Vaideotsus

KappaZeta OÜ [email protected] 06.10.2023 nr 11.3-16/23/1213 Registrikood: 12928204 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus §-le 31 ja § 32 lõikele 3 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus otsustab: jätta KappaZeta OÜ 29.09.2023 esitatud vaie rahuldamata ning Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.09.2023 haldusotsus nr 11.3-18/23/1107 kehtetuks tunnistamata. Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus Haridus- ja teadusministeeriumi 16.05.2023 määruse nr 14 „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS) § 32 lg 3 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi KappaZeta OÜ 29.09.2023 esitatud vaide. KappaZeta OÜ taotleb vaides RTK 04.09.2023 haldusotsuse nr 11.3-18/23/1107 kehtetuks tunnistamist ning toetuse taotluse uut hindamist meetme hindamiskomisjoni poolt. 2. Asjaolud RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 04.09.2023 haldusotsuse nr 11.3- 18/23/1107 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata KappaZeta OÜ 07.07.2023 esitatud taotluse projekti nr 2021-2027.1.01.23-0211 „Süsiniku sidumise jälgimine tehisavaradar-satelliidilt tagamaks süsinikuturu läbipaistvus“ rahastamiseks. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja KappaZeta OÜ (edaspidi taotleja või vaide esitaja) 07.07.2023 esitatud taotlus ei ületanud hindamise tulemusel valikukriteeriumi nr 3 „Projekti teaduslik-tehniline tase“ osas lävendit, saades hindeks 2,25 punkti. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale vaide, leides, et valikukriteeriumi nr 3 hindamisel ei ole adekvaatselt hinnatud taotleja meeskonna kompetentse projekti elluviimiseks. Taotleja ei nõustu hindamiskomisjoni järeldusega, et projekti meeskonnal puudub piisav kompetents metsanduses, ning selgitab: „Kaupo Voormansik ja Tanel Tamm on publitseerinud eelretsenseeritavates teadusajakirjades kokku 6 metsade kaugseiret käsitlevat teadusartiklit, millel on kokku üle 200 tsiteeringu. Kaupo Voormansik oli nimetatud ka käesoleva projekti meeskonna liikmena. /…/ Lisaks toome välja, et käesolevale vaidele on alla kirjutanud Mait Lang, Ain Kull, Allar Padari ja Tauri Arumäe, kes on metsanduse ja ökoloogia ala tippteadlased ja kes kinnitavad, et nad on valmis KappaZetat vajalikus mahus konsulteerima ja vajadusel projekti tarbeks teadustööd läbi viima ning kinnitavad, et nende hinnangul on KappaZetal projekti läbiviimiseks vajalik kompetents olemas.“ Erinevalt meetme hindamiskomisjonist leiab taotleja, et projekti elluviimise eesmärgid ja meetodid on realistlikud: „Tuginedes teaduskirjandusele peame vajalikke tingimusi täitva tulemuse saavutamist olemasolevate sensoritega realistlikuks. Sealhulgas on eelpoolkirjeldatud KappaZeta meeskonda kuuluvate teadlaste läbiviidud teadusuuringute näol juba tehtud osa käesoleva projekti ettevalmistavast tööst metsa kõrguse ja mahu mõõtmise võimalikkuse tõestamiseks, millest omakorda on võimalik tuletada seotud süsiniku hulk. Teadusliku protsessi osa on ka võimalus negatiivseks tulemuseks.“ Taotleja on muu hulgas seisukohal, et adekvaatselt ei ole hinnatud projekti teadusliku kvaliteedi ja metoodika tagamist, samuti on hindamiskomisjon pidanud projekti tegevus- ja ajakava põhjendamatult ebarealistlikuks. Kokkuvõttes leiab vaide esitaja, et mitterahuldamise otsuses esinevad RTK järeldused on väärad ning otsus tuleb vaides märgitud asjaoludele tuginedes kehtetuks tunnistada ja valikukriteeriumi nr 3 osas uus hindamine korraldada. 3. RTK seisukohad Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja vastuväidetest. Haldusakti motivatsiooni võib haldusorgan HMS § 56 lg 1 teise lause järgi esitada haldusaktis endas või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohus on 09.06.2004 kohtuotsuses nr 3-3-1-28-04 selgitanud järgmist: „Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust.“ RTK on vaidlustatud otsuses igakülgselt ja põhjalikult välja toonud haldusakti motivatsiooni, olles mitterahuldamise otsuse tegemisel lähtunud muu hulgas tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ taotluste hindamisjuhendis (edaspidi hindamisjuhend) ning mitterahuldamise otsuse lisaks olevas taotluse koondhinnangus sisalduvatest juhistest, põhjendustest ja tuvastatud asjaoludest. Nii eelmainitud hindamisjuhendile kui koondhinnangule on seejuures viidatud vaidlustatud otsuses, samuti on hindamisjuhend olnud avalikult kättesaadav Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel. Seega on vaidlustatud otsus nõuetekohaselt motiveeritud, sisaldades endas muu hulgas täpseid ja arusaadavaid viiteid juhistele ja lisadokumentidele, mis käsitlevad mitterahuldamise otsuse õiguslikke põhjendusi ja faktilisi asjaolusid. Käesoleval juhul jäeti KappaZeta OÜ 07.07.2023 esitatud taotlus rahuldamata põhjusel, et hindamise tulemusel ei ületanud taotlus meetme määruse § 15 lg 5 p-s 3 ja hindamisjuhendi p-s 22 kehtestatud valikukriteeriumi nr 3 osas lävendit. Meetme määruse § 15 lg 6 ja hindamisjuhendi p 31 kohaselt teeb meetme hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata, kui valikukriteerium nr 1 saab hinnangu „ei“ või valikukriteeriumi nr 2 hinne on alla 3 punkti või valikukriteeriumite 3-5 hinne on alla 2,5 punkti. Vaidlustatud otsuse ja selle lisaks oleva koondhinnangu kohaselt jäi KappaZeta OÜ taotluse puhul valikukriteeriumi nr 3 keskmine hinne alla 2,5 punkti (täpsemalt 2,25 punkti), mistõttu oli hindamiskomisjoni ettepanek taotluse mitterahuldamiseks, samuti sellele järgnenud RTK mitterahuldamise otsus kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Meetme hindamiskomisjoni ettepanek mitterahuldamise otsuse tegemiseks põhjusel, et taotlus ei saavutanud hindamisel ühe valikukriteeriumi puhul nõutud lävendit, nähtub mitterahuldamise otsusele lisatud koondhinnangust. RTK peab oluliseks märkida, et koondhinnangus toodud hinnangud on tehtud meetme hindamiskomisjoni poolt, kes on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses hindamisjuhendile ja hindamiskomisjoni töökorrale. Hindamiskomisjoni kuulusid kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõltumatud eksperdid ja komisjoniliikmed ning RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni tööd kahtluse alla seada ning RTK-le tehtud ettepanekut mitte arvestada. Seetõttu ei ole RTK pädev hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti, täpselt nagu ei ole RTK-l õigus muuta hindamiskomisjoni poolt antud hindeid. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu ÜSS §-le 12, mis sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid olnud taotlusvooru väljakuulutamisel avalikustatud.1 Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse ning milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud ekspertide ja komisjoniliikmete toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud, seda ennekõike valikukriteeriumi nr 3 osas. Mitterahuldamise otsusele lisatud koondhinnangust nähtuvalt on meetme hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid. Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud. 1 Kättesaadavad Riigi Tugiteenuste Keskuse koduleheküljel ka praegu: https://www.rtk.ee/sekmo#tingimused Samuti ei ole asjakohased etteheited taotlust menetlenud RTK kui rakendusüksuse aadressil. RTK menetleb taotlust lähtuvalt haldusmenetluse seadusest ja toetusmeetme õigusaktidest, kontrollides taotleja ja taotluse vastavust ning saates vastavaks tunnistatud taotlused meetme hindamiskomisjonile sisuliseks hindamiseks. Haldusmenetlusest tulenev selgituskohustusel ei ole absoluutne ega saa laieneda projekti spetsiifikasse ja sisule. Tuginedes Riigikohtu 08.06.2022 otsusele haldusasjas nr 3-20-1631 ei pea RTK selgitamiskohustust täites suunama taotlejat tema jaoks soodsaima valiku juurde. Selgitamiskohustuse eesmärk on nõustada isikut iseseisva otsuse tegemisel, kuid seejuures ei tohi menetlusosalist mõjutada. Samuti puudub RTK-l konkreetse projekti teadusliku sisu nõustamiseks valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata ekspertide hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud seadustes, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud töökorras ja hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide koondhinnangule ja hindamiskomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse punktis 1 ja koondhinnangus. Tulenevalt eeltoodust ei anna vaides esitatud selgitused ja põhjendused alust asuda seisukohale, et hindamiskomisjoni hinnangud olid sobimatud ja asjakohatud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue tunnistada mitterahuldamise otsus kehtetuks. Juhul, kui taotleja soovib oma taotlust lasta meetme hindamiskomisjonil uuesti hinnata, on taotlejal võimalik sama taotlus esitada RTK-le hetkel käimasoleva taotlusvooru raames, mis on avatud kuni 31.05.2024. Taotlust uuesti esitades saab taotleja arvesse võtta koondhinnangus toodud tagasisidet ning selle põhjal esitatavat taotlust täiendada. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK KappaZeta OÜ vaide rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Kari Treial