Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kehtestatud toetuse andmise tingimuste Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 03.10.2023 nr 134 Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ punktiga 7.4.7 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punkti 1.2.4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESFi toetus 13 734 199 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 2 423 682 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Abikõlblik eelarve kokku 16 157 881 100% 5 Abikõlbmatud kulud 22 559 6 Kogumaksumus 16 180 440 2. Täiendan punkti 2.1.2 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 3. Täiendan punkti 2.1.7 lõiguga järgmises sõnastuses: „TAT tegevusena tehakse ettevalmistusi täisealise isiku hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi tellimiseks ning hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse väljatöötamiseks. Veebilahenduse eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta ning pakkuda asjakohast nõu tekkinud küsimuste lahendamisel.“. 4. Sõnastan punkti 2.3.1 järgmiselt: „2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele, sh teenusepakkujatele (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad) ja poliitikakujundajatele korraldatakse supervisioone ja pädevust suurendavaid koolitusi, sh koolitusi töötamaks erivajadusega inimestega. Samuti  2 korraldatakse sotsiaalvaldkonna toimepidevusest ja kriisijuhtimisest teadlikkuse suurendamiseks koolitusi, arutelusid või teemapõhiseid seminare ja infopäevi, vajaduse korral koostatakse kriisiteemalisi infomaterjale. Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi paraneb osutatavate teenuste kvaliteet. Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldab üks kord aastas sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjalise konverentsi, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid ja ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid. Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega.“. 5. Täiendan punkti 2.3.2 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 6. Täiendan punkti 2.4.1 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 7. Täiendan punkti 2.4.5 tekstiosaga „(tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud)“. 8. Asendan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT) tehtavate muudatustega vähendatakse kogueelarvet ning korrigeeritakse eelarvet kuluridade vahel. Lisaks tehakse väiksemaid täiendusi ja täpsustusi tegevustes ja tegevuskavas. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (626 9748, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Käskkirjaga muudetakse sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud TAT-d „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 vähendatakse TAT punktis 1.2.4 „Eelarve“ olevat eelarvet 456 441 euro võrra (sh ESFi toetus 387 975 eurot). Uueks eelarveks on 16 157 881 eurot, sh ESFi toetus 13 734 199 eurot ja riiklik kaasfinantseering 2 423 682 eurot. Tekkinud jäägi peamised põhjused on järgmised: - Vähendatud on personalikulude eelarvet. Osa TAT-st planeeritud ametikohtadest oli täitmata või ei olnud täidetud planeeritud mahus. - Vähendati alategevuse 2.1.2 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täiendkoolitus“ eelarvet seoses koolituse „Abi- ja toetusvajaduse ja hoolduskoormuse hindamisinstrumentide koolitused KOV-idele“ ajalise mahu muutumisega. - Vähendati alategevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ eelarvet seoses tegevuste lükkumisega tulevikku. Ära jääb rahvusvahelisele ja KOV-ide praktikale tugineva alusanalüüsi tegemine hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste ettevalmistamiseks. Omastehooldajate toetamiseks planeeritud veebiplatvormi arendustegevused lükkusid uude perioodi. - Vähendati alategevuse 2.4.1 „Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused“ eelarvet seoses kursuste ärajäämisega aastal 2023. - Vähendati alategevuse 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine“ eelarvet seoses vabatahtlike tegevuse jätkutegevuste analüüsi ärajäämisega. Hoolekande osakond teeb analüüsi ise ning sellega seoses täiendavat rahalist vajadust ei kaasne. - Vähendatakse alategevuse 2.4.6 „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil  hooldusvajadusega inimesele“ eelarvet seoses koordinatsiooniprojekti toetamiseks planeeritud suuremahulise koolituse hanke ebaõnnestumisega (hange korraldati kaks korda, aga pakkujat ei tulnud). - Väiksemaid eelarve muudatusi on tehtud ka järgmistes alategevustes: 2.1.2 „Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“, 2.1.8 „Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“, 2.3.2 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“, 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“, 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“. Punktiga 2 täiendatakse alategevust 2.1.2 „Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 3 korrigeeritakse alategevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine“ teksti. Analüüsi hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste tegemiseks 2023. aastal ei tehta. Tööd on vaja tellida suuremas mahus, tõenäoliselt etappide kaupa ning hanke sisustamiseks vajatakse täiendavat aega. Samuti jääb 2023. aastal välja arendamata veebiplatvorm, mille eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta. Nimetatud tegevuse ettevalmistamisega alustati, aga lahendus tellitakse uue perioodi ESF 2021+ meetme alt. Seoses sellega vähendatakse ka TAT eelarvet. Punktiga 4 täpsustatakse alategevuse 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus“ teksti. Lisatakse, et sotsiaalvaldkonna töötajate all peetakse silmas ka poliitikakujundajaid ning eraldi tuuakse välja kriisijuhtimise teemal elluviidavad arendustegevused. Tegevust täpsustatakse sellega, et üks kord aastas korraldatav sotsiaalala aktuaalsete teemade konverents ja üks kord aastas korraldatav sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni tegevus. Täpsustuse lisamise eesmärk on viidata sellele, et neid tegevusi viidi ellu kuni 2022. aasta lõpuni (lõppes koostööleping Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga). Punktiga 5 täiendatakse alategevust 2.3.2 „Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 6 muudetakse alategevust 2.4.1 „Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused“. Terviktekstis on märgitud tegevus seisuga 31.12.2022 lõppenuks ning tegevuskavas on tekst kustutatud. Punktiga 7 täiendatakse alategevust 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel“ infoga, et tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud. Punktiga 8 kinnitatakse lisa 1 vormide A ja B uued versioonid. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatustega vähendatakse eelarvet seoses tegevuste ärajäämisega ja täpsustatakse tegevusi vastavalt tegevuskavale. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-kirjaga Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena. TAT muudatus kooskõlastati märkusteta. 3  Sotsiaalkaitseministri 03.10.2023 käskkiri nr 134 „Sotsiaalministri 9. juuli 2019. a käskkirjaga nr 47 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023 1. Erivajadusega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine 1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018) 1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) 1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine 2023. aastal keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse juhiste loomise lõpetamisele. Sihtrühmaspetsiifilised juhised lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest ja hõlmavad suuremaid sihtrühmi kui varem koostatud programmid. Teenusejuhised lähtuvad teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, puude ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja rehabilitatsioonispetsialistide osutatavate teenuste mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme. Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti võrreldavad. Rehabilitatsioonijuhised annavad teenuseosutajale konkreetse inimesega tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda, et teenust osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on juhiste loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 loodi koostöös teenuseosutajatega kolm juhist – üks täisealistele ja kaks psüühika- ja käitumishäiretega täisealisetele inimestele ning 2023. aastal toimub juhiste tutvustamine. Teenusesaajate hulgas on kasvamas tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire psüühikahäirega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK 10) järgi. Juhiste loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Juhised arendatakse välja kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Juhiste laiemale rakendamisele eelneb koolitus. 2023. aastal valmib rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise käigus loodi välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend tugineb 2020. aasta lõpus valminud rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutati hindamisvahendi alusena Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi1, 1 The European Quality in Social Service-EQUASS.  2 Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku2, WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit3 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid. 2021. aasta viimases kvartalis testiti väljatöötatud metoodikat, hindamised tehti kuue sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda vastavalt saadud tulemustele. Alates 2023. aastast hinnatakse teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. 2023. aasta alguses toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused, tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA kodulehel. Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid, tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas valmistatakse ette sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi kaasajastamine ja RFK klassifikaatori integreerimine teenusesse ning korraldatakse koolitusi ja infopäevi (kuni 31.05.20234), et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse katsetusi uute sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust. Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumise ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud perioodil periood, mille jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Rehabilitatsioonijuhiste arendamine 2021–2023 ja rakendamine erivajadusega täisealistele (SKA) 1.2 Rehabilitatsioonijuhise 2021–2023 väljatöötamise lõpetamine ja tutvustamine Sihtrühm: täisealised inimesed 1.2.1 Juhise lõpetamine ja infopäeva 2021–2023 01.01.2023– korraldamine 31.03.2023 1.3 Kahe rehabilitatsioonijuhise 2021–2023 tutvustamine Sihtrühm: psüühikahäirega täisealised inimesed 1.3.1 Infopäeva korraldamine 2021–2023 01.01.2023– 31.03.2023 2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2023 metoodika ja praktika väljatöötamine ning rakendamine (SKA) 2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2023 01.01.2023– metoodika tutvustamine 31.12.2023 teenuseosutajatele, metoodika kasutuselevõtu juurutamine asutustes 3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA 2015–2023 ja SoM) 3.1 RFK koolitused ja infopäevad 2021–2023 01.01.2023– 31.05.2023 2 European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General Interest. 3 Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonnas ja hoolekandeasutustes. 4 Alates 1. juunist 2023 hakkab RFK tegevusi ellu viima TAI (uue perioodi TAT-st).  3 3.2 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2023 01.01.2023– 31.12.2023 3.3 Valminud on sotsiaalse rehabilitatsiooni 2022–2023 01.01.2022– protsessi analüüs RFK kasutuselevõtuks 31.12.2023 Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning koolituste pakkumisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundinäitaja Hoolekandeteenust 0 1026 1213 2015.–2016. a näitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a arv näitaja 471 inimest, 2019.–2020. a näitaja 160 ja 2021.–2022. a näitaja 27 inimest, 2023. aastal teenusesaajaid ei lisandu Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 30% 30% 30% kuud pärast teenuse saamise algust on tööturul Tulemusnäitaja Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekande- teenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Väljundinäitaja Koolitusel osalenud 180 1063 2049 2015.–2016. a näitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a näitaja 614 inimest, 2019.–2020. a näitaja 364 ja 2021.–2022. a näitaja 442 inimest, 2023. a näitaja 180, sh 60 SKA töötajat Valminud 1 2022. aastal valmis rehabilitatsiooni- 2 juhist ja 2023. aastal juhiste arv valmib 1 juhis Valminud 1 Kaardistatakse SRT sotsiaalse taotlemise ja teenuse rehabilitatsiooni saamise protsessi protsessi analüüs analüüs (et oleks võimalik hinnata teenuse osutamise mõju, eesmärgipärasust ja  4 tulemust) ning edasised arendusvajadused 1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid 30.11.2018) 1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020) 1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine Omastehooldajatele (edaspidi ka hoolduskoormusega inimesed või hooldajad) langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus lähedaste ehk abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata. Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Omastehooldajatel on pikaajalise hoolduse süsteemis oluline roll, mistõttu tuleb neile pakkuda senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Sotsiaalministeerium muutis sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõiget 4, millega seoses täpsustati KOV-i kohustust hinnata ka hoolduskoormusega inimese abivajadust. Täpsustusega muutus KOV-ide senine praktika ja sellega seonduvalt on tekkimas praegusest suurem vajadus ka vastavate toetavate abimeetmete järele. Praegu ei ole KOV-ides täisealise isiku hoolduse seadmine ja hooldajatoetuse maksmine selgelt ja eesmärgipäraselt reguleeritud ega korraldatud ning seetõttu on KOV-id hoolduse seadmist ja hooldajatoetuse maksmist reguleerinud erinevalt. TAT tegevusena alustatakse täisealise isiku hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi lähteülesande koostamisega ning tehakse ettevalmistusi hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse väljatöötamiseks. Veebilahenduse eesmärk on koondada info ja abistavad materjalid hoolduskoormusega inimesele pakutavate toetusmeetme kohta ning pakkuda asjakohast nõu tekkinud küsimuste lahendamisel. Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Ettevalmistavad tegevused täisealise isiku 2022–2023 01.01.2023– hoolduse ja hooldajatoetuse alusanalüüsi 31.12.2023 koostamiseks ja hoolduskoormusega inimestele sobiliku veebilahenduse loomiseks (SoM)  5 1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine 2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena) väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus. Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu. Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja nime ja isikukoodi. TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese sattumist asutusse, kus osutatakse ööpäevaringset teenust. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele. Kuna praegu kasutusel olev teenuse osutamise platvorm (Skype) ei ole sihtrühma ja teenuseosutajat arvestav ning vajadus on spetsiaalse, kõiki osapooli arvestava rakenduse järele, tehakse rahvusvaheline hange, et leida rakendus, mida saaks kasutada erinevates seadmetes (mobiil, lauaarvuti, sülearvuti, tahvelarvuti) ning mis arvestaks kasutajate vajadusi ja võimaldaks ootejärjekorra kuvamist, hädaabikõnedega eelisjärjekorras tõlkeliinile pääsemist, isikliku telefoninumbri ühendamist rakendusega, tagasihelistamise võimalust, failivahetust, tõlkelogide salvestust ja automaatsemat aruandlust. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tabel 5. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2023 01.01.2023– 30.11.2023 2 Äpi hankimine ja katsetamine 2021–2023 01.01.2023– 30.11.2023 Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad Näitaja Näitaja 2023 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Koolitatud 20 33 2022. aasta lõpuga on koolitatud näitaja inimeste arv 13 inimest  6 2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid 31.01.2019) 3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks 3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus Sotsiaalvaldkonna töötajatele, sh poliitikakujundajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi, infopäevi (sh tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed, ja tööks kriisiolukordades). Hooldusasutuste töötajatele, sh vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse täienduskoolitus tööks dementsuse diagnoosiga inimestega. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Tabel 7. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisiooni ja täienduskoolituse ajakava Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse (näidatakse periood, algus- ja mille jooksul nimetatud lõppkuupäev tegevust programmi ajal kirjeldatud ellu viia planeeritakse) perioodil 1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2023 01.01.2023– teenusepakkujate 31.12.2023 dementsuseteemalist pädevust suurendavad koolitused (TAI) 2 Abi- ja toetusvajaduse ja 2023 01.01.2023– hoolduskoormuse 31.12.2023 hindamisinstrumentide koolitused KOV-idele (SoM) 3 Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse 2023 01.01.2023– ja kriisijuhtimise alase teadlikkuse 31.12.2023 suurendamiseks koolituste, arutelude või teemapõhiste seminaride/infopäevade korraldamine, sh vajaduse korral infomaterjalide koostamine Tabel 8. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisiooni ja täienduskoolitusega seotud näitajad Näitaja Näitaja 2023 Sihttase Sihttase Selgitus nimetus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Supervisioonis 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0, 2017.– näitaja osalenud 2018. a näitaja 372, 2019.–2020. a inimeste arv näitaja 62 Väljundi Koolitusel 188 544 831 Koolitus „Töö psüühikahäirega näitaja osalenud kliendiga”: inimeste arv 2015.–2016. a näitaja 270 (TAI), 2017.–2018. a näitaja 45 (TAI). Dementsuseteemaline koolitus: 2017.–2018. a näitaja 229 (SoM), 2019.–2020. a näitaja 46 (TAI),  7 2021.–2022. a näitaja 53 (TAI), 2023. a näitaja 28 (TAI) ja 160 (SoM) 3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus (tegevused lõppesid 31.12.2022) 3.3. Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu (tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud) 3.4. Eelanalüüside koostamine maakondade kaupa ning kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude toetamine avatud taotlusvooru projektide koostamisel (tegevused lõppesid 31.12.2016) 4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused (tegevused lõppesid 31.12.2022) 4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine (tegevus lõppes 31.12.2018) 4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamine Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel 2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendati väljatöötatud vabatahtlike kaasamise koostöömudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadusega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi. Paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. 2022. aasta viimaseks kvartaliks on selgunud, et väljatöötatud koostöömudel, mida rakendatakse kuni 2023. aasta sügiseni, ei ole edaspidi samal kujul jätkusuutlik. Seda kinnitavad teenuseosutaja esitatud aruandlus ja tagasiside, 2022. aasta teises pooles korraldatud töötoad ning KOV-idelt 2022. aasta detsembris kogutud tagasiside. Samuti puudub selge ülevaade sellest, kuidas paigutuvad hoolekande vabatahtlikud vabatahtlike terviksüsteemis ja kuidas toimib vabatahtlik tegevus koostoimes teiste hoolekandeteenustega KOV-i tasandil – millised on rollid, piirid, koostöö korraldus jne. Suurel osal KOV-idel ei ole erinevatel põhjustel valmisolekut edaspidi kohaliku tasandi tegevusi rahastada. Seetõttu on vaja saada tervikülevaade vabatahtlike süsteemist Eestis ja nendest vabatahtlike organisatsioonidest, kes tegutsevad samal ajal KOV-i tasandil. Vaja on teha analüüs ning vajaduse korral töötada koostöös oluliste osapooltega välja uus toimiv koostöömudel koos rahastusmudeliga. Tabel 9. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev jooksul nimetatud tegevust kirjeldatud perioodil programmi ajal ellu viia planeeritakse)  8 1 2017–2020 välja töötatud ja 2021–2023 01.01.2023–31.12.2023 katsetatud vabatahtlike koostöömudeli rakendamine (SoM) 2 Edaspidise korraldusliku 2023 01.01.2023–31.12.2023 mudeli analüüs sotsiaalvaldkonnaga seotud vabatahtlike kaasamiseks KOV-i tasandil Tabel 10. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- Kumula- tiivne tiivne (2018) (2023) Väljundi Vabatahtlike poolt 800 0 2478 2019.–2020. a näitaja osutatud teenust 678 teenusesaajat. saanud inimeste arv 2022.–2023. a näitajaks on planeeritud 800 teenusesaajat 4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde 2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada KOV-i tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd. Aastal 2023 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel, peamiselt suunitlusega kaasa aidata üldhooldusreformi elluviimisele ja Kagu-Eesti mentorlusprogrammi ellukutsumisele. Üksuse eesmärgid on: 1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel; 2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu; 3) toetada KOV-e tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel; 4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 5) osaleda riigipoolses sotsiaalkaitsetegevuses, regionaalsetes ja üleriigilistes kriisikomisjonides, -staapides ja teistes kooslustes eesmärgiga töötada välja sotsiaalhoolekandelisi lahendusi kriisisituatsioonides. Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, KOV, teenuseosutaja ja riik. Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt. I NÕUSTAMINE Nõustamistegevused jagunevad kolmeks. See kui suures mahus ja vormis KOV nõustamistegevusi vajab, otsustatakse täiendavalt sõltuvalt sekkumise sisust ja tegevuste eesmärkidest.  9 1. Strateegiline nõustamine Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel. Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:  sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;  sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;  ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike tegevuskulude planeerimisel. 2. Rakenduslik nõustamine Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltööametnikke ja teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused. 3. Juhtumipõhine nõustamine Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet, haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate sotsiaalteenustega. KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul. 4. Regionaalsetes, kohalikes ja riiklikes kriisikomisjonides ja -staapides osalemine Eesmärk on aidata kaasa lahenduste leidmisel probleemidele, mis on esile kerkinud kriisisituatsioonides. II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED) Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks: 1. Kogemuste kogumine ja analüüs KOV-ide sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti, sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste planeerimiseks. Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot nendega tutvumiseks ning juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse veebiseminare. 2. Analüüside ja ettepanekute tegemine Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitsemeetmeid. Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil.  10 KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed, isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast (piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus). Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja sihtrühmad, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik statistika, KOV-i profiil ja sotsiaalkaitsetrendid seotuna võimaldavad KOV-ide poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi. Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega. 3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas. Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV- ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare. Tabel 11. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2023 01.01.2023– nõustamine (SKA) 31.12.2023 2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2023 01.01.2023– ettepanekute koondamine (SKA) 31.12.2023 3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2023 01.01.2023– tagamine (SKA) 31.12.2023 4 Seminarid ja kohtumised 2021–2023 01.01.2023– sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2023 ühtlustamiseks ja parandamiseks (SKA ja SoM) 5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2023 01.01.2023– (SKA) 31.12.2023 Tabel 12. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumulatii kumulatiivne vne (2023) (2018) 1 Nõustamiste 150 0 1150 2019. ja 2020. a näitaja (strateegiline, 500, 2021.–2022. a rakenduslik, näitaja 500 juhtumipõhine) arv kokku 2 Teenuseosutajate 70 0 229 2019. ja 2020. a näitaja nõustamiste arv 35, 2021.–2022. a näitaja 124  11 3 Koolitatute arv 200 0 689 2019. ja 2020. a näitaja 200, 2021.–2022. a näitaja 289 4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel (tegevused on seisuga 31.12.2022 lõppenud) 4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduskoordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioonidokumendi koostamise töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii, et teekond abini on katkematult toetatud. 2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“, mille raames rakendati 12 kuu jooksul kuues piirkonnas paindlikku koordinatsioonimudelit. Projekti käigus saadud piirkonna kogemustele tuginedes testiti ja täpsustati olemasolevat koordinatsioonimudeli kirjeldust. 2021. aastal kuuluti välja taotlusvoor, millega leiti kaheksa partnerit, kes 12 kuu jooksul rakendavad koordinatsioonimudelit. Kuna toetusesaajad alustasid tegevustega erineval ajal, lõppeb osa projekte 2022. aasta lõpus, aga kuue partneri tegevused kestavad veel ka 2023. aasta esimeses pooles. Katseprojektide käigus on jõutud arusaamisele, et Tallinnale ja Harjumaale ei ole katsetatud mudelid sobivad. Seega alustatakse 2023. aastal Tallinnale sobiva lahenduse väljatöötamist. Seejärel katsetatakse mudeli toimimist perioodi 2021–2027 toetusmeete raames ning katsetamise käigus kaardistatakse maakonnaspetsiifilised kitsaskohad. Tabel 13. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse kirjeldatud periood, mille perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2023 01.01.2023– rakendamine (SoM) 31.05.2023 2 Koordinatsioonumudeli rakendamise 2023 01.01.2023– lõpuseminar 31.01.2023 3 Harjumaal, sh Tallinnas rakendamiseks 2023 01.01.2023– sobiva mudeli väljatöötamisega alustamine 31.12.2023 Tabel 14. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus 2023 Sihttase Sihttase Selgitus kumula- kumula- tiivne tiivne (2018) (2023)  12 1 Piirkondliku 5 0 153 Valdkonnaülesed (minimaalselt võrgustikutöö hoolekanne ja tervishoid, aga kohtumised sõltuvalt piirkonnast võib olla kaasatud ka teisi valdkondi, nt tööhõive, haridus, politsei) võrgustikutöö kohtumised, mis ei ole seotud konkreetse klienditööga. 2020.–2021. a näitaja 108. 2022. a prognoos 40 2 Juhtumimeeskonna 15 0 194 Kompleksjuhtumite kohtumised lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumiste arv. 2020.–2022. a näitaja 109, 2022. a prognoos 70