Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni liikme määramine

OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt Lisa 2 SIRGALA II PÕLEVKIVIKARJÄÄRI MÄEERALDIS (Maavara kaevandamise luba nr KMIN-087) Töö nr 20/3059 Tellija: Enefit Kaevandused AS Reg. nr. 10032389 Jaama tn 10, 41533 Jõhvi Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Korrastamistööd: ………………………………………………… Korrastamise vastutav Spetsialist ………………………………………………… (Pädevustunnistuse nr…………………………) Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 2 Kinnitan: Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige (Kutsetunnistus nr 127132) Projekti koostas: Kristel Veersalu ........................... Mäeinsener Tenno Vaher ........................... Hüdrotehnikainsener (Kutsetunnistus nr 129448) OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 6 1.1 Lähteülesanne ......................................................................................................... 6 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ...................................................... 6 2. KORRASTATAVA ALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .................................. 8 2.1 Geoloogiline iseloomustus...................................................................................... 8 2.1 Kaevandamise järgne maapõue geoloogiline koosseis ........................................... 9 2.2 Kaevandamise eelne hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................... 9 2.3 Kaevandamise järgne hüdrogeoloogiline iseloomustus........................................ 10 3. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ............................................... 12 3.1 Korrastamise lähtetingimused .............................................................................. 12 3.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid ...................................................... 14 3.3 Korrastatava maa sihtotstarve ............................................................................... 15 3.4 Jääkvaru ................................................................................................................ 15 4. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE .................................... 17 4.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel tehtavad tehnoloogilise korrastamise tööd ............................................................................................................................. 17 4.1.1 Katendivaalude ja tranšeega külgnevate nõlvade tasandamine ................. 17 4.1.2 Ripikute eemaldamine ............................................................................... 17 4.1.3 Mullakäitlus ............................................................................................... 18 4.1.4 Tehnorajatiste likvideerimine .................................................................... 18 4.2 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast tulenev täiendav korrastamise kohustus ................................................................................................. 18 4.2.1 Infiltratsioonibasseini asukoha ja lähiümbruse kirjeldus ........................... 18 4.2.2 Infiltratsioonibasseini sulgemist ettevalmistavad tegevused ..................... 19 4.2.3 Infiltratsioonibasseini sulgemine ............................................................... 20 4.2.4 Ülepääsud .................................................................................................. 21 4.3 Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veerežiimi kujundamine ............................... 21 4.3.1 Maksimaalsed vooluhulgad ....................................................................... 21 4.3.2 Veekogu veetaseme isevoolne reguleerimine ............................................ 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 4 4.3.3 Veekogu veetaseme reguleerimine pumpamisega ..................................... 24 4.3.4 Filtratsioonivee kraavi ja pumpla rajamine ............................................... 25 4.3.5 Tranšee nr 2 teekraav ................................................................................. 26 4.4 Alajaamale EAJ 35/6 kV Põhja ligipääs ............................................................... 26 4.4.1 Tee rajamine .............................................................................................. 26 4.4.2 Kraavi rajamine ......................................................................................... 26 4.5 Tööde korraldamine .............................................................................................. 27 5. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ........................................... 28 5.1 Metsamaa kujundamine ........................................................................................ 28 6. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 29 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ................................................................. 29 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus .............................................................. 29 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan .......................................................................... 32 7. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED .... 33 8. TÖÖOHUTUSNÕUDED ................................................................. 34 9. PILDID............................................................................................... 36 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 39 TEKSTILISAD 1. Keskkonnaameti korrastamistingimused 2. Narva karjääri korrastamisprojekti lisa koostamise lähteülesanne 3. Maavara kaevandamise luba KMIN-087 4. OÜ Inseneribüroo STEIGER aruanne „Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 5 GRAAFILISED LISAD 1. Korrastatava ala plaan M 1 : 5000 2. Korrastatava ala plaan M 1 : 5000 3. Korrastatava ala geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 200 4. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 5000 5. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 5000 6. Tehnoloogilise korrastamise geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 500, (V) 1 : 200 7. Korrastatud ala plaan M 1 : 5000 8. Korrastatud ala plaan M 1 : 5000 9. Korrastatud ala geoloogilised läbilõiked I-I’ ja II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 200 10. Paisude rajamise ja trassiraiete plaan M 1 : 5000 11. Paisu ehitusjoonis 12. Kaevandamise järgse situatsiooni asendiplaan M 1 : 10 000 13. Saarmaoja asendiplaan PK 0+00 – PK 145+28 M 1 : 20 000 14. Saarmaoja pikiprofiil PK 0+00 – PK 145+28 M (H) 1 : 20 000, (V) 1 : 200 15. Pumbajaama 1C ümbertõstmine M 1 : 500 16. Filtratsioonivee kraavi asendiplaan PK 0+00 – PK 45+18 M 1 : 5000 17. Filtratsioonivee kraavi pikiprofiil PK 0+00 – PK 45+18 M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 100 18. Filtratsioonivee kraavi pumpla M 1 : 500 19. Teekraavi asendiplaan PK 0+00 – PK 14+70 M 1 : 5000 20. Teekraavi pikiprofiil PK 0+00 – PK 14+70 M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 50 21. Alajaama tee asendiplaan, pikiprofiil ja ristprofiilid M (H) 1 : 2000, (V) 1 : 200 22. Alajaama kraavi asendiplaan ja pikiprofiil M (H) 1 : 2000, (V) 1 : 200 23. Buldooseri ee-pass nõlva tasandamisel 24. Ekskavaatori ja buldooseri ee-pass puistangu tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 6 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Enefit Kaevandused AS (Jaama tn 10 Jõhvi, Ida Viru maakond 41533, registrikood 10032389) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekti lisa. Narva karjääri korrastamiseks on koostatud 2005. a Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt (töö nr P-02-05) (edaspidi põhiprojekt), mis käsitleb Sirgala karjääri (KMIN-074) ja Narva karjääri (KMIN-073) korrastamist. 2006. aastal koostati projektile lisa, mis hõlmab Narva põlevkivikarjäär II mäeeraldise (KMIN-046) korrastamist. Käesolev projekt on koostatud põhiprojekti lisana 2 ja see käsitleb Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise (KMIN-087) korrastamist (sh korrastamist väljaspool mäeeraldist, mis tuleneb kaevandamise loa kohustusest) ning täiendusi põhiprojektile, mis on seotud Viivikonna kaeveväljal (Sirgala II põlevkivikarjääris ja Sirgala karjääri põhjaosas) kaevandamise järgse veetaseme taastamisega. Samuti parandatakse käesoleva projektiga mittevastavus põhiprojektis, mis puudutab bioloogilise korrastamise istutamise skeeme. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti koostamise aluseks on Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimused (vt tekstilisa 1), Enefit Kaevandused AS-i Narva karjääri korrastamisprojekti lähteülesanne (vt tekstilisa 2), kaevandamise loa (KMIN-087) (vt tekstilisa 3) täiendavad tingimused, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring (vt tekstilisa 4) ning Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, mille on koostanud AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamise projekt tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna korrastatava maa sihtostarve on riigikaitsemaa (Sirgala harjutusväljaku laiendamine Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisele) ning Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kuna korrastav infiltratsioonibasseini ala jääb mäeeraldise piirist väljaspoole kinnistutele, mille volitatud asutus on RMK. Korrastamisprojekti eesmärk on ette näha ala efektiivne tehniline korrastamine, lähtudes tänasest situatsioonist, Narva põlevkivikarjääri korrastamise lõpplahendist, tehnilistest võimalustest ja majanduslikust efektiivsusest. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel on paralleelselt kaevandamisega teostatud tehnoloogilise ning bioloogilise korrastamise töid. Narva karjääri korrastamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa omanikule Maapõueseaduse § 80. 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Narva karjääriväli asub Eesti põlevkivimaardla kirdeosas ning koosneb neljast mäeeraldisest – Narva karjäär (KMIN-073), Narva põlevkivikarjäär II (KMIN-046), Sirgala karjäär (KMIN-074) ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087). Sirgala OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 7 kaevevälja Viivikonna osa jääb Viivikonna rikkevööndist põhja (vt graafiline lisa 12/24) ja hõlmab Sirgala II põlevkivikarjääri ja Sirgala karjääri põhjaosa. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis asub Narva karjäärivälja loodeosas (Viivikonna kaevevälja lääneosas) Alutaguse ja Toila valla territooriumil Vasavere ja Konju külas (vt graafiline lisa 1/24, 2/24 ja 3/24). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad täielikult tabelis 1.1 esitatud kinnistutel. Tabel 1.1 Korrastatava ala katastriüksuste nimistu Kinnistu nimi Katastritunnus Omanik Leiukoha 80201:002:0363 Riigimaa Kukersiidi 80201:002:0355 Riigimaa Kolmnurga 80201:002:0362 Riigimaa Põlevkivi 80201:002:0358 Riigimaa Pruunikulla 22901:001:0167 Riigimaa Sirgala karjäär 2 80201:002:0720 Riigimaa Enefit Kaevandused AS kaevandab Sirgala II põlevkivikarjääris kaevandamise loa KMIN-087 alusel (kehtivusaeg 19.05.2006 – 13.04.2031). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise pindala on 233,75 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 267,35 ha. Sirgala II põlevkivikarjääris on paralleelselt mäetöödega teostatud karjääri tehnoloogiline korrastamine – tasandatud on katendivaalude alad ning kujundatud tranšeede nõlvad sobiliku varingu kaldenurgaga 1 : 1,4. Vastavalt Sirgala II põlevkivikarjääri kaevandamise loas (KMIN-087) määratud korrastamise suunale (metsamaa), on alal teostatud bioloogilist korrastamist pindala ~25 ha. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~1400 m kaugusele lõunasse jääb Puhatu turbatootmisala, kus kaevandab AS Tootsi Turvas vähe- ja hästilagunenud turvast kaevandamise loa KMIN-023 alusel. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~250 m kaugusele läände jääb Kurtna maastikukaitseala ja ~7 km kaugusele lõunasse Puhatu looduskaitseala, kus leidub nii I, II kui III kaitsekategooria taime- ja loomaliike. Narva karjäärivälja territooriumile jääb Kaitseväe Sirgala harjutusväljak. Sirgala II põlevkivikarjäär mäeeraldise piirist väljaspoole on kaevandamise käigus rajatud infiltratsioonibassein, mis jääb Sirgala II põlevkivikarjääri ning Kurtna maastikukaitseala vahele (vt graafiline lisa 1/24 ja 2/24). Sirgala kaevevälja Viivikonna osa piires ei ole kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid- ja objekte. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 8 2. KORRASTATAVA ALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 2.1 Geoloogiline iseloomustus Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis on suhteliselt lihtsa geoloogilise ehitusega ja koosneb ülalt alla järgmistest kivimitest: Kvaternaarisetted, Kesk-Devoni Narva lademe lubjakivid ja Kesk-Ordoviitsiumi Kukruse lademe lubjakivid (vt graafiline lisa 3/24). Kvaternaarisetted lasuvad valdavalt Kesk-Devoni aegsetel kivimitel, mille reljeef on väga ebatasane üldise langusega lõuna ja ida suunas. Nende kogupaksus varieerub laiades piirides 2 – 3 m kuni 20 – 22 m. Kvaternaarisetted on esindatud hilisema jääaegse glatsiaalsete ja limnoglatsiaalsete päritolu liiva-savi-kiviklibu setetega, samuti holotseeniaegsete järve-soo ja tuuletekkeliste setetega. Glatsiaalsed (moreeni-) setted koosnevad vaheldumis liiva-kruusa ja liivsavi kihtidest ja moreensetest saviliivadest ja liivsavidest. Need setted on moodustunud sette- ja süvakivimite kuhjatiste, veerise, kruusa ja rahnudena. Liiva-kruusa setted on koondunud keskossa, liiva-savi ja liivsavi setted – idaossa ja saviliivad – lääneossa. Limnoglatsiaalsed setted koosnevad liivast ja selle all lasuvast savist, liivsavist ja saviliivast. Savi on kergelt aleuriidistunud, plastne, erineva veesisaldusega, kohati esineb lintja tekstuuriga vesiliivasid. Põhjaosas leidub uhutud süvakivimite suletisi. Liivad on väikeseteralisest peeneteraliseni kvarts-vilgulise koostisega, erineva savi- ja veesisaldusega. Ülaosas on liiv huumuse ja rauasisaldusega, allpool savisisaldusega. Järve-soo setted kujutavad endast poollagunenud samblaturvast. Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe setendite kompleks levib vaid Kirde-Eestis. Devoni setendite paksus (0 – 40 m) suureneb järk-järgult lõuna ja ida suunas. Narva lademe setendite paksus on ebaühtlane ja üldiselt suureneb läänest ida ja põhjast lõuna suunas 5 – 7 m kuni 15 – 20 m. Narva lade koosneb savikatest dolomiitidest ja merglist savi ning liivakihi vahekihtidega, keskmise paksusega 14,3 m. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku üheksast lademest esineb vaadeldaval alal vaid Kukruse lade. Lademe keskmine paksus 9,7 m. Teiste lademete kivimid on kulutatud Devoni eelse erosiooniga ja sellele on järgnenud pikaajaline settelünk. Kukruse lademe settekivimid koosnevad õhukeste mergli ja põlevkivi vahekihtidega ebaühtlastest savikatest lubjakivikihtidest; lademe põhjas on põlevkivi tootuskihind. Esinevad ka karstitsoonid. Tootuskihind koosneb seitsmest põlevkivikihist (alt ülespoole A, A’, B, C, D, E, F1) ja viiest lubjakivi vahekihist (A/A’, A’/B, B/C, C/D, D/E). Põlevkivikihid ja nendega vahelduvad lubjakivikihid erinevad üksteisest paksuse, kihi sisemise ehituse ja koostise poolest. Kihindi maksimaalne paksus on Eesti põlevkivimaardla põhjaosas. Lõuna ja lääne suunas kihindi paksus väheneb. Põlevkivikihtide paksus on vahemikus 0,05 m kuni 0,6 m. enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeenseid lubjakivimugulaid. Lubakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt väljapeetud. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 9 Sirgala karjääri keskosas asub kirde-edela suunaline ~125 m lai Viivikonna tektoonilise rikkevöönd (vt graafiline lisa 12/24), mis on seotud kristalsesse aluskorda ulatuva murranguga ning selle kohale moodustunud fleksuures paindega. Tektoonilise rikke piires esineb varieeruva laiuse ja purustatuse astmega lõhelisuse vööndeid. Kivimite purustatus on suurim vööndi keskosas, kus karbonaatkivimid on kohati väga lõhelised ning lõhed on täitunud saviga, põlevkivi on kohati asendunud karstisaviga. 2.1 Kaevandamise järgne maapõue geoloogiline koosseis Narva karjääriväljal kasutatakse lihtkaevandamisviisi. Selle kaevandamisviisi korral paigutatakse katendikivimid vahetult paljandusekskavaatoritega väljatöötatud alale sisepuistangusse muid transpordivahendeid kasutamata. Geoloogilise ehituse ja tehnoloogilise otstarbekuse tõttu teisaldatakse katend kahes järgus – setted, kaljused kivimid, mida ennem teisaldamist kobestatakse puur-lõhketöödega. Katenditöödel kasutatakse draglain tüüpi ekskavaatoreid ning tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kaljuste kivimite selektiivne teisaldamine. Ekskaveerimine toimub järgmises järjekorras – lõhatud kaljused kivimid, seejärel settekivimid. Selline järjestus võimaldab kaljused kivimid paigutada astangu alumisse ossa, ülaossa aga Kvaternaarisetted, mis tagab puistangute püsivuse ja loob soodsad tingimused korrastamiseks. Kaevesammu laius katendikivimite eemaldamisel on 30 – 45 m . 2.2 Kaevandamise eelne hüdrogeoloogiline iseloomustus Hüdrogeoloogilises läbilõikes eristatakse Kvaternaarisette veekiht, Narva lademe suhteliselt vettpidavaid kivimid, Keila-Kukruse veekiht, Uhaku lademe vett nõrgalt läbilaskev savikas lubjakivi (kohati suhteline veepide) ja Lasnamäe-Kunda veekiht. Kõik ülalnimetatud veekihid ja suhtelised veepidemed on karjääride põlevkivikaevandamise veekõrvalduse mõju all ning võtavad karjääri vee juurdevoolu moodustamisest erineval määral osa. Kvaternaarisette põhjavesi levib turbas, erineva terajämedusega liivades ja kaevandatud karjääriala tehnogeensetes setetes. Turba levikualal moodustavad aluspinnase peeneteralisest liivast, liivsavist ja savist koosnevad jääjärvesetted. Liivsavi, savi ning glatsiaalse geneesiga savipinnased (liivsavimoreen) moodustavad Narva lademe levikualal ühes Narva lademega vettpidavate kihtidega suhteliselt hea veepideme. Kvaternaarisette paksus Vasavere ürgorus kuni 101 m ja on täidetud peamiselt kruusa ja liivaga. Ordoviitsiumi põhjavee detailne hüdrostratigraafiline liigestatus tuleneb vett vähemjuhtivate savikate ja mergliliste lubjakivikihtide levikust. Ordoviitsiumi lubjakivides levivas põhjavees on eristatavad suurematena Nabala-Rakvere, Keila- Kukruse ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihid. Narva kohati vettandva (Narva lademe liivkivi ja dolomiidikihtide avamused), kuid tervikuna küllalt hea veepideme moodustavad kihiti vahelduvad dolomiit, mergel, domeriit, liivakivi, aleuroliit ja savi. Narva lademe paksus on kuni 20 m, kiht on väiksema paksusega (pealt erodeeritud) drenaažistrekkide 11 ja 13 vahel ja Vasavere ürgoru läheduses. Karjääriga külgneval alal on Narva jõe lamamiks ilmselt Narva OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 10 lademe kivimid (mergel, domeriit, savi ja dolomiit), mistõttu on Narva jõe vesi aluspõhja karbonaatkivimites levivate põhjavetega ilmselt nõrgalt seotud. Kvaternaarisette või Narva lademe vettpidavate kivimite all levib Keila‐Kukruse veekiht. Vettandvateks kivimiteks on lõheline, kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte. Veekihi tingliku alumise osa moodustab põlevkivi. Keila‐Kukruse veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas tihe lubjakivi, ülemiseks veepidemeks Narva lademe mergel ja savi. Uhaku lademe suhtelise veepideme paksus põhjaveemudelis on kuni 13,5 m. Lasnamäe‐Kunda veekiht levib Kesk‐Ordoviitsiumi Lasnamäe ning Aseri lademe ja Alam‐Ordoviitsiumi Kunda lademe karbonaatkivimites. Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Lasnamäe‐Kunda veekihi ülemiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe tiheda savika lubjakivi kiht. Alumiseks veepidemeks on Siluri‐Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb Alam‐Ordoviitsiumi Toila, Leetse, Varangu ja Türisalu kihistu vettpidavatest lubjakividest, merglitest, aleuroliitidest, savidest ning argilliitidest. Siluri‐Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all levib Ordoviitsiumi‐Kambriumi veekiht. Regionaalse veepideme head veepidavust arvestades on põlevkivikaevandamise mõju selle all levivate veekihtide (Ordoviitsiumi‐Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihid) põhjavee seisundile kaudne (peamiselt veevõtu suurenemine nendest sügavatest veekihtidest aladel, kus ülemiste veekihtide veekvaliteet või kogus on mõjutatud põlevkivikaevandamisest). 2.3 Kaevandamise järgne hüdrogeoloogiline iseloomustus Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, tuleb kaevandamis lõppedes Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m. KMH koostamise käigus hinnati see optimaalseks veetasemeks, mille puhul on võimalik vähendada kaevandamise mõju Kurtna maastikukaitsealale, samas tagades kaevandamise võimalikkuse Narva karjäärivälja lõunaosas ning vältides liigniiskete alade teket Sirgala kaevevälja Viivikonna osal ja seda ümbritseval ala. Aruandes „Viivkonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2762) (vt tekstilisa 4) on modelleeritud hüdrogeoloogiline situatsioon kaevandamise lõppedes ning hinnatud selle mõju Viivikonna rikkevööndist lõunasse jäävatel aladel, kus jätkatakse põlevkivi kaevandamist. Modelleerimise kohaselt taastuks looduslik veetase Sirgala kaevevälja Viivikonna osal, vee välja pumpamise lõpetamisel, sõltuvalt asukohast abs kõrgusele ~34 – 40 m, kohati >40 m, ujutades üle ka rikkevööndist lõunapoolsed alad, selle vältimiseks tuleb tagada taastataval alal sobilik veetaseme kõrgus. Tehtud töö tulemusena on leitud, et absoluutkõrgus 30 m tagab nii Sirgala kaevevälja Viivikonna osa ümbritsevatele aladele sobiliku veerežiimi kui ka võimaldab jätkata mäetöid ülejäänud põlevkivikarjääri aladel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 11 Teisalt veetaseme reguleerimisel abs kõrgusele 30 m tekivad liigniisked ja üleujutatud alad ka lõuna pool rikkevööndit ning suureneb võimalus pindmiseks äravooluks. Vesi hakkab rikkevööndist läbi filtreeruma lõuna suunas. Tranšeesse 2/1 filtreeruva vee hulgaks on uuringus prognoositud keskmiselt 4000 m³/d. Vastavalt Viivikonna tektoonilise rikkevööndi hüdrogeoloogilisele uuringule, veetaseme reguleerimisel Sirgala kaevevälja Viivkonna osal abs kõrgusele 30 m, on prognoositud tektoonilise rikkest põhja poolt välja pumbatava vee hulgaks keskmiselt 10 – 16 tuh m³ ja rikkest lõuna pool 4 tuh m³ ööpäevas. Ülalnimetatud vee pumpamine on vajalik Sirgala lõunaosa ehitiste kaitseks ja seal kaevandustegevuse jätkamise võimaldamiseks. Keskkonnatasude seaduse § 5 lg 61 sätestab, et keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Seega peale Sirgala kaevevälja Viivikonna osa korrastamist on alus ülalnimetatud vee keskkonnatasu maksmise kohustuse lõpetamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 12 3. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 3.1 Korrastamise lähtetingimused Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Enefit Kaevandused AS töövõtulepingu nr EP-PTO-2/1419 tehnilisele kirjeldusele (vt tekstilisa 2) ja Keskkonnaameti 20.09.17 kirjale nr 1-3/17/2446 (vt tekstilisa 1), on Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekti P-02-05 lisa 2 koostamise tingimused alljärgnevad. 1. Keskkonnaameti tingimused 1.1 Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa; 1.2 Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusvälja laienduse ala selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana. Projekteerimiseks see tingimus täpsustatakse: kaevetranšeede pind tasandatakse nõlvanurgaga kuni 8° ja väljaveotranšeede ning lõputranšeede nõlvad kujundatakse loodusliku varikalde nurgaga. 1.3 Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs selle kõrval olevalt teelt; 1.4 Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse lepingu tingimustest; 1.5 Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile; 1.6 Väljaspoole harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada; 1.7 Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt. 2. Kaitseministeeriumi tingimused 2.1 Sirgala harjutusvälja laienduse alale Enefit Kaevandused AS metsa ei istuta; 2.2 Sirgala harjutusvälja laienduse alal silub Enefit Kaevandused AS maapinna peale kaevandamist võimalikult tasaseks. Projekteerimiseks see tingimus täpsustatakse: kaevetranšeede pind tasandatakse nõlvanurgaga kuni 8° ja väljaveotranšeede ning lõputranšeede nõlvad kujundatakse loodusliku varikalde nurgaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 13 3. Maavara kaevandamise loa KMIN-087 tingimused 3.1 Lõpetada pärast Sirgala II põlevkivikarjääris varu ammendamist ja pumpamise lõpetamist karjääri kuivendamine ning tõsta veetaseme absoluutkõrgusele ca 30 m. Selle tingimuse täitmise võimaluste uurimiseks koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER töö „Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ (tekstilisa 3). Tuginedes uuringu andmetele käsitleda projektis 2 varianti: 3.1.1 Veetase reguleeritakse Viivikonna rikkevööndist põhja pool 30 m absoluutkõrgusele ja projekteerida rikkevööndi lõunaküljele piki põlevkivi väljaveotranšeed veekõrvalduskraav rikkevööndist läbi valguva vee kogumiseks (kraavi põhja abs. kõrgus 26–27 m) ning pumbajaamad põhja pool Viivikonna riket ja veekõrvalduskraavi lääne-otsa, liigse põhjavee ärajuhtimiseks läbi settebasseini nr 1. 3.1.2 Veetaset põhja pool Viivikonna riket ei reguleerita ja sellest lähtudes projekteerida vajalik veekõrvaldussüsteem. 3.2 Kujundada pärast Sirgala II põlevkivikarjääris varu ammendumist ja pumpamise lõpetamist infiltratsioonibasseinist tiikide kaskaad (vt. tegevuse täpsemat kirjeldust KMH aruandest lk 190). KMH aruanne lk 190 käsitleb infiltratsioonibasseini põhjalõigust tiikide kaskaadi kujundamist juhul, kui lõpetatakse kaevandusvee suunamine infiltratsioonibasseini põhjalõiku ja kaevandusvett suunatakse infiltratsioonibasseini kesklõiku. Käesoleval ajal ja kuni KMIN-087 toimuvate mäetööde lõpuni suunatakse kaevandusvett nii infiltratsioonibasseini põhja-, kui kesklõiku. Peale KMIN-087 mäetööde lõppu tõstetakse Viivikonna kaeveväljal põhjavee taset ~15 m. 3.3 Kehtivates korrastamisprojektides P-02-05 ja P-02-05/06 on mittevastavus. Projektides on määratud, et männikultuuride istutuse võrk on 1,5 – 2,0 x 2,0 m (4500 – 5000 istikut hektaril). Selline istutuse võrk annab tegelikult istikute arvuks 2500 – 3333 istikut hektari kohta. Projektides on määratud, et kase istutuse võrk on 3,5 - 4,0 x 4 m (2500-2800 istikut hektaril). Selline istutuse võrk annab tegelikult istikute arvuks 625-725 istikut hektari kohta. Selle mittevastavuse parandamiseks näha ette väljaspool Sirgala harjutusvälja laiendust istutuse võrk: - mänd – 1,4 – 1,5 m x 2,0 m, (algtihedusega 3500 istikut hektaril); - kask – 2m x 2,5m, (algtihedusega 2000 istikut hektaril). Käesoleva korrastamisprojekti koostamisel selgusid täiendavad asjaolud, millest tulenevalt muutusid lähteülesande punktid 3.1 ja 3.2. Lähteülesande muudatused on lepitud kokku kirjalikult. Punktis 3.1 planeeritud veekõrvaldussüsteem on projekteeritud lähtudes järgnevatest tingimustest: - Veetase Viivikonna rikkevööndist põhjapool reguleeritakse abs kõrguseni 30 m. - Pumbajaam 1C projekteerida astangu peale, vesi juhitakse settebasseini nr 1. - Elektrialajaamale tagada ligipääs mööda tranšeed 2/1. - Süvendada väljaveotranšee 2 kraavi Viivikonna rikkevööndist ülevoolava vee juhtimiseks drenaažistrekki 24 ja pumbajaama nr 2. Väljaveotranšee kasutatavus peab säilima. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 14 - Projekteerida veekõrvalduskraav pumbajaamaga Viivikonna tektoonilise rikke lõunaküljele vee pumpamiseks settebasseini nr 1. - Alternatiivina pumpamisega veetaseme hoidmisele projekteerida eskiislahendus isevoolse veetaseme reguleerimiseks eesvooluga Saarmaoja, eesmärgiga põhjendada reguleerimislahendi majanduslikku valikut. Arvestades Narva põlevkivikarjääri terviklikku korrastamislahendit, kus tulevikus kujunevad erineva veetasemega veekogud ka Sirgala kaevevälja Viivikonna osast lõunasse jäävatesse tranšeedesse on mõistlik täna reguleerida Viivikonna osa tranšeedes veetase pumpamisega. Pärast järgnevate kaeveväljade sulgemist, saab veetaseme reguleerida isevoolselt lõuna suunas, kuna järgnevate kaeveväljade veetase peab asuma madalamal. Punktis 3.2 on lähteülesannet muudetud selliselt, et kaskaadi asemel projekteeritakse infiltratsioonibasseinide sulgemine pinnaspaisudega. Antud lahendus põhineb Riigimetsa majandamise Keskuse pikaajalisel kogemusel soode servaaladele rajatud kuivenduskraavide sulgemisel (vt peatükk 4.2). 3.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid Tehnoloogilise korrastamise lahendus põhineb Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise põhiprojektil. Käesolevas projektis vaadeldakse tehnoloogilise korrastamise töid Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel, Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast (KMIN-087) tuleneva korrastamise kohustusega alal ning veerežiimi taastamist ja sellega seotuid töid Sirgala kaevevälja Viivikonna osal, mis hõlmab Sirgala II põlevkivikarjääri ja osaliselt Sirgala karjääri. Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, majanduslike kaalutlustega ja Narva põlevkivikarjääri tervikliku korrastamislahendiga. Karjääri korrastamisel tehtavad tööd kattuvad tehnilises osas valdavalt mäetöödega. Tehnilise korrastamise töid on käsitletud peatüks 4. Tööde mahtude ja maksumuse koondandmed on toodud peatükis 6. Tehnilise korrastamise eelduseks on, et alalt kaevandatakse jääkvaru. Käesoleval ajal ei ole Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldiselt maavara täielikult ammendatud. Sirgala II põlevkivikarjääris lõpetatakse kaevandamine järgneva 1-2 aasta jooksul. Tulenevalt eelnevast, on korrastatud ala plaanil (vt graafiline lisa 7/24 – 9/24) ja tööde mahtude ja maksumuse tabelis 6.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise lõunaosa (kaevandamata ala) kujundatud ja katendivaalude tasandamise mahud arvutatud arvestades hetkel teada olevat mäetööde liikumist. Kaevandamise mõju vähendamiseks Kurtna maastikukaitsealale on Sirgala II põlevkivikarjääri ja Kurtna maastikukaitseala vahele rajatud infiltratsioonibassein, mille kogupikkus on ~5 km. Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandele, tuleb kaevandamise lõppedes infiltratsioonibassein liigestada 200-300 m pikkustest tiikidest koosnevaks kaskaadiks, et vähendada infiltratsioonibasseini kuivendavat mõju. Kuna KMHs ei ole antud OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 15 rohkem suuniseid, mille alusel tuleb infiltratsioonibassein liigestada, otsustati projekteerimise käigus kasutada RMK soode taastamise lahendit infiltratsioonibasseini sulgemisel, mis seisneb paisude rajamises iga 30 cm maapinna langu järel. RMK pikaajaline kogemus soode äärealadele rajatud kraavide sulgemisel ning arvestades, et kaevandamise lõppedes säilib vee üldine liikumine karjääri suunas, aitab antud lahendus kõige tõhusamalt vähendada mõju Kurtna maastikukaitsealale (vt peatükk 4.2). Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, tuleb kaevandamise lõppedes Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m. Viivkonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogilises uuringus on prognoositud, et kui Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m, on oodata ka Viivikonna rikkevööndist lõunas veetaseme tõusus. Selleks, et lõunasse jäävad väljasõidutranšeed oleksid kuivad, tuleb vastavalt vajadusele kasutada täiendava meetmena kuivenduskraavi rajamist (vt peatükk 4.3), mille eesmärk on reguleerida veekogu veetaset. Samuti tuleb täiendavalt rajada uus tee alajaamani (vt peatükk 4.4), mis asub Viivikonna rikkevööndi lääneosas, et oleks tagatud ligipääs, kui teised juurdepääsuteed ujutatakse üle. Vastavalt eelnevale, käsitletakse tehnoloogilise korrastamise töid kolmes osas: 1. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise tehnoloogilise korrastamise tööd (tasandamine, ripikute eemaldamine, mullakäitlus). 2. Sirgala II põlevkivikarjääri kaevandamise loast (KMIN-087) tulenev korrastamise kohustusega ala tehnoloogiline korrastamine (infiltratsioonibasseini sulgemine). 3. Veerežiimi taastamine, selle jaoks vajaliku veekõrvaldussüsteemi projekteerimine ning juurdepääsu rajamine alajaamani. Kuna kaevandamise lõppedes on planeeritud Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisele laiendada Kaitseväe Sirgala harjutusväljakut, siis bioloogilise korrastamise töid ei ole alal rohkem ette nähtud. 3.3 Korrastatava maa sihtotstarve Korrastatud maa sihtotstarve on riigikaitse maa, mille pindala on 267,22 ha, sh veekogu pindalaga 28,62 ha (kogu Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veekogu pindalaga 106,32 ha) ja metsamaa pindalaga 25,44 ha. Kaevandamise loast tulenev korrastamiskohustusega ala pindala on 56,58 ha ja see on maatulundusmaa. Täpsed kõlviku suurused tuleb määrata korrastamise järgselt tehtava teostusmõõdistuse käigus. 3.4 Jääkvaru Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 30.06.2020) on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru plokis 4 aT 1034,491 tuh t. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 16 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise lõunaosas ei ole kaevandamine tehnoloogiliselt võimalik, millest tulenevalt soovitakse lõunaosas jätta osa varu kaevandamata (vt graafiline lisa 5/24). Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN- 074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes ning Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogilisele uuringus, on soovitatud Sirgala II põlevkivikarjääris kaevandamine lõpetada esimesel võimalusel ning tõsta veetase optimaalsele tasemele. Kuna maavara kaevandamine mäeeraldise lõunaosas on tehnoloogiliselt keeruline, pikendaks see mäetööde kestust olulisel määral. Ülalnimetatud aruannetes on hinnatud, et mõistlik on jätta need piirkonnad kaevandamata ning tõsta veetase abs kõrgusele 30 m, et vähendada mõju Kurtna maastikukaitsealale. Idapoolsele säilitatavale tervikule tõstetakse ümber pumbajaam 1C, mis tagab pumbajaama aluse stabiilsuse ja lõunapoolse terviku kaevandamisel ei oleks võimalik tööee laiuse vähenemise tõttu rajada mäeeraldise läänepiirile filtratsioonitõket. Seega on otstarbekas antud aladel jätta varud kaevandamata ja bilansist maha arvata. Kaevandamata varude maha kandmine tuleb teha kaevandamise lõppedes ja täpsed mahud määrata markšeiderimõõdistuse aruannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 17 4. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on kaevandamisjärgse maastiku ümberkujundamine looduslähedaseks, maa-ala väärtuse tõstmine ning selle kujundamine sobilikuks Kaitseväe harjutusväljaku laiendamiseks. Korrastamistööde projekteerimisel on arvestatud aruandes Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne ja Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2762) toodud soovitusi. Tehnoloogilise korrastamise käigus tuleb tasandada katendivaalude alad ja tranšeede nõlvad, puhastada astang ripikutest, likvideerida kaevandamise käigus rajatud ehitised (truubid, pumpla jne), rajada paisud infiltratsioonibasseinidele, rajada veekõrvaldussüsteem ning rajada uus tee alajaamani. Käesoleval ajal on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel teostatud tehnoloogilise korrastamise töid pindalal ~207 ha. 4.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel tehtavad tehnoloogilise korrastamise tööd 4.1.1 Katendivaalude ja tranšeega külgnevate nõlvade tasandamine Vastavalt korrastamise tingimustele tuleb tehnoloogilise korrastamise käigus katendivaalude alad tasandada nii, et nõlvused on ≤ 8° (1 : 7) ja väljaveotranšeede nõlvad tuleb tasandada nõlvusega 1 : 1,4 (35°). Kaevandamise lõppedes tuleb Sirgala II põlevkivikarjääri lõunapoolseima tranšee kaevandamata ala kvaternaarisette nõlv kujundada nõlvusega 1 : 1,75 (~29°) (vt graafilised lisad 4/24 – 9/24). Katendivaalude ala tasandustööd tegemisel lähtuda senisest praktikast (vt joonis 9.1). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis on korrastatud paralleelselt kaevandamisega. Edasise kaevandamise jooksul jätkatakse seniste töödega. Täiendavaid tasandamistöid on vaja teha Sirgala II põlevkivikarjääri keskosas lääne-idasuunalises väljaveotranšee piirkonnas (vt graafiline lisa 4/24, 6/24). Tehnoloogilise korrastamise käigus on vaja täiendavalt siluda väljaveotranšee nõlvad mahus ~36 tuh m³ ja kujundada need nõlvusega 1 : 1,4 ning tasandada sama tranšee põhjaosas katendivaalude ala pindalaga 0,86 ha mahus ~11 tuh m³. Käesoleval ajal on kaevandamata ala katendivaalude tasandamise mahuks hinnatud ~383 tuh m³. 4.1.2 Ripikute eemaldamine Sirgala II põlevkivikarjääris kasutatakse vaalkaevandamise tehnoloogiat, millest tulenevalt jäävad kaevandamise lõppedes viimaste tranšeede mäeeraldise piiriga külgnevad nõlvad vertikaalseks. Vastavalt mäetööde skeemile, jääb Sirgala II põlevkivikarjääris piirpunktide 4 ja 5 vahele astang (vt graafiline lisa 5/24, 6/24, 8/24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 18 ja 9/24). Kaevandamise lõpetamisel tuleb ohutuse tagamiseks astang puhastada ripikutest. Ripikuteks loetakse raimamistööde tulemusena looduslikust kivimimassiivist lahti vajunud või potentsiaalseid tulevikus lahti vajuvaid kivimiplokke. Ripikute eemaldamine tuleb teha vahetult kaevandamise lõppedes ja ennem masinate väljaviimist karjäärist, tehnoloogia seisukohalt Tellijale sobilikul ajal. Ripikud tuleb eemaldada astangust minimaalselt 2 m laiuselt ja/või vastavalt lõhede paiknemisele astangus. Tööde teostamisel peab pidevalt jälgima paekiviastangu seisukorda ning astangus paiknevaid lõhesid. Piirkondades, kus on näha, et ripikud on välja kujunenud kaugemal kui 2 m astangu servast, tuleb tööde mahtu suurendada, et tagada astangu püsivus. Eemaldatud materjal võib ladustada tranšee põhja või katendivaalude alale. Materjali ladustamisel katendivaalude alale, tuleb see tasandada vastavalt peatükis 4.1.1 toodud nõuetele. Ripikud tuleb kokku eemaldada ~740 m pikkusel lõigul mahus ~28 tuh m³. Astangu serva ei ole planeeritud ohutusvalli, kuna maa-ala edasine kasutus on riigikaitsemaa, kitsemalt harjutusväli. Lisaks paikneb astang looduslikult keerulise ligipääsetavusega asukohas, kus ei ole oodata aktiivset inimeste liikumist. 4.1.3 Mullakäitlus Sirgala II põlevkivikarjääri katendis ei ole mulda, ülemiseks kihiks on kasvupinnas. Kasvupinnast ei ole eraldi ladustatud. Katendivaalude moodustamisel on järgitud katendikivimite geoloogilist ehitust, st et puistangu alumises osas peavad paiknema kõvad kivimid, ülemises setted. Pinnasekihi tasandamisel järgitakse peatükis 4.1.1 toodud nõudeid. 4.1.4 Tehnorajatiste likvideerimine Kaevandamise lõppedes tuleb mäeeraldiselt likvideerida truubid T/13 ja T/14 (vt graafiline lisa 5/24) ja pumbajaam 1D (vt graafiline lisa 4/24). Rajatiste demonteerimine tuleb teha vastavalt kaevandamise projektile ja senisele praktikale. 4.2 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast tulenev täiendav korrastamise kohustus 4.2.1 Infiltratsioonibasseini asukoha ja lähiümbruse kirjeldus Infiltratsioonibassein asub väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (vt graafiline lisa 10/24). Infiltratsioonibassein on jagatud kolmeks osaks – põhja-, kesk- ja lõunalõik (vt joonis 9.2). Tehniliselt on infiltratsioonibassein kraav pealt laiusega 10 – 15 m, kus on mäetööde vältel hoitud vee juurde pumpamise meetodil stabiilset veetaset eesmärgiga vähendada põhjavee alandamise mõju rabale. Infiltratsioonibassein asub tabelis 4.1 nimetatud kinnistutel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 19 Tabel 4.1 Katastriüksuste nimistu Kinnistu nimi Katastritunnus Ahtme metskond 52 80201:002:0361 Ahtme metskond 85 80201:002:0476 Ahtme metskond 25 22901:001:0239 Ahtme metskond 26 80201:002:0356 Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele (AS Maves, OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1416) tuleb Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel kaevandamise lõppedes kujundada Kurtna maastikukaitseala ja Sirgala II põlevkivikarjääri vahele jääv infiltratsioonibassein kogupikkusega ~5 km, tiikide kaskaadiks. KMH aruande kohaselt on soovitatud liigestada infiltratsioonibassein 200 - 300 m pikkusteks lõikudeks. Arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse kogemust soode taastamisel (rabasse ja selle servaaladele rajatud kuivenduskraavide sulgemine), tuleb paisud planeerida vastavalt maapinna langule 0,3 m (vt graafiline lisa 10/24). 4.2.2 Infiltratsioonibasseini sulgemist ettevalmistavad tegevused Infiltratsioonibasseini sulgemiseks tuleb ennem paisude rajamist teha alal trassiraie, likvideerida kraavivallid ja truubid (T/1 ja T/2) (vt joonis 9.3). Enne tööde alustamist tuleb välja märkida trassiraie sihid. Kavandatud trasside paiknemine on esitatud graafilisel lisal 10/24. Trassiraied tuleb teha suletavate kraavide pervel, et tagada paisu rajamiseks (materjali võtmiseks) piisav lage ala ja võimaldama valli likvideerimist. Trassiraiete asukohad on märgitud graafilisel lisal 10/24. Teega piirnevatel aladel tuleb teha raie vaid paisude asukohas. Raietrassid on planeeritud 6 meetri laiustena, trassiraie kogupikkuseks on 2,4 km ja pindala ~1,5 ha. Trassi laius 6 m võimaldab madala kandvusega pinnastel (turvas) kasutada alusmatte ehitustehnikaga liikumisel. Kui tehnikaga liikumine ei eelda nii laia koridori ettevalmistamist, võib piirduda kitsamate trassilõikude ja väiksema raiemahuga. Vastava otsuse teeb tööde juht planeerimisel. Täiendava teadmise olemasolul võib ligipääsud rajada erinevalt graafilisel lisal 10/24 näidatust. Ligipääsutrassidelt raadatud metsamaterjali väljaveo vajaduse määrab Tellija. Juhul kui materjali välja ei veeta võib selle tõsta infiltratsioonibasseini. Kändude juurimist ei ole vaja tingimata teha. Senise praktika kohaselt on võimalik ilma kände juurimata täita pinnast koorides nii kraavisäng, kui ka likvideerida kraavivallid. Kui tööde tegija leiab, et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust, tuleb juuritud kännud tõsta kraavisängi. Kändude kasutamine paisude konstruktsioonis on keelatud. Tööde käigus tuleb likvideerida kraavivallid ja vallides olev materjal kuhjata kraavi põhja. Kraavivallide likvideerimise maht on 5 800 m³. Vallide likvideerimine tuleb teha paralleelselt paisude ehitamisega. Kõik infiltratsioonibasseini sulgemise tööd tuleb teha suunal ülemjooksult allavoolu, et vältida tööala üle ujutamist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 20 4.2.3 Infiltratsioonibasseini sulgemine Enne paisude rajamist tuleb välja märkida nende asukohad. Paisude rajamise eesmärk on veevoolu tõkestamine kraavis ja voolu hajutamine maapinnal. Kraavidele rajatavad paisud on kavandatud maapinna 30 cm langu järel. Pinnaspaisude asukohas tuleb eemaldada kasvukiht (rabas sugekiht) ja puhastada kraav kogunenud setetest. Paisu laiendite asukohast kasvupinnast eemaldama ei pea. Paisu ehitamise materjal tuleb võtta masina tööraadiuse piires paisust üles- või allavoolu kraavi pervelt. Paisu küljelt ei ole materjali võtmine lubatud, kuna sellisel juhul hakkab rajatud kaeve vett paisust eemale juhtima. Pinnas võtta ebakorrapäraselt üksikute väiksemate kaevetena. Paisu ehitamisel jälgida, et kasutatava materjali hulka ei satuks puude juuri, oksi ega muid paisu stabiilsust ohustavaid elemente Joonis 4.1 Paisu rajamise skeem Enne paisu rajamist tuleb kraavisängi puhastada setetest, nõlvad kasvukihist. Paisul tuleb rajada hari pikkusega 3 m, paisud rajatakse nõlvusega 1 : 1,5. Kraavisäng tuleb täita paisu asukohas leviva materjaliga, sealjuures tihendada see iga 0,5 m paksuse kihi lisamisel. Paisu tuum tuleb rajada kuni 0,5 m kraavi põhjast madalamale. Paisu laiendid tuleb ehitada mõlemale poole paisu (va erijuhud, vt graafiline lisa 11/24). Laiendi pikkused on planeeritud 5 m (tüüp 1) ja 10 m (tüüp 2) mõõdetuna kraavi servast (vt graafiline lisa 11/24). Paisu kõrgus ümbritsevast maapinnast peab jääma minimaalselt 0,5 m. Paisukehand peab jääma kergelt kumer ehk kraavisängi kohast kõrgem kui laiendite otstest, et tagada vajumisvaru kraavisängi kohal. Paisude rajamise maht on esitatud tabelis 4.2. Paisud paiknevad kraavi pikitelje suhtes reeglina sümmeetriliselt ja ulatuvad kraavi teljest võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi pervede suhteline kõrgus on suurem kui 0,5 m, siis rajada laiend vaid madalamale pervele (vt graafiline lisa 11/24). Paisude täpse asetuse määramisel pidada silmas eesmärki tõsta nii veetaset kui ka samal ajal vesi vanast voolusängist välja juhtida. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 21 Tabel 4.2 Paisude rajamise maht Paisu tüüp Külglaiend, m Ühik Tööde maht tk 21 1 5 m³ 1 848 tk 15 2 10 m³ 1 440 tk 2 Ülesõit - m³ 232 tk 36 Kokku m³ 2 235 4.2.4 Ülepääsud Peale truupide T/1 ja T/2 likvideerimist, rajatakse nende asemele ülepääsud. Ülepääs tuleb rajada minimaalse laiusega 4 m ning nõlvusega 1 : 1,5 (vt graafiline lisa 11/24). Ülesõidu mulle rajada kohalikust materjalist või aherainest. Tee muldele rajada kattekiht paksusega 0,1 m (killustik fr 32-64 mm). Tee katend rajada enne ja pärast ülesõitu 3 m ulatuses. Juhul kui tee kasutamise vältel vajub, tuleb suurendada katendi paksust vastavas mahus. Ülepääsu rajamise maht on esitatud tabelis 4.2. 4.3 Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veerežiimi kujundamine Kaevandamise lõppedes tuleb reguleerida Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veetase abs kõrgusele 30 m, et vältida kaevevälja põhjaosas külgnevate alade üle ujutamist. Veetaseme reguleerimisel abs kõrgusele 30 m, tekib Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veekogu, mille veepeegli pind on 106,32 ha, millest Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel on 28,62 ha (vt graafiline lisa 12/24). Vastavalt lähteülesandele on projektis toodud lahend veetaseme hoidmiseks nii isevoolselt kui pumpamisega. Planeeritud rajatised on toodud graafilisel lisal 12/24. Isevoolune lahendus eeldab kuivenduskraavi rajamist kaeveväljalt põhja-ida suunas suubumisega Mustajõgi jõkke. Projektis on nimetatud isevooline kuivenduskraav Saarmaojaks. Veetaseme hoidmiseks pumpamisega on planeeritud Sirgala kaevevälja Viivikonna osal väljaveotranšee 2/1 lääneotsas paikneva pumbajaama ümber tõstmine selliselt, et on võimalik tagada kavandatava veetaseme hoidmine. Arvestades Viivikonna rikkevööndi veepidavust tuleb rajada väljaveotranšeesse 2/1 täiendav kuivenduskraav rikkevööndist läbi filtreeruva vee ära juhtimiseks. Projektis on nimetatud antud kraav filtratsioonivee kraaviks. 4.3.1 Maksimaalsed vooluhulgad Varasemates uuringutes on arvutatud ja kasutatud keskmiseid vooluhulkasid, kuivõrd rajatised tuleb dimensioneerida maksimaalsetele vooluhulkadele, on käesolevas töös tehtud täiendavad vooluhulkade kalkulatsioonid. Vooluhulkade analüüsiks on kasutatud jaanuar 2003. a kuni mai 2020. a olemasolevaid kuu põhiseid mõõdetud vee välja pumpamise andmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 22 Väljapumpamine 2003-2019 3500 2003 3000 2004 2005 2006 2500 2007 2008 2000 2009 Tuh m³ 2010 1500 2011 2012 2013 1000 2014 2015 500 2016 2017 0 2018 1 3 5 7 9 11 2019 Kuu Joonis 4.2 Väljapumpamine kuude ja aastate lõikes 2003-2019 Päevane väljapumpamine 1.600 1.400 1.200 1.000 m³/s 0.800 0.600 0.400 0.200 0.000 0 10 20 30 40 50 60 Päev aprill-mai 2010 aprill-mai 2011 detsember 2017 - jaanuar 2018 Joonis 4.3 Päevane väljapumpamise maht OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 23 Kuukeskmiste vooluhulkade teisendamiseks päevakeskmiseks on analüüsitud päevakeskmiseid vooluhulki kolmel kuul. Arvutustes on päevakeskmise maksimumi saamiseks kasutatud kordajat 1,3. Andmete põhjal on koostatud empiiriline ja teoeetiline tõenäosuskõver. Empiiriline ja teoreetiline tõenäosuskõver aasta maksimaalse vooluhulga kohta 3.000 2.500 2.000 Q (m³/s) 1.500 1.000 0.500 0.000 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Ületustõenäosus p% Qmax (emp) *1.3 Qmax (teor) Joonis 4.4 Empiiriline ja teoreetiline tõenäosuskõver aasta maksimaalse vooluhulga kohta Tabel 4.3 Teoreetiline aasta maksimaalne päevakeskmine vooluhulk p% Qp%, m³/s 0,1 2,754 1,0 1,987 3,0 1,650 5,0 1,512 10,0 1,312 Praeguses situatsioonis on vooluhulgad ühtlased, kuna põhjavee osakaal on suur. Eeldatavalt põhjavee juurdevool veetaseme tõstmisel väheneb, kuid ebaühtlus suureneb, selle tõttu on eeldatud, et maksimaalsed vooluhulgad jäävad pregusele tasemele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 24 4.3.2 Veekogu veetaseme isevoolne reguleerimine Isevoolne veetaseme reguleerimislahend on koostöös Tellijaga koostatud eskiisprojekti tasemel, suunitlusega pakkuda majanduslikku alternatiivi pumpamisega lahendusele. Vee kõrvaldamiseks isevoolselt tuleb rajada 14,53 km pikkune kraav (Saarmaoja) (vt graafiline lisa 13/24 ja 14/24). Kraavi asukoht on valitud minimaalse mulltööde mahu järgi. Projekteeritud kraavi lang on 0,3‰, põhja laius 3,5 m ja nõlvustegur 1,75. Kraavile tuleb rajada 5 truupi läbimõõduga Di1500 mm. Suubumine Mustajõkke tuleb kindlustada kividega Ø15-45 cm 20 m ulatuses. Mullavall paigaldada soovitatavalt paremkaldale, et vähendada vee valgumist harjutusväljaku alale. Isevoolse veetaseme reguleerimise lahenduse (Saarmaoja) korral on kasutatud kraavi dimensioneerimiseks aasta maksimaalset 10% vooluhulka 1 312 l/s, mille korral on määratud kraavisängi mõõtmete korral vee sügavuseks 0,88 m. 1% maksimaalse vooluhulga 1 987 l/s korral kujuneb veetase 20 cm kõrgemaks. Minimaalne veetase jääb ca 0,5 m sügavuseks (vt graafiline lisa 13/24 ja 14/24). 4.3.3 Veekogu veetaseme reguleerimine pumpamisega Pumpamisega veetaseme hoidmise lahend on projekteeritud tööprojekti tasemel, vastavalt Tellija soovile. Koostöös Tellijaga on otsustatud veetaseme hoidmiseks kasutada väljaveotranšee 2/1 lääneotsas paiknevat pumbajaama 1C. Tagamaks seatud eesmärgi saavutamise tuleb antud pumbajaam ümber tõsta olemasolevast asukohast lõunasse kaevandamata maa- alale. Kontrollpumpamise andmetel on pumpla 1C vooluhulk 1298 l/s 24 m geodeetilise tõstekõrguse juures. Pärast veetaseme tõusu 30 m peale jääb geodeetiline tõstekõrgus ~8 m ning võib eeldada, et sama pumbagrupi tootlikus tõuseb üle 2 000 l/s, mis on piisav maksimaalsete vooluhulkade korral. Olemasoleva pumpla 1C (vt joonis 9.4) kandekonstruksiooniks on üle veehaardekanali paigaldatud Dn800 mm (4tk) ja Dn300 mm (2tk) terastorud, mis on omavahel ühendatud I-talade, karpraudade ja käiguteedega. Konstruktsioon moodustab platvormi, millel asub 2 tehnoruumi kuivpaigaldusega pumpadele ja torustikud. Platvorm toetub kanali servadel erineva mõõduga betoonplokkidele. Platvormi otsmised Dn300 mm torud on toetatud keskelt Dn300 mm toruga kanali põhja. Pumplas on 4 pumpa, millest 2 servmist on sukelpumbad ja keskmised kuivpaigaldusega pumbad. Kuivpaigaldusega pumbad paiknevad metallkonstruktsiooniga tehnoruumides pumpla platvormi peal. Pumpla torustik on suures osas maapealne (v.a teega ristumisel). Pumpla ei ole ühes tükis tõstetav. Pumpla uues asukohas tuleb maapind planeerida abs kõrgusele 31 m, rajada plats pumbajaamale ja teenindusteeteele ning sissevoolu kanal pumbajaamale (põhja kõrgus 26 m). Olemasolev survetorustik tuleb lahti võtta ja uuesti paigaldada. Torustikud rajada selliselt, et need jookseks pärast pumba töö lõppemist tühjaks. Kui ilmneb probleeme külmumisega, tuleb sissevoolukanalisse rajada uputatud truup ja pumpla soojustada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 25 Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt asendiplaanile ja lõigetele (vt graafiline lisa 15/24). 4.3.4 Filtratsioonivee kraavi ja pumpla rajamine Tranšeesse 2/1 läbi Viivikonna rikkevööndi filtreeruva vee hulgaks on Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogililises uuringus prognoositud ligikaudu 4000 m³/d (keskmiselt) alandustaseme abs. 30 m korral. Alandustase on seotud rikkevööndis lõunasse jäävate kaeveväljade ekspluateerimisega. Kavandatud filtratsioonivee kraav on suunatud läände, kust pumbatakse vesi välja. Filtratsioonivee kraav moodustub kahest lõigust. Pikettide vahemik 0+00 – 28+60 on vajalik vahetult rikkevööndist läbi imuva vee kogumiseks ja ära juhtimiseks ning pikettide vahemik 28+60 – 45+18 on vajalik avariiolukorraks, vältimaks ekstreemumite esinemisel pumbajaama uputamist. Lõik 28+60 – 45+18 on suunatud kagusse. Planeeritud kraav tuleb rajada 2,60 km pikkune, languga 0,3‰, põhja laiusega 1 m ja nõlvusteguriga 1,75 (vt graafiline lisa 16/24 ja 17/24). Piketile 28+60 tuleb rajada ülevool kõrgusega 27,50 m. Tranšee läänepoolsesse otsa rajada vastavalt asendiplaanile pumpla (vt graafiline lisa 18/24), survetoru, kraav ja juurdepääsutee. Filtratsioonivee kraavi pumplasse (vt graafiline lisa 18/24) on projekteeritud 2 pumpa, millest üks on varupump. Vastavalt modelleeritud veehulkadele peab minimaalne pumba tootlikkus varuteguri 1,3 korral olema 60 l/s ja geodeetiline tõstekõrgus 11,5 m. Arvestatud survekadusid on sobilikud pumbad ühikuvõimsusega 65 l/s (tööpunkt 14,8 m) ja samaaegsel töötamisel jõudlusega 108 l/s (tööpunkt 17,2 m). Pumpla ehitada 3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest ja see peab olema kaanega suletav. Pumplasse paigaldada teenindusplatvorm ja redel. Põhi tuleb valada kohapeal minimaalselt paksusega 30 cm. Pumbad varustada kiirliitmike ja juhtsiinidega. Pumpla peab hoidma veetaset vahemikus 25,50 – 26,00 m abs. Pumpla survetorustik rajada selliselt, et selle lõpu maapealne osa valguks pärast pumba töö lõppu tühjaks. Pumplasse paigaldada mõlema pumba torustikule tagasivooluklapp (kuna pumpavad vette ühte torusse) ja elektriliselt juhitav tühjenduskraan (min Dn100 mm), mis avaneb, kui mõlemad pumbad seiskuvad. Juurdepääsutee ja plats on otstarbekas kujundada buldooseriga. Väljakaeve ja täite maht on projekteeritud võrdne. Alternatiivina on soovitatav kaaluda filtratsioonivee kraavi rajamist I etapis vaid pikettide vahemikus 28+60 – 45+18 ehk vaid avariiäravoolu lõik alguskõrgusega 27,50 m. Antud tööde korraldusega saab kontrollida erinevates uuringutes modelleeritud tulemuste õigust. Positiivse stsenaariumi korral on läbi imbuva vee hulk piisavalt väike, et see ei mõjuda lõunapoolsete alade kasutamist. Seejärel saab kujuneva vooluhulga järgi otsustada filtratsioonivee pumpla rajamise otstarbekuse. Kui pumpla rajamine ja kraavilõigu 0+00 – 28+60 osutub otstarbekaks, tuleb vajadusel ajutise pumplaga töötsoon tühjaks pumbata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 26 4.3.5 Tranšee nr 2 teekraav Kokkuleppel Tellijaga on kavandatud tranšeesse nr 2 teenindustee kraavi rekonstrueerimine eesmärgiga minimeerida antud tee üleujutamine ebatõenäoliste stsenaariumite realiseerumisel. Olemasolev teekraav on rajatud ebaühtlase langu ja ristlõikega (vt graafiline lisa 19/24, 20/24 ja joonis 9.5). Kraavile tuleb anda lang vastavalt pikiprofiilile, põhja laiusega 1 m, nõlvustegur 1,75. Piketis 8+40 rajada truup Ø600 mm. Kui piketist 8+40 allavoolu paikneva tranšee võib uputada, ei pea truupi rajama. Kraavi algus tuleb rajada kõrgusarvule 31,00 m. Piketile 15+00 tuleb rajada truup 2 x Ø700 tagamaks ligipääs pumplasse 1C. Antud kraav toimib avariiülevooluna Sirgala kaevevälja Viivikonna osale kujunevale veekogule. 4.4 Alajaamale EAJ 35/6 kV Põhja ligipääs 4.4.1 Tee rajamine Alajaam asub Sirgala II põlevkivikarjäärist vahetult kagus, Viivikonna rikkevööndi peal (vt graafiline lisa 21/24). Alajaam peab pärast Sirgala kaevevälja Viivikonna osa sulgemist säilima. Veetaseme tõstmisel Sirgala kaevevälja Viivikonna osal abs kõrgusele 30 m, muutub olemasolev alajaama juurdepääsutee ligipääsmatuks. Uus juurdepääsutee rajatakse alajaamast edelasse ning ligipääs toimub väljaveotranšee 2/1 kaudu (vt graafiline lisa 21/24). Rajatava tee pikkus on ~153 m. Enne pinnasetööde alustamist tuleb maha märkida tee trass ning maha võtta üksikud puud ja juurida kännud, mis jäävad antud alale. Raietöid tulev teha pindalal 0,2 ha. Tee rajada minimaalse laiusega 6 m ning tee ehitamisel on lubatud maksimaalne tõus 8° (1 : 7 ≈ 14%). Enne teemulde paigaldamist on vaja teha pinnasetöid, millega kujundatakse teetrassi piiresse jääv maapind sobilikuks aluseks tee mulde rajamiseks. Pinnasetööde ulatus on näidatud graafilisel lisal 21/24. Tee muldes kasutada töötlemata aherainet fraktsiooniga 0 – 90 mm ja kattekihis töödeldud killustikku fraktsiooniga 32 – 64 mm. Teemulde minimaalne paksus on 0,5 m ja kattekihi paksus 0,1 – 0,2 m. 4.4.2 Kraavi rajamine Vajaduse ilmnemisel on vaja rajada veekõrvalduskraav piki väljaveotranšeed 2/1 suubumisega filtratsioonivee kraavi (vt graafiline lisa 22/24). Vajadus võib ilmneda, kuna tranšee 2/1 jääb rikkevööndi nõlvale, seega võib tekkida olukord, kus sademete korral hakkab vesi üle tee voolama ja tee muutub kasutuskõlbmatuks. Kuna kraav paikneb rikkevööndi lõunanõlval ja asub allpool abs kõrgust 30 m, siis kogub see ka rikkevööndist läbi imbuvat vett. Antud kraav tuleb rajada vaid juhul kui rajatakse filtratsioonivee kraavilõik 0+00 – 28+60 . Kraav tuleb välja ehitada langu järgi, mis on kujutatud graafilisel lisal 22/24. Kraavi ristlõige on trapetsikujuline, kraavi põhjalaius on 1 m ja nõlvus 1 : 1,75. Pikett 0+00 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 27 ja 0+27 vahele tuleb paigaldada truup läbimõõduga 300 mm vee juhtimiseks teisele poole väljaveotranšee teed 2/1. 4.5 Tööde korraldamine Sirgala II põlevkivikarjääris on tehnoloogilise korrastamise tööd tehtud paralleelselt kaevandamisega ning edasise kaevandamise jooksul jätkatakse töödega. Enne kaevandamise lõppemist tuleb korrastada Sirgala II põlevkivikarjääri keskossa jääv lääne-idasuunaline väljaveotranšee. Tasandamistööd tuleb teha soojal aastaajal, kui maapind ei ole külmunud. Paralleelselt tasandamistöödega saab ehitada paisud ja ülepääsud infiltratsioonibasseinile, rajada uue alajaama juurdepääsutee ning kõige lõpus tõsta ümber pumbajaam 1C ning rajada selle jaoks vajalikud teed ja kraavid. Tehnoloogilise korrastamise viimases etapis likvideeritakse Sigala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel paiknevad tehnorajatised (truubid, elektriliinid jne). OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 28 5. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Käesolevaks ajaks on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel bioloogilist korrastamist tehtud pindalal ~25 ha. Kuna Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamise järgse maa sihtostarve on riigikaitsemaa, siis bioloogilist korrastamist ei ole alal rohkem ette nähtud. Narva karjääri territooriumil (sh Sirgala karjäär, Narva karjäär ja Narva põlevkivikarjäär II) on ette nähtud bioloogiline korrastamine väljaspool Sirgala harjutusväljaku laiendust. 5.1 Metsamaa kujundamine Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projektis (Eesti Põlevkivi, 2005) ja projekti lisas 1 (Eesti Põlevkivi, 2006) on mittevastavus. Projektides on määratud hariliku männi (Pinus sylvestris) istutusvõrk 1,5 – 2 m x 2 m (4500 – 5000 tk/ha) ja arukase (Betula pendula) istutusvõrk 3,5 – 4 m x 4 m (2500 – 2800 tk/ha). Antud istutusvõrkude puhul on tegelik istutustihedus vastavalt 2500 – 3333 taime hektaril ning 625 – 725 taime hektaril. Metsamaaks korrastatavate maade metsastamisel peab kinni pidama metsa majandamise eeskirja § 14 „Metsa uuendamine“ toodud istutuskohtade minimaalsest algtihedusest, mille kohaselt on hariliku männi minimaalne istutustihedus 3000 taime hektaril ja arukasel 1500 taime hektaril. Tulenevalt eelnevast, tuleb edasise bioloogilise korrastamise käigus lähtuda tabelis 5.1 toodud istutusvõrgust. Tabel 5.1 Hariliku männi ja arukase istutamise skeem Seemiku nimetus Istutustihedus, tk/ha Istutamise skeem, m Harilik mänd 3500 1,4 – 1,5 x 2 Arukask 2000 2 x 2,5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 29 6. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamistöödel kasutatakse järgnevatele parameetritele vastavaid masinaid või analoogseid: - Buldooser – Komatsu D475A-5, mass 50,4 t, saha mahtuvus 12,8 m³ (tasandamine); - Buldooser – Komatsu D275A, mass 106 t, saha mahtuvus 35,9 m³ (tasandamine); - Ekskavaator – mass ≥45 t, hüdrovasar massiga 2,5 t (ripikute eemaldamine); - Ekskavaator – mass ≥22 t (kraavide kaevamine, paisude rajamine). 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus Masinate ühiku hinna maksumusel on arvestatud analoogsetes tingimustes töötavate masinate masinatöö hinda. Ekskavaatori ja hüdrovasara tunnihinnaks on arvestatud 65 €/h ja buldooseri töö hinnaks on arvestatud 100 €/h. Masinatöö hinna sisse on arvestatud tööjõukulu. Hinnanguliselt on uue pumbajaama kompleksi maksumus ~25 tuh €, millele lisandub pumpade maksumus, mis on ~13 tuh €/tk. Kõik maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Tööde mahtude ja maksumuse tabeli 6.1 lõpus on antud summaarne tööde maksumus kui veetaseme reguleerimine abs kõrgusele 30 m toimub Sirgala kaevevälja Viivikonna osal isevoolselt (Saarmaoja) ning tabeli 6.2 lõpus kui veetaset reguleeritakse pumpamisega (Saarmaoja ei rajata). Korrastamistööde maksumuse tabelis 6.2 ei ole arvestatud pumpamisega kaasnevaid kulusid, see tähendab kulu elektrienergiale. Käesolev projekt on koostatud koostöös kaevandamise loa omanikuga kelle pädevusse jääb alternatiivide rakendamine majanduslikust aspektist, sealhulgas jooksevkulude hindamine. Kaevandamise loa omanik on lugenud korrastamistööde projekteerimisel jooksevkulude kalkulatsiooni ärisaladuseks ja ei soovi seda avaldada. Kuna vee pumpamine oleks vajalik Sirgala lõunaosa ehitiste kaitseks ja seal kaevandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, siis Keskkonnatasude seaduse § 5 lg 61 sätestab, et keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Seega peale Sirgala kaevevälja Viivikonna osa korrastamist on alus vee keskkonnatasu maksmise kohustuse lõpetamiseks. Tabelis 6.3 on toodu filtratsiooniveekraavi pumbajaama materjali maht. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 30 Tabel 6.1 Tehnoloogilise korrastamistööde mahud ja maksumus isevoolsel kuivendamisel Töövahend/ Ühiku Maksumus, Tegevus Ühik Maht kuluobjekt hind, € € Puistangupealsete ja Buldooser m³ 429 900 0.19 81 120 nõlvade tasandamine Ripikud Hüdrovasar m³ 28 200 1.63 45 825 Paisud Raadamine ja kändude Harvester ha 1.5 2500 3750 juurimine Kraavivalli Ekskavaator m³ 5800 0.22 1270 likvideerimine Paisude rajamine Ekskavaator m³ 3600 0.22 790 Alajaama tee ja kraav Raadamine Harvester ha 0.19 2500 475 Tee rajamine Buldooser m³ 1800 0.19 340 Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 1300 0.22 290 Truup Materjal m 11 500 5500 Saarmaoja Raadamine ja kändude Harvester ha 58.1 2500 145 250 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 668 640 0.22 145 360 Truubid Materjal m 117 500 58 500 Teekraav Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 4270 0.22 930 Truup Materjal m 77 500 38 500 Filtratsioonivee kraav ja pumpla Raadamine ja kändude Harvester ha 4.45 2500 11 125 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 141 300 0.22 30 720 Juurdepääsutee ja platsi Buldooser m³ 2500 0.19 480 rajamine Truup Materjal m 44 500 22 000 Pumpla tk 1 25000 25 000 Pumbajaam kompleks Pumbad tk 2 13 000 26 000 Kokku (veetaseme reguleerimine Viivikonna kaeveväljal isevoolselt) 643 225 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 31 Tabel 6.2 Tehnoloogiliste korrastamistööde mahud ja maksumus veetaseme reguleerimisel pumpamisega Töövahend/ Ühiku Maksumus, Tegevus Ühik Maht kuluobjekt hind, € € Puistangupealsete ja Buldooser m³ 429 900 0.19 81 120 nõlvade tasandamine Ripikud Hüdrovasar m³ 28 200 1.63 45 825 Paisud Raadamine ja kändude Harvester ha 1.5 2500 3750 juurimine Kraavivalli Ekskavaator m³ 5800 0.22 1270 likvideerimine Paisude rajamine Ekskavaator m³ 3600 0.22 790 Alajaama tee ja kraav Raadamine Harvester ha 0.19 2500 475 Tee rajamine Buldooser m³ 1800 0.19 340 Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 1300 0.22 290 Truup Materjal m 11 500 5500 Teekraav Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 4270 0.22 930 Truup Materjal m 77 500 38 500 Filtratsioonivee kraav ja pumpla Raadamine ja kändude Harvester ha 4.45 2500 11 125 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 141 300 0.22 30 720 Juurdepääsutee ja platsi Buldooser m³ 2500 0.19 480 rajamine Truup Materjal m 44 500 22 000 Pumpla tk 1 25 000 25 000 Pumbajaam kompleks Pumbad tk 2 13 000 26 000 Pumpla 1C ümbertõstmine Raadamine Harvester ha 0.4 2500 1000 Pinnase eemaldamine Ekskavaator m³ 11 600 0.22 2530 Veevõtukanali Ekskavaator/ m³ 5600 1.84 10 320 kaevamine hüdrovasar Platsi rajamine Buldooser m³ 300 0.20 60 Kokku (veetaseme reguleerimine Viivikonna kaeveväljal 308 025 pumpamisega) Tabel 6.3 Filtratsioonivee kraavi pumpla materjali maht Ühik Maht Filtratsioonivee kraavi pumpla Pumpla korpus r/b Ø300 cm, h=4m tk 1 Pumpla sissevoolutoru rajamine Ø500 mm l=10 m tk 1 Pumpla sissevoolu kindlustamine kivipuistega m² 100 Pumbad 65 l/s h=14.8m, koos liitmike ja juhtsiinidega tk 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 32 Ühik Maht Pumpla sisene torustik ja fassongosad Ø200 tk 1 Pumpla välimise survetorustiku rajamine PE De315 m 147 Toitekaabli rajamine m 410 Pumpla kilbi ja automaatika rajamine tk 1 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan Sirgala II põlevkivikarjääri maavara kaevandamise loa kehtivus karjääris lõpeb 13.04.2031. Kaevandamine lõpetatakse Sirgala II põlevkivikarjääris järgneva 1 – 2 aastaga. Tehnoloogilise korrastamise tööd on tehtud paralleelselt kaevandamisega kogu maavara ammendamise perioodi vältel. Katendivaalude puistangute tasandamine on otstarbekas teha soojal aastaajal ning järgneval aastal teha vastavalt vajadusele järeltasandustöid. Tööde lõpetamisel tuleb alalt likvideerida juhuslikult tekkiv prügi, jäägid, sodi jms, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Korrastamistööde kalenderplaan on esitatud tabelis 6.4. Tabel 6.4 Korrastustööde kalenderplaan Etapp Töö Soovitatav tegemise aeg 2020 - 2022. a soojal Puistangupealsete ja aastaajal (maapind ei tohi nõlvade tasandamine olla külmunud) 2021 – 2023. a soojal Järeltasandamine aastaajal (maapind ei tohi olla külmunud) Astangu puhastamine 2022 – 2023. a ripikutest Tehnorajatiste Tehnoloogiline 2022 – 2023. a likvideerimine korrastamine Alajaama tee ja kraavi 2022 – 2023. a rajamine Filtratsiooniveekraavi ja 2022 – 2023. a pumbajaama rajamine Pumbajaama 2022 – 2023. a ümbertõstmine Teekraavi rajamine 2022 – 2023. a Paisude rajamine 2021-2023. a infiltratsioonibasseinile OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 33 7. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel ei asu looduskaitsealaseid ega muinsuskaitsega seotud objekte. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~250 m kaugusele läände jääb Kurtna maastikukaitseala ja ~7 km kaugusele lõunasse Puhatu looduskaitseala, kus leidub nii I, II kui III kaitsekategooria taime- ja loomaliike. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis võib Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisel juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et diiselkütust ega määrdeõli ei satuks maapinnale ja/või vette. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti töödelda absorbendiga, eemaldada pinnas ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Eesti energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN- 074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt tuleb Narva karjääriväli sulgeda etapiviisilisel, st kaevandamine lõpetatakse osade kaupa, et vähendada pumpamise negatiivset mõju. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise ammendamise ja ala korrastamise järgselt lastakse veetase taastuda abs kõrgusele 30 m, mis aitab vähendada pikaajalist mõju Kurtna maastikukaitseala järvedele. Tranšeed täituvad veega ning Sirgala kaevevälja Viivikonna osale tekib ~106 ha suurune veekogu. Veekogu veetaset reguleeritakse, et vältida lõunapoolsete alade üleujutust, kus mäetööd ei ole veel lõpetatud. Sirgala II põlevkivikarjääri ja Kurtna maastikukaitseala vaheline infiltratsioonibassein sulgetakse paisudega, mis aitab tõsta kraavisängis veetaset ning vähendada infiltratsioonibasseini kuivendavat mõju. Peamine välisõhku mõjutav tegur on materjali ümberpaigutamisest tekkiv tolm ja müra. Karjääri korrastamist alustatakse paralleelselt mäetöödega, millest tulenevalt korrastamistööde käigus müra ja tolmu sisaldus ei suurene, pigem müra ja tolmu üldine hulk väheneb, sest karjääris töötavad masinad paiknevad hajutatult. Kaevandamise lõppedes lõppeb ka toodangu väljavedu karjäärist, mis vähendab oluliselt mõju välisõhule. Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisega kaovad tehislikud pinnavormid, mis on tekkinud kaevandamise käigus. Juhul, kui korrastamise käigus selgub, et karjääri on elama asunud loomad, tuleb korrastamisel kindlasti arvestada nende elutsükliga ning sigimisperioodil nende elupaikades töid mitte teha. Vajadusel kaasata liigieksperte ja keskkonnaametit. Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisel jäätmeid ei teki. Jäätmete tekkimisel tuleb need käidelda vastavalt Jäätmeseaduses (RT I, 21.12.2019,6) sätestatud nõuetele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 34 8. TÖÖOHUTUSNÕUDED Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Ohutusnõuded töötamisel on kehtestatud maapõueseadusega ja Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrusega nr 223 Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I, 17.10.2019,5), Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I, 09.07.2020,7) ja Seadme ohutuse seaduses (RT I, 13.03.2019, 153) sätestatule. Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest. Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondiplatsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Iga töötoimingu eest vastutab mäetööde vastatav spetsialist, kellel peab olema vastav pädevustunnistus. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator. Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited analüüsima ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhiga. Ohutusnõuded buldooseriga töötamisel - Enne buldooseri mootori käivitamist tuleb anda heli- või valgussignaal, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad buldooseri tööpiirkonnas. - Enne käigu sisse lülitamist peab juht veenduma, et buldooseri ees ega taga ei oleks inimesi ega teisi masinaid. - Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest või vastavate andmete puudumisel ei tohi kaldenurk tõususuunas olla üle 25 ja languse suunas 30 kraadi. - Buldooser peab paiknema puistangul väljaspool varisemisala. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 35 - Keelatud on hõlma sisselõike või materjali lükkamise ajal teha pöördeid. - Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva. - Materjali allalükkamisel üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta tõkkevall. - Töötava mootoriga või ülestõstetud hõlmaga buldooserit ei tohi jätta järelvalveta. - Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine ja inimeste viibimine keelatud. Ohutusnõuded ekskavaatori ja hüdrovasaraga töötamisel - Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. - Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa/hüdrovasara allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. - Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise/raimamise ajal ekskavaatori 1,5 kordses tegevusraadiuses. - Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. Hüdrovasar peab olema maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. - Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. - Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa/hüdrovasarat jätta rippuvasse asendisse. - Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator või kopplaadur ei tohi sõita varisemisohtlikule alale. Enne uue siseku kaevandamist peab ekskavaatorijuht ee üle vaatama. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 36 9. PILDID Joonis 9.1 Tasandatud katendivaalude ala Sirgala II mäeeraldise lõunaosas Joonis 9.2 Infiltratsioonibasseini põhjalõik OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 37 Joonis 9.3 Likvideeritav truup T/1 Joonis 9.4 Pumbajaam 1C OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 38 Joonis 9.5 Olemasolev teekraav väljaveotranšees 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 39 KASUTATUD KIRJANDUS Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E. ja Keerberg, L. (koostajad) 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Viil, A., Žalinov, S. ja Tammeoja, T. 2006. Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Eesti Põlevkivi. Metsa majandamise eeskiri. RT I, 26.02.2014,16 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014016 (05.08.2020) Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1. RT I, 17.10.2019,5 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019005 (05.08.2020) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 09.07.2020,7. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020007 (05.08.2020) Seadme ohutuse seadus. RT I, 13.03.2019,153. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019153 (05.08.2020) Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Toila Vallavalitsus 28.08.2023 nr DM-125552-2 [email protected] Enefit Power AS [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Alutaguse Vallavalitsus [email protected] Narva-Jõesuu Linnavalitsus [email protected] Korrastamistööde vastuvõtukomisjoni liikme määramine Enefit Power AS esitas 14.08.2023 e-kirjaga nr NJ-KKJ-1/900 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.08.2023 dokumendina nr DM-125552-1) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamisega muudetud Sirgala põlevkivikarjääri osaliselt korrastatuks tunnistamiseks ning Sirgala II põlevkivikarjääri terviklikult korrastatuks tunnistamiseks. Sirgala põlevkivikarjäär (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtivusega kuni 03.05.2029) asub Ida-Viru maakonnas Toila ja Alutaguse valdades ning Narva-Jõesuu linnas. Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala on 11295,67 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3206,29 ha. Enefit Power AS-i poolt korrastatuks tunnistamiseks taotletud ala pindala Sirgala põlevkivikarjääris on 61,47 ha. Sirgala II põlevkivikarjäär (maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-087 kehtivusega kuni 13.04.2031 asub Ida-Viru maakonnas Toila ja Alutaguse valdades. Kaevandamisloaga määratud mäeeraldise pindala on 233,75 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 267,35 ha. Terve Sirgala II põlevkivikarjäär on esitatud korrastatuks tunnistamiseks. Vastavalt Enefit Power AS-i 14.08.2023 kirjale on Sirgala põlevkivikarjääris korrastatud katastriüksusteks Haraka (katastritunnus 85101:011:0032, mäetööstusmaa 100%, pindala 7,51 ha), Narva karjäär 2 (katastritunnus 80201:002:0140, mäetööstusmaa 100%, pindala 4,39 ha), Mälgi (katastritunnus 85101:011:0240, mäetööstusmaa 100%, pindala 23,86 ha), Nuka (katstritunnus 80201:002:0213, mäetööstusmaa 100%, pindala 2,5 ha), Sirgala tee (katastritunnus 80201:002:0488, mäetööstusmaa 100%, pindala 23,21 ha). Kõik eelnevad katastriüksused on riigiomandis ja volitatud valitseja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kõik eelnevalt nimetatud kinnistud on Toila valla koosseisus peale Haraka ja Mälgi kinnistute, mis on Narva-Jõesuu linna koosseisus. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Sirgala II põlevkivikarjääris on korrastatud katastriüksusteks Leiukoha (katastritunnus 80201:002:0363, mäetööstusmaa 100%, pindala 16,55 ha), Kukersiidi (katastritunnus 80201:002:0355, mäetööstusmaa 100%, pindala 12,36 ha), Kolmnurga (katastritunnus 80201:002:0362, mäetööstusmaa 100%, pindala 0,23 ha), Põlevkivi (katastritunnus 80201:002:0358, mäetööstusmaa 100%, pindala 162,66 ha), Pruunikulla (katastritunnus 22901:001:0167, mäetööstusmaa 100%, pindala 23,95 ha) ja Sirgala karjäär 2 (katastritunnus 80201:002:0720, 100% mäetööstusmaa, pindala 51,47 ha). Kõik eelnevad katastriüksused on riigiomandis ja volitatud valitseja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kõik eelnevalt nimetatud kinnistud on Toila valla koosseisus peale Pruunikulla kinnistu, mis on Alutaguse valla koosseisus. Sirgala põlevkivikarjääri korrastamine on teostatud vastavalt projektile "P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Eesti Põlevkivi. Jõhvi, 2005". Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamine on teostatud vastavalt projektile "P-02-05 Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2. Töö nr 20/3059, Steiger. Tallinn, 2020" (edaspidi projekti P-02-05 lisa 2). Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 87 lõige 1 sätestab, et kaevandatud maa korrastamise kohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja, võttes arvesse korrastamistööde vastuvõtukomisjoni ettepanekut ning et komisjoni moodustab ja selle juhataja määrab loa andja. MaaPS § 87 lõige 2 sätestab, et komisjoni koosseisu nimetatakse loa andja esindaja, mäeeraldise ja selle teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja, kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja vajalik arv asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel. Sirgala II põlevkivikarjääri infiltratsioonibassein ei paikne mitte keskkonnaloa nr KMIN-087 mäeeraldise teenindusmaa piires, vaid väljaspool keskkonnaloaga hõlmatud ala, kinnistul Ahtme metskond 26 (katastritunnus 80201:002:0356), mis kuulub Kliimaministeeriumile ja mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Kaevandamistegevuseks on kasutatud RMK volituses olevat maad ja RMK-d on varasemalt kaasatud Sirgala II karjääri korrastamisprojekti koostamisel (projekti P-02-05 lisa 2). Kuna Enefit Power AS on esitanud taotluse kõigi Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaaga kattuvade kinnistute korrastamiseks, oleks asjakohane kutsuda korrastamistööde vastuvõtukomisjoni ka RMK esindaja, et anda võimalus enda sõna öelda seoses Enefit Power AS-i võetud maa korrastamise kohustustega RMK ees. Eelnevast tulenevalt kutsub Keskkonnaamet ka RMK esindaja osalema korrastamistööde vastuvõtukomisjoni töös, juhul kui RMK seda vajalikuks peab. RMK mitte osalemist korrastamistööde vastuvõtukomisjonis loeme RMK vaikivaks nõusolekuks Sirgala II põlevkivikarjääri korrastatuks tunnistamisel. Teatame Teile, et komisjoni kokkukutsumist kavandame 03.10.2023. Palume nimetada komisjoni koosseisu Teie esindaja hiljemalt 12.09.2023. Keskkonnaameti maapõuebüroost osaleb komisjoni töös ning juhatab seda loa andja esindajana vanemspetsialist Kaidi Karro. 2(3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. P-02-05.pdf 2. P-02-05 lisa 2.pdf Kaidi Karro 5332 9439 [email protected] 3(3)  TOOTMISOSAKOND MTR nr. EP 10032389-0001 P-02-05 NARVA KARJÄÄRI MÄETÖÖDEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT SELETUSKIRI TÖÖJOONISED Tootmisosakonna juhataja Allan Viil Mäe- ja elektritööde projekteerija Sergei Žalinov Mäetööde projekteerija Tauno Tammeoja JÕHVI 2005 PROJEKTI P-02-05 KOOSKÕLASTUSED 2  Jooniste nimekiri Nr. Nimetus Tähistus Märkused 1 2 3 4 1 Korrastatud maa plaan P-02-05 leht 1 2 Geoloogiline läbilõige joonel I-I. P-02-05 leht 2 Sirgala kaeveväli 3 Geoloogiline läbilõige joonel II-II. P-02-05 leht 3 Sirgala kaeveväli 4 Geoloogiline läbilõige joonel III-III. P-02-05 leht 4 Sirgala kaeveväli 5 Geoloogiline läbilõige joonel IV-IV. P-02-05 leht 5 Narva kaeveväli 6 Geoloogiline läbilõige joonel V-V. P-02-05 leht 6 Narva kaeveväli 7 Geoloogiline läbilõige joonel VI-VI. P-02-05 leht 7 Narva kaeveväli 8 Paljandustööde tehnoloogilised P-02-05 leht 8 tüüpskeemid 9 Sissepuistangu moodustamine P-02-05 leht 9 ekskavatooriga EŠ, kui puistang sisaldab mittepüsivaid kivimeid 10 Paljandustööde tehnoloogiline skeem P-02-05 leht 10 jaoskond 1 (Viivikonna) 11 Ekskavaatorite töö põhimõtteskeem P-02-05 leht 11 paljandustööde tegemisel filtratsioonitõkke moodustamisega 12 Puistangute ekskavaatoriga EŠ-6/45 P-02-05 leht 12 tasandamise tehnoloogiline skeem 13 Puistangute buldooseriga tasandamise P-02-05 leht 13 tehnoloogiline skeem 14 Korrastatava maa plaan (tranšee 1) P-02-05 leht 14 15 Korrastatavate maade plaan (tranšeed P-02-05 leht 15 2,4,5,6,7) 16 Korrastatavate maade plaan (tranšeed P-02-05 leht 16 8,9,10,13) 17 Väljaveotranšeede lõiked P-02-05 leht 17 3 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5 2. Üldandmed ........................................................................................................................... 5 3. Kasutatavate maade omandikuuluvus .................................................................................. 6 4. Katendikivimite mäegeoloogilised lasumistingimused ja agrokeemiline lühiiseloomustus 6 5. Paljandustööde tehnoloogia ................................................................................................. 7 6. Puistangute moodustamine .................................................................................................. 8 7. Rikutud maade korrastamine ............................................................................................. 11 8. Veerežiimi kujundamine .................................................................................................... 18 9. Tööohutus .......................................................................................................................... 20 10. Majandus-tehnilised näitajad ............................................................................................. 21 11. Karjääri sulgemine ............................................................................................................. 25 12. Kokkuvõte .......................................................................................................................... 25 13. Lisad................................................................................................................................... 26 13.1 Projektülesanne. Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjäär mäetöödejärgsete maade korrastamise projekti koostamiseks. 13.2 Korrastamisprojekti tingimused. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 30.08.2005.a. kiri Nr. 32-9-1/7644. 13.3 Maavara kaevandamise luba KMIN-073 (Narva karjäär) 13.4 Maavara kaevandamise luba KMIN-074 (Sirgala karjäär) 13.5 Eesti Maavarade Komisjoni eksperdi arvamus projektile P-02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 13.6 Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjääri hinnang AS Eesti Põlevkivi Tootmise- ja tehnikaosakonna poolt koostatud projektile P-02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 13.7 Narva karjääri korrastatud territooriumi sulgemisjärgse situatsiooni prognoos. 13.8 Eesti Maavarade Komisjoni 21. detsembri 2005. a istungi protokolliline otsus nr 05-113 13.9 Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 17.01.2006 kiri nr paranduste tegemisest projekti P- 02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 4  1. Sissejuhatus Käesolev projekt on valminud Põlevkivi Kaevandamise AS Narva karjääri tellimusel (Lisa 1), arvestades maakonna keskkonnateenistuse tehnilisi nõudeid projektile (Lisa 2). Uue projekti väljatöötamise vajadus on seotud keskkonnaministeeriumi 26.05.2005.a. määrusega “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”, mis sätestab korrastamisele uued nõuded. Käesolev projekt asendab projekte “Sirgala karjääri mäetöödejärgsete maade rekultiveerimine” ja “Narva karjääri rikutud maade metsatehniline rekultiveerimine” 1998 aastast. Käesoleva projekti kinnitamisega lugeda eelnimetatud projektid kehtetuks. 2. Üldandmed Käesoleval ajal on Narva karjäär Põlevkivi Kaevandamise AS-i struktuuriüksus ja kaevandab põlevkivi Eesti põlevkivimaardla kirdeosas avakaevandamisviisil. Karjäär koosneb kolmest karjääriväljast: Viivikonna (1. jaoskond), Sirgala (jaoskonnad 2, 3, 4, 5, 6, 7) – maavara kaevandamise luba KMIN-074 ja Narva (jaoskonnad 8, 9, 10, 11, 12, 13) - maavara kaevandamise luba KMIN-073. Jaoskondades 3, 11 ja 12 käesoleval ajal mäetöid ei teostata, kuna 3. jaoskonna aladel lasuvad tööstuslikud turbavarud ja 11. ja 12. jaoskonnas on tööd jõudnud Narva karjääri mäeeraldise piirini. Karjääri plaan on skeemil 1 ja joonisel P-02-05 leht 1. Karjääriväljasid iseloomustab suhteliselt lihtne geoloogiline ehitus. Tootsa põlevkivikihindi keskmine paksus on 2,7 m. Kihindi lasumissügavus on 12-40 m. Iga jaoskond on avatud äärmiste väljasõidu- (transpordi-) ja lõiketranšeedega. Sirgala kaeveväljal olid lisaks äärmistele väljasõidutranšeedele olemas ka keskmised väljasõidutranšeed, mis jagasid jaoskonna kaheks plokiks. Käesoleval aastal Sirgala jaoskondades 5, 6 ja 7 keskmised väljasõidutranšeed suletakse. Mäetööd karjääriväljal kulgevad suunaga põhjast lõunasse kihindi languse suunas, välja arvatud jaoskondades 1 ja 13. 1. jaoskonnas toimuvad mäetööd tehnoloogilise eriskeemi alusel, mis seisneb loode-kagusuunalise filtratsioonitõkke moodustamises. 13. jaoskonnas, mis asub tööstusterritooriumist põhjapool, teostatakse mäetöid läänest ida suunas. Karjääriväljade pind on tasane, suures osas soostunud, kaetud leht- ja okasmetsadega, põõsastega, siirde- ja õõtssooga (lõuna- ja edelaosas). Peamisteks veesoonteks karjääriväljade piirkonnas on Narva jõgi idapiiril (veepinna maksimaalne absoluutne kõrgus +25,5 m), Mustajõgi, mis läbib Narva kaevevälja lääne-idasuunaliselt ja tema pikenduskanal N-1 piki Narva ja Sirgala kaeveväljade piiri. Sirgala kaevevälja lõunaosa läbib Konsu kanal, mis suubub kanalisse N-1. 5 Lääne poolt voolab ümber 13 jaoskonna Metsküla oja, mis suubub vasakult poolt Mustajõe jõkke. 3. Kasutatavate maade omandikuuluvus Narva karjääri alla jäävad maad asuvad Illuka, Vaivara ja Toila valla piirides Ahtme metskonna territooriumil. Käesoleval ajal kasutatavatel maadel on metsamajanduslik tähtsus, välja arvatud majanduslikult vähetähtsad siirde- ja madalsood. Karjamaid ja põllumajanduslikke maid karjääri territooriumil ei ole. 4. Katendikivimite mäegeoloogilised lasumistingimused ja agrokeemiline lühiiseloomustus Narva karjääri iseloomustab suhteliselt lihtne geoloogiline ehitus. Mäetöödega avatud geoloogiline lõige koosneb (ülevalt alla) kvaternaarisetetest, keskdevoni narva horisondi ja keskordoviitsiumi kukruse horisondi kivimitest (Joonised 2, 3, 4, 5, 6, 7). Narva horisont koosneb savikatest dolomiitidest ja merglist savi ja liivakivi vahekihtidega keskmise paksusega (geoloogiliste uuringupuuraukude järgi) 14,3 m. Kukruse horisondi settekivimid koosnevad õhukeste mergli ja põlevkivi vahekihtidega ebaühtlastest savikatest lubjakivikihtidest; horisondi põhjas on põlevkivi tootuskihind. Horisondi keskmine paksus (geoloogiliste uuringupuuraukude järgi) on 9,7 m. Kvaternaarisetted on esindatud hilisema jääaegse glatsiaalset ja limnoglatsiaalset päritolu liiva-savi-kiviklibu setetega, samuti holotseeniaegsete järve-soo ja tuuletekkeliste setetega. Glatsiaalsed (moreeni-) setted koosnevad vaheldumisi liiva-kruusa ja liivsavi kihtidest ja moreensetest saviliivadest ja liivsavidest. Need setted on moodustunud sette- ja süvakivimite kuhjatiste, veerise, kruusa ja rahnudena. Liiva-kruusa setted on koondunud keskossa, liiva-savi ja liivsavi setted – idaossa ja saviliivad – lääneossa. Moreenid sisaldavad keskmiselt 35% peliiti, 30% aleuriiti, 15% savi ja 10 % kivipuru ja rähka. Kukruse horisondi dolomiidistunud kivimite avamusalal on jämedateralist ( >10 mm) moreeni 50-80% kristalliliste kivimitena ja 20-25% karbonaatsete kivimitena, mille granulomeetriline koostis on järgmine: 45% aleuriiti, 25% peliiti, 15% liiva, 10% savi, 5% rähka. Limnoglatsiaalsed setted koosnevad liivast ja selle all lasuvast savist, liivsavist ja saviliivast. Savi on kergelt aleuriidistunud, plastne, erineva veesisaldusega, kohati esineb lintja tekstuuriga vesiliivasid. Põhjaosas leidub uhutud süvakivimite suletisi. 6 Liivad on väikeseteralisest peeneteraliseni kvartsi-vilgulise koostisega, erineva savi- ja veesisaldusega. Ülaosas on liiv huumuse ja rauasisaldusega, allpool savisisaldusega. Järve-soo setted kujutavad endast poollagunenud samblaturvast ja on kõik seotud Puhatu soomassiiviga. Nõlvade ja puistangute loomuliku varingu nurgad on leitud karjääri markšeiderimõõtmiste alusel: aluskivimitel: - tervikus 70о - puistangus - 34о - 38о kvaternaarisetetel: - tervikus - 55о - puistangus - 10о... 35о Mäetööde teostamise praktika näitab, et püsivate pinnaste korral on puistangu varingunurk 35o. Katenditööde teostamise kogemuste alusel kasutatakse Narva karjääris järgmisi kobestustegureid: - aluskivimitele – 1,35 - kvaternaarisetetele – 1,15, mis vastab tühikute täitumisele kobestatud massiivis 30%. Toksiliste ja potentsiaalselt toksiliste ainete sisaldus põlevkivis ja katendikivimites ei ületa võimalikke ohtlikke koguseid ja püsivad reeglina karbonaatsetele kivimitele iseloomulikes piirides. Korrastatud puistangute seiretulemused näitavad, et:  uusi kasvupindasid iseloomustab vähene lämmastikusisaldus, fosforipuudus ning suur kaltsiumi- ja kaaliumisisaldus;  pinnase orgaanilise osa juurdekasv on 1 cm 10 aasta jooksul. Puistangute viljaka pinnase oodatust madalam kvaliteet on osaliselt seletatav nende kõrgendatud kivisisalduse ja küllaltki ebasoodsa veerežiimiga. 5. Paljandustööde tehnoloogia Narva karjääri paljandustöödel kasutatakse lihtsat lihtkaevandamisviisi. Selle kaevandamisviisi korral paigutatakse katendikivimid vahetult paljandus- ekskavaatoritega väljatöötatud alale sisepuistangusse muid transpordivahendeid kasutamata. Geoloogilise struktuuri ja tehnoloogilise otstarbekuse tõttu teisaldatakse katend kahe alastanguga: 1. setted 2. kaljused kivimid, mida tuleb enne teisaldamist puur- ja lõhketöödega kobestada 7 Kohtades, kus on paksud moreenilademed, toimub selle teisaldamine mõnikord täiendava alaastanguga. Lihtkaevandamisviisi korral on katenditöödel kasutatavateks masinateks draglaini tüüpi ekskavaatorid. Draglaini tüüpi ekskavaatorite kasutamise tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kõvade kivimite selektiivne teisaldamine. Ekskavaator paikneb kobestatud kaljuste kivimite kuhila otsas ja teisaldab mõlema alaastangu katendit ühest seisupaigast. Ekskaveerimine toimub järgmises järjekorras – alumise ammutamisega lõhatud kaljused kivimid, seejärel ülemise ammutamisega settekivimid. Selline järjestus võimaldab kaljused kivimid paigutada puistangu alumisse ossa, ülaossa aga kvaternaarisetted, mis tagab puistangute püsivuse ja loob soodsad tingimused hilisemaks korrastamiseks. Kaevesammu laius katendikivimite eemaldamisel oleneb katendiekskavaatorite tehnilistest parameetritest ja paljandusskeemist ning on 30-45 m. Kirjeldatud skeemi järgi teostatakse töid jaoskondades, kus kvaternaarisetted koosnevad püsivatest kivimitest (Joonis P-02-05 leht 8). Liigniiskete püsimatute (plastiliste) setete (turvas, savi) äravoolamise vältimiseks väljasõidutranšeedesse ja avatavale põlevkiviastangule, tuleb eelnevalt moodustada kaitsebarjäärid ekskaveeritavast lubjakivist (Joonis P-02-05 leht 9). Kurtna maastikukaitseala põhjavete kaitseks on jaoskondades 1. (Viivikonna) ja 2. (Sirgala) katenditööde tehnoloogilise skeemi täiendavaks osaks liivsavidest filtratsioonitõkke moodustamine piki kaitseala ja mäetööde piiri. Selle skeemi järgi teostatavate tööde läbiviimist on kujutatud joonise P-02-05 lehtedel 10 ja 11. Käesoleval ajal töötavad jaoskondades järgmised ekskavaatorid:  jaoskonnad 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 - EŠ 15/90;  jaoskonnad 1, 13 - EŠ 10/70, EŠ-15/80  jaoskond 2 - EŠ 10/70. Ekskavaatorite paigutus võib mäetööde teostamise käigus muutuda. 6. Puistangute moodustamine Sisepuistangute korrastamise kvaliteet sõltub suures osas puistangute õigest moodustamisest. Seetõttu tuleb puistangute moodustamisel kinni pidada kindlatest kriteeriumitest: 1. ühe kaevesammu sisepuistang peab pealtvaates olema lindikujuline, mille laius vastab kaevesammu laiusele; 2. puistang toetub eelmise käigu puistangu nõlvale; 3. puistangu ruumalasse peab olema võimalik mahutada antud kaevesammu katendikivimid; 8  4. kivimite puistangusse paigutamine toimub mööda ringi perimeetrit, mille keskpunktiks on pöörlemistelg ja raadiuseks ekskavaatori maksimaalne tühjendusraadius. Vajadusel on tühjenduskaugust võimalik mõningal määral suurendada (vähendada), kuid see toimub ekskavaatori tootlikkuse vähendamise arvel; 5. kivimite puistamise järjekord puistangu ristlõikes peab olema samasugune kui katendikivimitel geoloogilisel lõikel, s.t. puistangu alumises osas peavad paiknema kõvad kivimid, ülemises setted; 6. puistangu võimalikest tüüpidest tuleb valida selline, mille puhul puistangu moodustamise ja tasandamisega kaasnevad vähimad kulud; 7. kivimite paigutamine puistangusse peab olema selline, et tehnilise korrastamise käigus saaks puistanguharjasid tasandada nii, et nende nõlva kaldenurgad ei oleks üle 8o ja et pinnale oleks võimalik moodustada pinnakihti, mille paksus ei ole vähem kui 0,5 m, peenese (materjal terasuurusega kuni 1mm) osa ei ole alla 25% ja üle 10 mm tükisuurusega materjali osa mitte rohkem kui 40%. Mäetehnilised ja geoloogilised tingimused muutuvad Narva karjääri kaevetranšeede lõikes suurel määral: - katendikivimite paksus 7-38 m; - seal hulgas kaljuseid ja poolkaljuseid kivimeid (nn. kõvad kivimid nagu lubjakivi, dolomiidistunud lubjakivi, mergel, aluseline moreen, mis nõuavad enne ekskaveerimist kobestamist) 10-75% ja pehmeid setteid 25-90%. Keskmised katendikivimite paksused (alaastangute kõrgused) jaoskondade kaupa on tabelis 1. Tabel 1. Katendikivimite keskmised paksused 2005.a. andmete põhjal. s.h. Jaoskond Kokku, m setted kõvad kivimid 1 11,0 6,2 4,8 1а 12,8 6,6 6,2 2 12,1 6,8 5,3 4 20,3 6,6 13,7 4 22,0 10,2 11,8 5 21,8 6,6 15,2 6 19,4 4,7 14,7 7 21,0 7,7 13,3 8 25,6 3,9 21,7 9 23,0 9,1 13,9 10 21,4 13,5 7,9 13 6,7 4,2 2,5 9 Katendikivimite erinev paksus ja kasutatav lihtkaevandamisviis võimaldab, mõnel juhul ka sunnib moodustama järgmisi sisepuistanguid: - lehvikukujulisi puistanguid katendikivimite väikese või keskmise paksuse korral (10-20 m); - prismakujulisi sirgjoonelise harjaga puistanguid katendikivimite suure paksuse korral (>20 m). Peale selle mõjutavad puistangute kuju ka katendikivimite omadused, eriti erinevate kivimiliikide sisehõõrdejõud (puistangu nõlva varingunurk). Kokkuvõtvalt võib katendikivimite paksuse ja füüsikaliste omaduste järgi Narva karjääris eristada puistangute moodustamise osas nelja erinevat piirkonda: 1. jaoskondade 1, 2, 13 väli – katendikivimite paksus on mõõdukas või väike kivimite suhe (1,3-1,7):1 setete kasuks; setted koosnevad peamiselt puistangus hästipüsivatest kivimitest; 2. jaoskondade 4, 5, 6 väli ja 9nda lääneosa – katendikivimite suur või mõõdukas paksus, kõvade kivimite ja setete suhe (1,1-3,0):1, setted koosnevad puistangus hästipüsivatest kivimitest; 3. jaoskondade 7, 10 väli ja 9nda idaosa – katendikivimite paksus mõõdukas või suur; kõvade kivimite suhe pehmetesse (0,6-1,8):1; setted on veega küllastunud ning sisaldavad puistangus halvastipüsivaid savisid; 4. jaoskonna 8 väli – katendikivimite suur paksus, puistangus hästipüsivad kõvad kivimid ja setted; kõvade kivimite ja setete suhe 5,7:1. Esimeses kahes piirkonnas kujutab sisepuistangute reljeef pärast nende moodustamist harjade kurrutist, erinevate harjade kõrgused 1-3 kuni 10-14 m, paiknedes paralleelselt tööeega. Väljasõidutranšeede läheduses on märgatav puistangu kõrguse pidev suurenemine, mis on tingitud puistangu katkemisest seoses vajadusega rajada 24 m laiuseid autoteid. Kolmandas piirkonnas tuleb juhitamatute protsesside ja lihete vältimiseks puistangute moodustamisel paigutada voolavad setted puistangu alaossa moodustatud pikitõketega ja risttammidega vannidesse. Vannid moodustatakse katendiekskavaatori töö eriskeemi alusel. Tagamaks puistangute korrastamise võimalikkust raskete sammuvate ekskavaatoritega, peab puistanguharjadele paigutama väikeses koguses (30-40 m3/m) kobestatud kõvasid kivimeid. Selle paigutamiseks on mugavaim koht puistanguharja tranšeepoolne nõlv. Puistangu pind on sellisel juhul lainja reljeefiga ja kujutab endast kõvadest kivimitest tammide vahel paiknevatest laialivalgunud väga madala kandevõimega setete “kärgesid”. Neljanda piirkonna (jaoskond 8) eripäraks on asjaolu, et setete väikese paksuse tõttu ei ole nende maht piisav täieliku profiiliga puistanguharjade moodustamiseks. Kõvadest kivimitest moodustatud puistanguharjadele paigutatud setted uhutakse sademevete toimel ära ja 2-3 aasta pärast võib neid väikeses koguses leida vaid puistanguvahelistest nõgudest. Seetõttu on seal vajalik puistanguharjad moodustada peamiselt mergli- moreeni materjalist, millel on soodumus ilmastikuoludest tingitult mureneda. Kõiki Narva karjääri puistanguid võib iseloomustada kui raskesti ligipääsetavaid ja nende tasandamiseks tuleb kasutada draglaine ja buldoosereid. 10  7. Rikutud maade korrastamine Ida-Virumaa keskkonnateenistuse kehtestatud korrastamistingimuste (Lisa 12) kohaselt tuleb Narva karjääri sise- ja välispuistangud metsastada ning transpordi- ja tootmistranšeedest moodustada peale mäetööde lõppu veekogud, kui karjääri sulgemisprojektis ei nähta ette teistsuguseid lahendusi. Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kujutab endast puistangute tasandamist ja ettevalmistamist bioloogilise korrastamise läbiviimiseks. Bioloogiline järk on istikute istutamine ja nende hilisem hooldus. 7.1. Tehniline korrastamine See tööjärk koosneb järgnevatest toimingutest: - puistangute tasandamine; - väljasõidutranšeedega külgnevate puistangunõlvade kujundamine; - tasandatud puistangute pinna silumine (teisene tasandamine); - tulevaste puistangupealsete teede trassi ettevalmistamine - alla- ja ülessõiduteede rajamine draglaini liikumiseks puistangu ühelt tiivalt teisele üle väljasõidutranšeede. Tehnilise korrastamise käigus tasandatakse puistanguharjad nii, et nende nõlvade langus ei ületaks 8o ja pinnale moodustuks pinnasekiht. Korrastatud pinnasekiht peab olema vähemalt 0,5 m paksune ja sisaldama vähemalt 25% peenest (materjal terasuurusega kuni 1 mm) ja mitte rohkem kui 40% materjali tükisuurusega üle 10 mm. Teisene tasandamine toimub põhiliselt peale draglainidega tehtavat esmast tasandamist. Selle eesmärgiks on tasandatud puistangute silumine tagamaks metsaistutamise ja hooldustööde mehhaniseeritud läbiviimise võimalikkust. Puistangute esmasel tasandamisel kasutatakse peamiselt järgmise seadmeid: - ekskavaator EŠ-6/45; - buldooser Komatsu D475A-5 või D275A. Teisest tasandamist (silumist) tehakse ainult buldooseritega. Buldooserite ja ekskavaatorite tehnilised andmed on tabelites 2 ja 3. 11 Tabel 2. Buldooserite tehnilised andmed Näitajad Ühik D275A D475A Liikumiskiirus: km/h - edasi 11,8 10,9 - tagasi 14,9 14,3 Mootori võimsus: hj 405 860 Keskmine erisurve pinnasele: kgf/cm2 1,16 1,65 Saha mahutavus: m3 12,8 35,9 Mõõdud: mm -kõrgus kabiiniga 3955 4590 -pikkus saha ja kobestiga 9710 11565 -laius standardsahaga 4600 5265 Töömass: kg 50440 106195 Arvutuslik tehniline tootlikkus puistangute tasandamisel (20 m) m3/h 530 1204 Tabel 3. Ekskavaatori EŠ-6/45 tehnilised andmed Näitajad Ühik Väärtus Kopamaht m3 6 Noolepikkus m 45 Ammutussügavus m 22 Ammutusraadius m 42,5 Tühjendusraadius m 43,5 Tühjenduskõrgus m 19,5 Ekskavaatori laius m 11,5 Ekskavaatori sabaosa pöörlemisraadius m 9,7 Pöörlemisplatvormi kõrgus maapinnast m 1,02 Edasiliikumisel lubatud kaldenurgad: kraadi - pikisuunas (kui pole põiki), 8 - ristisuunas (kui pole piki), 3 Kaldenurgad töötamisel: kraadi - pikisuunas, 1 - ristisuunas, 1 Keskmine erisurve pinnasele, kgf/cm2 - töötamisel 0,6 - sammumisel 1,1 Võrgumootori võimsus: kW 660 Ekskavaatori konstruktsioonimass: kg 285 000 Arvestuslik tehniline tootlikkus puistangute m3/h 271 moodustamisel: 12 Tasandamiseks kasutatavate masinate valik konkreetses kohas sõltub puistangu kujust, püsivusest, füüsikalis-mehaanilistest omadustest ja kivimite granulomeetrilisest koostisest puistangus, samuti karjääri tehnika hõivatusest teiste mäetöödega antud hetkel. Kogemustele tuginedes arvestatakse seejuures järgmist: - ekskavaatoriga EŠ-6/45 on otstarbekas tasandada kuivast peenest materjalist, suhteliselt madalaid (6-8 m) puistanguharjasid; - ainult buldooseritega on otstarbekas tasandada vanemaid, ajaga vajunud puistanguid keskmise nõlvanurgaga 10-15o, samuti siis, kui puistangu pinnal puuduvad suured kaljuste kivimite tükid. Sõltuvalt organisatsioonilistest tingimustest võidakse puistangute tasandamisel peale ülalnimetatute kasutada ka teisi masinaid, enamasti ekskavaatoreid EŠ-10/70 ja EŠ- 15/90. 7, 10 jaoskondades ja 9nda jaoskonna idaosas võivad puistangud olla korrastamiseks raskesti ligipääsetavad. Need on puistangud, mille pinnal (harjade vahel) paiknevad laiad alad hea voolavusega kuivamata savimaterjalidest ja kus ei ole piisavas koguses kõvasid kivimeid ekskavaatorite ning buldooserite püsivate trasside ja tööpindade tegemiseks. Selliste jaoskondade tasandamine on seotud suurte kulutustega ja ohuga nii seadmetele kui meeskonnale. Seetõttu võivad sellised alad jääda metsastamiseks tasandamata ja seisukorda, nagu need jäid peale katenditeisaldustööde tegemist. Selliste alade pindala ei moodusta rohkem kui 5% kogu korrastatavast pindalast. Piirkonnad, kus on võimalikud sellised alad, on esitatud joonise P-02-05 lehtedel 15, 14. 7.1.1. Korrastamistööde tehnoloogiline skeem Draglainiga EŠ-6/45 tehtavate tasandustööde skeemi selgitus. Iga järgneva puistanguriba tasandamine algab ekskavaatori ristkäiguliste käikudega kompensatsiooniala (ääreala) planeerimisega, tehes seejuures horisontaaltrassi, mida hiljem kasutatakse ekskavaatori üleajamiseks väljasõidutranšeest. Võimalusel tasandatakse samal ajal ka puistangu nõlv. Peale seda asub ekskavaator planeerima riba kompensatsioonialade vahel, liikudes mööda puistangu harjatelge, moodustades enda ette platsi laiusega 15-23 m, paigutades kivimi teljest mõlemale poole puistanguharja lohkudesse. Ühest seisupunktist kaugusega 42m paigutatakse kopaga aheraine ümber kahelt külgnevalt harjalt nagu skreeperiga. Sel kombel teeb ekskavaator ühe käiguga esmast tasandamist 84 m laiusel alal ja valmistab ette töörinnet buldooserile viljakaks tööks teisesel planeerimisel, saavutamaks nõrgalt lainjat reljeefi. Peale ekskavaatori jõudmist vastasasuvale kompensatsioonialale, asub ekskavaator uuele teljele ja tsükkel kordub. Püsivate puistangute kivimite kobestamiseks võib kasutada buldooseri baasil kobestit. Buldooseritööd sellise skeemi järgi lõpetavad tehnilise korrastamise, s.t. viimistlevad väljatöötatud ala pinna nõrgalt lainelise reljeefini, kus nõlvade kalle poleks üle 8o. Puistangute tasandamise skeem ekskavaatoriga EŠ-6/45 koos buldooseriga Komatsu D 275A on joonisel P-02-05 leht 12. 13 Puistangute buldooseriga tasandamise skeemi selgitus. Ainult buldooseriga, ilma eelneva ekskavaatoritööta, võib tasandada püsivaid puistanguid (seisnud 2-3 aastat). Buldooseri töö algab tööpinna ettevalmistamisest harja pideva madaldamise teel. Edaspidi, liikudes piki harja, lükkab buldooser viltuste käikudega kivimid puistangutevahelistesse aladesse. Buldooseri jõudmisel vastasküljele tsükkel kordub. Puistangute buldooseriga tasandamise tehnoloogiline skeem on joonisel P-02-05 leht 13. 7.1.2. Puistangunõlvade tasandamine Peale puistangute moodustamist kujutavad transporditranšeede nõlvad endast kergelt lainjat pinda, mis on moodustatud varikaldenurga all (35o kvaternaarisetetel ja 40o kobestatud lubjakivil). Nõlva alaserva kontuuri lainelisus väljasõidutranšee teljest horisontaalpinnal on mitte üle 10o. Paljude aastate jooksul nõlvade seisukorra kohta tehtud vaatluste põhjal võib kinnitada, et nõlvade kivimite nihkumine toimub ainult esimese kahe aasta jooksul peale puistangu moodustamist, see tähendab selle vajumise ajal. Peale seda on nõlvad püsivad ning kasvavad mõne aasta jooksul loomulikul teel kinni. Taimkate aga tõstab tunduvalt veelgi nõlvade püsivust. Seejuures moodustub kordumatu metsamaastik, ühendades puude ja põõsastikega kaetud horisontaalseid pindasid ja kallakuid. Loomuliku varikaldenurga all jäetud ja vastupidavate nõlvade ristlõiked on toodud joonise P-02-05 lehel 17. Vastavalt Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse seatud tehnilistele tingimustele (Lisa 12.2), tuleb transporditranšeede nõlvad tasandada kaldnurgani 30o. Selle tingimuse täitmine kõigis tranšeedes on käesoleval ajal mõningatel tehnilistel põhjustel võimatu ja arvestades eelnevate aastate kogemust korrastamistöödel, puudub meie hinnangul selleks ka vajadus. Esiteks kasvab mäetööde liikumisel lõuna suunas puistangute kõrgus ja vastavalt sellele ümberpaigutatavate kivimite maht ja nende paigutamiseks vajalik ruum, mis aga on piiratud. Teiseks kasutatakse puistangute tasandamiseks suurema tootlikkuse ja madalama hinna tõttu peamiselt buldoosereid. Buldooseriga saab nõlva tasandada ainult ülevalt alla. Seejuures vajub materjal alla laiali, täites transporditranšee ja likvideerides karjääri tehnoloogilise tee, mis aga on karjääri töötamise ajal lubamatu. Kolmandaks, arvestades korrastamistöödel saadud kogemusi, on transporditranšeede ääred kindlad ja erosiooni vastu püsivad ka loomuliku varikaldenurga all, ilma tasandamiseta. Sellest lähtuvalt võib transeid tasandada seal, kus see on tehniliselt võimalik. Selliste kohtade asukoha määravad vastavalt konkreetsetele tingimustele omavahelises koostöös karjääri tehnika- ja markšeideriosakonnad. Meie hinnangul on nõlvade tasandamine otstarbekam teha ainult vajadusel peale karjääri sulgemist kohtades, kuhu tulevad puhketsoonid või kaldaäärsed ehitised. 14 Äärmiste transporditranšeede nõlvad, mis koosnevad kobestamata kivimitest (tervikud) ja omavad kaljuste kivimite seisunurka 70o, jäävad seisma oma loomulikus olekus kunstlike geoloogiliste paljanditena. Terviku ülemise serva äärde tehakse tõkkevall. 7.1.3. Puistangute tasandamise erimahud Puistangute tasandamise erimahud sõltuvad sellest, kui tasaseks on maapind vaja saada, puistangu kujust, kaevesammu laiusest ja puistangu nõlva nurgast. Lihtkaevandamisviisi käigus moodustatud vaalpuistangute täielikul tasandamisel ja lainelise puistangupinna tekitamisel arvutatakse erimaht järgmise valemi abil: Lähteandmed: A - kaevesammu laius passi järgi, A=30-40 m; β - kvaternaarisetteid sisaldava puistanguharja nõlva keskmine tõusunurk, β=35º; α - tasandatud puistangute vajalik piirnurk puuistikute istutamiseks α = 8º. Puistangute tasandamise erimaht (tasandustegur): A  sin(    ) V= , m3/m2; 16  cos   cos kus A – puistanguharjade vaheline kaugus (vastab paljandusekskavaatori kaevesammu laiusele), m; Puistangute tasandamise summaarne tasandamise erimaht (draglainide ja buldooserite koostööl) VΣ = V  (1+Кe+Кb) kus Кe – ümberekskaveerimistegur, Ке= 0,1÷0,7; Кb – buldooseritööde mahtu draglainiga koos töötamisel arvestav tasandamistegur Кb=0,12÷0,15. Pinnasetööde maht nõlvade tasandamisel H 2  sin(    ) VN= , m3/m; 2  sin   sin  kus Н – puistangu kõrgus, m; α - tasandamise tulemusel saadav vajalik kaldenurk, kraadi; β - kaldenurk enne tasandamist, kraadi. 15 Kui tasandamiseks kasutatakse ainult buldoosereid, tuleb märkimisväärses koguses pinnast mitmekordselt teisaldada. Sellisel juhul kasvab tasandamise tegelik maht korduvtasandamise teguri võrra. Puistangute tasandamise erimaht, kui kasutatakse ainult buldooserit Vb = V  (1+ρ) kus ρ- korduvtasandamise tegur, ρ=0,23. Esitatud valemid peegeldavad puistangute tüüptingimuste (ideaaltingimuste) tasandamismahtusid. Tegelikult on igas jaoskonnas erinev olukord ja see sõltub puistangu kujust ning kivimite füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Näiteks mittepüsivate kivimite korral (erandkorrast 7ndas jaoskonnas) tuleb ekskavaatori püsivuse tagamiseks kindlasti teha trassi põhjale mittepüsivatesse kivimitesse sisselõige laiusega 20 m ja sügavusega 2 m ja teisaldada ekskavaatori liikumisteelt eemale. Nende asemele puistata sinna samas koguses kõvasid kivimeid (lubjakivi). See kõik tingib ekskaveerimistööde mahu kasvu. Lisatöid tuleb arvestada ümberekskaveerimisteguriga Ke, mis kõigub vahemikus 0,1- 0,7. 7.2. Teedevõrk korrastatavatel puistangutel Korrastatavate puistangute teenindamiseks kasutatavad teed võib tinglikult jagada nendeks, mida kasutatakse karjääri töötamise ajal ja sellisteks, mida on vaja alles pärast karjääri sulgemist. Karjääri ekspluatatsiooni ajal kasutatakse korrastatud puistangute teenindamiseks karjääri tehnoloogiliste teede püsivõrku või puistangutele rajatud ajutisi teid. Ajutised teed rajatakse ekskavaatorite ja puistangute tasandamisega seotud muu tehnika teenindamiseks ning paiknevad peamiselt ekskavaatori liikumistrassil. Ajutiste teede pind peab olema püsiv tehnilise autotranspordi liikumiseks. Ülessõiduks tehnoloogilistelt teedelt puistangutele rajatakse kaldteed. Ülessõiduteede vahekauguse määravad tehnilised vajadused, kuid ei tohi olla hõredamalt kui 2000 m. Teede laius on vähemalt 5 m, kaldenurk 10-15 kraadi. Peale karjääri sulgemist jääb suurem osa olemasolevast tehnoloogliste teede võrgust tõenäoliselt vee alla ja seetõttu on vajalik uue teedevõrgu rajamine kaevandatud alale nii, et need jääksid kõrgemale tehispinnases kujunevast veetasemest ja oleksid aastaringselt kasutatavad metsade majandamiseks. Puistangutele on vaja uusi teid, mis peavad olema ühendatud karjääri piiridest väljapoole jäävate alaliste teedega. Vastavalt 16 04.08.2005.a. Eesti Põlevkivi esindajate ja Ahtme metskonna metsaülema vahel saavutatud suulisele kokkuleppele, ei ole korrastamistööde ajal nende teede rajamisel vajadust, kuna neid kasutama ei hakata ja need kasvaksid loomulikul teel kinni. Tulevaste puistangupealsete teede jaoks tehakse orienteeruvalt iga puistangu keskele trassid. Trass kujutab endast umbes 10 m laiust tasandatud maariba, mille pikisuunaline kallakus ei ületa 5o. Bioloogilise korrastamise käigus nendele ribadele istikuid ei istutata. Üksikasjalikumalt planeeritakse puistangupealne teedevõrk ja selle ühenduskohad olemasolevate teedega karjääri sulgemisprojektis. Jaoskonna 1 (Viivikonna) teedevõrgu rajamine tuleb otsustada eraldi projekti alusel, sest suurem osa maad selles jaoskonnas on juba korrastatud ja riigile tagastatud. Kuna jaoskond suletakse enne ülejäänud karjääri, on otstarbekam antud küsimus lisada jaoskonna sulgemise projekti pärast metskonnalt vastavate tehniliste tingimuste saamist. Kavandatavate teede trasside asukohad on näidatud joonise P-02-05 lehtedel 14, 15 ja 16. 7.3. Bioloogiline korrastamine Põlevkivi kaevandamise käigus rikutud metsamassiivid on vaja taastada korrastatavate maade majandusliku väärtuse tõstmiseks, metsloomade elukeskkonna parandamiseks ja piirkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks Ida-Virumaal. Korrastatud maade kogul alal on ette nähtud kõrge majandusliku väärtusega okas- ja lehtpuumetsade istutamine (tulundusmetsad). Kindlustamaks ökoloogiliselt püsivate istandike rajamist, on soovitav rajada vahelduvaid metsakultuure, mis on bioloogiliselt vastupidavamad ja kasutavad täielikumalt ära pinnast ja atmosfääri kui üheliigilised. Metsastamisel peab arvestama põhi- ja kaaspuuliikide parimat bioloogilist sobivust ja vastupidavust. AS-is Eesti Põlevkivi aastate jooksul omandatud kogemuse järgi on kõige vähenõudlikumaks põhipuuliigiks harilik mänd. Koos männiga istutatakse arukaske ja euroopa lehist. Okas- ja lehtpuuliikide suhe peab olema umbes 60% okas- ja 30-40% lehtpuid. Suhe võib muutuda sõltuvalt otstarbest ja puistangute granulomeetrilisest koostisest. Metsakultuuride istutamisel tuleb kasutada kaheaastaseid istikuid (erijuhtudel lubatakse kolmeaastaseid). Parimaid tulemusi annab vaeses pinnases kasvatatud istutusmaterjal, mille juuri väljakaevamisel pole vigastatud. Istutada on soovitatav järgmise võrguga: männikultuuridel – 1,5-2,0x2,0 m., (4500-5000 istikut hektaril); kasel - 3,5-4,0x4m, (2500-2800 istikut hektaril); lehisele - 2 -2,5x3 m, (1300-1700 istikut hektaril). 17 Kuuske tuleb istutada koos kasega. Kuuseistikute kogus sellises segametsas on kuni 2000 istikut hektaril, s.t. kolme rea kaskede kohta üks rida kuuske. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (kask) tuleohutuse vööndid kogulaiusega 30 m.j Istutamine toimub varem ettevalmistatud (sõltuvalt pinnase niiskusest 1-1,5 kuud enne istutamist) aukudesse. Istutussügavus peab olema 1-2 cm sügavam kui puukoolis. Pärast istutamist tuleb pinnas ümber istiku ettevaatlikult tihendada. Taimede transportimisel, hoidmisel ja istutamisel tuleb vältida juurestiku kuivamist. Taimi tuleb hoida kastides niiskes samblas või saviemulsioonis (hapukooretaolises savi- vee segus). Külvata on lubatud ainult kuuse-männiseemneid kerg-granulomeetrilise koostisega kivimiga aladele, milles sisaldub küllaldasel määral niiskust. Seejuures on lubatud kasutada sama istutusvõrku mis istutamiselgi. Külvata tuleb erilise kiilu abil 1-1,5 cm sügavusele 10x10 cm suurusele kobestatud maatükile. Seemneid kulub sellisele maatükile umbes 25 tk, hektarile umbes 1,5 kg. Metsakultuuride edukas kasvatamine korrastatud aladel on võimalik ainult külvikute ja istikute süsteemse ja kvaliteetse hoolduse teel. Esimesel ja teisel aastal kobestatakse metsaistanduses maad, pinnase niiskuse säilitamiseks. Kolmandal ja neljandal aastal peale tasandamist tekib vajadus teha istanduses rohimistöid, mis võivad jätkuda ka viiendal ja kuuendal aastal. Väetamist mineraalväetistega ei ole ette nähtud. Puistangute korrastamise bioloogilist etappi soovitatakse alustada umbes aasta möödumisel peale tasandamise lõpetamist. Selleks ajaks on toimunud pealispinna vajumine ja kogunenud vajalik hulk niiskust. Istutustöid tuleb teostada varakevadel, peale lume ja pinnase sulamist 35-40 cm sügavuseni. Mai lõpuks peavad kõik tööd olema lõpetatud. Sügisel võib istutada kuuski ja asendada hukkunud taimi. Jaoskondade 7, 10 ja 9nda jaoskonna idaosa metsastamist teeb metskond võimaluste piires. Puuliigid ja istutusvõrgu valib metskond oma äranägemise järgi. Väljasõidutranšeede nõlvad jäetakse loomulikuks metsataasteks. 8. Veerežiimi kujundamine Narva karjääriväljal moodustub olemasoleva veekõrvalduse tulemusel ulatuslik depressioonilehter põhjavetes. Täiendavateks veerežiimi mõjutavateks faktoriteks on turbatöötlemine, millega on kaasnenud maaparandus- ja tulekaitsekraavide võrgu loomine ja Narva jõgi, mis voolab karjääri idapiiri vahetus läheduses. Jõe ja karjääri maapõueeraldise vahemaa on vahemikus 2,1—3,3 km veel väljamata lõunaosas ja vahemikus 450—750 m väljatöötatud aladel põhjaosas. Maavara varu kaevandamisega 18 rikutud maa korrastamisel tagatakse, et kaevandamise ala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele. Loodusliku režiimi tingimustes on Narva jõgi põhjavete (samuti pinnavete) väljavoolu aluseks. Tegutseva karjääri olemasolul, kus kuivendatakse praktiliselt kogu kattekivimite kompleks, toimub vastupidine protsess – jõevee infiltratsioon lahtistesse kaevanditesse läbi barjäärterviku. Vee sissevoolu kogus määratletakse konkreetsetest tingimustest terviku eri osades. Läänepoolt külgneb karjäär Vasavere mattunud ürgoruga. Ürgoru keskosas tegutsevad juba mitu aastat üksteise vahetus läheduses kaks põhja- ja pinnavete režiimi rikkujat – Vasavere veehaare (aastast 1979) ja Pannjärve liivakarjäär (aastast 1979). Alates 1953.aastast antakse Konsu järvest (ürgoru lõunaosas) tehniliste vajaduste tarbeks vett põlevkivikeemiatehasele (Viru Keemia Grupp), mille kogus viimastel aastatel on ligikaudu 1000 m3/h, kuid mis praktiliselt täielikult kompenseeritakse Viru ja Estonia kaevanduse mitmest pumbajaamast järve juhitavate kaevandusvetega. Sissevoolava vee allikaks (peale looduslikku kooslust) on veel infiltratsioonibasseinid, mis külgnevad ürgoruga ja paiknevad 650-850 meetrit Viivikonna jaoskonna mäeeraldisest läänes, ja mis teatud määral mõjutavad ka Sirgala jaoskonna alasid. Esimese maapinnalähedase veehorisondi (Keila-Kukruse horisondi karjääriväljade piires paiknev osa ja limnoflüvioglatsiaalse horisondi ürgoru piires paiknev osa) depressiooni ulatus mäetööde piirist on hinnanguliselt:  2. jaoskonnas ürgoru suunas - 2,0-2,2 km;  4. jaoskonnas ürgoru suunas - 3,0 km,  karjääri põhiosast lõunasuunas 4,5-5,5 km. Väga tugev dreeniv mõju lõuna suunas on tingitud drenaažikaeveõõnte toimest, mis asuvad kaevetöödest eemal lõunapiiril, osaliselt on samalaadne mõju ka Konsu kanalil. Vertikaalne kuivenemine toimub vahetult kogu mäetööde ulatuses ja praktiliselt ulatub kuni põlevkivikihindi tootluskihindi põhjani ja seetõttu on karjääri puistangud suurema osa aastast kuivad. Vesi püsib seal kas lokaalselt või hooajaliselt kõige alumistes osades 1-2 m paksuselt. Suurim kuivendussügavus on jälgitav mäetööde lõunapiiril – 19-28 m. Eeldatav depressioonilehter karjääri mäetööde lõpuperioodil on mäetöödest hinnanguliselt sama kaugel kui praegune depressioonilehter praegusest mäetööde piirist. Peale mäetööde, seega ka veekõrvalduse lõppu, algab veetaseme taastumisprotsess, mille käigus veetase hakkab taastuma algse (enne režiimi rikkumist) tasemeni. Ideaaljuhul võib tase tõusta loodusliku tasemeni, kuid praktiliselt jääb see siiski mõnevõrra madalamale. Seda peamiselt kahel põhjusel: - Viivikonna karjäärivälja planeeritud reguleeritav uputamine peale mäetööde lõppu; - veetaseme märkimisväärne alanemine põhilisel toitealal ja osalt ka (1-2 m) kohalikul veejaotuse alal. 19 Vastavalt soovitustele1 (endine RPI “Eesti maaparandusprojekt”, praegune AS Maves) planeeritakse Viivikonna jaoskonnas kunstlikult hoida taastunud veetase absoluutkõrgusel 32,5 m, et ära hoida raudtee ja metsaistanduste üleujutamist (Ida- Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005.a kiri nr. 32-9-1/7644 esitatud korrastamisprojekti tingimused punkt 5. alapunkt a.). Mäetööde lõppedes Narva karjääri kõigil kolmel karjääriväljal, algab põhjavee liikumine taas kulgema Narva jõe suunas. Narva jõe veetase põhjavete väljavoolupiirkonnas on 25 m abs. Vete voolamine saab olema ühtne, kuna vee filtreerumine läbi karjääride vaheliste tervikute on vältimatu, kuigi selle arenemine ajas ja ruumis on erinev. Järelikult tõuseb veetase Viivikonna jaoskonnas 32,5 m abs lähedale, alanedes väljavoolu (Narva jõe) suunas. Täiendavate drenaažisüsteemide rajamine kaevandatud alal pole vajalik, sest põhjavete taseme taastumisel jäävad transporditranšeed vee alla, umbes Narva jõe veetasemeni, ja töötavad karjääri täitumisel veega äravoolukanalitena. Peale selle tekivad veekogumid (püsivad või sesoonsed) maapinnalohkudesse (negatiivsed pinnavormid), kui neil on vastav sügavus ja asuvad küllalt veekindlal aherainel. Selline on põhjavete prognoositavate kaevandamisjärgsete veetasemete omamoodi skelett. Tegelikkuses tuleb olukord keerulisem ja mitte nii ühetaoline. Regulaarne mäetööde käigus teostatav põhjavee seisundi seire võimaldab karjääri või selle jaoskondade sulgemise ajaks täpsemalt prognoosida karjääriväljal kujunevat veerežiimi, selle reguleerimise vajadust ja võimalusi. Narva karjääri transporditranšeede vee alla jäämise ja veerežiimi reguleerimisega seotud küsimused lahendatakse karjääri või selle jaoskondade sulgemise projektis. 9. Tööohutus Tööde ohutuks läbiviimiseks rikutud maade korrastamisel, peab rangelt jälgima järgmisi juhendeid ja eeskirju: - Kaevandamisseadus; - Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded; - Elektriohutusseadus; - Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; - ametijuhendid. Õigusaktide täitmiseks ja tööohutuse tagamiseks töökohtadel, peab tööde teostamise osas tegema pidevat kontrolli. 1 Восстановление уровней поверхностных и грунтовых вод на рекультивированных полях сланцевых разрезов и необходимые мелиоративные работы. Инженерно-геологический отчет. А. Крапива. ГПИИ «Эстмелиопроект». Таллинн. 1992. - 22 стр., 2 л. граф. прилож. 20  10. Majandus-tehnilised näitajad 10.1. Töörežiim Tehnilise korrastamise tegemise normatiivseks ajaks peale katenditööde lõppu (arvestades tehnoloogilist varu) on 2 aastat. Mittepüsivate kivimitega jaoskondades võib seda aega pikendada 3-3,5 aastani. Ekskavaatori EŠ-6/45 töörežiim korrastamisel on sesoonne, 7-tööpäevaste nädalatega. 3 töövahetust ööpäevas, vahetuse kestus 8 tundi. Buldooseriga töötatakse ainult valges päevasel ajal. 10.2. Kalendriplaan Mäetöödega rikutud maade korrastamise kalenderplaani esitlemine kogu mäeeralduse ulatuses ei ole käesoleval ajal võimalik, kuna mäetöödega aastas rikutava ala pindala sõltub toodangumahust, mis omakorda sõltub nõudlusest põlevkiviturul. Siiski lähtutakse kontserni Eesti Põlevkivi ettevõtetes reeglist, et korrastatud alade pindala oleks samasugune kui aasta jooksul rikutud maade pindala. Mäeeraldise piires olevate rikutud ja korrastamisele kuuluvate alade pindala on Tabelis 4. Kogu 2005. a. korrastamisele kuuluva ala pindala on 120 ha. Tabel 4. Rikutud ja korrastamisele kuuluvate maade kogupindala põlevkivi aktiivse varu aladel Jaoskond, nr. Pindala, Trassi pikkus ha teede jaoks, m 1 183,8 - 2 49,6 - 4 677,3 11700 5 415,2 4350 6 487,1 4230 7 619,2 5775 8 390,1 2625 9 280,5 2100 10 367,2 2625 13 208,2 2625 21  10.3. Majandus-tehnilised näitajad. Tehnilise korrastamise ühikuhinnad on arvutatud 2005.a. I kvartali masinatundide hindade alusel, kontserni Eesti Põlevkivi karjääride töönormide ja masinate tootlikkuse arvutuste alusel. Kulude arvutus on Tabelis 5. Korrastamise bioloogiline etapp toimub tellimustööna, mida AS Eesti Põlevkivi tellib RMK metskondadelt. Kulud istutamis- ja hooldustöödele selles etapis arvestatakse raamlepingu kohaselt. 2005.a. oli bioloogilise korrastamise hind 3000 kr/ha. Kogu korrastamistööde maksumus 2005.a. hindade alusel on tabelis 6. 22  Tabel 5 Narva karjääri tehnilise korrastamise ühikuhinnad Tranšee Kaeve- Tasandamise Draglaini Buldooseri Draglainiga Buldooseriga Draglaini EŠ 6/45 Buldooseri Komatsu D Draglainiga Buldooseriga TASANDA- nr sammu erimaht ümber- ümber- tasandamise tasandamise tootlikkus 475A tootlikkus tasandamise tasandamise MISE laius ekskaveerimis- ekskaveerimis- erimaht erimaht kulud kulud KULUD tegur tegur KOKKU A V Ke Kb Vdr Vb m m3/m2 m3/ha m3/ha h/1000m3 h/ha h/1000m3 h/ha EEK/ha EEK/ha EEK/ha 1 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 2 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 3 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 4 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 5 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 6 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 7 40 1,40 0,6 0,12 22 400 1 680 3,69 82,66 0,83 1,40 23 802 1 971 25 773 8 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 9 40 1,40 0,45 0,12 20 300 1 680 3,69 74,91 0,83 1,40 21 570 1 971 23 542 10 40 1,40 0,6 0,12 22 400 1 680 3,69 82,66 0,83 1,40 23 802 1 971 25 773 11 0,00 0,00 12 0,00 0,00 13 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 Draglaini masinatund 287,96 EEK/h Buldooseri masinatund 1413 EEK/h tootlikkused on masinatundide kohta, s.t. tehniline tootlikkus Buldooseri tootlikkus on Caterpillar Performance Handbook edition 31 analoogse Caterpillari masina järgi leitud EŠ 6/45 tootlikkus projektis "Narva karjääri rikutud maade metsatehniline rekultiveerimine", AS EP PKB, töö nr TP-11-98 ekskavaatori kasutamise aja koefitsient 1 23  Tabel 6 Rikutud maa-alade korrastamise summaarsed ühikuhinnad. Tranšee TASANDA- Bioloogilise Rekultiveeri- nr MISE rekultiveeri- mise kulud KULUD mise kulud kokku KOKKU EEK/ha EEK/ha EEK/ha 1 15 156 3 000 18 156 2 15 156 3 000 18 156 3 21 310 3 000 24 310 4 21 310 3 000 24 310 5 21 310 3 000 24 310 6 21 310 3 000 24 310 7 25 773 3 000 28 773 8 21 310 3 000 24 310 9 23 542 3 000 26 542 10 25 773 3 000 28 773 11 12 13 15 156 6 000 21 156 24  11. Karjääri sulgemine Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja asuvate alaliste teedega. 12. Kokkuvõte Korrastatud maad ja neid ümbritsevad alad peavad kujutama optimaalselt organiseeritud ja ökoloogiliselt tasakaalustatud maastikku. Arvestades ümbruskonna maa-alade iseloomu, on eelistatavaks korrastamissuunaks Narva karjääris metsastamine eesmärgiga saada tulundusmetsasid. Samas peab korrastamisel maade täielikumaks kasutamiseks ja ühiskonnasõbralikuma keskkonna saamiseks peale metsamajandusliku tähtsuse olema ka teisi väärtusi – vee- ja puhkemajanduslikud. See tähendab võimalust kasutada kaevandeid veekogudena ja korrastatud puistanguid turismi, spordi ja puhkamise eesmärgil. Arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute jaoskondade sulgemisprojektis. 25 13. Lisad  OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt Lisa 2 SIRGALA II PÕLEVKIVIKARJÄÄRI MÄEERALDIS (Maavara kaevandamise luba nr KMIN-087) Töö nr 20/3059 Tellija: Enefit Kaevandused AS Reg. nr. 10032389 Jaama tn 10, 41533 Jõhvi Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Korrastamistööd: ………………………………………………… Korrastamise vastutav Spetsialist ………………………………………………… (Pädevustunnistuse nr…………………………) Tallinn 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 2 Kinnitan: Erki Vaguri ........................... Juhatuse liige (Kutsetunnistus nr 127132) Projekti koostas: Kristel Veersalu ........................... Mäeinsener Tenno Vaher ........................... Hüdrotehnikainsener (Kutsetunnistus nr 129448) OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 6 1.1 Lähteülesanne ......................................................................................................... 6 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ...................................................... 6 2. KORRASTATAVA ALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .................................. 8 2.1 Geoloogiline iseloomustus...................................................................................... 8 2.1 Kaevandamise järgne maapõue geoloogiline koosseis ........................................... 9 2.2 Kaevandamise eelne hüdrogeoloogiline iseloomustus ........................................... 9 2.3 Kaevandamise järgne hüdrogeoloogiline iseloomustus........................................ 10 3. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA ............................................... 12 3.1 Korrastamise lähtetingimused .............................................................................. 12 3.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid ...................................................... 14 3.3 Korrastatava maa sihtotstarve ............................................................................... 15 3.4 Jääkvaru ................................................................................................................ 15 4. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE .................................... 17 4.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel tehtavad tehnoloogilise korrastamise tööd ............................................................................................................................. 17 4.1.1 Katendivaalude ja tranšeega külgnevate nõlvade tasandamine ................. 17 4.1.2 Ripikute eemaldamine ............................................................................... 17 4.1.3 Mullakäitlus ............................................................................................... 18 4.1.4 Tehnorajatiste likvideerimine .................................................................... 18 4.2 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast tulenev täiendav korrastamise kohustus ................................................................................................. 18 4.2.1 Infiltratsioonibasseini asukoha ja lähiümbruse kirjeldus ........................... 18 4.2.2 Infiltratsioonibasseini sulgemist ettevalmistavad tegevused ..................... 19 4.2.3 Infiltratsioonibasseini sulgemine ............................................................... 20 4.2.4 Ülepääsud .................................................................................................. 21 4.3 Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veerežiimi kujundamine ............................... 21 4.3.1 Maksimaalsed vooluhulgad ....................................................................... 21 4.3.2 Veekogu veetaseme isevoolne reguleerimine ............................................ 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 4 4.3.3 Veekogu veetaseme reguleerimine pumpamisega ..................................... 24 4.3.4 Filtratsioonivee kraavi ja pumpla rajamine ............................................... 25 4.3.5 Tranšee nr 2 teekraav ................................................................................. 26 4.4 Alajaamale EAJ 35/6 kV Põhja ligipääs ............................................................... 26 4.4.1 Tee rajamine .............................................................................................. 26 4.4.2 Kraavi rajamine ......................................................................................... 26 4.5 Tööde korraldamine .............................................................................................. 27 5. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ........................................... 28 5.1 Metsamaa kujundamine ........................................................................................ 28 6. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK ................................................................. 29 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad ................................................................. 29 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus .............................................................. 29 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan .......................................................................... 32 7. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED .... 33 8. TÖÖOHUTUSNÕUDED ................................................................. 34 9. PILDID............................................................................................... 36 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 39 TEKSTILISAD 1. Keskkonnaameti korrastamistingimused 2. Narva karjääri korrastamisprojekti lisa koostamise lähteülesanne 3. Maavara kaevandamise luba KMIN-087 4. OÜ Inseneribüroo STEIGER aruanne „Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 5 GRAAFILISED LISAD 1. Korrastatava ala plaan M 1 : 5000 2. Korrastatava ala plaan M 1 : 5000 3. Korrastatava ala geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 200 4. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 5000 5. Tehnoloogilise korrastamise plaan M 1 : 5000 6. Tehnoloogilise korrastamise geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 500, (V) 1 : 200 7. Korrastatud ala plaan M 1 : 5000 8. Korrastatud ala plaan M 1 : 5000 9. Korrastatud ala geoloogilised läbilõiked I-I’ ja II-II’ ja III-III’ M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 200 10. Paisude rajamise ja trassiraiete plaan M 1 : 5000 11. Paisu ehitusjoonis 12. Kaevandamise järgse situatsiooni asendiplaan M 1 : 10 000 13. Saarmaoja asendiplaan PK 0+00 – PK 145+28 M 1 : 20 000 14. Saarmaoja pikiprofiil PK 0+00 – PK 145+28 M (H) 1 : 20 000, (V) 1 : 200 15. Pumbajaama 1C ümbertõstmine M 1 : 500 16. Filtratsioonivee kraavi asendiplaan PK 0+00 – PK 45+18 M 1 : 5000 17. Filtratsioonivee kraavi pikiprofiil PK 0+00 – PK 45+18 M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 100 18. Filtratsioonivee kraavi pumpla M 1 : 500 19. Teekraavi asendiplaan PK 0+00 – PK 14+70 M 1 : 5000 20. Teekraavi pikiprofiil PK 0+00 – PK 14+70 M (H) 1 : 5000, (V) 1 : 50 21. Alajaama tee asendiplaan, pikiprofiil ja ristprofiilid M (H) 1 : 2000, (V) 1 : 200 22. Alajaama kraavi asendiplaan ja pikiprofiil M (H) 1 : 2000, (V) 1 : 200 23. Buldooseri ee-pass nõlva tasandamisel 24. Ekskavaatori ja buldooseri ee-pass puistangu tasandamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 6 1. SISSEJUHATUS 1.1 Lähteülesanne Enefit Kaevandused AS (Jaama tn 10 Jõhvi, Ida Viru maakond 41533, registrikood 10032389) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood 11206437) Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekti lisa. Narva karjääri korrastamiseks on koostatud 2005. a Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt (töö nr P-02-05) (edaspidi põhiprojekt), mis käsitleb Sirgala karjääri (KMIN-074) ja Narva karjääri (KMIN-073) korrastamist. 2006. aastal koostati projektile lisa, mis hõlmab Narva põlevkivikarjäär II mäeeraldise (KMIN-046) korrastamist. Käesolev projekt on koostatud põhiprojekti lisana 2 ja see käsitleb Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise (KMIN-087) korrastamist (sh korrastamist väljaspool mäeeraldist, mis tuleneb kaevandamise loa kohustusest) ning täiendusi põhiprojektile, mis on seotud Viivikonna kaeveväljal (Sirgala II põlevkivikarjääris ja Sirgala karjääri põhjaosas) kaevandamise järgse veetaseme taastamisega. Samuti parandatakse käesoleva projektiga mittevastavus põhiprojektis, mis puudutab bioloogilise korrastamise istutamise skeeme. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamisprojekti koostamise aluseks on Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimused (vt tekstilisa 1), Enefit Kaevandused AS-i Narva karjääri korrastamisprojekti lähteülesanne (vt tekstilisa 2), kaevandamise loa (KMIN-087) (vt tekstilisa 3) täiendavad tingimused, OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring (vt tekstilisa 4) ning Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, mille on koostanud AS Maves ja OÜ Inseneribüroo STEIGER. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamise projekt tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna korrastatava maa sihtostarve on riigikaitsemaa (Sirgala harjutusväljaku laiendamine Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisele) ning Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK), kuna korrastav infiltratsioonibasseini ala jääb mäeeraldise piirist väljaspoole kinnistutele, mille volitatud asutus on RMK. Korrastamisprojekti eesmärk on ette näha ala efektiivne tehniline korrastamine, lähtudes tänasest situatsioonist, Narva põlevkivikarjääri korrastamise lõpplahendist, tehnilistest võimalustest ja majanduslikust efektiivsusest. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel on paralleelselt kaevandamisega teostatud tehnoloogilise ning bioloogilise korrastamise töid. Narva karjääri korrastamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa omanikule Maapõueseaduse § 80. 1.2 Korrastatava ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Narva karjääriväli asub Eesti põlevkivimaardla kirdeosas ning koosneb neljast mäeeraldisest – Narva karjäär (KMIN-073), Narva põlevkivikarjäär II (KMIN-046), Sirgala karjäär (KMIN-074) ja Sirgala II põlevkivikarjäär (KMIN-087). Sirgala OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 7 kaevevälja Viivikonna osa jääb Viivikonna rikkevööndist põhja (vt graafiline lisa 12/24) ja hõlmab Sirgala II põlevkivikarjääri ja Sirgala karjääri põhjaosa. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis asub Narva karjäärivälja loodeosas (Viivikonna kaevevälja lääneosas) Alutaguse ja Toila valla territooriumil Vasavere ja Konju külas (vt graafiline lisa 1/24, 2/24 ja 3/24). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa asuvad täielikult tabelis 1.1 esitatud kinnistutel. Tabel 1.1 Korrastatava ala katastriüksuste nimistu Kinnistu nimi Katastritunnus Omanik Leiukoha 80201:002:0363 Riigimaa Kukersiidi 80201:002:0355 Riigimaa Kolmnurga 80201:002:0362 Riigimaa Põlevkivi 80201:002:0358 Riigimaa Pruunikulla 22901:001:0167 Riigimaa Sirgala karjäär 2 80201:002:0720 Riigimaa Enefit Kaevandused AS kaevandab Sirgala II põlevkivikarjääris kaevandamise loa KMIN-087 alusel (kehtivusaeg 19.05.2006 – 13.04.2031). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise pindala on 233,75 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 267,35 ha. Sirgala II põlevkivikarjääris on paralleelselt mäetöödega teostatud karjääri tehnoloogiline korrastamine – tasandatud on katendivaalude alad ning kujundatud tranšeede nõlvad sobiliku varingu kaldenurgaga 1 : 1,4. Vastavalt Sirgala II põlevkivikarjääri kaevandamise loas (KMIN-087) määratud korrastamise suunale (metsamaa), on alal teostatud bioloogilist korrastamist pindala ~25 ha. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~1400 m kaugusele lõunasse jääb Puhatu turbatootmisala, kus kaevandab AS Tootsi Turvas vähe- ja hästilagunenud turvast kaevandamise loa KMIN-023 alusel. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~250 m kaugusele läände jääb Kurtna maastikukaitseala ja ~7 km kaugusele lõunasse Puhatu looduskaitseala, kus leidub nii I, II kui III kaitsekategooria taime- ja loomaliike. Narva karjäärivälja territooriumile jääb Kaitseväe Sirgala harjutusväljak. Sirgala II põlevkivikarjäär mäeeraldise piirist väljaspoole on kaevandamise käigus rajatud infiltratsioonibassein, mis jääb Sirgala II põlevkivikarjääri ning Kurtna maastikukaitseala vahele (vt graafiline lisa 1/24 ja 2/24). Sirgala kaevevälja Viivikonna osa piires ei ole kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid- ja objekte. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 8 2. KORRASTATAVA ALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 2.1 Geoloogiline iseloomustus Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis on suhteliselt lihtsa geoloogilise ehitusega ja koosneb ülalt alla järgmistest kivimitest: Kvaternaarisetted, Kesk-Devoni Narva lademe lubjakivid ja Kesk-Ordoviitsiumi Kukruse lademe lubjakivid (vt graafiline lisa 3/24). Kvaternaarisetted lasuvad valdavalt Kesk-Devoni aegsetel kivimitel, mille reljeef on väga ebatasane üldise langusega lõuna ja ida suunas. Nende kogupaksus varieerub laiades piirides 2 – 3 m kuni 20 – 22 m. Kvaternaarisetted on esindatud hilisema jääaegse glatsiaalsete ja limnoglatsiaalsete päritolu liiva-savi-kiviklibu setetega, samuti holotseeniaegsete järve-soo ja tuuletekkeliste setetega. Glatsiaalsed (moreeni-) setted koosnevad vaheldumis liiva-kruusa ja liivsavi kihtidest ja moreensetest saviliivadest ja liivsavidest. Need setted on moodustunud sette- ja süvakivimite kuhjatiste, veerise, kruusa ja rahnudena. Liiva-kruusa setted on koondunud keskossa, liiva-savi ja liivsavi setted – idaossa ja saviliivad – lääneossa. Limnoglatsiaalsed setted koosnevad liivast ja selle all lasuvast savist, liivsavist ja saviliivast. Savi on kergelt aleuriidistunud, plastne, erineva veesisaldusega, kohati esineb lintja tekstuuriga vesiliivasid. Põhjaosas leidub uhutud süvakivimite suletisi. Liivad on väikeseteralisest peeneteraliseni kvarts-vilgulise koostisega, erineva savi- ja veesisaldusega. Ülaosas on liiv huumuse ja rauasisaldusega, allpool savisisaldusega. Järve-soo setted kujutavad endast poollagunenud samblaturvast. Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe setendite kompleks levib vaid Kirde-Eestis. Devoni setendite paksus (0 – 40 m) suureneb järk-järgult lõuna ja ida suunas. Narva lademe setendite paksus on ebaühtlane ja üldiselt suureneb läänest ida ja põhjast lõuna suunas 5 – 7 m kuni 15 – 20 m. Narva lade koosneb savikatest dolomiitidest ja merglist savi ning liivakihi vahekihtidega, keskmise paksusega 14,3 m. Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku üheksast lademest esineb vaadeldaval alal vaid Kukruse lade. Lademe keskmine paksus 9,7 m. Teiste lademete kivimid on kulutatud Devoni eelse erosiooniga ja sellele on järgnenud pikaajaline settelünk. Kukruse lademe settekivimid koosnevad õhukeste mergli ja põlevkivi vahekihtidega ebaühtlastest savikatest lubjakivikihtidest; lademe põhjas on põlevkivi tootuskihind. Esinevad ka karstitsoonid. Tootuskihind koosneb seitsmest põlevkivikihist (alt ülespoole A, A’, B, C, D, E, F1) ja viiest lubjakivi vahekihist (A/A’, A’/B, B/C, C/D, D/E). Põlevkivikihid ja nendega vahelduvad lubjakivikihid erinevad üksteisest paksuse, kihi sisemise ehituse ja koostise poolest. Kihindi maksimaalne paksus on Eesti põlevkivimaardla põhjaosas. Lõuna ja lääne suunas kihindi paksus väheneb. Põlevkivikihtide paksus on vahemikus 0,05 m kuni 0,6 m. enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeenseid lubjakivimugulaid. Lubakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt väljapeetud. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 9 Sirgala karjääri keskosas asub kirde-edela suunaline ~125 m lai Viivikonna tektoonilise rikkevöönd (vt graafiline lisa 12/24), mis on seotud kristalsesse aluskorda ulatuva murranguga ning selle kohale moodustunud fleksuures paindega. Tektoonilise rikke piires esineb varieeruva laiuse ja purustatuse astmega lõhelisuse vööndeid. Kivimite purustatus on suurim vööndi keskosas, kus karbonaatkivimid on kohati väga lõhelised ning lõhed on täitunud saviga, põlevkivi on kohati asendunud karstisaviga. 2.1 Kaevandamise järgne maapõue geoloogiline koosseis Narva karjääriväljal kasutatakse lihtkaevandamisviisi. Selle kaevandamisviisi korral paigutatakse katendikivimid vahetult paljandusekskavaatoritega väljatöötatud alale sisepuistangusse muid transpordivahendeid kasutamata. Geoloogilise ehituse ja tehnoloogilise otstarbekuse tõttu teisaldatakse katend kahes järgus – setted, kaljused kivimid, mida ennem teisaldamist kobestatakse puur-lõhketöödega. Katenditöödel kasutatakse draglain tüüpi ekskavaatoreid ning tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kaljuste kivimite selektiivne teisaldamine. Ekskaveerimine toimub järgmises järjekorras – lõhatud kaljused kivimid, seejärel settekivimid. Selline järjestus võimaldab kaljused kivimid paigutada astangu alumisse ossa, ülaossa aga Kvaternaarisetted, mis tagab puistangute püsivuse ja loob soodsad tingimused korrastamiseks. Kaevesammu laius katendikivimite eemaldamisel on 30 – 45 m . 2.2 Kaevandamise eelne hüdrogeoloogiline iseloomustus Hüdrogeoloogilises läbilõikes eristatakse Kvaternaarisette veekiht, Narva lademe suhteliselt vettpidavaid kivimid, Keila-Kukruse veekiht, Uhaku lademe vett nõrgalt läbilaskev savikas lubjakivi (kohati suhteline veepide) ja Lasnamäe-Kunda veekiht. Kõik ülalnimetatud veekihid ja suhtelised veepidemed on karjääride põlevkivikaevandamise veekõrvalduse mõju all ning võtavad karjääri vee juurdevoolu moodustamisest erineval määral osa. Kvaternaarisette põhjavesi levib turbas, erineva terajämedusega liivades ja kaevandatud karjääriala tehnogeensetes setetes. Turba levikualal moodustavad aluspinnase peeneteralisest liivast, liivsavist ja savist koosnevad jääjärvesetted. Liivsavi, savi ning glatsiaalse geneesiga savipinnased (liivsavimoreen) moodustavad Narva lademe levikualal ühes Narva lademega vettpidavate kihtidega suhteliselt hea veepideme. Kvaternaarisette paksus Vasavere ürgorus kuni 101 m ja on täidetud peamiselt kruusa ja liivaga. Ordoviitsiumi põhjavee detailne hüdrostratigraafiline liigestatus tuleneb vett vähemjuhtivate savikate ja mergliliste lubjakivikihtide levikust. Ordoviitsiumi lubjakivides levivas põhjavees on eristatavad suurematena Nabala-Rakvere, Keila- Kukruse ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihid. Narva kohati vettandva (Narva lademe liivkivi ja dolomiidikihtide avamused), kuid tervikuna küllalt hea veepideme moodustavad kihiti vahelduvad dolomiit, mergel, domeriit, liivakivi, aleuroliit ja savi. Narva lademe paksus on kuni 20 m, kiht on väiksema paksusega (pealt erodeeritud) drenaažistrekkide 11 ja 13 vahel ja Vasavere ürgoru läheduses. Karjääriga külgneval alal on Narva jõe lamamiks ilmselt Narva OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 10 lademe kivimid (mergel, domeriit, savi ja dolomiit), mistõttu on Narva jõe vesi aluspõhja karbonaatkivimites levivate põhjavetega ilmselt nõrgalt seotud. Kvaternaarisette või Narva lademe vettpidavate kivimite all levib Keila‐Kukruse veekiht. Vettandvateks kivimiteks on lõheline, kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte. Veekihi tingliku alumise osa moodustab põlevkivi. Keila‐Kukruse veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas tihe lubjakivi, ülemiseks veepidemeks Narva lademe mergel ja savi. Uhaku lademe suhtelise veepideme paksus põhjaveemudelis on kuni 13,5 m. Lasnamäe‐Kunda veekiht levib Kesk‐Ordoviitsiumi Lasnamäe ning Aseri lademe ja Alam‐Ordoviitsiumi Kunda lademe karbonaatkivimites. Vettandvateks kivimiteks on lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Lasnamäe‐Kunda veekihi ülemiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe tiheda savika lubjakivi kiht. Alumiseks veepidemeks on Siluri‐Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb Alam‐Ordoviitsiumi Toila, Leetse, Varangu ja Türisalu kihistu vettpidavatest lubjakividest, merglitest, aleuroliitidest, savidest ning argilliitidest. Siluri‐Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all levib Ordoviitsiumi‐Kambriumi veekiht. Regionaalse veepideme head veepidavust arvestades on põlevkivikaevandamise mõju selle all levivate veekihtide (Ordoviitsiumi‐Kambriumi ja Kambriumi‐Vendi veekihid) põhjavee seisundile kaudne (peamiselt veevõtu suurenemine nendest sügavatest veekihtidest aladel, kus ülemiste veekihtide veekvaliteet või kogus on mõjutatud põlevkivikaevandamisest). 2.3 Kaevandamise järgne hüdrogeoloogiline iseloomustus Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, tuleb kaevandamis lõppedes Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m. KMH koostamise käigus hinnati see optimaalseks veetasemeks, mille puhul on võimalik vähendada kaevandamise mõju Kurtna maastikukaitsealale, samas tagades kaevandamise võimalikkuse Narva karjäärivälja lõunaosas ning vältides liigniiskete alade teket Sirgala kaevevälja Viivikonna osal ja seda ümbritseval ala. Aruandes „Viivkonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2762) (vt tekstilisa 4) on modelleeritud hüdrogeoloogiline situatsioon kaevandamise lõppedes ning hinnatud selle mõju Viivikonna rikkevööndist lõunasse jäävatel aladel, kus jätkatakse põlevkivi kaevandamist. Modelleerimise kohaselt taastuks looduslik veetase Sirgala kaevevälja Viivikonna osal, vee välja pumpamise lõpetamisel, sõltuvalt asukohast abs kõrgusele ~34 – 40 m, kohati >40 m, ujutades üle ka rikkevööndist lõunapoolsed alad, selle vältimiseks tuleb tagada taastataval alal sobilik veetaseme kõrgus. Tehtud töö tulemusena on leitud, et absoluutkõrgus 30 m tagab nii Sirgala kaevevälja Viivikonna osa ümbritsevatele aladele sobiliku veerežiimi kui ka võimaldab jätkata mäetöid ülejäänud põlevkivikarjääri aladel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 11 Teisalt veetaseme reguleerimisel abs kõrgusele 30 m tekivad liigniisked ja üleujutatud alad ka lõuna pool rikkevööndit ning suureneb võimalus pindmiseks äravooluks. Vesi hakkab rikkevööndist läbi filtreeruma lõuna suunas. Tranšeesse 2/1 filtreeruva vee hulgaks on uuringus prognoositud keskmiselt 4000 m³/d. Vastavalt Viivikonna tektoonilise rikkevööndi hüdrogeoloogilisele uuringule, veetaseme reguleerimisel Sirgala kaevevälja Viivkonna osal abs kõrgusele 30 m, on prognoositud tektoonilise rikkest põhja poolt välja pumbatava vee hulgaks keskmiselt 10 – 16 tuh m³ ja rikkest lõuna pool 4 tuh m³ ööpäevas. Ülalnimetatud vee pumpamine on vajalik Sirgala lõunaosa ehitiste kaitseks ja seal kaevandustegevuse jätkamise võimaldamiseks. Keskkonnatasude seaduse § 5 lg 61 sätestab, et keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Seega peale Sirgala kaevevälja Viivikonna osa korrastamist on alus ülalnimetatud vee keskkonnatasu maksmise kohustuse lõpetamiseks. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 12 3. KORRASTAMISTEHNOLOOGIA Kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekteerimisel on aluseks võetud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 3.1 Korrastamise lähtetingimused Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Enefit Kaevandused AS töövõtulepingu nr EP-PTO-2/1419 tehnilisele kirjeldusele (vt tekstilisa 2) ja Keskkonnaameti 20.09.17 kirjale nr 1-3/17/2446 (vt tekstilisa 1), on Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekti P-02-05 lisa 2 koostamise tingimused alljärgnevad. 1. Keskkonnaameti tingimused 1.1 Kaevandatud maa Sirgala harjutusväljaku alal korrastada arvestades, et maa tulevane sihtotstarve on riigikaitse maa; 1.2 Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded tulenevad Kaitseministeeriumi ettepanekust korrastada Sirgala harjutusvälja laienduse ala selliselt, et seda oleks võimalik pärast mäetööde lõpetamist Kaitseministeeriumi poolt edasi arendada eesmärgiga kasutusele võtta riigikaitselise väljaõppe alana. Projekteerimiseks see tingimus täpsustatakse: kaevetranšeede pind tasandatakse nõlvanurgaga kuni 8° ja väljaveotranšeede ning lõputranšeede nõlvad kujundatakse loodusliku varikalde nurgaga. 1.3 Tornator Eesti OÜ-le tagada oma kinnistule (Järve; 85101:011:0056) juurdepääs selle kõrval olevalt teelt; 1.4 Sirgala harjutusvälja laienduse ala korrastamisel peab AS Enefit Kaevandused lähtuma 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud hoonestusõiguse lepingu tingimustest; 1.5 Korrastamisprojekt tuleb enne Keskkonnaametile esitamist esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile; 1.6 Väljaspoole harjutusvälja jäävad karjäärialad tuleb valdavalt metsastada; 1.7 Korrastamisprojekt esitada Keskkonnaameti maapõuebüroole heakskiitmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt. 2. Kaitseministeeriumi tingimused 2.1 Sirgala harjutusvälja laienduse alale Enefit Kaevandused AS metsa ei istuta; 2.2 Sirgala harjutusvälja laienduse alal silub Enefit Kaevandused AS maapinna peale kaevandamist võimalikult tasaseks. Projekteerimiseks see tingimus täpsustatakse: kaevetranšeede pind tasandatakse nõlvanurgaga kuni 8° ja väljaveotranšeede ning lõputranšeede nõlvad kujundatakse loodusliku varikalde nurgaga. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 13 3. Maavara kaevandamise loa KMIN-087 tingimused 3.1 Lõpetada pärast Sirgala II põlevkivikarjääris varu ammendamist ja pumpamise lõpetamist karjääri kuivendamine ning tõsta veetaseme absoluutkõrgusele ca 30 m. Selle tingimuse täitmise võimaluste uurimiseks koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER töö „Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring“ (tekstilisa 3). Tuginedes uuringu andmetele käsitleda projektis 2 varianti: 3.1.1 Veetase reguleeritakse Viivikonna rikkevööndist põhja pool 30 m absoluutkõrgusele ja projekteerida rikkevööndi lõunaküljele piki põlevkivi väljaveotranšeed veekõrvalduskraav rikkevööndist läbi valguva vee kogumiseks (kraavi põhja abs. kõrgus 26–27 m) ning pumbajaamad põhja pool Viivikonna riket ja veekõrvalduskraavi lääne-otsa, liigse põhjavee ärajuhtimiseks läbi settebasseini nr 1. 3.1.2 Veetaset põhja pool Viivikonna riket ei reguleerita ja sellest lähtudes projekteerida vajalik veekõrvaldussüsteem. 3.2 Kujundada pärast Sirgala II põlevkivikarjääris varu ammendumist ja pumpamise lõpetamist infiltratsioonibasseinist tiikide kaskaad (vt. tegevuse täpsemat kirjeldust KMH aruandest lk 190). KMH aruanne lk 190 käsitleb infiltratsioonibasseini põhjalõigust tiikide kaskaadi kujundamist juhul, kui lõpetatakse kaevandusvee suunamine infiltratsioonibasseini põhjalõiku ja kaevandusvett suunatakse infiltratsioonibasseini kesklõiku. Käesoleval ajal ja kuni KMIN-087 toimuvate mäetööde lõpuni suunatakse kaevandusvett nii infiltratsioonibasseini põhja-, kui kesklõiku. Peale KMIN-087 mäetööde lõppu tõstetakse Viivikonna kaeveväljal põhjavee taset ~15 m. 3.3 Kehtivates korrastamisprojektides P-02-05 ja P-02-05/06 on mittevastavus. Projektides on määratud, et männikultuuride istutuse võrk on 1,5 – 2,0 x 2,0 m (4500 – 5000 istikut hektaril). Selline istutuse võrk annab tegelikult istikute arvuks 2500 – 3333 istikut hektari kohta. Projektides on määratud, et kase istutuse võrk on 3,5 - 4,0 x 4 m (2500-2800 istikut hektaril). Selline istutuse võrk annab tegelikult istikute arvuks 625-725 istikut hektari kohta. Selle mittevastavuse parandamiseks näha ette väljaspool Sirgala harjutusvälja laiendust istutuse võrk: - mänd – 1,4 – 1,5 m x 2,0 m, (algtihedusega 3500 istikut hektaril); - kask – 2m x 2,5m, (algtihedusega 2000 istikut hektaril). Käesoleva korrastamisprojekti koostamisel selgusid täiendavad asjaolud, millest tulenevalt muutusid lähteülesande punktid 3.1 ja 3.2. Lähteülesande muudatused on lepitud kokku kirjalikult. Punktis 3.1 planeeritud veekõrvaldussüsteem on projekteeritud lähtudes järgnevatest tingimustest: - Veetase Viivikonna rikkevööndist põhjapool reguleeritakse abs kõrguseni 30 m. - Pumbajaam 1C projekteerida astangu peale, vesi juhitakse settebasseini nr 1. - Elektrialajaamale tagada ligipääs mööda tranšeed 2/1. - Süvendada väljaveotranšee 2 kraavi Viivikonna rikkevööndist ülevoolava vee juhtimiseks drenaažistrekki 24 ja pumbajaama nr 2. Väljaveotranšee kasutatavus peab säilima. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 14 - Projekteerida veekõrvalduskraav pumbajaamaga Viivikonna tektoonilise rikke lõunaküljele vee pumpamiseks settebasseini nr 1. - Alternatiivina pumpamisega veetaseme hoidmisele projekteerida eskiislahendus isevoolse veetaseme reguleerimiseks eesvooluga Saarmaoja, eesmärgiga põhjendada reguleerimislahendi majanduslikku valikut. Arvestades Narva põlevkivikarjääri terviklikku korrastamislahendit, kus tulevikus kujunevad erineva veetasemega veekogud ka Sirgala kaevevälja Viivikonna osast lõunasse jäävatesse tranšeedesse on mõistlik täna reguleerida Viivikonna osa tranšeedes veetase pumpamisega. Pärast järgnevate kaeveväljade sulgemist, saab veetaseme reguleerida isevoolselt lõuna suunas, kuna järgnevate kaeveväljade veetase peab asuma madalamal. Punktis 3.2 on lähteülesannet muudetud selliselt, et kaskaadi asemel projekteeritakse infiltratsioonibasseinide sulgemine pinnaspaisudega. Antud lahendus põhineb Riigimetsa majandamise Keskuse pikaajalisel kogemusel soode servaaladele rajatud kuivenduskraavide sulgemisel (vt peatükk 4.2). 3.2 Korrastamistehnoloogia valik ja tööde etapid Tehnoloogilise korrastamise lahendus põhineb Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise põhiprojektil. Käesolevas projektis vaadeldakse tehnoloogilise korrastamise töid Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel, Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast (KMIN-087) tuleneva korrastamise kohustusega alal ning veerežiimi taastamist ja sellega seotuid töid Sirgala kaevevälja Viivikonna osal, mis hõlmab Sirgala II põlevkivikarjääri ja osaliselt Sirgala karjääri. Tehnoloogia valikul on arvestatud korrastamise tingimustega, karjääri geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, majanduslike kaalutlustega ja Narva põlevkivikarjääri tervikliku korrastamislahendiga. Karjääri korrastamisel tehtavad tööd kattuvad tehnilises osas valdavalt mäetöödega. Tehnilise korrastamise töid on käsitletud peatüks 4. Tööde mahtude ja maksumuse koondandmed on toodud peatükis 6. Tehnilise korrastamise eelduseks on, et alalt kaevandatakse jääkvaru. Käesoleval ajal ei ole Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldiselt maavara täielikult ammendatud. Sirgala II põlevkivikarjääris lõpetatakse kaevandamine järgneva 1-2 aasta jooksul. Tulenevalt eelnevast, on korrastatud ala plaanil (vt graafiline lisa 7/24 – 9/24) ja tööde mahtude ja maksumuse tabelis 6.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise lõunaosa (kaevandamata ala) kujundatud ja katendivaalude tasandamise mahud arvutatud arvestades hetkel teada olevat mäetööde liikumist. Kaevandamise mõju vähendamiseks Kurtna maastikukaitsealale on Sirgala II põlevkivikarjääri ja Kurtna maastikukaitseala vahele rajatud infiltratsioonibassein, mille kogupikkus on ~5 km. Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandele, tuleb kaevandamise lõppedes infiltratsioonibassein liigestada 200-300 m pikkustest tiikidest koosnevaks kaskaadiks, et vähendada infiltratsioonibasseini kuivendavat mõju. Kuna KMHs ei ole antud OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 15 rohkem suuniseid, mille alusel tuleb infiltratsioonibassein liigestada, otsustati projekteerimise käigus kasutada RMK soode taastamise lahendit infiltratsioonibasseini sulgemisel, mis seisneb paisude rajamises iga 30 cm maapinna langu järel. RMK pikaajaline kogemus soode äärealadele rajatud kraavide sulgemisel ning arvestades, et kaevandamise lõppedes säilib vee üldine liikumine karjääri suunas, aitab antud lahendus kõige tõhusamalt vähendada mõju Kurtna maastikukaitsealale (vt peatükk 4.2). Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele, tuleb kaevandamise lõppedes Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m. Viivkonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogilises uuringus on prognoositud, et kui Sirgala kaevevälja Viivikonna osal reguleerida veetase abs kõrgusele 30 m, on oodata ka Viivikonna rikkevööndist lõunas veetaseme tõusus. Selleks, et lõunasse jäävad väljasõidutranšeed oleksid kuivad, tuleb vastavalt vajadusele kasutada täiendava meetmena kuivenduskraavi rajamist (vt peatükk 4.3), mille eesmärk on reguleerida veekogu veetaset. Samuti tuleb täiendavalt rajada uus tee alajaamani (vt peatükk 4.4), mis asub Viivikonna rikkevööndi lääneosas, et oleks tagatud ligipääs, kui teised juurdepääsuteed ujutatakse üle. Vastavalt eelnevale, käsitletakse tehnoloogilise korrastamise töid kolmes osas: 1. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise tehnoloogilise korrastamise tööd (tasandamine, ripikute eemaldamine, mullakäitlus). 2. Sirgala II põlevkivikarjääri kaevandamise loast (KMIN-087) tulenev korrastamise kohustusega ala tehnoloogiline korrastamine (infiltratsioonibasseini sulgemine). 3. Veerežiimi taastamine, selle jaoks vajaliku veekõrvaldussüsteemi projekteerimine ning juurdepääsu rajamine alajaamani. Kuna kaevandamise lõppedes on planeeritud Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisele laiendada Kaitseväe Sirgala harjutusväljakut, siis bioloogilise korrastamise töid ei ole alal rohkem ette nähtud. 3.3 Korrastatava maa sihtotstarve Korrastatud maa sihtotstarve on riigikaitse maa, mille pindala on 267,22 ha, sh veekogu pindalaga 28,62 ha (kogu Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veekogu pindalaga 106,32 ha) ja metsamaa pindalaga 25,44 ha. Kaevandamise loast tulenev korrastamiskohustusega ala pindala on 56,58 ha ja see on maatulundusmaa. Täpsed kõlviku suurused tuleb määrata korrastamise järgselt tehtava teostusmõõdistuse käigus. 3.4 Jääkvaru Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 30.06.2020) on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivne tarbevaru plokis 4 aT 1034,491 tuh t. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 16 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise lõunaosas ei ole kaevandamine tehnoloogiliselt võimalik, millest tulenevalt soovitakse lõunaosas jätta osa varu kaevandamata (vt graafiline lisa 5/24). Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN- 074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes ning Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogilisele uuringus, on soovitatud Sirgala II põlevkivikarjääris kaevandamine lõpetada esimesel võimalusel ning tõsta veetase optimaalsele tasemele. Kuna maavara kaevandamine mäeeraldise lõunaosas on tehnoloogiliselt keeruline, pikendaks see mäetööde kestust olulisel määral. Ülalnimetatud aruannetes on hinnatud, et mõistlik on jätta need piirkonnad kaevandamata ning tõsta veetase abs kõrgusele 30 m, et vähendada mõju Kurtna maastikukaitsealale. Idapoolsele säilitatavale tervikule tõstetakse ümber pumbajaam 1C, mis tagab pumbajaama aluse stabiilsuse ja lõunapoolse terviku kaevandamisel ei oleks võimalik tööee laiuse vähenemise tõttu rajada mäeeraldise läänepiirile filtratsioonitõket. Seega on otstarbekas antud aladel jätta varud kaevandamata ja bilansist maha arvata. Kaevandamata varude maha kandmine tuleb teha kaevandamise lõppedes ja täpsed mahud määrata markšeiderimõõdistuse aruannetes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 17 4. TEHNOLOOGILINE KORRASTAMINE Tehnoloogilise korrastamise eesmärk on kaevandamisjärgse maastiku ümberkujundamine looduslähedaseks, maa-ala väärtuse tõstmine ning selle kujundamine sobilikuks Kaitseväe harjutusväljaku laiendamiseks. Korrastamistööde projekteerimisel on arvestatud aruandes Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne ja Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2762) toodud soovitusi. Tehnoloogilise korrastamise käigus tuleb tasandada katendivaalude alad ja tranšeede nõlvad, puhastada astang ripikutest, likvideerida kaevandamise käigus rajatud ehitised (truubid, pumpla jne), rajada paisud infiltratsioonibasseinidele, rajada veekõrvaldussüsteem ning rajada uus tee alajaamani. Käesoleval ajal on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel teostatud tehnoloogilise korrastamise töid pindalal ~207 ha. 4.1 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel tehtavad tehnoloogilise korrastamise tööd 4.1.1 Katendivaalude ja tranšeega külgnevate nõlvade tasandamine Vastavalt korrastamise tingimustele tuleb tehnoloogilise korrastamise käigus katendivaalude alad tasandada nii, et nõlvused on ≤ 8° (1 : 7) ja väljaveotranšeede nõlvad tuleb tasandada nõlvusega 1 : 1,4 (35°). Kaevandamise lõppedes tuleb Sirgala II põlevkivikarjääri lõunapoolseima tranšee kaevandamata ala kvaternaarisette nõlv kujundada nõlvusega 1 : 1,75 (~29°) (vt graafilised lisad 4/24 – 9/24). Katendivaalude ala tasandustööd tegemisel lähtuda senisest praktikast (vt joonis 9.1). Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldis on korrastatud paralleelselt kaevandamisega. Edasise kaevandamise jooksul jätkatakse seniste töödega. Täiendavaid tasandamistöid on vaja teha Sirgala II põlevkivikarjääri keskosas lääne-idasuunalises väljaveotranšee piirkonnas (vt graafiline lisa 4/24, 6/24). Tehnoloogilise korrastamise käigus on vaja täiendavalt siluda väljaveotranšee nõlvad mahus ~36 tuh m³ ja kujundada need nõlvusega 1 : 1,4 ning tasandada sama tranšee põhjaosas katendivaalude ala pindalaga 0,86 ha mahus ~11 tuh m³. Käesoleval ajal on kaevandamata ala katendivaalude tasandamise mahuks hinnatud ~383 tuh m³. 4.1.2 Ripikute eemaldamine Sirgala II põlevkivikarjääris kasutatakse vaalkaevandamise tehnoloogiat, millest tulenevalt jäävad kaevandamise lõppedes viimaste tranšeede mäeeraldise piiriga külgnevad nõlvad vertikaalseks. Vastavalt mäetööde skeemile, jääb Sirgala II põlevkivikarjääris piirpunktide 4 ja 5 vahele astang (vt graafiline lisa 5/24, 6/24, 8/24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 18 ja 9/24). Kaevandamise lõpetamisel tuleb ohutuse tagamiseks astang puhastada ripikutest. Ripikuteks loetakse raimamistööde tulemusena looduslikust kivimimassiivist lahti vajunud või potentsiaalseid tulevikus lahti vajuvaid kivimiplokke. Ripikute eemaldamine tuleb teha vahetult kaevandamise lõppedes ja ennem masinate väljaviimist karjäärist, tehnoloogia seisukohalt Tellijale sobilikul ajal. Ripikud tuleb eemaldada astangust minimaalselt 2 m laiuselt ja/või vastavalt lõhede paiknemisele astangus. Tööde teostamisel peab pidevalt jälgima paekiviastangu seisukorda ning astangus paiknevaid lõhesid. Piirkondades, kus on näha, et ripikud on välja kujunenud kaugemal kui 2 m astangu servast, tuleb tööde mahtu suurendada, et tagada astangu püsivus. Eemaldatud materjal võib ladustada tranšee põhja või katendivaalude alale. Materjali ladustamisel katendivaalude alale, tuleb see tasandada vastavalt peatükis 4.1.1 toodud nõuetele. Ripikud tuleb kokku eemaldada ~740 m pikkusel lõigul mahus ~28 tuh m³. Astangu serva ei ole planeeritud ohutusvalli, kuna maa-ala edasine kasutus on riigikaitsemaa, kitsemalt harjutusväli. Lisaks paikneb astang looduslikult keerulise ligipääsetavusega asukohas, kus ei ole oodata aktiivset inimeste liikumist. 4.1.3 Mullakäitlus Sirgala II põlevkivikarjääri katendis ei ole mulda, ülemiseks kihiks on kasvupinnas. Kasvupinnast ei ole eraldi ladustatud. Katendivaalude moodustamisel on järgitud katendikivimite geoloogilist ehitust, st et puistangu alumises osas peavad paiknema kõvad kivimid, ülemises setted. Pinnasekihi tasandamisel järgitakse peatükis 4.1.1 toodud nõudeid. 4.1.4 Tehnorajatiste likvideerimine Kaevandamise lõppedes tuleb mäeeraldiselt likvideerida truubid T/13 ja T/14 (vt graafiline lisa 5/24) ja pumbajaam 1D (vt graafiline lisa 4/24). Rajatiste demonteerimine tuleb teha vastavalt kaevandamise projektile ja senisele praktikale. 4.2 Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise kaevandamise loast tulenev täiendav korrastamise kohustus 4.2.1 Infiltratsioonibasseini asukoha ja lähiümbruse kirjeldus Infiltratsioonibassein asub väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (vt graafiline lisa 10/24). Infiltratsioonibassein on jagatud kolmeks osaks – põhja-, kesk- ja lõunalõik (vt joonis 9.2). Tehniliselt on infiltratsioonibassein kraav pealt laiusega 10 – 15 m, kus on mäetööde vältel hoitud vee juurde pumpamise meetodil stabiilset veetaset eesmärgiga vähendada põhjavee alandamise mõju rabale. Infiltratsioonibassein asub tabelis 4.1 nimetatud kinnistutel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 19 Tabel 4.1 Katastriüksuste nimistu Kinnistu nimi Katastritunnus Ahtme metskond 52 80201:002:0361 Ahtme metskond 85 80201:002:0476 Ahtme metskond 25 22901:001:0239 Ahtme metskond 26 80201:002:0356 Vastavalt Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele (AS Maves, OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 15/1416) tuleb Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel kaevandamise lõppedes kujundada Kurtna maastikukaitseala ja Sirgala II põlevkivikarjääri vahele jääv infiltratsioonibassein kogupikkusega ~5 km, tiikide kaskaadiks. KMH aruande kohaselt on soovitatud liigestada infiltratsioonibassein 200 - 300 m pikkusteks lõikudeks. Arvestades Riigimetsa Majandamise Keskuse kogemust soode taastamisel (rabasse ja selle servaaladele rajatud kuivenduskraavide sulgemine), tuleb paisud planeerida vastavalt maapinna langule 0,3 m (vt graafiline lisa 10/24). 4.2.2 Infiltratsioonibasseini sulgemist ettevalmistavad tegevused Infiltratsioonibasseini sulgemiseks tuleb ennem paisude rajamist teha alal trassiraie, likvideerida kraavivallid ja truubid (T/1 ja T/2) (vt joonis 9.3). Enne tööde alustamist tuleb välja märkida trassiraie sihid. Kavandatud trasside paiknemine on esitatud graafilisel lisal 10/24. Trassiraied tuleb teha suletavate kraavide pervel, et tagada paisu rajamiseks (materjali võtmiseks) piisav lage ala ja võimaldama valli likvideerimist. Trassiraiete asukohad on märgitud graafilisel lisal 10/24. Teega piirnevatel aladel tuleb teha raie vaid paisude asukohas. Raietrassid on planeeritud 6 meetri laiustena, trassiraie kogupikkuseks on 2,4 km ja pindala ~1,5 ha. Trassi laius 6 m võimaldab madala kandvusega pinnastel (turvas) kasutada alusmatte ehitustehnikaga liikumisel. Kui tehnikaga liikumine ei eelda nii laia koridori ettevalmistamist, võib piirduda kitsamate trassilõikude ja väiksema raiemahuga. Vastava otsuse teeb tööde juht planeerimisel. Täiendava teadmise olemasolul võib ligipääsud rajada erinevalt graafilisel lisal 10/24 näidatust. Ligipääsutrassidelt raadatud metsamaterjali väljaveo vajaduse määrab Tellija. Juhul kui materjali välja ei veeta võib selle tõsta infiltratsioonibasseini. Kändude juurimist ei ole vaja tingimata teha. Senise praktika kohaselt on võimalik ilma kände juurimata täita pinnast koorides nii kraavisäng, kui ka likvideerida kraavivallid. Kui tööde tegija leiab, et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust, tuleb juuritud kännud tõsta kraavisängi. Kändude kasutamine paisude konstruktsioonis on keelatud. Tööde käigus tuleb likvideerida kraavivallid ja vallides olev materjal kuhjata kraavi põhja. Kraavivallide likvideerimise maht on 5 800 m³. Vallide likvideerimine tuleb teha paralleelselt paisude ehitamisega. Kõik infiltratsioonibasseini sulgemise tööd tuleb teha suunal ülemjooksult allavoolu, et vältida tööala üle ujutamist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 20 4.2.3 Infiltratsioonibasseini sulgemine Enne paisude rajamist tuleb välja märkida nende asukohad. Paisude rajamise eesmärk on veevoolu tõkestamine kraavis ja voolu hajutamine maapinnal. Kraavidele rajatavad paisud on kavandatud maapinna 30 cm langu järel. Pinnaspaisude asukohas tuleb eemaldada kasvukiht (rabas sugekiht) ja puhastada kraav kogunenud setetest. Paisu laiendite asukohast kasvupinnast eemaldama ei pea. Paisu ehitamise materjal tuleb võtta masina tööraadiuse piires paisust üles- või allavoolu kraavi pervelt. Paisu küljelt ei ole materjali võtmine lubatud, kuna sellisel juhul hakkab rajatud kaeve vett paisust eemale juhtima. Pinnas võtta ebakorrapäraselt üksikute väiksemate kaevetena. Paisu ehitamisel jälgida, et kasutatava materjali hulka ei satuks puude juuri, oksi ega muid paisu stabiilsust ohustavaid elemente Joonis 4.1 Paisu rajamise skeem Enne paisu rajamist tuleb kraavisängi puhastada setetest, nõlvad kasvukihist. Paisul tuleb rajada hari pikkusega 3 m, paisud rajatakse nõlvusega 1 : 1,5. Kraavisäng tuleb täita paisu asukohas leviva materjaliga, sealjuures tihendada see iga 0,5 m paksuse kihi lisamisel. Paisu tuum tuleb rajada kuni 0,5 m kraavi põhjast madalamale. Paisu laiendid tuleb ehitada mõlemale poole paisu (va erijuhud, vt graafiline lisa 11/24). Laiendi pikkused on planeeritud 5 m (tüüp 1) ja 10 m (tüüp 2) mõõdetuna kraavi servast (vt graafiline lisa 11/24). Paisu kõrgus ümbritsevast maapinnast peab jääma minimaalselt 0,5 m. Paisukehand peab jääma kergelt kumer ehk kraavisängi kohast kõrgem kui laiendite otstest, et tagada vajumisvaru kraavisängi kohal. Paisude rajamise maht on esitatud tabelis 4.2. Paisud paiknevad kraavi pikitelje suhtes reeglina sümmeetriliselt ja ulatuvad kraavi teljest võrdselt kummalegi poole. Juhul kui kraavi pervede suhteline kõrgus on suurem kui 0,5 m, siis rajada laiend vaid madalamale pervele (vt graafiline lisa 11/24). Paisude täpse asetuse määramisel pidada silmas eesmärki tõsta nii veetaset kui ka samal ajal vesi vanast voolusängist välja juhtida. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 21 Tabel 4.2 Paisude rajamise maht Paisu tüüp Külglaiend, m Ühik Tööde maht tk 21 1 5 m³ 1 848 tk 15 2 10 m³ 1 440 tk 2 Ülesõit - m³ 232 tk 36 Kokku m³ 2 235 4.2.4 Ülepääsud Peale truupide T/1 ja T/2 likvideerimist, rajatakse nende asemele ülepääsud. Ülepääs tuleb rajada minimaalse laiusega 4 m ning nõlvusega 1 : 1,5 (vt graafiline lisa 11/24). Ülesõidu mulle rajada kohalikust materjalist või aherainest. Tee muldele rajada kattekiht paksusega 0,1 m (killustik fr 32-64 mm). Tee katend rajada enne ja pärast ülesõitu 3 m ulatuses. Juhul kui tee kasutamise vältel vajub, tuleb suurendada katendi paksust vastavas mahus. Ülepääsu rajamise maht on esitatud tabelis 4.2. 4.3 Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veerežiimi kujundamine Kaevandamise lõppedes tuleb reguleerida Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veetase abs kõrgusele 30 m, et vältida kaevevälja põhjaosas külgnevate alade üle ujutamist. Veetaseme reguleerimisel abs kõrgusele 30 m, tekib Sirgala kaevevälja Viivikonna osal veekogu, mille veepeegli pind on 106,32 ha, millest Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel on 28,62 ha (vt graafiline lisa 12/24). Vastavalt lähteülesandele on projektis toodud lahend veetaseme hoidmiseks nii isevoolselt kui pumpamisega. Planeeritud rajatised on toodud graafilisel lisal 12/24. Isevoolune lahendus eeldab kuivenduskraavi rajamist kaeveväljalt põhja-ida suunas suubumisega Mustajõgi jõkke. Projektis on nimetatud isevooline kuivenduskraav Saarmaojaks. Veetaseme hoidmiseks pumpamisega on planeeritud Sirgala kaevevälja Viivikonna osal väljaveotranšee 2/1 lääneotsas paikneva pumbajaama ümber tõstmine selliselt, et on võimalik tagada kavandatava veetaseme hoidmine. Arvestades Viivikonna rikkevööndi veepidavust tuleb rajada väljaveotranšeesse 2/1 täiendav kuivenduskraav rikkevööndist läbi filtreeruva vee ära juhtimiseks. Projektis on nimetatud antud kraav filtratsioonivee kraaviks. 4.3.1 Maksimaalsed vooluhulgad Varasemates uuringutes on arvutatud ja kasutatud keskmiseid vooluhulkasid, kuivõrd rajatised tuleb dimensioneerida maksimaalsetele vooluhulkadele, on käesolevas töös tehtud täiendavad vooluhulkade kalkulatsioonid. Vooluhulkade analüüsiks on kasutatud jaanuar 2003. a kuni mai 2020. a olemasolevaid kuu põhiseid mõõdetud vee välja pumpamise andmeid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 22 Väljapumpamine 2003-2019 3500 2003 3000 2004 2005 2006 2500 2007 2008 2000 2009 Tuh m³ 2010 1500 2011 2012 2013 1000 2014 2015 500 2016 2017 0 2018 1 3 5 7 9 11 2019 Kuu Joonis 4.2 Väljapumpamine kuude ja aastate lõikes 2003-2019 Päevane väljapumpamine 1.600 1.400 1.200 1.000 m³/s 0.800 0.600 0.400 0.200 0.000 0 10 20 30 40 50 60 Päev aprill-mai 2010 aprill-mai 2011 detsember 2017 - jaanuar 2018 Joonis 4.3 Päevane väljapumpamise maht OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 23 Kuukeskmiste vooluhulkade teisendamiseks päevakeskmiseks on analüüsitud päevakeskmiseid vooluhulki kolmel kuul. Arvutustes on päevakeskmise maksimumi saamiseks kasutatud kordajat 1,3. Andmete põhjal on koostatud empiiriline ja teoeetiline tõenäosuskõver. Empiiriline ja teoreetiline tõenäosuskõver aasta maksimaalse vooluhulga kohta 3.000 2.500 2.000 Q (m³/s) 1.500 1.000 0.500 0.000 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Ületustõenäosus p% Qmax (emp) *1.3 Qmax (teor) Joonis 4.4 Empiiriline ja teoreetiline tõenäosuskõver aasta maksimaalse vooluhulga kohta Tabel 4.3 Teoreetiline aasta maksimaalne päevakeskmine vooluhulk p% Qp%, m³/s 0,1 2,754 1,0 1,987 3,0 1,650 5,0 1,512 10,0 1,312 Praeguses situatsioonis on vooluhulgad ühtlased, kuna põhjavee osakaal on suur. Eeldatavalt põhjavee juurdevool veetaseme tõstmisel väheneb, kuid ebaühtlus suureneb, selle tõttu on eeldatud, et maksimaalsed vooluhulgad jäävad pregusele tasemele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 24 4.3.2 Veekogu veetaseme isevoolne reguleerimine Isevoolne veetaseme reguleerimislahend on koostöös Tellijaga koostatud eskiisprojekti tasemel, suunitlusega pakkuda majanduslikku alternatiivi pumpamisega lahendusele. Vee kõrvaldamiseks isevoolselt tuleb rajada 14,53 km pikkune kraav (Saarmaoja) (vt graafiline lisa 13/24 ja 14/24). Kraavi asukoht on valitud minimaalse mulltööde mahu järgi. Projekteeritud kraavi lang on 0,3‰, põhja laius 3,5 m ja nõlvustegur 1,75. Kraavile tuleb rajada 5 truupi läbimõõduga Di1500 mm. Suubumine Mustajõkke tuleb kindlustada kividega Ø15-45 cm 20 m ulatuses. Mullavall paigaldada soovitatavalt paremkaldale, et vähendada vee valgumist harjutusväljaku alale. Isevoolse veetaseme reguleerimise lahenduse (Saarmaoja) korral on kasutatud kraavi dimensioneerimiseks aasta maksimaalset 10% vooluhulka 1 312 l/s, mille korral on määratud kraavisängi mõõtmete korral vee sügavuseks 0,88 m. 1% maksimaalse vooluhulga 1 987 l/s korral kujuneb veetase 20 cm kõrgemaks. Minimaalne veetase jääb ca 0,5 m sügavuseks (vt graafiline lisa 13/24 ja 14/24). 4.3.3 Veekogu veetaseme reguleerimine pumpamisega Pumpamisega veetaseme hoidmise lahend on projekteeritud tööprojekti tasemel, vastavalt Tellija soovile. Koostöös Tellijaga on otsustatud veetaseme hoidmiseks kasutada väljaveotranšee 2/1 lääneotsas paiknevat pumbajaama 1C. Tagamaks seatud eesmärgi saavutamise tuleb antud pumbajaam ümber tõsta olemasolevast asukohast lõunasse kaevandamata maa- alale. Kontrollpumpamise andmetel on pumpla 1C vooluhulk 1298 l/s 24 m geodeetilise tõstekõrguse juures. Pärast veetaseme tõusu 30 m peale jääb geodeetiline tõstekõrgus ~8 m ning võib eeldada, et sama pumbagrupi tootlikus tõuseb üle 2 000 l/s, mis on piisav maksimaalsete vooluhulkade korral. Olemasoleva pumpla 1C (vt joonis 9.4) kandekonstruksiooniks on üle veehaardekanali paigaldatud Dn800 mm (4tk) ja Dn300 mm (2tk) terastorud, mis on omavahel ühendatud I-talade, karpraudade ja käiguteedega. Konstruktsioon moodustab platvormi, millel asub 2 tehnoruumi kuivpaigaldusega pumpadele ja torustikud. Platvorm toetub kanali servadel erineva mõõduga betoonplokkidele. Platvormi otsmised Dn300 mm torud on toetatud keskelt Dn300 mm toruga kanali põhja. Pumplas on 4 pumpa, millest 2 servmist on sukelpumbad ja keskmised kuivpaigaldusega pumbad. Kuivpaigaldusega pumbad paiknevad metallkonstruktsiooniga tehnoruumides pumpla platvormi peal. Pumpla torustik on suures osas maapealne (v.a teega ristumisel). Pumpla ei ole ühes tükis tõstetav. Pumpla uues asukohas tuleb maapind planeerida abs kõrgusele 31 m, rajada plats pumbajaamale ja teenindusteeteele ning sissevoolu kanal pumbajaamale (põhja kõrgus 26 m). Olemasolev survetorustik tuleb lahti võtta ja uuesti paigaldada. Torustikud rajada selliselt, et need jookseks pärast pumba töö lõppemist tühjaks. Kui ilmneb probleeme külmumisega, tuleb sissevoolukanalisse rajada uputatud truup ja pumpla soojustada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 25 Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt asendiplaanile ja lõigetele (vt graafiline lisa 15/24). 4.3.4 Filtratsioonivee kraavi ja pumpla rajamine Tranšeesse 2/1 läbi Viivikonna rikkevööndi filtreeruva vee hulgaks on Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogililises uuringus prognoositud ligikaudu 4000 m³/d (keskmiselt) alandustaseme abs. 30 m korral. Alandustase on seotud rikkevööndis lõunasse jäävate kaeveväljade ekspluateerimisega. Kavandatud filtratsioonivee kraav on suunatud läände, kust pumbatakse vesi välja. Filtratsioonivee kraav moodustub kahest lõigust. Pikettide vahemik 0+00 – 28+60 on vajalik vahetult rikkevööndist läbi imuva vee kogumiseks ja ära juhtimiseks ning pikettide vahemik 28+60 – 45+18 on vajalik avariiolukorraks, vältimaks ekstreemumite esinemisel pumbajaama uputamist. Lõik 28+60 – 45+18 on suunatud kagusse. Planeeritud kraav tuleb rajada 2,60 km pikkune, languga 0,3‰, põhja laiusega 1 m ja nõlvusteguriga 1,75 (vt graafiline lisa 16/24 ja 17/24). Piketile 28+60 tuleb rajada ülevool kõrgusega 27,50 m. Tranšee läänepoolsesse otsa rajada vastavalt asendiplaanile pumpla (vt graafiline lisa 18/24), survetoru, kraav ja juurdepääsutee. Filtratsioonivee kraavi pumplasse (vt graafiline lisa 18/24) on projekteeritud 2 pumpa, millest üks on varupump. Vastavalt modelleeritud veehulkadele peab minimaalne pumba tootlikkus varuteguri 1,3 korral olema 60 l/s ja geodeetiline tõstekõrgus 11,5 m. Arvestatud survekadusid on sobilikud pumbad ühikuvõimsusega 65 l/s (tööpunkt 14,8 m) ja samaaegsel töötamisel jõudlusega 108 l/s (tööpunkt 17,2 m). Pumpla ehitada 3 m läbimõõduga r/b kaevurõngastest ja see peab olema kaanega suletav. Pumplasse paigaldada teenindusplatvorm ja redel. Põhi tuleb valada kohapeal minimaalselt paksusega 30 cm. Pumbad varustada kiirliitmike ja juhtsiinidega. Pumpla peab hoidma veetaset vahemikus 25,50 – 26,00 m abs. Pumpla survetorustik rajada selliselt, et selle lõpu maapealne osa valguks pärast pumba töö lõppu tühjaks. Pumplasse paigaldada mõlema pumba torustikule tagasivooluklapp (kuna pumpavad vette ühte torusse) ja elektriliselt juhitav tühjenduskraan (min Dn100 mm), mis avaneb, kui mõlemad pumbad seiskuvad. Juurdepääsutee ja plats on otstarbekas kujundada buldooseriga. Väljakaeve ja täite maht on projekteeritud võrdne. Alternatiivina on soovitatav kaaluda filtratsioonivee kraavi rajamist I etapis vaid pikettide vahemikus 28+60 – 45+18 ehk vaid avariiäravoolu lõik alguskõrgusega 27,50 m. Antud tööde korraldusega saab kontrollida erinevates uuringutes modelleeritud tulemuste õigust. Positiivse stsenaariumi korral on läbi imbuva vee hulk piisavalt väike, et see ei mõjuda lõunapoolsete alade kasutamist. Seejärel saab kujuneva vooluhulga järgi otsustada filtratsioonivee pumpla rajamise otstarbekuse. Kui pumpla rajamine ja kraavilõigu 0+00 – 28+60 osutub otstarbekaks, tuleb vajadusel ajutise pumplaga töötsoon tühjaks pumbata. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 26 4.3.5 Tranšee nr 2 teekraav Kokkuleppel Tellijaga on kavandatud tranšeesse nr 2 teenindustee kraavi rekonstrueerimine eesmärgiga minimeerida antud tee üleujutamine ebatõenäoliste stsenaariumite realiseerumisel. Olemasolev teekraav on rajatud ebaühtlase langu ja ristlõikega (vt graafiline lisa 19/24, 20/24 ja joonis 9.5). Kraavile tuleb anda lang vastavalt pikiprofiilile, põhja laiusega 1 m, nõlvustegur 1,75. Piketis 8+40 rajada truup Ø600 mm. Kui piketist 8+40 allavoolu paikneva tranšee võib uputada, ei pea truupi rajama. Kraavi algus tuleb rajada kõrgusarvule 31,00 m. Piketile 15+00 tuleb rajada truup 2 x Ø700 tagamaks ligipääs pumplasse 1C. Antud kraav toimib avariiülevooluna Sirgala kaevevälja Viivikonna osale kujunevale veekogule. 4.4 Alajaamale EAJ 35/6 kV Põhja ligipääs 4.4.1 Tee rajamine Alajaam asub Sirgala II põlevkivikarjäärist vahetult kagus, Viivikonna rikkevööndi peal (vt graafiline lisa 21/24). Alajaam peab pärast Sirgala kaevevälja Viivikonna osa sulgemist säilima. Veetaseme tõstmisel Sirgala kaevevälja Viivikonna osal abs kõrgusele 30 m, muutub olemasolev alajaama juurdepääsutee ligipääsmatuks. Uus juurdepääsutee rajatakse alajaamast edelasse ning ligipääs toimub väljaveotranšee 2/1 kaudu (vt graafiline lisa 21/24). Rajatava tee pikkus on ~153 m. Enne pinnasetööde alustamist tuleb maha märkida tee trass ning maha võtta üksikud puud ja juurida kännud, mis jäävad antud alale. Raietöid tulev teha pindalal 0,2 ha. Tee rajada minimaalse laiusega 6 m ning tee ehitamisel on lubatud maksimaalne tõus 8° (1 : 7 ≈ 14%). Enne teemulde paigaldamist on vaja teha pinnasetöid, millega kujundatakse teetrassi piiresse jääv maapind sobilikuks aluseks tee mulde rajamiseks. Pinnasetööde ulatus on näidatud graafilisel lisal 21/24. Tee muldes kasutada töötlemata aherainet fraktsiooniga 0 – 90 mm ja kattekihis töödeldud killustikku fraktsiooniga 32 – 64 mm. Teemulde minimaalne paksus on 0,5 m ja kattekihi paksus 0,1 – 0,2 m. 4.4.2 Kraavi rajamine Vajaduse ilmnemisel on vaja rajada veekõrvalduskraav piki väljaveotranšeed 2/1 suubumisega filtratsioonivee kraavi (vt graafiline lisa 22/24). Vajadus võib ilmneda, kuna tranšee 2/1 jääb rikkevööndi nõlvale, seega võib tekkida olukord, kus sademete korral hakkab vesi üle tee voolama ja tee muutub kasutuskõlbmatuks. Kuna kraav paikneb rikkevööndi lõunanõlval ja asub allpool abs kõrgust 30 m, siis kogub see ka rikkevööndist läbi imbuvat vett. Antud kraav tuleb rajada vaid juhul kui rajatakse filtratsioonivee kraavilõik 0+00 – 28+60 . Kraav tuleb välja ehitada langu järgi, mis on kujutatud graafilisel lisal 22/24. Kraavi ristlõige on trapetsikujuline, kraavi põhjalaius on 1 m ja nõlvus 1 : 1,75. Pikett 0+00 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 27 ja 0+27 vahele tuleb paigaldada truup läbimõõduga 300 mm vee juhtimiseks teisele poole väljaveotranšee teed 2/1. 4.5 Tööde korraldamine Sirgala II põlevkivikarjääris on tehnoloogilise korrastamise tööd tehtud paralleelselt kaevandamisega ning edasise kaevandamise jooksul jätkatakse töödega. Enne kaevandamise lõppemist tuleb korrastada Sirgala II põlevkivikarjääri keskossa jääv lääne-idasuunaline väljaveotranšee. Tasandamistööd tuleb teha soojal aastaajal, kui maapind ei ole külmunud. Paralleelselt tasandamistöödega saab ehitada paisud ja ülepääsud infiltratsioonibasseinile, rajada uue alajaama juurdepääsutee ning kõige lõpus tõsta ümber pumbajaam 1C ning rajada selle jaoks vajalikud teed ja kraavid. Tehnoloogilise korrastamise viimases etapis likvideeritakse Sigala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel paiknevad tehnorajatised (truubid, elektriliinid jne). OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 28 5. BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Käesolevaks ajaks on Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel bioloogilist korrastamist tehtud pindalal ~25 ha. Kuna Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise korrastamise järgse maa sihtostarve on riigikaitsemaa, siis bioloogilist korrastamist ei ole alal rohkem ette nähtud. Narva karjääri territooriumil (sh Sirgala karjäär, Narva karjäär ja Narva põlevkivikarjäär II) on ette nähtud bioloogiline korrastamine väljaspool Sirgala harjutusväljaku laiendust. 5.1 Metsamaa kujundamine Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projektis (Eesti Põlevkivi, 2005) ja projekti lisas 1 (Eesti Põlevkivi, 2006) on mittevastavus. Projektides on määratud hariliku männi (Pinus sylvestris) istutusvõrk 1,5 – 2 m x 2 m (4500 – 5000 tk/ha) ja arukase (Betula pendula) istutusvõrk 3,5 – 4 m x 4 m (2500 – 2800 tk/ha). Antud istutusvõrkude puhul on tegelik istutustihedus vastavalt 2500 – 3333 taime hektaril ning 625 – 725 taime hektaril. Metsamaaks korrastatavate maade metsastamisel peab kinni pidama metsa majandamise eeskirja § 14 „Metsa uuendamine“ toodud istutuskohtade minimaalsest algtihedusest, mille kohaselt on hariliku männi minimaalne istutustihedus 3000 taime hektaril ja arukasel 1500 taime hektaril. Tulenevalt eelnevast, tuleb edasise bioloogilise korrastamise käigus lähtuda tabelis 5.1 toodud istutusvõrgust. Tabel 5.1 Hariliku männi ja arukase istutamise skeem Seemiku nimetus Istutustihedus, tk/ha Istutamise skeem, m Harilik mänd 3500 1,4 – 1,5 x 2 Arukask 2000 2 x 2,5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 29 6. KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA KASUTATAVATE MASINATE ANDMESTIK 6.1 Korrastamisel kasutatavad masinad Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamistöödel kasutatakse järgnevatele parameetritele vastavaid masinaid või analoogseid: - Buldooser – Komatsu D475A-5, mass 50,4 t, saha mahtuvus 12,8 m³ (tasandamine); - Buldooser – Komatsu D275A, mass 106 t, saha mahtuvus 35,9 m³ (tasandamine); - Ekskavaator – mass ≥45 t, hüdrovasar massiga 2,5 t (ripikute eemaldamine); - Ekskavaator – mass ≥22 t (kraavide kaevamine, paisude rajamine). 6.2 Korrastamistööde maht ja maksumus Masinate ühiku hinna maksumusel on arvestatud analoogsetes tingimustes töötavate masinate masinatöö hinda. Ekskavaatori ja hüdrovasara tunnihinnaks on arvestatud 65 €/h ja buldooseri töö hinnaks on arvestatud 100 €/h. Masinatöö hinna sisse on arvestatud tööjõukulu. Hinnanguliselt on uue pumbajaama kompleksi maksumus ~25 tuh €, millele lisandub pumpade maksumus, mis on ~13 tuh €/tk. Kõik maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Tööde mahtude ja maksumuse tabeli 6.1 lõpus on antud summaarne tööde maksumus kui veetaseme reguleerimine abs kõrgusele 30 m toimub Sirgala kaevevälja Viivikonna osal isevoolselt (Saarmaoja) ning tabeli 6.2 lõpus kui veetaset reguleeritakse pumpamisega (Saarmaoja ei rajata). Korrastamistööde maksumuse tabelis 6.2 ei ole arvestatud pumpamisega kaasnevaid kulusid, see tähendab kulu elektrienergiale. Käesolev projekt on koostatud koostöös kaevandamise loa omanikuga kelle pädevusse jääb alternatiivide rakendamine majanduslikust aspektist, sealhulgas jooksevkulude hindamine. Kaevandamise loa omanik on lugenud korrastamistööde projekteerimisel jooksevkulude kalkulatsiooni ärisaladuseks ja ei soovi seda avaldada. Kuna vee pumpamine oleks vajalik Sirgala lõunaosa ehitiste kaitseks ja seal kaevandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, siis Keskkonnatasude seaduse § 5 lg 61 sätestab, et keskkonnatasu ei võeta, kui põhjavee ümberjuhtimine on vältimatu õiguslikul alusel ehitatud ehitise kaitseks, välja arvatud korrastamata kaevandus ja karjäär. Seega peale Sirgala kaevevälja Viivikonna osa korrastamist on alus vee keskkonnatasu maksmise kohustuse lõpetamiseks. Tabelis 6.3 on toodu filtratsiooniveekraavi pumbajaama materjali maht. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 30 Tabel 6.1 Tehnoloogilise korrastamistööde mahud ja maksumus isevoolsel kuivendamisel Töövahend/ Ühiku Maksumus, Tegevus Ühik Maht kuluobjekt hind, € € Puistangupealsete ja Buldooser m³ 429 900 0.19 81 120 nõlvade tasandamine Ripikud Hüdrovasar m³ 28 200 1.63 45 825 Paisud Raadamine ja kändude Harvester ha 1.5 2500 3750 juurimine Kraavivalli Ekskavaator m³ 5800 0.22 1270 likvideerimine Paisude rajamine Ekskavaator m³ 3600 0.22 790 Alajaama tee ja kraav Raadamine Harvester ha 0.19 2500 475 Tee rajamine Buldooser m³ 1800 0.19 340 Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 1300 0.22 290 Truup Materjal m 11 500 5500 Saarmaoja Raadamine ja kändude Harvester ha 58.1 2500 145 250 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 668 640 0.22 145 360 Truubid Materjal m 117 500 58 500 Teekraav Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 4270 0.22 930 Truup Materjal m 77 500 38 500 Filtratsioonivee kraav ja pumpla Raadamine ja kändude Harvester ha 4.45 2500 11 125 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 141 300 0.22 30 720 Juurdepääsutee ja platsi Buldooser m³ 2500 0.19 480 rajamine Truup Materjal m 44 500 22 000 Pumpla tk 1 25000 25 000 Pumbajaam kompleks Pumbad tk 2 13 000 26 000 Kokku (veetaseme reguleerimine Viivikonna kaeveväljal isevoolselt) 643 225 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 31 Tabel 6.2 Tehnoloogiliste korrastamistööde mahud ja maksumus veetaseme reguleerimisel pumpamisega Töövahend/ Ühiku Maksumus, Tegevus Ühik Maht kuluobjekt hind, € € Puistangupealsete ja Buldooser m³ 429 900 0.19 81 120 nõlvade tasandamine Ripikud Hüdrovasar m³ 28 200 1.63 45 825 Paisud Raadamine ja kändude Harvester ha 1.5 2500 3750 juurimine Kraavivalli Ekskavaator m³ 5800 0.22 1270 likvideerimine Paisude rajamine Ekskavaator m³ 3600 0.22 790 Alajaama tee ja kraav Raadamine Harvester ha 0.19 2500 475 Tee rajamine Buldooser m³ 1800 0.19 340 Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 1300 0.22 290 Truup Materjal m 11 500 5500 Teekraav Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 4270 0.22 930 Truup Materjal m 77 500 38 500 Filtratsioonivee kraav ja pumpla Raadamine ja kändude Harvester ha 4.45 2500 11 125 juurimine Kraavi rajamine Ekskavaator m³ 141 300 0.22 30 720 Juurdepääsutee ja platsi Buldooser m³ 2500 0.19 480 rajamine Truup Materjal m 44 500 22 000 Pumpla tk 1 25 000 25 000 Pumbajaam kompleks Pumbad tk 2 13 000 26 000 Pumpla 1C ümbertõstmine Raadamine Harvester ha 0.4 2500 1000 Pinnase eemaldamine Ekskavaator m³ 11 600 0.22 2530 Veevõtukanali Ekskavaator/ m³ 5600 1.84 10 320 kaevamine hüdrovasar Platsi rajamine Buldooser m³ 300 0.20 60 Kokku (veetaseme reguleerimine Viivikonna kaeveväljal 308 025 pumpamisega) Tabel 6.3 Filtratsioonivee kraavi pumpla materjali maht Ühik Maht Filtratsioonivee kraavi pumpla Pumpla korpus r/b Ø300 cm, h=4m tk 1 Pumpla sissevoolutoru rajamine Ø500 mm l=10 m tk 1 Pumpla sissevoolu kindlustamine kivipuistega m² 100 Pumbad 65 l/s h=14.8m, koos liitmike ja juhtsiinidega tk 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 32 Ühik Maht Pumpla sisene torustik ja fassongosad Ø200 tk 1 Pumpla välimise survetorustiku rajamine PE De315 m 147 Toitekaabli rajamine m 410 Pumpla kilbi ja automaatika rajamine tk 1 6.3 Korrastamistööde kalenderplaan Sirgala II põlevkivikarjääri maavara kaevandamise loa kehtivus karjääris lõpeb 13.04.2031. Kaevandamine lõpetatakse Sirgala II põlevkivikarjääris järgneva 1 – 2 aastaga. Tehnoloogilise korrastamise tööd on tehtud paralleelselt kaevandamisega kogu maavara ammendamise perioodi vältel. Katendivaalude puistangute tasandamine on otstarbekas teha soojal aastaajal ning järgneval aastal teha vastavalt vajadusele järeltasandustöid. Tööde lõpetamisel tuleb alalt likvideerida juhuslikult tekkiv prügi, jäägid, sodi jms, et ei tekiks reostust ega ohtu inimestele või loomadele. Korrastamistööde kalenderplaan on esitatud tabelis 6.4. Tabel 6.4 Korrastustööde kalenderplaan Etapp Töö Soovitatav tegemise aeg 2020 - 2022. a soojal Puistangupealsete ja aastaajal (maapind ei tohi nõlvade tasandamine olla külmunud) 2021 – 2023. a soojal Järeltasandamine aastaajal (maapind ei tohi olla külmunud) Astangu puhastamine 2022 – 2023. a ripikutest Tehnorajatiste Tehnoloogiline 2022 – 2023. a likvideerimine korrastamine Alajaama tee ja kraavi 2022 – 2023. a rajamine Filtratsiooniveekraavi ja 2022 – 2023. a pumbajaama rajamine Pumbajaama 2022 – 2023. a ümbertõstmine Teekraavi rajamine 2022 – 2023. a Paisude rajamine 2021-2023. a infiltratsioonibasseinile OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 33 7. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldisel ei asu looduskaitsealaseid ega muinsuskaitsega seotud objekte. Sirgala II põlevkivikarjäärist ~250 m kaugusele läände jääb Kurtna maastikukaitseala ja ~7 km kaugusele lõunasse Puhatu looduskaitseala, kus leidub nii I, II kui III kaitsekategooria taime- ja loomaliike. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis võib Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisel juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et diiselkütust ega määrdeõli ei satuks maapinnale ja/või vette. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti töödelda absorbendiga, eemaldada pinnas ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Eesti energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN- 074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt tuleb Narva karjääriväli sulgeda etapiviisilisel, st kaevandamine lõpetatakse osade kaupa, et vähendada pumpamise negatiivset mõju. Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldise ammendamise ja ala korrastamise järgselt lastakse veetase taastuda abs kõrgusele 30 m, mis aitab vähendada pikaajalist mõju Kurtna maastikukaitseala järvedele. Tranšeed täituvad veega ning Sirgala kaevevälja Viivikonna osale tekib ~106 ha suurune veekogu. Veekogu veetaset reguleeritakse, et vältida lõunapoolsete alade üleujutust, kus mäetööd ei ole veel lõpetatud. Sirgala II põlevkivikarjääri ja Kurtna maastikukaitseala vaheline infiltratsioonibassein sulgetakse paisudega, mis aitab tõsta kraavisängis veetaset ning vähendada infiltratsioonibasseini kuivendavat mõju. Peamine välisõhku mõjutav tegur on materjali ümberpaigutamisest tekkiv tolm ja müra. Karjääri korrastamist alustatakse paralleelselt mäetöödega, millest tulenevalt korrastamistööde käigus müra ja tolmu sisaldus ei suurene, pigem müra ja tolmu üldine hulk väheneb, sest karjääris töötavad masinad paiknevad hajutatult. Kaevandamise lõppedes lõppeb ka toodangu väljavedu karjäärist, mis vähendab oluliselt mõju välisõhule. Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisega kaovad tehislikud pinnavormid, mis on tekkinud kaevandamise käigus. Juhul, kui korrastamise käigus selgub, et karjääri on elama asunud loomad, tuleb korrastamisel kindlasti arvestada nende elutsükliga ning sigimisperioodil nende elupaikades töid mitte teha. Vajadusel kaasata liigieksperte ja keskkonnaametit. Sirgala II põlevkivikarjääri korrastamisel jäätmeid ei teki. Jäätmete tekkimisel tuleb need käidelda vastavalt Jäätmeseaduses (RT I, 21.12.2019,6) sätestatud nõuetele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 34 8. TÖÖOHUTUSNÕUDED Ettevõtja on kohustatud tagama korrastamistöödel töötavate inimeste ohutud töötingimused ja töövahendid. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või keskkonda üle normatiivi saastaval masinal või seadmel. Ohutusnõuded töötamisel on kehtestatud maapõueseadusega ja Vabariigi Valitsuse 18.06.2004. a määrusega nr 223 Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I, 17.10.2019,5), Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I, 09.07.2020,7) ja Seadme ohutuse seaduses (RT I, 13.03.2019, 153) sätestatule. Karjääri korrastamistööde käigus tuleb kinni pidada kõikidest ohutustehnika nõuetest. Ettevõtja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut tuleb kontrollida sellel töötaval masinistil enne selle käivitamist. Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Seadmete plaanilised, kui ka avariiremondid ja tehnilised ülevaatused, tehakse vastavas töökojas või seadmete remondiplatsil. Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabi pakend. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui oht on kõrvaldatud. Vastutus nii töötoimingutega seotud isikute kui ka töötoimingu tagajärjel kahjustada saanud või kahjustuda võivate isikute ohutuse eest on määratud Eesti Vabariigi töökaitseseadusega, Eesti Vabariigis kehtivate tööohutuseeskirjadega ja ettevõttesisese töökorraldusega. Iga töötoimingu eest vastutab mäetööde vastatav spetsialist, kellel peab olema vastav pädevustunnistus. Kui töö toiming on jaotatud mitmeks osaks, võib osutuda otstarbekaks määrata igale osale töö juhtija ja tööde üldkoordinaator. Ohutusjuhendid tuleb paigutada kättesaadavalt, et iga töötaja, kellel tekib kahtlusi mingi korralduse või töötoimingu vastavuses ohutusnõuetega, saaks oma vastuväiteid viivitamatult esitada töö juhtijale. Viimane peab vastuväited analüüsima ja vajaduse korral enne otsuse vastuvõtmist nõu pidama oma kõrgema juhiga. Ohutusnõuded buldooseriga töötamisel - Enne buldooseri mootori käivitamist tuleb anda heli- või valgussignaal, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad buldooseri tööpiirkonnas. - Enne käigu sisse lülitamist peab juht veenduma, et buldooseri ees ega taga ei oleks inimesi ega teisi masinaid. - Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest või vastavate andmete puudumisel ei tohi kaldenurk tõususuunas olla üle 25 ja languse suunas 30 kraadi. - Buldooser peab paiknema puistangul väljaspool varisemisala. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 35 - Keelatud on hõlma sisselõike või materjali lükkamise ajal teha pöördeid. - Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva. - Materjali allalükkamisel üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta tõkkevall. - Töötava mootoriga või ülestõstetud hõlmaga buldooserit ei tohi jätta järelvalveta. - Buldooseri töö ajal töötsoonis on muude tööde tegemine ja inimeste viibimine keelatud. Ohutusnõuded ekskavaatori ja hüdrovasaraga töötamisel - Ekskavaatori töötamisel tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. - Ekskavaatorijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa/hüdrovasara allalaskmist maapeale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. - Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise/raimamise ajal ekskavaatori 1,5 kordses tegevusraadiuses. - Ekskavaatori liikumisel horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, langussuunalisel teel ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. Hüdrovasar peab olema maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunas. - Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. - Töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa/hüdrovasarat jätta rippuvasse asendisse. - Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator või kopplaadur ei tohi sõita varisemisohtlikule alale. Enne uue siseku kaevandamist peab ekskavaatorijuht ee üle vaatama. OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 36 9. PILDID Joonis 9.1 Tasandatud katendivaalude ala Sirgala II mäeeraldise lõunaosas Joonis 9.2 Infiltratsioonibasseini põhjalõik OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 37 Joonis 9.3 Likvideeritav truup T/1 Joonis 9.4 Pumbajaam 1C OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 38 Joonis 9.5 Olemasolev teekraav väljaveotranšees 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Lisa 2 39 KASUTATUD KIRJANDUS Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E. ja Keerberg, L. (koostajad) 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Viil, A., Žalinov, S. ja Tammeoja, T. 2006. Narva karjääri mäetöödega rikutud maa korrastamise projekt. Eesti Põlevkivi. Metsa majandamise eeskiri. RT I, 26.02.2014,16 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014016 (05.08.2020) Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1. RT I, 17.10.2019,5 [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019005 (05.08.2020) Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. RT I, 09.07.2020,7. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020007 (05.08.2020) Seadme ohutuse seadus. RT I, 13.03.2019,153. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019153 (05.08.2020) TOOTMISOSAKOND MTR nr. EP 10032389-0001 P-02-05 NARVA KARJÄÄRI MÄETÖÖDEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMISE PROJEKT SELETUSKIRI TÖÖJOONISED Tootmisosakonna juhataja Allan Viil Mäe- ja elektritööde projekteerija Sergei Žalinov Mäetööde projekteerija Tauno Tammeoja JÕHVI 2005 PROJEKTI P-02-05 KOOSKÕLASTUSED 2  Jooniste nimekiri Nr. Nimetus Tähistus Märkused 1 2 3 4 1 Korrastatud maa plaan P-02-05 leht 1 2 Geoloogiline läbilõige joonel I-I. P-02-05 leht 2 Sirgala kaeveväli 3 Geoloogiline läbilõige joonel II-II. P-02-05 leht 3 Sirgala kaeveväli 4 Geoloogiline läbilõige joonel III-III. P-02-05 leht 4 Sirgala kaeveväli 5 Geoloogiline läbilõige joonel IV-IV. P-02-05 leht 5 Narva kaeveväli 6 Geoloogiline läbilõige joonel V-V. P-02-05 leht 6 Narva kaeveväli 7 Geoloogiline läbilõige joonel VI-VI. P-02-05 leht 7 Narva kaeveväli 8 Paljandustööde tehnoloogilised P-02-05 leht 8 tüüpskeemid 9 Sissepuistangu moodustamine P-02-05 leht 9 ekskavatooriga EŠ, kui puistang sisaldab mittepüsivaid kivimeid 10 Paljandustööde tehnoloogiline skeem P-02-05 leht 10 jaoskond 1 (Viivikonna) 11 Ekskavaatorite töö põhimõtteskeem P-02-05 leht 11 paljandustööde tegemisel filtratsioonitõkke moodustamisega 12 Puistangute ekskavaatoriga EŠ-6/45 P-02-05 leht 12 tasandamise tehnoloogiline skeem 13 Puistangute buldooseriga tasandamise P-02-05 leht 13 tehnoloogiline skeem 14 Korrastatava maa plaan (tranšee 1) P-02-05 leht 14 15 Korrastatavate maade plaan (tranšeed P-02-05 leht 15 2,4,5,6,7) 16 Korrastatavate maade plaan (tranšeed P-02-05 leht 16 8,9,10,13) 17 Väljaveotranšeede lõiked P-02-05 leht 17 3 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5 2. Üldandmed ........................................................................................................................... 5 3. Kasutatavate maade omandikuuluvus .................................................................................. 6 4. Katendikivimite mäegeoloogilised lasumistingimused ja agrokeemiline lühiiseloomustus 6 5. Paljandustööde tehnoloogia ................................................................................................. 7 6. Puistangute moodustamine .................................................................................................. 8 7. Rikutud maade korrastamine ............................................................................................. 11 8. Veerežiimi kujundamine .................................................................................................... 18 9. Tööohutus .......................................................................................................................... 20 10. Majandus-tehnilised näitajad ............................................................................................. 21 11. Karjääri sulgemine ............................................................................................................. 25 12. Kokkuvõte .......................................................................................................................... 25 13. Lisad................................................................................................................................... 26 13.1 Projektülesanne. Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjäär mäetöödejärgsete maade korrastamise projekti koostamiseks. 13.2 Korrastamisprojekti tingimused. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 30.08.2005.a. kiri Nr. 32-9-1/7644. 13.3 Maavara kaevandamise luba KMIN-073 (Narva karjäär) 13.4 Maavara kaevandamise luba KMIN-074 (Sirgala karjäär) 13.5 Eesti Maavarade Komisjoni eksperdi arvamus projektile P-02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 13.6 Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjääri hinnang AS Eesti Põlevkivi Tootmise- ja tehnikaosakonna poolt koostatud projektile P-02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 13.7 Narva karjääri korrastatud territooriumi sulgemisjärgse situatsiooni prognoos. 13.8 Eesti Maavarade Komisjoni 21. detsembri 2005. a istungi protokolliline otsus nr 05-113 13.9 Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse 17.01.2006 kiri nr paranduste tegemisest projekti P- 02-05 “Mäetöödega rikutud maade korrastamine Narva karjääris”. 4  1. Sissejuhatus Käesolev projekt on valminud Põlevkivi Kaevandamise AS Narva karjääri tellimusel (Lisa 1), arvestades maakonna keskkonnateenistuse tehnilisi nõudeid projektile (Lisa 2). Uue projekti väljatöötamise vajadus on seotud keskkonnaministeeriumi 26.05.2005.a. määrusega “Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord”, mis sätestab korrastamisele uued nõuded. Käesolev projekt asendab projekte “Sirgala karjääri mäetöödejärgsete maade rekultiveerimine” ja “Narva karjääri rikutud maade metsatehniline rekultiveerimine” 1998 aastast. Käesoleva projekti kinnitamisega lugeda eelnimetatud projektid kehtetuks. 2. Üldandmed Käesoleval ajal on Narva karjäär Põlevkivi Kaevandamise AS-i struktuuriüksus ja kaevandab põlevkivi Eesti põlevkivimaardla kirdeosas avakaevandamisviisil. Karjäär koosneb kolmest karjääriväljast: Viivikonna (1. jaoskond), Sirgala (jaoskonnad 2, 3, 4, 5, 6, 7) – maavara kaevandamise luba KMIN-074 ja Narva (jaoskonnad 8, 9, 10, 11, 12, 13) - maavara kaevandamise luba KMIN-073. Jaoskondades 3, 11 ja 12 käesoleval ajal mäetöid ei teostata, kuna 3. jaoskonna aladel lasuvad tööstuslikud turbavarud ja 11. ja 12. jaoskonnas on tööd jõudnud Narva karjääri mäeeraldise piirini. Karjääri plaan on skeemil 1 ja joonisel P-02-05 leht 1. Karjääriväljasid iseloomustab suhteliselt lihtne geoloogiline ehitus. Tootsa põlevkivikihindi keskmine paksus on 2,7 m. Kihindi lasumissügavus on 12-40 m. Iga jaoskond on avatud äärmiste väljasõidu- (transpordi-) ja lõiketranšeedega. Sirgala kaeveväljal olid lisaks äärmistele väljasõidutranšeedele olemas ka keskmised väljasõidutranšeed, mis jagasid jaoskonna kaheks plokiks. Käesoleval aastal Sirgala jaoskondades 5, 6 ja 7 keskmised väljasõidutranšeed suletakse. Mäetööd karjääriväljal kulgevad suunaga põhjast lõunasse kihindi languse suunas, välja arvatud jaoskondades 1 ja 13. 1. jaoskonnas toimuvad mäetööd tehnoloogilise eriskeemi alusel, mis seisneb loode-kagusuunalise filtratsioonitõkke moodustamises. 13. jaoskonnas, mis asub tööstusterritooriumist põhjapool, teostatakse mäetöid läänest ida suunas. Karjääriväljade pind on tasane, suures osas soostunud, kaetud leht- ja okasmetsadega, põõsastega, siirde- ja õõtssooga (lõuna- ja edelaosas). Peamisteks veesoonteks karjääriväljade piirkonnas on Narva jõgi idapiiril (veepinna maksimaalne absoluutne kõrgus +25,5 m), Mustajõgi, mis läbib Narva kaevevälja lääne-idasuunaliselt ja tema pikenduskanal N-1 piki Narva ja Sirgala kaeveväljade piiri. Sirgala kaevevälja lõunaosa läbib Konsu kanal, mis suubub kanalisse N-1. 5 Lääne poolt voolab ümber 13 jaoskonna Metsküla oja, mis suubub vasakult poolt Mustajõe jõkke. 3. Kasutatavate maade omandikuuluvus Narva karjääri alla jäävad maad asuvad Illuka, Vaivara ja Toila valla piirides Ahtme metskonna territooriumil. Käesoleval ajal kasutatavatel maadel on metsamajanduslik tähtsus, välja arvatud majanduslikult vähetähtsad siirde- ja madalsood. Karjamaid ja põllumajanduslikke maid karjääri territooriumil ei ole. 4. Katendikivimite mäegeoloogilised lasumistingimused ja agrokeemiline lühiiseloomustus Narva karjääri iseloomustab suhteliselt lihtne geoloogiline ehitus. Mäetöödega avatud geoloogiline lõige koosneb (ülevalt alla) kvaternaarisetetest, keskdevoni narva horisondi ja keskordoviitsiumi kukruse horisondi kivimitest (Joonised 2, 3, 4, 5, 6, 7). Narva horisont koosneb savikatest dolomiitidest ja merglist savi ja liivakivi vahekihtidega keskmise paksusega (geoloogiliste uuringupuuraukude järgi) 14,3 m. Kukruse horisondi settekivimid koosnevad õhukeste mergli ja põlevkivi vahekihtidega ebaühtlastest savikatest lubjakivikihtidest; horisondi põhjas on põlevkivi tootuskihind. Horisondi keskmine paksus (geoloogiliste uuringupuuraukude järgi) on 9,7 m. Kvaternaarisetted on esindatud hilisema jääaegse glatsiaalset ja limnoglatsiaalset päritolu liiva-savi-kiviklibu setetega, samuti holotseeniaegsete järve-soo ja tuuletekkeliste setetega. Glatsiaalsed (moreeni-) setted koosnevad vaheldumisi liiva-kruusa ja liivsavi kihtidest ja moreensetest saviliivadest ja liivsavidest. Need setted on moodustunud sette- ja süvakivimite kuhjatiste, veerise, kruusa ja rahnudena. Liiva-kruusa setted on koondunud keskossa, liiva-savi ja liivsavi setted – idaossa ja saviliivad – lääneossa. Moreenid sisaldavad keskmiselt 35% peliiti, 30% aleuriiti, 15% savi ja 10 % kivipuru ja rähka. Kukruse horisondi dolomiidistunud kivimite avamusalal on jämedateralist ( >10 mm) moreeni 50-80% kristalliliste kivimitena ja 20-25% karbonaatsete kivimitena, mille granulomeetriline koostis on järgmine: 45% aleuriiti, 25% peliiti, 15% liiva, 10% savi, 5% rähka. Limnoglatsiaalsed setted koosnevad liivast ja selle all lasuvast savist, liivsavist ja saviliivast. Savi on kergelt aleuriidistunud, plastne, erineva veesisaldusega, kohati esineb lintja tekstuuriga vesiliivasid. Põhjaosas leidub uhutud süvakivimite suletisi. 6 Liivad on väikeseteralisest peeneteraliseni kvartsi-vilgulise koostisega, erineva savi- ja veesisaldusega. Ülaosas on liiv huumuse ja rauasisaldusega, allpool savisisaldusega. Järve-soo setted kujutavad endast poollagunenud samblaturvast ja on kõik seotud Puhatu soomassiiviga. Nõlvade ja puistangute loomuliku varingu nurgad on leitud karjääri markšeiderimõõtmiste alusel: aluskivimitel: - tervikus 70о - puistangus - 34о - 38о kvaternaarisetetel: - tervikus - 55о - puistangus - 10о... 35о Mäetööde teostamise praktika näitab, et püsivate pinnaste korral on puistangu varingunurk 35o. Katenditööde teostamise kogemuste alusel kasutatakse Narva karjääris järgmisi kobestustegureid: - aluskivimitele – 1,35 - kvaternaarisetetele – 1,15, mis vastab tühikute täitumisele kobestatud massiivis 30%. Toksiliste ja potentsiaalselt toksiliste ainete sisaldus põlevkivis ja katendikivimites ei ületa võimalikke ohtlikke koguseid ja püsivad reeglina karbonaatsetele kivimitele iseloomulikes piirides. Korrastatud puistangute seiretulemused näitavad, et:  uusi kasvupindasid iseloomustab vähene lämmastikusisaldus, fosforipuudus ning suur kaltsiumi- ja kaaliumisisaldus;  pinnase orgaanilise osa juurdekasv on 1 cm 10 aasta jooksul. Puistangute viljaka pinnase oodatust madalam kvaliteet on osaliselt seletatav nende kõrgendatud kivisisalduse ja küllaltki ebasoodsa veerežiimiga. 5. Paljandustööde tehnoloogia Narva karjääri paljandustöödel kasutatakse lihtsat lihtkaevandamisviisi. Selle kaevandamisviisi korral paigutatakse katendikivimid vahetult paljandus- ekskavaatoritega väljatöötatud alale sisepuistangusse muid transpordivahendeid kasutamata. Geoloogilise struktuuri ja tehnoloogilise otstarbekuse tõttu teisaldatakse katend kahe alastanguga: 1. setted 2. kaljused kivimid, mida tuleb enne teisaldamist puur- ja lõhketöödega kobestada 7 Kohtades, kus on paksud moreenilademed, toimub selle teisaldamine mõnikord täiendava alaastanguga. Lihtkaevandamisviisi korral on katenditöödel kasutatavateks masinateks draglaini tüüpi ekskavaatorid. Draglaini tüüpi ekskavaatorite kasutamise tehnoloogilise skeemi aluseks on setete ja kõvade kivimite selektiivne teisaldamine. Ekskavaator paikneb kobestatud kaljuste kivimite kuhila otsas ja teisaldab mõlema alaastangu katendit ühest seisupaigast. Ekskaveerimine toimub järgmises järjekorras – alumise ammutamisega lõhatud kaljused kivimid, seejärel ülemise ammutamisega settekivimid. Selline järjestus võimaldab kaljused kivimid paigutada puistangu alumisse ossa, ülaossa aga kvaternaarisetted, mis tagab puistangute püsivuse ja loob soodsad tingimused hilisemaks korrastamiseks. Kaevesammu laius katendikivimite eemaldamisel oleneb katendiekskavaatorite tehnilistest parameetritest ja paljandusskeemist ning on 30-45 m. Kirjeldatud skeemi järgi teostatakse töid jaoskondades, kus kvaternaarisetted koosnevad püsivatest kivimitest (Joonis P-02-05 leht 8). Liigniiskete püsimatute (plastiliste) setete (turvas, savi) äravoolamise vältimiseks väljasõidutranšeedesse ja avatavale põlevkiviastangule, tuleb eelnevalt moodustada kaitsebarjäärid ekskaveeritavast lubjakivist (Joonis P-02-05 leht 9). Kurtna maastikukaitseala põhjavete kaitseks on jaoskondades 1. (Viivikonna) ja 2. (Sirgala) katenditööde tehnoloogilise skeemi täiendavaks osaks liivsavidest filtratsioonitõkke moodustamine piki kaitseala ja mäetööde piiri. Selle skeemi järgi teostatavate tööde läbiviimist on kujutatud joonise P-02-05 lehtedel 10 ja 11. Käesoleval ajal töötavad jaoskondades järgmised ekskavaatorid:  jaoskonnad 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 - EŠ 15/90;  jaoskonnad 1, 13 - EŠ 10/70, EŠ-15/80  jaoskond 2 - EŠ 10/70. Ekskavaatorite paigutus võib mäetööde teostamise käigus muutuda. 6. Puistangute moodustamine Sisepuistangute korrastamise kvaliteet sõltub suures osas puistangute õigest moodustamisest. Seetõttu tuleb puistangute moodustamisel kinni pidada kindlatest kriteeriumitest: 1. ühe kaevesammu sisepuistang peab pealtvaates olema lindikujuline, mille laius vastab kaevesammu laiusele; 2. puistang toetub eelmise käigu puistangu nõlvale; 3. puistangu ruumalasse peab olema võimalik mahutada antud kaevesammu katendikivimid; 8  4. kivimite puistangusse paigutamine toimub mööda ringi perimeetrit, mille keskpunktiks on pöörlemistelg ja raadiuseks ekskavaatori maksimaalne tühjendusraadius. Vajadusel on tühjenduskaugust võimalik mõningal määral suurendada (vähendada), kuid see toimub ekskavaatori tootlikkuse vähendamise arvel; 5. kivimite puistamise järjekord puistangu ristlõikes peab olema samasugune kui katendikivimitel geoloogilisel lõikel, s.t. puistangu alumises osas peavad paiknema kõvad kivimid, ülemises setted; 6. puistangu võimalikest tüüpidest tuleb valida selline, mille puhul puistangu moodustamise ja tasandamisega kaasnevad vähimad kulud; 7. kivimite paigutamine puistangusse peab olema selline, et tehnilise korrastamise käigus saaks puistanguharjasid tasandada nii, et nende nõlva kaldenurgad ei oleks üle 8o ja et pinnale oleks võimalik moodustada pinnakihti, mille paksus ei ole vähem kui 0,5 m, peenese (materjal terasuurusega kuni 1mm) osa ei ole alla 25% ja üle 10 mm tükisuurusega materjali osa mitte rohkem kui 40%. Mäetehnilised ja geoloogilised tingimused muutuvad Narva karjääri kaevetranšeede lõikes suurel määral: - katendikivimite paksus 7-38 m; - seal hulgas kaljuseid ja poolkaljuseid kivimeid (nn. kõvad kivimid nagu lubjakivi, dolomiidistunud lubjakivi, mergel, aluseline moreen, mis nõuavad enne ekskaveerimist kobestamist) 10-75% ja pehmeid setteid 25-90%. Keskmised katendikivimite paksused (alaastangute kõrgused) jaoskondade kaupa on tabelis 1. Tabel 1. Katendikivimite keskmised paksused 2005.a. andmete põhjal. s.h. Jaoskond Kokku, m setted kõvad kivimid 1 11,0 6,2 4,8 1а 12,8 6,6 6,2 2 12,1 6,8 5,3 4 20,3 6,6 13,7 4 22,0 10,2 11,8 5 21,8 6,6 15,2 6 19,4 4,7 14,7 7 21,0 7,7 13,3 8 25,6 3,9 21,7 9 23,0 9,1 13,9 10 21,4 13,5 7,9 13 6,7 4,2 2,5 9 Katendikivimite erinev paksus ja kasutatav lihtkaevandamisviis võimaldab, mõnel juhul ka sunnib moodustama järgmisi sisepuistanguid: - lehvikukujulisi puistanguid katendikivimite väikese või keskmise paksuse korral (10-20 m); - prismakujulisi sirgjoonelise harjaga puistanguid katendikivimite suure paksuse korral (>20 m). Peale selle mõjutavad puistangute kuju ka katendikivimite omadused, eriti erinevate kivimiliikide sisehõõrdejõud (puistangu nõlva varingunurk). Kokkuvõtvalt võib katendikivimite paksuse ja füüsikaliste omaduste järgi Narva karjääris eristada puistangute moodustamise osas nelja erinevat piirkonda: 1. jaoskondade 1, 2, 13 väli – katendikivimite paksus on mõõdukas või väike kivimite suhe (1,3-1,7):1 setete kasuks; setted koosnevad peamiselt puistangus hästipüsivatest kivimitest; 2. jaoskondade 4, 5, 6 väli ja 9nda lääneosa – katendikivimite suur või mõõdukas paksus, kõvade kivimite ja setete suhe (1,1-3,0):1, setted koosnevad puistangus hästipüsivatest kivimitest; 3. jaoskondade 7, 10 väli ja 9nda idaosa – katendikivimite paksus mõõdukas või suur; kõvade kivimite suhe pehmetesse (0,6-1,8):1; setted on veega küllastunud ning sisaldavad puistangus halvastipüsivaid savisid; 4. jaoskonna 8 väli – katendikivimite suur paksus, puistangus hästipüsivad kõvad kivimid ja setted; kõvade kivimite ja setete suhe 5,7:1. Esimeses kahes piirkonnas kujutab sisepuistangute reljeef pärast nende moodustamist harjade kurrutist, erinevate harjade kõrgused 1-3 kuni 10-14 m, paiknedes paralleelselt tööeega. Väljasõidutranšeede läheduses on märgatav puistangu kõrguse pidev suurenemine, mis on tingitud puistangu katkemisest seoses vajadusega rajada 24 m laiuseid autoteid. Kolmandas piirkonnas tuleb juhitamatute protsesside ja lihete vältimiseks puistangute moodustamisel paigutada voolavad setted puistangu alaossa moodustatud pikitõketega ja risttammidega vannidesse. Vannid moodustatakse katendiekskavaatori töö eriskeemi alusel. Tagamaks puistangute korrastamise võimalikkust raskete sammuvate ekskavaatoritega, peab puistanguharjadele paigutama väikeses koguses (30-40 m3/m) kobestatud kõvasid kivimeid. Selle paigutamiseks on mugavaim koht puistanguharja tranšeepoolne nõlv. Puistangu pind on sellisel juhul lainja reljeefiga ja kujutab endast kõvadest kivimitest tammide vahel paiknevatest laialivalgunud väga madala kandevõimega setete “kärgesid”. Neljanda piirkonna (jaoskond 8) eripäraks on asjaolu, et setete väikese paksuse tõttu ei ole nende maht piisav täieliku profiiliga puistanguharjade moodustamiseks. Kõvadest kivimitest moodustatud puistanguharjadele paigutatud setted uhutakse sademevete toimel ära ja 2-3 aasta pärast võib neid väikeses koguses leida vaid puistanguvahelistest nõgudest. Seetõttu on seal vajalik puistanguharjad moodustada peamiselt mergli- moreeni materjalist, millel on soodumus ilmastikuoludest tingitult mureneda. Kõiki Narva karjääri puistanguid võib iseloomustada kui raskesti ligipääsetavaid ja nende tasandamiseks tuleb kasutada draglaine ja buldoosereid. 10  7. Rikutud maade korrastamine Ida-Virumaa keskkonnateenistuse kehtestatud korrastamistingimuste (Lisa 12) kohaselt tuleb Narva karjääri sise- ja välispuistangud metsastada ning transpordi- ja tootmistranšeedest moodustada peale mäetööde lõppu veekogud, kui karjääri sulgemisprojektis ei nähta ette teistsuguseid lahendusi. Maade korrastamine toimub kahes järgus: tehniline ja bioloogiline. Tehniline korrastamine kujutab endast puistangute tasandamist ja ettevalmistamist bioloogilise korrastamise läbiviimiseks. Bioloogiline järk on istikute istutamine ja nende hilisem hooldus. 7.1. Tehniline korrastamine See tööjärk koosneb järgnevatest toimingutest: - puistangute tasandamine; - väljasõidutranšeedega külgnevate puistangunõlvade kujundamine; - tasandatud puistangute pinna silumine (teisene tasandamine); - tulevaste puistangupealsete teede trassi ettevalmistamine - alla- ja ülessõiduteede rajamine draglaini liikumiseks puistangu ühelt tiivalt teisele üle väljasõidutranšeede. Tehnilise korrastamise käigus tasandatakse puistanguharjad nii, et nende nõlvade langus ei ületaks 8o ja pinnale moodustuks pinnasekiht. Korrastatud pinnasekiht peab olema vähemalt 0,5 m paksune ja sisaldama vähemalt 25% peenest (materjal terasuurusega kuni 1 mm) ja mitte rohkem kui 40% materjali tükisuurusega üle 10 mm. Teisene tasandamine toimub põhiliselt peale draglainidega tehtavat esmast tasandamist. Selle eesmärgiks on tasandatud puistangute silumine tagamaks metsaistutamise ja hooldustööde mehhaniseeritud läbiviimise võimalikkust. Puistangute esmasel tasandamisel kasutatakse peamiselt järgmise seadmeid: - ekskavaator EŠ-6/45; - buldooser Komatsu D475A-5 või D275A. Teisest tasandamist (silumist) tehakse ainult buldooseritega. Buldooserite ja ekskavaatorite tehnilised andmed on tabelites 2 ja 3. 11 Tabel 2. Buldooserite tehnilised andmed Näitajad Ühik D275A D475A Liikumiskiirus: km/h - edasi 11,8 10,9 - tagasi 14,9 14,3 Mootori võimsus: hj 405 860 Keskmine erisurve pinnasele: kgf/cm2 1,16 1,65 Saha mahutavus: m3 12,8 35,9 Mõõdud: mm -kõrgus kabiiniga 3955 4590 -pikkus saha ja kobestiga 9710 11565 -laius standardsahaga 4600 5265 Töömass: kg 50440 106195 Arvutuslik tehniline tootlikkus puistangute tasandamisel (20 m) m3/h 530 1204 Tabel 3. Ekskavaatori EŠ-6/45 tehnilised andmed Näitajad Ühik Väärtus Kopamaht m3 6 Noolepikkus m 45 Ammutussügavus m 22 Ammutusraadius m 42,5 Tühjendusraadius m 43,5 Tühjenduskõrgus m 19,5 Ekskavaatori laius m 11,5 Ekskavaatori sabaosa pöörlemisraadius m 9,7 Pöörlemisplatvormi kõrgus maapinnast m 1,02 Edasiliikumisel lubatud kaldenurgad: kraadi - pikisuunas (kui pole põiki), 8 - ristisuunas (kui pole piki), 3 Kaldenurgad töötamisel: kraadi - pikisuunas, 1 - ristisuunas, 1 Keskmine erisurve pinnasele, kgf/cm2 - töötamisel 0,6 - sammumisel 1,1 Võrgumootori võimsus: kW 660 Ekskavaatori konstruktsioonimass: kg 285 000 Arvestuslik tehniline tootlikkus puistangute m3/h 271 moodustamisel: 12 Tasandamiseks kasutatavate masinate valik konkreetses kohas sõltub puistangu kujust, püsivusest, füüsikalis-mehaanilistest omadustest ja kivimite granulomeetrilisest koostisest puistangus, samuti karjääri tehnika hõivatusest teiste mäetöödega antud hetkel. Kogemustele tuginedes arvestatakse seejuures järgmist: - ekskavaatoriga EŠ-6/45 on otstarbekas tasandada kuivast peenest materjalist, suhteliselt madalaid (6-8 m) puistanguharjasid; - ainult buldooseritega on otstarbekas tasandada vanemaid, ajaga vajunud puistanguid keskmise nõlvanurgaga 10-15o, samuti siis, kui puistangu pinnal puuduvad suured kaljuste kivimite tükid. Sõltuvalt organisatsioonilistest tingimustest võidakse puistangute tasandamisel peale ülalnimetatute kasutada ka teisi masinaid, enamasti ekskavaatoreid EŠ-10/70 ja EŠ- 15/90. 7, 10 jaoskondades ja 9nda jaoskonna idaosas võivad puistangud olla korrastamiseks raskesti ligipääsetavad. Need on puistangud, mille pinnal (harjade vahel) paiknevad laiad alad hea voolavusega kuivamata savimaterjalidest ja kus ei ole piisavas koguses kõvasid kivimeid ekskavaatorite ning buldooserite püsivate trasside ja tööpindade tegemiseks. Selliste jaoskondade tasandamine on seotud suurte kulutustega ja ohuga nii seadmetele kui meeskonnale. Seetõttu võivad sellised alad jääda metsastamiseks tasandamata ja seisukorda, nagu need jäid peale katenditeisaldustööde tegemist. Selliste alade pindala ei moodusta rohkem kui 5% kogu korrastatavast pindalast. Piirkonnad, kus on võimalikud sellised alad, on esitatud joonise P-02-05 lehtedel 15, 14. 7.1.1. Korrastamistööde tehnoloogiline skeem Draglainiga EŠ-6/45 tehtavate tasandustööde skeemi selgitus. Iga järgneva puistanguriba tasandamine algab ekskavaatori ristkäiguliste käikudega kompensatsiooniala (ääreala) planeerimisega, tehes seejuures horisontaaltrassi, mida hiljem kasutatakse ekskavaatori üleajamiseks väljasõidutranšeest. Võimalusel tasandatakse samal ajal ka puistangu nõlv. Peale seda asub ekskavaator planeerima riba kompensatsioonialade vahel, liikudes mööda puistangu harjatelge, moodustades enda ette platsi laiusega 15-23 m, paigutades kivimi teljest mõlemale poole puistanguharja lohkudesse. Ühest seisupunktist kaugusega 42m paigutatakse kopaga aheraine ümber kahelt külgnevalt harjalt nagu skreeperiga. Sel kombel teeb ekskavaator ühe käiguga esmast tasandamist 84 m laiusel alal ja valmistab ette töörinnet buldooserile viljakaks tööks teisesel planeerimisel, saavutamaks nõrgalt lainjat reljeefi. Peale ekskavaatori jõudmist vastasasuvale kompensatsioonialale, asub ekskavaator uuele teljele ja tsükkel kordub. Püsivate puistangute kivimite kobestamiseks võib kasutada buldooseri baasil kobestit. Buldooseritööd sellise skeemi järgi lõpetavad tehnilise korrastamise, s.t. viimistlevad väljatöötatud ala pinna nõrgalt lainelise reljeefini, kus nõlvade kalle poleks üle 8o. Puistangute tasandamise skeem ekskavaatoriga EŠ-6/45 koos buldooseriga Komatsu D 275A on joonisel P-02-05 leht 12. 13 Puistangute buldooseriga tasandamise skeemi selgitus. Ainult buldooseriga, ilma eelneva ekskavaatoritööta, võib tasandada püsivaid puistanguid (seisnud 2-3 aastat). Buldooseri töö algab tööpinna ettevalmistamisest harja pideva madaldamise teel. Edaspidi, liikudes piki harja, lükkab buldooser viltuste käikudega kivimid puistangutevahelistesse aladesse. Buldooseri jõudmisel vastasküljele tsükkel kordub. Puistangute buldooseriga tasandamise tehnoloogiline skeem on joonisel P-02-05 leht 13. 7.1.2. Puistangunõlvade tasandamine Peale puistangute moodustamist kujutavad transporditranšeede nõlvad endast kergelt lainjat pinda, mis on moodustatud varikaldenurga all (35o kvaternaarisetetel ja 40o kobestatud lubjakivil). Nõlva alaserva kontuuri lainelisus väljasõidutranšee teljest horisontaalpinnal on mitte üle 10o. Paljude aastate jooksul nõlvade seisukorra kohta tehtud vaatluste põhjal võib kinnitada, et nõlvade kivimite nihkumine toimub ainult esimese kahe aasta jooksul peale puistangu moodustamist, see tähendab selle vajumise ajal. Peale seda on nõlvad püsivad ning kasvavad mõne aasta jooksul loomulikul teel kinni. Taimkate aga tõstab tunduvalt veelgi nõlvade püsivust. Seejuures moodustub kordumatu metsamaastik, ühendades puude ja põõsastikega kaetud horisontaalseid pindasid ja kallakuid. Loomuliku varikaldenurga all jäetud ja vastupidavate nõlvade ristlõiked on toodud joonise P-02-05 lehel 17. Vastavalt Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse seatud tehnilistele tingimustele (Lisa 12.2), tuleb transporditranšeede nõlvad tasandada kaldnurgani 30o. Selle tingimuse täitmine kõigis tranšeedes on käesoleval ajal mõningatel tehnilistel põhjustel võimatu ja arvestades eelnevate aastate kogemust korrastamistöödel, puudub meie hinnangul selleks ka vajadus. Esiteks kasvab mäetööde liikumisel lõuna suunas puistangute kõrgus ja vastavalt sellele ümberpaigutatavate kivimite maht ja nende paigutamiseks vajalik ruum, mis aga on piiratud. Teiseks kasutatakse puistangute tasandamiseks suurema tootlikkuse ja madalama hinna tõttu peamiselt buldoosereid. Buldooseriga saab nõlva tasandada ainult ülevalt alla. Seejuures vajub materjal alla laiali, täites transporditranšee ja likvideerides karjääri tehnoloogilise tee, mis aga on karjääri töötamise ajal lubamatu. Kolmandaks, arvestades korrastamistöödel saadud kogemusi, on transporditranšeede ääred kindlad ja erosiooni vastu püsivad ka loomuliku varikaldenurga all, ilma tasandamiseta. Sellest lähtuvalt võib transeid tasandada seal, kus see on tehniliselt võimalik. Selliste kohtade asukoha määravad vastavalt konkreetsetele tingimustele omavahelises koostöös karjääri tehnika- ja markšeideriosakonnad. Meie hinnangul on nõlvade tasandamine otstarbekam teha ainult vajadusel peale karjääri sulgemist kohtades, kuhu tulevad puhketsoonid või kaldaäärsed ehitised. 14 Äärmiste transporditranšeede nõlvad, mis koosnevad kobestamata kivimitest (tervikud) ja omavad kaljuste kivimite seisunurka 70o, jäävad seisma oma loomulikus olekus kunstlike geoloogiliste paljanditena. Terviku ülemise serva äärde tehakse tõkkevall. 7.1.3. Puistangute tasandamise erimahud Puistangute tasandamise erimahud sõltuvad sellest, kui tasaseks on maapind vaja saada, puistangu kujust, kaevesammu laiusest ja puistangu nõlva nurgast. Lihtkaevandamisviisi käigus moodustatud vaalpuistangute täielikul tasandamisel ja lainelise puistangupinna tekitamisel arvutatakse erimaht järgmise valemi abil: Lähteandmed: A - kaevesammu laius passi järgi, A=30-40 m; β - kvaternaarisetteid sisaldava puistanguharja nõlva keskmine tõusunurk, β=35º; α - tasandatud puistangute vajalik piirnurk puuistikute istutamiseks α = 8º. Puistangute tasandamise erimaht (tasandustegur): A  sin(    ) V= , m3/m2; 16  cos   cos kus A – puistanguharjade vaheline kaugus (vastab paljandusekskavaatori kaevesammu laiusele), m; Puistangute tasandamise summaarne tasandamise erimaht (draglainide ja buldooserite koostööl) VΣ = V  (1+Кe+Кb) kus Кe – ümberekskaveerimistegur, Ке= 0,1÷0,7; Кb – buldooseritööde mahtu draglainiga koos töötamisel arvestav tasandamistegur Кb=0,12÷0,15. Pinnasetööde maht nõlvade tasandamisel H 2  sin(    ) VN= , m3/m; 2  sin   sin  kus Н – puistangu kõrgus, m; α - tasandamise tulemusel saadav vajalik kaldenurk, kraadi; β - kaldenurk enne tasandamist, kraadi. 15 Kui tasandamiseks kasutatakse ainult buldoosereid, tuleb märkimisväärses koguses pinnast mitmekordselt teisaldada. Sellisel juhul kasvab tasandamise tegelik maht korduvtasandamise teguri võrra. Puistangute tasandamise erimaht, kui kasutatakse ainult buldooserit Vb = V  (1+ρ) kus ρ- korduvtasandamise tegur, ρ=0,23. Esitatud valemid peegeldavad puistangute tüüptingimuste (ideaaltingimuste) tasandamismahtusid. Tegelikult on igas jaoskonnas erinev olukord ja see sõltub puistangu kujust ning kivimite füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Näiteks mittepüsivate kivimite korral (erandkorrast 7ndas jaoskonnas) tuleb ekskavaatori püsivuse tagamiseks kindlasti teha trassi põhjale mittepüsivatesse kivimitesse sisselõige laiusega 20 m ja sügavusega 2 m ja teisaldada ekskavaatori liikumisteelt eemale. Nende asemele puistata sinna samas koguses kõvasid kivimeid (lubjakivi). See kõik tingib ekskaveerimistööde mahu kasvu. Lisatöid tuleb arvestada ümberekskaveerimisteguriga Ke, mis kõigub vahemikus 0,1- 0,7. 7.2. Teedevõrk korrastatavatel puistangutel Korrastatavate puistangute teenindamiseks kasutatavad teed võib tinglikult jagada nendeks, mida kasutatakse karjääri töötamise ajal ja sellisteks, mida on vaja alles pärast karjääri sulgemist. Karjääri ekspluatatsiooni ajal kasutatakse korrastatud puistangute teenindamiseks karjääri tehnoloogiliste teede püsivõrku või puistangutele rajatud ajutisi teid. Ajutised teed rajatakse ekskavaatorite ja puistangute tasandamisega seotud muu tehnika teenindamiseks ning paiknevad peamiselt ekskavaatori liikumistrassil. Ajutiste teede pind peab olema püsiv tehnilise autotranspordi liikumiseks. Ülessõiduks tehnoloogilistelt teedelt puistangutele rajatakse kaldteed. Ülessõiduteede vahekauguse määravad tehnilised vajadused, kuid ei tohi olla hõredamalt kui 2000 m. Teede laius on vähemalt 5 m, kaldenurk 10-15 kraadi. Peale karjääri sulgemist jääb suurem osa olemasolevast tehnoloogliste teede võrgust tõenäoliselt vee alla ja seetõttu on vajalik uue teedevõrgu rajamine kaevandatud alale nii, et need jääksid kõrgemale tehispinnases kujunevast veetasemest ja oleksid aastaringselt kasutatavad metsade majandamiseks. Puistangutele on vaja uusi teid, mis peavad olema ühendatud karjääri piiridest väljapoole jäävate alaliste teedega. Vastavalt 16 04.08.2005.a. Eesti Põlevkivi esindajate ja Ahtme metskonna metsaülema vahel saavutatud suulisele kokkuleppele, ei ole korrastamistööde ajal nende teede rajamisel vajadust, kuna neid kasutama ei hakata ja need kasvaksid loomulikul teel kinni. Tulevaste puistangupealsete teede jaoks tehakse orienteeruvalt iga puistangu keskele trassid. Trass kujutab endast umbes 10 m laiust tasandatud maariba, mille pikisuunaline kallakus ei ületa 5o. Bioloogilise korrastamise käigus nendele ribadele istikuid ei istutata. Üksikasjalikumalt planeeritakse puistangupealne teedevõrk ja selle ühenduskohad olemasolevate teedega karjääri sulgemisprojektis. Jaoskonna 1 (Viivikonna) teedevõrgu rajamine tuleb otsustada eraldi projekti alusel, sest suurem osa maad selles jaoskonnas on juba korrastatud ja riigile tagastatud. Kuna jaoskond suletakse enne ülejäänud karjääri, on otstarbekam antud küsimus lisada jaoskonna sulgemise projekti pärast metskonnalt vastavate tehniliste tingimuste saamist. Kavandatavate teede trasside asukohad on näidatud joonise P-02-05 lehtedel 14, 15 ja 16. 7.3. Bioloogiline korrastamine Põlevkivi kaevandamise käigus rikutud metsamassiivid on vaja taastada korrastatavate maade majandusliku väärtuse tõstmiseks, metsloomade elukeskkonna parandamiseks ja piirkonna ökoloogilise seisundi parandamiseks Ida-Virumaal. Korrastatud maade kogul alal on ette nähtud kõrge majandusliku väärtusega okas- ja lehtpuumetsade istutamine (tulundusmetsad). Kindlustamaks ökoloogiliselt püsivate istandike rajamist, on soovitav rajada vahelduvaid metsakultuure, mis on bioloogiliselt vastupidavamad ja kasutavad täielikumalt ära pinnast ja atmosfääri kui üheliigilised. Metsastamisel peab arvestama põhi- ja kaaspuuliikide parimat bioloogilist sobivust ja vastupidavust. AS-is Eesti Põlevkivi aastate jooksul omandatud kogemuse järgi on kõige vähenõudlikumaks põhipuuliigiks harilik mänd. Koos männiga istutatakse arukaske ja euroopa lehist. Okas- ja lehtpuuliikide suhe peab olema umbes 60% okas- ja 30-40% lehtpuid. Suhe võib muutuda sõltuvalt otstarbest ja puistangute granulomeetrilisest koostisest. Metsakultuuride istutamisel tuleb kasutada kaheaastaseid istikuid (erijuhtudel lubatakse kolmeaastaseid). Parimaid tulemusi annab vaeses pinnases kasvatatud istutusmaterjal, mille juuri väljakaevamisel pole vigastatud. Istutada on soovitatav järgmise võrguga: männikultuuridel – 1,5-2,0x2,0 m., (4500-5000 istikut hektaril); kasel - 3,5-4,0x4m, (2500-2800 istikut hektaril); lehisele - 2 -2,5x3 m, (1300-1700 istikut hektaril). 17 Kuuske tuleb istutada koos kasega. Kuuseistikute kogus sellises segametsas on kuni 2000 istikut hektaril, s.t. kolme rea kaskede kohta üks rida kuuske. Bioloogilisel korrastamisel kahel pool kõiki teid on vajalik moodustada lehtpuudest (kask) tuleohutuse vööndid kogulaiusega 30 m.j Istutamine toimub varem ettevalmistatud (sõltuvalt pinnase niiskusest 1-1,5 kuud enne istutamist) aukudesse. Istutussügavus peab olema 1-2 cm sügavam kui puukoolis. Pärast istutamist tuleb pinnas ümber istiku ettevaatlikult tihendada. Taimede transportimisel, hoidmisel ja istutamisel tuleb vältida juurestiku kuivamist. Taimi tuleb hoida kastides niiskes samblas või saviemulsioonis (hapukooretaolises savi- vee segus). Külvata on lubatud ainult kuuse-männiseemneid kerg-granulomeetrilise koostisega kivimiga aladele, milles sisaldub küllaldasel määral niiskust. Seejuures on lubatud kasutada sama istutusvõrku mis istutamiselgi. Külvata tuleb erilise kiilu abil 1-1,5 cm sügavusele 10x10 cm suurusele kobestatud maatükile. Seemneid kulub sellisele maatükile umbes 25 tk, hektarile umbes 1,5 kg. Metsakultuuride edukas kasvatamine korrastatud aladel on võimalik ainult külvikute ja istikute süsteemse ja kvaliteetse hoolduse teel. Esimesel ja teisel aastal kobestatakse metsaistanduses maad, pinnase niiskuse säilitamiseks. Kolmandal ja neljandal aastal peale tasandamist tekib vajadus teha istanduses rohimistöid, mis võivad jätkuda ka viiendal ja kuuendal aastal. Väetamist mineraalväetistega ei ole ette nähtud. Puistangute korrastamise bioloogilist etappi soovitatakse alustada umbes aasta möödumisel peale tasandamise lõpetamist. Selleks ajaks on toimunud pealispinna vajumine ja kogunenud vajalik hulk niiskust. Istutustöid tuleb teostada varakevadel, peale lume ja pinnase sulamist 35-40 cm sügavuseni. Mai lõpuks peavad kõik tööd olema lõpetatud. Sügisel võib istutada kuuski ja asendada hukkunud taimi. Jaoskondade 7, 10 ja 9nda jaoskonna idaosa metsastamist teeb metskond võimaluste piires. Puuliigid ja istutusvõrgu valib metskond oma äranägemise järgi. Väljasõidutranšeede nõlvad jäetakse loomulikuks metsataasteks. 8. Veerežiimi kujundamine Narva karjääriväljal moodustub olemasoleva veekõrvalduse tulemusel ulatuslik depressioonilehter põhjavetes. Täiendavateks veerežiimi mõjutavateks faktoriteks on turbatöötlemine, millega on kaasnenud maaparandus- ja tulekaitsekraavide võrgu loomine ja Narva jõgi, mis voolab karjääri idapiiri vahetus läheduses. Jõe ja karjääri maapõueeraldise vahemaa on vahemikus 2,1—3,3 km veel väljamata lõunaosas ja vahemikus 450—750 m väljatöötatud aladel põhjaosas. Maavara varu kaevandamisega 18 rikutud maa korrastamisel tagatakse, et kaevandamise ala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele. Loodusliku režiimi tingimustes on Narva jõgi põhjavete (samuti pinnavete) väljavoolu aluseks. Tegutseva karjääri olemasolul, kus kuivendatakse praktiliselt kogu kattekivimite kompleks, toimub vastupidine protsess – jõevee infiltratsioon lahtistesse kaevanditesse läbi barjäärterviku. Vee sissevoolu kogus määratletakse konkreetsetest tingimustest terviku eri osades. Läänepoolt külgneb karjäär Vasavere mattunud ürgoruga. Ürgoru keskosas tegutsevad juba mitu aastat üksteise vahetus läheduses kaks põhja- ja pinnavete režiimi rikkujat – Vasavere veehaare (aastast 1979) ja Pannjärve liivakarjäär (aastast 1979). Alates 1953.aastast antakse Konsu järvest (ürgoru lõunaosas) tehniliste vajaduste tarbeks vett põlevkivikeemiatehasele (Viru Keemia Grupp), mille kogus viimastel aastatel on ligikaudu 1000 m3/h, kuid mis praktiliselt täielikult kompenseeritakse Viru ja Estonia kaevanduse mitmest pumbajaamast järve juhitavate kaevandusvetega. Sissevoolava vee allikaks (peale looduslikku kooslust) on veel infiltratsioonibasseinid, mis külgnevad ürgoruga ja paiknevad 650-850 meetrit Viivikonna jaoskonna mäeeraldisest läänes, ja mis teatud määral mõjutavad ka Sirgala jaoskonna alasid. Esimese maapinnalähedase veehorisondi (Keila-Kukruse horisondi karjääriväljade piires paiknev osa ja limnoflüvioglatsiaalse horisondi ürgoru piires paiknev osa) depressiooni ulatus mäetööde piirist on hinnanguliselt:  2. jaoskonnas ürgoru suunas - 2,0-2,2 km;  4. jaoskonnas ürgoru suunas - 3,0 km,  karjääri põhiosast lõunasuunas 4,5-5,5 km. Väga tugev dreeniv mõju lõuna suunas on tingitud drenaažikaeveõõnte toimest, mis asuvad kaevetöödest eemal lõunapiiril, osaliselt on samalaadne mõju ka Konsu kanalil. Vertikaalne kuivenemine toimub vahetult kogu mäetööde ulatuses ja praktiliselt ulatub kuni põlevkivikihindi tootluskihindi põhjani ja seetõttu on karjääri puistangud suurema osa aastast kuivad. Vesi püsib seal kas lokaalselt või hooajaliselt kõige alumistes osades 1-2 m paksuselt. Suurim kuivendussügavus on jälgitav mäetööde lõunapiiril – 19-28 m. Eeldatav depressioonilehter karjääri mäetööde lõpuperioodil on mäetöödest hinnanguliselt sama kaugel kui praegune depressioonilehter praegusest mäetööde piirist. Peale mäetööde, seega ka veekõrvalduse lõppu, algab veetaseme taastumisprotsess, mille käigus veetase hakkab taastuma algse (enne režiimi rikkumist) tasemeni. Ideaaljuhul võib tase tõusta loodusliku tasemeni, kuid praktiliselt jääb see siiski mõnevõrra madalamale. Seda peamiselt kahel põhjusel: - Viivikonna karjäärivälja planeeritud reguleeritav uputamine peale mäetööde lõppu; - veetaseme märkimisväärne alanemine põhilisel toitealal ja osalt ka (1-2 m) kohalikul veejaotuse alal. 19 Vastavalt soovitustele1 (endine RPI “Eesti maaparandusprojekt”, praegune AS Maves) planeeritakse Viivikonna jaoskonnas kunstlikult hoida taastunud veetase absoluutkõrgusel 32,5 m, et ära hoida raudtee ja metsaistanduste üleujutamist (Ida- Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 30.08.2005.a kiri nr. 32-9-1/7644 esitatud korrastamisprojekti tingimused punkt 5. alapunkt a.). Mäetööde lõppedes Narva karjääri kõigil kolmel karjääriväljal, algab põhjavee liikumine taas kulgema Narva jõe suunas. Narva jõe veetase põhjavete väljavoolupiirkonnas on 25 m abs. Vete voolamine saab olema ühtne, kuna vee filtreerumine läbi karjääride vaheliste tervikute on vältimatu, kuigi selle arenemine ajas ja ruumis on erinev. Järelikult tõuseb veetase Viivikonna jaoskonnas 32,5 m abs lähedale, alanedes väljavoolu (Narva jõe) suunas. Täiendavate drenaažisüsteemide rajamine kaevandatud alal pole vajalik, sest põhjavete taseme taastumisel jäävad transporditranšeed vee alla, umbes Narva jõe veetasemeni, ja töötavad karjääri täitumisel veega äravoolukanalitena. Peale selle tekivad veekogumid (püsivad või sesoonsed) maapinnalohkudesse (negatiivsed pinnavormid), kui neil on vastav sügavus ja asuvad küllalt veekindlal aherainel. Selline on põhjavete prognoositavate kaevandamisjärgsete veetasemete omamoodi skelett. Tegelikkuses tuleb olukord keerulisem ja mitte nii ühetaoline. Regulaarne mäetööde käigus teostatav põhjavee seisundi seire võimaldab karjääri või selle jaoskondade sulgemise ajaks täpsemalt prognoosida karjääriväljal kujunevat veerežiimi, selle reguleerimise vajadust ja võimalusi. Narva karjääri transporditranšeede vee alla jäämise ja veerežiimi reguleerimisega seotud küsimused lahendatakse karjääri või selle jaoskondade sulgemise projektis. 9. Tööohutus Tööde ohutuks läbiviimiseks rikutud maade korrastamisel, peab rangelt jälgima järgmisi juhendeid ja eeskirju: - Kaevandamisseadus; - Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded; - Elektriohutusseadus; - Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded; - ametijuhendid. Õigusaktide täitmiseks ja tööohutuse tagamiseks töökohtadel, peab tööde teostamise osas tegema pidevat kontrolli. 1 Восстановление уровней поверхностных и грунтовых вод на рекультивированных полях сланцевых разрезов и необходимые мелиоративные работы. Инженерно-геологический отчет. А. Крапива. ГПИИ «Эстмелиопроект». Таллинн. 1992. - 22 стр., 2 л. граф. прилож. 20  10. Majandus-tehnilised näitajad 10.1. Töörežiim Tehnilise korrastamise tegemise normatiivseks ajaks peale katenditööde lõppu (arvestades tehnoloogilist varu) on 2 aastat. Mittepüsivate kivimitega jaoskondades võib seda aega pikendada 3-3,5 aastani. Ekskavaatori EŠ-6/45 töörežiim korrastamisel on sesoonne, 7-tööpäevaste nädalatega. 3 töövahetust ööpäevas, vahetuse kestus 8 tundi. Buldooseriga töötatakse ainult valges päevasel ajal. 10.2. Kalendriplaan Mäetöödega rikutud maade korrastamise kalenderplaani esitlemine kogu mäeeralduse ulatuses ei ole käesoleval ajal võimalik, kuna mäetöödega aastas rikutava ala pindala sõltub toodangumahust, mis omakorda sõltub nõudlusest põlevkiviturul. Siiski lähtutakse kontserni Eesti Põlevkivi ettevõtetes reeglist, et korrastatud alade pindala oleks samasugune kui aasta jooksul rikutud maade pindala. Mäeeraldise piires olevate rikutud ja korrastamisele kuuluvate alade pindala on Tabelis 4. Kogu 2005. a. korrastamisele kuuluva ala pindala on 120 ha. Tabel 4. Rikutud ja korrastamisele kuuluvate maade kogupindala põlevkivi aktiivse varu aladel Jaoskond, nr. Pindala, Trassi pikkus ha teede jaoks, m 1 183,8 - 2 49,6 - 4 677,3 11700 5 415,2 4350 6 487,1 4230 7 619,2 5775 8 390,1 2625 9 280,5 2100 10 367,2 2625 13 208,2 2625 21  10.3. Majandus-tehnilised näitajad. Tehnilise korrastamise ühikuhinnad on arvutatud 2005.a. I kvartali masinatundide hindade alusel, kontserni Eesti Põlevkivi karjääride töönormide ja masinate tootlikkuse arvutuste alusel. Kulude arvutus on Tabelis 5. Korrastamise bioloogiline etapp toimub tellimustööna, mida AS Eesti Põlevkivi tellib RMK metskondadelt. Kulud istutamis- ja hooldustöödele selles etapis arvestatakse raamlepingu kohaselt. 2005.a. oli bioloogilise korrastamise hind 3000 kr/ha. Kogu korrastamistööde maksumus 2005.a. hindade alusel on tabelis 6. 22  Tabel 5 Narva karjääri tehnilise korrastamise ühikuhinnad Tranšee Kaeve- Tasandamise Draglaini Buldooseri Draglainiga Buldooseriga Draglaini EŠ 6/45 Buldooseri Komatsu D Draglainiga Buldooseriga TASANDA- nr sammu erimaht ümber- ümber- tasandamise tasandamise tootlikkus 475A tootlikkus tasandamise tasandamise MISE laius ekskaveerimis- ekskaveerimis- erimaht erimaht kulud kulud KULUD tegur tegur KOKKU A V Ke Kb Vdr Vb m m3/m2 m3/ha m3/ha h/1000m3 h/ha h/1000m3 h/ha EEK/ha EEK/ha EEK/ha 1 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 2 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 3 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 4 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 5 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 6 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 7 40 1,40 0,6 0,12 22 400 1 680 3,69 82,66 0,83 1,40 23 802 1 971 25 773 8 40 1,40 0,3 0,12 18 200 1 680 3,69 67,16 0,83 1,40 19 339 1 971 21 310 9 40 1,40 0,45 0,12 20 300 1 680 3,69 74,91 0,83 1,40 21 570 1 971 23 542 10 40 1,40 0,6 0,12 22 400 1 680 3,69 82,66 0,83 1,40 23 802 1 971 25 773 11 0,00 0,00 12 0,00 0,00 13 30 1,05 0 0,23 0 12 915 0,00 0,00 0,83 10,73 0 15 156 15 156 Draglaini masinatund 287,96 EEK/h Buldooseri masinatund 1413 EEK/h tootlikkused on masinatundide kohta, s.t. tehniline tootlikkus Buldooseri tootlikkus on Caterpillar Performance Handbook edition 31 analoogse Caterpillari masina järgi leitud EŠ 6/45 tootlikkus projektis "Narva karjääri rikutud maade metsatehniline rekultiveerimine", AS EP PKB, töö nr TP-11-98 ekskavaatori kasutamise aja koefitsient 1 23  Tabel 6 Rikutud maa-alade korrastamise summaarsed ühikuhinnad. Tranšee TASANDA- Bioloogilise Rekultiveeri- nr MISE rekultiveeri- mise kulud KULUD mise kulud kokku KOKKU EEK/ha EEK/ha EEK/ha 1 15 156 3 000 18 156 2 15 156 3 000 18 156 3 21 310 3 000 24 310 4 21 310 3 000 24 310 5 21 310 3 000 24 310 6 21 310 3 000 24 310 7 25 773 3 000 28 773 8 21 310 3 000 24 310 9 23 542 3 000 26 542 10 25 773 3 000 28 773 11 12 13 15 156 6 000 21 156 24  11. Karjääri sulgemine Enne karjääri või selle jaoskondade sulgemist töötatakse välja sel ajal kehtivatele õigusaktidele vastav sulgemisprojekt. Sulgemisprojektis käsitletakse kõiki vajalikke küsimusi, nende seas ka territooriumi lõplikku maastikukujundust, veerežiimi reguleerimist ja puistangutele rajatavate uute teede ühendust väljaspool karjäärivälja asuvate alaliste teedega. 12. Kokkuvõte Korrastatud maad ja neid ümbritsevad alad peavad kujutama optimaalselt organiseeritud ja ökoloogiliselt tasakaalustatud maastikku. Arvestades ümbruskonna maa-alade iseloomu, on eelistatavaks korrastamissuunaks Narva karjääris metsastamine eesmärgiga saada tulundusmetsasid. Samas peab korrastamisel maade täielikumaks kasutamiseks ja ühiskonnasõbralikuma keskkonna saamiseks peale metsamajandusliku tähtsuse olema ka teisi väärtusi – vee- ja puhkemajanduslikud. See tähendab võimalust kasutada kaevandeid veekogudena ja korrastatud puistanguid turismi, spordi ja puhkamise eesmärgil. Arvestades karjääri järelejäänud pikka eluiga (ligi 20 aastat) ja asjaolu, et tehnilistel põhjustel ei ole kõiki alasid täies mahus võimalik korrastada, käsitlevad käesolevas projektis esitatud lahendused ainult rikutud maade osalist ettevalmistamist tulevaseks kompleksseks kasutamiseks. Lõplikku maastikukujundust Narva karjääris saab teha karjääri sulgemistööde käigus. Seepärast peavad vallad, mille territooriumil paiknevad karjäärialad, määratlema karjääri sulgemise hetkeks nende alade hilisemad kasutamissuunad. Langetatud otsuste alusel tuleb välja töötada üldine arenguplaan ja kavandatavate rajatiste eskiisprojektid. Kõikide soovidega arvestatakse tulenevalt nende teostamise tehnilisest ja majanduslikust võimalikkusest karjääri või selle üksikute jaoskondade sulgemisprojektis. 25 13. Lisad