Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 30.01.2020, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: Ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19274000145 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 18.07.2019 Lääne prefektuuris on 18.07.2019 alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 19274000145 KarS § 422 lg 1 tunnustel selles, et 18.07.2019 kella 14.25 ajal juhtis XXX mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX, liikudes Saare maakonnas Saaremaa vallas mööda XXX mnt poole ning põrkas ristmikul kokku mööda XXX mnt-d eesõigusega teel liikunud mootorsõidukiga Kawasaki XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX. XXX, lähenedes mööda kõrvalteed Saare maakonnas XXX vallas XXX mnt ristmikule, pidi olema hoolikas ja ettevaatlik ning vältima ohtu ja kahju tekitamist; pidi andma teed juhile, kes liigub ristmikul mööda eesõigusega teed; pidi kinni pidama „peatu ja anna teed“ nõuetest. XXX jättis need liiklusseadusest (edaspidi LS) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. XXX juhtis 18.07.2019 kella 14.25 ajal mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga 3XXX, millega liikus Saare maakonnas XXX vallas mööda kõrvalteed s.o XXX mnt poole. Jõudes XXX mnt äärde ristmikule, nägi XXX küll vasakult lähenevat mootorratturit, kuid ei olnud ristmiku ületamisel sellegipoolest piisavalt hoolikas ega ettevaatlik. XXX hindas eesõigusega teed mööda läheneva mootorratturi kaugust valesti, mistõttu ei järginud liiklusmärgi „peatu ja anna teed“ nõudeid ning asus kõrvalteelt ristmikku ületama veendumata selle piisavas ohutuses. Selle tulemuse sõitis XXX ristmikule välja ning ette mööda eesõigusega teed liikuvale mootorsõidukile Kawasaki XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis XXX. Mootorsõiduki Kawasaki juht XXX üritas pidurdamisega liiklusõnnetust vältida, kuid kuna kõrvalteelt eesõigusega teele ette sõitmine oli toimunud ootamatult, siis tal ei õnnestunud liiklusõnnetust vältida ja ta sõitis mootorsõidukile Peugeot Partner tagumisse vasakusse külge sisse, paiskudes liiklusõnnetuse tagajärjel asfaldile, saades raskeid tervisekahjustusi. Arvestades kogutud tõendeid, siis kvalifitseeriti kriminaalmenetlus ümber KarS § 423 lg 1 järgi. Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur järgmistel asjaoludel: XXX on 87-aastane pensionär. Juhtimisõiguse on XXX saanud 1968 s.t ta on olnud õiguskuulekas juht üle 50 aasta, mis tõendab, et antud juhtum on erandlik. XXX pole kunagi varem ühtegi väärtegu ega kuritegu toime pannud ehk ta on täiesti karistamata isik läbi oma elu. XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud ennast täielikult süüdi ning juhtunut kahetsenud. Ta on läbi kriminaaltoimiku esitanud kannatanule avalduse, millest nähtub, et ta kahetseb puhtsüdamlikult ning elab toimunut ka ise läbi ehk prokuröri hinnangul on XXX kahetsus siiras. Sellises eas kahtlustatava kohtu ette saatmine ei ole mõistlik ega põhjendatud, arvestades stressi, mida kohtupidamine eakale inimesele tekitab. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel s.t oportuniteediga. Käesolev liiklusõnnetus on tekkemehhanismi järgi kerge – õnnetuse põhjuseks oli XXX tähelepanematus, mis ei olnud põhjustatud joobeseisundist, väsimusseisundist ega kiiruse ületamisest. Liiklusõnnetuse peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et XXX ei jälginud piisavalt tähelepanelikult ristmikule lähenevat mootorratast ning arvestas tema lähenemise kiirust valesti, mistõttu sõitis mootorratturile ette. Kannatanu vigastused olid küll eluohtlikud, kuid käesolevaks ajaks on kannatanu seisund oluliselt paranenud. Liikluskindlustus on kannatanule hüvitanud kõik kahjud ning kannatanu ei soovi kriminaalmenetluses kahjunõuet esitada. Kannatanu on edastanud ka seisukoha, et on nõus kriminaalmenetluse lõpetama oportuniteediga s.t ilma kohtuotsuseta. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXX on küll liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks saatma kohtumenetlusse. XXX oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ei ületanud kiirust, õnnetuse tekkemehhanism oli kerge. XXX näol on tegemist eaka meesterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ilma kohtuliku karistuseta. XXX ei ole varasemalt toime pannud liikluskuritegusid, tegemist on liiklusõnnetusega selle sõna õiges tähenduses (kogemata juhtunud liiklussituatsiooniga, mis päädis tahtmatult kannatanule raske kehavigastuse tekitamisega), kus on palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis käesoleva liiklusõnnetuse puhul on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt. Seega puudub antud kriminaalasja suhtes avalik huvi kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks ning kohaldada võib kriminaalmenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. XXX on pensionär, kelle sissetulek tuleb ainult pensionist. Tema igakuine pension oli 2018 aastal 414.75 eurot (MTA andmed). Seega ei ole XXX rahaline seis ja toimetulek eriti hea, mistõttu leiab prokurör, et XXX ei ole võimalik määrata suuri rahalisi kohustusi ning on võimalik kohustused määrata alla alammäära. Kohtudes XXX, siis selgus, et tulenevalt tema east, ei ole tema tervislik seisund väga hea ning ta liigub vaevaliselt (prokuratuuri tuli valla sotsiaaltöötaja abiga) ning ka kuuleb halvasti. Seega ei ole mõeldav ka üldkasuliku töö tegemine. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19274000145 menetlus. 2. XXX kohustused: - maksma riigituludesse 100 eurot. Tähtajaks määrata 30.07.2020. - tasuda kriminaalmenetluse kulud 227.28 eurot. Tähtajaks määrata 30.07.2020. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: 227.28 eurot (vt punkt 2). 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale XXX, kannatanule XXX ja tema esindajale XXX. 8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus edastatakse ka Eesti Haigekassale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei 2  valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Rainer Amur Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: ___________________________________________ (nimi ja allkiri) Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ________________________________ (kuupäev ja allkiri) Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. ________________________ (tõlgi nimi ja allkiri) NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel. Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Eesti Haigekassal õigus välja nõuda haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised. 3