Kiri

. Võru Linnavalitsus Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 04.10.2023 nr 20-1218-VLV/43 10122 Tallinn VAIE 05.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1118 peale Võru Linnavalitsus (edaspidi vaidlustaja) sai otsusest teada 05.09.2023 ehk vaie on esitatud tähtaegselt. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) langetas 05.09.2023 otsuse nr 11.1-12/23/1118 „Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta“ (edaspidi otsus). Vaidlustaja vaidleb langetatud otsusele vastu täies ulatuses. Vaide põhistus Otsuse kohaselt on RTK asunud seisukohale, et vaidlustaja rikkus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 88 lõike 3 nõuet põhjusel, et tehnilises kirjelduses nimetatud standardid on esitatud ilma märketa „või sellega samaväärne“. Vastavasisulise märke puudumine on loonud olukorra, mille puhul ei ole tõsikindlalt võimalik välistada heidutava mõju esinemist ehk ei saa välistada võimalust finantskahju tekkimise kohta. Vaidlustaja selgitab, et selline käsitlus on vastuolus hea ehitustavaga ehk RTK on jõudnud oma otsuses valele järeldusele. Standardi olemus ja samaväärsuse kontrollimise aeg On üldteada, et ehitusvaldkonda reguleerivad õigusaktid sisaldavad viiteid standarditele, kuid konkreetse standardi järgimise kohustust ette ei näe. Standard on seega üheks kriteeriumiks, mille järgi hinnatakse ehitustööde või paigalduse vastavust nõuetele. Riigikohus andis ehitusstandardite olemusele oma tõlgenduse, mille kohaselt on osa standarditest tulenevaid nõudeid kohustuslikud. Nimelt selgitas Riigikohus 30.11.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-131-05, et kuigi standardid ei ole õigusaktid ehk need ei ole kohustusliku iseloomuga, on nendes sisalduvad ohutusnõuded kohustuslikud. Loogika on selles, et standardis täpsustatakse ja sisustatakse ehitusseadustikus abstraktselt sätestatud ohutuse põhimõtet, mille kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Seega on ehitustehnoloogiate ja materjalide ohutust puudutavad standardid mitte soovitusliku, vaid kohustusliku iseloomuga. Arvestades vaidlustaja poolt tehtud viiteid tehnilises kirjelduses esitatud standarditele on ilmselge, et tegemist on ehitus ja projekteerimistehnoloogiate ja materjalide ohutust puudutavate standarditega, mis oma olemuselt on mitte soovitusliku vaid kohustusliku iseloomuga. Lisaks standardi iseloomule (kohustuslik/soovituslik) on vaja tuvastada standardi mõjuala ja ajaline mõõde. Vaidlustajale etteheidetavate standardite mõjualaks on projekteerimis- ja Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980 ehitustegevus ehk tegevus peale hankelepingu sõlmimist. Seega ei ole võimalik ehitushanke puhul samaväärsust hinnata pakkumuse vastavuse hindamise käigus, vaid selle vastavus selgub alles projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Seega tuleb asuda seisukohale, et praktikas lihtsustab standardi kasutamine töövõtja võimalust tõendada teostatud tööde vastavust nõuetele ja heale ehitustavale. Kui töövõtja aga kaldub standardist kõrvale või ei järgi seda, tuleb tal tõendada, et tema poolt valitud teistsugune lahendus vastab kõigile õigusaktide nõuetele. Siit joonistubki välja standardi kohustuslikkus. Vaidlustaja hinnangul on vale väita, et kui hankija on hinnanud lahenduse samaväärsust alles edukal pakkujal hankelepingu sõlmimisel või peale hankelepingu sõlmimist, siis on pakkujaid koheldud ebavõrdselt. Nimelt ei saa ehitus- ja projekteerimistegevuse vastavust nõuetele kontrollida nö etteulatuvalt. Tulenevalt nõuetele vastavuse kontrolli eripärast projekteerimis- ja ehitustegevuses (kontrolli tegemise võimalikkuse nihkumine hankemenetluselt lepingu täitmise perioodi) on kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele teada fakt, et riigihangete alusdokumentatsioonis esitatud standardid on juhindumiseks kohustuslikud ja et neile puudub samaväärne alternatiiv. Seda just seetõttu, et kui standardis on ära näidatud näiteks nõutud kvaliteediklass, puudub mõte ja vajadus tugineda samaväärsele standardile, mis esitab sama kvaliteediklassi! Ehitajad juhinduvad ehitamisel heast ehitustavast ja vastavat ehitustegevust reguleerivatest normidest. Arvestada tuleb ka sellega, et konkreetse ehitusstandardi järgimine ehitustööde teostamisel on töövõtjale kohustuslik juhul, kui pooled on kokku leppinud, et töö kvaliteeti määrab tehtud töö vastavus konkreetsele standardile. On oluline märkida, et „kokkulepe“ tähendab siinjuures töö tellija poolt määratud standardi tunnistamist töövõtja poolt. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud järgima konkreetset standardit ja kui töö ei vasta standardi nõuetele, võib tellija töövõtjale lepingu rikkumist ette heita. Samaväärsus ei ole alternatiivi sünonüüm! Kui ehitushankes on projekteerija poolt ette antud kasutatava materjali tugevusklass, tagamaks ehitise ohutus eesmärgistatud kasutusel, puudub ehitajal võimalus juhinduda samaväärsest või alternatiivsest tugevusklassist. Sama reegel kehtib ka ehitusstandardite nõuetele. Kuidas ja millist metoodikat kasutades jõutakse juhindumiseks esitatud standardis kirjeldatud lõpptulemuseni, ei ole oluline, sest metoodika ja kasutatavate töövõtete ja materjalide valik on ehitaja otsus. Oluline on üksnes standardis kirjeldatud lõpptulemi ohutus ja kvaliteedi parameetrid, millele puuduvad alternatiivid või samaväärsed nõuded. Heidutav mõju RTK heidab vaidlustajale ette heidutava mõju esinemise võimalikkust, mis väljendub märke „või samaväärne“ puudumises riigihanke alusdokumentatsioonis. Vaidlustaja hinnangul puudub olemasoleva projekti alusel teostatava ehitustegevuse puhul standardile viitamisel heidutav mõju. Hoopis vastupidi. Pakkujate huvides on teada, enne pakkumuse esitamist, millised on tellija ootused ehituskvaliteedile ehk pakkuja peab teadma milliseid materjale, meetode ja tööoperatsioone tuleb teostada püstitatud ohutus ja kvaliteedinõuete saavutamiseks. Ehitaja ja tellija vahel ei tohi tekkida avaliku raha kasutamisel arutelu töökvaliteedi nõuete üle nö kokkuleppe vormis peale pakkumuse esitamist (näiteks: millist standard võtta aluseks põranda tasapinna nõuetekohasuse tuvastamisel – kas lubatava hälbega 2 mm 2 m kohta või lubatava hälbega 4 mm 2 m kohta?). 2 (3) Kuna standard on konsensuse alusel ekspertide koostatud ja tunnustatud asutuse vastuvõetud normdokument, milles esitatakse reeglid, juhtnöörid ja omadused tegevuste või nende tulemuste kohta, on loomulik, et standardile viitamine (samaväärse normdokumendi lubatavusele mitteviitamisega) ei saa evida heidutavat mõju. Mõju esinemise tunnistamine tähendaks pakkuja nõuetele mittevastavust ehk pakkumuse mitteesitamise soovi. Kokkuvõte Arvestades eespool esitatud, on vaidlustaja hinnangul RTK langetanud ebaõige otsuse ja jõudnud väärale järeldusele. Vaidlustaja poolt riigihanke alusdokumentatsioonis esitatud viited, pakkujale siduvate standardite näol, on ehitus- ja projekteerimisvaldkonnas kohustuslikud standardid, millel puudub samaväärne alternatiiv ehk hankija poolt nõutud kvaliteet ei saa ja ei tohigi olla halvem nõutust. Milliste materjalide ja toodetega saavutatakse nõutud tulem on jäetud pakkujate valikuks. Pakkuja valik allub samas RHS § 88 lõikes 3 esitatud nõudele ja on leidnud kajastamist vaidlustaja poolt juba varasemalt viidatud viites tehnilises kirjelduses leheküljel 5 (Iga viidet, mida hankija on teinud hanke alusdokumentides ja/või selle lisades kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“.). Taotlus Vaidlustaja taotleb langetatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalvi Kõva linnapea Esko Hillep 5194 4776 [email protected] 3 (3)