EELNÕU
18.04.2022
MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn
Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise,
taotluste hindamise ja rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord.
(2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse
andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.
(3) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).
(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) loovuurimus – loometegevusel põhinev multidistsiplinaarne uurimistöö, mille eesmärk on
luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada
seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovkomponent ja
uurimuslik osa moodustavad loovuurimuse terviku, mis vastab teadus- ja arendustegevuse
tunnustele, olles uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav
ja/või korratav. Loovuurimus sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda, mis võib olla kunst,
disain, muusika, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur või kirjandus;
2) projekt – kindlaksmääratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga omavahel
seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude
hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
3) taotleja – toetuse taotluse (edaspidi taotlus) esitanud Eestis positiivselt evalveeritud teadus-
ja arendusasutus;
4) partner – käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud asutus või isik, keda taotleja kaasab
projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal ning kellel võivad tekkida selle
käigus kulud;
5) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud.
1
§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on luua projekti kaudu uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja
uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja
majanduse arengusse.
(2) Toetuse kasutamise tulemusel valmib loomepraktika või teos, loomeprotsess (näiteks
tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus ning nende
loomisel tekkinud uut teadmist edasi andev ja avav kirjalik analüüs.
§ 4. Toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi
(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 3 nimetatud
eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse loovuurimus.
(2) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artiklist 3 ning sellele
kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks
taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos
taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes
on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega
abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese
tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
2. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine
§ 5. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja võib olla Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kes võib olla:
1) teadus- ja arendusasutus;
2) riigiasutus;
3) rakenduskõrgkool;
4) mittetulundusühing ja sihtasutus;
5) kohaliku omavalitsuse üksus;
6) äriühing.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt
täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat
äriregistrist kustutamise hoiatust;
2
3) juhul kui toetuse andja on teinud neile varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei
tohi neil otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla;
4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ega muid täitmata kohustusi toetuse andja
ees;
7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning
õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peavad nad vastama VTA
määruses sätestatud tingimustele;
9) taotleja projekti meeskonda peab kuuluma projektijuht, kes omab või omandab
doktorikraadi.
§ 6. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi
ja tulemuse saavutamisse ning vastama käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatule.
(2) Kõik ühes projektis kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses.
(3) Taotletud toetus ei tohi olla suurem, kui määruse § 10 lõikes 1 sätestatud summa.
(4) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sealhulgas partneri
roll projektis, tema rahaline panus (olemasolu korral), käesoleva määruse §-s 5 toodud
nõuetele vastavuse kinnitus ning koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest
partnerlus- või konsortsiumlepingust;
3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles;
4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles;
5) projekti elluviimise periood;
6) projekti teaduslik taust ja multidistsiplinaarsus;
7) projekti uurimisprobleem ja -eesmärk, uurimismetoodika koos uurimisküsimuste ja/või
hüpoteesi(de)ga, oodatavad tulemused, tööplaan koos riskide maandamise meetmete ja
varuplaaniga, ajakava, eelarve ja teostajad, sealhulgas partnerid ja meeskond, taristu ja
tehnoloogia;
8) projekti eeldatavad tulemused, nende olulisus ühiskonnale, sealhulgas teaduslik olulisus ja
võimalikud jätkamissuunad;
9) projekti tulemuste eeldatav mõju ja potentsiaalne rakendatavus projekti eesmärgi põhjal
Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse arendamiseks;
10) selgitus uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani kohta;
11) selgitus eetikanõuete järgimise kohta uurimistöö elluviimisel ning asjaomase eetikakomitee
loa olemasolu või vajalikkuse kohta;
12) selgitus andmehaldusplaani kohta, sealhulgas projekti käigus tekkivate andmete ning nende
haldamise, säilitamise ja avalikustamise kohta;
13) kirjeldus projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning tõend projektijuhi vastavuse kohta
käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 9 sätestatud nõudele;
14) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava
toetuse summa;
3
15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud
toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.
(5) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal
ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu
või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.
§ 7. Taotluse esitamine
(1) Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel
vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.
(2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab
taotluse kättesaamist.
(3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused
algavad ja lõpevad ning projekti tegemiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses
märgitud hilisemast kuupäevast ning kesta kuni 31. detsembrini 2023.
(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu
võrra järgmistel tingimustel:
1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed ja/või
ettenägematud asjaolud;
2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne selle
perioodi lõppu;
3) projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeva.
(4) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja
esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.
(5) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest
teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
(6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti
abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.
(7) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest
toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
4
3. peatükk
Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib toetuse
kasutamise perioodil tehtavate tegevuste käigus, selle tasub toetuse saaja või partner ning on
kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas:
1) on tasutud toetuse saaja või partneri arvelduskontolt;
2) on tõendatud algdokumentidega;
3) on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid kooskõlas käesoleva määruse § 21
lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustusega;
4) on selgelt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile.
(2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 3
nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 4 lõikes 1
nimetatud toetatava tegevuse käigus.
(3) Projekti kulu jaguneb otseseks ja üldkuluks.
(4) Otsene kulu jaguneb personali- ja teadustöö kuluks:
1) personalikulu on projektijuhile ja põhitäitjale projekti elluviimisega otseselt seotud
ülesande täitmise eest makstav töötasu koos kõigi riiklike maksude, maksete ja seadusest
tulenevate hüvitistega;
2) teadustöö kulu on lähetuskulu, sisseostetava teadus- ja arendusteenuse, insenertehnilise ja
disainlahenduse, projekti täitmisel saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste
publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kasutamise ja kaitsmisega
seotud kulu ning muu projekti tegemiseks vajalik otsene kulu, lähtudes projekti eripärast.
(5) Üldkulu on toetuse saaja projekti haldamise kulu, mis moodustab toetuse summast kuni
10%.
(6) Mitteabikõlblik kulu on järgmine:
1) kinnisvara ja liiklusvahendi soetamise kulu;
2) mitterahaline kulu;
3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu;
4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu;
5) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu;
7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks;
8) käibemaks, kui seda ei saa käibemaksuseaduse alusel tagasi;
9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest meetmest või riigieelarve või muu avaliku
sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises projektis;
10) enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu;
11) erisoodustusena käsitletav kulu ja sellelt tasutav maks.
§ 10. Toetuse summa ja osakaal
(1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.
5
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% projektide abikõlblike kulude maksumusest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.
(2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 1
lõikes 4 ning § 4 lõikes 3 sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata.
(3) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi,
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt
selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik
taotlust hinnata.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda
taotlejale kuni kümme tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab
taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates
käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega
seotud nõue täidetuks.
(5) Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik
käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.
§ 12. Taotluse sisuline hindamine
(1) Projektide valimiseks moodustab toetuse andja hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni
koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise
päeval.
(2) Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte.
(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja
partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse
§-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
(4) Hindamine toimub toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi.
(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
1) olulisus Eesti kultuurile, ühiskonnale ja/või majandusele;
2) teaduslik põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas eesmärgid, meetodid, riskianalüüs,
ressursid ja taristu;
3) teaduslik olulisus ja eeldatavate tulemuste potentsiaalne rakendatavus, lähtudes
uurimisvaldkonna eripärast;
6
4) projekti meeskonna kvalifikatsioon, sealhulgas loovuurimuse tase ja tulemused;
rahvusvahelise ja/või multidistsiplinaarse koostöö ja/või uurimisprojektide kogemus;
publikatsioonide arv ja tase;
5) projekti kuluefektiivsus;
6) teadusandmete haldamine, sealhulgas loomine, kogumine, säilitamine, kaitsmine ja
avalikustamine;
7) teaduseetika ja eetilised riskid.
(6) Hindamisjuhend sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiskriteeriume,
nende hindamise skaalat, hindepunktide ja koondhinde ning võrdsete koondhinnetega
projektide eelistamise metoodikat.
(7) Toetuse andja avalikustab hindamisjuhendi oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise päeval.
(8) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning
põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb
kultuuriminister.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele, ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
(3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik
taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse
summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek
sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate
tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus.
Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk
on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või
täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave
taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas
ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või
täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on
võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 või
teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
7
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
(7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise
raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma
toetuseta.
(8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.
(9) Kui taotleja, kelle taotluse rahuldamiseks on hindamiskomisjon teinud kultuuriministrile
ettepaneku, loobub toetusest, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale
vastavalt hindamisjuhendile.
§ 14. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud
andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui
toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse
esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on
põhjendatud.
(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.
8
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel
juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine
§ 17. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise
otsuse tegemist.
(2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.
§ 18. Toetuse kasutamine, aruandlus ja tagasinõudmine
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande toetuse andjale taotluse
rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks e-keskkonnas.
(2) Vahearuanne peab sisaldama vähemalt:
1) ülevaadet projekti abikõlblikkuse kuupäevast kuni 31. detsembrini 2022 tehtud tegevustest
ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest;
2) põhjendusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
3) toetuse kasutamise aruannet 31. detsembri 2022 seisuga, mis on kooskõlas toetuse saaja
raamatupidamise andmetega.
(3) Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt:
1) kirjalikku analüüsi, mis võtab kokku käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud
loovuurimuse eesmärgi, probleemipüstituse, meetodi ja tulemused, loovuurimuse
jätkamissuunad, sealhulgas tulemuste rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna
ja/või majanduse arendamiseks;
2) loovuurimuse tutvustamise ja/või avalikustamise tegevusi;
3) toetuse kasutamise aruannet, mis on kooskõlas toetuse saaja raamatupidamise andmetega.
(4) Toetuse andja menetleb vahe- ja lõpparuannet kuni 40 tööpäeva nende esitamisest arvates.
9
(5) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel
pikendada, kui ta on esitanud pikendamise taotluse enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud
aruande esitamise tähtaja saabumist.
(6) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks, millal käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud aruande menetlemise
aeg peatub.
(7) Toetuse saaja on kohustatud võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist ning
osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama esitatud andmete õigsuse
kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil, samuti esitama kõik nõutud
dokumendid.
(8) Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5
kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning
toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
§ 19. Projekti tulemuste avalikustamine
(1) Projekti tulemuste publitseerimisel lisatakse teave: „Projekti on rahastatud
Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest“.
(2) Projekti tulemusena avaldatud ja toetusele viitavate publikatsioonide terviktekstid teeb
toetuse saaja avalikkusele Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi ETIS) kaudu vabalt
kättesaadavaks, kui publitseerimise, autoriõiguse või muud intellektuaalomandi kaitsmise
tingimused ei sätesta teisiti.
(3) Juhul, kui teaduskirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb toetuse saaja
projekti täitmise tulemusena valminud publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu
avalikkusele vabalt kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.
(4) Projekti põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb toetuse
saaja ETIS-e kaudu avalikult kättesaadavaks.
(5) Pärast lõpparuande kinnitamist koostab toetuse saaja koostöös Eesti Teadusagentuuriga
kolme kuu jooksul pärast toetuse kasutamise lõpptähtpäeva projekti tulemusi tutvustava
materjali avalikkusele, mis tehakse kättesaadavaks ka toetuse andja veebilehel.
7. peatükk
Toetuse tagasinõudmine
§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse
kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
2) käesoleva määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja § 3 lõikes 2 toodud tulemust ei
saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
10
5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
7) vahe- või lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks;
8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, mille tõttu ei ole
võimalik tagada toetuse saaja kohustuste täitmist;
9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;
3) toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud käesoleva määruse
§ 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või § 3 lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on
lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest
tuleneva tagajärjega.
(3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase
kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha
kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
(5) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma
60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.
(7) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega.
(8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
(9) Ebaseadusliku riigiabi tagasimaksmisel juhindutakse käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8,
juhul kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(10) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva
jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele
peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
(11) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse
kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse
tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(12) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla
pikem kui neli kuud.
11
(13) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega. Otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu.
(14) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
(15) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik
rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele
kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
(16) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused
§ 21. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise
ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt, sealhulgas:
1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu
järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid
ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks
üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne
10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need on asjakohased;
5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja
kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja
pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil
teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist
12
takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti
odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
(2) Partner peab täitma toetuse saajale kehtestatud kohustusi.
§ 22. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas
määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
2) esitada oma seisukohad käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise
raames;
3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega
avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
4) toetusest loobuda või see tagastada igal ajal täies ulatuses.
§ 23. Toetuse andja kohustused
Toetuse andja on kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused selles
sätestatud aja jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse
ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ning muude
dokumentide ja teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist
reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
§ 24. Toetuse andja õigused
Toetuse andjal on õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse
kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
13
kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas
määruses sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
projekti maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,
et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
7) kontrollida toetuse kasutamist;
8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkust;
9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse kohane toetuse tagasinõudmise
ulatus;
10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse
olemasolu korral projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse
perioodi.
Minister
Kantsler
14
Kultuuriministri määruse „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise
tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Kultuuriministri määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Kultuuriministeerium lähtub loovuurimuse uurimistoetuse meetme loomisel teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse §-st 13, mis kohustab ministeeriumit korraldama oma
valitsemisala teadus- ja arendustegevust.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib loovuurimuse toetuse (edaspidi toetus) andmist
Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja nende partneritele, kes aitavad
loovuurimust teha.
Loovuurimuse eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või
-tehnikaid, mis aitavad arendada teadust, ühiskonda ja majandust. Näiteks loomepraktikaid,
teoseid, loomeprotsesse, tooteid või teenuseid (või nende prototüüpe). Nende loomise käigus
tekib uut teadmist edasi andev ja avav (kirjalik) osa. Loomine ja uurimistöö moodustavad
terviku, mis vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele, nagu uudne, loominguline,
ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav.
Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi,
meedia ja kunstide instituut on Eesti olulisemad loovuurimuse keskused, mis pakuvad
doktoriõppekavasid kunstis, disainis, arhitektuuris, muusika interpretatsioonis, heliloomingus,
etenduskunstis ja audiovisuaalkunstides. Ülikoolid on sõlminud 2021. aastal loovuurimuse
raamleppe. Selle eesmärk on toetada ja arendada loovuurimust ning sellega seotud
doktoriõppekavasid ja tunnustada loovuurimust võrdväärse osana mitmekesisest
teadusmaastikust.
Eesti humanitaarteaduste rahastamine ja olukord Eesti teadus- ja arendussüsteemis on viimase
kümne aasta jooksul halvenenud. Võrreldes teiste valdkondadega on humanitaarteaduslike
uurimistaotluste edukusprotsent (st rahastamise määr kõikidest esitatud taotlustest) eelviimasel
kohal. Humanitaarteadlaste uurimistöid rahastatakse aina rohkem Euroopa Liidu
struktuurivahenditest kui riigieelarvest. Eesti humanitaarteaduste riiklik rahastamine on
pidevalt vähenenud. Humanitaarteadustes rahastatakse eelkõige alusuuringuid. Teised olulised
uuringuvormid nagu strateegilised uuringud, rakendusuuringud või loomeuurimus on
alarahastatud.
Arvestades suurt konkurentsi ja piiratud ressursse, ei ole võimalik Eestis arendada loovuurimust
tippkvaliteediga teadus- ja arendusvormiks. Loovuurimust toetatakse Eestis mitmel viisil.
Loovuurimust arendavad eelkõige Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
ning Tallinna Ülikool1. Kultuurkapital eraldab õppejõududele toetusi loovuurimuse toeks.
Võimalusi on vähe ja nendest ei piisa, et saavutada määruse eesmärki ja oodatud tulemusi.
Loovuurimus on seotud „Kultuuri arengukava 2021–2030“ eesmärgi „kultuuri ja loovuse roll
ühiskonna arengus on väärtustatud“ tegevustega 3.2 („Toetame koostöös Haridus- ja
1
https://www.artun.ee/solmiti-eesti-ulikoolide-loovuurimuse-raamlepe/
1
Teadusministeeriumi ja ülikoolidega rahvusvaheliselt silmapaistva ning valdkondade ja
ühiskonna vajadustele vastava kultuurialase kõrghariduse ja teadustegevuse arendamist.“) ja
3.11 („Aitame kaasa loovuse kui kompetentsi arendamisele ja rakendamisele kõikides
eluvaldkondades […]“).
Loovuurimus panustab samuti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021–2035“ (edaspidi TAIE) viiendasse fookusvaldkonda „Elujõuline Eesti
ühiskond, keel ja kultuuriruum“. Loovuurimus aitab mõista ühiskondlikke protsesse ja inimeste
käitumist ning selle tulemused saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja majanduse arendamisel.
Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendusnõunik Aleksandr
Aidarov (
[email protected], 628 2226) ja loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok
(
[email protected], 628 2234) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja
varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225), kes tegi
eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu väljatöötamisel on küsitud arvamust Tallinna Ülikoolilt,
Eesti Kunstiakadeemialt ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemialt. Eelnõu ja seletuskirja on
keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets
(
[email protected], 628 2220).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist.
1. peatükk reguleerib üldsätteid (§-d 1–4).
Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse
kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja
rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord. Määruse rakendamise eest
vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja). Määrusega reguleerimata küsimustele
rakendatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa
Liidu vastavaid õigusakte.
Paragrahv 2 selgitab määruses kasutatavaid mõisteid (loovuurimus, projekt, taotleja, partner,
toetuse saaja). Loovuurimust on defineeritud loovuurimuse raamleppe alusel, mille sõlmisid
Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia. Samuti
defineeritakse loovuurimust teadus- ja arendustegevuse määratluse järgi Frascati käsiraamatuga
kooskõlas. Loovuurimus on multidistsiplinaarne ja sisaldab vähemalt ühte loomevaldkonda
(kunst, disain, muusika, audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur ja kirjandus).
Määrusega ei välistata teisi valdkondi, kellega võivad määruses nimetatud valdkonnad teha
koostööd (nt kunst ja biotehnoloogia, arhitektuur ja sport).
Eesti loovuurimuse näiteid, mis aitavad mõista loovuurimuse olemust, on järgmised:
Sille Pihlak, 2020 „Prototyping Protocols, Protocolling Prototypes: A Methodological
Development of Somatic Modularity for Algorithmic Timber Architecture in Estonian
Context (Prototüüpides protokolle, protokollides prototüüpe: Somaatilise modulaarsuse
2
meetodi kujunemine puitarhitektuuris)“. Doktoritöö juhendajad: dr Jüri Kermik (Eesti
Kunstiakadeemia) ja dr Roland Snooks (RMIT University)2;
Varvara Guljajeva, 20183 „From interaction to post-participation: the disappearing role of
the active participant (Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll)“.
Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The
Open University of Catalonia);
Kärt Ojavee, 2013 „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays (Nutitekstiilid
interjööris. Aeglaselt muutuvad pehmed ekraanid)“. Doktoritöö juhendaja: prof dr Maarja
Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikool)4.
Loovuurimust tehakse projektiga, mis hõlmab loovuurimuseks vajalikke tegevusi. Projekt
eelnõu tähenduses on kindlaks määratud eesmärgi, oodatava tulemuse, eelarve ja ajakavaga
omavahel seotud ja taotluse esitamise ajal ellu viimata tegevuste kogum, millega kaasnevate
kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse. See tähendab, et projekt peab olema
uus, seni ellu rakendamata, selle tegevus(ed) ei tohi kuuluda mõne teise käimasoleva projekti
koosseisu.
Kõik Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, sõltumata nende
omandivormist, saavad toetust taotleda. 2021. aasta seisuga on Eestis 24 positiivselt
evalveeritud teadus- ja arendusasutust, kes esindavad era-, riigi- ja avalikku sektorit. Taotleja
saab kaasata projekti partnereid. Partner aitab taotlejal projekti rakendada ja võib olla nii Eestist
kui ka Euroopa Liidu liikmesriigist. Partnerite valikut ei piirata, et tagada multidistsiplinaarsust
ja valdkondadevahelist koostööd. Taotleja, kelle taotlus rahuldatakse, on toetuse saaja.
Paragrahv 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse. Eesmärk on luua projekti kaudu
uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada
seeläbi uurimisvaldkondade ning ühiskonna ja majanduse arengusse. Uute teadmiste hulka
kuuluvad ka uued vaatenurgad, seisukohad, kontseptsioonid, kogemused, mida saavutatakse
loovuurimuse abil. Oodatud tulemus on loomepraktika või teos, loomeprotsess (nt
tehnoloogiate, materjalide, mudelite, prototüüpide arendused), toode või teenus (või nende
prototüübid) ning nende loomise käigus tekkinud uut teadmist edasi andev uurimistöö, mis
moodustavad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi ka TA) määratlusele terviku. Selle nõude
eesmärk on toetada loovuurimuse arengut iseseisva TA vormina, millel on oma
uurimisvaldkonnad, meetodid jne.
Paragrahviga 4 kehtestatakse toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi andmise
tingimused.
Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja
tulemuse saavutamisse ning mille raames tehakse loovuurimus.
2
Kättesaadav:
https://eka.entu.ee/shared/429387/jVe80gDRvOvgwBulkjEjQltnEgOBGdho2YpWcrn1VtrI4YdpjeBbC6k86uq9
BqXo
3
Kättesaadav:
https://eka.entu.ee/shared/429088/GsqzlotFPrFi1tdtAmVX1Wo8cxFWi4iQjntDJcO4n0mE5NAx8K8pef9V3AC
9k3lB
4
Kättesaadav: https://eka.entu.ee/public-thesis/entity-423834/ojavee-kart-active-smart-interior-textiles
3
Projektile antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33
tähenduses. Riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud
abi (konkurentsiseaduse § 30 lõige 1). Riigiabi definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping ei
anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest
ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab konkurentsi ja kaubandust. Vähese
tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.
Komisjon hindab, kas taotletud toetus on vähese tähtsusega abi või mitte. Kui hindamisel
selgub, et taotlus on vähese tähtsusega abi, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega
abi registrist, et antav toetus ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul
eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.
Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina
kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama,
vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi
ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, jäetakse taotlus eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt läbi vaatamata.
Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks kõik ettevõtjad, kes on
omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle alusel hõlmab üks ettevõtja kõik
ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:
1. ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus;
2. ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte
haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;
3. ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega
sõlmitud lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja kohaselt;
4. ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib kokkuleppe alusel teiste
aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.
Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või
enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel
vaadeldakse ettevõtete seoseid riigi põhjal. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste
sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune
majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist
ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt)
kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.
2. peatükk sätestab nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemise korra
(§-d 5–8).
Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Toetust saavad taotleda kõik Eestis
positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused. Partneriteks saavad olla kõik teadus- ja
arendusasutused, riigiasutused, rakenduskõrgkoolid, mittetulundusühingud ja sihtasutused,
kohaliku omavalitsuse üksused ja äriühingud nii Eestist kui ka Euroopa Liidust.
Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) neil ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud ning ta on nõuetekohaselt
täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist
kustutamise hoiatust;
4
3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames tagasinõudmise otsuse, ei
tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
4) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
5) nad on suutlikud projekti elluviimiseks vajalikke mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
6) neil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja
ees;
7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning
õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;
8) juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, peab ta vastama VTA
määruses sätestatud tingimustele.
9) taotleja projekti meeskonda peab kuuluma projektijuht, kes omab või omandab
doktorikraadi.
Paragrahv 6 sätestab nõuded taotlusele. Taotluses kirjeldatud projekt peab panustama määruse
§-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning vastama määruse § 4 lõikes 1
sätestatule. Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta, sh partneri roll
projektis, tema rahaline panus (selle olemasolu korral), määruse §-s 5 toodud nõuetele
vastavuse kinnitus ning koopia taotleja ja projektis osaleva partneri vahelisest partnerlus-
või konsortsiumlepingust;
3) projekti nimetus eesti ja inglise keeles;
4) projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles;
5) projekti elluviimise periood;
6) projekti teaduslik taust ja multidistsiplinaarsus;
7) projekti uurimisprobleem ja -eesmärk, uurimismetoodika koos uurimisküsimuste ja/või
hüpoteesi(de)ga, oodatavad tulemused, tööplaan koos riskide maandamise meetmete ja
varuplaaniga, ajakava, eelarve ja teostajaid, sh partnerid ja meeskond, taristu ja tehnoloogia;
8) projekti eeldatavad tulemused, nende olulisus ühiskonnale, sh teaduslik olulisus ja
võimalikud jätkamissuunad;
9) projekti tulemuste eeldatav mõju ja potentsiaalne rakendatavus projekti eesmärgi põhjal
Eesti kultuuri, ühiskonna või majanduse arendamiseks;
10) selgitus uurimistöö avalikkusele tutvustamise plaani kohta;
11) selgitus eetikanõuete järgmise kohta uurimistöö elluviimisel ning asjaomase eetikakomitee
loa olemasolu või vajalikkuse kohta;
12) selgitus andmehaldusplaani kohta, sh projekti käigus tekkivate andmete ning nende
haldamise, säilitamise ja avalikustamise kohta;
13) kirjeldus projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning tõend projektijuhi vastavuse kohta
määruse § 5 lõike 3 punktis 9 sätestatud nõudele;
14) projekti eelarve tegevuste ja rahastusallikate lõikes, projekti kogumaksumus, taotletava
toetuse summa;
15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
Loovuurimuse projektijuht peab olema doktorikraadiga või seda omandama. Viimane toetab
noorteadurite akadeemilist karjääri ja akadeemiliste töötajate järelkasvu. Taotluses peab tooma
kirjelduse projekti meeskonna kvalifikatsiooni kohta ning esitama tõendi projektijuhi
doktorikraadi või selle omandamise kohta.
5
Paragrahv 7 reguleerib taotluste esitamist. Toetuse andja teavitab oma veebilehel taotlusvooru
avamisest, tähtajast ja eelarvest vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.
Taotlused esitatakse Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise infosüsteemi (edaspidi
e-keskkond, veebiaadress https://toetused.kul.ee) kaudu.
Taotluste arv taotleja kohta ei ole piiratud. Seega ei suunata taotlejaid valima ainult ühte
taotlust, kui asutuses on konkureerivad uurimismeeskonnad ja -teemad. See annab
taotlusvoorudes osalemiseks kõigile võrdse võimaluse. Samuti ei sätesta määrus piirangut, et
füüsiline või juriidiline isik saab osaleda ainult ühes projektis.
Paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood, mis kestab kuni
31. detsembrini 2023. Vajaduse korral võib projekti teha kiiremini. See fikseeritakse taotluses.
Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kolme kuu võrra
järgmistel tingimustel: projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed
ja/või ettenägematud asjaolud; taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on
esitanud toetuse saaja enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu; pikendatud projekti
abikõlblikkuse periood ei tohi ületada abikõlblikkuse perioodi 31. detsember 2023.
Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul
isikul e-keskkonna kaudu.
3. peatükk sätestab loovuurimuse projekti kulude abikõlblikkuse ja toetuse määra (§-d 9–10).
Paragrahv 9 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, põhjendatud,
tekib toetuse kasutamise perioodil ja seda tasub toetuse saaja või partner ning on kooskõlas
õigusaktidega.
Paragrahvis defineeritakse mitteabikõlblikud kulud. Need on kinnisvara ja liiklusvahendi kulu;
mitterahaline kulu; sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu; rahatrahvi ja rahalise
karistuse kulu; kohtumenetluse kulu; organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu (v.a
projekti juhtimise kulu); isikute vahelistest tehingutest tulenev tulumaks; käibemaks, kui see ei
ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; kulu, mille katteks on toetust eraldatud teisest
meetmest või riigieelarve või muu avaliku sektori või välisabi vahenditest või tasutud teises
projektis; enne taotluse esitamist tehtud projektiga seotud kulu; erisoodustusena käsitletav kulu
ja sellelt tasutav maks.
Paragrahvis eristatakse otseseid kulusid (teadustöö ja personalikulud) ja üldkulu (projekti
haldamise kulu). Üldkulu võib olla kuni 10% toetuse summast. Määruse eesmärk on suunata
rohkem ressursse teadus- ja arendustegevusse, andes taotlejale võimaluse kehtestada üldkulu
tegelike rahastamisvajaduste põhjal.
Arvestades toetuse suurust, välistatakse materiaalse ja immateriaalse vara soetamise kulud.
Eesmärk on toetada eelkõige projekti meeskonna tööd. Vara rentimine projekti perioodiks on
abikõlblik, kui see on loovuurimuseks vajalik.
Paragrahv 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, mis on 40 000 eurot ühe taotluse kohta.
Taotleda võib ka vähem. Omafinantseeringu nõuet ei ole, toetuse maksimaalne osakaal on
100% projektide abikõlblike kulude maksumusest.
6
4. peatükk sätestab taotluse menetlemise korra (§-d 11–14).
Paragrahv 11 reguleerib taotluse menetlemist ja hindamist. Taotlust menetletakse kuni
40 tööpäeva alatest taotlusvooru sulgemisest. Toetuse andja võib nõuda taotlejalt
lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt
selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik
taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kümme
tööpäeva, millal taotluste menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata
ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab
sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud
tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.
Toetuse andja tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik
määrusega taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded.
Paragrahv 12 reguleerib taotluse sisulist hindamist. Taotlust hindab toetuse andja moodustatud
hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse toetuse andja veebilehel
hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmeid valitakse
pädevuse alusel, mis on eelkõige järgmised: Eesti ühiskonna arenguvajadused („Eesti 2035“ ja
TAIE viies fookusvaldkond), kultuuripoliitika ja loomevaldkonnad (kunst, disain, muusika,
audiovisuaalvaldkond, etenduskunstid, arhitektuur, kirjandus), loovuurimine, teadus- ja
arendus. Toetuse andja kaasab vajaduse korral hindamisprotsessi hääleõiguseta eksperte.
Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega
deklareerima oma erapooletust ning sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja
partneritest. Seotuse olemasolu korral on isik kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse
§-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.
Määruses on välja toodud hindamiskriteeriumid, mis keskenduvad loometöö ja uurimistöö
aspektidele, meeskonnale, projekti eelarvele, teaduseetikale, seosele Eesti ühiskonna ja
majandusega. Meeskonna puhul hinnatakse selle võimekust ühe tervikuna teha projekti.
Näiteks ühel meeskonnaliikmel on teadusprojektide juhtimise kogemus, teisel loovuurimuse
kogemus jne. Taotlusi hinnatakse toetuse andja kinnitatud hindamisjuhendi järgi. Juhendis on
hindamise skaala, hindepunktide ja koondhinde arvutamise metoodika ning võrdsete
koondhinnetega projektide valiku metoodika. Toetuse andja avalikustab hindamisjuhendi oma
veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.
Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud
juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
Paragrahv 13 sätestab taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. Otsus
saadetakse taotlejale e-keskkonna kaudu.
Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja, partner ja taotlus vastavad määrused nimetatud nõuetele, ja
2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.
Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
7
1) taotleja ja/või partner ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 5 ja 6 või teistele
määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
5) eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või
projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.
Taotlusvooru maht on 413 000 eurot. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui täielik rahuldamine
ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades
taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise
rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis
kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et
taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et
taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.
Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele,
sh toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse
saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse
saaja esitatud teabe põhjal, v.a juhul, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada
e-keskkonnast või muust registrist või andmeallikast.
Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, toetusest loobub, määratakse toetus paremusjärjestuses
järgmisele taotlejale hindamisjuhendi järgi.
Paragrahv 14 sätestab taotleja ja toetuse saaja ärakuulamise. Taotlejale antakse võimalus esitada
oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, v.a juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning
puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, v.a juhul, kui toetuse saaja
taotlus rahuldatakse täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
5. peatükk reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist (§-d 15–
16).
Paragrahvi 15 kohaselt võib toetuse andja või toetuse saaja algatusel toetuse rahuldamise otsust
muuta. Seda võib teha kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti
tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see
aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. Toetuse andjal on
õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab
kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise
abikõlblikkuse perioodil. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja
30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning teavitab sellest toetuse saajat
e-keskkonna kaudu.
8
Paragrahv 16 reguleerib toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Taotluse
rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või seda oleks tehtud osaliselt;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud valet või mittetäielikku teavet või
teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või seda ei
suudeta täita;
4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
6. peatükk reguleerib toetuse maksmise tingimusi ja aruannete esitamist (§-d 17–19).
Paragrahvi 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ühes osas, et vähendada
halduskoormust ja suurendada toetuse saaja rahastuse kasutamise paindlikkust. Väljamakse
tehakse 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Kui taotluse
rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast selle saabumist või
täitmist.
Paragrahv 18 reguleerib toetuse kasutamist, aruandlust ja tagasinõudmist. Toetuse saaja esitab
projekti vahe- ja lõpparuande toetuse andjale e-keskkonnas, mida menetletakse kuni 40
tööpäeva esitamisest arvates. Aruandele on kehtestatud miinimumnõuded. Vajaduse korral võib
sellele lisada loovuurimust toetavad dokumendid (nt loovuurimuse retsensiooni, prototüübi
eskiisid jne).
Vahearuanne peab sisaldab vähemalt
1) ülevaadet projekti abikõlblikkuse kuupäevast kuni 31. detsembrini 2022 tehtud tegevustest
ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest;
2) põhjendusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta;
3) toetuse kasutamise aruannet 31. detsembri 2022 seisuga, mis on kooskõlas toetuse saaja
raamatupidamise andmetega.
Lõpparuanne võtab kokku määruse § 3 lõikes 1 sätestatud loovuurimuse eesmärgi,
probleemipüstituse, meetodi ja tulemused, loovuurimuse jätkamissuunad, sh tulemuste
rakendamise võimalused Eesti kultuuri, ühiskonna ja/või majanduse arendamiseks. Samuti
sisaldab lõpparuanne loovuurimuse tutvustamise ja/või avalikustamise tegevusi ja toetuse
kasutamise aruannet vastavalt toetuse saaja raamatupidamisele. Lõpparuanne peab sisaldama
ka kirjalikku analüüsi, mille vajadus tuleneb loovuurimuse määratlusest ja ülikoolide soovist.
Kirjalik analüüs võib olla avalikustatud/avalikustamisel ajakirjaartikkel, raamatupeatükk,
monograafia, kogumiku artikkel/peatükk või muu publikatsioon Eestis kasutatud teaduslike
publikatsioonide klassifikatsiooni põhjal.
Lõpparuannete tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada. Kui
aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks, mil 40 tööpäevane aruande menetlemise aeg peatub.
9
Toetuse andja kinnitab lõpparuande, kui toetuse saaja on § 18 lõike 5 kohase tähtaja jooksul
puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist ning toetuse saaja on
tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.
Paragrahv 19 kirjeldab loovuurimuse tulemuste avalikustamist, et toetada sellega edaspidist
teadustööd ja teavitada avalikkust uurimistulemustest. Loovuurimuse tulemuste
avalikustamisel kasutatakse Eesti teadusinfosüsteemi (www.etis.ee). Samuti peab toetuse saaja
koostama koostöös Eesti Teadusagentuuriga tulemusi tutvustava materjali avalikkusele.
Tulemuste avalikustamisel peab viitama toetuse andja toetusmeetme nimetusele.
7. peatükk reguleerib toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist.
Paragrahv 20 kirjeldab toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist. Toetuse andja teeb otsuse
toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse alusel eelnõus sätestatud
juhtudel (nt on toetust makstud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; tulemused ei ole
saavutatud; abikõlbulikud kulud on plaanitust väiksemad; kuludokumente on kasutatud muu
toetuse kuludokumendina; toetuse saaja esitab valeandmeid või varjab andmed; vahe- või
lõpparuanne ei ole esitatud tähtajaks; toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või
pankrotimenetlus; toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega).
Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta juhul, kui:
1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
2) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud
mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse;
3) toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud määruse § 3
lõikes 1 toodud eesmärki ja/või § 3 lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on
lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest
tuleneva tagajärjega.
Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasi 60 kalendripäeva
jooksul.
Määruses kehtestatakse VTA tagasinõudmise ja tagasimaksmise sätted. Kui toetus on eraldatud
VTA raames, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse
saajale toetuse eraldamist. Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga
Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib
tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ebaseadusliku riigiabi
tagasimaksmisel juhindutakse määrusest, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Toetuse
tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud
ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele
peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.
10
Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne
tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates.
Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei või olla pikem
kui neli kuud.
Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse
tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja
maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse
kehtima hakkamisest arvates.
Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta ega ole võimalik rakendada
§ 20 lõikes 7 sätestatut, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses
alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.
Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
8. peatükk sätestab toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused (§-d 21–24).
Paragrahv 21 reguleerib toetuse saaja ja partneri kohustusi. Partner peab täitma toetuse saajale
kehtestatud kohustusi. Toetuse saaja tagab määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti
juhtimise ning selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja
tingimuste kohaselt, sh:
1) kasutab toetust taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses sätestatu järgi;
2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruanded;
3) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid
ning võtab vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja või partner teeb projekti elluviimiseks
üheliigiliste teenuste ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne
10 000 euroga või ületab seda. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus;
4) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid, kui need on asjakohased;
5) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
6) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid
kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
7) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sh toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke
selgitusi ning andmeid, sh väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme
tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest
koopiaid ja väljavõtteid;
8) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks
igakülgset abi;
11
9) peab projekti abikõlblike kulude ja mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi
raamatupidamisarvestust;
10) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist
takistavast asjaolust, sh pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti
odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või
asutusele;
11) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos lõpparuandega;
12) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
13) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.
Paragrahvi 22 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt informatsiooni ja
nõuandeid; esitada oma seisukohad; tutvuda enda kohta koostatud dokumendis sisalduva või
sellega seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; loobuda toetusest või tagastada
see igal ajal täies ulatuses
Paragrahvi 23 kohaselt on toetuse andja kohustatud:
1) edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused selles sätestatud aja
jooksul;
2) tagama vähese tähtsusega abi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse
ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude
dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse
tegemisest arvates;
4) kontrollima projekti elluviimist;
5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks
e-keskkonnas;
6) teavitama toetuse saajat viivitamata määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates
õigusaktides tehtud muudatustest;
7) tegema muid määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.
Paragrahvi 24 kohaselt on toetuse andjal õigus:
1) kontrollida projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sh toetuse kasutamise
vastavust määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate
dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude
kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast
elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse maksmine ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse
saaja rikub määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub
muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatust;
5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud
projekti maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on halvenenud niivõrd,
et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
7) kontrollida toetuse kasutamist;
8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja mitteabikõlblike kulude tasumise
suutlikkust;
12
9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes määruse kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse
olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vähese tähtsusega abi puudutavad sätted on Euroopa Liidu vastava regulatsiooniga
kooskõlas.
4. Määruse mõjud
Loovuurimus aitab mõista ühiskondlikke protsesse ja inimeste käitumist ning selle tulemused
saavad olla kasulikud Eesti kultuuri ja majanduse arendamisel. Eelnõuga kehtestatakse
kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetuse taotlemise, taotluste hindamise ja
rahuldamise ning toetatud projektide aruandluse tingimused ja kord, mis omavad positiivset
sotsiaalset mõju majandusele.
Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest summas 413 000 eurot. Eelnõu
rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti
Teadusagentuurile.
13
Haridus- ja Teadusministeerium
Rahandusministeerium
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur 23.04.2022 nr 1-11/924-1
Kultuuriministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kultuuriministri määruse
„Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume
kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu 14 lehel
2. Seletuskiri 13 lehel
Aleksandr Aidarov 628 2226
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941