Lääne Ringkonnaprokuratuur · 13. veebruar 2020
- Viit
- LÄRP-0/20/271
- Registreeritud
- 13. veebruar 2020
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÄRP-0/2020
- Vastutaja
- Pille Juhkov (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Pärnu osakond Pärnumaa prokurörid)
Sisu (failidest)
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht: 29.01.2019. a, Pärnus
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov
Kriminaalasja number: 19267001028
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 19267001028, milles alustati
menetlust 01.12.2019. a KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et 01.12.2019.a. kella 16.00
paiku tungis XXX Pärnus XXX 4 eramu teisel korrusel kallale oma elukaaslasele XXX, lüües
kannatanut rusikaga ühel korral näopiirkonda ning haaras kinni kaelast ja pigistas, millise
kehalise väärkohtlemisega tekitas oma elukaaslasele füüsilist valu.
Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et XXX ning XXX on elukaaslased olnud ca 5 aastat.
01.12.2019 tarvitasid XXX, tema sõber XXX ning XXX ühiselt alkoholi. Sõber XXX lahkus
kella 14.30 ajal ning peale seda läks XXX magama. Üles tõustes soovis ta suitsu ning antud
teemal tekkis konflikt elukaasase XXX. XXX lõi konflikti käigus elukaaslasele rusikaga ühel
korral näopiirkonda põsesarna pihta, samuti haaras kõrist ja pigistas. XXX tundis antud
tegevuse tagajärjel valu.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada
ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb
karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille
eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX tunnistas
ennast temale esitatud kahtlustuses süüdi osaliselt, selgitades, et XXX rusikaga ta löönud ei ole,
samas tunnistas, et võttis kannatanul kinni kõrist ja pigistas. XXX ütluste kohaselt soovis ta
naist endast lihtsalt eemale tõugata.
Kannatanu XXX ütlustest nähtub, et tal tekkis 01.12.2019 oma elukaaslasega tüli, mille käigus
viimane lõi teda rusikaga ühel korral põsesarna piirkonda ning haaras kõrist ja pigistas. Peale
löömist helistas ta ka koheselt abi saamiseks ka häirekeskusesse. Käesolevas ajaks on ta aga
oma elukaaslasega ära leppinud ning tema vastu pretensioone ei oma.
Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine
ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega
kui avaliku karistamisega. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette
nähtud sanktsioonimäär.
XXX ei oma kriminaalkorras kehtivaid karistusi ning tema suhtes ei ole varasemalt
kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202 alusel. Kohtueelse menetluse käigus kogutud
tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist hinnates on alust asuda
seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik
saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.
Arvestades asjaolu, et XXX on alates 22.10.2019.a. Eesti Töötukassas arvel töötuna, on
põhjendatud vähendada riigituludesse maksmisele kuuluvat summat, määrates et tasumisele
kuulub 100 eurot.
Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
KrMS § 202 alusel, määrates, et XXX kohustub tasuma riigituludesse rahalise kohustuse 100
euro ulatuses, määrates kohustuse täitmise tähtajaks 29.05.2020.a.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19267001028 menetlus XXX suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: tasuda riigituludesse 100 eurot, määrates kohustuse
täitmise tähtajaks 29.05.2020.a.
3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud
01.12.2019.a., vabastatud 03.12.2019.a.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kriminaaltoimikuga
kaasa olev DVD plaat häirekeskuse kõnega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
andmed säilitatakse.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanu XXX, kahtlustatav XXX.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn.
10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Pille Juhkov
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri
poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust
jätkatakse üldises korras.
Olen kohustusega nõus: ___________________
(nimi ja allkiri)