OTSUS

Sillamäe Linnavalitsus [email protected] Kesk tn 27 06.10.2023 nr 11.4-5/23/1211 40231, Ida-Viru maakond, Sillamäe linn Registrikood: 75003909 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme “Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine“ raames finantskorrektsiooni otsuse Sillamäe Linnavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr 2014-2020.1.04.18-0095 „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 233878 „Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamine“ kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 439 309,56 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 9 p 2, lg 11 p 8, lg 12 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 5-19 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja taotluse rahuldamise otsus nr 3-3.1/38 on tehtud 25.01.2019, mistõttu kohaldab rakendusüksus hanke nr 233878 rikkumiste osas tehtavatele finantskorrektsioonidele kuni 08.10.2020 kehtivat ühendmääruse redaktsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse alapunktides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud rikkumistele kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad ja kaalutlusõiguse ulatus võrreldes hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga samad või toetuse saajale soodsamad. Eelkirjeldatud ühendmääruse kohaldamise põhimõtted on tingitud Riigikohtu 28.06.2023 otsusest nr 5-23-3. Rakendusüksus rahuldas Riigikohtu otsusele tuginedes 26.07.2023 vaideotsusega nr 11.4-5/23/1003 toetuse saaja esitatud vaide ning tunnistas ühendmääruse ebaõigele redaktsioonile 1 Alates 01.04.2020 täidab selles meetmes rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. ja sätetele viidates kehtetuks samade hankerikkumiste osas varasemalt tehtud finantskorrektsiooni. Vaideotsuses konkreetseid hankerikkumisi sisuliselt ei analüüsitud. Seetõttu koostab rakendusüksus uue finantskorrektsiooni otsuse. 1. Riigihankes nr 233878 tuvastatud rikkumised Toetuse saaja on viinud läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusena riigihanke nr 233878 (hanketeade avaldati 08.03.2021). Hankest huvitatuid isikuid oli 15 ning kokku esitati kuus pakkumust, millest neli tunnistati vastavaks. Hankemenetluse tulemusena sõlmiti eduka pakkujaga OÜ Nordlin Ehitus 08.06.2021 hankeleping nr 7-2/34-1 maksumusega 6 454 144,33 eurot. Meetme määruse § 29 lõike 1 alusel peab toetuse saaja tagama STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 lõike 1 alusel on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kuivõrd toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes, on ta kohustatud järgima RHS-is sätestatud nõudeid. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 233878 kontrollimisel järgmised puudused:  Hankija ei ole riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega;  Hankija on tunnistanud riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks. Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1 – 1.2. 1.1. Toetuse saaja ei ole riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega 1.1.1. Rikkumise asjaolud Hanketeade avaldati riigihangete registris 08.03.2021 (registrile esitatud 05.03.2021), pakkumuste esitamise tähtajaks oli pärast 08.04.2021 tehtud hanketeate muudatust määratud 30.04.2021 kell 9:00. Hankija on riigihangete registris teabevahetuses edastanud 23.04.2021 kell 14:50 teavituse ID 587258: „Seoses Päästeameti küsimustega on muudetud joonised. Lisandunud on tuletõkke uksi ja aknaid (hoone sisenurkades), muutunud on ukse asukohti (trepikoda 2), lisandunud on avatavaid aknaosi (suitseemaldus, fassaadid) ning suitsuluul (2 juures, auditooriumis asukoha muutus). Projektikaustas on jooksvalt jooniseid täiendatud.“ Seega selgub teabevahetusest, et hankija muutis algseid riigihanke alusdokumente s.h ehitusprojekti ja jooniseid. Kuna hankija ei pikendanud muudatuse järgselt pakkumuste esitamise tähtaega, on hankija rikkunud RHS-is sätestatud nõudeid. Alates muudatuste tegemisest jäi pakkumuste esitamise tähtajani 6 päeva, mis on vähem, kui RHS § 82 lg-s 1 nõutud poolest RHS § 93 lg 1 p-s 6 sätestatud minimaalsest 45-päevasest tähtajast. 1.1.2. Toetuse saaja seisukoht Hankija on 15.12.2021 kirjas selgitanud järgmist: „Kinnitame, et hankija on hinnanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist muudatustööde tõttu, ja jõudis järeldusele, et eelnimetatud muudatustööd olid tehnilised ja ei muutunud kvalifitseerimistingimusi, ehk pakkuja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata ja tehtud muudatuse tõttu ei muutunud riigihankest huvitatud ettevõtjate ring ja nende pakkumuste sisu. Hankedokumentide muudatus on tehtud RHS § 82 lg 2 alusel ja ei vajanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist.“ Täiendavalt selgitas toetuse saaja 19.01.2023: „RHS § 82 lg 2 sätestab, et hankija ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. Lisatud projekti muudatused ei ole põhimõttelised ja ei too pakkujate jaoks suure raskuse pakkumuse koostamisel. On muudetud mitteolulised tehnilised andmed, nimelt: lisandunud on tuletõkke uksi ja aknaid (hoone sisenurkades), muutunud on ukse asukohti (trepikoda 2), lisandunud on avatavaid aknaosi (suitsueemaldus, fassaadid) ning suitsuluuk (2 juures, auditooriumis asukoha muutus). Sellega ei saa tehtud muudatuste tõttu jääda pakkuja kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu.“ Lisaks on rakendusüksus otsuse tegemisel arvesse võtnud toetuse saaja 28.03.2023 vastuväites ja 25.05.2023 vaides esitatud argumente. 1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud riigihanke alusdokumentides kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks pakkumuste tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS §-s 93 sätestatud minimaalsest tähtajast. Pakkumuse esitamise tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh olukorras, kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring. RHS § 93 lg 1 punkti 6 kohaselt ei või avatud hankemenetluses ehitustööde hankelepingu puhul pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 45 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Käesoleval juhul oli riigihanke eeldatav maksumus 6 158 360,23 eurot, mis ületas RHS § 14 lg-s 3 sätestatud piirmäära (5 382 000 eurot). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 ja RHS § 93 lg 1 punkti 6 koosmõjus hakkab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. TsÜS § 136 lõike 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Vastavalt riigihangete registrile oli pakkumuste esitamise tähtajaks hanketeates märgitud 30.04.2021 kell 9:00. Arvestades riigihangete registri andmeid, mille kohaselt on hankija muutnud projektdokumentatsioonis tuletõkkeuste ja -akende arvu ja asukohti 23.04.2021 kell 14:50, siis jäi pärast riigihanke alusdokumentide muutmist pakkumuste esitamiseks aega kõigest 6 päeva, mis on vähem kui seaduses sätestatud absoluutne miinimum (22,5 päeva). Antud juhtumi puhul ei kohaldu RHS § 82 lõikes 2 sätestatud erand. Toetuse saaja leiab ekslikult, et riigihanke alusdokumentide muutmisel ei pidanud pakkumuste esitamise tähtaega pikendama, kuna ühtki RHS § 82 lg 2 kohaldamist välistavat alternatiivi antud juhtumi puhul ei esine. Rakendusüksus sellega ei nõustu. Esmalt selgitab rakendusüksus, et RHS § 82 lg 2 kohaldamise välistamiseks piisab ka üheainsa viidatud sättes loetletud alternatiivi esinemisest. Seega isegi juhul, kui kolmest alternatiivist kaks ei oleks konkreetses juhtumis asjakohased, ei võimalda see RHS § 82 lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamist. Teabevahetusest selgub, et hankija on 23.04.2021 muutnud riigihanke alusdokumentide hulka kuuluvaid projektdokumentatsiooni ja -jooniseid. Võrreldes algse versiooniga on lisandunud tuletõkke uksi, aknaid ja aknaosi, mis varasemas projektdokumentatsioonis ei kajastunud, samuti on muudetud olemasolevate avatäidete asukohti. Tegemist on muudatustega, millel on hoone tuleohutuse ja turvalisuse vaatest oluline tähtsus – see tuleneb ka hankija viidatud Päästeameti küsimustest. Lisaks tähendab spetsiifiliste uste ja akende lisandumine ning nende asukohtade muutus potentsiaalsele töövõtjale oma pakkumuse sisu ja maksumuse korrigeerimist. Seetõttu võis esialgsetest hanke nr 233878 alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus muutuda projektdokumentatsioonis tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks ning samuti võis hanke alusdokumentides tehtud muudatuste tõttu riigihankest huvitatud ettevõtjate ring teistsuguseks kujuneda. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Oluline on rõhutada, et RHS § 4 p 7 kohaselt on riigihanke alusdokumentideks kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas tehniline kirjeldus. Järelikult on hanke nr 233878 alusdokumendiks muu hulgas projektdokumentatsioon ning kui pakkumus sellele ei vasta, tuleb see hankija poolt tagasi lükata. Esitatud pakkumus ei saa osutuda vastavaks, kui see ei sisalda nõutud arvul uksi, aknaid ja avatäiteid, nende maksumust, paigaldust ja vastavust ehitusprojektile. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et loetletud muudatusi on hankija korduvalt ka ise olulisteks muudatusteks nimetanud. Samuti ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja pikendamise korral teinud samuti pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise võis potentsiaalselt hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilisel põhjusel, kuna projektdokumentatsiooni muudatusest tingituna tulnuks senine pakkumine ühes tööde tehnilise lahenduse ja maksumusega ümber teha. Kuna RHS § 82 lg 2 näol on tegemist erandiga, tuleb seda tõlgendada kitsendavalt ja kahtluse korral tähtaega vastavalt RHS § 82 lg-le 1 pikendada. Eelnevat toetab ka RHS seletuskiri, mille kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama pakkumuste või taotluste esitamise tähtaega, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole olulise muudatusega. Olulise muudatusena mõistetakse sellist juhtumit, kus riigihanke tingimusi muudetakse oluliselt rangemaks või leebemaks, st kui muudatuse tulemusena võiks mõni pakkuja või taotleja jääda kvalifitseerimata või mõni pakkumus võiks muutuda mittevastavaks, samuti kui riigihanke tingimuste leevendamise tõttu võiks tingimustele vastata rohkem ettevõtjaid või muutuks pakkumuste sisu. Esitatud pakkumus ei saa osutuda vastavaks, kui see ei sisalda nõutud arvul uksi, aknaid ja avatäiteid, nende maksumust, paigaldust ja vastavust ehitusprojektile. Toetuse saaja tugineb 28.03.2023 vastuväidetes muu hulgas järgmisele seisukohale: „Hanke alusdokumentide koosseisus tehnilise kirjelduse p 7 alapunkt 3 ja riigihanke alusdokumendi p 6.13 kohaselt pidid kõik pakkujad niikuinii ka enne 23.04.2021 muudatusi arvestama pakkumuste hinnastamisel ka nende töödega, mida tehnilises kirjelduses otsesõnu märgitud ei olnud, ent milliste tööde teostamise vajadus võis tuleneda mh Päästeameti suunistest. Seega kohustus arvestada pakkumuses kõikide 23.04.2021 muudatustega joonistesse sisse viidud töödega lasus tegelikult pakkujatel ka siis, kui hankija poleks 23.04.2021 muudatusi joonistesse üldse teinud.“ Rakendusüksuse hinnangul ei ole selline üldsõnaline ja määratlemata ulatusega riigihanke alusdokumentide tingimus kooskõlas RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on käesoleva tingimusega analoogses vaideotsuses nr 197-21/242498 leidnud järgmist: „Tuleb nõustuda vaidlustajaga, et see säte rikub RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõtet. Nimelt nõuab läbipaistvuskohustus riigihangetes mh seda, et hanketingimused oleksid sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-42/13: Cartiera dell’Adda, p 44). Kui hanketingimused on sõnastatud selgelt ja täpselt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele pakkujatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus teostavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-423/07: komisjon vs Hispaania, p 58). Hanketingimus, mis kohustab pakkujaid arvestama pakkumuse hinnastamisel ka selliste töödega, mida ei ole riigihanke alusdokumentides mainitud, aga mis on „hea tava“ kohaselt alusdokumentides mainitud tööde teostamiseks siiski vajalikud, ei ole selge, täpne ega üheselt mõistetav. /…/ Hankija lisaselgituste puudumisel peavad pakkujad sisuliselt mõistatama, milliste töödega lisaks riigihanke alusdokumentides selgesõnaliselt mainitutele peavad nad veel arvestama. Sellisena ei ole kõnesolev hanketingimus ise ega sellele hanketingimusele tuginevad hankija võimalikud” nõudmised hankelepingu täitmise faasis piisavalt läbipaistvad ja ettenähtavad. /…/ Nõudes pakkujatelt, et nad peavad pakkumuse hinnastamisel arvesse võtma ka töid, mida ei ole riigihanke alusdokumentides otsesõnu mainitud, annab hankija sisuliselt mõista, et tellitava teenuse sisu on tegelikult laiem kui tehnilise kirjeldusena käsitatavates riigihanke alusdokumentide sätetes otsesõnu välja toodud. RHS § 87 lg-st 1 tuleneb, et tehniline kirjeldus peab olema kehtestatud vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavas täpsusastmes.“ Tuginedes VAKO vaideotsusele ei ole konstruktsioon, mille järgi kuuluvad hangitavate ehitustööde hulka ka niisugused tööd, mida ei ole riigihanke alusdokumentides nimetatud, aga mis võivad erinevate ametkondade nõuetest tingituna olla tarvilikud, piisavalt täpne. Iga pakkuja võib sellist määratlematust sisustada erinevalt, mis tähendab, et pakkumused võidakse koostada ja hinnastada erinevatel ning võrreldamatutel alustel. Ka puudub igasugune kindlus, millised tööd ja millises ulatuses võivad potentsiaalsete ametkondade nõuetest tingituna osutuda vajaminevateks. See loob ohu, et hankija nõuab hankelepingu täitmise raames töövõtjalt selliste tööde tegemist, mida viimane ei saanud mõistlikult ette näha ning nendega oma pakkumuse hinnastamisel arvestada. Samuti on rakendusüksus seisukohal, et projektdokumentatsiooni saanuks eelnevalt vastavates ametkondades lasta kooskõlastada ja/või tekkinud tähelepanekud riigihanke alusdokumentidesse sisse viia enne riigihanke nr 233878 korraldamist. Eirates seaduses sätestatud mõistliku tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet RHS § 3 p 3 tähenduses. Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada, et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja pikendamise korral teinud samuti pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise võis potentsiaalselt hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel. Lisaks eeltoodule on hankija ebaõigesti teavitanud riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest. RHS § 46 lõike 3 kohaselt on selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust riigihangete registri teabevahetuse rubriigis sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema esitatud kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. 1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks pärast riigihanke alusdokumentide muutmist nõuetekohaselt pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks. Otsuse p-s 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 9 p-s 2 toodud asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avatud hankemenetluses riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus. Oluline on märkida, et hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooni puhul kohalduks samale rikkumisele § 221 lg 1 p 2, mis näeb samuti imperatiivselt ette 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra ilma selle madalamaks kaalumise võimaluseta. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 22 lg 14 mõistes (kehtiva ühendmääruse § 228), on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et § 22 lg 14 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu vastab otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumine ikkagi § 22 lg 9 p-s 2 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.2. Hankija on riigihankes nr 233878 tunnistanud riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks 1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja seisukoht Hankija on riigihankes nr 233878 kehtestanud pakkuja haridus- ja kutsekvalifikatsiooni pädevuse kontrollimiseks järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkujal peavad olema kõikide eriosade ehitustööde osutamiseks vastavate valdkondade spetsialistid või projektijuhid, keda ta ka hankelepingu täitmisel kasutab ning nad peavad vastama järgmistele nõuetele: /…/ f) vastutusvaldkond „teedeehitus“, isiku kvalifikatsioon – vähemalt Teedeinsener, tase 6 (või samaväärne).“ Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) „Hankedokumendid lisa 1“ (edaspidi Lisa 1) punkti 5.3.3 kohaselt kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise isiku vahendite alusel, peab pakkuja esitama pakkumuse koosseisus hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Edukaks tunnistatud pakkuja Nordlin Ehitus OÜ pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on teave, et edukas pakkuja tugineb alltöövõtja GT4U EESTI OÜ näitajatele. Alltöövõtja hankepassis on omakorda teave, et kvalifitseerimistingimuses nõutud teedeinseneri tase 6 nõude täitmisel tugineb alltöövõtja omakorda tema juures käsunduslepingu alusel töötavale isikule A. V. Edukaks tunnistatud Nordlin Ehitus OÜ pakkumus ei sisaldanud RHAD s nõutud isiku A.V. hankepassi, mistõttu ei vasta pakkumus kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Järelikult on hankija tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, ning rikkunud sellega RHS § 114 lg-t 1 ja lg 2 esimest lauset ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Toetuse saaja on esitanud 28.12.2021 päringus rakendusüksusele isiku A. V. ja GT4U EESTI OÜ vahel 27.04.2021 sõlmitud käsunduslepingu. Lisaks on toetuse saaja 19.01.2023 selgitanud järgmist: „Hankija tegi pakkujale päringu, millele pole vastust saanud. Defineerime A. V. staatust alltöövõtja alltöövõtjana.“ Lisaks on rakendusüksus otsuse tegemisel arvesse võtnud toetuse saaja 28.03.2023 vastuväites ja 25.05.2023 vaides esitatud argumente. 1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 104 lõike 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. RHAD-i Lisa 1 punkti 5.3.3 kohaselt pidi pakkuja esitama pakkumuse koosseisus hankepassi, kui pakkuja soovib tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele teise isiku vahendite alusel, ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei sisaldunud edukaks tunnistatud pakkumus alltöövõtja spetsialisti A.V. hankepassi, mille esitamise kohustus tulenes hankija enda poolt kehtestatud RHAD-i tingimustest. Nõutud dokumendi esitamata jätmise puhul on tegemist pakkumuse sisulise puudusega. Hankijal ei ole lubatav anda pakkujale võimalust esitada tagantjärele pakkumuse sisu puudutavat dokumenti, mille pakkuja jättis algselt esitamata, kuid mis tulnuks RHAD-i kohaselt esitada juba koos pakkumusega. Samale seisukohale on asunud Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) 22.03.2018 vaideotsuses nr 193916. Tallinna Ringkonnakohus on 28.06.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-18-657 selgitanud järgmist: „VAKO on viidetega asjakohasele kohtupraktikale õigesti rõhutanud, et olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest (nt praegusel juhul HD vormil 3 esitatud hankes osalemise taotlusest, mis sisaldab pakkuja üldist kinnitust, et ta on tutvunud kõigi asjakohaste dokumentidega ning kinnitab neis esitatud tingimuste ülevõtmist ja tagab esitatud nõuetele vastava teenuse osutamise).“ Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus leidnud haldusasjas nr 3-19-631, et juhul, kui hankepassis on puudu andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta, on pakkuja jätnud esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtpäevaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Sealjuures on kohus selgitanud, et olukorras, kus pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata, ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega.“ Samuti on Rahandusministeerium selgitanud järgmist: „RHS § 122 lg 4 ei kohusta hankijat kontrollima alltöövõtjate kvalifikatsiooni, vaid hankijal on nimetatud sätte alusel õigus kehtestada alltöövõtjatele eraldi kvalifitseerimise nõuded ning sama sätte kohaselt tuleb sellisel juhul riigihanke alusdokumendis ette näha ka vastavad tingimused, st mis juhtub siis, kui alltöövõtja temale esitatavatele nõuetele ei vasta. Näiteks võib hankija ette näha, et sellisel juhul tuleb kõnealune alltöövõtja asendada. Kui alltöövõtjatele eraldi kvalifitseerimise nõudeid seatud ei ole ja pakkuja tugineb teise isiku, näiteks alltöövõtja näitajatele, peab hankija kontrollima selle isiku suhtes, kelle näitajatele tuginetakse, § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid ja samuti seda, et isik ise vastavatele kvalifitseerimise nõuetele vastab. Juhul, kui isikul, kelle näitajatele tuginetakse, esinevad kohustuslikud kõrvaldamise alused, tuleb hankijal nõuda § 103 lg 6 alusel sellise isiku asendamist. Kui isikut ei asendata, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata juhul, kui pakkuja iseseisvalt temale esitatud kvalifitseerimise nõudeid ei täida. Samal ajal ei saa hankija RHS § 122 lg 7 alusel lubada pakkujal kasutada sellist alltöövõtjat, kellel esinevad kohustuslikud kõrvaldamise alused. Seega saab sellises olukorras, kus alltöövõtjal, kelle näitajatele pakkuja tugineb, esinevad kohustuslikud kõrvaldamise alused, toimuda üksnes kas alltöövõtja asendamine teise alltöövõtjaga või alltöövõtja täielik eemaldamine, st alltöövõtjale planeeritud tööd tuleb teha pakkujal endal.“ Tuginedes Rahandusministeeriumi selgitustele ei oleks hankija tohtinud aktsepteerida isiku A.V. hankepassi esitamata jätmist olukorras, kus hankepassi esitamise kohustus oli riigihanke alusdokumentide järgi nõutav. Võimalus erandkorras tugineda hankepassi esitamata jätmisel RHS § 103 lg-s 6 toodud asendamisele eeldab esmalt, et vastav asendamise võimalus oli riigihanke alusdokumentides alltöövõtjate osas kehtestatud, ning teiseks seda, et hankija on reaalselt sellist asendamist pakkujalt ka nõudnud. Käesoleval juhul ei ole hankija kumbagi teinud. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RRO) on 22.02.2023 vastuses rakendusüksuse päringule leidnud, et konkreetses kaasuses oleks pakkumus pidanud sisaldama spetsialisti A. V. hankepassi: „Tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuete osas tuleb vahendiks, millele saab RHS § 103 alusel tugineda, pidada mh selle teise isiku täiskohaga töötajat (vt ka VAKO 21.12.2018, 241-18/202280, p 27). Antud juhtumi puhul on isik A.V. alltöövõtja XX OÜ töötaja käsunduslepingu alusel. Käsunduslepingu puhul saab teenuse osutaja aga vabalt otsustada oma töö tegemise aja, koha ja viisi. Selliselt ei pruugi olla tagatud, et ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult. RHS § 104 lg 4 kohaselt, kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Seega ei piisa, et esitatud on ainult alltöövõtja XX OÜ hankepass, vaid pakkuja oleks pidanud esitama pakkumuse koosseisus eraldi ka isiku A.V hankepassi.“ Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Olles pidanud vajalikuks pakkujatelt nõuda Lisa 1 kohase hankepassi esitamist, puudus hankijal hilisemalt võimalus hankepassi esitamise nõudest taganeda ilma, et see ei tekita vastuolu hanke läbipaistvuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. Rakendusüksus selgitab täiendavalt, miks tuleb ettevõtjana käsitada võlaõigusliku lepingu alusel alltöövõtja käsutuses olevaid füüsilisi isikuid, kelle näitajatele pakkuja tugineb ja kelle kohta tuleb hankepass esitada. RHS § 103 lg 1 lubab pakkujal oma kvalifikatsiooni tõendamisel tugineda teiste ettevõtjate näitajatele. Ettevõtja on RHS § 4 p 4 kohaselt ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) tähenduses, mille § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Seega võib ettevõtjaks olla ka füüsiline isik, kes ei ole tingimata registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtja, ent kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses. Füüsiline isik ei ole ettevõtjaks juhul, kui ta töötab töölepingu alusel. Kui aga füüsiline isik tegutseb võlaõigusliku lepingu alusel, on ta ettevõtjaks KonkS ja RHS mõttes ning sellisel juhul on tema näitajate kasutamisel tegemist tuginemisega, mitte aga pakkuja enda kvalifikatsiooniga. Seega tuleb sellisel juhul lähtuda RHS § 103 lg-st 5 ning kontrollida sellisel füüsilisel isikul kõrvaldamise aluste puudumist. Eeltoodud seisukohta on väljendanud RRO oma 30.11.2020 vastuses rakendusüksuse päringule. Arvestades eeltoodud põhjendusi, oleks hankija pidanud RHS § 114 lõikele 2 tuginedes Nordlin Ehitus OÜ pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et pakkumusest võivad nõutud dokumendid s.h hankelepingu täitmisse kaasatud spetsilisti hankepass puududa. Veel enam - tegemist on hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega. Juhul kui hankija oleks isiku A. V. hankepassi esitamata jätnud Nordlin Ehitus OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistanud, oleks hankes edukaks tunnistatud ja sõlmitava hankelepingu pooleks osutunud hoopis teine pakkuja. 1.2.3. Rikkumisele kohaldatava finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui hankija on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud asjaolud, mille järgi vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimusele, mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemaid finantskorrektsiooni määrasid. Seetõttu peab rakendusüksus põhjendatuks 5-protsendilise korrektsiooni rakendamist. Rakendusüksus võttis määra alandamisel arvesse, et vaidlusalust spetsialisti puudutav tee- ehitusega seotud maht moodustab ehitustööde kogumaksumusest 4%. Samuti oli riigihangete registrist nähtuvalt hankest huvitatud isikuid 15, kellest kuus isikut esitas pakkumuse. Seega oli antud hankes tagatud arvestatav konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Lisaks võttis rakendusüksus kaalutlemisel arvesse, et hanketeade on saadetud avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis võimaldas saada hanke kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel ning antud hanketingimuste osas ei ole küsimusi ega vaidlustusi esitatud. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 5% veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse alandamise osas täiendav kaalutlusõigus. Isegi kui finantskorrektsiooni määra suuruse osas esineks antud rikkumise puhul kaalutlusõigus ühendmääruse § 22 lg 14 mõistes (kehtiva ühendmääruse § 228), on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks. Toetuse saaja ei ole kvalifitseerimise nõuete sätestamisel lähtunud RHS §-st 3 ja § 114 lg-st 2, mis on kaasa toonud kahju ning seadnud pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Seega on tegemist konkurentsi moonutamisega, mistõttu on tõenäoline, et toetuse saaja pole taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et reaalselt ei ole haridus- ja kutsekvalifikatsiooni nõudes tuginetud isiku hankepassi vaja esitada. Seetõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr peaks viiest protsendist veelgi madalam olema. Oluline on märkida, et hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooni puhul kohalduks samale rikkumisele § 223 lg 5, mis näeb imperatiivselt ette 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra ilma selle madalamaks kaalumise võimaluseta. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4. 1.3. Riigihankele nr 233878 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti eelarve vähendamine Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 233878 on tuvastatud kaks rikkumist, millest ühe rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10 protsendilist ja teise rikkumise osas 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse riigihanke nr 233878 puhul tervikuna 10- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja on riigihanke nr 233878 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-s 5-19 abikõlblikus summas kokku 4 393 095,52 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihankega nr 233878 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 439 309,56 eurot (4 393 095,51 * 10%), millest toetus moodustab 348 349,05 eurot ja omafinantseering 90 960,51 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 25.01.2019 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/38 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.  2. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 tuginedes peab rakendusüksus enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis otsuse kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samasisulise finantskorrektsiooni otsuse tegemisel on rakendusüksus arvesse võtnud toetuse saaja 28.03.2023 vastuväites ja 25.05.2023 vaides esitatud seletusi. Seetõttu rakendusüksus käesolevat otsust toetuse saajale täiendavaks ärakuulamiseks enam ei saada. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 439 309,56 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 348 349,05 eurot ja omafinantseering 90 960,51 eurot; 2. vähendada riigihankega nr 233878 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 13 „Ehitamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade ulatuses; 4. muuta 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/38 punkte 1.1 ja 1.2 alljärgnevalt: 4.1. „1.1. projekti kogumaksumus on 8 139 424,43 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on 4 328 650,44 eurot;“; 4.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 79,29 % projekti abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 3 432 388,92 eurot. Omafinantseering on vähemalt 20,71 % projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 896 261,52 eurot.“. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 5, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Merike Kraam 6632027 [email protected]