Aruanne

Saatja: Kati M <[email protected]> Saadetud: 14.04.2022 20:17 Adressaat: KUL info delta <[email protected]> Teema: Põlva maakonna aruanne 2021 Manused: Põlva_maakonna_rahvaraamatukogude_aastaaruanne_2021-2.asice Tere. Saadan Põlva maakonna rahvaraamatukogude 2021.a tegevuse aruande. Head Kati Maidla direktor Põlva Keskraamatukogu [email protected] +372 799 4045 www.raamat.polva.ee PÕLVA MAAKONNA RAHVARAAMATUKOGUDE 2021. AASTA TEGEVUSE ARUANNE Põlva 2022  2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4 1.1 Koroonaviiruse mõju ................................................................................................... 4 2 Juhtimine ............................................................................................................................ 6 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud............................................................. 6 2.2 Eelarve ......................................................................................................................... 6 2.3 Projektid....................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ......................................................................... 9 2.4.1 Ülevaade koolitustest ........................................................................................... 9 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ................................................. 10 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ...................................................... 11 2.4.4 Erialahariduse omandamine ............................................................................... 12 2.4.5 Töötajate tunnustamine ...................................................................................... 12 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine .................................................................................. 13 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. ............................................................. 13 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas .................................. 14 3 Kogud, komplekteerimine ja töötlemine .......................................................................... 14 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ............................................................ 14 3.1.1 Raamatute komplekteerimine ............................................................................. 15 3.1.2 Perioodika komplekteerimine ............................................................................ 15 3.1.3 Auviste komplekteerimine ................................................................................. 16 3.2 Inventuurid, mahakandmised..................................................................................... 16 4 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine .................................................................... 17 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ....................................................................... 17 4.3 RVL-teenindus........................................................................................................... 20 4.4 Laste- ja noorteteenindus ........................................................................................... 20 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine .................................................... 20 4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine .......................................................... 20 4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine 21 4.4.4 Laste- ja noorteüritused ...................................................................................... 21 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ........................................................................ 23 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 24  3 4.6.1 kohalikul tasandil ............................................................................................... 24 4.6.2 riiklikul tasandil.................................................................................................. 30 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil...................................................................................... 31 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ........................................................... 31 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded ............................................................ 31 4.9 Andmebaasid ............................................................................................................. 32 5 2022. aasta tegevused ....................................................................................................... 32 LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 34 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 36 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 37 LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 38 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 45  Sissejuhatus Tabel 1 Maakonna/ Elanike KOV-de Üldkasutatavate Harukogude Teenindus Kokku arv arv raamatukogude arv punktide linna nimi (01.12.20) maakonnas arv arv Põlvamaa 24 769 3 10 19 4 33 1. Põhilised tegevussuunad Olulisemad tegevused-tähtsündmused: • Põlgaste raamatukogu uute ruumide avamine 24. juulil • Mooste raamatukogu kapitaalremont • Edukas osalemine Kultuuriministeeriumi taotlusvoorus „Kriisiabi – era ja KOV kultuuriasutuste teenuste ümberkorraldamine“ • Fr. Tuglase 135. sünniaastapäeva tähistamine – korrastustööd kirjaniku sünnikohas, remont Tuglase muuseumis, näitused, üritused • Põlva Keskraamatukogu uue logo kasutuselevõtt Aasta oli oludele vaatamata sisukas ja töine. Uuele tasemele jõuti teenuste osas (kaugtööruum maakonnaraamatukogus, raamatukapp Räpinas, lisandus tagastuskaste maaraamatukogudele jne). Vaadates 2020. aasta aruandes toodud valdade arengukavadest lähtuvaid ülesandeid, saab nentida, et enamus on täidetud: remonditi Põlgaste raamatukogu uued ruumid ja Mooste raamatukogu ning otsustati Leevaku raamatukogu ehitamine. Valgjärve vabaaja hoone küll ei valminud, aga probleemidega tegeldakse ja küllap raamatukogu uued ruumid saab. Raamatukoguhoidjad andsid taas endast parima, et keerulisel ajal toime tulla. Kõik raamatu- kogud olid avatud, mis on väga hinnatav. Teenindus oli paindlik, soovijatele võimaldati kontaktivaba teenindust ja viidi teavikuid koju. Külastajates süvenes teadmine, et raamatu- kogust saab kindlasti abi (nt COVID-tõendite printimine). Raamatukogude võrgustik toimis hästi (RVL, ühisüritused, rändnäitused jm) Raamatukogud olid headeks partneriteks kohalikele omavalitsustele, kultuurikorraldajatele, mittetulundusühingutele. Koos algatati uusi ettevõtmisi ja arendati seniseid traditsioone. Raamatukogud on kohtadel arvestatavad kultuurikantsid. 1.1 Koroonaviiruse mõju Kõik raamatukogud olid avatud tavapäraselt ja teenindasid kontaktselt. Mõned raamatukogud olid lühiajaliselt suletud töötaja nakatumise või isolatsiooni tõttu. Vaid ühe maaraamatukogu juht märgib, et viiruse levik segas tööd suhteliselt palju (mitu isolatsiooniperioodi). Teenuse  5 kättesaadavus on paljudes raamatukogudes ööpäevaringne tänu tagastuskastidele ja pakiauto- maadi põhimõttel toimivatele raamatukappidele (olemas kahe valla keskuses - Põlvas ja Räpinas). Mitu raamatukogu korraldas virtuaalüritusi. Maakonnaraamatukogus (Põlvas) hakati detsembrist pakkuma kaugtööteenust. Taristu Räpina raamatukogus soetati raamatukapp-pakiautomaat. Tagastuskasti said Erastvere, Kanepi, Põlgaste ja Saverna raamatukogu. Soetati vahendeid e-koolitustel ja -koosolekutel osalemiseks (mikrofonid, kõrvaklapid, veebi- kaamerad) - Himmastes, Ahjal, Lintes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Rasinal, Põlvas. Eelarve Kokkuvõttes eelarved kasvasid (vt 2.2). Kanepi vallas oli tingimuseks, et ürituste kulu 2021. aasta eelarves ei ületa 2020. aasta reaalset kulu, mis tingis kärpeid. Eelarve kogusumma vähenes siiski vaid kahes raamatukogus, neist ühes rakendati viiruse leviku tõttu tavapärase kahe ringijuhi asemel üks. Rohkem kärbete kohta teada pole. Töökorraldus Suuri muudatusi töökorralduses ei olnud. Kaugtööd tegid maakonnaraamatukogu infosüsteemi haldur ja komplekteerija (vaheldumisi) viiruse kõige laialdasematel levikuperioodidel. Ühe töötajaga teenindusasutuses kaugtööd teha võimalik ei ole. Vastse-Kuuste raamatukogu teenindusletile paigaldati pleksiklaas, mis on eriti oluline seetõttu, et koolimajas asuvas raamatukogus on suur laste külastatavus. Paaril korral oli kooli ja raamatu- kogu vaheline uks kooli koroonakollete tõttu kokkuleppel kooli juhtkonnaga suletud. Külasta- jate paremaks hajutamiseks hakati lugemissaalis muutma laudade asetust. Teist aastat järjest oli Vastse-Kuustes avatud välilugemissaal. Parimad uued praktikad Väga uuenduslik oli raamatukappide tööle rakendamine Põlvas (aasta algul) ja Räpinas (sügi- sel) ning kaugtööruumi rajamine Põlvas. Kõige suuremaks väljakutseks oli ürituste korralda- mine. Alates 11. märtsist kehtis mitme kuu vältel ürituste korraldamise keeld, mis hõlmas ka näitusi. Nii aasta algul kui ka suvest alates oli palju pabistamist, kas üritused saab läbi viia või mitte. Enamus plaanitust õnnestus ellu viia. Üritustest osavõttu mõjutasid kaks tegurit: nakatumishirm ja koroonapasside kasutuselevõtt, mis vaktsineerimata inimestel sügisest enam üritustel osaleda ei lubanud. Kasvas virtuaalürituste (kirjandusülevaated, võistlused) korralda- mine, milles paistsid silma Kiidjärve ja Peri. Lugejatele pakuti ka kontaktivaba teenindust. Keeruline oli korraldada ringide-klubide tööd, mis kevadel oli lausa keelatud. Sügisel need muidugi avati, kuid oli ka soikumist. Üks ring tuli sulgeda seetõttu, et juhendaja polnud vaktsineeritud. Raamatukoguhoidjate hulgas on vaktsineeritute osakaal väga kõrge. Siiski ei saanud paar raamatukoguhoidjat vaktsineerimatuse tõttu hilissügisel üritusi läbi viia. Lahendusteks olid otsus end vaktsineerida ja paraku ka läbipõdemine.  6 Kindlasti oli väljakutseks vaktsineerimistõendite printimine, mis raamatukogudele tuli ootama- tult, aga et tegemist polnud millegi keerukaga, siis kokkuvõttes tuli see raamatukogude mainele kindlasti kasuks. Kindlasti kasvasid kogemused infotehnoloogia vallas. E-koolitustel ja -koosolekutel osalemine on muutunud harjumuspäraseks. Väga hea on raamatukapi teenus, kuid see on kiiresti muutu- mas mugavusteenuseks, mil viiruse levikuga otsest seost ei ole. Raamatukoguhoidjad viivad teavikuid kappi jooksvalt ja harvad pole juhud, kui lugeja need kohe kapist välja võtab, sest nii on tema jaoks mugavam. 2 Juhtimine 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud Muudatusi raamatukogude võrgus polnud. Nõukogud on Põlva Keskraamatukogus ja Räpina valla Keskraamatukogus. Põlvas kinnitas nõukogu e-posti teel suvised lahtiolekuajad. Räpinas sai 2020. aastal valitud nõukogu esimest korda kokku (kontaktselt). Nõukogule valiti juhid, peateemana arutati puhkuseaegset asendamist haruraamatukogudes. 2.2 Eelarve Tabel 2 (Summad tuhandetes) Põhieelarve Seisuga 31.12.20. € Seisuga 31.12.21 € Muutus % Eelarve kokku 1 054,927 1 126,106 +6,7 sh Põlva Keskraamatukogu 584,413 626,307 +7,2 koos harukogudega Personalikulu 681,008 698,971 +2,6 sh keskraamatukogu 392,952 417,155 +6,2 Komplekteerimiskulu 202,806 206,469 +1,8 sh KOV-lt 149,440 151,168 +1,2 sh riigilt 53,366 55,301 +3,6 sh keskraamatukogu 100,178 101,247 +1,1 sh KOV-lt 70,660 70,700 = sh riigilt 29,518 30,547 +3,5 Infotehnoloogiakulu 32,650 33,343 +2,1 sh keskraamatukogu 23,666 25,590 +8,1  7 Kulud on plusspoolel ja seda kõigi valdade lõikes: Kanepi valla raamatukogude eelarve kasvas 3,7% (210,781 ja 203,321) ja Räpina valla Keskraamatukogu oma 8,2% (289,018 ja 267,193). (Põlva valla andmed on tabelis.) Hinnatav on komplekteerimissumma tõus riigieelarvest, mis küll 2019. ja 2020. aasta võrdluses oli suurem (11,9%). Kohalikud omavalitsused on soetus- summat igal aastal suurendanud, aga siingi on tõus jäänud väiksemaks (eelmiste aastate võrd- luses 5,8%). Investeeringute summa ehitistesse ja kapitaalremonti, mis 2020. aastal puudus, on kahe suure remondi (Moostes ja Põlgastes) tõttu Leevakul 130,669 tuhat eurot. 2.3 Projektid Tabel 3 (täielik loetelu) Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud Projekti summa üldmaksumus Kultuuriministeerium Kriisiabi – era ja KOV kultuuriasu- tuste teenuste ümberkorraldamine Põlgaste – pop-up telk ja kolm 01.07-31.12. 2021 1 435,20 1 435,20 kätepuhastusjaama Räpina – pakiautomaat-raamatukapp 01.07-31.12. 2021 7 320,00 7541,00 Maakonnaraamatukogu (Põlva) – 01.07-31.12. 2021 9 773,28 9 805,50 kaugtööruumi rajamine Raamatukogude arendamine Maakonnaraamatukogu – Krista 16.09-20.12.2021 707,93 1 164,88 Kumbergi ja Urve Uusbergi koolitused Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Maakonnaraamatukogu Kontserdisari „Muusika 102 01.01-31.05.2021 300,00 682,92 Eestimaale“ (Polina Tšerkassova kontsert) Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Vastse-Kuuste raamatukogu Lugemisisu programmi hooaja pidulik 01.04-30.09.2021 200,00 389,90 tunnustusüritus  8 Kontserdisari „Muusika 103 15.03-30.09.2021 200,00 450,00 Eestimaale“ (Polina Tšerkassova kontsert) Tanel Tuvikese fotonäitus „Silmapiiri 01.09-30.11.2021 148,00 179,81 kaugus“ Koit Kõrveli fotonäitus „Muinasjutuline 15.03.-31.08.2021 200,00 297,22 Põlvamaa taevapiirilt“ Kohtumine Mudlumiga 15.09-15.03.2022 150,00 175,00 Raamatukogupäevade üritused 15.09-15.12.2021 195,00 294,37 Kohtumine Märt Treieriga 01.01-31.05.2022 200,00 230,00 Külli Kolina fotonäitus „Põlvamaa 01.01-30.04.2022 200,00 235,00 rohujuure tasandil“ Kohtumine Contraga 01.03-31.10.2022 150.,00 175,00 Maakonnaraamatukogu Kärt ja Ants Johansoni kontsert 01.09-31.10.2021 400,00 600,00 „Mõtlikud lood ja laulud“ Põlvamaa XVI maaraamatukoguhoidja 15.09-30.11.2021 600,00 1 174,03 päev Kontserdisari „Muusika 102 01.01-31.05.2021 200,00 (eespool) Eestimaale“ (Polina Tšerkassova kontsert) Eelarvesse laekus 22,379 tuhat eurot projektitoetust, mis on palju suurem kui 2020 (siis 2,815). Projektide üldmaksumus on 24,829 tuhat eurot. (Osa projekte on ellu viidud 2022. aasta esimes- tel kuudel.) Summat kasvatasid taotlused „Kriisiabi – era ja KOV kultuuriasutuste teenuste ümberkorralda- mise“ taotlusvooru. Saadud toetused võimaldasid luua innovatiivsed teenused Põlvas ja Räpinas. Ohutuse tagamiseks ja ürituste mitmekesistamiseks on oluline pop-up telgi soetamine Põlgaste raamatukogu-külakeskusele. Kultuuriministeerium toetas tänuväärselt ka koolituste läbiviimist. Peamiselt on tegu avalikkusele mõeldud üritustega (toetus eeskätt Kulkalt) ja siingi on toetus väga vajalik, sest projektide (lisafinantseerimise) toel õnnestub läbi viia rohkem üritusi. Kõik kavandatu õnnestus ellu viia (olgu vahel hilinemisega). Väga mahukas oli Mall Kõpu (Vastse- Kuuste) projektitegevus.  9 Tavapäraselt taotleti Kulkalt juubelitoetust raamatukoguhoidjatele (10) ja teiste kultuuri- valdkondade esindajatele (3). Raha ürituste läbiviimiseks taotleti ka MTÜ-de egiidi all (Ahja ja Peri). 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng Töötajate arv jäi samaks - raamatukoguhoidjaid 47 ja abipersonali 11. Raamatukoguhoidjate koosseis vähenes 0,10 võrra (42,875 ja 42,975). Kauksi raamatukokku võeti uus raamatukogu- hoidja tööle koormusega 0,65 (varem oli koormus 0,75). Abipersonali koosseis (9,3) ei muutunud. Räpina vallas võeti 26. märtsil vastu „Räpina valla Keskraamatukogu töökorralduse reeglid.“ Direktori käskkirjaga kinnitati „Põlva Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. Valmistati ette muudatused Põlva Keskraamatukogu kasutamise eeskirjas (lisati võimalus registreeruda lugejaks veebi teel jne). Uuendatud eeskiri võeti vastu 2022. aasta jaanuaris. Riskianalüüs koostati Põlva Keskraamatukogus (olemasoleva täiendusena), Räpina valla Keskraamatukogus ja Kanepi raamatukogus. Raamatukoguhoidjate hinnangul on lugejad lahtiolekuaegadega rahul. Muudatusi oli väga vähe. Kauksis muutus lahtiolekuaeg seoses uue töötaja ametisse asumise ja koosseisumuudatusega, Peril vihmavee läbijooksust tingitud ruumide rõskuse tõttu. Mõlemas raamatukogus vähenes lahtiolekuaeg nädalas kahe tunni võrra. Maaritsas ei ole enam kasutusel suvine graafik. 2.4.1 Ülevaade koolitustest Vt LISA 1 Koolitustel väljaspool maakonnaraamatukogu osalesid 19 raamatukogu töötajad. Kindlasti peaks neid olema rohkem, kuid praegused olud seavad piiri ette. Maakonnaraamatukogu koolitustest võtsid osa kõik raamatukoguhoidjad. Koolituste arv on märksa suurem kui mullu (71 ja 56), aga tunde on vähem (555 ja 598), mis on eelkõige tingitud väiksemast osavõtust ERÜ maaraamatukogude suveseminarist (3 osalejat, mullu 6). Suures ülekaalus olid koroonaajale iseloomulikult e-koolitused. Kõige populaarsemad olid lastetöökoolitused: Algupärase lastekirjanduse päev (16 osalejat) Lastekirjanduse aastakoosolek (16) Lugemisisu programmi stardikoolitus (9) Digitoredaid lugemisvõimalusi lastele (7) Laps kirjanduses 9: laps ja keskkond (5) Lasteraamatukogutöötajate suveakadeemia (2; ainus kontaktkoolitus)  10 Kõik koolitused olid väga huvitavad, suur tänu korraldajatele: Eesti Lastekirjanduse Keskus, Tartu linnaraamatukogu, Tartu Ülikool, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskus! Teised teemad: Digipädevuse koolitus BCS koolituse ja Põlva vallavalitsuse koostöös (4 osalejat hübriidkoolitus, 2 osalejat kontaktselt) Kolmeosaline juhtimiskoolitus Rahvusraamatukogu, SpeakSmart OÜ ja Creativity OÜ koostöös (2 osa kontaktselt, 1 veebi teel; 2 osalejat). Teemad olid väga huvitavad: argumenteerimine, avalikud suhted, teenusepõhine juhtimine jne. Psühholoogiaalane koolitus „Kuidas olla säilenõtke“ - ETKA Andras (4) Esmaabi (kontakt)koolitus (2) Plakatite kujundamine tasuta veebikeskkondades – Tallinna Keskraamatukogu (2). Sama koolituse tellis ka maakonnaraamatukogu. 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused Tabel 4 Kooli- Koolituse teema Koolitaja Koolituse Raamatu- Eelarve/ tuse maht/ kogu- Koolituseks aeg kestus hoidjate kulutatud (ak arv/ KOV- summa tunnid) de arv 10.02 Info Maia Punak 3 37/3 624,30 Kirjandus Polina Tšerkassova Muusika Jutuvestmine (hübriidkoolitus) 23.03 Sotsiaalmeedia. Internet. Maarja Punak 2,5 38/3 0,00 Info (veebi teel) 29.04 Lasteüritused Kadri Kiho 3 32/3 0,00 Raamatukogundus (veebi Riin Olonen teel) 10.05 Plakatite kujundamine Anu Vahtramäe 2,5 25/3 120,00 (veebi teel) Merle Tanilsoo 28.05 Loodusharidus Iia Timmi 3,5 20/1 199,52 Raamatukogundus Ivi Raudsepp  11 03.06 Info. Andmebaasid. Anne Siniaas 2,5 30/3 21,00 Andmekaitse (hübriid- koolitus) 27.08 Õppekäik Tiiu Valm 8 18/3 1 048,20 raamatukogudesse: Kersti Haarde Viimsi, Püünsi, Rahvusraamatukogu Piibe Piirma 16.08 Laste- ja noortekirjandus Krista Kumberg 4 21/3 444, 88 21.10 Raamatukogud Kaie Koser 6,5 31/3 1 174,03 Kultuurilugu Ülo Needo 23.11 Psühholoogia (veebi teel) Urve Uusberg 2 31/3 150,00 20.12 Psühholoogia Urve Uusberg 5 30/3 570,00 Aruandlus Külli Ots Jõulude tähistamine 42,5 313 4 351,93 Koolitussumma on koguni 119,1% võrra mullusest kõrgem (1985,90). Koolitusi toimus rohkem (11 ja 7), samuti sai üle kahe aasta teoks pikem õppekäik. Rohkem oli ka osalejaid (63,9%; 313 ja 191). Koolituspäevi oli palju (11), neist neli e-keskkonnas, kaks hübriidvormis ja viis kontaktsena. Koostöös Põlva vallavalitsusega võeti kasutusele MS Teams. E-koolitused õnnestusid, kuigi tehnilisi probleeme oli. Suhtumine e-koolitusse on siiski kahetine – osaleb küll rohkem raamatukoguhoidjaid kui kontaktkoolitustel, kuid süvenemistase pole sama. Korraldajad soovitavad raamatukogud koolituste ajaks sulgeda, kuid osa raamatukoguhoidjaid loodavad üheaegselt edukalt hakkama saada mitme tegevusega. Käsitleti olulisi raamatukogutööga seotud teemasid: kirjandus, suhtlemispsühholoogia, sotsiaalmeedia, arendades pädevusi kirjanduse vallas, suhtlemisel lugejatega jne. Väga head olid Krista Kumbergi laste- ja noortekirjanduse loeng ning Maarja Punaku ülevaade interneti- ohtudest. Tallinna Keskraamatukogu kolleegid viisid läbi hea e-koolituse plakatite kujundami- sest, kuid kindlasti vajab teema ka kontaktkoolitusi. Väga huvitavaks kujunes õppekäik Viimsi valla raamatukogudesse ja remondieelsesse Rahvusraamatukokku. 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Raamatukogud pälvisid tähelepanu ja esinesid väärikalt. Väga hea koostöö oli Kaguraadio peatoimetaja Meelis Käoga. Lisaks raamatukoguhoidjatele (vt LISA 2) tegi ta intervjuusid ka raamatukogu külaliste ja esinejatega, mis on väga oluline loomaks tervikpilti raamatukogudes toimuvast. Nii läksid eetrisse sisukad intervjuud Koostöö Koja juhataja Kairi Tilgaga (seoses näitusega „Kodukoha kompass“), jutuvestja Polina Tšerkassovaga (lisaks saade tema jutustatud  12 looga), kontserdikorraldaja Toivo Tuberikuga, Rahvusraamatukogu esindajate Marta Hangi, Merili Martinsoni, Paula Põderi ja Liina Valdrega ning pärimusmuusik Piret Ausiga. Eriti hinnatav on Põlva Keskraamatukogu 95. sünnipäeva kajastus – eelnevad intervjuud raamatu- koguhoidjatega ja reportaaž sünnipäevapeolt. Sisukas giiditöö jätkus Ahjal ja Kiidjärvel. Uudsed on videopöördumised sotsiaalmeedias. 2.4.4 Erialahariduse omandamine Erialaharidust praegu keegi ei omanda. 2.4.5 Töötajate tunnustamine Rahvusraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu konkursi „Raamatukoguhoidja õpib, loob ja õpetab“ võidutöö „Usu või ära usu“, auhinnaks 3D-printer: Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora) Parim maaraamatukoguhoidja 2021 Põlvamaal, ühtlasi ERÜ tunnustuse aasta maa- raamatukoguhoidja nominent, kaasnevad ERÜ ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukirjad: Margit Õkva (Peri) ERÜ tunnustuse aasta lasteraamatukoguhoidja 2021 nominent, kaasnevad ERÜ ja POL-i tänukirjad: Tiina Hoop (Saverna) ERÜ ajakirjandusauhinna 2021 nominent: Meelis Käo (Kaguraadio) Kultuuriministeeriumi tänukiri: Anni Iljina (Kauksi), Kaie Koser (Mooste), Kaie Puik (Põlva) Kulka Põlvamaa ekspertgrupi tunnustuse aasta tegija nominent: Ilona Oeselg-Tigasing Kulka Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Tiina Hoop, Ilse Aigro, Heli Adamson, Kaie Koser, Külli Tohvri, Are Nupp, Kaie Puik, Mare Tee, Aado Kuhlap, Reet Kappo (kauaaegne Põlva Keskraamatukogu direktor) Eesti Kultuurkapitali tänukiri töö eest Põlvamaa ekspertgrupis 2019-2021: Krista Pikk (Kiidjärve) POLi tänukiri: Anni Iljina (Kauksi), Mooste raamatukogu (seoses juubeliga) Põlva valla tänukiri: Kaie Koser Kanepi valla tänukirjad - nominatsioonid valla elu edendaja ja valla aukodanik: Tiina Hoop Räpina valla tänukiri tööjuubeli puhul: Karmen Pedosk (Leevaku) Võrumaa arenduskeskuse tänukiri: Aado Kuhlap (Põlva) Tartu kutsehariduskeskuse tänukiri heale praktikajuhendajale: Külli Vardja (Ahja)  13 Kõige suurem heameel on Ilona Oeselg-Tigasingi konkursivõidu üle. (Konkursil osales ka Võõpsu raamatukoguhoidja Aili Jürmann veebiviktoriiniga „Räpina kihelkond 385.) Traditsiooniline tunnustusüritus Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päev peeti seekord Moostes, ühendatuna raamatukogu juubeliga. Kõigepealt tutvuti remondijärgse raamatu- koguga, seejärel tehti Ülo Needo eestvõttel ringkäik restaureeritud mõisakompleksis. Koos- viibimisel Veskiteatris kuulati Kaie Koseri ülevaadet raamatukogu ajaloost, tunnustati Margit Õkvat, Tiina Hoopi ja Ilona Oeselg-Tigasingi ning tänati tööjuubilare. Muusikalist külakosti pakkus Mooste Rahvamuusikakool. 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine Vt LISA 3 Kindlasti oli eelmiste aastatega võrreldes edasiminekut. Üle aastate avati uued raamatukoguruumid – Põlgastes. Põhjuseks polnud raamatukogu kehvad olud, vaid lasteaia laiendamine, kuid sama maja teise tiiba kolinud raamatukogu sai juurde pinda, samuti tehti ruumides remont. Väga hea meel on Mooste raamatukogu kauaoodatud kapitaalremondi üle senistes ruumides. Väga vajalikud olid fassaadi remont Himmastes ja varikatuse ehitus Rasinal. Põlvas remonditi senine köitja töötuba funktsionaalseks ja ilusaks kaugtööruumiks. Väga suur edasiminek on Leevakul, kuhu otsustati ehitada (riigi toetusega) liginullenergiaga uus hoone, mis peaks valmima 2023. aastal. Vastse-Kuuste raamatukogu laiendamine pandi kirja Põlva valla koalitsioonilepingusse. Kahjuks ei edenenud uue maja ehitamine Valgjärvel. Loodetavasti ehitustegevus lähiajal siiski algab. Võõpsu raamatukogu remondist aasta jooksul juttu ei olnud. Peril on kaalutud mõisaaida renoveerimist, kuid otsust seni vastu võetud ei ole. Lintes paigaldati rulood, mis raamatukoguruumides viibimise suvel talutavaks muudab. Põlvas pesti esmakordselt ära maja välisseinad, mis linnasüdames asuva hoone välisilmele kasuks tuleb. Remondivajadus: tuletõkkesektsiooni väljaehitamine ja siseremont (Põlva), katuse uuendamine (Erastvere), elektrisüsteemi vahetus ja sanitaarremont (Maaritsa), WC remont (Kanepi, Kauksi), trepikivide väljavahetamine ja uste-akende tihendamine (Kiidjärve). Enamus töödest on planeeritud 2022. aastasse, maakonnaraamatukogu siseremondiks on tõenäoline leida raha paari aasta pärast. 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. Juurdepääs on tagatud 16 raamatukogus. Vastse-Kuustes raamatukogule rajati käsipuuga kaldtee välistrepile ja vaja oleks ka (ilmselt mobiilset) kaldteed sisetrepile. (Kaldteed pidi saab raamatukokku ka koolimaja uksest.) Põlgaste raamatukogu endistesse ruumidesse sai kaldteega  14 hõlpsalt, praeguse sissepääsu juures seda ei ole. Kuna tegu on vaid üheastmelise trepiga, on juurdepääs ikkagi olemas. Head tingimused on Ahja raamatukogus, kus lisaks kaldteele välistrepil on siseruumides paigaldatav tasanduslaud eri tasapindadel põrandate jaoks. 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas Mehikoormas uuendati põhikooliga ühiseid Wi-Fi võrgu seadmeid, mille tulemusel levi paranes. Valgjärvel parandati internetiühendust. Päris palju uuendati IT-tehnikat. Kanepi valla raamatukogud (Erastvere, Valgjärve, Kanepi) said vallavalitsuselt vähekasutatud heas korras arvuteid. Veriora sai esimesena maakonnas 3D-printeri. Printeri-skänneri-koopiamasina said Mehikoorma, Mooste, Räpina. Valgjärvel soetati kleep- ribaprinter autorimärgiste printimiseks. E-koolitusteks vajalikku tehnikat (veebikaamerad, mikrofonid, kõrvaklapid jm) lisandus Himmastes, Ahjal, Lintes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Rasinal, Põlvas. Suur osa arvutipargist vahetati välja Ahjal. Põlva kaugtööruum varustati uue arvutikomplektiga ja lisamonitoriga (ühendamiseks kasutaja sülearvutiga). AIP-is vahetati välja monitorid. 3 Kogud, komplekteerimine ja töötlemine 3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused Vastu võetud komplekteerimispõhimõtted (vt 2.4) sätestavad kogude kujundamise priori- teedid: • ilukirjandus eesti ja välisautoritelt (v.a väheväärtuslikud toesed) • laste- ja noortekirjandus eesti ja välisautoritelt (v.a väheväärtuslikud teosed) • teadmiskirjandusest eesti autorite ja/või Eestit puudutav kirjandus, rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus • tarbekirjandusest laiemale lugejaskonnale huvipakkuv elukestvat õpet toetav kirjandus, eelistatult eesti autoritelt • kodulookirjandus Raamatukogud said riigieelarvest toetust teavikute (v.a perioodika) ostmiseks 55,301 tuhat eurot (sellest 47,250 põhiraha ja mais lisaks 8,051). 2020. aastaga võrreldes kasvas toetus eeskätt tänu lisasummale 3,6% (siis 53,366 tuhat.) Riigitoetuse eest osteti maakonda 35,2% kõikidest ostetud raamatutest (4347 eks), mis on võrdne eelmise aastaga (35,1% ja 4349 eks). Kõik raamatukogud täitsid taas nõude osta 30% riigitoetuse eest väärtkirjandust (16,590 tuhat).  15 Omavalitsused toetasid teavikute ostu 151,168 tuhande euroga, sellest perioodikale 44,568 tuhat. Mullu oli toetus vastavalt 149,440 ja 43,940. Väike kasv oli nii kogusummas (1,2% ) kui ka perioodika osas (1,4%). 3.1.1 Raamatute komplekteerimine Hangiti 13 249 (mullu 13 337) teavikut (v.a perioodika), sellest osteti 12 362 raamatut, 17 auvist, 4 lauamängu ja annetusena saadi 866 teavikut (859 raamatut, 7 auvist). Teavikute koguarv langes 88 eks võrra (0,7%), sellest ostud 24 ja annetused 64 võrra. Maakonnaraamatukogu soetas kokku 2079 teavikut (2067 raamatut, 12 auvist), sellest teadmiskirjandust 735 eks (35,6 %) ja ilukirjandust 1332 eks (64,4 %). Teavikute arv on kasva- nud koguni 12,0% (1857). Veidi muutunud on maakonnaraamatukogus teadmis- ja ilukirjan- duse proportsioonid – teadmiskirjanduse osakaal on langenud (mullu 38,5%) ja ilukirjanduse oma tõusnud (61,5%). See on mõistetav, sest teadmiskirjanduse puhul välditakse sisulist dubleerimist: kui samal teemal on juba sisukad heas korras raamatud olemas, kaalutakse uute soetamist hoolega. E-raamatuid ei ole puuduva nõudluse tõttu tellitud. Annetuste arv ja osakaal on vähenenud: 866 teavikut, osakaal soetatud teavikutest 6,6 % (mullu 930 teavikut; 7,5 %). Ka teavikute koguarvu vähenemisel on suur osa annetustel (64 eks). Maakonnaraamatukogule annetati 66 teavikut (3,2% soetatud teavikute üldarvust; 63 raamatut, 3 auvist), mis samuti on mullusega võrreldes vähem (siis 85 teavikut ehk 4,6%). Annetuste arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Suuremad annetajad: Kultuuriministeerium (Lugemisisu programmi raamatud), Võru Instituut, Tervise Arengu Instituut, Hoiuraamatukogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Räpina Vabahariduse Ühendus, MTÜ Leevakk, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Põlvamaa arenduskeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Eraisikud: Milvi Hirvlaane, Jaanika Elias, Helen Truija jt. Kõige suurem heameel on raamatukoguhoidjatel Lugemisisu raamatute üle. Raamatukogudele annetati sisukaid koduloo- raamatuid. Tarnijad: Rahva Raamat (67,1%), Bestkaup (13,9%), Varrak (9,6%), Apollo Kauplused (4,0%), RaamatuKodu (3,7%), Ajalevi (0,5%) jm. RaamatuKodu, mille osakaal mullu oli suurem (6,2%), lõpetas tegevuse. Veidi tõusnud on Rahva Raamatu ja Apollo osa. Kõik raamatukogud tellivad Rahva Raamatu kodulehelt, mis on mugav ja võimaldab järel- komplekteerimist. Rahva Raamatust tellitakse endiselt kord nädalas ka näidised. Komplek- teerijad jälgivad hindu ja soetavad teavikuid ka soodusmüükidelt. 3.1.2 Perioodika komplekteerimine Kokku soetati 861 ajakirjade aastakäiku (mullu 843; kasv 2,1%) , neist annetusena 160 (183; langus 12,6%). Maakonnaraamatukogu sai juurde 99 aastakäiku, sellest annetusi 24 (mullu 106 ja 28; vähene- mine 6,6 ja 1,3%).  16 Mitu raamatukoguhoidjat kurtis, et perioodikaraha jäi väheseks. Igal aastal on väljaannete hinnad tõusnud ja nii ei saa kahjuks kõike vajalikku tellida. Annetatud on ajakirju Sotsiaaltöö, Eesti Loodus, Horisont, Eesti Mets, Jooksja, Tennis. Ajalehtede aastakäike soetati mullusest 3,0% vähem (322 ja 332), maakonnaraamatukogus 13,9% (31 ja 36). Vähenemine on eelkõige annetuste arvelt (-23,3%). Suuremates raamatukogudes on ostetud ajalehtede digilugemise võimalust (Postimees, Lõuna-Eesti Postimees, Eesti Päevaleht, Võrumaa Teataja). 3.1.3 Auviste komplekteerimine Auviseid komplekteeriti kokku 24 (17 ostu ja 7 annetust), neist 12 maakonnaraamatukogule. Auviste arv on võrreldes eelmise aastaga poole võrra kasvanud. Muud teavikud. Lisandus ostudena 4 lauamängu. 3.2 Inventuurid, mahakandmised Kokku kustutati 18 129 teavikut (mullu 18 139), sellest raamatuid 18 117 (18 100), auviseid 6 (25), elektroonilisi teavikuid 5 (10) ja muid teavikuid 1 (4) eks. Maakonnaraamatukogus kustutati kokku 3655 teavikut (19,7% rohkem), sellest raamatuid 3653 ja auviseid 2. Liigseid eksemplare loovutati Hoiuraamatukogule. Kustutusakte koostati 26 raamatukogus, mis on hea näitaja. Kõige enam kanti teavikuid maha Krootusel, Räpinas, Leevakul, Lintes ja maakonnaraamatukogus. Viimane on järjepidevalt rõhutanud kogude puhastamise vajadust kõigis maakonna raamatukogudes. Inventuur viidi läbi Savernas. Ka inventuurivajadust on rõhutatud ja 2022. aastal on inventuur kavas mitmes raamatukogus. 4 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused Raamatukoguteenused muutusid senisest veel kättesaadavamaks, sest Räpinasse soetati raamatukapp ja mitu Kanepi valla raamatukogu sai tagastuskasti. Põlvaski oli raamatukapi esimene aasta, sest see paigaldati 2020. aasta lõpul. Lugejad võtsid teenuse ruttu omaks. Põlvas sai alguse kaugtööteenus, mille tarvis remonditi ja varustati tehnikaga spetsiaalne ruum. Külastajad on teenuse väga hästi vastu võtnud. Raamatukogude keskkond muutus õdusamaks. Kauksis remonditi senine hoidlaruum muinas- jututoaks. Moostes lõhuti remondi käigus välja seinakapid ja avardunud ruumi seati sisse puhkeala tugitoolidega. Põlgaste raamatukogus on nüüdsest palju avaram ja arhitektuuriliselt huvitavam. Põneva seinakrohviga avar lugemistuba sobib väga hästi ka ürituste läbiviimiseks ja näituste jaoks. Maaritsa raamatukogu sai senise asemel mahukama vitriinkapi.  17 Ruusal soetati raamatukogu ette pink, et oleks mugavam Wi-Figa töötada. 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine Kasutajaarvuteid on endiselt 56. Maakonnaraamatukogus suurenes AIP-i külastuste arv 18,3%. AIP-i kasutati ka Töötukassa motivatsioonikoolituse läbiviimisel. Arvuteid kasutatakse raamatukogudes enamasti pangaülekannete tegemiseks, kirjade saat- miseks, dokumentide ja piletite printimiseks, infootsinguks. Üks raamatukoguhoidja märgib, et hakkas propageerima võimalust printida otse nutitelefonist. Mõni lugeja küll kahtles algul, aga kõik dokumendid said korralikult välja trükitud. 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused Tabel 5 Raamatukogu Lugejad Lugejad Muutus (+-) 2020 2021 Linna/maak. rmtk 9 343 8 717 -626 Sh keskk (Põlva) 2 536 2 332 -204 Raamatukogu Külastused Külastused Muutus (+-) 2020 2021 Linna/maak. rmtk 147 488 142 825 -4 663 Sh keskk 38 314 36 929 -1 385 Raamatu- Laenut-d Laenut-d Muutus Päringud Päringud Muutus kogu 2020 2021 (+-) 2020 2021 (+-) Linna/maak. 361 889 351 465 -10 424 5 753 6 551 +798 rmtk Sh keskk 102 675 96 678 -5 997 1 415 1 576 +161 Põhinäitajad (peale päringute) on kahjuks langenud: lugejad 6,7% (Põlvas 8%), külastused 3,2% (3,6%), laenutused 2,9% (5,8%). Peamiseks põhjuseks on epidemioloogiline olukord, mis nakatumishirmu tõttu võimalikke külastajaid raamatukogudest eemale hoiab. Kevadel, kui ühiskond oli suletud, arvas osa inimesi kindlalt, et kinni on ka raamatukogud. Distantsõpe koolides vähendas samuti raamatukogude külastamist. Langus on kõige suurem lugejate osas. Päris paljudes raamatukogudes on arvnäitajad (enamasti küll osaliselt) siiski tõusnud. Nii on lugejaid rohkem 11 raamatukogus, külastusi ja laenutusi vastavalt 14 ja 15 raamatukogus. Ka nende arvude põhjal saab tõdeda, et laenutuste ja külastustega on asi parem. Kõik näitajad on  18 tõusnud viies raamatukogus: Krootuse, Leevi, Linte, Veriora ja Võõpsu. Lugejate kohta vaatat ka Tabel 6 (lapslugejatest). Infopäringud Päringute arv on rõõmustavalt kasvanud (13,9%, Põlvas 11,4%). Päringute lahendamine on töö- ja ajamahukas ning eeldab head koostööd nii raamatukogude endi vahel kui ka mälu- ja haridusasutustega, mida raamatukoguhoidjad ka teevad. Keeruliste juriidiliste probleemide korral on aidatud leida jurist. Töö õppijatega. Maakonnaraamatukogus oli aasta märksõnaks õpilaste loovtööd, mis oli pära- jaks väljakutseks, aga pakkus ka rohkesti rahuldust, sest oli näha, et õpilased said aimu märksõnastiku kasutamisest ja andmebaasidest otsimise võludest. Pingi meisterdanud õpilane vajas materjali talurahvamööbli ajaloo, lambi valmistanu aga valgusallikate kohta peeru- valgusest tänapäevani. Kauksi raamatukoguhoidja oli mitme õpilase loovtöö juhendaja ja tal tuli palju materjali otsida. Huvipakkuvamaid päringuid õppijatelt veel (Põlva): ekstreemsed ja õõvastavad teod ilu nimel, perekodude toimimine eriolukorra ajal, iseseisev elu ja toimetulek ühiselamus (õpilaskodus). Selliste teemade puhul sai õpilasi ärgitatud ja juhendatud kirjanduse otsimisel leidma tava- pärasest erinevaid märksõnu: näiteks viimase teema puhul kohanemine, sotsiaalsed oskused, toimevõimekus, subjektiivne heaolu, toimetulek jt. Tudengite esitatud päringutest oli huvitavaim Eesti pensionisüsteem 1918-1940, mille puhul sai vormistatud ka mitu RVL-i tellimust, kasutatud Juridica bibliograafianimestikku, otsitud ja avastatud tolleaegsete seaduste tekstide olemasolu Digaris jne. RVL kaasnes ka teiste päringutega: majaomanik huvitus individuaalelamute ehitamisest (projektidest) 1960ndatel. Vajalik kirjandus laenati Tartu linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonnast. Põlvas oli tavapäraselt palju käsitööalaseid päringuid: etnograafiline pits, tuniisitehnika, Hiiumaa heegeldised, setu värviline ja valge pits, unenägudepüüdja valmistamine jne. Kui oma otsingud päringute lahendamisel ei kandnud vilja, pöörduti ka suuremate raamatu- kogude poole, näiteks testmaterjale väikelaevajuhi eksami sooritamiseks. Koduloolised päringud. Põlvas otsiti materjali Taevaskoja, Mikitamäe kooli, Veriora raudtee- jaama küüditatule püsitatud mälestusmärgi kohta jne. Endiselt on oluline kodulookartoteek (auto-motosport Põlvamaal 1960-1990, Põlvamaa teede ajalugu jne). Erastveres tunti huvi sealse algkooli õpetajate vastu. Kanepis sooviti teada skulptor August Weizenbergi lapsepõlvetalu kohta Naha külas. Mehikoormas oli päringuid seotud vanade foto- dega lähiümbrusest. Valgjärvel otsis raamatukoguhoidja huvilisele infot sealse mõisa kohta ja viis ta kokku kodukandist pärit Tartu Ülikooli õppejõuga. Paaris raamatukogus on otsitud infot konkreetsete maamajade ajaloo kohta seoses ostusooviga. Kodulooga seostub ka üks ebaharilik päring: huviline soovis lähikondsete sünnipäevadel aastatel 1931., 1951., ja 1961. aastal nende kodupaikades (Võru ja Räpina) ilmunud ajalehtede kohta. Kõige lihtsam oli leida 1931. aasta Wõrumaa Teataja, kuna see on digiteeritud. Varia: abivahendid puuetega inimestele, sotsiaaltoetused, väljumine teisest pensionisambast, energiahüvitised, kohalike omavalitsuste valimised, arstide vastuvõtuajad, ühistranspordi sõidugraafikud, maakonna vaatamisväärsused ja majutusvõimalused, ravimite kõrvalmõjud,  19 ravimtaimed, dementsus, mälumislihaste probleemid, koroonaviirus, permakultuur, iluaiandus, maarjakask, viikingid, investeerimine, usundid, Singeri õmblusmasina ajalugu, lastele sobiv puidutöö jne. Raamatukogu Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel Virtuaalürituste osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. 12 48 24 95 1 545 5 676 rmtk Sh 0 5 0 30 0 0 maakonnarmtk *kui järelvaatamine võimaldati peale ürituse toimumist Raamatukogu Virtuaalkoolituste Virtuaalkoolitustel Virtuaalkoolituste arv osalejate arv järelvaatajate arv* 2020 2021 2020 2021 2020 2021 Linna/maak. 1 8 Pole teada 63 Pole teada Pole rmtk teada Sh 0 0 0 0 0 0 maakonnarmtk *kui järelvaatamine võimaldati peale koolituse toimumist Raamatukogu Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste Virtuaalnäituste arv 2020 arv 2021 külastajate arv külastajate arv 2020 2021 Linna/maak. 1 10 Pole teada 1 120 rmtk Sh 0 0 0 0 maakonnarmtk Virtuaalettevõtmiste statistiline arvestus on kindlasti veel lapsekingades ja mõistedki täpselt defineerimata. Tabelis on virtuaalürituste hulka arvatud veebiviktoriinid, FB-postitused (üle- vaated kirjandusest ja pärimuskultuurist, ettelugemispäev, muusikaline etteaste) ja online- võimalused (mängud, õnneloos). Kuna postitused eelnevalt salvestati, on enamasti tegu järel- vaatamisega. Reaalajas üritusi läbi ei viidud. Kõikide virtuaalsete ettevõtmiste puhul pole olnud võimalik osasaajate arvu kindlaks teha. Mullusega võrreldes on kasv suur ja kindlasti on jõutud sisuliselt uuele tasemele. Väga head tööd tegid Margit Õkva Peril (12 üritust ja 2856 vaatamist) ja Krista Pikk Kiidjärvel (14 ja 2560 ). Reaalajas raamatukogutunde (7) viis Kauksis läbi Enna Prükk. Koolituste hulgas on ka Ilona Oeselg-Tigasingi väga huvitav interaktiivne kursus info hindamisest „Usu või ära usu“. Näitusi eksponeeriti Peril ja Kiidjärvel.  20 4.3 RVL-teenindus RVL-i arvud on veidi langenud, kuid teenus on ikkagi väga oluline ja toimis hästi. 2020. aasta oli kevadise eriolukorra tõttu kindlasti keskmisest intensiivsem RVL-i aasta, seetõttu on väike langus (1,7%) mõistetav. RVL-iga tellisid raamatukogud 4526 teavikut (mullu 4605). RVL-iga tegelesid kõik raamatukogud ja kõik raamatukogud ka tellisid. Tellimuste skaala on 1-529 (mullu 5-748). Kõige rohkem tellisid teistelt Vastse-Kuuste (529), Valgjärve (514), Saverna (361) ja Räpina raamatukogu (264). Peamiselt on RVL-i teenus maakonnasisene – igal aastal avastatakse ka uusi partnereid – kuid mitte ainult. Näiteks täideti Savernas Lääne Maakonna Keskraamatukogu tellimus. Maakonnaraamatukogu tellis vastavalt 479 ja 521. Kuna seekord polnud koostöönäitust Tartu linnaraamatukoguga, telliti sealt raamatuid vähem. Sellest hoolimata oli nimetatud raamatu- kogu kõige parem RVL-i partner (25 teavikuga), iga-aastased partnerid on ka Rahvus- raamatukogu (10), Tallinna Ülikooli raamatukogu ja Võrumaa Keskraamatukogu (mõlemad 4). Tänuväärselt aitasid aruandeaastal teavikutega ka Ülenurme rahva- ja kooliraamatukogu, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu jne. Põlvast laenati 1508 teavikut, kõige rohkem Vastse-Kuuste (273), Ahja (220), Valgjärve (187), Veriora (107), Räpina (92). Väljastpoolt maakonda tellisid Harju maakonnaraamatukogu ja Martna raamatu- kogu. 4.4 Laste- ja noorteteenindus 4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine Kuna ilu- ja lastekirjanduse arvestus on ühine, pole lastekirjandust eraldi võimalik välja tuua. Raamatukoguhoidjad hindavad väga kõrgelt Lugemisisu programmi annetust. Kaheksa programmiga ühinenud raamatukogu said kokku 498 raamatut, mis on arvestatav hulk. (Teine saadetis jõudis raamatukogudesse 2022. aasta algul.) Lastekirjanduse komplekteerimisele ja järelkomplekteerimisele pööratakse palju tähelepanu. Abiks on Lastekaitse Liidu nimestikud ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kuuraamatud. Maakonna raamatukoguhoidjaid nõustavad raamatute valikul lasteteeninduse töötajad ja kindlasti on tuge täienduskoolitusest. 4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine Tabel 6 Rmtk Lug-d Lug-d Muutus Külast- Külast- Muutus Laenut Laenut Muutus 2020 2021 (+-) d 2020 d 2021 (+-) 2020 2021 (+/-) Linna/ 2 563 2 222 -341 37 810 35 082 -2 728 34 659 30 621 -4 038 maak. Rmtk Sh 738 593 -145 7 469 6 333 -1 136 7 759 6 719 -1 040 keskk  21 Lugejate arv on langenud 13,3%, külastused 7,2% ja laenutused 11,6%. Maakonnaraamatu- kogus (Põlvas) vastavalt 19,6%, 15,2% ja 13,4%. Langus näib suurena, kuid pilt saab selge- maks, analüüsides Põlva lasteteeninduse laenutuste arvu täiskasvanutele. Selgub, et see on mullusega võrreldes kasvanud 9,6% (10 673 ja 9738) ning lasteteeninduse laenutuste koguarv on vähenenud vaid 0,6% (17 392 ja 17 497). Järjest rohkem laenavad lastele kirjandust vane- mad, kellest paljud on ise raamatukogu lugejad ja lapsi lugejaks vormistada ei soovi. (Statistikas kajastuvad need laenutustena täiskasvanutele.) Seda kinnitavad ka maaraamatukoguhoidjad. Kindlasti on põhjuseks seegi, et lapsed käisid koolis lünklikult, mis paratamatult mõjutas ka raamatukogu külastamist. Külastuste arvu langetas ka osade ürituste ärajäämine. Muidugi on ka väga positiivseid näiteid. Kanepi raamatukogus pakuti lastele palju (ja uudset) tegevust ning külastused ja laenutused kasvasid vastavalt 38,3% ja 29,4%. Vastse-Kuustes, kus samuti palju tegevust, kasvas lugejate arv 16,7% ja laenutuste arv 7,9%. Erastvere raamatukogus tõusid kõik näitajad. Kohalkasutust tabel 6 ei kajasta, aga näiteks lasteteeninduses on see kasvanud – rohkem lasteaiarühmi on avastanud hubase mänguala. 4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine Väga oluline on raamatukoguhoidjate asjatundlikkus. Lastetöö täiendkoolitus oli aasta jooksul raamatukoguhoidjate jaoks põhiline (vt 2.4.1). Lastetööd käsitletakse ka maakonnaraamatu- kogu koolituspäevadel. Krista Kumberg pidas suurepärase loengu laste- ja noortekirjandusest ning Kanepi noorsootöötaja Kadri Kiho tutvustas äpi Actionbound kasutusvõimalusi. Lugemis- harjumuste kujundamisel on väga oluline järjepidevus. Raamatukogud jätkasid lugemis- päevade, jututundide, Lugemisisu teematundide jms läbiviimist. Kasuks tulevad ka näitleja- oskused, mis mõnel raamatukoguhoidjal lausa professionaalsel tasemel – Kaie Koser (Mooste) viib lugemistunde läbi, olles ka väga hästi kostümeeritud ja grimeeritud. Lugemisisu puhul tehakse lastega palju ka individuaalset tööd. Põlvas jätkus lugemiskoerte programm. Kuna teraapilised tegevused olid lubatud, lugesid lapsed Nepsule ette ka kevadel. Hooaeg lõpetati meeleolukalt Taevaskoja raamatukogu õuealal ja sügisel alustati kolmandat hooaega. Senine praktika näitab, et koerale ettelugemine parandab lugemisoskust tunduvalt. Järjepidevust kannab ka suvelugemine, mida korraldati Kanepis, Maaritsas, Kiidjärvel, Savernas, Vastse- Kuustes ja Põlvas. Vastse-Kuustes olid seekord ka lisaväljakutsed, näiteks oma lugemise pildistamine, millest sai toreda fotonäituse. Väga tähtis on ka raamatukogu keskkond, mida mitmes kohas parandati. Põlgaste uues raamatukogus said lapsed eraldi ruumi. Kauksis loodi senisest hoidlast õdus muinasjututuba, mis sobib nii omaette olemiseks kui ka ürituste läbi- viimiseks. Moostes kujundati lasteala remondi käigus otstarbekamaks. 4.4.4 Laste- ja noorteüritused Vt LISA 4 Üle-eestilised üritused 3.-4. klassi kirjandusmäng toimus tervikuna veebi teel. Maakonnavoor kulges Google Drive´i kasutades ladusalt, häid nõuandeid andis vallavalitsuse spetsialist Raul Raigla. Võistkondade arv (7) oli olusid arvestades väga hea. Võistluse võitis ja finaalis osales Kanepi gümnaasiumi esindus koosseisus Iiris Nurmla, Hugo Märtman ja Henri Häelme, juhendas Karina Toots.  22 4. klasside ettelugemisvõistluse „Ega mets tühi ole“ sai maha pidada kontaktsena. Maakonnavooru võitis ja finaalis osales Viluste põhikooli õpilane Olimar Jaroslavski, keda juhendasid Triin Keres ja Merili Juhkason. Lugude jutustamise festivali „Üks ei ole ühtegi“ raames külastas Piret Päär viit raamatukogu (Kanepi, Saverna, Leevi, Räpina, Vastse-Kuuste). Rändnäituse „Pikk-Pikk teekond“ teematunnid õnnestusid hästi kõigis raamatukogudes (Ahja, Tilsi, Saverna, Vastse-Kuuste). Esiletõstmist väärivad suur tundide arv (12) Vastse- Kuustes ning Tiina Hoobi (Saverna) näitlejameisterlikkus ja leidlikkus. Kõik eeltoodud ettevõtmised on väga tänuväärsed! Valikuliselt üritusi Perepäevad algatati Kanepis ja Savernas. Paljude tegevuste hulgas olid olulised ka lugemisega seonduvad: Kanepis lahendasid lapsed sõnarägastikke raamatukangelastest, Savernas peeti jututunde, tunnustati Lugemisisu tublimaid jne. Põlvas toimus mitu ettevõtmist keskväljakul. Vanavanemate päeval (suvel) võtsid raamatu- koguhoidjad eesmärgiks kõnekäändude, mõistatuste ja lendlausete kaudu vanavanemate tarkusi lasteni viia. Päkapikutrallil viisid Põlva, Vastse-Kuuste, Kiidjärve ja Peri raamatukoguhoidjad läbi kolm toredat jutuhommikut (teemadeks lumememmed, päikese teekond jne). Seikluslik kõnnisari Kanepis raamatukogu ja noortekeskuse koostöös kujunes menukaks. Asutuste akendele pandi pildid koos küsimustega, mis tuli Actionbound´i kasutades üles otsida. Esimesel kõnnil käisid ainult lapsed, edaspidi liitusid emad-isad ja koeradki. Raamatukogus olid teemakohased raamatuväljapanekud. Kohtumised kirjanikega: Triinu Laan (Vastse-Kuuste, Põlva), Rainer Rahasepp (Kauksi, Vastse-Kuuste, Põlva), Liis Sein (Leevaku), Kätlin Vainola (Veriora), Kertu Sillaste (Linte). Kolm viimatinimetatud kirjanikku sõitsid Räpina valda koos ja jagunesid raamatukogudese laiali. Kokku oli kohtumisi 13, sest nakkusohutuse tagamiseks olid lastegrupid väiksemad ning Triinu Laan ja Rainer Rahasepp esinesid mitmel korral järjest. Kõik kohtumised olid väga toredad ja omasid ka lisaväärtust, näiteks rääkis politseinikuametit pidav Rainer Rahasepp ka liiklusohutusest ja kinkis kõigile helkuri. Võistlustega püüti kevadel distantsõppe ajal lapsi võistlema kutsudes värske õhu kätte meelita- da. Vastse-Kuuste pereviktoriin (veebis) suunas lapsed loodusesse. Põlvas mängiti mängu „Tuvasta raamatutegelane“ – savist kujuke raamatukogu aknal. Võistlu- sel kasutati Jõhvi kunstikoolis Heli Kalle käe all valminud toredaid töid, mis ka raamatukogudes näitusel olid (Erastveres, Maaritsas, Savernas, Põlvas). Suvine veebiviktoriin Vastse-Kuustes oli Jaan Rannapi loomingu aineline. Meisterdamist oli taas palju ja põnevat. Ruusal korraldati koostöös kultuurikeskusega kuldnokkade pesakastide meisterdamine 8-10-aastastele poistele, mida juhendas Teet Parring. Raamatukogus oli näitus „2021. aasta lind kuldnokk“. Paar näidet Perilt, kus käeline tegevus väga au sees. Puutöömeister Meelis Kihulane õpetas poisse arhailisi kasetohust noavutlareid  23 meisterdama. Kaks väikest tüdrukut õpetasid emadepäeva eel valmistama ingliteemalisi akses- suaare. Jõulude eel tegutses mitu päeva Päka-Mutu töökoda, kus raamatukoguhoidja Margit Õkva käe all valmisid väga toredad tööd. Jõulutöötube oli paljudes raamatukogudes. Näitusetegevus (lisaks ülaltoodule). Väljas oli mitu vahvat mänguasjanäitust raamatukogu- hoidjate kogudest: kaisukarud Põlvas, Polümeeri samblaloomad Ahjal, konnakujud Tilsis, pehmed mänguloomad Erastveres. Vastse-Kuustes kujunes väga toredaks 9. klassi õpilaste maalinäitus „Reprod Eesti kunstnike töödest“. Samas vormistati Saksamaal elava Põlvamaa juurtega Tanel Tuvikese (14) fotonäitus „Silmapiiri kaugus“ (fotod Eestist), mis rõõmustas vaatajaid mitmes raamatukogus ja jätkab oma teed. Vanakülas avati pidulikult lastejoonistuste näitus. Vahel võib näiliselt täiskasvanu- tele mõeldud näitus anda toredaid võimalusi koos lastega käsitlemiseks. Nii oli Kanepis suure näitusega „Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Selts 100“, kus oli palju huvitavaid esemeid. 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused Tabel 7 Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv Koduteenindus 1 117 1 197 118 Koduteenindus on taas kasvanud – kordade arv 30,9%, teenuste arv 27,7% ja kasutajate arv 8,3%. Koduteenindust pakkus 25 raamatukogu, aktiivsemalt Kiidjärve (186 korda), Vastse- Kuuste (168), Põlva (130), Karilatsi (110), Vanaküla ( 93), Räpina (53), Kauksi (32), Krootuse (32). Kasutajaid on raamatukoguti 1-15. Teenused on sarnased varasematele aastatele, lisaks laenutamisele ettelugemine, arvutiõpe, abi dokumentide täitmisel (lisandus COVID-19 vaktsi- neerimistõendi loomine ja väljatrükk) ja pangaülekannete tegemisel, aga ka puude toomine ja poeskäimine. Mitut teenust pakkusid Vastse-Kuuste, Karilatsi, Kauksi, Tilsi, Rasina ja Taevas- koja raamatukogu. Tabel 8 Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv Maarja Küla elanike Kiidjärve raamatukogu külastus 2 16 (traditsiooniline üritus) Esmakordne heategevusprojekt „Pühadehõngu 1 43 hooldekodusse“ Savernas. Kuna plaanitud väikest kontserti hooldekodus korraldada ei saanud, pandi kokku nimelised kingipakid hoolealustele ja personalile. Lapsed valmistasid jõulukaunistusi, noortekeskuse kokandusring ja raamatukoguhoidja Tiina Hoop küpsetisi. Kunstiõpetaja Krista Varul valmistas hooldekodu töötajatele tänumedali ennastsalgava töö eest. Saverna raamatukogul on kohalikus hooldekodus teeniduspunkt.  24 Ruusal viisid raamatukogu lugejad, ühtlasi hooldekodutöötajad, järjepidevalt oma hoolealustele raamatuid. 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond 4.6.1 kohalikul tasandil POL eraldas maakonnaraamatukogule tavapäraselt tegevustoetust ja jagas tunnustust (vt 2.4.5). Põlvamaa arenduskeskus toetas taas üle-eestiliste võistluste maakonnavoore (3.-4. klasside kirjandusmäng ja 4. klassi õpilaste ettelugemisvõistlus) ja osavõttu finaalist. Koostööst vallavalitsustega saab tuua uudseid näiteid. Räpina valla raamatukogud jagasid jõulude eel kommipakke lastele ja eakatele. Põlva keskväljakul korraldati esmakordselt jõulu- festival, mida rikastasid raamatukoguhoidjate jutuhommikud (vt 4.4.3). Ruusal keskenduti küla aktiivi koosolekutel lastele ja noortele täiendavate vaba aja võimaluste loomisele. Põlva valla kultuurikorraldajate võrgustiku tööst võtab osa Kati Maidla. Kevadel, kui rahvamajade igapäevatöö oli pärsitud, suheldi vallavalitsuse eestvõttel tihedalt e-keskkonnas. Samuti käidi tutvumas üksteise tööga. Kati Maidla tutvus Vastse-Kuustes rahvamaja tööga ja Irina Retkova raamatukoguga. Sellised kohtumised on rikastavad. Põlvas oli hea koostöö kultuurikeskusega esmakordselt toimunud festivali Põlva Ööd raames – raamatukogu korraldas Kärt ja Ants Johansoni kontserdi „Mõtlikud lood ja laulud“. Põlva kultuurikeskus ja Räpina valla kultuurikeskus annetasid pääsmeid Põlvas peetud virtuaalsete lugejamängude parimatele. Väga head koostööd teevad Saverna raamatukogu ja külakeskus eesotsas Andres Määriga. Märkimisväärne on esimese perepäeva toimumine. Ettevõtjatega tehti head koostööd Võõpsus ürituse „Hakka ettevõtjaks“ raames. Ettevõtjad Aivar Täpsi, Kõlleste Garlic, Kõrgemäe talu ja Uue-Saaluse veinitalu tutvustasid oma toodan- gut ja rääkisid väikeettevõtluse alustamisest. Nõu andis ka Põlvamaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana Plakso. Sellelaadne üritus toimus maakonna raamatukogudes esmakordselt. Ahja raamatukogu koostööpartneriteks olid Ahja Moodulahi, Mindreks Metall, Kavval Reppän, Rotaks, Ahja pubi, Insecto, Värska Vesi, Raudsepa, Joosepi, Tasuja, Võido ja Habemiku talu. Krootusel on aastatepikkune hea koostööpartner Kõlleste Kommimeistrid. Häid näiteid on koostööst noortekeskustega. Väga koostööaldis on Kanepi noortekeskuse uus töötaja Kadri Kiho (vt 4.4.3). Savernas viidi noortekeskuse, põhikooli ja raamatukogu koostöös ellu heategevusprojekt „Pühadehõngu hooldekodusse“, mida toetas toitlustusfirma Saverna Buffic (vt 4.5). Põlvas oli suvel raamatukogus noortekeskuse jäätisemasin. Noortekeskused tegelevad ka õpilasmalevlastega, kes tegutsesid Kanepis, Vastse-Kuustes ja Põlvas. Põlvas oli koostöö esmakordne ja päädis õnnestunud raamatulaadaga. Malevlased  25 valmistasid noorsootöötaja Ilona Tindi eestvedamisel raamatud laadaks ette ja olid ka neid huvilistele pakkumas. Järjepidev on koostöö MTÜ-de ja seltsingutega. Paljudel raamatukogudel on koostöö kestnud juba aastakümneid. Tähtis on, et ka hiljuti alanud koostegevus jätkuks. Märkimisväärne on juba teine Peri külapäev raamatukogu ja 2019. aastal loodud külaseltsi koostöös. Raamatukogud tegid ka head omavahelist koostööd. Peri ja Himmaste raamatukogu korraldasid Himmastes tagurpidi kadriõhtu, mille sisustas rahvapärimuse suur asjatundja Terje Puistaja. Vastse-Kuuste ja Kiidjärve raamatukogu viisid koos läbi muinasjutuhommiku Põlva keskväljakul. Savernas jätkati valla raamatukogude koostöös ülevallalise mälumänguturniiri korraldamist. Räpina valla raamatukogud võtsid ühiselt vastu lastekirjanikke (vt 4.4.4). Kohaliku pärandi jäädvustamine Valdkonna tähtsündmuseks on koduloolise rändnäituse „Igal paigal oma lugu“ koostamine raamatukoguhoidjate ühistööna Räpina vallas. Raamatukoguhoidjad süvenesid põhjalikult oma piirkonna ajalukku ja tulemus sai väga hea. Kõik püüdsid leida just oma piirkonna eripära (nt Ruusal Tartu-Petseri raudtee ja Ruusa jaamahoone). Räpinas käsitleti laiemalt kihelkonna valdade ja raamatukogude ajalugu, aga ka kohaliku seltsimaja avamise (1913) ja tegevuse lugu. Raamatukogud rikastusid taas uute huvitavate materjalidega kodukandi kohta. Kalmer Tennosaare isikuarhiivi Kiidjärvel tõi materjale juurde laulja sugulane. Kauksis pandi välja kodukandi kodu-uurimistöid kajastav püsiväljapanek „Kuni su küla veel elab“. Ühtlasi kogutakse materjale Sõpruse kolhoosi kohta. Kohalikud inimesed on toonud raamatukokku palju huvitavaid materjale, millest on tehtud koopiad (nt kolhoosniku päevikud 1965. aastast). Erastvere raamatukogu sai käsikirjalisi materjale kohaliku algkooli õpetajatest. Valgjärvel oli senikogutud materjali süstematiseerimisel abiks Tartu Ülikooli kaasprofessor Kristiina Praakli. Rasina raamatukogu sai kunagiste külaelanike mälestusi koos fotodega. Maakonnaraamatukogu töötajatele valmistas väga toreda üllatuse Rahvusarhiivi töötaja Maive Piik, kes saatis kunagise seltsimaja, praeguse raamatukoguhoone projekti. Koostöö mäluasutustega Koostöö jätkus ammuste partneritega: Karilatsi vabaõhumuuseum, Räpina koduloo- ja aiandus- muuseum, kirjanike muuseumite ühendus jne. Põhiliselt oli tegu koostöönäitustega. Räpinas lõid raamatukogu ja muuseum koostöös rändnäituse „Igal paigal oma lugu“. Põlvas oli koostöös vabaõhumuuseumiga näitus maakonnalehe Koit (1951-2019) esmailmumise 70. aastapäevaks (palju põnevaid esemeid toimetusest, mis nüüd on tallel muuseumis). Elukestev õpe Aktiivselt tegutses ETKA Andrase maakonnavõrgustik koordinaator Ene Tigase eestvõttel. Võrgustikku kuuluvad raamatukogude esindajatena Mall Kõpp (Vastse-Kuuste), Kati Maidla ja Külli Ots (Põlva).  26 Laienes TÕN-i õpitunni korraldajate ring. Õpitunnid toimusid Põlvas (linetants), Moostes (raamatuparandus), Peril (kogukonna kaasamine koostöös külaseltsiga), Vastse-Kuustes (küünlalaternate valmistamine), Rasinal (õppereis Pärnumaale koostöös käsitööringiga), Vanakülas (Põlvamaa laulumängud). Koolitusi • Tuglase muuseumi käsitöötuba (Ahja) • Esmaabikoolitus (Himmaste) • Jõulupärja valmistamise õpituba (Saverna) • Terapeutilise lõhnaõli õpituba (Veriora) • Aroomitund tervisele (Veriora) • Raamatute parandamise õpituba (Linte) • Arhailiste käsitööoskuste õpituba – ketramine-korrutamine voki ja värtnaga ning puutöö (Peri) Üritused Kokku korraldati 600 üritust, mis on rohkem kui esimesel koroona-aastal (siis 569). Osalejaid oli vähem, mis on seotud hirmuga nakatumise ees ja osalemiskeeluga mittevaktsineeritutele - vastavalt 10 270 ja 10 623, maakonnaraamatukogus 710 ja 866. Sarnaselt eelmisele aastale saab nentida, et kuigi planeeritud ettevõtmisi jäi ära, õnnestus palju huvitavat teoks teha ja oli ka uusi algatusi. Esiletõstmist väärib Peri raamatukogu algatatud kirjasaatjate konkurss „Lugemaõppimise lood“, mis kujunes üle-eestiliseks. Peril jätkati kindlalt rahvapärimuse joont: allikaretked, tagurpidi mardi- ja kadriõhtu jpm. Virtuaalüritusi korraldati süsteemselt Kiidjärve raamatukogu-seltsimaja ja Peri raamatukogu-külakeskuse FB-lehel. Krista Pika „Teisipäeva pärastlõunased lugemiselamused-soovitused“ (10) olid kindla struktuuriga: korraga tutvustati kolme teost, neist üks oli lasteraamat. Margit Õkva esinemisest olid eriti tuumakad „Sünnipäevasirvimised“ (3) Ira Lemberi, Aidi Valliku ja Anti Saare loomingust. Kõige suurem sündmus oli Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäevale pühendatud „Tuletungla valguses“ 28. augustil ja 5. septembril Ahjal, mille raames toimusid retked väikese Illimari radadel, sai külastada kodukohvikuid, vaadata näitusi ja nautida kontserte. Loetelud on valikulised. Raamatukogujuubelid Juubelit tähistas kaks raamatukogu. Mooste raamatukogu 110. sünnipäev oli küll juba 2020. aastal, kuid tähistamine lükkus remondiootuses aasta võrra edasi ja seoti maaraamatu- koguhoidja päevaga (vt 2.4.5). Põlva Keskraamatukogu 95. sünnipäeva kulminatsioon oli 24. novembril. Sünnipäeva raamisid kohtumised autoritega: hommikul oli külas lastekirjanik Triinu Laan ja õhtul Rainer Rahasepp koos oma raamatu „Mamma jutustused“ illustraatori Epp Metsaluigega. Sünnipäevapidu peeti südapäeval, mil sõnavõtuga esinesid vallavolikogu esi- mees Georg Pelisaar ja raamatukogu direktor Kati Maidla, tunnustati tublimaid lugejaid ning esines karmoškamängija ja akordionist Piret Aus.  27 Kohtumised autoritega Rainer Rahasepp (Vastse-Kuuste, Kauksi, Põlva), Jüri Varik (Põlva), Elo Selirand (Räpina, Leevaku, Võõpsu, Põlva), Epp Metsaluik (Põlva), Adena Sepp (Kanepi), Contra (Rasina, Põlva), Erkki Koort (Võõpsu), Milvi Hirvlaane (Kanepi), Jüri Varik (Põlva). Kohtumistel esitleti ka uusi raamatuid. Rainer Rahasepp tutvustas setukeelset luulekogu „Umah keeleh“ ja setukeelse rööptekstiga kogupereraamatut „Mamma jutustused“, Milvi Hirvlaane kodulooraamatut „Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Selts 100“ Jüri Varik kroonikaraamatut „Spordiklubi Sun Dome 20 tegusat aastat“. Kohtumised olid sisukad. Kirjanduse tutvustused ja arutelud toimuvad paljudes raamatukogudes, sealhulgas klubi- vormis - Tilsis, Lintes, Kiidjärvel, Kiumas jne. Klubivormi pole keerulisel ajal kerge viljeleda, seda enam on hea meel äsjaloodud Võõpsu lugemisklubi üle. Hinnatavad on ka üksiküritused. Erastveres õnnestus hästi naiste vestlusring oma lugemiselamustest. Põlvas kohtus huvilistega krimikirjanduse asjatundja Jaan Martinson. Põlva Reumaühingu liikmed kuulasid ülevaadet uudiskirjandusest jne. Kohvikud • Kodukohvikute päev (Ahja). Piirkonnas oli avatud 10 kohvikut, mille tegevust tradit- siooniliselt koordineeritakse raamatukogus. • Raamatukogukohvik emakeele- ja vanavanemate päeval ning advendiaja algul (Vana- küla) • Kirjanduskohvik üllatuslaenutuste ja lugemissoovitustega raamatukogupäevade ajal (Vastse-Kuuste) Jutu- ja luuleõhtud, kontserdid • Jutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova (Vastse-Kuuste, Põlva) • Jutuvestja Piret Päär (Leevi, Kanepi, Saverna, Vastse-Kuuste, Räpina) • Kristiina Ehin ja Silver Sepp (Ahja) • Apelsinine duo (džässkoosseis; Ahja) • Ansambel Parvepoisid (Ahja) • Küünlapäeva õdus õhtu luule ja muusikaga (Leevi) • Luulepiknik kohalike värsiseppadega (Leevi) • Männiste perebänd (Ahja) • Duo „Õed ja Volli“ (Kiidjärve ) • Pibi Perlov (laul; Peri) • Üllar Kõrge (laul; Peri) • Kandleringi kontsert (Erastvere) • Kristin Semm (lõõtsamängija; Peri) • Õhtu „Lõõtspill läbi aegade“ koos lõõtsakuningas Toomas Ojasaarega (Ruusa) • Ants ja Kärt Johanson „Mõtlikud lood ja laulud“ (Põlva) Võistlused, mängud • Kirjasaatjate konkurss „Lugemaõppimise lood“ (Peri) • Jõululuuletuste konkurss (Kauksi) • Kevadpiltide (joonistused ja fotod) konkurss (Peri)  28 • Veebiviktoriin pärimuskultuuri teemal (Peri) • Virtuaalne lugejamäng „Võtan vaevaks otsida“ (Põlva) • Virtuaalne lugejamäng „Ajuraginat aprillis“ (Põlva) • Lõbus virtuaalne anagrammimäng „Bängmõlsu“ (3; Põlva). Teemadeks kirjanikud, raamatupealkirjad, ajakirjanike ja perioodikaväljaannete nimed. • Sõbrapäeva-eelne südamlik lugejamäng väikestele ja suurtele (Vastse-Kuuste) • Koolivaheaja veebiviktoriin peredele (Vastse-Kuuste) • Veebiviktoriin „Treenime mälu“ (Vastse-Kuuste) • Veebiviktoriin Jaan Rannapi loomingust (Vastse-Kuuste) • Veebiviktoriin Otto Wilhelm Masingust (Peri) • Mälumäng (5 etappi) Kanepi valla raamatukogude koostöös ( Saverna) • Veebiviktoriin „Räpina kihelkond 385“ (Võõpsu) • Onlinemängud ajakirjanduse teemal (Veriora) Põhjalikku tööd tehti Peril, Vastse-Kuustes ja Verioral. Väga hinnatav on mälumängu- traditsiooni hoidmine Kanepi vallas. Kogukonna-, küla ja perepäevad. Kui mullu nende arv vähenes, siis seekord korraldati tradit- sioonilisi ja algatati uusi. Raamatukoguhoidjad on võtmeisikud korraldamisel ja viivad läbi huvitavaid tegevusi (ekskursioonid, võistlused, mängud, ristsõnad jne). • Erastvere kogukonnapäev • Peri II külapäev • Kiidjärve VI külapäev • Leevaku kodukandipäev • Saverna „Sigri-migri perepäev“ ja esimese advendi pereõhtu (uued algatused) • Kanepi perepäev (esimest korda) Laadad, näitusmüügid • Ettevõtlust tutvustav üritus „Hakka ettevõtjaks“ Võõpsu raamatukogu aias. • Lõosilma suvelaat Ahja raamatukogu aias ja mõisapargis • Tarbekunsti näitusmüük seltsingu Vesipapp töödest Taevaskoja raamatukogus • Jõuluturuke Peril • Vabaõhu raamatulaat Põlvas raamatukogu juures koostöös õpilasmalevaga • Suvine käsitöö näitusmüük „Taaskasutus – asjade uus elu“ Vastse-Kuustes • Käsitöö näitusmüük Põlva valla kodukohvikute päeval Vastse-Kuustes • Jõulu käsitöö näitusmüük Vastse-Kuustes ja näitusmüük Põlva jõululaadal Näitusetegevus oli endiselt intensiivne ja leiti ka häid koostööpartnereid nii autorite kui korraldajate seas. Näitusi oli täpselt sama palju kui mullu: 418. Näitusi avati toredate üritustega („Kodukoha kompass“ Põlvas, Monica del Norte näituse avamine hispaania stiilis Võõpsus, Karmen Kevvai keraamikanäitus Vanakülas jt). Raamatunäitustega tähistati Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Virtuaalnäitused • Puuriidanäitus Kiidjärve raamatukogu ajalugu tutvustavatest fotodest (Kiidjärve)  29 • Peri raamatukogu kevadlilled (Peri). Eksponeeriti lillepiltide võistluse töid ja huvitavaid pilte lilledest koos selgitustega Kunstinäitused • Irina Retkova maalinäitus „Sinilindu püüdmas“ ( Tilsi) • Pille Tammela õlimaalinäitus „Trollimaagia“ (Ahja) • Nerva graafikanäitus „Üks päev on mu tähed suureks kasvanud“ (Ahja) • Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus „Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk Euroopa“ (Ahja) • Meryl Talve maalid (Leevaku) • Monica del Norte maalid (Võõpsu) • Puurõngapildid (Vastse-Kuuste) • Kollaažiraamatud „Päikese laigud“ Põlva kunstikooli õpilastelt (Tilsi, Põlva) • Anne Sirgu akvarellid (Taevaskoja) • Made Kulbergi kaks õlimaalinäitust Parim sõber“ (Põlva, Tilsi, Põlgaste) • Savist lasteraamatukangelased Jõhvi kunstikoolilt (Põlva, Tilsi, Erastvere) • Voldemar Ansi tušijoonistuste näitus „Dura necessitas“ • Maarja Küla „Eriline kunst“ (maalid ja käsitöö; Põlva) • Karmen Kevvai keraamikanäitus „Tunnetega tuli“ (Vanaküla) Käsitöö • Käsitööringi Tegusad Totsid „Sooja südamega“ (Ahja) • Svetlana Hrabrova vaibad (Võõpsu) • Meelis Kihulase puutöönäitus (Vanaküla) • Kohalike käsitöömeistrite tööd (Maaritsa) Erakogud • Polümeeri samblaloomad (Ahja) • Pehmed mänguasjad (Erastvere) • „Need konnad on…“ konnakujudest (Tilsi) • Koobaltsinise võidukäik portselani ja fajansi dekooris (Võõpsu) • Heljo Männi „Karu-aabitsa sünnipäevale“ pühendatud näitus „Aabitsad ja mõmmid“ (mängukarud ja eri aegade aabitsad; Põlva) Koduloolised näitused • Kanepi Vabatahtliku Tuletõrje Selts 100 (Kanepi) • Kodu-uurimistööde püsiväljapanek „Kuni su küla veel elab…“ (Kauksi) • Kiidjärve kuulsusrikas ajalugu (fotod; Kiidjärve) • Räpina kihelkond 235 (Räpina) • Räpina valla kui omavalitsuse üksuse kujunemise lugu (Räpina) • Rändnäitus Räpina kihelkonna ajaloost „Igal paigal oma lugu“ (Räpina, Leevaku, Linte) Fotonäitused  30 • Silvia Sinijärv „Sügis metsas“ (Kiidjärve, Vanaküla) • Tanel Tuvike „Lanzarote – vulkaanide saar“ (Kiidjärve) • Reigo Reimets „Peatu… ja vaata…“ • Angelika Parts „Hetki looduses“ • Elle Mets „Imeline Island“ (Himmaste, Saverna, Vastse-Kuuste, Linte) • Koit Kõrvel „Muinasjutuline Põlvamaa pilvepiirilt“ (Vastse-Kuuste, Mehikoorma, Vanaküla) • Sirje Otsingu loodusfotod (Räpina) • Puuriidanäitus – fotod kinnitatud puuriidale (Kiidjärve) • Vastse-Kuuste rahva näitus vabariigi aastapäevaks „Talvised hetked ja mustrid“ • Tanel Tuvike „Silmapiiri kaugus“ (Vastse-Kuuste, Tilsi) • Raivo Sihver „Talvine Põlva“ (Tilsi, Põlva) • Toivo Lees „Aastaaegade muusika“ (Ahja) • Raivo Sihver „Kevadhetked“ (Tilsi, Himmaste, Põlva) • Endel Annuk „Kultuurilugu kivis“ kirjandusklassikutest ja nendega seotud paikadest (Ahja) • Endel Annuk „Pildid ja luule“ (Ahja). Näituse seovad tervikuks Juhan Liivi ja Hando Runneli luuletused. Varia • Mehikoorma seltsikeskuse õpilastööd (Mehikoorma) • Eesti Koostöö Kogu linnakeskkonna aineline „Kodukoha kompass“ (Põlva) • Rändnäitus „Hans Christian Andersen“ koostöös Taani suursaatkonnaga (Saverna, Põlva) • „Maarahvas ja maakeel – 225 aastat eestikeelse ajakirjanduse algusest“. Suur osa näitusest oli pühendatud Põlva maakonnalehe Koit esmailmumise 70. aastapäevale. 4.6.2 riiklikul tasandil Kultuuriministeeriumiga jätkus väga tihe koostöö. Sageli toimuvad keskraamatukogude direktorite nõupidamised võimaldavad head infovahetust ja on kindlasti üksteisele tuge- pakkuvad. Ka 2021. aastal jagas ministeerium vajalikke COVID-19 juhiseid. Kati Maidla osales rahvaraamatukogude nõukogu liikmena rahvaraamatukogude seaduse väljatöötamisel. Külli Ots oli tegev Urrami töögrupis. Mitmekülgne koostöö oli Tallinna Keskraamatukoguga. Tallinna kolleegid viisid Põlvamaa raamatukoguhoidjatele läbi virtuaalkoolituse plakatite kujundamisest ja raamatukoguhoidjad võtsid osa teistestki tallinlaste pakutud koolitustest. Raamatukogus läbis sisuka juhtimis- praktika Kati Maidla. Rahvusraamatukogu eestvõtmisel jätkus vajalik juhtimiskoolitus ja jagati infot üleriigilise tähtsusega arendusprojektide kohta. Raamatukogu esindajad andsid Veriora raamatukogule üle 3D-printeri ja külastasid ka Räpina raamatukogu ja maakonnaraamatukogu. Kõigis raamatu- kogudes peeti asjalikke arutelusid.  31 Eesti Koostöö Kogu eksponeeris maakonnaraamatukogus näitust „Kodukoha kompass“ (koos ilusa avaüritusega.) Töötukassa viis koostöös Jako Koolitusega maakonnaraamatukogus läbi kaks mahukat töö- harjutuste koolitust. Töötukassa kaudu oli raamatukogus tubli praktikant. Ahjal sooritas praktika Tartu kutsehariduskeskuse maaturismi eriala õpilane. Maakonnaraamatukogu alustas koostööd Tallinna tarbekunstiseltsiga CDE, tutvustades kohali- ke käsitöömeistrite tööd Vastse-Kuuste kogukonnamajas, Maarja Külas ja Taevaskoja raamatu- kogus. 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelist suhtlust oli väga vähe. Gulbene raamatukogu Lätis esitas Räpina valla Kesk- raamatukogule ja maakonnaraamatukogule kutse osalemaks Nordplus projektis „Digi tall senior“, mille eesmärgiks on vahetada kogemusi elukestva õppe vallas ja tööst seenioritega. Projekti on kaasatud ka Ignalina kolleegid Leedus. Raamatukogud koostasid kolmepäevase programmi kokkusaamiseks Põlvamaal. Projekt rahastati, kuid praegu pole teada, millal see teoks saab. 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele Rühmakoolitusi oli 67, mis on mullusest tunduvalt rohkem (siis 51). Peamiseks rühma- koolituse sihtrühmaks on õpilased, kellele viiakse läbi raamatukogutunde (ekskursioonid raamatukokku, tarkvara ja erinevate kirjandusžanrite tutvustamine jne). Väga head tööd tehti Kauksi raamatukogus – 11 tundi, neist 7 virtuaalselt (Zoomis). Teemad olid huvitavad, näiteks toimus ühes 5.-9. klassi tunnis arutelu nutiseadmete ja raamatute tähtsusest. Individuaalkoolitusi oli mullusega võrreldes veidi rohkem, vastavalt 285 ja 281. Kindlasti ei näita registreeritud individuaalkoolitused töö tegelikku mahtu, sest nõustamisega tegeldakse järjepidevalt, olulised on ka väikesed nõuanded, mida koolitusena ei registreerita. Individuaal- koolituse peamiseks sihtgrupiks on seeniorid. Aastale iseloomuliku teemana saab välja tuua digilugu.ee tutvustamise, õpetatud on e-koosolekuga liituma, rõhutatud veebilehe id.ee tähtsust jne. Suurt tööd inimeste e-teadlikkuse tõstmisel tehakse järjepidevalt Vastse-Kuuste ja Ruusa raamatukogus. 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded Esmakordselt loodi teenuste tutvustamiseks video. Põlva Meediasüsti noored valmistasid raamatukapi videojuhendi „Kuidas laenata raamatuid kontaktivabalt?“. Turunduse seisukohalt on oluline sümboolika. Maakonnaraamatukogu uue logo ideekavandi konkursist võttis osa 39 autorit. Võitjaks tuli Martin Tõkke. Raamatukogu FB-lehel valiti ka rahva lemmik, kelleks osutus Joonatan Ansi. Kõik kavandid olid väljas ka stendinäitusel. Uus logo on kasutatav ka harukogudes. FB-lehti on iga aastaga juurde tulnud ja erandiks pole ka aruandeaasta. FB-leht loodi Räpinas, Kauksis ja Savernas. Kokku on FB-lehti 17 raamatukogul, lisaks kasutatakse isiklikke ja koostööpartnerite lehti. Postitusi raamatukogude lehtedel oli küll  32 15,7% vähem (1129 ja 1340), aga osa raamatukoguhoidjaid postitavadki varasemast vähem. Samuti ei loodud kõik uusi kontosid aasta algul. Igal juhul tundub, et FB on üks olulisemaid kanaleid, võimaldades edasi anda mitmekülgset infot: üritused, muudatused lahtiolekuaegades jne. Ajakirjandusega on suhted endiselt head. Seekord oli Urramis 58 kirjet Põlvamaa raamatukogudest, mis on veidi rohkem kui mullu (siis 52). Lõuna-Eesti Postimees (LEP) kajastab hea meelega raamatukogudes toimuvat. Kõige põhjalikum lugu on Mati Määritsa „Kodukoha patrioot võtab elu kui seiklust“ Margit Õkvast (8. jaanuar). Raamatukogudes toimuvast kirjutab ka kord nädalas ilmuv LõunaLeht. Tihe koostöö on kolme vallalehega. Kahjuks ilmuvad vallalehed vaid kord kuus ja nii võib info kaduma minna, sest lehte ei pruugita terve kuu silma all hoida. Ajakirjas Raamatukogu kirjutas Kati Maidla raamatukapist (nr 5) ja Külli Ots üle-eestilisest ja Põlvamaa maaraamatukoguhoidjate päevast (nr 6). Koostöö toimetaja Mihkel Voldiga on olnud väga meeldiv. Koostöö kohta raadio ja televisiooniga vt 2.4.3 ja LISA 3. Intervjuud ja saated tõid raamatu- kogudele positiivset tagasisidet. Väga hea turundusnäide on seotud Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäeva tähistamisega Ahjal: intervjuu Kaguraadios, sponsorite poolt tasutud reklaam raadios Ring FM (väga positiivne kogemus), info FB-s, Lõunalehes, LEP-is ja Põlva Teatajas tõid kokku palju rahvast üle Eesti. Väljaanded Asta Pintsaar „Toolamaa vald 1866-1939“ – abi osutas Karmen Pedosk (Leevaku). Põlvamaa kodulookogumik „Minevikumälestusi 6“ – Külli Otsa (Põlva) artiklid „95aastase Põlva Keskraamatukogu esimestest aastakümnetest“ ja „Jakob Hurda nimelise Põlva Rahva- hariduse Seltsi veerandsada“. Koostöös Jakob Hurda Seltsiga jätkus Põlvamaa tähtpäevakalendri avaldamine LEP-i digilehes. 4.9 Andmebaasid Elektronkataloogi Urram bibliografeeriti 2074 koduloolist artiklit Põlvas ja 344 Räpinas. Kodulooliste kirjete loomine on väga vajalik. Põlvas jätkati dubletsete kirjete kokkutõstmist Urrami keskserveril (644 kirjet). 5 2022. aasta tegevused Pakkuda võimalikult häid teenuseid oma lugejatele-külastajatele. Tähistada sisukalt raamatukogude aastat. Viia koostöös ERÜ-ga läbi maaraamatukogude suveseminar. Jätkata raamatukogudes kogude puhastamist ja inventuuride korraldamist. Jätkata täienduskoolituste ja õppereiside planeerimise ja korraldamisega.  33 Jätkata kontsertide, kohtumisõhtute, koolituste ja teiste traditsiooniliste üritustega ning jätkuvalt tutvustada raamatukoguteenuseid ja üritusi väljaspool raamatukogu, tehes aktiivset koostööd teiste raamatukogude, organisatsioonide ja ettevõtetega. Olla paindlikud ja avatud uuteks väljakutseteks, mida elu toob. Põlva Keskraamatukogu 2022. aasta eesmärk on valmis saada uus kaasaegne ja toimiv koduleht ning uuendada arengukava. Läbi tuleb mõelda pikemaajalised eesmärgid. Koostajad: Külli Ots Ene Jaamaste Sirve Valdmaa Direktor Kati Maidla /allkirjastatud digitaalselt/  34 LISA 1. Personali koolitus Tabeli kahes keskmises veerus kajastuvad väljaspool maakonnaraamatukogu toimunud koolitu- sed. Kuluveerg kajastab koolituskulu tervikuna. Sulgudes koolituskulu väljaspool maakonna- raamatukogu. Raamatukogu nimi Koolituste Koolitustundide Koolituseks arv arv (koolituse kulutatud maht) Kanepi vald 13 86 433,44 (210,00) Erastvere 3 17 54,12 Kanepi 2 11 40,20 Karilatsi - - 8,80 Krootuse - - 0,00 Maaritsa 1 2,5 0,00 Põlgaste 1 16 185,22 (110,00) Saverna 5 35,5 140,20 (100,00) Valgjärve 1 4 4,90 Räpina valla Keskraamatukogu 13 75,5 510,94 (68,00) Leevaku - - 45,90 Leevi 2 11 8,32 Linte 2 11 51,12 Mehikoorma 4 25 59,12 (34,00) Ruusa - - 8,80 Veriora 2 9.5 25,12 Võõpsu - - 25,12 Räpina 3 19 287,44 (34,00) Põlva Keskraamatukogu 46 393,5 4151,55 (666,00) Ahja - - 25,12 Himmaste - - 43,80 Kauksi - - 18,60 Kiidjärve 1 52 225,12 (200,00) Kiuma - - 30,82  35 Mooste 6 36,5 61,10 Peri 4 31,5 39,00 Rasina 2 11 42,00 Taevaskoja - - 16,98 Tilsi 6 41,5 147,30 (100,00) Vanaküla 1 7 58,88 Vastse-Kuuste 17 151 334,50 (200,00) Põlva 9 63 3108,33 (166,00)  36 LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised Teleintervjuud Kati Maidla (Põlva) ETV-le Põlva Keskraamatukogu tööst koroonaajal, reporter Leevi Lillemäe (märts) Külli Vardja (Ahja) TV3 saatele „Kurvist kurvi“, saatejuhid Arlet Palmiste ja Jaagup Kreem (juuni). Filmiti peamiselt Tuglase muuseumis. Raadiointervjuud (Kaguraadio) Külli Ots (Põlva) Eesti Koostöö Kogu näituse „Kompass“ põhjal (jaanuar) Kati Maidla ja Külli Ots raamatukogu 95. sünnipäeva puhul (november) Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) seoses tunnustusega aasta maaraamatukoguhoidja 2020 (märts) Külli Vardja (Ahja) Fr. Tuglase sünniaastapäeva ja kodukohvikute teemal (august) Ettekanded Kaie Koser Mooste raamatukogu ajaloost maaraamatukoguhoidja päeval Videopöördumised Mall Kõpp - tänukõne ERÜ aastakoosolekul Kaja Romulus (Maaritsa) – üleskutse kontaktivabaks teeninduseks, ürituste reklaamimine, lahtiolekuaegadest teavitamine, tervitused pühade puhul Margit Õkva (Peri) – kirjasaatjate konkuri „Lugemaõppimise lood“ üleskutse koos oma lugemaõppimise looga Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora) – uusaastatervitus Krista Pikk (Kiidjärve) – raamatukogupäevade tutvustus, aastalõputervitus Giiditöö Külli Vardja – Tuglase muuseum, raamatukogu ja väikese Illimari rajad Külas käis viis gruppi: Soome Vabariigi suursaadik koos saatjatega, Türi seeniorid, Tartu ja Valga parkinsonihaiguse seltside liikmed, Häädemeeste keskkooli õpilased). Lisaks oli palju individuaalkülastajaid kodu- ja välismaalt (Venemaa, Kanada, Prantsumaa, Soome jne). Krista Pikk – Kalmer Tennosaare isikuarhiivi tutvustus huviliste grupile Rõugest; Jalutuskäik Kiidjärve ajaloolistel radadel Kiidjärve VI külapäeval. Margit Õkva viis läbi allikaretked. Koolitus Tiiu Ziugmann (Erastvere) – lauakaunistused jõuludeks (kohalikus käsitööringis) Margit Õkva (Peri) – Päka-Mutu töötubade juhendamine  37 LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2021) Kanepi vald Erastvere Valvesüsteemide rekonstrueerimine. Väljapääsuteede tähistamine Maaritsa Sanitaartehnilised tööd (segistite vahetus, küttesüsteemi remont) Põlgaste Uute ruumide remont sama maja teises tiivas Maakonnaraamatukogu Ahja Kahe muuseumitoa ja näitusesaali sanitaarremont (2. korrusel) Himmaste Fassaadi remont. Välisvalgustite paigaldamine Kauksi Senise hoidla remont – muinasjututoa rajamine. Seinte värvimine. Uute valgustite paigaldamine Mooste Kapitaalremont Peri Katuseparandus eesmärgiga muuta raamatukogu niiskuskindlamaks Rasina Varikatuse rajamine Taevaskoja Õhksoojuspumba paigaldamine Tilsi Raamatukogu kõrval asuva kooli tööõpetuse klassi ukse heli- kindlamaks muutmine eesmärgiga vähendada mürataset raamatukogus Vastse-Kuuste Käsipuudega kaldtee rajamine välistrepile Põlva Kaugtööruumi rajamine (senise köitmistoa remont). Maja välisseinte pesu (esmakordne).  38 LISA 4. Laste ja noorteüritused Raamatukogu nimi Ürituse nimi Osavõtjate arv Kanepi vald Erastvere Ettelugemine 5 Kandleringi kontsert 14 Kanepi Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 44 teekond“ teematunni külastamine Savernas (2; lasteaialapsed ja õpilased) Kirjandushommik „Täna räägime Heljo 13 Männist“ (lasteaialapsed) Seikluslik kõnd raamatutegelastega koostöös 32 noortekeskusega (aprill) Seikluslik raamatukõnd – õuduste eri (oktoober) 31 Seikluslik raamatukõnd – jõulueri (detsember) 16 last Eesti keele tund õuesõppepäeva raames (1.-4. kl) 62 Kanepi perepäeva raamatukoguosa lastele: 50 sõnarägastikud (raamatukangelastest) Suvelugemine + lõpuüritus – raamatupidu (1.-4. 11+21 kl), Pipi rollis Helin Vill Reis Tammsaare-maile ja Rakverre 20 politseimuuseumi tublidele lugejatele ja õpilastele koostöös noortekeskusega Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ (1.-4. kl) 63 Ettelugemine (11; lasteaialapsed) 105 Tutvumine Kanepi Vabatahliku Tuletõrje Seltsi 6 100. aastapäeva näitusega (6. kl) Karilatsi Looduspiltide otsing: lapsed pildistasid suvest 8 sügiseni loodust ja panid kokku albumi Meisterdamisüritus „Aeg maha ja loovus“ 5 last Lauamängud 5 Krootuse Paberist rooside meisterdamine raamatu ja roosi 3 päeval Ristsõnade lahendamine 4  39 Ettelugemise päev lasteaias ja raamatukogus: 11+8 Ilmar Tomusk „Kops läks üle maksa“ Jõulukuu töötuba (meisterdamine, salmide 6 õppimine, jõulujuttude lugemine). Piparkoogiköök Maaritsa Suvelugemise väljakutse lastele ja noortele + 4+2 lõpuüritus Põlgaste Lugemisisu lõpuüritus (2; raamatukogus ja 10+14 lasteaias) Saverna Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 99 teekond“ teematund (5) Lugemisisu lõpuüritus lasteaias 17 Sigri-migri perepäev 296 Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ 37 Laste ettelugemishommik 11 Suvelugemise lõpuüritus 14 Esimese advendi pereõhtu 143 Räpina valla Keskraamatukogu Leevaku Kohtumine Liis Seinaga 17 Jõuluõhtu õues 65 Leevi Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ 12 Linte Raamatukogutöö tutvustamine ja Lugemisisu 27 programmi Nukitsamehe raamatukogu teematund Räpina lasteaias (2) Vastlapäev 16 Lastekaitsepäev 10 Kohtumine Kertu Sillastega 10 Raamatumeisterdamise õpituba Mailis 12 Kämbrega Lugemisisu programmi lõpetamine (2) 5+26 raamatukogus ja Räpina lasteaias Aardejaht 8 Kokandusring (3 korda) 26  40 Käsitööring (2 korda) 10 Kohtumine Rainer Rahasepaga 11 Abipolitseinik Aliis Udrase ülevaade 5 digipädevusest Mehikoorma Ettelugemine (4; 1.-4. kl) ? Ettelugemispäev (6.-9. kl) 12 Taimse tervise päev 19 Osavõtt RMK metsaviktoriinist Zoomi 4 vahendusel Osavõtt Prima Vista veebipõhisest 3 infootsimängust „Otsi kohta, kust sa saad“ Kohtumine Kertu Sillastega Lintes 6 Ruusa Pesakastide meisterdamine 9 Veriora Kohtumine Kätlin Vainolaga 13 Räpina Sõbrapäev (1. kl) 12 Vastlapäev: nööbivurri valmistamine ja mängud 13 (3. kl) Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ (1.-4. kl) 77 Meisterdamine „Üllatus isale (2; 1. kl) 31 Talvepildi meisterdamine (2, 3. kl) 30 Parimate lugejate vastuvõtt 2 Põlva Keskraamatukogu Ahja Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 20 teekond“ teematund (4; 1.-4. kl) Sõbrapäeva lastehommik „Raamat – lapse parim 15 sõber“ (lasteaialapsed) Hoogne hommikupoolik lastele „Parimad palad“ 12 (õuealal) Lastepiknik „Suvele vastu“ (õuealal), ühtlasi 15 Lugemisisu programmis osalejate tänamine Rannapi lood + Jaan Rannapi loomalood 18+10 (lasteaialapsed) Lugemiskambri lood (lasteaialapsed) 8  41 Külas Karilatsi [vabaõhumuuseumi] päkapikud 28 (2; lasteaialapsed, 1.-4. kl) Himmaste Lugemispäev (32) 295 Joonistuspäev (33) 330 Spordipäev 42 Kadripäevakombed 6 Kauksi Ettelugemine lasteaialastele 7 Kohtumine lugemiskoer Nepsu ja Urve Seedrega 12 Kadritrall koos lasteaiaga 9 Kohtumine Rainer Rahasepaga 3 last Piparkookide kaunistamine 9 Kiidjärve Suvelugemine 3 last Laulmine koos lastega (3) 6 Suvelõpu laulmis- ja joonistamistund 2 Jutuhommik „Lood ja laulud talvest“ Põlva 30 keskväljakul koos Vastse-Kuuste raamatukoguga (lasteaialapsed) Mooste Lugemistund (kostümeeritud 81 raamatukoguhoidja) lasteaias ja raamatukogus (8) Peri Jutuhommik Põlva keskväljakul 30 Paastumaarjapäeva pannkoogisöömine kogu 11 päeva vältel. (Poistel tehti põsed punaseks ja neile pandi pähe naiselik peakate.) Inglikujuliste aksessuaaride meisterdamine 10 emadele ja õdedele Videviku tondijutud (3) 14 Päka-Mutu töötuba (3), valmisid paberkuusk, 10 tähelill, sokipäkapikk, puuketastest lumememm Jõululaadakese piparkoogituba 14  42 Arhailiste käsitöövõtete töötuba - kasetohust ja kuusejuurtest noavutlari meisterdamine1 Meelis Kihulase juhendamisel Rasina Uute lasteraamatutega tutvumine 8 Kadripäev 9 Jõuluraamatute tutvustamine, ettelugemine, 9 luuletuste valimine Tilsi Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 30 teekond“ teematund (5) Lugemisisu ettelugemine (10) 50 Sõnamängud (4) 18 Meisterdamine (4) 18 Voolimine (10) 69 Mõistatused ja mõttemängud (8) 48 Joonistamine (2) 8 Vanaküla Lastepühapäev: laulmine, mängimine, juttude 9 lugemine Lastepühapäev: õueraamatukogu 21 Lastepühapäev: sportmängud õues ja 10 õueraamatukogu Lastepühapäev: mängud ja lasteajakirjade 9 lugemine Lastepühapäev: laste oma joonistuste näituse 7 avamine, jõuluehete õpituba Jaanipäev: võistlus- ja ringmängud lastele 38 Vastse-Kuuste Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 60 teekond“ teematund (12; 1.-6. kl) Ilon Wiklandi kohvernäituse „Pikk-pikk 12 teekond“ tutvustus talvisel koolivaheajal Kohtumine Triinu Laanega (3; 1.-4. kl) 32 Veebiviktoriin Jaan Rannapist 6  43 Sõbrapäevaeelne lugejamäng „Õhus on sõprust 35 last ja südameid“ Jutufestival „Üks ei ole ühtegi“ (3; 1.-9. kl) 90 Kohtumine Rainer Rahasepaga (2:, 1.-6. kl). 56 Raamatu „Mamma jutustused“ tutvustus ja liiklusteema käsitlus Ettelugemispäev (5; 1.-5. kl) 47 Suvelugemise väljakutse + lõpuüritus 14 + 18 last Kirjanduskohvik üllatuslaenutuste ja 62 last lugemissoovitustega Põhjamaade kirjanduse nädala „Unistused ja 34 igatsused Põhjalas“ ettelugemine hommikuhämaruses (4; 1.-4. kl) Lugemisisu üritused (10; neist 2 veebis, 1.-4. kl) 74+49 + lõpuüritused väikestes gruppides Lugemis- ja nuputamistund (27) 204 Maakonnaraamatukogu lasteteenindus Ettelugemine: Andrus Kivirähk „Madli ja 0 pinginaaber” (1. kl) Ettelugemine: Jaanus Vaiksoo „Jaagupi esimene 20 koolisügis“ (2. kl) Lugemiskoera hooaja lõpupidu Taevaskoja 21 raamatukogu-külakeskuse õuealal Lugemiskoerte programmi infotund „Kas 20 töökoer või seltsikoer“ koos Nepsu ja Urve Seedrega (2; 1. kl., lasteaialapsed Kohtumine Rainer Rahasepaga. Ühtlasi 14 lugemissuve lõpetamine (4. kl) Kohtumine Triinu Laanega (2; 4. kl) 37 Loterii-allgeri erinevatel teemadel (3; 1.-9. kl) 84 Kirjandusmäng „Tuvasta [raamatukogu aknal] 11 raamatutegelane“ 3.-4. kl kirjandusmängu Põlvamaa eelvoor 20 Ettelugemisvõistluse „Ega mets tühi ole“ 6 Põlvamaa eelvoor  44 Muinasjutuhommik keskväljakul 30 Tegeluspäevad „Päkapikud piiluvad“ (1.-9. kl) 6  45 LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine Kogude komplekteerimine ja töötlemine toimub ratsionaalselt ja kiiresti ning on väga heal tasemel. Komplekteeritakse kõik maakonna rahvaraamatukogusid. Raamatukoguhoidjad esita- vad tellimused, mille alusel teavikud tellitakse ja töödeldakse Kui teaviku kirjet pole Urrami keskserveril, võetakse see Rahvusraamatukogust, kui ka seal veel pole, luuakse ise. Teaviku- kirjetele lisatakse eksemplarikirjed. Teavikute saadetised valmivad kord nädalas, mis võimal- dab uudiskirjanduse kiiresti lugejateni viia. Lisaks jooksvale komplekteerimisele tegeldakse pidevalt järelkomplekteerimisega. Raamatukoguhoidjaid teavitatakse pidevalt rahalisest seisust. Kõikide koolituspäevade infoosas pööratakse komplekteerimisele tähelepanu. 2021. aastal koostati „Põlva Keskraamatukogu komplekteerimispõhimõtted“. Raamatukogutööks vajalike andmebaaside loomine. Järjepidevalt bibliografeeritakse kodu- loolisi (Põlvamaa-ainelisi) artikleid elektronkataloogi Urram, varustades kirjed vajalike märksõnadega. Läbi vaadatakse kogu raamatukokku saabuv perioodika ja suur osa teadmis- kirjandusest, sest bibliografeeritakse ka artikleid kogumikest. Valikuliselt sisestatakse vane- maid artikleid kartoteegist, et neid paremini kättesaadavaks teha. Tööd tehakse väga heal tasemel. Raamatukogude statistilise aruandluse korraldamine. Aruandeperioodi eel koostatakse meelespea statistilise aruande (lisaks ametlikule juhendile) ja küsimustik informatsioonilise aruande täitmiseks. Nende dokumentide alusel võetakse aruannete koostamine aastalõpu- seminaril põhjalikult läbi, tuues juurde näiteid maakonna raamatukogude tegevusest. Aruandlusperioodil nõustatakse raamatukoguhoidjaid pidevalt, parandatakse vigu, mille välistamiseks võrreldakse ka statistilisi ja informatsioonilisi aruandeid. Suurt tuge pakutakse uutele raamatukoguhoidjatele. Nõuetekohaselt esitatakse statistilised aruanded ja koostatakse aruanne maakonna rahvaraamatukogude aasta tegevusest. Nõustatakse ka kooliraamatukogu- hoidjaid statistilise aruande koostamisel. Erialane nõustamine ja raamatukoguhoidjate täienduskoolituse korraldamine. Aruandeaastal viidi läbi 11 koolituspäeva, neist neli e-keskkonnas ja kaks hübriidvormis. Teemad olid osalejate hinnangul vajalikud ja huvipakkuvad. Kasvas võimekus e-koolituste läbiviimisel. Järjepidevalt teavitatakse raamatukoguhoidjaid ka mujal toimuvatest koolitustest. Erialane nõustamine on igapäevane tegevus (Urram, komplekteerimine, lastetöö, ürituste läbi- viimine, sealhulgas koroonapiirangute arvestamine jpm). Kohtadel on prioriteediks kogude puhastamine, mida aidati teha neljas raamatukogus. Ühes raamatukogus aidati läbi viia inven- tuur. Inventuuride arv peab lähiajal kindlasti kasvama. Teatmebibliograafilise töö korraldamine. Päringutele vastamine on järjepidev tegevus. Väga hea teatmestu on lasteteeninduses (teemamapid jne), samuti lugemissaalis, kus on kogutud kokku koduloovaramu: teavikud, teemamapid jne. Mõlemat täiendatakse järjepidevalt. Pärin- gutega tegelevad töötajad (laseteeninduses ja lugemissaalis) on väga head andmebaaside asja- tundjad. Raamatukokku pöörduvad päringute lahendamisel lugejad kogu maakonnast ja loomu- likult ka raamatukoguhoidjad teistest raamatukogudest. Päringuid lahendati 1576.