Majandus- ja taristuministri käskkirja
„Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu
infrastruktuuri arendamise investeeringute
kava kinnitamine“ eelnõu seletuskirja
LISA 2
MEMO
Teema: projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike
peatuste ehitamine“ riigiabi analüüs
Koostaja: Eelarve- ja strateegiaosakond
Memo koostamise kuupäev: 25.08.2023
1. OÜ Rail Baltic Estonia projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu
reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“ (edaspidi projekt) toetamise puhul
ei ole tegemist riigiabi andmisega, kuna antud projekti elluviimise toetamine ei
mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi.
2. OÜ Rail Baltic Estonia on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (raudtee ettevõtja), millise
põhitegevuseks on Rail Baltica raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi
territooriumil Eesti Vabariigi huvides. Ettevõtja ei tegele raudteeveoga.
1. Taustainfo
Rail Baltica (RB) raudteetrassi loomine on ELi transpordivõrgu prioriteetide nimekirjadesse
kantud kui võtmetähtsusega infrastruktuuriprojekt, mis on märgitud peamiste
transpordikoridoride arenduskaartidele ning omab olulist mõju kogu Balti regiooni julgeoleku
edendamisel.
Euroopa Komisjoni 7. jaanuari 2014 teatises „Transpordi põhivõrgu ülesehitamine:
põhivõrgukoridorid ja Euroopa Ühendamise Rahastu“ 1 on välja toodud Rail Balticu projekti
olulisus, nimetades Rail Balticu raudteetrassi rajamist üheks peamistest piiriülesetest
projektidest, millel on kõrge EL-i lisandväärtus.
Rail Balticu raudteetrassi ehitamine ei ole äriline ja selle elujõulisus tuleb tagada riiklike
rahastamistega (EL toetused, CEF ja riigieelarve). Ka Rail Balticu rajamise
finantstulemusnäitajad näitavad, et taristu rajamine ilma riiklike kaasrahastamistega ei ole
elujõuline, sest uut raudteeinfrastruktuuri turg ise ei ehita. Raudteetrassi ehitamine omab suurt
tähtsust tervele piirkonnale.
Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid ja ratifitseerisid valitsuste vahelise kokkuleppe, milles
kohustusid täielikult pühenduma Rail Baltica raudteetaristu elluviimisele, milleks moodustatud
äriühing RB Rail AS ja määratud riiklikud rakendusasutused.
2. Projekti kirjeldus
Ühtekuuluvusfondist taotletakse rahastust projektile „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali,
Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“, mis valmiks aastal 2029. Projekti
raames rajatakse Ülemiste reisiterminali hoone rajamine (karp kinni/I etapp), Pärnu
1
KOMISJONI TEATIS Transpordi põhivõrgu ülesehitamine: põhivõrgukoridorid ja Euroopa ühendamise
rahastu (COM(2013) 940)
reisiterminali rajamine (karp kinni/I etapp), RB kohalike peatuste rajamine: peatuste
jaamahoonete ehitus ning välisosade pealisehitus ja arhitektuursed elemendid (paviljonid,
parklad, väikevormid jmt).
Projekti maksumus on kokku ca 65 miljonit eurot.
3. Riigiabi üldised tingimused
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui
aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest
ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd,
kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“
Seega on riigiabi andmisega tegemist juhul, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed
tingimused:
1) avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile;
2) abi annab abisaajale majandusliku eelise;
3) eelis on valikulise iseloomuga ning
4) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikidevahelist
kaubandust.
Riigiabi reeglid kohalduvad vaid juhul, kui abi saajaks on ettevõtja.
3.1 Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja olemasolu
Rail Baltic raudteetrassi koridori loomine on kavandatud ühise projektina kolm ELi liikmesriiki
(Eesti, Läti ja Leedu), keda esindavad nende vastavad ministeeriumid, kes vastutavad riiklike
transpordi- ja raudteevõrgustike arendamise ja toimimise eest.
Rail Balticu projekti täitevvastutus on igas riigis delegeeritud 100% riigi omandis olevatele
valdusfirmadele, kes on ühiselt asutanud RB Rail AS-i (raudteekoridori loomist koordineeriv
asutus), mis jälgib üldist elluviimist.
03. oktoobril 2014. a kinnitatud põhikirja alusel on OÜ Rail Baltic Estonia (registrikood
12734109) (edaspidi ka RBE) põhitegevuseks on valdusfirma tegevus (EMTAK kood 64201).
Osaühingu eesmärgiks on rajatavasse RB raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine
ning raudteetaristu ehituse korraldamine. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on RB
raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides,
samuti osalemine riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku RB raudteetaristu
rajamiseks. Lisaks omab osaühing osalust Läti Vabariigis asutatud ühisettevõttes RB Rail AS
ning teostab aktsionäriõigusi Eesti Vabariigi huvides.
28. oktoobril 2014 sõlmisid OÜ Rail Baltic Estonia, SIA Eiropas dzelzcela līnijas (Läti) ja UAB
Rail Baltica Statyba (leedu) aktsionäride lepingu, millega asutatati Lätis ühisettevõte- RB Rail
AS (reg nr 40103845025).
Rail Baltica raudteetrassi ehituse tegevuste elluviimiseks on Eesti määranud kaks kaastoetuse
saajat (rakendusasutused CEF-i toetuslepingu tähenduses): RBE ning Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti. Seejuures on rakendusasutus Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF)
tähenduses avalik-õiguslik või eraettevõte või asutus, mille toetuse saaja on määranud
asjaomase meetme elluviimiseks, kui abi saaja on liikmesriik või rahvusvaheline
organisatsioon. Sellise määramise otsustab abisaaja omal vastutusel.
Eesti Vabariik on RBE (nn valdusettevõte) ainuaktsionär ning läbi valdusettevõte toestab Eesti
Vabariik RB Rail AS-is aktsionäri õigusi. RBE roll on Eesti avaliku sektori huvide esindamine
ühisettevõttes RB Rail AS ning seeläbi Rail Baltica raudteetrassi koridori elluviimise projektis.
OÜ Rail Baltic Estonia on äriühing, millel on avalikku ja ärilist huvi kandvad eesmärgid.
Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust
transpordi arengukavast ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Äriliste eesmärkide täitmisel peab
äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik majandamine (investeeringud).
Äriliseks eesmärgiks on RB raudtee infrastruktuuri Eesti osa haldamine.
RBE tegutseb investeeringuid juhtiva valdusettevõttena kuni Rail Balticu raudteetaristu
valmimiseni. Rail Balticu raudteetaristu elluviimise tulemusena loodud infrastruktuur jääb
kolme riigi omandisse tulenevalt RB Rail AS asutamislepingust ning pärast raudtee valmimist
tegutseb RBE vastava avaliku taristu raudteeinfrastruktuuri ettevõtjana.
Seega on toetuse saaja käesoleva projekti raames ettevõtja.
3.2 Avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile
Riigi vahenditest otseselt või kaudselt eelise andmine ja meetme omistatavus riigile on riigiabi
olemasolu oluline tingimus. Aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kujutavad riigiabi
üksnes need eelised, mis on võimaldatud otseselt või kaudselt riigi ressurssidest, kusjuures riigi
vahendite üleminek võib toimuda mitmes vormis, näiteks otsetoetused, laenud, garantiid, osalus
ettevõtjate kapitalis ja mitterahalised hüvitised.
Projekti elluviimiseks on kavas RBE-le eraldada rahalisi vahendeid Ühtekuuluvusfondist.
Kuigi antud vahendid tulevad Euroopa Liidu vastavast fondist Eesti riigi eelarvesse ning neid
vahendeid eraldab avalik sektor, siis tuleb nimetatud rahalisi vahendeid käsitleda riigi
vahenditena ja need on riigile omistatavad.
3.3 Valikulise eelise olemasolu
ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks
saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelis on antud iga kord, kui ettevõtja
finantsseisund on riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel
paranenud. Seega peab eelis olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega.
Käesoleval juhul rahastatakse RBE Ülemiste ja Pärnu reisiterminali, samuti kohalike peatuste
rajamist, mis on olemuselt valikuline eelis, kuivõrd kõnealune toetus antakse vaid sellele
ettevõtjale. Seetõttu on ka valikulise eelise olemasolu tingimus täidetud.
3.4 Konkurentsi ning kaubanduse mõjutamine
Avaliku sektori toetus on riigiabi üksnes siis, kui see kahjustab või ähvardab kahjustada
konkurentsi. Seejuures ei ole oluline kas abil on tegelik mõju liikmesriikidevahelisele
kaubandusele, vaid oluline on, kas riigiabi võib kaubandust kahjustada. Kuivõrd antud abi
tugevdab ühe ettevõtte positsiooni kaubanduses võrreldes teiste konkureerivate ettevõtetega,
siis tuleb eeldada, et eelise andmine kahjustab kaubandust, ning seda isegi juhul, kui abisaaja
ei osale vahetult piiriülesses kaubanduses.2
Konkurentsi moonutamine on välistatud juhul, kui teenus on seaduslik monopol või ka juhul,
kui teenus ei konkureeri teiste teenustega ning kui teenuseosutaja tegutseb ka teisel turul, siis
tuleb ristsubsideerimine välistada.3
RRF rahastu kasutamiseks on Euroopa Komisjon samuti koostanud riigiabi andmist selgitava
abimaterjali4, kus punktis 13 selgitab, et raudtee, siseveekogu sadama ja kombineeritud
transpordi taristu ehituse rahastamine ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta
konkurentsi, kui taristu tehakse võimalikele kasutajatele kättesaadavaks võrdsetel ja
mittediskrimineerivatel alustel. Samuti selgitab Komisjon, et selliste kombineeritud taristute
rahastamine ei moonuta konkurentsi, kui taristu toimimine allub monopolile, mis mitte ainult
ei välista konkurentsi turul, vaid ka turu jaoks- st välistab igasuguse võimaliku konkurentsi
teenuse ainupakkujaks saamiseks.
Seega on avalik investeering taristu ehitamiseks või asjakohastamiseks riigiabist vaba, kui see
ei konkureeri otseselt muu samalaadse taristuga. Tavaliselt käib see teede, raudtee taristu,
siseveeteede ning veevarustus- ja reoveevõrkude kohta.
4. Taristuprojektide eripära
4.1 Leipzig/Halle kohtuasjas tehtud otsus5 kinnitas, et mis tahes liiki infrastruktuurirajatise
ehitamine, kui see rajatis on ette nähtud majanduslikuks kasutamiseks (nagu näiteks
kommertslennuvälja lennurada), kujutab endast majandustegevust, mis tähendab, et selle
rahastamise suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju. Maanteede puhul loetakse
majandustegevuseks ka näiteks tasulisi maanteid, sildu jne. Seega sellise infrastruktuuri riiklik
rahastamine, mis ei ole ette nähtud kommertskasutuseks, jääb põhimõtteliselt riigiabi eeskirjade
reguleerimisalast välja
Komisjoni riigiabi mõiste teatise 6 punktis 200 on Komisjon selgitanud, et taristuprojektid
hõlmavad sageli mitut liiki osalejaid ja tehinguga seotud mis tahes riigiabi võib tuua kasu taristu
ehitamisele, käitamisele või kasutamisele. Seetõttu tuleb taristuprojektide puhul analüüsida nii
taristu arendaja, käitajate kui ka taristu lõppkasusaajate tasemel.
4.2. Riigiabi esinemine raudteeinfrastruktuuri ehitamise, käitamise ja lõppkasutaja tasandil
Järgnevalt on analüüsitud ka võimalikku konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse
mõjutamist kolmel tasandil: raudteetaristu omanik/arendaja, käitaja ja lõppkasutaja.
4.2.1 Euroopa Komisjon on riigiabi mõiste teatise punktis 201 selgitanud, et sellise taristu
riiklik rahastamine, mis ei ole ette nähtud kommertskasutuseks, jääb põhimõtteliselt riigiabi
eeskirjade kohaldamisalast välja.
2
Riigiabi mõiste teatise peatükk 6.3. „Mõju kaubandusele“
3
Riigiabi mõiste teatise peatükk 6.2. „Konkurentsi moonutamine“
4
RECOVERY AND RESILIENCE FACILITY – STATE AID
5
http://curia.europa.eu/juris/document/document_print.jsf?docid=131967&text=&dir=&doclang=ET&part=1&o
cc=first&mode=lst&pageIndex=0&cid=4712434
6
Riigiabi mõiste teatis
Vastavalt 15.09.2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) käskkirjaga nr
186 kinnitatud „Omaniku ootused OÜ-le Rail Baltic Estonia“ saab RBE rajatava RB raudtee
infrastruktuuri haldajaks Eesti Vabariigi territooriumil asuval osal. RBE järgib raudteeseaduse
ning Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid, et tal oleks võimalik taotleda raudteeinfrastruktuuri
ettevõtja tegevusluba Rail Balticu raudtee taristu valmimisel ja avalikuks kasutuseks
määramisel. Riik kavatseb seada RBE kui raudtee infrastruktuuri ettevõtja kasuks
hoonestusõiguse raudtee ja seda teenindava maa osas. Rail Baltic raudtee infrastruktuuri haldaja
ülesandeid täites on RBE ka elutähtsa teenuse osutaja ja omab seeläbi ka riigikaitseliselt olulist
funktsiooni.
OÜ Rail Baltic Estonia ei osuta ise raudteeveo-teenust, tema tegevusalaks ei ole ka kauba
raudteevedu (EMTAK kood 49201) ning tegemist ei ole veoste käitlemisega.
OÜ Rail Baltic Estonia majandustegevusele kohaldub raudteeseadus eriõigusena, kus on
kirjeldatud nii raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesanded, kui nende ülesannete täitmisega
kaasnevate majandamis ja investeeringu kulude rahastamise põhimõtted. Raudteeseaduse § 9
kohaselt raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab raamatupidamises
juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste ja abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi.
Tagatud on ka Euroopa raudteepiirkondade direktiiviga7 sätestatud raudteeinfrastruktuuri-
ettevõtja põhiülesannete sõltumatus raudteeveo-ettevõtjatest.
Raudteevõrgud on tavaliselt loomulikud monopolid, mis ei konkureeri muude sama laadi
infrastruktuuridega, kuna nende dubleerimine oleks ebaökonoomne ja sellise infrastruktuuri
ehitamiseks antav erarahastus on tavaliselt ebaoluline.8
Euroopa Komisjon leiab9, et liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine ja konkurentsi
moonutamine on tavaliselt välistatud sellise taristu ehitamise puhul, kui samal ajal:
i) taristule ei ole tavaliselt mingit otsest konkurentsi10;
ii) erasektori rahastamine asjaomases sektoris ja liikmesriigis on tühine ning
iii) taristu ei ole mõeldud konkreetsele ettevõtjale või sektorile valikulise eelise andmiseks,
vaid toob kasu kogu ühiskonnale.
Ka Eestis (i) ei konkureeri toetatav Rail Balticu raudteetaristu otseselt muude sama laadi
taristutega; (ii) erasektor ei rahasta avaliku raudteetaristu rekonstrueerimist, raudtee kasutajad
osalevad raudtee majandamise kulude katmises tasudes määratud kasutustasu, milles ei
arvestata abi korras sihtfinantseeritud vara soetust ja (iii) raudteetaristu toob kasu kogu
ühiskonnale ja on kättesaadav võimalikele kasusaajatele võrdselt ja mittediskrimineerival moel.
Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta on punktis 219 selgitatud, et sellise raudteetaristu
ehitamine, mis on tehtud kättesaadavaks võimalikele kasutajatele võrdsetel ja
mittediskrimineerivatel tingimustel, vastab enamasti teatise punktis 211 sätestatud tingimustele
7
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/34/EL, 21.11.2012, millega luuakse ühtne Euroopa
raudteepiirkond
8
Komisjon taristu juhendites (raudtee kohta)
https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/grid_rail_metro_en.pdf)
156/5000
9
Riigiabi mõiste teatise punkt 211
10
Riigiabi mõiste teatise p 211 - Otsene konkurents puudub laiaulatuslike taristute (st taristute puhul
täiendavad võrgu erinevad elemendid üksteist, mitte ei konkureeri) vahel, mis on loomulikud monopolid, st
millede puhul ei oleks dubleerimine majanduslikult mõttekas.
ja selle rahastamine tavaliselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta
konkurentsi.
Seega ei mõjuta toetus OÜ-le Rail Baltic Estonia taristu ehitamiseks liikmesriikidevahelist
kaubandust ega moonuta konkurentsi.
4.2.2 Rail Balticu raudteetaristu käitleja/majandaja osas käesoleval hetkel OÜ Rail Baltic
Estonia ei tegutse. Põhikirja järgi on osaühingu eesmärgiks on rajatavasse Rail Balticu
raudteetaristusse tehtavate investeeringute juhtimine ning raudteetaristu ehituse korraldamine.
Kogu Rail Balticu raudteetaristu valmimise järgselt jääb rajatud raudteetaristu vastavate riikide
omandisse ja seda haldavad raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad, direktiivi 2012/34/El tähenduses.
Seetõttu tehakse Rail Balticu raudteetrassi taristu haldamist puudutavad otsused järgmistes
arendusetappides.
Seega ei ole Ülemiste reisiterminali projekti ehitamise faasis OÜ Rail Baltic Estonia
raudteetaristu käitaja (st ei kasuta taristut lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks) ning
ei ole seetõttu antud juhul ka riigiabi saaja selle tasandil.
4.1 Riigiabi lõppkasutaja (raudteeveoettevõtja) tasandil
Kui raudtee infrastruktuuri kasutamine direktiivi 2012/34/EL tähenduses on avatud kõigile
potentsiaalsetele kasutajatele võrdsetel ja mitte-diskrimineerivatel tingimustel ja sellele
infrastruktuurile juurdepääsu eest võetakse tasu vastavalt EL õigusaktide kohasele tariifile,
loetakse tavaliselt, et sellise infrastruktuuri ehituse rahastamine ei kujuta endast riigiabi raudtee-
ettevõtjatele11.
Vastavalt ELi kehtivale transpordipoliitikale ja neljandale raudteepaketile eraldatakse Rail
Balticu raudteetaristu haldamine reisijate- ja kaubaveoteenuse osutamisest.
Raudteeseaduse § 98 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude katmises peavad
osalema raudteeveo-ettevõtjad, kes peavad tasuma selle eest kasutustasu. Kasutustasu peab
määrama vedajast sõltumatu organ, kelleks meil on määratud TTJA. Kasutustasu arvestamise
raamistiku annab ette eelpool nimetatud seadus, luues vastava volitusnormi kasutustasude
arvestamise metoodika kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Viimases
on etteantud konkreetne arvestusmetoodika tasu määrajalele, sh lähtutakse
raudteeinfrastruktuuri ettevõtja otsekulude määramisel COM-i otsekohalduvast määrusest.
Muus osas direktiivi 2012/34 printsiipidest.
Pärast Rail Balticu raudteetaristu valmimist määratakse raudtee Raudteeseaduse § 4 lõike 1
alusel avalikuks kasutamiseks. Raudteeseaduse § 4 lõike 3 alusel peavad avalikuks
kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning
tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks
kõik taotlejad raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras.
Seega ei ole potentsiaalne lõppkasutaja riigiabi saaja.
Järeldus riigiabi olemasolu kohta
11
Vt komisjoni taristu juhend raudtee kohta (punkt 25).
Tulenevalt eelpool punktides toodud koguinfost, siis võib asuda seisukohale, et OÜ Rail
Baltic Estonia puhul on tegemist loomuliku monopoliga ja see ei konkureeri otseselt teiste
samalaadsete taristutega, mistõttu puudub Rail Balticu raudteetrassi, seal hulgas ka
punktis 2 kirjeldatud projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali
ja kohalike peatuste ehitamine“ rahastamisel potentsiaalne mõju kaubandusele ega
konkurentsi moonutamine.
Tulevikus, peale terve Rail Baltica raudteetrassi taristu (sh terminali, peatuste, viaduktide
jne) valmimist tehakse taristu kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele kasutajatele
võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel ning kuivõrd erafinantseering on taristu
ehitamisel ebaoluline, siis ei mõjuta raudteetaristu ehitamise riiklik rahastamine
liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi.
Eelnevast lähtuvalt ei ole OÜ Rail Baltic Estonia, kui raudteeinfrastruktuuri
arendaja/omanik (ehitaja), riigiabi saaja.
25 . 0 9 .202 3 Kliimaministri käskkirja „ Perioodi 2021 – 2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine “ eelnõu seletuskiri (SK) Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „ Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027 “ (edaspidi TAT määrus ) . Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Rail Baltic Estonia Osaühingu (registrikood 12734109 ) ( edaspidi RBE ) 9. jaanuaril 2023 . a kirjaga nr KV2023-004 esitatud raudteeprojekti investeeringute kirjeldusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeerium i transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post:
[email protected] , telefon: 715 3404). Esialgse riigiabianalüüsi koostas Kliimaministeerium i eelarve- ja strateegia osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post:
[email protected] , telefon: 639 7618 ). 1. Sissejuhatus K äskkirjag a kinnitatakse perioodi 2021–2027 RBE infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava ) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF ) toetusega mahus 55 280 000 eurot , millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 9 755 294 eurot (riigi toetus moodustab seega 100% ehk 65 035 294 eurot ) . Investeeringute k avas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ü hendmäärus ) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgneva t raudteeinfrastruktuuri projekt i : Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus ( 85% ) Riiklik kaasfinantseering ( 15% ) Abikõlblik kogumaksumus 1. Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine 55 280 000 9 755 294 65 035 294 Kokku 55 280 000 9 755 294 65 035 294 Eelnimetatud projekt on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste p rojekti kvalifitseerimistingimus te ning rakenduskava seirekomisjoni s kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja lisa 1 „ Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht “). Investeeringute kava koostatakse ning t oetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava ) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T ) arendamine“ meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „ raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid ); raudtee elektrifitseerimine “ (edaspidi raudteede tegevused , mõlemad koos ühenduste prioriteet ) . Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aita b muuhulgas saavutada Eesti 2035 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu “ ning arvest avad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 (edaspidi TLAK ) kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO 2 -heidet 1700 kilotonnini. R ahastava r audteep rojekti laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on raudteel kiiruste tõstmine, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada raudteeohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Ühtlasi suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning suurendada raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale. Projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega ( Kliimamuutustega kohanemise aruan ne : Design guidelines Adaptation to Climate Change , 19.02.2019, koostaja Hendrikson&Ko ) ning tulenevalt investeeringu kirjelduse punktis 3.12. kirjeldatu s t , on projekti raames tegemist objektidega, mis mõjuta vad looduskeskkonda, kuid mille projekteerimisel on arvestatud, et need ei põhjustaks reostust looduskeskkonda , ressursikasutus oleks säästlik ning hooned oleksid A-energiahooned ehk siis energiatõhusad . Käsitletud objektide projekteerimisel on arvestatud kliima muutustega ehk on loodud kliimakindel lahendus. Samuti on konstruktsioonide valikul lähtutut kliimakindlatest lahendustest tormide ja sademete, külmakraadide osas. Lisaks on RB Ülemiste terminali ehituse osas läbi viidud rakendus- ja taastekavas konkreetne objektipõhine hindamine, milles järeldati, et see vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele . Raudteekasutuse jätkuvaks kasvuks , raudteetranspordi potentsiaali realiseerimiseks, inimeste ja kaupade suunamiseks maanteelt raudteele ning ühendamaks raudteed teiste liikumisviiside ja liikuvusteenustega samaaegselt tõstes raudtee kiiruseid , tuleb 2029. aastaks ehitada 13 uut Rail Balticu kohalikku raudteepeatust ja/või - terminali (moodustades 100 % rakenduskava väljundnäitaja „ uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused “ sihttasemest ) . 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri , milles on esitatud ü hendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3 . R iigiabianalüüs Järeldus riigiabi olemasolu kohta 3. 1. OÜ Rail Baltic Estonia projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“ (edaspidi projekt) toetamise puhul ei ole tegemist riigiabi andmisega , kuna antud projekti elluviimise toetamine ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. 3. 2. OÜ Rail Baltic Estonia on raudteeinfrastruktuuri ettevõtja (raudtee ettevõtja), millise põhitegevuseks on Rail Baltica raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides. Ettevõtja ei tegele raudteeveoga. Täpsem esmane riigiabi analüüs on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 2. 4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatu s t. 5. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt Edela raudteede tegevustes ühenduste prioritee dis . Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜF ist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses , millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot. N ing millest käesoleva käskkirja ga Rail Balticu kohalike raudteepeatuste ehitamiseks eraldatakse ÜFi 55 280 000 euro t ning riiklik ku kaasfinantseeringu t 9 755 294 euro t , moodusta des kokku 65 035 294 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb RBE- l endal katta. 6. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on ametkondlikult kooskõlastat ud enne selle kinnitamist e-kirja teel RBE, Rahandusministeeriumi ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK). 14. septembriks 2023 . a esitasid oma kooskõlastuse ja tagasiside Rahandusministeerium (sisuliste märkusteta) , RTK (märkustega) ning RBE (muudatusettepanekuga investeeringute kavas) . RBE ettepanekul lisati käskkirja lisasse projekti eesmärgi juurde Ülemiste reisiterminali hoone rajami se (karp kinni/I etapp) kõrvale ka väliosade pealisehitus . RTK esitas seletuskirja s kommentaare, mille alusel on käesoleva seletuskirja „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse selgituste osa minimaalselt täiendatud. SK Lisa 1 : Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht (Excelis) SK Lisa 2: MEMO projekti „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalike peatuste ehitamine“ riigiabi analüüs
KÄSKKIRI
Tallinn 02.10.2023 nr 1-2/23/393
Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu
infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ § 42 lõike 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja taristuministri
17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise
tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõikega 2 ning võttes arvesse, et 9. jaanuaril 2023. a esitas
Rail Baltic Estonia Osaühing (registrikood 12734109) kirjaga nr KV2023-004 raudteeprojekti
investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks:
kinnitan Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava nimekirja
perioodiks 2021–2027.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
KINNITATUD
02.10.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/393
Lisa
Lisa: Perioodi 2021–2027 Rail Baltic Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
ÜF toetuse Projektile Riikliku
Projektile Investeeringuobjekti edasise
Projekti suurim eraldatav kaasfinantseeri
Projekti eraldatav kasutuse täiendavate püsikulude
eeldatav osakaal maksimaalne ngu suurim
rakendamise maksimaalne Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas suurus ja nende katmise allikad
Nr Projekti nimetus abikõlblik abikõlblike riikliku osakaal
eeldatav ÜF toetuse panus Eesti 2035 sihtidesse) aastate kaupa projekti
kogusumma kulude kaasfinantsee abikõlblike
tähtaeg summa abikõlblikkuse perioodil ja kestuse
(eurodes) eelarvest ringu summa kulude
(eurodes) nõude täitmise ajal
(%) (eurodes) eelarvest (%)
1. Rail Baltica II pa 2023–II 65 035 294 55 280 000 85% 9 755 294 15% Projekti laiem eesmärk: Rail Baltica Kuna tegemist on uue
Ülemiste pa 2029 ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa infrastruktuuri objektiga, siis
reisiterminali, riikidega ning annab reisijatele ja ehituse perioodil (abikõlblikkuse
Pärnu kaupadele uue, kiire ning kaasaegse perioodil) ülalpidamiskulud
reisiterminali ja lisavõimaluse liikumiseks põhjast lõunasse puuduvad.
kohalike peatuste ning vastupidi. Antud projektiga taotletakse
ehitamine Eesmärk käesoleva projekti raames: Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide
Ülemiste reisiterminali hoone ning „karp kinni“ ehitust. Seega nende
väliosade pealisehituse rajamine (karp ehitamine veel hoolduskulusid
kinni/I etapp), Pärnu reisiterminali kaasa ei too. Kui hooned lõplikult
rajamine (karp kinni/I etapp), RB kohalike valmivad, siis kohalike peatuste
peatuste rajamine: peatuste jaamahoonete hoolduskulu kokku: 124 620 eurot
ehitus ning välisosade pealisehitus ja aastas. Hoolduskulude hind sõltub
arhitektuursed elemendid (paviljonid, suurel määral energiahindadest ja
parklad, väikevormid jmt). inflatsiooni tõusust Ettevõtte
tuludest ja vastavalt
Projekti väljundnäitaja: uued või Raudteeseadusele
ajakohastatud raudteejaamad ja peatused, raudteeinfrastruktuuri
13 tk (2029), s.o 100% rakenduskava kasutustasudest.
näitaja 2029.a lõpptasemest. Kohalikud peatused antakse
Projekti panus rakenduskava koostöökokkuleppe alusel
tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat aastas kohalikele omavalitsustele
aastaks 2029. haldamiseks. Seega hoolduskulud
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jäävad nende kanda.
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside
heitkoguse vähenemine transpordisektoris.
kokku 65 035 294 55 280 000 85% 9 755 294 15%
* summad tabelis on ilma käibemaksuta