioodiks, et vähendada vastastikku kaasnevat töökoormust, mis kaasneks programmi pikendamisega regulaarsete tsüklite kaupa. Heade ametkondlike kontaktide tagamiseks ning tegevuste ja järgmise perioodi eesmärkide püstitamiseks kohtuvad kaks poolt enne programmi automaatset pikendamist, et anda muu hulgas ülevaade tegevustest programmi rakendamise eelmisel perioodil. Samuti sätestatakse denonsseerimise tingimused. Kui üks või kumbki pool programmi pikendada ei soovi, tuleb sellest teist poolt teavitada vähemalt kuus kuud enne programmi lõppemist. Ühtlasi täpsustatakse, et programmi lõpetamise korral viiakse käimasolevad tegevused lõpuni. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ega lepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Korralduse mõjud Käesolevas peatükis hinnatakse programmi heakskiitmise mõjusid mõjuvaldkondade kaupa. 6.1 Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud. Mõju kultuurile ja haridusele Sihtrühm: kultuurivaldkonna (loovisikud, kultuuriasutused) ning haridusvaldkonna (kooliõpilased, üliõpilased, ülikoolid) tegijad, kultuuri- ja haridusdiplomaatia arendajad Mõju kirjeldus ja hinnang mõju olulisusele: Kuigi põhiline suhtlus Eesti ja Itaalia vahel aktiivselt ja otsekontaktide kaudu juba toimub, annab programm lisaraamistiku kahepoolsete suhete arendamiseks ning loob paremad võimalused nendele kultuuri- ja haridusvaldkonnas tegutsejatele, kellel Itaalia suunas huvi on, aga kellel on kokkupuuteid ja seega kontakte Itaaliaga olnud seni vähem. Arvestades Itaalia ühiskonna ülesehitust ja keerulist bürokraatiat, võib nendes valdkondades tegijate partneritel Itaalias olla kasu programmile viitamisest. Ametkondlikul tasandil võimaldab programm vahetada kasulikke kogemusi ja kontakte, mis võib olla pikemas perspektiivis kultuuri- ja hariduskoostöö edendamisel samuti kasulik. Väga oluline on programmi kultuuridiplomaatiline mõõde. Jätkub kultuurivaldkonna kasvav sidustamine teiste valdkondadega, kultuurivaldkond toetab Eesti head mainet ja panustab oluliselt kuvandiloomesse, mis omakorda peegeldub tagasi kultuurivaldkonda ja loob uusi võimalusi. Eeltoodust tulenevalt võib eeldada teatavat positiivset mõju kultuurivaldkonnale ja kultuurialasele suhtlusele. Samuti tõuseb teadlikkus kahe riigi tihedatest suhetest kultuuri- ja haridusvaldkonnas ning kultuuri ja hariduse olulisest rollist diplomaatias. Lisaks kasvab teadlikkus Eesti kultuuri mitmekülgsusest ja kõrgest kvaliteedist Itaalias. 8 Haridusvaldkonnas rõhutavad osapooled vastastikust valmisolekut järjepidevaks haridus- ja keelekoostööks, infovahetuseks stipendiumi- ja õppevõimaluste ning õppematerjalide valdkonnas. Programmis loetletud tegevuste otsene mõju võib olla õppevõimaluste ja teaduskoostöö avardumine programmis nimetatud erialadel ning itaaliakeelsete õppematerjalide kättesaadavuse suurenemine, panustades seeläbi Eestis itaalia keele oskajate järelkasvu. Samas tuleb silmas pidada, et programmi puhul on tegemist kahe riigi vahelise heatahteavaldusega. Sellega ei kaasne konkreetselt selle programmi rakendamiseks mõeldud tegevuskava ega eelarvet, vaid tegevused korraldatakse, vähemalt Eestis, ministeeriumide ja valdkondade igapäevaste ja tavapäraste toimetamismehhanismide ning olemasolevate programmide (haridusvaldkonna puhul näiteks Erasmus+) raames. Kokkuvõttes ei ole mõju oluline ja otsene, vaid pigem sümboolne ja kaudne. 6.2 Majanduslikud mõjud. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: loomemajandusettevõtted Mõju kirjeldus ja hinnang mõju olulisusele: Programmi ja selle raames tehtavate tegevuste kaudu jätkub kultuurikoostöö kestlikum ja tihedam sidustamine teiste valdkondadega (eriti kuvandiloome ja äridiplomaatiaga). Programm toob ühe valdkonnana, kus koostööd edasi arendada, esile loomemajanduse. Pooled leiavad, et vajalik ja kasulik on soodustada otsekontakte väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel, luua võimalusi osaleda vastastikku messidel, vahetada informatsiooni, parimat praktikat ja kontakte. Eestis on paljud kultuuri- ja loomevaldkonna tegijad väikeettevõtjad. Samas tuleb silmas pidada, et programmi puhul on tegemist kahe riigi vahelise hea tahte avaldusega. Sellega ei kaasne konkreetselt selle programmi rakendamiseks mõeldud tegevuskava ega eelarvet, vaid tegevused korraldatakse, vähemalt Eestis, ministeeriumide ja valdkondade igapäevaste ja tavapäraste toimetamismehhanismide raames. Kokkuvõttes ei ole majanduslik mõju oluline ja otsene, vaid pigem sümboolne ja kaudne. 6.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Sihtrühm: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium Mõju kirjeldus ja mõju olulisus: Eelnõu ei mõjuta asutuste pädevussuhteid. Samuti ei ole eelnõul mõju Kultuuriministeeriumi ega Haridus- ja Teadusministeeriumi senisele töökorraldusele. Kuna 1997. aasta leping kehtib tähtajatult ja kahepoolsete suhete arendamine on tavapärane osa mõlema ministeeriumi igapäevasest tööst, puudub mõju asutuste töökoormusele. Kohaliku omavalitsuse asutused on vabad korraldama oma välissuhtlust, võttes samas arvesse riigi välispoliitika eesmärke. Kultuuri- ja haridusdiplomaatia aitab kaasa Eesti maine kujundamisele ja heade suhete hoidmisele kahe riigi vahel. Eesti Suursaatkond Roomas saab aidata kaasa kultuuri- ja hariduskontaktide vahendamisele. Programmi sõlmimise tulemusena on kasvanud koostöö ja teadlikkus kultuuri- ja haridusvaldkonna toimimismehhanismidest kolme ministeeriumi vahel. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. Programmis nimetatud eesmärgid saavutatakse Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tavapärase eelarvestamise protsessi piires riigieelarve planeerimise raames. Programm ei lisa programmi osapooltele otseseid rahalisi kohustusi. Sarnastes mitmepoolsetes 9 lepingutes ja programmides, mis on oma olemuselt heatahteavaldused koostöö soodustamiseks, on osapoolteks Eesti pool ja teine pool, st Eesti riik tervitab koostööd, aga see ei kohusta riiki kõiki leppe või programmi raames toimuvad tegevusi toetama. Iga tegevuse puhul on Eesti poolelt rahastuse katmiseks kaasatud kõikvõimalikud asjakohased allikad (kui ei ole teisiti kokku lepitud). Ka nimetatud programmi tekstis on läbivalt sõnumiks, et projektide ja tegevuste rahastamise lepivad omavahel kokku asjassepuutuvad asutused, kes konkreetset tegevust ellu viivad. Samuti, kui projekti korraldaja taotleb toetust riiklikust allikast (nt Kultuurkapitalist, Kultuuriministeeriumi taotlusvoorudest), siis asjaolu, et selline kahepoolne koostööprogramm on olemas, ei ole üksinda piisav argument toetuse andmiseks – toetuse eraldamise alus on eelkõige tegevuse sisu, taotluse ettevalmistus ja vastavus taotlusvooru haldaja kehtestatud tingimustele. 8. Rakendusaktid Programmi rakendamiseks ei ole vajalik kehtestada eraldi rakendusakte. 9. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Programm jõustub selle allkirjastamise päeval. Programmi allkirjastab Vabariigi Valitsuse poolt selleks volitatud isik ehk praegusel juhul kultuuriminister. Allkirjastamisele ei järgne programmi ratifitseerimist Riigikogus, sest puuduvad põhiseaduses toodud alused. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu. Välisministeeriumi mitteametlikult esitatud märkustega eelnõu ja seletuskirja kohta on arvestatud. 10  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn 2022 nr „Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogrammi aastateks 2022–2026“ eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks „Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogramm aastateks 2022–2026“ eelnõu. 2. Volitada kultuuriministrit kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel alla punktis 1 nimetatud programmile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär