Aruanne

HIIU MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2021. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Kärdla 2022  2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad 4 1.1 Koroonaviiruse mõju 6 2. Juhtimine 8 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud 8 2.2 Eelarve 9 2.3 Projektid 9 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng 11 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest 11 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused 15 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 16 2.4.4 Erialahariduse omandamine 16 2.4.5 Töötajate tunnustamine 16 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine 17 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele 17 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas 18 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 18 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) 18 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) 20 3.1.2 Perioodika komplekteerimine 20 3.1.3 Auviste komplekteerimine 21 3.2 Inventuurid, mahakandmised 21 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused 21 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine 22 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused 22 4.3 RVL teenindus 25 4.4 Laste- ja noorteteenindus 25 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine 25 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine 26 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 27 4.4.4 Laste- ja noorteüritused 28 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused 30 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 31 4.6.1 kohalikul tasandil 31 4.6.2 riiklikul tasandil 32 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil 32 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele 33 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded 33  3 4.9 Andmebaasid 34 5. 2022. aasta tegevused 34 LISA 1. Personali koolitus 35 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised 35 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid 36 LISA 4. Laste ja noorteüritused 36 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine 42  4 Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/ Elanike KOV-de Üldkasutatav Harukogude Teenindus Kokku linna nimi arv arv ate arv punktide (01.12.20) maakonn raamatukogu arv as de arv Hiiu 9543 1 7 1 3 11 maakond Üldkasutatavate raamatukogude arv: Hiiu maakonnas on 2021. aastal 7 rahvaraamatukogu, 1 Kõrgessaare raamatukogu alla kuuluv harukogu (Lauka) ja 3 teeninduspunki. 1. Põhilised tegevussuunad 2021. aasta oli Kärdla raamatukogule juubeliaasta - raamatukogu sai 150. Juubelit tähistati piduliku aktusega Kärdla keskväljakul 12. mail, mis oli täiesti juhuslikult esimene nädal, kui jälle tohtis pärast koroonapiiranguid välitingimustes üritusi korraldada kuni 100 inimesele. Aktusel osales 70 inimest. Paralleelselt aktusega avati veebipõhine konverents “Kas oma juurte eest saab põgeneda?”, mille ettekandeid sai jälgida hiljemgi. See oli üks osa raamatukogu rahvusvahelisest Erasmus+ projektist Cultural Heritage for the Future. Samuti esitleti koduloo veebilehte, mille tegemiseks samalt projektil ekstra raha saime https://www.hiiumaakodulugu.ee/ Aktusel sõlmiti hea tahte akt SA Hiiumaa Muuseumid, et alustada töid muuseumi raamatukogu üleandmiseks Kärdla Linnaraamatukogule. Lisaks koostati 2021 raamatukogu ajalugu käsitlev raamat “150 aastat Kärdla raamatukogu”, mis ilmub 2022 alguses. Suvel käis Kärdla Linnaraamatukogu direktor Erasmus+ projekti Uued võimalused maakonnaraamatukogu töös raames töövarjuks Turu Linnaraamatukogu direktorile. See oli huvitav kogemus koroonaajal, kus mõned kohtumised sai teha inimestega vahetus kontaktis olles, osad veebi teel. Ja väga huvitavaks tegi töövarjutuse omakorda see, et tegemist oli välismaaga - näha raamatukogu direktori elu ja tööd välismaal - see on midagi erilist. Septembris avas Kärdla Linnaraamatukogu Eestis esimesena avatud raamatukogu teenuse, kus raamatukogu lugejad said hakata raamatukogu külastama ka töötajate välisel ajal kl 6.00-10.00 ja 18.00-22.00. See suurendas lugejate võimalusi tulla raamatukokku just neile sobival ajal. Töötajad on kohal E-R 10.00-18.00 ja L 10.00-14.00. Inimesed kasutasid avatud raamatukogu kaugtööna õhtusel ajal (seal kirjutati valmis ka üks kogukas raamat!) ning raamatukogus käimiseks nädalavahetustel. Enne avatud raamatukogu avamist viidi läbi viimased vajalikud ettevalmistustööd: paigaldati videokaamerad ja -valve; loodi elektrooniline sisenemine välisustest; loodi juhend avatud raamatukogu kasutamiseks; õpetati lugejaid, kuidas avatud raamatukogu kasutada ning kuidas ID-kaardiga siseneda.  5 Aasta jooksul toimus koolitusprogramm “Koostöö tugevdamine maakonnas ja mujal”, millele saadi toetust raamatukogude arendamise programmist. See on olnud väga tänuväärne programm ja maakondlike koolituste korraldamisel suureks abiks. Maakondlik koolitusprogramm oli kooskõlas raamatukoguhoidjate kutsestandardis ettenähtud kompetentsidega, kus iga kompetentsi arendamisega oli seotud vähemalt üks täiendkoolitus. Toimusid järgmised koolitused: 1. Tõlkekirjanduse ülevaade (Krista Kaer, Varraku peatoimetaja ja tõlkija). 2. Õppereis Tallinna Linnaarhiivi. Esimene valik oli küll Tartu Rahvusarhiiv, kuid koroona piirangute tõttu tuli teha muudatusi. 3. Koduloo koolitus "Kuidas kirjutada kodulugu?". Ka seda sisu tuli natuke muuta ja õppida veebivahendusel Frederik Klanbergi perekonnaloost. 4. Inspiratsioonikoolitus “Vabariigi kõige stiilsem raamatukoguhoidja/teenindaja”. Koolitaja Ženja Fokin. 5. Autistliku lapse eripärad ning koostöö korraldamine. Koolitaja Tiina Talussaar, SA Innove. 6. Infopädevuse koolitus. Koolitaja Kristina Rood, Tallinna Keskraamatukogu. 7. Koolitus “Emotsioonide mõju meie tervisele”. Koolitaja Rita Rätsep, Counseling OÜ. Lisaks eelnevale toimusid maakondlikud koolituspäevad 2021 alguses statistika aruande teemal koos Margit Jõgi ja Riin Oloneniga ning raamatukogusüsteemi RIKS baasil Meelis Lilbokiga. Oluliseks peeti maakondlikult ühtse arusaama kujunemist ja selle nimel töötamist. Samuti maaraamatukogude töötajate metoodilist nõustamist. Kuigi viimast on vähe, sest maakonnas töötavad staažikad ja kogenud inimesed. Kahjuks ei jõutud valmis valdkondliku arengukavaga, kuna esialgu pidi selle esitama vallavalitsusele 2021 jaanuaris, kuid siis ütles vallavalitsus, et kuidas te saate seda esitada, kui me pole valdkondlikku arengukava veel algatanudki. Pärast algatamist oleks saanud kohe esitada, kuid siis oli näha, et kohe-kohe võetakse vastu strateegia Eesti 2035+ (12. mai 2021) ja Kultuur 2030 (18. november 2021) ning valdkondlik arengukava tuli seada nende dokumentide järgi. Arengukava läheb volikokku 2022. Viidi läbi mitmesuguseid lasteprogramme ja klassitunde laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamiseks. Samuti korraldati üritusi täiskasvanutele nii palju kui võimalik koroona kiuste. Maakonnas leidsid suuremad muutused aset Käina raamatukogus. Aasta lõpus suleti Käina raamatukogu alla kuuluv teeninduspunkt Männamaal. Tuli likvideerida sisustus ja olemasolev fond. Olulise uuendusena paigaldati Cleveroni pakiautomaadi põhimõttel töötav 23- kohaline laenutuskapp, mis võeti lugejate poolt väga hästi vastu. Raamatukogu õuealale paigaldati jalgadel asetsev raamatukogu suunaviit, kus on märge intrernetipunkti ja WiFi olemasolu kohta. Juunikuus toimus Hiiumaal, Kassaris kolmepäevane ERÜ maaraamatukogude sektsiooni 30. suveseminar, mida korraldas Käina raamatukogu direktor. Teised maakonna raamatukogud jätkasid tööd tavapäraselt. Vaatamata kevadistele rangetele piirangutele viidi läbi üritusi arvestades lubatud võimalusi ning aastat loetakse siiski kordaläinuks.  6 1.1 Koroonaviiruse mõju TEENUS Kärdla Linnaraamatukogus olid teenused lugejatele kogu aeg kättesaadavad, raamatukogu ei olnud kordagi koroona pärast suletud. Küll aga tuli vahepeal teha kontaktivaba laenutust ja natuke rohkem koduteenindust. Kontaktivaba laenutuse jaoks oli raamatukogu 1. korruse trepikoridori välisukse kõrvale paigutatud laud, kuhu ette tellitud raamatud lugejale valmis pandi. Koduteenindust vajasid lugejad, kes olid haiged või ei soovinud nakkusohtlikul ajal raamatukogu külastada. Raamatukogutöötaja viis sellisel juhul neile raamatud koju. Raamatukoguhoidjate oma koolitusprogramm sai koroona tõttu kõige rohkem kannatada, sest ära tuli jätta üks õppereis (õigemini asendus teisega ja oli lühemaajaline) ning enamus koolitustest toimus veebis. Käina raamatukogus avati laenutuskapi kasutamise teenus, kust 24/7 on võimalik teavikuid kätte saada. Toimusid virtuaalkoolitused ja koosolekud. Raamatukogu lahtiolekuajad, teenuste hulk ja kvaliteet ei muutunud ning piiranguid ei tehtud, sest piirkonnas teadaolevaid suuri haigestusjuhtumeid ei olnud. Kõrgessaare raamatukogus langes võrreldes eelmise aastaga kodulaenutuste arv. Tihti ei soovitud raamatukokku sisse tulla, vaid raamatuid vahetati õues ning kasutati raamatute tagastuskasti. Lauka haruraamatukogu mõjutas koroonaviirus üsna palju. Langesid nii laenutuste (2021.a 4216, 2020.a 5422) kui ka külastuste (2021.a 4494, 2020.a 4810) arvud. Langus on tingitud asjaolust, et raamatukogu asub koolimajas ja kool oli teatud ajal piirangute tõttu kas osaliselt või täiesti suletud. Palade raamatukogus koroonaviiruse teine aasta erilisi muudatusi enam kaasa ei toonud. Raamatukogu oli avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel. 2020. aastal piirangute ajal kasutusele võetud puidust laenutuskapp täitis oma ülesandeid ka 2021. aastal. Kõige suuremaks probleemiks osutus ürituste korraldamine. Vaktsineerimata inimestele kehtestatud piirangud tekitasid ürituse korraldajana sisemise vastuolu. Hellamaa raamatukogu oli kasutajatele avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel. Võimalus oli kasutada laenutuskappi ja tagastuskasti. Vajadusel pakuti eakatele koduteenindust. Kõrgema nakatumise ajal peatus eakate käsitööringi tegevus. Suuremõisa raamatukogus teenuste osutamisel muutusi ei olnud. Raamatukogu oli avatud tavapärastel aegadel. Rohkem kasutati suhtlust telefoni teel (kas on avatud, kuidas saab laenutada). Võimalus oli kasutada nii laenutus- kui ka tagastuskasti. Laenutuskasti kasutati harvem, tagastuskasti rohkem. Ka Emmaste raamatukogu oli avatud tavapäraselt. Ette tellijatele pandi raamatud esikusse toolile valmis. Palju kasutati võimalust koduteeninduseks (28 korral) või vahetati raamatuid  7 õues. Covid-tõendite printimist kasutati raamatukogus 26 korral. Esmakordselt tuli koosolekuid pidada Zoomis või Teamsis. Aruandeaasta koduteeninduse hulka ei ole arvestatud lugejaid, kes eriolukorra ajal ajutiselt raamatuid koju tellisid ning seetõttu koduteeninduse statistikas numbritena ei kajastu. Kõigis maakonna raamatukogudes prinditi soovijatele tasuta Covid-tõendeid. TARISTU Kuna Kärdla Linnaraamatukogu läks avatud raamatukogu teenuse teed, siis suuri raamatukappe ei ostetud. Avatud raamatukogu teenus võimaldab lugejatel külastada raamatukogu neile sobilikul ajal vältides liigseid kontakte. Kui tuleb järgmine kriis, ollakse hästi valmistunud. Käina raamatukogule osteti KOV investeeringutest pakiautomaadi põhimõttel töötav 23-kohaline Cleveroni laenutuskapp. Kõrgessaare raamatukogus hakati tegema ettevalmistusi laenutuskapi ja suurema tagastuskasti soetamiseks. Teistes maakonna raamatukogudes koroonaviiruse mõjul taristus muutusi ei täheldatud. EELARVE Üheski Hiiu maakonna raamatukogu eelarvetes kärpeid ei tehtud. Kõik raamatukogud kokku said riigieelarvest raamatute soetamiseks lisatoetust kogusummas 3103€, mis anti koroona kahjude hüvitamiseks. TÖÖKORRALDUS Kärdla Linnaraamatukogu töötajad kasutasid võimaluste piires kaugtööd, kuid kuna töötajate hulk on väike, sai enamasti jätkata tavapärasel viisil. Kaugtööd oli vaja pigem teha siis, kui näiteks töötajate lapsed jäid koolist/lasteaiast koju ja pidi ühildama töö- ja pereelu. Kevadel tuli inimesi siseruumides hajutada, kuid inimestel oli see harjumus juba ka eelmise laine ajast olemas ja reaalselt kedagi suunama ei pidanud. Nähtaval kohal olid desovahendid, koristamise juures pöörati erilist tähelepanu pindade puhastamisele. Maske kellelegi jagama ei pidanud, sest inimesed tulid ise maskidega. Teistes maakonna raamatukogu ruumides ja töökorralduses muudatusi ning ümberkorraldusi ei tehtud. PARIMAD UUED PRAKTIKAD Kolmas laine mingeid suuri väljakutseid ei toonud, need jäid pigem koroona esimese laine aega. Koroonaviiruse olukord õpetas, et suuri üritusi pikaks ajaks ette planeerida ei ole mõtet.  8 Mitmed üritused ja koolitused tuli ära jätta (või veebi teel läbi viia) või edasi lükata, sest esineja ei saanud piirangute tõttu kohale tulla või tal puudus Covid-pass. Suuremaid üritusi oli sellises olukorras keeruline korraldada. Seetõttu korraldati tegevusi pigem kohalikus kogukonnas ja väiksematele huvigruppidele kohapealsete esinejatega. Koroonaviiruse levik on näidanud, et edukalt saab läbi viia nii koolitused kui ka koosolekud veebi teel. 2. Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Kärdlas tegutseb üks raamatukogu, mis teenindab peamiselt Kärdla osavalla inimesi, kuid ka Hiiu maakonda tervikuna, ja suvehiidlasi. Raamatukogus töötab kolm raamatukoguhoidjat, direktor ning koristaja. Muutusi raamatukogude võrgus ei olnud. Oli hea ja stabiilne aasta. Raamatukogu nõukogu füüsiliselt kokku ei saanud. E-kirja teel arutati nõukogu esimehe eestvedamisel mõnda kiiret küsimust. Käina raamatukogul on uus tugev nõukogu. Koostöö raamatukogu ja nõukogu vahel on väga hea. Koos käidi ühel korral, teemaks oli teeninduspunkti sulgemine ja sellega kaasnev, kus tehti otsus teeninduspunkti sulgemiseks. Samuti otsustati, et raamatukogu võib tulevikus vaiksel laupäeval ja aasta viimasel päeval olla suletud. Männamaa teeninduspunkt suleti. 29. detsembril 2021. a oli uks viimast päeva lugejatele avatud. Kõrgessaare raamatukogus töötab kokku 3 inimest. Lisaks Kõrgessaare raamatukogu direktorile (1,0 kohta), Lauka haruraamatukogu raamatukoguhoidja (0,8 kohta) ja Kõpu teeninduspunkti laenutaja (0,2 kohta). Raamatukogul on 5-liikmeline raamatukogu nõukogu. Märtsis arutati ja tehti parandusi Kõrgessaare raamatukogu kasutamise eeskirja eelnõule. Muu hulgas võeti vastu otsus, et Kõrgessaare raamatukogu, harukogu ja teeninduspunkti lahtiolekuaegu lühendatakse 05. aprillist kuni piirangute lõppemiseni. Septembris arutati eelarvet ja struktuuri muutusi 2022. aastaks. Kõigis Hiiu maakonna raamatukogus võeti vastu uus raamatukogu kasutamise eeskiri.  9 2.2 Eelarve Tabel 2 Põhieelarve Seisuga Seisuga Muutus % 31.12.20 € 31.12.21 € Eelarve kokku 328.559 357.381 +8.06 sh keskraamatukogu 153.213 153.470 +0.17 Personalikulu 196.874 204.568 +7.694 sh keskraamatukogu 77.324 77.886 +0.73 Komplekteerimiskulu 62.805 66.328 +5.61 sh KOV-lt 39.894 39.709 -0.46 sh riigilt 20.311 21.313 +1.002 sh keskraamatukogu 29.575 29.809 +0.79 sh KOV-lt 9.264 8.496 -8.29 sh riigilt 20.311 21.313 +4.7 Infotehnoloogiakulu 5.573 5.354 -3,93 sh keskraamatukogu 2.736 1.366 -50.07 * * 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Kärdla Linnaraamatukogu Hiiu maakonna raamatukogutöötajate 25.02.2021 - 2388€ 2248€ pädevuse tõstmine: „Koostöö 31.12.2021 tugevdamine maakonnas ja mujal “ Kultuuriministeerium  10 Vabariikliku 3.-4. klasside 01.03. 2021- 215€ 265€ kirjandusliku viktoriini Hiiumaa 30.06.2021 eelvooru auhinna raamatud Eesti Kultuurkapital Hiiumaa ekspertgrupp Lugemisisu projekti 2020/2021 hooaja 01.03.2021- 300€ 360€ lõpetamine. Kohtumine lastekirjanik 30.06.2021 Anti Saarega Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp Raamatud auhinnaks lugemisprojekti 10.05.2021 - 200€ 250€ “Suvelugemsie väljakutse” parimatele 30.11.2021 Kultuurkapitali Hiiumaa Ekspertgrupp Vestlusõhtu kirjanik ja kirjastajaga 26. 05.2021 250€ 250€ Jesper Parve Kultuurkapitali Hiiumaa Ekspertgrupp Kärdla Linnaraamatukogu projektid 3353€ 3373€ kokku Käina raamatukogu Raamatusõprade tunnustusõhtu, 26.12.20- 250€ 364€ Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp 22.02.21 Programmi Lugemisisu lõpetamine ja 26.04.21– 250€ 400€ kohtumine kirjanikuga, Kultuurkapitali 18.07.21 Hiiumaa ekspertgrupp Programmi Lugemissuvi 2021 25.08.21- 650€ 940€ lõpetamine 05.11.21 Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp Käina raamatukogu projektid kokku 1150€ 1704€ Kõik projektid kokku 4503€ 5077€ Kärdla Linnaraamatukogul lõppesid ära kaks suurt välisprojekti: Erasmus+ projekti Uued võimalused maakonnaraamatukogu töös, kus raamatukogu sai õpirändeks kasutada 6705 euro (toimus 01.07.2019-31.12.2021). Erasmus+ projekt Cultural Heritage for the Future, millest raamatukogu sai raha 27 742 eurot (projekti kogusumma 124 510 eurot, toimus 01.09.2018-31.08.2021). Nii lasteürituste kui ka vestlusõhtute korraldamiseks saadud toetused Kultuurkapitalilt on olnud märkimisväärsed. Tänu toetustele saadi premeerida uute raamatutega erinevate ürituste parimaid lugejaid, soetada auhindu ning katta esinemistasud ja transpordikulud. Tänu  11 välisrahastusele ja välisprojektidele on saadud palju näha ja õppida oma projektipartnerite kogemustest. 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Kärdla raamatukogus personali hulgas muutusi ei toimunud. Raamatukogu oli avatud nagu igal aastal: E-R 10.00 -18.00 ja L 10.00-14.00. Personali arenguks viidi läbi maakondlikke täiendkoolitusi, mis olid seotud kutseoskuste arendamisega. Kärdla Linnaraamatukogu neljast töötajast kahel on kõrgharidus. Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on 2 (sh raamatukogunduslik). Kutset omab nüüd kaks raamatukoguhoidjat. 2021. a toimus Käina raamatukogu personali osas mitmeid muudatusi. Maikuust suundus pensionile pikaaegne raamatukoguhoidja, kelle asemele tuli erialase hariduseta töötaja. Peale 4 kuust katseaega, mil ta oli omandanud esmased raamatukoguhoidja töökogemused, otsustas töölt lahkuda, kuna suundus elama Jõgeva maakonda. Tema asemele tuli septembris väga lühikese aja jooksul leida uus töötaja, keda tuli taas nullist õpetama hakata. Aasta lõpus lahkus ametist Männamaa teeninduspunktist 35 aastase raamatukogustaažiga raamatukoguhoidja. Viimased aastad töötas ta teeninduspunktis ainult 0,2 koormusega. Teise tööandja poolt tehti talle ettepanek alustada uuest aastat täiskoormusega, seega otsustas ta raamatukogutööst loobuda, sest teine tööandja pakkus palju suuremat töötasu ja muid hüvesid. 2021. a jaanuarist suundus pensionile raamatukogus 17. a töötanud koristaja ja alustas uus. Teistes maakonna raamatukogudes personali koosseisus ja juhtimises muutusi ei olnud. Maakonna 16 raamatukoguhoidjast 8-l on kõrgharidus (sh raamatukogunduslik kõrgharidus 3 töötajal). Keskharidusega raamatukoguhoidjaid on maakonnas 8 (sh raamatukogunduslik 4 töötajal). Kutset omavate raamatukoguhoidjate arv maakonnas on 6. 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest Lisa 1 Kuupäev Koolitus Koolituse korraldaja Koolitu Osalejate se arv maht/ke stus 15.02.2021 Üleriigilise mõjuga Rahvus Raamatukogu 2h 2 arendusprojektid 04.03.2021 Lastekirjanduse ERÜ lasteteeninduse 3h 1 aastakoosolek toimkond  12 11.03.2021 Juhtide koolituspäev: SpeakSmart OÜ 5h 2 “Argument juhi tööriistana” 14.04.2021 Noor loeb! Tallinna 4h 1 Keskraamatukogu Laste-ja Noorteosakond 15.04.2021 Algupärase lastekirjanduse Tartu 5,5h 1 päev Linnaraamatukogu 16.04.2021 Kooliraamatukoguhoidjate Kooliraamatukogude 3h 1 kevadseminar Sektsioon 19.05.2021 Lasteraamatukoguhoidjate Lastekirjanduse 4h 1 õpipäev Keskus 26.04.2021 Kutsekoolituse II moodul Rahvusraamatukogu 104a/h 1 (veebis) 17.05.2021 Kutsekoolituse III moodul Rahvusraamatukogu 104a/h 1 2.-4.06.2021 Kutsekoolituse IV moodul Rahvusraamatukogu 104a/h 1 2.06.2021 Digiteemad Tartu O. Lutsu 5h 1 rahvaraamatukogus, vol 2 nimeline Linnaraamatukogu 15.-16.06.2021 Rahvaraamatukogude Creativity Lab 16h 2 kommunikatsioonikoolitus 16.-18.06.2021 ERÜ maaraamatukogude Käina raamatukogu 4h 2 sektsiooni suveseminar “Raamatukogud muutuste keskel“ 9.-13.08.2021 Direktori töövarjutus Turu 40h 1 Linnaraamatukogu 30.-31.08.2021 Keskraamatukogu Juhtide Rahvusraamatukogu 16h 1 suvekool "Kasutajakesksed avalikud teenused raamatukogudes” 08.09.2021 Haapsalu muinasjutu Läänemaa 6h 1 konverents “Miks mets Keskraamatukogu kohiseb?” 15.09.2021 Tartu Lastekirjanduse Tartu 4,5h 1 päev Linnaraamatukogu  13 25.09.2021 ERÜ lasteteeninduse ERÜ lasteteeninduse 1,5h 1 toimkonna koosolek toimkond 26.10.2021 Kirjandusseminar “Laps Lastekirjanduse 5h 1 kirjanduses 9. Laps ja Keskus keskkond Lisaks maakonnaraamatukogu korraldatud koolitustele osalesid Käina raamatukogu töötajad veel järgmistel koolitustel (kokku 105 tundi): Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatuk Tundide aeg maht/kest oguhoidja arv us te arv kokku 26.01 Kust ja kuidas on OKEE andmeklubi 2 1 2 võimalik andmeid saada? 2.02 Digikultuuriaasta RR 3 2 6 lõpetuseks: meediaruumi tulevikust 3.02-05.03 Lugemispesa Eesti Lugemisühing 45 1 45 koolitus 5 erinevat moodulit 15.02 Üleriigilise mõjuga RR 2 1 2 arendusprojektid 23.02 Kuidas mõista TÜ Viljandi 2 3 6 ajalugu kultuuriakad 12.03 Emakeelepäeva RR 3 1 3 konverents: Eesti keele jõust 16.03 Mäluasutuste TÜ raamatukogu 4 2 8 virtuaalne talveseminar 6.05 Säilitusalane RR ja 6 1 6 veebiseminar. Hoiuraamatukogu Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole 7.05 Isikuandmete kaitse RR 2 1 2 seadusest edasijõudnutele  14 27.05 Tulevik on RR 4 1 4 T-kujuline: töö ja kompetentsid 21. sajandi raamatukogus 16.-18.06 ERÜ ERÜ 16 1 16 maaraamatukogude sektsiooni suveseminar “Raamatukogud muutuste keskel“ 24.09 E-raamatukogude Tallinna 2,5 1 2,5 koolitus Keskraamatukogu 4.10 Loovalt õue õppima Hooling MTÜ 2,5 1 2,5 Tunde 105 kokku:  15 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Koolituse Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatukogu Eelarve/Koolitus aeg maht/kestus hoidjate arv/ eks kulutatud KOV-de arv summa 28.01.2021 RIKS programmi Meelis 4 ak/h 10/1 0€ (veebis) koolitus + statistika Lilbok, koolitus Margit Jõgi, Riin Olonen 27.04.2021 Infopädevus (veebis) Kristina 4 ak/h 15/1 90€ Rood 10.06.2021 Inspiratsioonikoolitus Zenja Fokin 4 ak/h 9/1 560€ e "Vabariigi stiilseim raamatukoguhoidja/te enindaja" 22.10.2021 Digiturundus Regina 1,5h 10/1 70€ Valdma 19.11.2021 Tõlkekirjanduse Krista Kaer 4 ak/h 14/1 180€ ülevaade 26.11.2021 Emotsioonide mõju Rita Rätsep 4 ak/h 14/1 500€ meie tervisele 9.11.2021 Õppereis Tallinn Tallinna 4h 5/1 554€ Linnaarhiiv 9.12.2021 Autistliku lapse Tiina 4 ak/h 14/1 140€ eripärad Talussaar Tänu maakondlikele koolitustele on tõusnud Hiiumaa raamatukogutöötajate erialane kompetents ja isiklik areng. Raamatukoguhoidjatel on põhjalik ülevaade tõlkekirjandusest, mida saab arvesse võtta uute teavikute komplekteerimisel (kogude kujundamine, töötlemine ja säilitamine); oskused koduloolise materjali kogumiseks ning selle presenteerimiseks loodud veebilehel (arendustegevus); enesekindlus aktiivsus ja tähelepanu häiretega lastega suhtlemisel raamatukogutundides (lugeja- ja infoteenindus); oskus kujundada oma elustiili nii, et see oleks täis positiivset energiat ning oskus panna hästi tundma ka raamatukogu külastajaid (arendustegevus); oskus edasi anda kaasaegse raamatukogu mõtet, et raamatukogu on enamat kui lihtsalt koht raamatute jaoks. Tänu infopädevuse koolitusele saab lugejaid koolitada veelgi oskuslikumalt, et aidata neil orienteeruda avalikes andmekogudes ja otsisüsteemides (lugeja- ja infoteenindus).  16 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised LISA 2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised olid peamiselt seotud rühmakoolituste ja lasteürituste läbiviimistega. Muu hulgas tutvustati lugemisprogramme, tehti ülevaateid kirjandusklubis, ettekandeid kirjandusüritustel ja kirjutati artikleid “Hiiu Lehte” ning “Hiiumaa Teatajasse”. Augustis käis Kärdla Linnaraamatukogus külas Klassikaraadio, kes tegi saate direktori Annely Veevoga. Saates räägiti Kärdla Linnaraamatukogust, raamatukogust üldiselt ja mis saab edasi https://klassikaraadio.err.ee/arhiiv/raamatuhoidja Maikuus küsitles Taaniel Palmiste Kärdla Linnaraamatukogu direktorit ning valmis video “Raamatukogu täna ja homme” https://www.youtube.com/watch?v=OxDJoOEK2ZA 21. septembril käis avatud raamatukogu avamisel ERR, kes tegi intervjuu ja see oli eetris järgmise päeva Terevisioonis. Alates 9. min 26 sek https://etv.err.ee/1608333821/terevisioon Aasta lõpus leidis kajastust Eesti Päevalehe juhtkirjas https://epl.delfi.ee/artikkel/95529579/juhtkiri-mida-head-oli-2021-aastas-paljutki?fbclid=IwA R1JjHRwrbY1Na7INLz6N3zEOsMcZRyYILUB8W2B6Xa4NvZEGsT7FDd78xc 2.4.4 Erialahariduse omandamine Kärdla Linnaraamatukogu arendusspetsialist - vanemraamatukoguhoidja läbis kutseõppe moodulid Rahvusraamatukogu juures ning omandas raamatukoguhoidja kutse, tase 6. 2.4.5 Töötajate tunnustamine KOV tunnustas raamatukogutöötajaid jõulupreemiaga (120€). Kärdla raamatukogu direktor tunnustas töötajaid seoses Kärdla raamatukogu 150. juubeliga (150€). Kärdla Põhikool avaldas tunnustust tänukirja näol Kärdla Linnaraamatukogu töötajatele, kes pälvisid Kärdla Põhikooli Aasta hariduse Sõbra 2021 tiitli. M. Uibo tänas Käina raamatukogu kauaaegset raamatukoguhoidjat Tiina Kaske ja kauaaegset Männamaa teeninduspunkti töötajat Ester Teppartit tänukirja ja meenega tubli töö ja suure panuse eest raamatukogus.  17 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine LISA 3 Pärast 2020.a kevadel toimunud Kärdla raamatukokku sissemurdmist hakkasid katuseaknad vihma läbi laskma. 2021.a toimus nende parandamine, aga päris heaks neid ei saanud. Plaanis oli viia lasteosakonnas läbi kerge remont. Enne seda osteti sisse sisekujunduse teenus, et teada saada, mis võimalused on vanal hoonel ruumide ümberkujundamiseks. Soov oli teha lasteosakonna värskendus, sh vaadata ka uut mööblit. Kui sisekujundajatelt saadi esimene ettepanek ruumide muutmiseks, tuli vallavalitsuselt kiri, et investeeringuid ei tohi teha, kuna lähiaastatel hakatakse ehitama uut kultuurikeskust (kuhu tuleb ka raamatukogu, nagu praegugi on). Sisekujundusprojekt jäi seega ootele. 2021 paigaldati turvakaamerad ja tehti selles valdkonnas koostööd politseiga. Paigaldati turvaväravad, mis olid olulised RFID laenutamise jaoks. Firma FoxSec paigaldas tarkvara elektrooniliseks sisenemiseks ja seadistas välisuksed. Tehti ettevalmistusi valgustuse muutmiseks, et laenutuses oleks valgus ka nendel kellaaegadel, kui kasutusel on avatud raamatukogu funktsioon. Käina raamatukogu õuealale paigaldati suunaviit koos Internetipunkti ja WiFi märgisega. Käina raamatukogu fondist asub märkimisväärne osa ca 4500 teavikut teises hoones (nimetatud hoidlaks). Kevadel koliti osa hoidla raamatuid teise ruumi. Kuid kuna kõik raamatud sinna ei mahtunud, lubati ruumi juurde leida, kuid selgus, et maja läheb remonti ja seda ruumi ei saa. Olukord on ääretult ebamugav ja keeruline on teavikuid üles leida, sest väliskirjandus on osaliselt kastides. Hoidlast raamatute toomise vajadus on keskmisel 2-3 korda nädalas. Käina raamatukogule osteti Cleveroni 23-kohaline laenutuskapp ning lasti paigaldada kapi ette kiviplats ja tee; osteti uus kohviautomaat ja paberilõikur käsitöökaartide valmistamiseks; osteti tahvel, kuhu lugejad saavad ise oma lemmikraamatud kirja panna. Vahetati välja 3 päevavalgustuslampi. Tehti põrandate süvapuhastus. Hellamaa raamatukogus teostati veeavarii tõttu raamatukogu köögiruumis põranda vahetus. Vana maja remonti päevakorras ei ole. Hellamaa sotsiaalküla projekteerimine käib ning selles projektis on planeeritud ka raamatukogule uued ruumid. Millal reaalselt ehitamiseni jõutakse, seda näitab aeg. Kõrgessaare, Palade, Suuremõisa ja Emmaste raamatukogu ruumid on rahuldavas seisukorras, remondivajadus puudub. Palade raamatukogu välisuks vajab siiski väljavahetamist. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele Aasta jooksul ei lisandunud sissepääsu võimalusi liikumispuudega inimestele. Osaline juurdepääs on Kõrgessaare ja Käina raamatukogul. Esimesel neist on kaldtee olemas, kuid vajalik on kõrvaline abi. Uks tuleb enne väljapoole avada, siis saab ratastooliga siseneda.  18 Käina raamatukogu hoone esimesele korrusele on juurdepääs (kaldtee) liikumispuudega inimestele olemas, kuid teisele korrusele, kus asub raamatukogu, see võimalus puudub. Teistes maakonna raamatukogudes endiselt puudub sissepääsu võimalus liikumispuudega inimestele. Vajadusel kasutatakse koduteenindust või viiakse raamatud välisuksel ootava lugeja kätte. Olukorda leevendavad veel laenutus- ja tagastuskastid, mis asuvad õues ja millele on ligipääs kergem. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Maakonnaraamatukogus oli kõige suuremaks arenguks infotehnoloogia valdkonnas avatud raamatukogu teenuse võimaldamine lugejatele. Selleks tuli ühildada raamatute laenutus turvaväravatega, st vaja oli saada omavahel tööle info- ja kataloogisüsteem RIKS ja turvaväravad, et laenutamisel deaktiveerida RFID koodid ning tagastamisel need uuesti aktiveerida. Kuna süsteem on uus, vajab see siiani töötajate ekstra tähelepanu ja jälgimist. Ka teine väga suur arendus oli seotud avatud raamatukogu teenuse pakkumisega - ID-kaardi põhise elektroonilise sisenemise loomine ja lugejaandmete läbipääsusüsteemi lisamine. Suure hulga lugejaandmeid lisas läbipääsusüsteemi firma, kellelt seda teenust telliti, edaspidi hakati lugejaid lisama käsitsi. Arvutitöökohti on kokku 8, millest 3 arvutit on kasutajate ja 5 raamatukogutöötajate kasutuses. Osteti kaks AIP arvutit ja kaks 17 tollist monitori. Samuti sai üks AIP töökoht veebikaamera ja kõrvaklapid. Palade raamatukogu sai kaks uut AIP-i arvutit. Lisaks osteti uus multifunktsionaalne laserprinter. Hellamaa raamatukogu saab peagi kiire interneti (“Viimase miili” interneti püsiühendus). Liitumine tehti 2021. aastal, tööd veel kestavad. Aruandeaasta lõpus avati lugejatele võimalus registreerida end RIKSWEBi kaudu lugejaks, kasutades ID-kaarti või Mobiil-ID. 3. Kogud komplekteerimine ja töötlemine 3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) Komplekteerimispõhimõtted 2021. aastal ei muutunud. Komplekteerimine toimus jätkuvalt vastavalt rahvaraamatukogude töökorralduse juhendile ja Kultuuriministri määrusele “Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord”. Komplekteerimise prioriteediks oli Eestit puudutav ilu- ja teatmekirjandus, laste- ja noortekirjandus ning kodulooalane kirjandus. Kogude komplekteerimisel lähtutakse eelkõige piirkonna lugejate huvidest ja vajadustest ning jälgitakse tasakaalustatud kogude põhimõtet. Tellitud raamatuid ostetakse raamatukokku enamasti üks eksemplar. Mõned teavikud soetatakse kogusse järelkomplekteerimise teel arvestades lugejate soove ja järjekordade pikkust. Hiiumaa-teemalisi ja Hiiumaalt pärit  19 autorite raamatuid ostetakse Kärdla raamatukogusse kaks eksemplari, teistesse raamatukogudesse üks. Kärdla Linnaraamatukogu kaudu toimub raamatute komplekteerimine teistele Hiiu maakonna raamatukogudele riigi poolt eraldatud toetuse ulatuses. Raamatukogud teevad riigiraha jaoks oma valiku hulgifirma Rahva Raamat tellimisnimekirjade alusel. Hiiumaa-teemalisi trükiseid hangitakse kohalikust COOP kauplusest ja Hiiumaa Muuseumi poest. Ükski Hiiu maakonna raamatukogu e-teavikuid ei soetanud, sest nende järgi ei ole nõudlust. -annetuste osakaal kogude juurdekasvust 2021. a võeti maakonnaraamatukogus annetusena arvele 96 raamatut, mis moodustas 9% juurdetulekust (2020.a 10%), 1 auvis ning 11 perioodika aastakäiku. Annetustest 85% olid eestikeelsed ja 15% võõrkeelsed raamatud. 17% protsenti annetustest moodustas Eesti Lastekirjanduse Keskuse Lugemisisu programmi raames saadud laste- ja noorteraamatud. Teisteks annetajateks olid Hoiuraamatukogu, JES kirjastus, Pagulasabi, Maa-amet, Kärdla osavallavalitsus, Euroopa Komisjon, Tervise Arengu Instituut. Meediaväljaanne Levila saatis 800 eksemplari eakatele mõeldud oma ajalehte, mis jagati üle kogu Hiiumaa teistele raamatukogudele ja lugejatele. Kõik Hiiu maakonna raamatukogud said U. Paeti vastilmunud raamatu „Euroopa Liidu mõjuka välispoliitika võimalikkusest” ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikult saadud trükised. Võõrkeelset kirjandust (inglise- ja saksakeelset) saadi peamiselt annetusena raamatukogu kasutajatelt. “Lugemisisu” programmis osalenud raamatukogud Kärdla, Käina, Palade, Emmaste ja Lauka said Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt lasteraamatuid annetustena. 2021. aastal alustati maakonnaraamatukogus Hiiumaa Muuseumi raamatufondi sisestamist kataloogi RIKS, mis on arvel annetustena. Tööga jätkatakse järgmisel aastal. Annetustena saabus Hiiu maakonna raamatukogudesse kokku 485 eksemplari raamatuid. -kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega Hiiu maakonna raamatukogude kojulaenutuste arv oli 103 418, sh perioodikat 23 569 korral. Kõige enam laenutati ilu- ja lastekirjandust 60 766 korral. Võõrkeelse kirjanduse laenutusi oli 441, sh 105 venekeelset kirjandust. Täiskasvanud laenutasid palju ajaviite- ja krimikirjandust ning hea meelega ka uuemat Eesti kirjandust. Populaarsed olid mälestused, elulood ja reisikirjad. Samuti sooviti raamatuid ajaloost, psühholoogiast ja alternatiivmeditsiinist. Perioodikast laenutati enim tervise-, aiandus-, käsitöö- ja tehnikaalaseid ajakirju.  20 Lastest on aktiivsemad lugejad algklasside õpilased. Kõige enam laenutatakse kooli poolt ette antud soovituslikku kirjandust. Populaarsemad kirjanikud laste hulgas on I. Tomusk, A, Pervik, A. Vallik, R. Reinaus, M. Keränen, K. Kass, K. Mazetti, L.J. Smith ja R.R. Russell. Laenutuskapi vahendusel (alates mai 2021) laenutati Käina raamatukogus 402 teavikut. Kogude ringlus nii maakonnas kokku kui ka keskraamatukogus oli 1,2. Hiiumaa vald andis teavikute soetamiseks elaniku kohta 1.90 €, riik 2.23€. 3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) Kärdla Linnaraamatukogu raamatute tarnijate hulka kuulusid hulgifirmad Rahva Raamat ja Apollo. Kodulooteemalisi trükiseid osteti Hiiumaa Muuseumi poest ja kohalikust COOP-kauplusest. 2021. a osteti Kärdla raamatukogusse 901 eksmplari raamatuid (2020.a 998 eksemplari). Tellitud raamatutest 69% moodustas ilukirjandus (2020.a 66%). Teadmiskirjandusest osteti peamiselt geograafia-, ajaloo-, majanduse-, psühholoogiaalaseid raamatuid. Kõige vähem lisandus tehnikat, põllumajandust ja religiooni käsitlevaid teoseid. 2021. a võeti arvele maakonna raamatukogudesse 3791 eksemplari (2020.a. – 4198 eksemplari) raamatuid, millest osteti 3306 eksemplari (2020.a. – 3378 eksemplari) ning 485 eksemplari (2020.a. – 820 eksemplari) olid annetused. Maakonda lisandunud raamatutest oli 75% ilu- ja lastekirjandus ning 0,90% juurdetulnud raamatutest olid võõrkeelsed. E-raamatuid ühtegi maakonna raamatukokku ei ostetud. Huvilised saavad kasutada Tallinna Keskraamatukogu ELLU e-raamatute keskkonda. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Perioodikat telliti maakonnaraamatukokku meediaettevõtete Postimees Grupp, Ekspress Meedia ja Õhtuleht Kirjastus kaudu. Samuti tellimiskeskkondade Lehepunkt ja Tellimine.ee kaudu. Ajakirju telliti 48 ja ajalehti 8 nimetust. Tellitute seas olid kõik peamised Eesti ajalehed ja ajakirjad igast valdkonnast. Uusi nimetusi aasta jooksul juurde ei tellitud. Annetati 1 nimetus ajalehte (väliseestlaste „Vaba Eesti Sõna”) ja 10 nimetust ajakirju (spordi-, looduse- ja jõustruktuuride väljaandeid). Lastele telliti ajaleht Postimees Juunior ja 5 erinevat ajakirja. Maakonna raamatukogudesse kokku telliti 232 aastakäiku ajakirju ja 56 aastakäiku ajalehti. Annetusena saadi 29 aastakäiku ajakirju ja 2 aastakäiku ajalehti. Meeslugejad eelistasid ajakirju “Imeline ajalugu”, “Imeline Teadus”, “Kalale!” ja “Tehnikamaailm”. Naislugejate eelistusteks olid tervise- ja ajaviiteajakirjad. Kultuuriajakirjade vastu on huvi endiselt väike, neist enim laenutati ajakirja „Looming” ja „Täheke”.  21 3.1.3 Auviste komplekteerimine Hiiu maakonna raamatukogudest ostis ainsana auviseid juurde vaid Käina raamatukogu (3 nimetust, DVD). Kärdla Linnaraamatukogu sai annetusena ühe auvise (CD). Auviste komplekteerimine on jätkuvalt langustrendis, kuna need ei leia enam lugejate seas kasutust. 3.2 Inventuurid, mahakandmised 2021. a kustutati keskkogu fondist 854 eksemplari raamatuid (2020. a. 625 eksemplari), 52 aastakäiku perioodikat ja 25 auvist. Kogust eemaldati määrdunud, lagunenud ja aegunud trükised. Samuti kanti maha laenutuseta ja vähese kasutatavusega teavikud, et teha ruumi uutele. Viimane inventuur viidi läbi 2020. aastal. Maakonna raamatukogudes kokku kanti maha 2654 eksemplari raamatuid (2020. a 6074 eksemplari) ja 207 aastakäiku ajakirju (2020. a 282). Inventuure ei teostatud. 4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Hiiu maakonnaraamatukogu teeninduskorralduses toimus oluline muudatus. 21. septembril avati esimesena Eestis avatud raamatukogu. Lugejad saavad nüüd raamatukokku siseneda oma ID-kaardiga sellel ajal, kui töötajaid pole kohal. Nendeks aegadeks on 6.00-10.00 ja 18.00-22.00. Lisaks nädalavahetus. Töötajate tööaeg jäi samaks - E-R 10.00-18.00 ja L 10.00-14.00. Eesti jaoks on kogu avatud raamatukogu unikaalne, välisriikide jaoks aga see, et siseneda saab ID-kaardiga (mitte raamatukogukaardiga). Välismaal on sellised raamatukogud juba ammu olemas, kuid toimivad PIN-koodi + raamatukogukaardi baasil. Uue e-teenusena on alates 2021. aasta lõpust võimalik end Hiiu maakonna raamatukogude lugejaks registreerida ID-kaardi või Mobiil-ID vahendusel. Selleks tuleb minna raamatukogu kodulehele ja valida E-kataloog Riksweb. Alates mai 2021 on Käina raamatukogus võimalik tellida teavikuid laenutuskappi. Uus teenus on 24/7 lugejatele kättesaadav ja tasuta. Teavikuid on võimalik kappi tellida telefoni teel, e-posti teel ja iseseisvalt RIKSWEB-i kaudu. Seoses laenutuskapi kasutusele võtmisega kasutati ka tagastuskasti aktiivsemalt. Aasta lõpus suleti Käina raamatukogu alla kuuluv teeninduspunkt Männamaal. Nüüd on teeninduspunktid vaid Emmaste (Leisu) ja Kõrgessaare (Kõpu) raamatukogul. Hellamaa raamatukogus vähendati alates oktoobrist raamatukogu lahtiolekuaegu 4 tunni võrra. Põhjuseks reedene väga väike külastatavus. Raamatukogu on edaspidi avatud T 10-18 (8 tundi) ja N 10-14 (4 tundi). Kõik Hiiu maakonna raamatukogud pakuvad jätkuvalt lugemisnõustamist, kohallugemise võimalust, kojulaenutust ja koduteenindust. Samamoodi koopiate tegemise teenust, printimist  22 ja skaneerimist. Covid-tõendite väljatrükk on raamatukogudes tasuta. Käina raamatukogu pakub ka lamineerimisteenust ja spiraalköitmist. Aruandeaastal lugejate rahulolu-uuringuid ei teostatud. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Maakonnas on avalikule teabele juurdepääsuks kasutajate käsutuses 20 arvutit, mis jagunevad järgmiselt: Kärdlas 3, Käinas 6, Kõrgessaares 1 (Lauka haruraamatukogus ja Kõpu teeninduspunktis AIP arvuti kasutamise võimalused puuduvad, kuna puudub otsene vajadus), Palade 2, Hellamaal 1, Suuremõisas 4 ja Emmastes 3. Avalikule teabele on juurdepääs tagatud raamatukogu lahtioleku aegadel, va. Kärdla raamatukogus, kus see aeg on 06.00-22.00 iga päev. Isiklike nutiseadmete ja sülearvutite kaudu saab teabe hankimiseks kasutada raamatukogudes WiFi võrguala, va. Lauka ja Kõpu raamatukogudes. Teabeotsingul AIP-is on vajadusel abiks raamatukogu töötajad. Enamasti vajavad abi eakad inimesed Covid-tõendite printimisel, dokumentide digiallkirjastamisel ja pangatoimingute tegemisel. Suvekuudel käiakse raamatukogus infot hankimas erinevate teenuste, sündmuste, majutuskohtade, transpordi jms kohta. Samuti külastavad teabe hankimiseks AIP-i suvehiidlased, kel suvekodus kiire interneti püsiühendus puudub. Lapsed ja noored kasutavad AIP-i arvuteid e-kooli ja e-keskkonnas õppimise tarvis. Kärdla ja Käina raamatukogus saab vajaliku teabe kuulamiseks kasutada tasuta kõrvaklappe. Käina raamatukogus on tasuta kaasa võtmiseks Hiiumaa valla häälekandja „Hiiumaa Teataja“ ja erinevad Hiiumaa-teemalised voldikud. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Hiiu maakonna elanike arv kasvas 58 elaniku võrra ((9485 (2019.a), 9543 (2020.a)). Küll aga oli lugejate, laenutuste ja külastuste arvu vähenemine etteaimatav. Aruandeaastal langes maakonnas lugejate arv 46 inimese võrra ehk 1,15%. Laenutuste arv langes 2,76% ja külastused 1,81%. Kui Hiiumaa elanike arvus on näha juurdekasvu, siis Kärdla elanike arv on aasta aastalt langustrendis (2020.a 3215 elanikku, 2019.a 3259 elanikku). Kuigi lugejate hulk maakonna lõikes oli languses, siis Käina, Emmaste ja Kõrgessaare raamatukogudes kasvas. Samamoodi kasvas külastajate arv Käina, Kõrgessaare, Palade raamatukogus. Plusspoolel olid laenutuste skaalal vaid Käina raamatukogu. Kuigi viimaste aastate trende juhivad Covid-19 piirangud, on muutumas on ka lugemistrend. Paberraamatute asemel kasutatakse raamatute lugemiseks e-raamatukogusid, kuulatakse podcaste ning Hiiumaale kohaselt loetakse hooajati. Kahjuks ei saa mainimata jätta ka 2021. aastal mitut surnud eakat lugejat, kes olid headeks klientideks.  23 Külastused vähenesid eelkõige seepärast, et kevadel olid teatud piirangud liikumises Covid-19 tõttu. Inimesed ise olid vähem liikuvad, et vähenda kontakte. Eriti paistis see silma eakate lugejate seas. Külastuste arvu mõjutasid ka distantsõpe ja isolatsioonis olemine. Külastuste arvu vähendas ka planeeritud ürituste ärajäämine, sest siseruumides kehtisid kevadel kogunemistele piirangud. Küll aga on Kärdla raamatukogus laenutus-tagastusautomaadi kasutamise näitajad tõusvas trendis nagu seda oli ka 2020. aastal. Aruandeaastal oli laenutus-tagastusautomaadist tehtud laenutsi 893 (2020.a 482) ja tagastusi 1220 (2020.a 779) korral. Ilmselt annab ka siin tunda koroona pandeemia, sest iseteenindusautomaati saab kasutada muretult kontaktivabalt. Alates septembrist kasutuses olnud avatud raamatukogu funktsioon lisab omakorda numbritele kasvu. Laenutus-tagastusautomaati eelistavad kasutada nooremad lugejad ning lapsed, kuid tasapisi hakkavad aina enam kasutama ka eakamad. Meil on rõõm näha, et lugejad aina enam harjuvad iseteenindusega. Selle jaoks teeme igapäevaselt turundust, et teenus rohkemate inimesteni viia. Alates 21. septembrist on avatud raamatukogu teenust kasutatud 247 korral. Tabel 5 Raamatukogu Lugejad 2020 Lugejad 2021 Muutus (+-) Linna/maak. rmtk 3999 3953 -46 Sh keskk 1650 1573 -77 Raamatu- Külastused Külastused Muutus Virtuaal- Virtuaal- Muutus kogu 2020 2021 (+-) külast. külast. (+-) 2020 2021 Linna/maak. 66961 65750 -1211 20002 18970 -1032 rmtk Sh keskk 23319 22124 -1195 19858 17977 -1881 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud* Päringud* Muutus kogu 2020 2021 (+-) 2020 2021 (+-) Linna/maak. 126699 123203 -3496 815 675 -140 rmtk Sh keskk 36861 33504 -3357 103 76 -27 Tabelisse märgitud numbrid näitavad nii kojulaenutusi kui ka kohallaenutusi kokku.  24 *Infopäringud Maakonna raamatukogudes tehti infopäringuid kokku 675 korral, mis on 140 korral vähem kui 2020. aastal. Päringute arv näitab jätkuvat langust. Järjest vähem kasutavad õpilased oma uurimistööde tegemisel raamatuid, kõik vajalik leitakse internetist. Päringutest valdava osa moodustasid teemapäringud, kõige vähem oli faktipäringuid. Mitmed päringud tehti e-kirja teel ja üksikud telefoni teel, milleks olid peamiselt faktipäringud. Teemapäringud on väga erinevad, nendeks olid pensioni arvutamine, bussigraafik, kiriku ajalugu, pendli kasutamine, seaduse muudatused, ravimtaimed, Olümpose jumalad, erinevad riigid, lemmikloomad, riiete lõiked, tekstid ja luuletused erinevateks sündmusteks. Raamatu-ko Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste gu osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. - - - - - - rmtk Sh keskk - - - - - - *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatu-ko Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste gu arv osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. 0 7 0 93 0 93 rmtk Sh keskk 0 5 0 67 0 67 *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatu-k Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste ogu arv 2020 arv 2021 külastajate arv külastajate arv 2020 2021 Linna/maak. - - - - rmtk Sh keskk - - - - Virtuaalüritusi- ja näitusi ei korraldatud, kuna internetis on neid väga palju ja ei olnud vajadust neid ise korraldada.  25 Virtuaalkoolitusi oli kokku 7, sh 5 Kärdla raamatukogus, mis olid kõik korraldatud Kärdla raamatukogu poolt Hiiumaa raamatukogu töötajatele. Esialgu olid koolitused planeeritud kohapeal toimuvateks, kuid tulenevalt Covid-19 piirangutest muutusid veebikoolitusteks. Vaid RIKS programmi ja statistika koolitus oli kohe plaanitud virtuaalseks. Teisteks koolitusteks olid infopädevus, tõlkekirjanduse ülevaade, emotsioonide mõju meie tervisele ja autistliku lapse eripärad. Aasta jooksul toimus Käina raamatukogus kaks Töötukassa veebikoolitust (e-koolitus ja e-töötuba). 4.3 RVL teenindus Hiiumaa raamatukogude vaheline RVL on aktiivne ja toimib normaalselt, lugejad saavad tellitud raamatud kätte üldiselt nädala jooksul, kõik sõltub raamatukogu töötajate liikumisest. Kärdla Linnaraamatukogust laenutati RVL-i kaudu välja raamatuid 246 korral (165 nimetust), mis on 32 raamatut rohkem võrreldes 2020. aastaga. Kõige enam laenutati välja Kõrgessaare raamatukogule, tehes kokku 112 laenutust, millest 31 olid venekeelsed. Väljaspoolt maakonda telliti teavikuid 13 korral, millest 8 Rahvusraamatukogust ja 2 Tartu Ülikooli raamatukogust. Ühel korral Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogust, Tallinna Ülikooli Akadeemilisest Raamatukogust ja Tartu Linnaraamatukogust. Maakonna siseselt tellitakse enamasti kooli kohustuslikku lastekirjandust; maakonnaväliselt õppekirjandust ja spetsiifilisi erialaseid teavikuid. Maakonnas tervikuna said raamatukogud RVL-i teel kokku 1644 (2020.a. – 2116) laenutust, neist nimetusi 992. Teistelt laenutati kokku 1598, neist nimetusi 960 (2020.a. – 1947, neist nimetusi 1146). 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine Üldjuhul vormistatakse lapsi lugejaks alates esimesest klassist, kui tullakse klassiga raamatukogutundi. Nooremad lapsed, kes käivad tihti koos vanematega raamatukogus, vormistatakse samuti lugejateks. Uute raamatute tellimisel on lähtutud Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustest ja auhinnatud lastekirjanduse nimekirjadest (Hea lasteraamat, Hea noorteraamat). Võimaluse korral tellitakse juurde ka koolis soovitusliku kirjanduse eksemplare. Suur osa annetustest saadakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt Lugemisisu programmi raames. Selle kaudu lisandub ka lastele mõeldud teatmekirjandus. Pea igas maakonna raamatukogus on lastele tellitud kõige populaarsemad ajakirjad “Täheke” ja “Miki Hiir”. Kärdla Linnaraamatukogus on lisaks veel “Hea Laps”, “Tom ja Jerry”, “Minu maailm” ning ajaleht „Postimees Juunior“. Raamatukogudel on hea koostöö lasteaedade ja koolidega. Enim tegid koostööd Kärdla  26 raamatukogu ning ühes majas asuvad raamatukogud ja lasteasutused (Palade ja Lauka). Enamus lasteraamatuid ostetakse üks eksemplar, ainult kooli kohustuslikku kirjandust ostetakse võimalusel rohkem. Õnneks on õpetajad kohustusliku kirjanduse osas paindlikumaks muutunud ja annavad õpilastele suurema valikuvabaduse, et lugemisvara jätkuks kõigile. Vajadusel täiendatakse laste raamatuvalikut RVL-i teel ehk tellitakse lisaeksemplare teistest maakonna raamatukogudest klasside ühislugemise jaoks. Kordustrüki ilmumisel vahetatakse vajadusel lagunenud raamatud uute vastu välja. Eelistatud on kõik tuntud eesti autorite raamatud. 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast-d Külast-d Muutus Laenut Laenut Muutus 2020 2021 (+/-) 2020 2021 (+/-) 2020 2021 (+/-) Hiiu maakond 961 994 +33 20723 21037 +314 12558 13339 +781 Sh keskkogu 428 448 +20 6567 6426 -141 5118 5509 +391 Aruandeaastal tõusis maakonnaraamatukogus lastest lugejate arv 20 võrra. Suuresti tulenes see sellest, et 2021 aasta sügisel alustas Kärdla kooliteed rohkem õpilasi kui varasemal aastal. Samuti on kasvatanud lugejate arvu maapiirkondade koolid. Emmaste ja Suuremõisa koolide õpilased külastasid raamatukogutundide raames Kärdla raamatukogu. Tegelikkuses on lastest lugejate arv suurem, sest sageli eelistavad vanemad laenutada lastele raamatuid enda nimele, põhjendades, et nii on lihtsam ülevaade laenutustest. Kuigi lastest lugejate arv on tõusnud, on oma negatiivse jälje jätnud külastajate arvule koroonapiirangud. Kui kool on olnud koduõppel või lapsed isolatsioonis, käib ka raamatukogus vähem lapsi. Samal põhjusel vähenes 2021. aastal tuntavalt laste AIP külastuste arv. Meeldiv on tõdeda, et laenutuste arv näitab siiski tõusu. Positiivset mõju avaldavad lugemisprogrammid, mis ärgitavad lapsi rohkem lugema. Kärdla raamatukogu Suvelugemise väljakutses osalejad jõudsid 3 kuuga kokku lugeda ligi tuhat raamatut. Maakonnaraamatukogu lugejatest olid 28,4% lapsed (2020. a 24%). Maakonnaraamatukogu laste külastuste hulk moodustas 29% külastuste üldarvust (2020. a 28,2%). Laste kojulaenutusi oli 19,42% (2020. a 17,5%). Kärdla, Käina, Palade, Emmaste ja Lauka raamatukogu on liitunud Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt ellukutsutud lugemisprogrammiga Lugemisisu. Programm on suunatud lasteaia vanematele rühmadele ja 1.- 4. kl õpilastele; eesmärgiks tekitada lastes huvi raamatute vastu, tekitades nendes nii lugemisisu. Programmi raames toimusid mitmed toredad teematunnid lasteaia rühmadele ja algklasside, kus sai kasutada põnevaid metoodilisi materjale. Tänu Lugemisisu programmile loevad lapsed nüüd rohkem.  27 4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Hiiu maakonna raamatukogudes tegeletakse laste ja noorte lugemisharjumuse kujundamisega järjepidevalt. Olulisel kohal on just väikelaste lugemisharjumuse kujundamine. Lapse esimene käik raamatukokku toimub enamasti kas lasteaia rühmaga, vanematega või vanavanematega. Edasine sõltub sellest, kas ja kuidas lapsele raamat meeldivaks muuta, kas lapsevanem soovib ka lapsele raamatuid koju laenutada ja kas huvi raamatute vastu toob teda taas raamatukokku. Raamatukogudes toimuvad erinevad muinasjutu ja -teematunnid nii väikelastele kui ka lasteaialastele. Koolilapsed loevad ja laenutavad peamiselt kohustuslikku kirjandust, neile pakuvad huvi kohtumised kirjanikega. Lisaks raamatute sirvimisele saab raamatukogudes joonistada, mängida lauamänge, osaleda töötubades, üritustel, raamatukogutundides ja osa võtta erinevatest lugemisprogrammidest. Lastele on mängimiseks erinevad lauamängud ja pusled. Sagedasemad raamatukogu külastajad on algklasside õpilased, kes koolipäeva lõppedes tulevad raamatukokku aega veetma, nemad on ka suuremad laenutajad. Keskastme õpilased veedavad raamatukogus küll aega, sirvivad teavikuid kohapeal, kuid koju kaasa laenutavad vähe. Pigem nad kasutavad WiFi vaba võrku enda nutiseadme tarvis ja mängivad arvutis. Mitmed noored, kes raamatukogus aega veedavad ei ole raamatukogu lugejaks end registreerinud, kohustusliku kirjanduse on saanud kooli raamatukogust ja vabatahtlikult lisaks ei loe. Palju tehakse koostööd kohalike koolide, lasteaedade ja ka lapsevanematega. Aeg on näidanud, et lugemisharjumuse on omandanud just need lapsed, kes on raamatukogus hakanud käima väikelapse eas koos vanemaga, lasteaia eas koos õpetajaga või osalenud aktiivselt raamatukogu väikelaste üritustel. Kui laps satub esimest korda raamatukokku alles 3.–4. klassis, siis üldjuhul piirdubki tema lugemine tulevikus kohustusliku kirjandusega. Käina raamatukogu väga heaks koostööpartneriks on kohalik lasteaed. Kui teha ettepanek, on nad alati nõus raamatukogu üritustel osalema. Samuti kohalik kooliga on koostöö hea, kuid seoses õppetööga ja pika vahemaaga on koolil osalemine veidi keerulisem, üks koolitund kulub edasi-tagasi kõndimisele. Koostöö lasteaia ja kooli õpetajatega on olnud tulemuslik. Mitmed raamatukogutunnid toimusid algklassidele hommikul kell 8.30, esimese koolitunni ajal, mil raamatukogu on veel lugejatele suletud, sest nii ei lähe koolitund raamatukokku tulemise tõttu kaduma. Koostöös kooliga toimusid raamatukogus erinevad ette lugemised, kirjanikega kohtumised, osalemised lugemisprogrammides, kirjanduse tutvustamised, õuesõppetunnid, temaatilised raamatukogutunnid, sh tähtpäevade ja kirjandussündmuste tähistamised jms. Lugemisharjumuse kujundamiseks toimusid noorematele lastele õhtused muinasjututunnid, hommikujututunnid, erinevad teematunnid ja tähtpäevade üritused koos meisterdamisega. Koolivaheaegadel pakub raamatukogu lastele erinevaid tegevusi ja vabaaja veetmise võimalusi.  28 Kõrgessaare raamatukogus toimub vilgas tegevus koostöös Kõrgessaare Noortemajaga, kellega asutakse samas majas. Koos viidi läbi näiteks sõbrapäeva kaartide valmistamise töötuba ja külastati raamatukogus korraldatud näitusi. Lauka haruraamatukogu alustas aastat Ilon Wiklandi juubeliaastale pühendatud tegelusnäitusega “Pikk-pikk teekond”. Näitus rändas mööda Eesti raamatukogusid värvilistesse kohvritesse pakituna. Näitus jutustas mänguliselt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest ning kaasas tegevustega lapsi. Ringi rändasid kolm ühesugust 5-kohvrilist komplekti, et näitus jõuaks korraga mitmesse Eesti paika. Kohvrid avati raamatukogu teematundides. Kevadel võeti osa 3. ja 4. klasside Kirjandusmängust, sügisel maakondlikust 4. klasside ettelugemise võistlusest. Lisaks “Lugemisisu” tundidele toimusid raamatukogutunnid, kus räägiti ilu- ja teabekirjandusest, loetud raamatutest ja raamatukogu kasutamisest. Palade 1.-4. klassi õpilastele toimusid raamatukogutunnid, kus tutvustati uusi lasteraamatuid, loeti ette, viidi läbi viktoriine ning meisterdati ja joonistati. Vanematele klassidele toimusid raamatukogutunnid vastavalt kooliprogrammile. Hellamaa raamatukogu külastavad lapsed harva. Kasutajateks on peamiselt suvitajate lapsed või lasteaiaealised lapsed, kes tulevad koos vanaemaga. Kohaliku piirkonna lapsed kasutavad pigem Palade raamatukogu, mis asub Palade Põhikooliga samas majas. Suuremõisa raamatukogu laste laenutused moodustavad 3% kogu laenutuste arvust. 2021. aastal vähenes laste laenutuste ja külastuste arv, sest lapsi jääb piirkonnas järjest vähemaks. Emmaste raamatukogu laste lugemisharjumuste kujundamise ja süvendamise eesmärgil toimub suviti lugemismäng „Loen suvel”, mis toob algklasside õpilasi raamatukokku rohkem kui muul ajal. Sügisel toimus selle ürituse pidulik kokkusaamine raamatukoguhoidja juures kodus, kus viidi läbi viktoriin ja ettelugemine. Lõpuks söödi torti, mis oli spetsiaalselt selleks tellitud kirjaga „Tublimatele lugejatele”. Maakonna lugejate üldarvust 25,15% (2020. a 24%) olid lapsed. Laste külastused moodustasid kõigist külastustest 31,9% (2020. a 30,9%) ja laenutused 13,6% (2020. a 11,8%). 4.4.4 Laste- ja noorteüritused LISA 4 Aruandeaasta jooksul viidi Kärdla Linnaraamatukogus läbi 63 raamatukogutundi ja muud üritust, mis on mõeldud lastele ja noortele vanuses 5-18 eluaastat. Juba teist hooaega järjest alustas Kärdla Linnaraamatukogus vabariiklik Lugemisisu programm, mis on mõeldud eelkõige 1.-4. klassi õpilastele. Programmiga liitus ka 2 Kärdla Lasteaia vanemat rühma. Kahjuks jäid koroona piirangute tõttu nii mõnedki kevadel planeeritud Lugemisisu teematunnid läbi viimata ning kõik klassid ei jõudnud soovitud  29 tulemuseni. 2021. aasta oktoobris alustas kokku 138 väikest lugejat Kärdla Põhikoolist, Suuremõisa Lasteaed-Põhikoolist ning Kärdla Lasteaiast oma lugemisisu kasvatamisega. Antud programm annab suurepärase võimaluse külastada raamatukogu terve õppeaasta jooksul. Programmiga kaasas olevad teematunnid on metoodiliselt hästi ette valmistatud ja pakuvad lastele vaheldust. Hiiu maakonnast on sama programmiga liitunud veel Käina, Emmaste, Lauka ja Palade raamatukogud. Teiseks suuremaks ettevõtmiseks oli IX korda toimuv Suvelugemise programm, mis pakub juba neljandat aastat Kärdla raamatukogus lastele suvist väljakutset. Programmis osalejad saavad ise valivad endale meelepärase raamatu, kus iga raamat vastab erinevale väljakutsele. Kokku alustas 2021. aasta suvel lugemist ligi 130 õpilast vanuses 7-17 eluaastat. 50 parimale toimus sügisel kohtumine lastekirjanik Anti Saarega. Tore on see, et järjest rohkem kasutavad õpetajad meie suvelugemise väljakutset klassi kohustusliku suvelugemisena. Septembris oli Kärdla Kultuurimajas üleval Eesti Koostöö Kogu rändnäitus “Kodukoha kompass”, mille tutvustamiseks viidi läbi 7 teematundi Kärdla Põhikooli ja Hiiumaa Gümnaasiumi õpilastele. Õpilased said võimaluse mõelda kaasa avaliku ruumi ja oma elukeskkonna olukorra ja tuleviku peale. 2021. aasta algul jõudis Kärdlasse üle maailma tuntud illustraatori Ilon Wiklandi elu ja loomingut tutvustav kohvernäitus “Pikk-pikk teekond”. Omapärane ja atraktiivne näitus tutvustas Wiklandi tegemisi ning tõi näitusega tutvuma kokku 206 last nii Kärdla Põhikoolist kui ka Kärdla Lasteaiast. Sama näitus jõudis ka Emmaste, Lauka ja Palade raamatukokku, kellest viimane korraldas tutvumispäeva näitusega Suuremõisa-Lasteaed Põhikoolis. Septembri lõpus jõudis Hiiumaale Piret Pääri “Üks ei ole ühtegi” muinasjutufestival, kus Kärdla Põhikooli 3. klassi õpilased said osa kaasahaaravast muinasjutuhommikust. 2021. aasta kevadel korraldas Kärdla Linnaraamatukogu vabariikliku 3.-4. klasside kirjandusliku viktoriini eelvooru, kus osalesid Kärdla, Lauka ja Suuremõisa Põhikoolide võistkonnad. Seekord osutus võitjaks Suuremõisa Põhikooli esindus, esindades Hiiumaad vabariiklikul võistlusel, mis seekord toimus koroonapiirangute tõttu veebiülekandena. 2021. aasta oktoobris toimus Kärdla Linnaraamatukogu eestvedamisel vabariikliku 4. klasside ettelugemisvõistlus “Ega mets tühi ole” Hiiumaa eelvoor, millest võtsid osa Palade, Lauka, Kärdla ja Suuremõisa koolide õpilased. Tallinnas esindas Hiiumaa ettelugejaid Hanna Kuum. Kõik suuremad lasteüritused on toetust saanud Eesti Kultuurkapitalilt. Käina raamatukogus toimus juba kolmeteistkümnendat aastat koolilastele suunatud suvine lugemisprogramm Lugemissuvi. Programmis osalejatel tuli läbi lugeda 9 raamatut. Seekord alustas üle 50 lapse, neist lõpetas 33. Paraku mitmed maapiirkonnas elavad lapsed jätavad lugemise pooleli, kuna suvekuudel on neil keeruline raamatukogu külastada mittesobiva bussiühenduse tõttu. Lugemisprogrammis osalema ja lugema motiveerib lapsi suve lõpus  30 korraldatud väljasõit väljaspool Hiiumaad. 2021. aastal külastati Haapsalu lasteraamatukogu ja Tallinna loomaaeda. Suvine lugemisprogramm on raamatukokku toonud ja lugema meelitanud mitmeid lapsi ka väljaspoolt Käina piirkonda. Veel suurematest ettevõtmistest Käina raamatukogus saab välja tuua järgmised: portselannukkude näitus jututunniga „Tuba täis nukkude juttu“; kohtumine kirjanik Kiiri Saarega; Karupoeg Puhhi raamatu 95. juubeliaasta tähistamine; Piret Pääri jutuvestmise festival „Üks ei ole ühtegi“; Lõuna-Korea kultuurikohvik noortele; Mari Ojasaare raamatu esitlus „Loodus laste moodi 2“. Kõrgessaare raamatukogus toimusid lastele ja noortele erinevad teematunnid ja töötoad, nende seas meisterdati sõbrapäevaks kaarte, loeti ette O.Saare ja K. Soansi raamatuid, võeti osa emakeelepäevast. Kuna Hellamaa ja Suuremõisa raamatukogud asuvad teeninduspiirkonnas, kus lastest lugejate hulk on väga väike, suuremaid üritusi ei korraldatud. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Koduteenindust pakuvad kõik Hiiu maakonna raamatukogud. Käina raamatukogu pakub lisaks ka koopiate tegemise võimalust kojukandena. Kõige enam kasutati koduteenindust Käina raamatukogus 392 korral, kõige vähem Kärdla Linnaraamatukogus - vaid neljal korral. Koduteenindust vajavad eakad, kel puudub isiklik transport, ja liikumisraskusega lugejad, kes liiguvad ratastooli või rulaatoriga. Lugejad helistavad eelnevalt ette, et saaks soovitud raamatud komplekteerida ja lugejale sobival ajal koju viia. Keskmiselt laenutatakse korraga 2-3 raamatut. Lugejatele, kellele viib raamatud koju sotsiaaltöötaja, statistikas ei kajastu. Tabel 7 Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Kärdla Linnaraamatukogu 4 1 2 Käina raamatukogu 392 2 16 Kõrgessaare raamatukogu 87 1 21 Emmaste raamatukogu 28 1 4 Suuremõisa raamatukogu 36 1 1 Hellamaa raamatukogu 38 1 2 Palade raamatukogu 30 1 2  31 Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Kärdla Päevakeskus 1 10 Maakonna lõikes pakub teenuseid teistele asutustele vaid Kärdla raamatukogu. Covid-19 tõttu jäi aruandeaastal see number kahvatuks. Toimus vaid üks üritus - Eesti kirjanduse tutvustamine kümne osalejaga. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil Kärdla Linnaraamatukogu suuremad koostööpartnerid on Hiiumaa Vallavalitsus, Kärdla osavallavalitsus, Hiiumaa Muuseum, Kärdla Põhikool, Hiiumaa Gümnaasium, Lauka Põhikool, Kärdla Lasteaed ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Kärdla Kultuurikeskus, Kärdla Noortekeskus ja Kärdla Päevakeskus. Populaarsemateks kujunesid järgmised raamatunäitused: Hiiumaast ja hiidlastest; Mere mitu palet; Jaan Kaplinski; Herman Sergo; Viivi Luik 75; Mats Traat 85; Rein Raud 60; Ira Lember 95. Lastele mõeldud näitustest populaarsemateks osutusid “Hea laste raamat”; “Koolilood”; “Loe parimat Põhjamaade lastekirjandust” ja “Tunne tundeid”. Raamatukogupäevadel korraldati paberitöötuba, kus õpetati lapsi järjehoidjaid, külmkapimagneteid ja šokolaaditaskuid meisterdama. Kuna Raamatukogupäevad juhtusid olema koolivaheajal, osutus töötuba väga populaarseks. Lastetöö osas on Kärdla Linnaraamatukogul väga hea koostöö Kärdla Põhikooliga. Klassiõpetajad toovad meelsasti oma klasse raamatukogu teematundidesse, võtavad osa Lugemisisu ja Suvelugemise programmidest ning osalevad vabariiklike ettevõtmiste Hiiumaa eelvoorudes. 2021. aasta kevadel pälvis Kärdla Linnaraamatukogu Kärdla Põhikoolilt Aasta hariduse sõbra tiitli. Koostööd tehakse ka teiste Hiiumaa põhikoolide ja Hiiumaa Gümnaasiumiga. 21. septembril avati Kärdla Linnaraamatukogus avatud raamatukogu teenus, mis on vabariigis esimene. Avatud raamatukogu tähendab külastajate jaoks seda, et nad saavad tulla raamatukokku ka siis, kui personali kohal pole. See hoiab raamatukogu lahti vahemikus 6.00-22.00 (töötajad on kohal E-R 10-18 ja L 10-14). Raamatukokku sisenemiseks peab kaasas olema ID-kaart, mille andmed on eelnevalt registreeritud raamatukogusüsteemis. 12. mail sõlmisid Kärdla Linnaraamatukogu ja SA Hiiumaa Muuseumid hea tahte akti, et alustada tööd muuseumi raamatukogu ületoomiseks linnaraamatukogusse. Tööd loodetakse lõpule viia 2022. aastal.  32 Käina raamatukogu koostööpartnerid on Käina osavald, Käina lasteaed, Käina kool, Käina Kaunite Kunstide Kool, Noortekeskus, Kassari Haridusselts, Tobiase muuseum jt, samuti on hea koostöö kohalike pensionäridega, MTÜ-dega ja erinevate huvigruppidega kohapeal. Kuna Palade raamatukogu asub koolimajas on peamised külastajad lapsed. Raamatukogus õpitakse peale tunde, oodatakse bussi, kohtutakse sõpradega ja mängitakse lauamänge. 25. septembril toimus Pühalepa Osavallas „Maal elamise päev“, kus huvilised said tutvuda raamatukoguga ja soovi korral osaleda raamatu voltimise töötoas. Hellamaa raamatukogus käib koos eakate käsitööring. Koostööd tehakse Hellamaa Perekeskuse ja külaseltsiga. Suuremõisa raamatukogu ruume kasutab kord kuus osavallavalitsuse sotsiaalosakond. Emmaste raamatukogu põhilised koostööpartnerid on Emmaste Lasteaed, Emmaste Põhikool ja Lugemisklubi. 4.6.2 riiklikul tasandil Riiklikul tasandil on Hiiu maakonna raamatukogude koostööpartneriteks Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Lastekirjanduse Keskus, ERÜ, ETKA Andras ja teised keskraamatukogud, kellega ideid ja kogemusi saab vahetada. Samuti Eesti Kultuurkapital, kuhu esitatakse toetuste saamisteks projekte erinevate ürituste läbiviimiseks. Deltmar OÜ pakub teenust ja kasutajatuge info- ja kataloogisüsteemi RIKS kasutamisel igapäevatöös. Kärdla raamatukogule avatud raamatukogu teenuse tarbeks pakub nii ligipääsusüsteemi FoxSec kui ka turvaväravaid ettevõte BFL Security OÜ. Käina raamatukogu direktor on ERÜ maaraamatukogude sektsiooni liige. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Kärdla Linnaraamatukogul said läbi kaks suurt välisprojekti: Erasmus+ projekti Uued võimalused maakonnaraamatukogu töös, kus raamatukogu sai õpirändeks kasutada 6705 euro (toimus 01.07.2019-31.12.2021). Erasmus+ projekt Cultural Heritage for the Future, millest raamatukogu sai raha 27 742 eurot (projekti kogusumma 124 510 eurot, toimus 01.09.2018-31.08.2021). Raamatukogu koostööpartnerid Eestis olid konverentsi korraldamisel: Hiiumaa vallavalitsus - osales konverentsi korraldamises ja paljud vallavalitsuse liikmed võtsid konverentsist osa; MTÜ Hiidlaste Koostöökogu – oli konverentsil partneriks totilustaja leidmisel ja muul ajal ühildati programme üle Hiiumaa; Recado Meedia – eraettevõte, kes korraldas näituse ja ürituse filmimise; HL Disain – eraettevõtja, kes oli üks partneritest veebilehe koostamisel; Eesti Rahvusraamatukogu, EV Kultuuriministeerium, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing – kes tegid konverentsil tervitused ja kellele sai promotud projekti; raamatukogud Hiiumaal – kellele tutvustati projekti tegevustest; eestlased Rootsis – kelle kaudu leiti konverentsi kõneleja.  33 Välispartnerid olid: Vilnius County Adomas Mickevičius Public Library (Leedu), Herning Library (Taani), Kranj City Library (Slovenia). 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Maakonna raamatukogudes toimus 324 (2020. a 217) individuaalkoolitust, sh 119 keskkogus. Rühmakoolitusi oli 75 (2020.a 103), sh 44 keskkogus. Aruandeaastal suurenes individuaalkoolituste arv ning vähenes rühmakoolituste arv. Rühmakoolituste hulga vähenemine on tingitud üldiste koroonaviiruse leviku piirangute tõttu, kuna mitmed raamatukogutunnid klassidele pidid ära jääma. Individuaalkoolituste arvu suurenemise tõus viitab koroonapasside printimise suurenenud vajadusele ehk digilugu.ee õpetamisele. Individuaalkoolitusena viiakse läbi Kärdla raamatukogus laenutus-tagastusautomaadi ja avatud raamatukogu funktsiooni kasutamise õpetuse veerandtunde. Individuaalkoolituste sihtrühm on enamasti samaks jäänud ehk täiskasvanud vanuses 50+, kes vajavad abi toimingute tegemistel e-keskkonnas: pangatoimingud; ID-kaardiga allkirjastamine ja sertifikaadi uuendamine; dokumentide õige vormi leidmine ja täitmine veebilehtedel; lennu-ja laevapiletite ostmine. Maakonnaraamatukogus suunatakse lugejaid aina enam kasutama laenutus-tagastusautomaati. Rühmakoolituste peamine sihtrühm on põhikooli õpilased ja lasteaia vanema rühma lapsed, kellele tavaliselt tutvustatakse raamatukogu kasutamist ja raamatute paigutust riiulil; õpetatakse kasutama andmebaase ja raamatukogude info- ja kataloogisüsteemi Riksweb-i kasutamist ning antakse lugemissoovitusi. Juunikuus üle-eestilise suveseminari raames külastasid maaraamatukogude töötajad Käina raamatukogu, mille jooksul tutvustati laenutuskapi kasutamist, räägiti raamatukogu ajaloost ja tegemistest. Külastati Kärdla linnaraamatukogu ja tutvuti avatud raamatukoguga. Aasta jooksul toimus kaks Töötukassa veebikoolitust (e-koolitus ja e-töötuba). Populaarsed olid erinevad õpitoad, näiteks käsitööseepide ja vaigust ehete õpituba; skannerit ja spiraalköite seadet tutvustav õpituba. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Kärdla Linnaraamatukogu kasutab info edastamiseks raamatukogu veebilehte, kuhu koondatakse aasta jooksul ilmunud artiklid https://raamatukogu.hiiumaa.ee/2-artiklid/316-meediakajastused-kaerdla-linnaraamatukogus. Veel kasutatakse sotsiaalmeediat (Facebook https://www.facebook.com/hvraamatukogu), ajakirjandust ja meediat (“Hiiumaa Teataja”, “Hiiu Leht”, ajakiri “Raamatukogu”, ERR), kultuuriportaale (visithiiumaa.ee, https://hiiumaa.events/), e-posti ja uudiskirju. Aina enam on kasutusse võetud raamatukogu YouTube kanal ning sealne jälgijate arv on kasvutrendis. Instagrami konto on küll loodud, kuid vähese huvi tõttu enam ei kasutata. Kodulehed on olemas Kärdla, Käina ja Palade raamatukogudel. Käina raamatukogu koduleht on jäänud küll tahaplaanile, sest sealses keskkonnas on teabe sisestamine aeganõudvam ja ebamugavam. Samuti tagasisidena ei otsi lugejad infot ürituste ja koolituste kohta kodulehelt  34 (st info peab ise sülle jooksma). Kõikide maakonna raamatukogude üldiseks turunduskanaliks on Hiiumaa valla koduleht, ajalehed “Hiiu Leht“ ja “Hiiumaa Teataja”, kus viimases neist ilmub rubriik “Raamatukoguhoidja soovitab”. Jätkuvalt on populaarsed raamatukogude Facebooki lehed, sest need on huvilistele kõige lihtsamini kättesaadavad. Raamatukogudel, kellel puudub koduleht ja Facebooki leht, avaldavad infot küla infotahvlitel ja raamatukogus kohapeal. Kui saabuv üritus või töötuba toimub lasteaia- ja kooliealistele lastele, viiakse plakatid vastavalt kas lasteaeda või koolimajja. Hästi töötab ka info jagamine suusõnaliselt. Aruandeaasta jooksul tegi kordustrüki Emmaste raamatukogu oma järjehoidjatele, kus peal raamatukogu telefon ja lahtiolekuajad. 4.9 Andmebaasid Kärdla Linnaraamatukogu tegeleb kodulooliste teavikute ja artiklite kataloogimisega, nii kohalikest kui ka üleriigilistest lehtedest. Läbi kodulehe pakutakse ligipääsu Hiiumaa raamatukogude andmebaasile ja 2021. aastal valminud koduloolisele andmebaasile. Kodulehele on koondatud viited teistele olulistele elektroonilistele andmebaasidele, infosüsteemidele ja online väljaannetele. Samuti on kodulehel teiste Hiiumaa rahvaraamatukogude kontaktid ja lahtiolekuajad, et info oleks lihtsasti kättesaadav. 2021.a alguses loodud Hiiumaa koduloo veebileht koondab kodulugu laiemalt, mitte ainult kirjandusalast https://www.hiiumaakodulugu.ee/. Käina ja Palade raamatukogu kodulehelt on võimalik siseneda otse Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteemi RIKSWEB. RIKS-i e-kataloogi lisati koduloolist materjali Käina piirkonna kohta Hiiu Lehest ja Hiiu Valla Teatajast. 5. 2022. aasta tegevused 2022. a on raamatukogude aasta, mille raames hoitakse ühiselt Hiiu maakonna rahvaraamatukogudega meeles kohalikke juubelikirjanikke: Paul-Eerik Rummo 80, Tõnu Õnnepalu 60 ja Ave Alavainu 80. See on ka kirjandusaasta, mida korraldavad Hiiumaa turismiklaster, Kärdla Linnaraamatukogu, Hiiumaa Vallavalitsus ja Suuremõisa loss. Kirjandusaastat korraldavad kõik kohalikud kultuuriinimesed, kellest igaüks annab oma panuse. Kirjandusaasta raames toimub Kärdlas juulikuus kirjandusfestival. Kärdla raamatukogus läheb kindlasti suur rõhk inimeste teavitamisele ja koolitamisele, kuidas kasutada avatud raamatukogu, sest iga uue asja juurutamine võtab aega. Aasta jooksul vahetatakse välja vana teeninduslett väiksema vastu, uued töölauad saavad arendusspetsialist ja lastetööspetsialist. Loodetavasti saab aasta jooksul lõpule SA Hiiumaa Muuseumid raamatukogu inventuur ja tegelik üleandmine Kärdla Linnaraamatukogule.  35 Tehakse rohkem koostööd teiste organisatsioonidega ja sündmustega (Hiiumaa Arenduskeskus ja turismiklaster, Vananaistesuvi). Ilmub ajalooline raamat “Kärdla raamatukogu 150”. Käina raamatukogu tegeleb endiselt raamatukogu ruumipuuduse probleemiga ning soovib pakkuda Männamaa piirkonnale transporditeenust Käina raamatukogu külastamiseks. Kõik maakonna raamatukogud jätkavad traditsiooniliste ürituste ja tegevustega ning tähistavad erinevaid kirjandussündmusi. Tegelevad laste lugemisharjumuse kujundamisega, jätkavad lugemisprogrammidega. Aruandes kajastuvad andmed põhinevad andmebaaasil RIKS. Koostajad: Hiiumaa rahvaraamatukogude direktorid, arendusspetsialist, komplekteerimise ja laste osakonna töötajad Direktor Annely Veevo /Allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1. Personali koolitus Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv Koolituseks (koolituse maht ) kulutatud Kärdla 17 214,5h 3502€ Linnaraamatukogu Käina raamatukogu 13 107h 175€ LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Raamatukogutöötajate avalikud esinemised olid peamiselt seotud rühmakoolituste ja lasteürituste läbiviimistega. Muu hulgas tutvustati lugemisprogramme, tehti ülevaateid kirjandusklubis, ettekandeid kirjandusüritustel ja kirjutati artikleid “Hiiu Lehte” ning “Hiiumaa Teatajasse”. Augustis käis Kärdla Linnaraamatukogus külas Klassikaraadio, kes tegi saate direktori Annely Veevoga. Saates räägiti Kärdla Linnaraamatukogust, raamatukogust üldiselt ja mis saab edasi https://klassikaraadio.err.ee/arhiiv/raamatuhoidja Maikuus küsitles Taaniel Palmiste Kärdla Linnaraamatukogu direktorit ning valmis video “Raamatukogu täna ja homme” https://www.youtube.com/watch?v=OxDJoOEK2ZA  36 21. septembril käis avatud raamatukogu avamisel ERR, kes tegi intervjuu ja see oli eetris järgmise päeva Terevisioonis. Alates 9. min 26 sek https://etv.err.ee/1608333821/terevisioon Aasta lõpus leidis kajastust Eesti Päevalehe juhtkirjas https://epl.delfi.ee/artikkel/95529579/juhtkiri-mida-head-oli-2021-aastas-paljutki?fbclid=IwA R1JjHRwrbY1Na7INLz6N3zEOsMcZRyYILUB8W2B6Xa4NvZEGsT7FDd78xc LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2021) Kärdla raamatukogu Katuseakende parandamine; turvakaamerate ja turvaväravate paigaldamine; ettevalmistustööd valgustussüsteemis avatud raamatukogu jaoks Käina raamatukogu Vahetati välja 3 päevavalgustuslampi Hellamaa raamatukogu Köögiruumis põranda vahetus LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu Ürituse nimi Osavõtjate arv nimi Kärdla Ilon Wiklandi kohvernäitus 206 Linnaraamatuko Kärdla Põhikooli I, IIb, IVa, IIa, Va, Vb, IIIa, gu IVb, IIIb klassid ja Palade Lasteaed Vabariikliku 3.-4. klasside kirjandusmängu 11 Hiiumaa eelvoor Meisterdame järjehoidajaid 20 Kärdla Põhikooli IVa klass Lugemisisu programmi tutvustamine 162 Kärdla Põhikooli Ib, IIIb, IIa, IIb, Ia, IVa, IIIa, Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli I-IV klassid, Kärdla Lasteaia Siilide Ja Kiisude rühmad Lugemisisu: Raamatu teekond 34 Kärdla Põhikooli Ib klass Suuremõisa Lasteaed-Põhikool I-IV klassid Lugemisisu: Nukitsa raamatukogu 18 Kärdla Lasteaia Siilide rühm Lugemisisu: Illustratsioon 32 Kärdla Põhikooli IIa, IIIb klassid Kristiina Kass ja Piret Raud-elu ja looming 19  37 Kärdla Põhikooli IIIa klass Lugemisisu: Luuleraamatud 3 Kärdla Lasteaia Kiisude rühm H. Ch. Anderseni elu ja looming 15 Kärdla Põhikooli IVa klass Ülevaade Eesti lasteluulest 18 Kärdla Põhikooli IIIa klass Uudiskirjanduse tutvustamine 21 Kärdla Põhikooli IVb klass Eesti rahvarõivad 21 Kärdla Põhikooli IVb klass Uudiskirjanduse tutvustamine 38 Kärdla Põhikooli IIIb, VIb klassid Suvelugemise programmi tutvustamine 129 Kärdla Põhikooli IIb, Ia, Vb, Va, IIa, IIIa, IIIb klassid ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikooli Jutufestival “Üks ei ole ühtegi” kohtumine Piret 35 Pääriga Kärdla Põhikool IIIa, III b klassid Suvelugemise lõpetamine. 55 Kohtumine lastekirjanik Anti Saarega Kohtumine lastekirjanik Anti Saarega 40 Kärdla Põhikooli IVa, IV b klassid Eesti Koostöö Kogu rändnäituse “Kodukoha 155 kompass” töötoad Kärdla Põhikooli IX, VIIa, VIIb, VIIIa, VIIIb klassid, Hiiumaa Gümnaasiumi XIIa, XIIb klassid Põhjamaade kirjanduse nädala raames 194 Põhjamaade kirjanduse tutvustamine Kärdla Põhikooli IIIb, VIb, IXa, IXb, IVa, IVb, VIIb, Vb, Va, klassid, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool I-IV klassid Riksweb, ESTER, DIGAR tutvustus Kärdla 17 Põhikooli VIIIa klass Raamatukogu ja uute raamatute tutvustamine 21 Emmaste Põhikooli IV-V klass Vabariikliku ettelugemisvõistluse “Ega mets tühi 16 ole” Hiiumaa eelvoor  38 Jõulujutt ja jõuluraamatute tutvustamien Kärdla 18 Põhikooli Ia klass Käina Hommikune jututuba lastele. Arktika loomad, 18 raamatukogu meisterdamine Sõbrale – sõbrapäevaks. Salmid, soovid sõbrale 13 Mõmmilood väikelastele. Heljo Männi 31 sünnipäeva tähistamine Tuba täis nukkude jutte 13 Hommikune jututuba. Kogumine ja kogujad 21 Tuba täis nukkude jutte 10 Lugemisisu tund lastele 24 Tuba täis nukkude juttu 15 Tuba täis nukkude juttu 14 Emakeelepäev raamatukogus 18 Jutuhommik lastele 17 Lugemissuve programmi tutvustamine 2.-3.kl 24 Minu suvevärvid. Meisterdame, joonistame, 12 jutustame Kohtumine kirjanikuga 1. kl 25 Kohtumine kirjanikuga 2.kl 24 Kohtumine kirjanikuga Kiiri Saar 3. kl 23 Kohtumine kirjanikuga Kiiri Saar 4. kl 25 Kohtumine kirjanikuga Kiiri Saar 5. kl 23 Kohtumine kirjanikuga 6. kl 26 Raamatukogutund lastele 4. kl 24 Suvise lugemisprogrammi tutvustamine koolis 26 Raamatukogutund. Loovalt kirjutama. 26 Lugemisisu programmi lõpetamine 27 raamatukogus.  39 Raamatukogutund 3. kl 24 Lugemisisu lõpetamine lastele 23 Raamatukogutund. Grupitöö, eesti kirjanike 21 tundmine, töölehed, 5.kl Raamatukogutund lastele. Lugemissoovitus 22 suveks. Viktoriin, loovkirjutamine Teeme koos järjehoidja 25 Lastetund. Putukad ja mutukad, meisterdame, 10 mängime Ettelugemistund lastele. Meisterdamine 13 Lauamängude õpituba. Tutvustame uusi mänge ja 17 mängime koos Meisterdamistund. Eksootilised loomad. Loeme, 16 uurime, räägime Lugemisprogrammi lõpureis Tallinna 30 Raamatutund. Karupoeg Puhh – 95 teemaüritus. 20 Pannkookide küpsemine Meisterdamistund lastele, järjehoidjad loodusliust 16 materjalist Piret Päär "Üks ei ole ühtegi" jutustamise festival 110 1.-6.kl Saame sõbraks raamatuga Raamatukogutund 17 väikelastele Lugemisisu teematund, lasteaed 13 Ettelugemistund 5-6 a. 15 Ettelugemistund koolieelikud 20 Ettelugemistund 3-4 a. 16 Lugemisisutund lastele 18 Lugemissuve lõpetamine 30 Henna töötuba 15 Origami õpituba. Eksootilised loomad 13  40 Lugemisisu tund lastele 19 Loomajutud. Meisterdame koos 16 Lugemisisutund 2. kl 18 Lugemisisutund 1. kl 24 Ettelugemine hommikuhämaruses. Meisterdame, 20 Põhjala nädala raames Raamatutund, raamatusoovitus, kirjanduslikud 19 mängud ja meisterdamistund lastele Ettelugemine Põhjala kirjanduse nädala raames 22 hommikuhämaruses, lasteaed Raamatuesitlus. Mari Ojasaar. Loodus laste 48 moodi 2 Jõuluaeg raamatukogus. Jõululood, meisterdame, 22 lasteaed. 6. r Jõuluaeg raamatukogus lastele. Jõululood lastele 19 meisterdame koos, lasteaed 5. r Talvelood ja meisterdamistund koolivaheajal. 12 Meisterdame koos. Origami. Liblikad. 13 Käsitöökaartide meisterdamine. Kaardid 15 tähtpäevadeks Jõululood. Jõulukaartide meisterdamine 18 Raamatukogutund 4. kl. Erinevad teavikud ja 23 žanrid. Lugemissoovitus Kõrgessaare Sõbrapäeva kaardid 73 raamatukogu J.Oro ja tuntud lastelaulud 15 Mets - ja koduloomad, linnud 16 Putukad 12 Ilm ja ilmastikunähtused 16 Mets -ja koduloomad, linnud 16 Ettelugemine - O.Saar ja K. Soansi raamatud 14  41 Päkapikkude maailm 8 Emakeelepäev - murded 9 Lõvi Lõrr ja Jänes Jass.Olivia Saar 13 Vana aja asjad 11 Maailmaruum 10 Lauka Kohvernäitus “Pikk-pikk teekond” 1.-8. klass 40 raamatukogu Kirjandusmäng 3. ja 4. klass 3 4. klasside ettelugemisvõistlus 18 Maakondlik 4. klasside ettelugemisvõistlus 1 Lugemisisu teematunnid 1.-4.klass 35 Ilu- ja teabekirjandus 5. klass 3 Lugemisisu uue hooaja avamine 1.-4. klass 16 Lugemisisu tund 1. klassiga 2 Palade Ilon Wiklandi kohvrinäitus 37 raamatukogu Suuremõisa koolis Ilon Wiklandi kohvrinäitus 24 Lugemisisu luule teematund 12 Mängude tund 12 Lugemisisu maitsevalija ja sõnaraamatu 5 meisterdamine Mängu tund 6 Lugemisisu koomiksi teematund 6 Lugemistund 8 Naistepäev (paberist lillede meisterdamine) 9 Lugemistund 8 Viktoriini mäng 6 Emadepäev (paberist lillede meisterdamine) 12 Uudiskirjanduse tutvustamine 20  42 Mälumäng 8 Lugemisisu programmi lõpetamine 22 Lugemistund 5 Mälumäng 9 Uudiskirjanduse tutvustamine 12 Karupoeg Puhh 95 29 Aimeraamatud 22 Sünnipäeva kaartide meisterdamine 9 Lugemisisu uus algus 15 Lugemisisu raamatu teekond 11 Ettelugemispäev 16 Uudiskirjanduse tutvustamine 8 Lugemistund 11 Lugemisisu illustratsiooni teematund 13 Põhjamaade nädal “Unistused ja igatsused 6 Põhjalas” Jõululuuletused 6 Jõulueelne meisterdamine 20 Jõulujutud 6 Jõulueelne meisterdamine 10 Käbist päkapiku meisterdamine 12 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Kärdla Linnaraamatukogu maakonnaraamatukoguna täidab raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid: 1) juhendab metoodiliselt teiste Hiiu maakonna raamatukogude tööd (komplekteerib ja töötleb teavikuid); 2) korraldab raamatukogutöötajate täiendkoolitusi ja õppereise; 3) korraldab maakonna rahvaraamatukogude aruandlust ja analüüsi; 4) koostab maakonna koduloo andmebaasi; 5) kogub vajalikku statistikat ning analüüsib maakonna rahvaraamatukogude tegevust.  43 Raamatukoguteeninduse koordineerimisel täitis Kärdla Linnaraamatukogu kõiki seaduses ettenähtud ülesandeid. Maakonnaülene tsentraalne komplekteerimine riigiraha eest toimib korralikult ja tõrgeteta. Kokku on lepitud, et maaraamatukogud esitavad Rahva Raamatu intranetis oma soovid raamatute tellimiseks, maakonnaraamatukogu komplekteerija vaatab soovid üle ja kinnitab need, ning Rahva Raamat saadab tellitud raamatud igale raamatukogule otse. Maakonnaraamatukogu komplekteerija sisestab RIKSi eelkirjed ning maaraamatukogud teevad vajaliku töö ära siis, kui raamatud kätte saavad. Maakonnaraamatukogu koondab kohalikke koduloomaterjale, need on RIKSWEBi kaudu kõigile nähtavad ja selle kaudu saab neid ka tellida. Enamasti on paberkandjal materjale 2 eksemplari, üks välja laenutamiseks, teine ainult kohapeal kasutamiseks. Samuti on säilitatud kõik kohalikud ajalehed, mida tihti kasutatakse koduloo uurimise eesmärgil. Koduloo materjalide hoidmiseks on eraldi ruum Kärdla Linnaraamatukogus. Maakonnaraamatukogu koordineerib statistilise aruandluse õigeaegset täitmist, samuti tekstilise tegevusaruande kirjutamist ja koondamist, sh tegevuste analüüsimist. Kõik raamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule oma tekstilise tegevusaruande, mille pealt kirjutab maakonnaraamatukogu ühise maakondliku aruande ning esitab riigile ja omavalitsusele. Maakonnaraamatukogu aitab vajadusel teisi raamatukogusid igapäevatöös ettetulevates küsimustes, kuid seda siiski suhteliselt harva, sest raamatukogude töötajad on kõik nii kogenud; korraldatakse ka teatmebibliograafilist tööd. Suurt ettevalmistust nõuab maakondlike koolituste korraldamine ja neile rahastuse leidmine. Aruandeaastal korraldas maakonnaraamatukogu 7 koolitust ja ühe õppereisi. Nendest saab lähemalt lugeda peatükist 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused. Saatja: Annely Veevo <[email protected]> Saadetud: 14.04.2022 22:39 Adressaat: Ülle Talihärm <[email protected]>; Kristiin Meos <[email protected]>; KUL min <[email protected]>; Margit Jõgi <[email protected]>; <[email protected]>; Kerli Varrik <[email protected]> Teema: Hiiumaa aruanne 2021 Manused: Hiiu_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2021.asice Tere Saadan Hiiu maakonna aruande. Ilusaid pühi! Annely Veevo Sent from my iPhone