Kiri

Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu esitatakse koos riigi 2022. aasta lisaeelarve eelnõuga. Eelnõuga nähakse ette muudatused, mis vähendavad nii üldhariduskoolide, kui ka kooliväliste nõustamismeeskondade halduskoormust. Koolide halduskoormus väheneb erituge saavate õpilastele toe pakkumisel ja koolile jääb paindlikkus lapse vajaduse põhiselt toimida kaasates selleks ka vajaduse korral sotsiaal- ja tervishoiu valdkonda koostöös kooli pidajaga . Sama olukord on ka kooliväliste nõustamismeeskondadega, kus nende poolt läbiviidavatesse haldusmenetlustesse (mis lõppevad soovituse/haldusakti andmisega) ei kaasata tingimata (alati) sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste. Lähtutakse lapse vajadusest ning selle vajaduse üle otsustab haldusorgan, arvestades konkreetset juhtumit. Eelnõuga nähakse ette muudatused, mis tagavad võimaluse lisaõpet rakendada lisaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Eestis riikliku õppekava järgi lõpetanutele ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Lisaõpe on täiendavaks õppimisvõimaluseks sel juhul ka neile Ukraina sõjapõgenikele, kes käimasoleval õppeaastal saavad 9. klassi lõputunnistuse Ukraina haridussüsteemis, kuid vajavad ettevalmistust järgmisele haridustasemele õppima asumiseks Eestis. Ajutiselt laieneks lisaõppe läbiviimise õigus ka gümnaasiumidele, et tagada kooli pidajaile piisav paindlikkus õppe korraldamiseks piirkonnas. Lisaõppe sihtrühma laiendamine adresseerib Ukraina kriisiga tekkinud olukorda ning rakendussäte on kavandatud esialgu üksnes järgmiseks õppeaastaks. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldharidusvaldkonna keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu (tel: 735 0126, [email protected] ), sama osakonna kaasava hariduse valdkonna peaekspert Ave Szymanel (tel: 735 4063, [email protected] ), kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik (tel: 7350 154, [email protected] ), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel: 735 0144, [email protected] ). Seaduseelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom (tel: 735 0187, [email protected] ). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu rakendamisega Ukraina sõjapõgenike õppuritele hariduse kättesaadavuse tagamiseks. 2. Seaduse eesmärk Väljatöötatud eelnõu eelselt ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu väljatöötamine on oma sisu arvestades põhjendatult kiireloomuline. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine ei ole Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt nõutav juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Koostatud eelnõu on otseselt seotud hetkel Ukrainast asetleidva sõjaolukorraga, mis on kaasa toonud põgenike rände ning sellega seonduvalt täiendavad väljakutsed ka Eesti Vabariigi jaoks (sh selgitada koolivälise nõustamismeeskonna kaasabil õpilaste vajadused ja tagada neile vajaduspõhine õpe) . Seaduse peamised eesmärgid on vähendada kooli jaoks eritoe rakendamisel ning koolivälise nõustamismeeskonna jaoks haldusmenetluse läbiviimisel (mille järel antakse soovitus õppe korraldamiseks konkreetse õpilase suhtes) halduskoormust. Viimase puhul ei tähenda see mitte niivõrd koolivälise nõustamismeeskonna liikmete töö vähenemist, vaid nende poolt läbiviidava tegevuse efektiivsemaks muutmist, mis võimaldab neil haldusmenetluse läbi viia ja soovitusi anda senisest suurema hulga laste suhtes. Juhtumi spetsiifikast lähtuv andmete kogumine ei koorma koolivälist nõustamismeeskonda ebaoluliste andmete töötlemisega ning ei koorma ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste andmete andmisega ja dokumentide vormistamisega, kui juhtumist tulenevalt ei anna see otsuse sisulisele poolele midagi juurde. See võimaldab vähendada ebaolulise infomüra kuhjamist ainult selleks, et seaduses on nii ette nähtud. Haldusorganil on haldusmenetluse seadusest tulenev uurimiskohustus, mille kohaselt on kooliväline nõustamismeeskond haldusorganina kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid. Samuti on seaduse eesmärgiks näha ette välisriigi õppeasutuses põhihariduse omandanud isiku jaoks (pidades silmas eelkõige Ukrainast saabunud sõjapõgenikke) võimaluse jätkata õppimist põhihariduse järgses lisaõppes, mis ei ole tasemeõppe osa. Vastavalt õigusruumile saab lisaõpet läbi viia seni vaid põhikool, kuid muudatusega taotletakse ajutise võimaluse laiendamist ka gümnaasiumile. Koolivälise nõustamismeeskonna poolt läbiviidava menetlusega seonduva halduskoormuse vähendamine Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõikes 3 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituse andja (edaspidi kooliväline nõustamismeeskond ) peab soovituse andmisel kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Koolivälise nõustamismeeskonna peamine ülesanne on selgitada välja lapse õppimist takistavad asjaolud ja anda sellest tulenevalt lapsele sobiva haridustee korraldamiseks soovitusi. Reaalsus on see, et kõik erivajadusega lapsed ei vaja tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid, kuid nad vajavad õppekorralduslike soovitusi, et tulla igapäevaselt toime haridusasutuses õppimisega. Eesti h ariduse i nfosüsteemi (EHIS) ja Sotsiaalkindlustusameti i nfosüsteemi (SKAIS) isikustatud andmete analüüs (2021. a) näitab, et vaid kolmandik puudega lastest on samal ajal haridusliku erivajadusega. See tähendab ühtlasi, et suur osa lastest ei vaja haridusvaldkonna toe määramisel mitme valdkonna spetsialisti korduvat hinnangut. Praegune haldusmenetluse kord (vajadus kaasata igakordselt nii haridus-, sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonna spetsialistid), ilma igasuguse erandi võimaluseta, tekitab ebavajalikku halduskoormust kõikides valdkondades ja pikendab lapse ja pere teekonda vajaliku toe saamiseks. Tervishoiusüsteem on hetkel ülekoormuses (COVID-19 ja Ukraina kriisi tõttu) ja eriarstiabi kättesaadavus oli raskendatud juba enne Ukraina kriisi algust ning Ukraina sõjapõgenike laste tulekuga on kasvanud ülekoormus veelgi ning vähenenud on veelgi eriarstiabi kättesaadavus. Sotsiaalteenuste olemasolu ja kättesaadavus ei ole määrava tähtsusega haridusliku erivajadusega lapsele toe määramiseks haridusvaldkonnas. Haridusasutus peab tagama tugiteenused ja abi lapsele vastavalt tema vajadustele. 2021. aastal tegi koolivälise nõustamismeeskond 2319 tõhustatud toe ja 1106 eritoe soovitust. 2021/2022. õppeaastal seisuga kuni 31. märts 2022. a on antud lisaks hariduskorralduslikke soovitusi laste toetamiseks, näiteks muid haridusasutust (ilma tõhustatud ja eritoe) puudutavaid haridusmeetme soovitusi üldhariduskoolile 118 ja koolieelsele lasteasutusele 804. 19. aprilli 2022 seisuga on Eestisse jäänud 11 479 kuni 19 aastast Ukraina last /noort . 20 . aprilli 2022 seisuga on E HI Ses registreeritud 3470 last/noort. Õppetaseme järgi jagunevad lapsed/õppijad järgmiselt : alushariduses 820 (24%), põhihariduses 2402 (69%), gümnaasiumis 151 (4%), kutsehariduses 97 (3%). Eestisse saabunud laste hulgas on ka neid, kes vajavad hariduses tuge ning võimalikult kiiresti riigipoolset soovitust hariduslike meetmete kohta. Arvesse tuleb võtta, et ka vajadus kaasata hindamistesse tõlk i pikendab Ukraina la psi puudutavat h aldusmenetlust . Tõlketeenuste kättesaadavust puudutavad probleemid mõjutavad ka teisi valdkondi. Kõikide juhtumite puhul on oluline koguda lapsest lähtuvalt ainult haridus soovitust mõjutavat infot. Lisaõppe laiendamine Ukrainast saabunud isikutele 2022. aasta kevadel Ukraina haridussüsteemis põhihariduse omandanud noorte üldharidussüsteemis jätkamine Eestis eeldab täiendava ettevalmistusaja kavandamist eeskätt keeleõppeks, vajadusel tasandusõppeks ning keskhariduse tasemel õpinguteks ettevalmistuseks. Õigusruumiga toetatud valikuid välisriigis põhikooli lõpetajale on täna kehtivas regulatsioonis peaasjalikult kolm: asuda õppima gümnaasiumisse, kui on olemas kohased teadmised ja oskused võrdväärseks kandideerimiseks Eesti noortega. Täiendava keeleõppe(aja) saab õppesse asunud noore puhul tagada individuaalse õppekavaga. Juhul, kui teadmised ja oskused ei ole gümnaasiumi tasemel õpingute alustamiseks piisavad, on võimalus asuda uuesti õppima põhikooli 9. klassi, sedapuhku Eesti haridussüsteemis. Eesmärk ei ole sel juhul tingimata põhikooli lõpetamine vastavalt riikliku õppekava nõuetele, kuna õpilasel on põhiharidus omandatud ning juriidilisi takistusi õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel ei ole. Õppe individuaalse korraldusega on võimalik samuti soovitada koolidel keskenduda nii keeleõppele kui vajaduspõhisele tasandusõppele. Õigusruum samal tasemel teistkordset õppimist ei välista. Kutseõppe suuna valijate puhul on esmane lahendus kutsevalikuõpe, mis võimaldab individuaalse õppekavaga katta kõik kolm komponenti: täiendava keeleõppe, vajaduspõhise tasandusõppe kui ka toe õpitee valikuteks. Puuduseks on asjaolu, et õppe läbiviimise õigus on kutseõppeasutustel ning õppe kättesaadavus võrreldes põhikoolivõrgus õppe kättesaadavusega on piiratum. Kõige selgem formaat põhihariduse lõpetanu jaoks oleks põhihariduse järgne, kuid gümnaasiumile eelnev ettevalmistusaeg. Selleks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50 alusel läbiviidav lisaõpe. Nimetatud õpe toetab sama eesmärki, mida Ukraina põhikooli lõpetajate edukaks haridustee jätkamiseks oleme sihiks seadnud: võimaldab täiendava aja keeleõppeks, vajadusel tasandusõppeks ning keskhariduse tasemel õpingute alustamise ettevalmistamiseks. Kuigi formaat oleks paindlik lahendus formaalharidussüsteemis jätkamise ettevalmistuseks, on lisaõppele ligipääs piiratud täna kindla sihtrühmaga, kelle hulka Ukraina sõjapõgenikud ei kuulu. Samuti ei ole gümnaasiumidel ettevalmistavat aastat väljaspool tasemeharidust võimalik täna pakkuda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50) tagatakse lisaõppe võimalus lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe alusel põhikooli lõpetanutele ning põhikooli riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, kellele tulenevalt hariduslikust erivajadusest on vaja pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või tööturule üleminekuks. Seni on seega lisaõppe sihtrühm piirdunud valdavalt haridusliku erivajadusega õppijaga. Probleemi võimendab asjaolu, et Eesti haridussüsteemiga on põhikooli kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis liitunud väiksem osakaal siia sõjapõgenikuna saabunud vanuserühmast. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on Ukraina 8. klassis õppivatest ja siia saabunud õpilastest Eesti haridussüsteemiga liitunud ca 87%, siis põhikooli lõpuklassi vanuseastmes (14-aastased) vaid 71%. Sama trend jätkub 15-aastaste hulgas, kus Eesti haridussüsteemiga liitunuid on vaid 52% saabunud eagrupist ning 17-aastastest on Eesti formaalhariduses hõivatud vaid 12,8%. Lisaõppe võimaluse pakkumine võib soodustada formaalharidusse liikumist, sest ei ole otseselt formaalhariduse osa ning võimaldab paindlikult formaalharidusse sisenemiseks ette valmistuda . Sõnumi selgus sihtrühmale on siin oluliseks eeliseks. Teiste riikide praktika nö lisaõppe või vaheaastaga seoses Vaheaastad on väga levinud praktika ka teistes riikides. Rootsis saavad õpilased, kes ei vasta keskharidusõppesse astumise nõuetele, 2019. aastast täiendada oma teadmisi ja oskusi neljal sissejuhataval õppekaval, mis hõlmavad nt täiendavate ainekursuste läbimist, töökohapõhist õpet või tööpraktikat või ka sissejuhatavat keeleõpet, mida kõige sagedamini rakendatakse sisserändajate puhul. Taanis saavad põhikooli läbinud jätkata enne keskharidusse astumist 10. klassis, et täiendada akadeemilisi oskusi ja jõuda selgusele edasistes valikutes. 10. klassis jätkavad ligi pooled õpilased. Ka Soomes võib põhikooli 9. klassi lõpetanu jätkata 10. klassis. Tegu on põhikooli lisaõppega, et parandada hindeid, tutvuda valikutega, õppida mõnd ainet süvendatult vms. Lisaõpet saab läbida kas põhikooli või rahvaülikoolide ( kansanopisto ) juures. Soomes kolm ettevalmistavat programmi (põhikooli lisaõpe, VALMA ja eelkõige muukeelsetele õppijatele mõeldud üldkeskhariduseks ettevalmistav LUVA) on kavas ühendada uueks üldisemaks TUVA-programmiks ( tutkintokoulutukseen valmentava koulutus - õpinguteks ettevalmistav õpe ), mille läbimisel õppijad saavad jätkata kas kutse- või üldkeskhariduses. Vahe- ja lisa-aastad on juurutatud ka nt Sloveenias ning Hollandis . Eeltoodud näited kinnitavad, et vaheaastate võimaldamine on üks paindlikke haridustasemeid siduvaid lahendusi, mida rakendatakse mitmetes riikides. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, millega muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Kokku on tehtud neli muudatusettepanekut. Punktiga 1 muudetakse seaduse paragrahvi 47 lõike 3 sõnastust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 3 tekstist on välja jäetud sõnad „peab“ ja „kaasama“ ning lisatud on sõnad „kaasab“ ja „vajadusel“, mis lisaks allesjääva tekstina moodustavad järgmise terviku – kooliväline nõustamismeeskond kaasab (pärast muudatuse jõustumist) soovituse andmisel üksnes vajadusel haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Seda vajadust hindab kooliväline nõustamismeeskond kui haldusorgan ise. Menetlusosaliste kohustuslik kaasamine ei ole otstarbekas kahel põhjusel, esmalt kohustab see tegema täiendavaid tegevusi arvestamata konkreetse juhtumi asjaolusid – nt lasteaias lapsel on kõne arengu mahajäämus ja laps vajab logopeedilist tuge, mida saab pakkuda tasandusrühmas. Kui muid probleeme ei kaasne (sotsiaalseid ja tervisest tulenevaid - pere on toetav ja sotsiaalselt iseseisev ning laps on muus osas terve ja igati eakohaselt arenenud) puudub vajadus kaasata tervishoiuvaldkonna spetsialisti menetlusse. Kehtiv sõnastus näeb ette, et kooliväline nõustamismeeskond peab kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid, mis ei ole kõikide juhtumite puhul haldusotsuse tegemiseks vajalik. Teise näitena saab tuua mittestatsionaarse õppe soovituse tegemine, kus samuti on kooliväline nõustamismeeskond kohustatud kaasama kõiki seaduses nimetatud osapooli, isegi juhul, kui vanem ja laps ise soovivad õppevormi muutust ja/või probleemiks on õpetaja või õpetajatega läbisaamine, klassikursuse kordama jäämine, mis tekitab lapsel vanusevahe klassikaaslastega (ning sellest ongi peamiselt tingitud õppevormi muutuse soov) jne. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna kaasamine menetlusse ei muuda soovituse sisulist poolt, kuna statsionaarne õpe või mittestatsionaarne õpe (valik nende vahel) ei ole otseselt seotud tervise või sotsiaalse poolega. Ei ole otstarbekas näha seadusega ette uurimiskohustuse üleliigset reguleerimist, mis annab lähtekohaks kõigile juhtumitele ühesuguse sisendi, kuigi vajadust selleks ei ole ning see võiks olla haldusorgani kaalutluskoht. Kindlasti peavad olemas olema võimalused spetsialiste kaasata, kui see on vajalik ehk, et lähenemine peaks olema juhtumipõhine. Punktiga 2 muudetakse seaduse paragrahvi 49 lõikes 2 sõnastust. Lõikes 2 tekstist, millega sätestatakse eritoe rakendamisega seonduv (ehk, milline on erituge vajavad õpilase vajadus) on jäetud välja sõnad „ lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga“. 70 protsenti eritoe lastest ei vaja haridusasutuses toimetulekuks igapäevaselt sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tuge või mõlemaid, vaid vajavad puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust. Aga ülejäänud 30 protsenti eritoe lastest ei unustata ka ära ning nende vajadusi ei jäeta rahuldamata, kuid selle kohta nähakse seaduses ette eraldi lõike (vt punkti 3, millega täiendatakse seaduse paragrahvi 49 lõikega 2 1 ). Tervishoiusüsteem on hetkel ülekoormatud (COVID-19 kriisi ja Ukraina kriisi tõttu) ja eriarstiabi kättesaadavus oli raskendatud juba enne Ukraina kriisi algust ning Ukraina sõjapõgenike laste tulekuga on kasvanud ülekoormus veelgi ning vähenenud on veelgi eriarstiabi kättesaadavus. Sotsiaalteenuste olemasolu ja kättesaadavus ei ole määrava tähtsusega haridusliku erivajadusega lastele toe määramiseks haridusvaldkonnas. Haridusasutus peab tagama tugiteenused ja abi lapsele vastavalt tema vajadustele. Haldusotsuse tegemisel tuleb lähtuda lapse vajadustest haridusasutuses ja see ei saa sõltuda suuresti tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna tegevustest. Kui lapse paremaks toetamiseks on vajalikud ka sotsiaal- või tervishoiuteenused, kaasatakse vajalikud osapooled. Punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 49 lõikega 2 1 . Nimetatud lõikes sätestatakse järgmist - Lõikes 2 nimetatud pidev tugispetsialisti teenus on vajadusel lõimitud sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga. Täiendus on, nagu normist ka üheselt nähtub, seotud lõike 2 tekstiga ja ühtlasi lõikega 2 seoses tehtud muudatusega (vt punkti 2). Punktiga 4 täiendatakse seadust uue paragrahviga – paragrahv 100 15 , mis näeb üheks õppeaastaks (2022/2023. õppeaasta) ette võimaluse rakendada lisaõpet avaramalt (laiemale sihtrühmale), kui on kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50. Sihtrühm on seaduse tekstis määratletud – selleks on isikud, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse välisriigis ja kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõpet pakutakse kooli pidaja otsusel. Juhul, kui kooli pidaja ei otsusta lisaõpet rakendada, on tal vajalik luua alternatiivseid õppimisvõimalusi. Lisaõppe rakendamise vajadust saab kooli pidaja hinnata piirkonda elama asunud põhihariduse välisriigis omandanud õpilaste arvu, ootuste ja vajaduste põhjal. Lisaõppes osalevatele õpilastele kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. Sarnane säte on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50. Lisaks sellele on paragrahvi 100 15 lõikes 2 tehtud viide põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50 lõigetele 3 ja 4 ehk, et ka välisriigi õppeasutuses eelnevalt põhihariduse omandanud isikutele korraldatud lisaõppe korral kestab see õpe ühe õppeaasta; õppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses jne. Juhendatud õpe koosneb seejuures üldhariduslikust õppest, kutsealasest ettevalmistusest ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamisest. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga. Igale õpilasele koostatakse üleminekuplaan, kus määratakse tema konkreetne õppe sisu ja päevakava. Üleminekuplaani koostamisel arvestatakse õpilase teadmisi ja oskusi, õpilase ning vanema soove ja vajadusi ning kooli võimalusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 50) tagatakse lisaõppe võimalus lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe alusel põhikooli lõpetanutele ning põhikooli riikliku õppekava järgi põhikooli lõpetanutele, kellele tulenevalt hariduslikust erivajadusest on vaja pakkuda täiendavat ettevalmistust ja tuge õppe sujuvaks jätkamiseks või tööturule üleminekuks. Seni on seega lisaõppe sihtrühm piirdunud valdavalt haridusliku erivajadusega õppijaga. Ukraina haridussüsteemis põhihariduse omandanud õpilastel on formaalselt võimalus jätkata oma õpinguid keskharidustasemel ka Eestis. Kuid võrdväärne võimalus konkureerida keskharidustasemel õppesse ei pruugi tagada õppesse vastuvõttu. Mitmel aastal on ka keskmisest kõrgemate vastuvõtueksamite tulemustega Eesti noored jäänud Tallinnas ja Tartus gümnaasiumikohata. Tõenäosus edukaks soorituseks on Ukraina sõjapõgenike puhul madal eeskätt juba eesti keele vähese oskuse tõttu, kuid ka võimalike õpilünkade tõttu põhiainetes. Kui elementaarne suhtluskeel võib kujuneda kiirelt, siis eesti kirjakeele omandamine eeldab süvendatud keeleõpinguid ehk nõuab täiendavat aega. Lisaks käesoleval kevadel sõja tõttu katkenud õpingutele on ka COVID-pandeemia avaldanud mõju Ukraina laste eelmiste õppeaastate õpitulemustele. Seetõttu oleks põhihariduse eelnevalt omandanud õpilaste jaoks lisaõpe üks parimaid lahendusi keskharidustasemel õppeks ettevalmistumiseks. Seda nii lisaõppe eesmärgi, õppe paindliku ja vajaduspõhise sisu kui korraldusformaadi tõttu. Lisaõppega analoogne võimalus on kutsevalikuõpe. Kutsevalikuõppe formaat võimaldab samuti täiendavat aega nii keeleõppeks, tasandusõppeks kui tuge edasise õpitee valikuks. Paraku ei ole kutsevalikuõpet võimalik läbi viia üldhariduskoolil, sest tegemist on õiguslikult kutseõppe tasemeõppega. Kuigi ka kutsevalikuõppes on võimalik sihipäraselt valmistuda õpinguteks gümnaasiumis, on senised lõpetajad valdavalt siirdunud kutsekeskharidusõppesse. Lisaõppe kättesaadavus põhikoolide kaudu omab eelist tänu tihedale koolivõrgule. Sihtrühma vajadustest tulenevalt oleks soovitav ajutiselt laiendada lisaõppe korraldamise õigust ka gümnaasiumidele. Viimasel juhul oleks fookus selgelt juba teadmiste ja oskuste täiendamisel, mida õpet läbiviiv gümnaasium oma vastuvõtuprotsessis tähtsustab. Samuti avaneks gümnaasiumil võimalus pakkuda lisaõppes osalust üksikutes ainetes keskhariduse tasemel, mis looks selgema arusaama edasisest õpiteest. Noored, kes pole valmis ka kutse- või üldkeskhariduse vahel valima ning vajaksid täiendavat tuge ja aega otsuste tegemiseks, saaksid lisaõppe näol nö vaheaasta, kus nad ei ole seotud konkreetse õppekava läbimisega, vaid õpe lähtub vajaduspõhiselt koostatud individuaalsetest üleminekuplaanidest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1 Halduskoormuse vähendamine koolivälise nõustamismeeskonna töös soovituse andmise menetluses Mõju sihtrühm 1: õpilased (ja nende vanemad), kelle suhtes kooliväline nõustamismeeskond soovitust on andmas Sellesse sihtrühma kuuluvad kõik õpilased (ja nende vanemad), kelle suhtes kooliväline nõustamismeeskond soovitusi on andmas, alates seaduse muudatuse jõustumisest. Perioodil 2018 – 2020 oli koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtud soovituste arv aasta kohta üle 4000. Lisaks on aastas ca 8000 õppenõustamist. Õppenõustamine on tihti osa läbiviidavast haldusmenetlusest (menetlustoiming), mille käigus selgitatakse välja lapse õppimise ja käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Seejärel nõustatakse last ümbritsevaid täiskasvanuid, kuidas lapse arengut ja toimetulekut toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. Kui õppenõustamise käigus selgub, et lapsele sobiva haridustee korraldamiseks on vaja soovitust tavapärasest õppest erineva õppekorralduse rakendamiseks (nt lasteaias sobitus- või erirühma määramiseks, koolimineku edasilükkamiseks, koolis lihtsustatud õppe rakendamiseks jne), siis sellise otsuse teeb lapsevanema taotluse alusel Rajaleidja tugispetsialistidest koosväline nõustamismeeskond. Veidi üle poole juhtumitest ehk Rajaleidjasse pöördunud isikutest vajavad vaid õppenõustamist või hindamist, kuid koolivälise nõustamismeeskonna kaasamine spetsiifilisteks õppekorralduslike soovituste saamiseks vajalik ei ole. Lisaks senistele koolivälise nõustamismeeskonna poolt tehtud soovitustele tuleb arvestada Ukrainast saabunud sõjapõgenikest lastega, keda on 20 . aprilli 2022. a seisuga registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis õppijatena 3470 . H etkel võimaldatakse Ukrainast saabunud lastel ja noortel haridustee jätkamist lähiaja ja pika plaani alusel. Lähiaja plaani puhul ei ole selget ootust, et õpilane jätkab püsivalt õpinguid Eestis, kuid selleks luuakse eeldused. Pika plaani eesmärk on lõimida laps tavaõppesse. Täna ei ole ilmselgelt kõik lapsed veel registreeritud Eesti hariduse infosüsteemi ehk, et õpilaste arv on igal juhul kasvav. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 3 kohaselt peab kooliväline nõustamismeeskond soovituste andmisel (õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks) kaasama haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid. Nimetatud spetsialistide kaasamine ei ole aga alati otstarbekas mitmel põhjusel. Nt konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole vastava valdkonna spetsialisti kaasamine ja temapoolne hinnang (juhtumi lahendamiseks soovituse andmise läbi) vajalik. Kehtiv regulatsioon, kus kaasatakse juhtumi lahendamisse ilma põhjendatud vajaduseta spetsialiste, kuna seadus seda nõuab, on toonud kaasa olukorra, kus koormatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda, analüüsimata, kas see taotluse lahendamiseks vajalikuks osutub. See viib olukorrani, kus haldusorgan korjab infot info korjamise eesmärgil, samal ajal koormates menetlusosalisi toimingute sooritamise ja dokumentide väljastamisega, mille sisuline väärtus on otsuse tegemisel väheoluline (nt perearsti tõend, et laps on terve ja normaalse kaaluga, ei muuda logopeedi otsust tasandusrühma vajalikkusest). Kliendi vaates pikeneb selle võrra haldusmenetlus. Seega on haldusorgani menetlemise võime pärsitud ebavajalike kaasamiskohustuste täitmise tõttu. Seaduse eelnõuga pakutakse välja lahendus, kus seaduses nimetatud valdkonna spetsialistide kaasamine on vajaduspõhine. Vajadust hindab haldusmenetluse läbiviija lähtuvalt juhtumi asjaoludest (sh lapse vajadustest). Kui spetsialisti kaasamine on vajalik, siis spetsialist haldusmenetlusse ka kaasatakse. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Kõigi potentsiaalsete soovituste saajate (laps/vanem) jaoks lüheneb koolivälise nõustamismeeskonna poolt läbiviidav haldusmenetlus (soovituse andmise menetlus). Väheneb ebaolulise informatsiooni korjamine ja tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koormus ebaolulist infot väljastada. Mõju avaldamise sagedus ei ole küll tihe, kuna soovituse saab laps enamasti üks või veidi enam kordi õppimise jooksul, aga samas puudutab muudatus mitme erineva spetsialisti kaasamist. Mis tähendab, et võib kaduda vajadus (kui haldusmenetluse läbiviija on nii otsustanud) pöörduda ühe soovituse andmise menetluse jooksul mitme erineva spetsialisti poole (nt nii haridus-, sotsiaal- kui ka tervishoiuvaldkonna spetsialisti poole). Ebasoovitav mõju võib kaasneda siis, kui mingi spetsialisti kaasamine võiks olla vajalik, kuid teda ei kaasata (haldusmenetluse läbiviija on hinnanud, et see pole vajalik) ning seetõttu jääb lapse vajaduste hindamise ühe spetsialisti poolt ära. Arvestades, et koolivälise nõustamismeeskonna liikmed on pikaajalise ja suure kogemusega (lahendades ühe õppeaasta jooksul väga palju väga erinevaid juhtumeid), siis on neil oskus hinnata seaduses nimetatud spetsialisti kaasamise vajalikkust. Seega on tegemist vähetõenäolise riskiga. Haldusmenetluse põhimõtted on reguleeritud haldusorgani sisekordades. R iskide maandamiseks valmib haldusorganis tööprotsessi kirjeldus, millistel juhtudel tuleb lapse parima võimaliku toetamise huvides kaasata erinevad valdkonnad (sh. sotsiaal-ja tervishoid). Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: Mõju õpilastele/vanematele võib pidada keskmiseks ning seda seetõttu, et menetlus kindlasti kiireneb iga üksiku juhtumi lahendamiseks. Ebasoovitavate mõjude võimalikkus on väike. Mõju sihtrühm 2: koolivälised nõustamismeeskonnad Koolivälised nõustamismeeskonnad on Haridus- ja Noorteameti juures tegutsevad koolivälised nõustamismeeskonnad, mis korraldavad soovituste andmisi õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Konkreetsed koolivälised nõustamismeeskonnad moodustuvad lähtudes pöördumise põhjustest ja lapse vajadustest. Eelnõu vastuvõtmisel suureneb haldusorgani vastutus, kuna haldusorganil tekib kaalutlusõigus, keda menetlusse kaasata ja millist täiendavat informatsiooni vaja on. Teisalt aitab see vähendada mitteolulise informatsiooni kogumist koolivälise nõustamismeeskonna poolt, mis omakorda aitab vähendada hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt kohustuslike kaasatavate institutsioonide töökoormust. Mõjuvaldkond: mõju riigiasutuse töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele, mõju riigieelarvele Haldusorgani kaalutluse tulemusena muutub teabe/informatsiooni küsimine oluliselt lapsekesksemaks ning vajaduspõhiseks. See aitab paljudel osapooltel hoida aega kokku tegevuste pealt, mille puhul on ajalise ja haridusliku ressursi kulutamine küsitav või vähese väärtusega. Muudatuste tulemusel suureneb koolivälise nõustamismeeskonna menetlusvõimekus, kuna ebaolulisi kaasamisi pole vaja teha, vabaneb aeg selle arvelt. Sama aja jooksul lahendatakse rohkem menetlusi, lapsed saavad kiiremini vajaliku toe. Suureneb haldusorgani menetlusvõimekus. Mõju riigieelarvele on positiivne, sest teiste valdkondade halduskoormus väheneb. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus on suur, kuna juhtumeid, kus puudub vajadus kaasata seaduses nimetatud valdkondade spetsialiste, on palju. Kuid see sõltub konkreetsete kooliväliste nõustamismeeskondade jaoks ikkagi sellest, kui palju on neid juhtumeid, kus ei ole vajalik kaasata seaduses nimetatud valdkondade spetsialiste. Kui neid juhtumeid on pigem rohkem, siis on ka mõju ulatus suurem. Kui neid juhtumeid on pigem vähem, siis on ka mõju ulatus väiksem. Mõju avaldumise sagedus on tihe – ehk igakordselt, kui esineb mõni juhtum, kus haldusorgan tuvastab, et seaduses nimetatud valdkonna spetsialistide kaasamine on ebavajalik ning juhtumi saab lahendada ilma nendeta või ilma mõne konkreetse spetsialistita (nt kaasatakse haridusvaldkonna spetsialist, kuid ei kaasata sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialisti). Ebasoovitavad mõjud haldusorgani jaoks puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Mõju haldusorganile on keskmine. Muudatusega ei kaasne haldusorgani jaoks küll töökoormuse vähenemist, mis tuleneks juhtumite vähenemisest, kuid kaasneb see, et teabe/informatsiooni kogumine muutub vajaduspõhiseks, mitte ei ole kohustuspõhine. See suurendab koolivälise nõustamismeeskonna vastutust, kuid läbi kaalutlusõiguse suurenemise võimaldab juhtumi menetluse läbiviimist ja teabe korjamist planeerida täpsemalt, mis vähendab teiste institutsioonide töökoormust ning vähendab ka mittevajaliku teabe ootamiseks ja läbitöötamiseks kuluvat aega. Mõju sihtrühm 3: üldhariduskoolid ja koolieelsed lasteasutused Üldhariduskoole on Eestis üle 500 ja koolieelseid lasteasutusi on 599. Mõjuvaldkond: sotsiaalsed mõjud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 48 lõike 1 kohaselt rakendab kool koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohaselt ja vanema kirjalikul nõusolekul õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest. Ehk, et nimetatu rakendamiseks on koolivälise nõustamismeeskonna soovitus vajalik. Olukorras, kus vanem on taotluse koolivälisele nõustamismeeskonnale esitanud (soovituse saamiseks lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks), kuid kooliväline nõustamismeeskond seda pikaajaliselt menetleb, ei saa ka kool last lapsele vajalikul määral toetada ja abistada (kuna soovitust ei ole veel antud). Seetõttu on menetluse kiirendamine kindlasti ka kooli huvides. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud Igal üldhariduskoolil ühe õppeaasta jooksul kindlasti kokkupuudet koolivälise nõustamismeeskonna poolt läbiviidava haldusmenetlusega ei ole. Seetõttu mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus sellele sihtrühmale on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina saab välja tuua selle, et kui menetlus kiireneb ja juhtum saab seetõttu kiiremini lahenduse, siis väheneb kooli ettevalmistusaeg soovituse rakendamiseks (otsuse täitmisele pööramine sõltub veel ka vanema nõusolekust), kuna kool on üldiselt menetlusse kaasatud. Arvestades seda, et üldhariduskoolidel on kohustus tagada vajaduse olemasolul eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõige 2) ja üldise toe pakkumine (vt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõige 5), siis on koolide kohustus õpilasi aidata üsna märkimisväärne. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3: Mõju koolile on keskmine. Kool saab tänu muudatusele hakata õpilast abistama ja toetama vastavalt tema vajadusele kiiremini, kui seni. 6.2. Halduskoormuse vähendamine kooli töös eritoe rakendamisel Mõju sihtrühm 1: õpilane Sellesse sihtrühma kuuluvad need õpilased, kes saavad erituge ja kellel on vajadus saada pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga. Seega on sihtrühm äärmiselt väike. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõikes 2 kirjeldatakse vajadusi, mis esinevad õpilasel, kes saab tavapäraselt erituge. Üheks selliseks vajaduseks on pidev tugispetsialisti de teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga. Tegelikkuses ei vaja 70 protsenti erituge saavatest õpilastest haridusasutuses toimetulekuks igapäevaselt või pidevalt sotsiaal- või tervishoiuteenuste tuge, vaid vajavad puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust. Seega on seaduses sätestatud teenuse vajadus ca 30 protsendil erituge saavatest õpilastest. Arvestades tervisesüsteemi ülekoormust ja eriarstiabi vähest kättesaadavust, on otstarbekas, et teenust rakendatakse neile, kellel on selle teenuse vajadus. Seetõttu on tugispetsialistide teenus lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega erituge saavale õpilasele edaspidi vajaduspõhine. Vajadus lähtub konkreetsest juhtumist/konkreetsest lapsest. Seda vajadust on saanud eelnevalt hinnata kooliväline nõustamismeeskond ning reaalajas ka edasiulatuvalt kool. Kui õpilasel on vajadus saada tugispetsialistide teenus lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega, siis seda ta saab aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lõiget 2 1 . Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus õpilase jaoks on väike. Vajaduspõhiselt saab õpilane endiselt talle vajaliku teenuse. Ebasoovitav mõju võib kaasneda siis, kui seda vajadust ei osata mingil põhjusel hinnata. See tõenäosus on siiski äärmiselt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: Muudatuse mõju olulisus sihtrühmale 1 on väike. Mõju sihtrühm 2: koolid ja sotsiaal- ja/või tervishoiuteenuste tagajad Üldhariduskoole on Eestis üle 500. Erituge on saavate laste osakaal õpilaste koguarvust on 2.5% . Mõjuvaldkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele, mõju riigieelarvele Koolivälise nõustamismeeskonna halduskoormus väheneb, kuna ca 70 protsendile õpilastest pole pärast muudatuse jõustumist enam vaja pidevat tugispetsialistide teenust tagada tingimata lõimituna sotsiaal- ja/või tervishoiuteenustega, vaid saab tagada lihtsalt pideva tugispetsialistide teenuse, mis vastab nende õpilaste vajadustele. Teenuse lõimitus sotsiaal ja/või tervishoiuteenustega tagatakse neile õpilastele, kellel on selle järele vajadus. See avaldab mõju isegi enam vastavatele sotsiaal- ja/või tervishoiuteenuste tagajatele, kuna võimaldab neil osaliselt ressurssi vabastada neile, kellel tõepoolest vastav vajadus esineb. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud Mõju ulatus on ilmselt väike, kuna neid koole on vähe ning me räägime pigem väikesest õpilaste hulgast ning neist 30 protsendile on ka edaspidi teenuse tagamine lõimituna vajalik. Mõju avaldumise sagedus on ka väike, kuna ühel koolil on tõenäoliselt kokkupuude muudatuse mõjuga harv. Spetsiaalselt haridusliku erivajadusega õpilastele loodud koolis on aga kokkupuude tõenäoliselt suur. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Mõju on oluline, kuid tegemist on positiivse mõjuga, mis võimaldab olemasolevat ressurssi mõistlikumalt ja vajaduspõhisemalt kasutada. 6.3. Lisaõppe rakendamise laiendamine Mõju sihtrühm 1: peamiselt Ukraina haridussüsteemis põhihariduse omandanud isikud 13. aprilli 2022. a seisuga on Eesti hariduse infosüsteemis kokku registreeritud 2982 Ukrainast saabunud last/õpilast. Õppetaseme järgi jagunevad õpilased järgmiselt: alushariduses 644 (23%) , põhihariduses 2078 (70%), gümnaasiumis 141 (5%), kutsehariduses 89 (3%). Vastavalt siia saabunud sõjapõgenike arvule on formaalharidussüsteemiga liitujate arv kasvamas igapäevaselt. 11. aprilli 2022. a seisuga oli põhikooli kolmandas kooliastmes kokku õppimas 523 õpilast (igapäevaselt muutuv arv), kellest proportsionaalselt 9. klassi lõpetajaid 1/3. Põhikooli viimase klassi vanuserühma kuuluvatest õpilastest on aga Eesti haridussüsteemiga liitujaid ca 50%, 16-aastaseid alla 30% ja 17-aastaseid orienteeruvalt 13%. Seega on süvenenud probleem formaalhariduse jätkamise osas eeskätt põhikooli lõpus ning gümnaasiumiõpingute alguses. Orienteeruv sihtrühma suurus, kelle jaoks täiendav aeg lisaõppes võimaldaks haridussüsteemis jätkata, hõlmab potentsiaalselt ca 1000 õpilast. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Lisaõppe sihtrühma ajutise laiendamisega toetatakse sõjapõgenikena riigis viibivate isikute võrdväärset õigust haridusele. Hõlmatus formaalharidusega tagab Ukrainast saabuvatele lastele võimaluse turvaliseks õppeks: ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele, mis kaasneb õpilase staatusega, sh koolitoit, huvitegevus ja tugiteenused. Olukorras, kus paljud sõjapõgenikest lapsevanemad ei oma püsivat sissetulekut ning on sõltuvad sotsiaalteenustest, leevendab haridussüsteemiga liitumine laste NEET-staatusesse langemist. Oluline on seejuures asjaolu, et lisaõpe ei eelda jätkamist järgmisel haridustasemel ega välista õpingute jätkamist distantsõppes Ukraina koolides. Seega võib antud lahendus sobida ka peredele, kes põhimõtteliselt ei näe enda tulevikku Eestiga seonduvalt ning on seni hoidunud haridussüsteemiga liitumisest eeskätt sel põhjusel. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus on mõõdukas. Seda eeskätt põhjusel, et lisaõppesse asumine on üks võimalik alternatiiv põhikoolijärgseteks valikuteks. Samas kaasneks noorte otse tööturule siirdumisega risk madala kvalifikatsiooniga tööjõu kasvuks Ukraina noorte sihtrühmas, mis omakorda evib suurt sotsiaalmajanduslikku riski nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Erialase kvalifikatsioonita ja Eesti kontekstis koolikohustuseas noored saavad rakenduda tööturul valdavalt lihttööl ning haridussüsteemi tagasipöördumine võib muutuda keeruliseks. Ukrainas põhikooli lõpetanud on 6-aastaselt alanud koolikohustuse tõttu nooremad kui Eestis põhikooli lõpetajad. Samuti on Ukrainas kohustuslik keskharidus, mistõttu perede valmisolek laste siirdumiseks tööturule peale põhikooli on madal. Veel üheks alternatiiviks on hõivatus noorsootööga, kuid sel juhul puuduvad formaalhariduses tagatavad sotsiaalsed garantiid. Teenusega hõivatus võib jääda ajutiseks ning juhuslikuks. Haridussüsteemiga mittehõivatud noorte puhul kasvab ka risk kuritegevuseks. Ebasoovitavad mõjud lisaõppes rakendumisele puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: Kokkuvõtlikult on lisaõppega hõivatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale positiivne ning ebasoovitav mõju puudub. Tegemist on ühe selge alternatiiviga madala kvalifikatsiooniga Ukraina noorte arvu kasvuks Eestis. Mõjuvaldkond: regionaalareng ja kohaliku omavalitsuse tasand Ukraina kriisi lahendamise põhikese on kohalike omavalitsuste õlul. Mitmel juhul on sõjapõgenike majutumise/ajutise elukoha valik tõmbekeskustest väljapoole toonud kaasa positiivsed mõjud piirkonna koolivõrgus ning tööhõivemäärades. Lisaõppe rakendamine eeldab kooli pidaja (üldjuhul kohaliku omavalitsuse) otsust põhihariduse omandanud sihtrühmale täiendava õppimisvõimaluse loomiseks oma piirkonnas. Juhul, kui põhihariduse omandanud noor ei ole valmis keskhariduse tasemel õpinguid jätkama (puuduvad vastavad teadmised ja oskused) ning puudub ka soov põhihariduse õpingutega liitumiseks, on põhikoolijärgne ja keskhariduse-eelne täiendava õppimisvõimaluse loomine kohalikule omavalitsusele asjakohane valik sihtrühma eesmärgipäraseks hõivamiseks. Võimaluse loomata jätmine võib luua soodsa pinnase sihtrühma NEET (ei hariduses ega tööhõives) tekkeks Ukraina noorte hulgas. Ajutine lisaõppe võimaluse loomine nii põhikooli kui gümnaasiumi juures on võimalik ka hea põhikoolivõrgu kaetuse tõttu üle Eesti. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatust ja sagedust võib hinnata mõõdukaks. Mõju mõõdukuse tingib sihtrühma piiritletud hulk ning alternatiivide (kuigi mitte tõhusate) olemasolu õpilaste jaoks. Olulised ebasoovitavad mõjud puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 1: Regionaalarengule on mõõdukas positiivne mõju, sest väljaspool tõmbekeskusi võivad piirkonnad sõjapõgenike toel tõhusamalt rakendada senist koolivõrku, kus seni täitmata õppekohti. Mõju sihtrühm 2: põhikoolid ja gümnaasiumid Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Põhikoolid ja gümnaasiumid täidavad lisaõppe võimaluste pakkumisel nii kohaliku omavalitsuse seadusega koolidele pandud ülesannet piirkonnas elavatele koolikohustuseas noortele haridusvõimaluse loomiseks. Õppimisvõimaluse pakkumisega luuakse selgelt riskirühma kuuluvatele isikutele võrdväärsemad võimalused formaalharidusele ligipääsuks. Samuti saab haridussüsteemi toel lisaõppega tagada piirkonna noorte tervise seire kooli tervishoiuteenuse osutamisega ja ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamisega. Vähem tähtis pole koolitoidu ja huvitegevuse tagamine kooli kaudu, mis maandab riske juhul, kui peres veel täiskasvanu tööhõives pole. Kooli tasandil loob Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine soodsa pinnase kaasava hariduse põhimõtete edukaks rakendamiseks ning toetab võimalust näidata tegudega erinevate kultuuride väärtustamist koolikeskkonnas. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus on mõõdukas ja positiivne, ebasoovitav mõju vähene või puudub. Mõju avaldub tõenäoliselt piirkondades, kus on enim põhikooli lõpetajaid või aasta-kaks varem lõpetanuid, kes ei ole seni formaalharidussüsteemiga Eestis liitunud. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Mõju on mõõdukas ja positiivne. Mõjuvaldkond: regionaalareng ja kohaliku omavalitsuse tasand Nii põhikoolide kui gümnaasiumide jaoks on lisaõppe rakendamine täiendav võimalus piirkonda saabunud noorte õppega hõivatuse tagamiseks. Mitmete koolide jaoks võib lisanduvate õpilaste arv edasi lükata plaane kooli või õppekoha sulgemisest. Samas annab gümnaasiumi juurde lisaõpperühma loomine ka piirkonna gümnaasiumidele võimaluse paremini prognoosida järgmisel sügisel õpinguid alustava sihtrühma vajadusi ning valmistada ette tasemeõppeks. Kohalike omavalitsuste jaoks on lisaõppe meetme ulatuslikum rakendamine paindlike õpiteede üks võimalik mudel, mis toetab ka pikaajalisemate rakendusmudelite väljatöötamist uussisserändajate sihtrühmale. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on mõõdukas, aga positiivne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on vähene või puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 2: Mõju on mõõdukas ja positiivne. Mõju sihtrühm 3: kohalikud omavalitsused Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Lisaõppe rakendamine kohaliku omavalitsuse piirkonnas vähendab oluliselt riske, mis võivad kaasneda noorte haridussüsteemist eemalejäämist. Lisaõppe paindlik rakendamisvõimalus nii põhikoolide kui gümnaasiumide juures võimaldab võtta arvesse kohalikke ressursse ja piirkonna eripära (nt tugisüsteemi olemasolu põhikoolis või gümnaasiumis, õpetajate koormused, vabad koolikohad erinevates piirkonna haridusasutustes jne). Kohalikul omavalitsusel võib olla keeruline pakkuda sihtrühmale sobivaid alternatiive tööhõives või ka noorsootöös, kuigi lisaõppes osalemine ei välista otseselt kumbagi alternatiivi. Samuti võib piirkonda elukoha saanud pere soovida tagada laste haridustee jätkumise Ukrainas. Pere soovidele vastutulekuks ning samas piirkonda saabunud noorte eesmärgipäraseks tegevusega hõivamiseks on lisaõppe võimaldamine sisukas valikuvõimalus. Kohaliku omavalitsuse peamine ülesanne seisneb põhihariduse omandanud noorte NEET staatuse ennetamises välistamaks hiljem tekkida võivat sotsiaalset koormust. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on mõõdukas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk vähene või puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3: Mõju on mõõdukas. Mõjuvaldkond: regionaalareng ja kohaliku omavalitsuse tasand Regionaalarengu väljakutseks on kohaliku omavalitsuse kui sihtrühma kontekstis õppekohtade täiendava loomise tarvidus lühemas ja pikemas perspektiivis ning vajaduste proportsionaalne mõistlikkus. Piirkondades nagu Tallinn või Tartu, kus sõjapõgenike hulk on väga suur, võib ka Ukraina põhikooli lõpetajaid olla võrreldes teiste Eesti piirkondadega enam. Õppimisvõimaluste täiendav loomine aga ka põhihariduse lõpetanud noorele on kulutõhusam kui rakenduseta noorte eesmärgipärane hõivamine peale NEET staatusesse sattumist. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ning ebasoovitavad mõjud: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on mõõdukas, ebasoovitavad mõjud on vähesed või puuduvad. Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale 3: Mõju on mõõdukas. 7. S eaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu vastuvõtmisel kaasnevad kulud õpilaste lisaõppesse vastuvõtmisega. Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul on Vabariigi Valitsus otsustanud juba eraldada Ukraina kriisis täiendavat toetust vastavalt Eesti hariduse infosüsteemi kannetele („Uussisserändaja (UA)“) kuni 31. detsembrini 2022. a. iga üldhariduskooliga liitunud õpilase kohta. 10. novembri 2022. a seisuga Eesti hariduse infosüsteemi kantud õpilaste õppekoha rahastamine järgneval kalendriaastal tagatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 82. 8. Rakendusaktid Seaduse muudatuste puhul ei ole eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte ega neid muuta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu kooskõlastati selle kiireloomulisuse tõttu ministeeriumitega mitteametlikus korras. Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Kooskõlastamiseks: 21.04.2022 nr 8-1/22/1878 Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust hiljemalt 26. aprilliks 2022. a, kuna eelnõu on plaanis esitada Vabariigi Valitsuse 28. aprilli 2022. a istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisa: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Õpetajate Liit Eesti Haridustöötajate Liit MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Lastevanemate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Eesti Logopeedi Ühing Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Indrek Kilk 735 0144 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 21 .04.2022 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 47 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soovituse andja (edaspidi kooliväline nõustamismeeskond ) kaasab soovituse andmisel vajadusel haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid.“; 2) paragrahvi 49 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab: 1) puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust; 2) osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.“; 3) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Lõikes 2 nimetatud pidev tugispetsialisti teenus on vajadusel lõimitud sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga.“; 4 ) seadust täiendatakse paragrahviga 100 15 järgmises sõnastuses: „ § 100 15 . Lisaõppe kohaldamine 2022/2023. õppeaastaks (1) 2022/2023. õppeaastal võib kooli pidaja otsusel põhikoolis või gümnaasiumis pakkuda lisaõpet. Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse välisriigis ja kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. Lisaõppes osalevatele õpilastele kohaldatakse õigusaktides statsionaarses õppes põhiharidust omandavate õpilaste kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. (2) Lisaõppe kohaldamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 50 lõigetes 3 ja 4 sätestatust. “. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0470 - Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.04.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/49cc62b6-e4f3-4554-b9f1-3e6d09a362e6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/49cc62b6-e4f3-4554-b9f1-3e6d09a362e6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main