Justiitsministeerium Teie 22.10.2024 nr 8-1/7554-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 12.11.2024 nr 10-3/24/137-2
[email protected]
Tartu Ringkonnakohtu arvamus halduskohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta
Ringkonnakohus tänab võimaluse eest esitada eelnõuga kavandatud muudatuste kohta
seisukoht. Meie hinnangul aitavad muudatused põhiosas kaasa halduskohtumenetluse
sujuvamale korraldamisele, adresseerides kehtiva seadistiku rakendamisel ilmnenud
kitsaskohti. Sellegipoolest ei ole muudatuste vajalikkus seaduseelnõu teksti ja seletuskirja
põhjal mõnes küsimuses piisavalt selge.
Veaotsus
Kahtleme veaotsuse instituudi vajalikkuses ja efektiivsuses. Eelnõu seletuskirjast ei ilmne, miks
on senised kohtu volitused ebapiisavad ning vajavad täiendamist. Abstraktselt sõnastatud
menetluse efektiivsuse suurendamise eesmärk ei selgita, miks sellise instituudi loomine on
vajalik.
Selge ei ole, et veaotsuse menetlusega tegelikkuses hoitaks kokku menetlusosaliste ja kohtu
aega ja muid vahendeid. Praktikas juba praegu haldusakti tühistamisel menetlus- või vormiliste
puuduste tõttu haldusorgan pigem loobub haldusakti andmisest või siis viib uue menetluse läbi
nii korrektselt, et vaidlust ei järgne. Teistkordne kohtuvaidlus samas asjas on harv juhus.
Liiatigi tuleb veaotsuse menetluses teha kaks otsust, samuti on ette nähtud kaks
edasikaebemenetlust. Võimalik kokkuhoid kehtiva regulatsiooniga võrreldes ei saa olla oluline.
Veaotsuse menetluse rakendamine võib soovitud eesmärgi asemel muuta kohtumenetluse
keerulisemaks ja aeganõudvamaks. Veaotsus on eraldi vaidlustatav. Kui kaebaja soovib uue
haldusakti andmise järel menetlust jätkata, siis tuleb asi uuesti sisuliselt lahendada ning teha
asjas teine otsus, mis on samuti kaevatav. Sel juhul on kohtul samas asja vaja koostada kaks
otsust, põhjendades mõlemal juhul lahendit. Selline korraldus on kohtu jaoks töömahukam ning
pikendab menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses vaidluse lahendamisele kuluvat aega. Kui asi
laheneb eelnõu § 1711 lg-s 7 sätestatud viisil, on kohtu töö – s.o eelnev veaotsuse tegemine
koos vastavate põhjendustega ja hiljem kaebust rahuldava otsuse tegemine, isegi siis, kui see
toimub vaid resolutsiooniga – ikkagi võrreldav praeguse asja sisulise lahendamisega.
Veaotsuse menetluse kohaldamist saab vastustaja nõuda sisuliselt alati, kui menetlus- või
vormivigadega haldusakti vaidlustatakse. Kuna sageli tuginetaksegi kaebustes haldusakti
menetlus- ja vormivigadele, siis võib veamenetluse läbiviimine muutuda tühistamiskaebuste
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
menetlemise tavapäraseks küsimuseks. Seetõttu võib veamenetlusega kaasnev täiendav
koormus mõjutada paljusid kohtumenetlusi. Kohtu poolt ühe asja lahendamiseks kuluva aja
pikenemine vähendab paratamatult kohtu võimekust lahendada teisi asju, viies menetlusaja
pikenemisele. Mööda ei saa vaadata sellestki, et veaotsuse menetluse – kui uue õigusinstituudi
– rakendamine võib tekitada menetluslikke vaidlusi, nõudes seeläbi erinevatelt kohtuastmetelt
täiendavat tööd asja lahendamiseks. Näiteks ei ole selge, mille alusel hinnata, kas veaotsus võib
ebaproportsionaalselt riivata menetlusosaliste õigusi või avalikke huve.
Muudatuste jõustumisel saavad haldusorganid hakata arvestama võimalusega, et võimalik on
menetluslike või vormiliste puudustega haldusakti väljaandmine, sest haldusakti vaidlustamise
korral on võimalik veaotsuse menetluse raames haldusaktis esinenud vead ära parandada.
Seejuures võib loota, et kohus annab juhiseid, kuidas peab haldusorgan haldusmenetluse
läbiviimisel käituma, et jõuda õiguspärase tulemuseni. Seetõttu võib arvata, et veaotsuse
instituut mõjub haldusmenetluse kvaliteedile negatiivselt, kuni selleni välja, et haldusmenetlus
kaldub vähemalt osaliselt üle kohtumenetlusse. Keerulisemates vaidlustes on võimalik seegi, et
ka kohus asja esmakordsel lahendamisel ei märka kõiki olulisi menetlus- ja vormivigu ning
kaebus tuleb ka pärast haldusorgani poolt vigade parandamist rahuldada just menetlus- ja
vormivigade tõttu.
Menetluse kiirendamine taastuvenergia vaidluste lahendamisel
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on taastuvenergia vaidluste osas vajalik kõrvalekaldumine
võrdse kohtlemise põhimõttest, eelistades neid menetlusi teistele menetlusetele, kus samuti on
vaidluse all isikute jaoks olulised (põhi-)õiguste riived. Viivitused taastuvenergia asjades
planeeringute kehtestamisel ja erinevate lubade saamisel on seotud pigem puudustega eelnevas
haldusmenetluses kui kohtumenetlusega.
Täiendavate kiireloomuliste menetluste lisandumine suurendab paratamatult eelisjärjekorras
lahendatavate asjade koguarvu, vähendades kohtute võimekust neid asju tavapärasest kiiremini
läbi vaadata. Ühtlasi ohustab uute kiireloomuliste asjade lisandumine nn tavaasjade mõistliku
menetlusaja jooksul lahendamist. Ebaselgeks jääb seegi, millisel määral kiirendab
eelmenetlusele kolmekuulise tähtaja kehtestamine taastuvenergia asjade lahendamist tervikuna.
Keerukamates asjade ja/või asjades, mille lahendamine nõuab eriliigiliste tõendite
(eksperdiarvamus, riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldav dokument) kogumist, ei
pruugi kolmekuulise tähtaja järgimine olla võimalik. Tasuks kaaluda, kas jätta kohtule siiski
võimalus ületada kolmekuulist tähtaega. Seda võimalust saaks tasakaalustada menetlusosalise
õigusega kontrollida kohtu tegevust menetluse kiirendamise taotluse esitamise kaudu.
Kinnipeetavate tervishoiuteenus
Arvestades 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muutmise seaduse seletuskirjas toodut,
ei ole selge, kas kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjade lahendamise pädevaks kohtuks
soovitakse määrata maakohtud või halduskohtud. Praeguse eelnõuga kavandatavate
muudatustega nähakse pädeva kohtuna ette halduskohtuid, kuid vangistusseaduse eelmise
muudatuse tegemisel näis seadusandja tahe olevat suunata seda liiki vaidluste lahendamine
maakohtutesse. Kui pädevuse valik halduskohtute kasuks on nüüd siiski selge, siis õigusselguse
ja kindluse huvides tasub kaaluda määratleda seaduses ka haldusorgan, mis esindab riiki seda
liiki vaidlustes. 1. juulil 2024 jõustunud vangistusseaduse muudatustega pandi kinnipeetavate
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee
tervishoiuteenuse korraldamise ülesanne Tervisekassale, kuid vangistuse täideviimisega seotud
ülejäänud kohustusi täidavad jätkuvalt vanglad. Kujunenud olukorras leiavad nii Tervisekassa
kui vanglad, et nad ei ole kohased vastustajad kinnipeetavate tervishoiuteenuse asjades, viidates
muu hulgas sellele, et neil puuduvad andmed kinnipeetava tervise ja kinnipeetavale
tervishoiuteenuse osutamise kohta kui ka vähemalt osaliselt võimalus neid andmeid saada.
Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes esindava haldusorganina
võimaldaks ühtlasi anda sellele haldusorganile piisava pädevuse ja volituse asjakohastele
andmetele juurdepääsemiseks ja kogumiseks.
Täpsustada tuleks sedagi, kas Tervisekassa või vangla määratlemine riiki nendes vaidlustes
esindavaks haldusorganiks mõjutab kinnipeetava ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) alusel kindlustusandjaks määratud isiku vaheliste
vaidluste lahendamise korda seoses kinnipeetava võimaliku kahju hüvitamise nõudega.
TOKVS § 21 lg 7 järgi on õigustatud isikul kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise korral õigus
pöördada kindlustusandja otsuse vaidlustamiseks vastutuskindlustuse lepituskomisjoni, kus
toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduses (LepS) sätestatud regulatsiooni, ja seejärel
maakohtusse. Kui vastav menetlus liigub TOKVS ja LepS alusel maakohtutesse, saaksid
halduskohtud lahendada kinnipeetavate kahju hüvitamise vaidlusi vaid kindlustuse piirmäära
ületavas osas. Kui halduskohtumenetluse seaduse eelnõu eesmärgiks on aga välistada
maakohtute poolt kinnipeetavate tervisekahjudega seotud vaidluste lahendamine, tuleks luua
erisus ka TOKVS alusel kinnipeetavate kahju hüvitamise nõuete lahendamisele, näiteks
sätestades, et kindlustusandja ja kinnipeetava vahelised vaidlused kahju hüvitamise üle
lahendatakse halduskohtus ning LepS nende suhtes ei kohaldu.
Lugupidamisega
Tiina Pappel
Tartu Ringkonnakohtu esimees
Aadress: Veski 32, 50409, Tartu; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post:
[email protected]
Lisainfo: www.kohus.ee