OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tallinna Haridusamet [email protected] Estonia pst 5a 13.10.2023 nr 11.4-5/23/1227 10143, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 75014289 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse“ raames otsuse Tallinna Haridusametile (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ (projekti nr struktuuritoetuse registris 2014- 2020.1.04.19-0163; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 230898 „Sisustuse ostmine ja paigaldamine projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Tallinna koolides 2020 – 2022“ raames.“ (edaspidi riigihange nr 230898) korraldamisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 39 038,93 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja (kehtiva) Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 228 ning kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 p 11 ning lg-d 12 ja 14, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 7-9 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja jättis riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames põhjendamatult osadeks jaotamata, rikkus selgituste andmise korda ning tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 230898, mis ületas rahvusvahelist piirmäära. Riigihankele nr 230898 esitati kokku 6 pakkumust, millest kolm olid ühispakkumused. Tallinna Haridusamet tegi 11.03.2021 käskkirjaga nr 1.-40/9 „Riigihanke „Sisustuse ostmine ja paigaldamine projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine Tallinna koolides 2020 – 2022“ raames“ (viitenumber 230898) pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse kvalifitseerimine, pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kvalifitseerimine“ järgmised otsused: 1) punktiga 1 tunnistas kõik 6 esitatud pakkumust alusdokumentidele vastavaks; 2) punktiga 2 tunnistas Aktsiaseltsi STANDARD ja A&T Trading OÜ ühispakkumuse edukaks; 3) punktiga 3 kvalifitseeris edukad ühispakkujad Aktsiaseltsi STANDARD ja A&T Trading OÜ. 31.03.2021 sõlmisid toetuse saaja ning edukad ühispakkujad Aktsiaselts STANDARD ja A&T Trading OÜ müügilepingu nr 3.-51/21 (edaspidi hankeleping) maksumusega 782 290,50 eurot käibemaksuga. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 230898 läbiviimise õiguspärasust kontrollides järgmised RHS-i rikkumised: 1) riigihange nr 230898 ületas rahvusvahelist piirmäära, kuid toetuse saaja ei jaotanud seda ühe menetluse raames osadeks. Rakendusüksuse hinnangul ei õigusta toetuse saaja põhjendus rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke osadeks jaotamata jätmist. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 27 lg 2; 2) enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist esitasid riigihankest huvitatud ettevõtjad toetuse saajale küsimusi riigihanke alusdokumentide kohta. Küsimustele ID nr 564209, 569085, 565202, 565886, 566292, 568249, 566529 ja 566651 vastates on toetuse saaja läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides ostetavatele toodetele esitatud nõuetega. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu; 3) RHS § 46 lg 3 rikkumine viis selleni, et toetuse saaja lähtus pakkumuste vastavuse kontrollimisel enda selgitustest, mitte riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest, ning tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkumuse, mis ei vastanud kõikidele esitatud tingimustele. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 114 lõikeid 1 ja 2. 1.2. Toetuse saaja selgitused Riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames osadeks jaotamata jätmise kohta selgitas toetuse saaja 11.05.2022 järgmist: Enamik mööblitootjaid on tänapäeval spetsialiseerunud ühe konkreetse asja tootmisele. Kuna meetme raames hankisime palju erinevatesse tootegruppidesse kuuluvaid tooteid, ei oleks see ostumenetluse korral olnud nii läbipaistev. Läbipaistvuse ja selguse mõttes otsustati teha üks hange ning samuti kuna tegemist on ka Euroopa Liidu struktuurfondi rahastusega, siis otsustati mitte jagada hankeid osadeks. Tehti kolm suurt hanget: IT-hange, sisustuse hange ja liftide hange. Näide selle kohta, kuidas satuks ohtu lepingu nõuetekohane täitmine seoses vajadusega erinevate osade täitjate tegevust kooskõlastada on näiteks olukord, kus akustilisse kabiini on vajalik paigaldada erinevaid tooteid ja tekib olukord lõppvastutaja määratlemises. Selgituste alusel riigihanke alusdokumentide muutmise kohta selgitas toetuse saaja 11.05.2022 ja 30.05.2022 järgmist: Hankija ei ole riigihanke alusdokumente muutnud, tingimusi on vaid korrigeeritud ja seda seoses küsimustega, mille vastused olid kõigile pakkujatele nähtavad ning kõik pakkujad said nendega tutvuda. Kõiki pakkujaid koheldi võrdselt ning ei kahjustatud ühegi pakkuja huve. Tingimusi korrigeeriti, kuna tooteid, mida hangiti, ei olnud sellistes tingimustes saada ning lähtuti pakkujate huvidest ja võimalustest. Rõhutame veelkord üle, et lähtuti võrdse kohtlemise printsiibist ja turusituatsioonist. Riigihanke alusdokumentidele mittevastavate toodete vastavaks tunnistamise kohta selgitas toetuse saaja 11.05.2022 ja 30.05.2022 järgmist: Hankija hindab tooteid nende funktsionaalsuse alusel. Tehnilises kirjelduses on hankija sätestanud: Kõiki tooteid võib asendada samaväärsetega, mis peavad sarnanema spetsifikatsioonis märgitutele ning olema omadustelt mitte halvemad kui projektijärgsed. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Haridus- ja teadusministri 10.04.2018 määruse nr 12 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 25 lg 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 punktile 16.2 on toetuse saaja kohustatud järgima projekti hangete läbiviimisel STS §-s 26 sätestatut. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Tallinna Haridusamet, kes on kohaliku omavalitsuse asutus RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke nr 230898 läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. 1.3.1. Riigihanke ühe menetluse raames põhjendamatu osadeks jaotamata jätmine RHS § 27 lg 2 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentides põhjendama, miks ta otsustas riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada, kui riigihange, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud. Riigihanke nr 230898 eeldatav maksumus oli hanketeate kohaselt 700 000 eurot ja ületas seega RHS § 14 lg 2 punktis 1 sätestatud asjade hankelepingu riigihanke piirmäära (60 000 eurot). Toetuse saaja ei jaotanud riigihanget nr 230898 ühe menetluse raames osadeks ja põhjendas seda riigihanke alusdokumentide punktis 2.3 järgmiselt: 2.3 Pakkumuse esitamine riigihanke üksikutele osadele ei ole lubatud. Hankija ei ole riigihanget osadeks jaganud, sest on oht lepingu nõuetekohasele täitmisele seoses vajadusega erinevate osade täitjate tegevust kooskõlastada. Rakendusüksus palus kontrollimenetluse raames toetuse saajal selgitada, milles täpsemalt seisnes oht lepingu nõuetekohasele täitmisele, kui riigihange oleks olnud osadeks jaotatud. Toetuse saaja vastas 11.05.2022 ja tõi järgmise näite: Näide selle kohta, kuidas satuks ohtu lepingu nõuetekohane täitmine seoses vajadusega erinevate osade täitjate tegevust kooskõlastada, on näiteks olukord, kus akustilisse kabiini on vajalik paigaldada erinevaid tooteid ja tekib olukord lõppvastutaja määratlemises. Riigihangete seaduse seletuskirjas (lk 47) on RHS § 27 kohta kirjutatud, et selle sätte eesmärgiks uute direktiivide kohaselt on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihangetel osalemise hõlbustamine ning konkurentsi suurendamine.1 Riigihangete seaduse kommentaarides on RHS § 27 lg 2 kohta öeldud, et riigihangete vaidlustuskomisjon on leidnud, et kuigi hankijale on hanke osadeks jagamise küsimuses jäetud väga lai kaalutlusruum, saab riigihangete vaidlustuskomisjon kontrollida, kas hankija põhjendused hanke osadeks jagamata jätmise kohta on sisulised ja mõistlikult usutavad. [---] Riigihanke kavandamisel ei tohi lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata, sh ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna. Kui riigihanke osadeks jagamata jätmise eesmärk on konkurentsi piiramine, ei saa riigihanke osadeks jagamata jätmise või põhjuste asjakohatuse vaidlustamist välistada.2 Ka riigihangete seaduse seletuskirjas (lk 47) on märgitud, et hankijale on võimalik etteheide teha, kui tema põhjendus riigihanke ühe menetluse raames osadeks jaotamata jätmise kohta ei ole sisuline. Eeltoodust tulenevalt kontrollib rakendusüksus, kas toetuse saaja riigihanke alusdokumentides ja kontrollimenetluse raames esitatud põhjendused riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames osadeks jaotamata jätmise kohta on sisulised ja mõistlikult usutavad. Riigihanke alusdokumentide (sisustuse spetsifikatsiooni) kohaselt ostis toetuse saaja riigihanke nr 230898 raames kahte erinevasse tootegruppi kuuluvaid asju - mööblit (lauad, toolid, diivanid jne) ja hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppevahendeid (valgustid, matid, põrandakleepsud, legokomplektid, põrandamängud jne). Edukad pakkujad olid ühispakkujad Aktsiaselts STANDARD ja A&T Trading OÜ. Üleandmise-vastuvõtmise aktidelt on näha, et mööbli tarnis toetuse saajale Aktsiaselts STANDARD ja hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppevahendid tarnis toetuse saajale A&T Trading OÜ. Mööbli ja õppevahendite tarnimine toimus erinevatel aegadel (aktid on vormistatud erinevatel kuupäevadel ja mõlema ühispakkuja poolt eraldi). Seega A&T Trading OÜ tegevus lepingu täitmisel ei sõltunud Aktsiaseltsi STANDARD tegevusest lepingu täitmisel ega vastupidi. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja näide, et riigihange nr 230898 oli vaja jätta osadeks jaotamata, sest akustilisse kabiini oli vaja paigaldada erinevaid tooteid ja oleks tekkinud olukord lõppvastutaja määratlemises, ei ole sisuline. Mõistlikult ei ole usutav, et kogu riigihange oli vaja jätta osadeks jaotamata, sest osad tooted oli vaja paigaldada akustilistesse kabiinidesse. Esiteks on üleandmise-vastuvõtmise aktidelt tuvastatav, et akustilised kabiinid tarnis koolidele Silen OÜ ehk omakorda kolmas isik (alltöövõtja). Teiseks, sisustus, mis toetuse saaja selgituse kohaselt oli vaja akustilisse kabiini paigaldada, olid lauad, toolid ja diivanid, mille tarnis toetuse saajale Aktsiaselts STANDARD. Akustilised kabiinid ei olnud seotud muude õppevahenditega, mille tarnis toetuse saajale A&T Trading OÜ. Sisustuse spetsifikatsioonis on kirjas, et riigihanke nr 230898 alusel ostetavad tooted paigutatakse vähemalt kolme erinevasse kohta – 1) teraapiatuppa, rahunemistuppa või tugispetsialisti ruumi; 2) klassiruumi; 3) rekreatsioonialale. Akustilised kabiinid olid planeeritud ainult rekreatsioonialale. Seega suurem enamus ostetud 1 Seletuskiri on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5e02c7d-4e98-4080-8593- 7dc0561c7eda#Jqe4b1l5 (05.10.2023) 2 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. M. A. Simovart, M. Parind, lk 222, § 27. toodetest ei olnud riigihanke alusdokumentide kohaselt üldse ette nähtudki akustilisse kabiini paigaldamiseks. Kolmandaks leiab rakendusüksus, et isegi siis, kui akustilisse kabiini on vaja ümber tõsta kott- toolid, istumispadjad, legokomplektid või muud hankelepingu alusel ostetud õppevahendid, ei ole tegemist tegevusega, mis vajaks kooskõlastamist erinevate müüjate vahel. Õppevahendite ümber tõstmisega ruumide vahel saavad koolitöötajad ise hakkama ja puudub oht lepingu nõuetekohasele täitmisele. Muud selgitust riigihanke nr 230898 osadeks mittejaotamise kohta või sisulist ja eluliselt usutavat näidet, milles seisnes oht lepingu nõuetekohasele täitmisele seoses vajadusega erinevate osade täitjate tegevust kooskõlastada, toetuse saaja rakendusüksusele esitanud ei ole. Riigihangete seaduse seletuskirjas (lk 47) on leitud, et asjade ostmisel on riigihanke osadeks jaotamist ehitushankega võrreldes kergem ette kujutada, kuivõrd enamasti on eri osade vahele võimalik tõmmata suhteliselt selge piir. Ka antud juhul on rakendusüksuse hinnangul erinevate toodete vahele võimalik tõmmata suhteliselt selge piir, sest kõik tooted on iseseisvalt toimivad ja ühtede toodete hankimine ei mõjuta teiste toodete hankimist ega kasutamist. Arvestades siinkohal ka asjaoluga, et üks ettevõtja ei ole üldjuhul võimeline üksinda pakkuma kõiki riigihanke alusdokumentides nimetatud tooteid, vaid peab selleks kasutama kas alltöövõtjaid või esitama ühispakkumuse. Ka toetuse saaja on 11.05.2022 selgitanud, et enamik mööblitootjaid on tänapäeval spetsialiseerunud ühe konkreetse asja tootmisele. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja riigihanke alusdokumentide punktis 2.3 esitatud põhjendus ja 11.05.2022 selgitus riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames osadeks jaotamata jätmise kohta on otsitud ja eluliselt mitteusutav. Seetõttu rikkus toetuse saaja RHS § 27 lg 2, kuivõrd toetuse saaja ei ole riigihanke alusdokumentides sisuliselt põhjendanud, miks on riigihange nr 230898 jäetud ühe menetluse raames osadeks jaotamata. 1.3.2. Selgituste andmise korra rikkumine RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja selgitused, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentidele, olid järgmised: 1) sõnum ID 564209, teema „pos 5 – Istepatjade/istumisaluste komplekt“, esitatud 13.01.2021. Küsimus: „pos. Istepatjade/istumisaluste komplekt tekst, pilt ja link on erinevad. Lingil on kandilised padjad, koos hoiustamisalusega, mis moodustavad pingi – pildil ainult (ümarad) istumispadjad ilma hoiustamise pingi või hoiustamise puit- või metallraamita. Palun täpsustage, mida soovite osta.“. Toetuse saaja vastas 18.01.2021 järgmiselt: „Võivad olla nii ümarad kui kandilised, hoiustamisraam peab olema.“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 5 „Istepatjade/istumisaluste komplekt“ seadnud järgmised nõuded: „komplektis 10-12 tk, kas kandilised või ümmargused, mõõtmed min 30x30x10 cm või Ø 35-40 cm“. 18.01.2021 vastusega on toetuse saaja seadnud täiendava nõude, et istepadjad tuleb tarnida koos hoiustamisraamiga. Riigihanke alusdokumentides ei ole kirjas, et tootel nr 5 „Istepatjade/istumisaluste komplekt“ peab olema hoiustamisraam. 2) sõnum ID 569085, teema „Dimmerdatav valgusti“ esitatud 04.02.2021. Küsimus: „Palume hankijal esitada konkreetne toode, seinavalgusti dimmerdatav, millel on ka pult. Seinavalgusti LED min 20W on seinavalgusti jaoks liiga palju, tavaline on 7-10W, palume kinnitada, et võib pakkuda 7-10W.“. Toetuse saaja vastas 04.02.2021 järgmiselt: „sobib dimmerdatav LED 7…10 W näiteid: https://www.lambimaailm.ee/eglo-99028-led-rgb- hamardatav-seinavalgusti-marghera-c-led-16w-230v/“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 8 „Dimmerdatav valgusti (seinalamp)“ seadnud järgmised nõuded: „LED min 20 W, 3000K, puldiga juhitav“. Toetuse saaja on 04.02.2021 vastusega lubanud pakkuda seinavalgustit võimsusega 7-10 W. Seega on toetuse saaja 04.02.2021 vastusega läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides dimmerdatava seinavalgusti võimsusele esitatud nõudega (min 20 W). Toetuse saaja selgitas 11.05.2022, et dimmerdatava valgusti tehnilised andmed võimsuse osas olid ekslikud. Hankijale oli oluline saavutada soovitud funktsionaalne lahendus. Rakendusüksus selgitab, et kui toetuse saaja avastab enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et riigihanke alusdokumentides olevad andmed on ekslikud, on ainus õiguspärane viis riigihanke alusdokumentide (antud juhul sisustuse spetsifikatsiooni) muutmine järgides RHS § 82 lg-s 1 sätestatud nõuet. Asjaolu, et riigihanke alusdokumendid sisaldavad teavet, mis ei vasta enam hankija ootusele, ei õigusta RHS § 46 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumist. 3) sõnum ID 565202, teema „Pos 3, 4, 13, 15, 26, 35, 36, 38, 39“, esitatud 18.01.2021. Küsimus: „[---] 4. Pos 15, küsitud lego komplektis on 1907 detaili, küsitud 2000 tk, palun kinnitada, et võib pakkuda lego komplekti, milles on 1907 detaili. 5. Pos 26, ratastel kahepoolse tahvli mõõdud antud 1200x2400 mm, näidistoode 1200x1800 mm, millisest mõõdust lähtuda? Kui Hankija jääb mõõdu 1200x2400 mm juurde, siis palun esitada uus näidistoode.“. Toetuse saaja vastas 20.01.2021 järgmiselt: „4. Jah võib pakkuda 1907 detaili. 5. Kui sellises mõõdus ei ole, eks siis sobib ka 1200x1800“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 15 „Suur legokomplekt“ seadnud järgmised nõuded: „Temaatiline linnakomplekt; kokku 2000 tk; klotsikast 11 liitrit“. Toetuse saaja on 20.01.2021 vastusega lubanud pakkuda tooteks nr 15 legokomplekti, milles on kokku 1907 detaili. Seega on toetuse saaja 20.01.2021 vastusega läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides legokomplektile esitatud nõudega, mille kohaselt pidi komplekti kuuluma kokku 2000 legotükki. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022, et hankija soovitud toote klotside arv oli hinnatud ligikaudselt, oluline oli toote funktsionaalsus. Kuna soovitud komplekt sisaldas 2000 klotsi asemel 1907, siis oli hankija info antud toote osas ebatäpne. Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja ei sätestanud sisustuse spetsifikatsioonis legoklotsi tükkide arvu ligikaudselt, vaid imperatiivselt – kokku 2000 tk. Riigihanke alusdokumentides esinevat vastuolu hankija tegeliku sooviga ei ole RHS § 46 lg 3 kohaselt võimalik kõrvaldada selgituste andmisega. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 26 „Magnettahvel“ seadnud järgmised nõuded: „Mõõtmed 1200x2400 mm“. Toetuse saaja on 20.01.2021 vastusega lubanud pakkuda tooteks nr 26 magnettahvlit suurusega 1200x1800 mm. Seega on toetuse saaja 20.01.2021 vastusega läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides magnettahvli mõõtudele esitatud nõudega. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022, et hankija on soovinud [magnettahvlit] ligikaudsete mõõtmetega 180x120 cm. Rakendusüksus märgib, et magnettahvli mõõdud (120x240 cm) olid sisustuse spetsifikatsioonis sätestatud imperatiivselt. 4) sõnum ID 565886, teema „Õpikapsli kangas, isteratas“, esitatud 20.01.2021. Küsimus: „[---] 2. Pos.22 isteratas kirjelduses on märgitud „laua kõrguse reguleerimine 100mm“, samas aga „min kõrgus 62 cm, maksimumkõrgus 91 cm“. Kumb on õige reguleerimisvahemik?“. Toetuse saaja vastas positsiooni 22 „Isteratas“ kohta 21.01.2021 järgmiselt: „2. Täpsustan pos. 22, isteratta lahendust: Pakkuda vaid isteratas: ratta pikkus 75 cm, laius 47 cm, kõrgus reguleeritav, kandejõud 135 kg; Lauda mitte pakkuda.“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 22 „Isteratas“ seadnud järgmised nõuded: „Komplekt lauaratas ja laud. [---] Lauaratast on võimalik kasutada 83-100 cm kõrguse lauaga, kui laps on 140-160 cm pikk. Komplekti kuulub reguleeritava kõrgusega laud, [---], kõrguse reguleerimine kuni 100 mm. Mõõtmed: ratta pikkus 75 cm, laius 47 cm, min. kõrgus 72 cm, kandejõud 135 kg; Laua pikkus 70 cm; laius 60 cm; min kõrgus 62 cm, maksimumkõrgus 91 cm. Kokkupanduna.“. Toetuse saaja on 21.01.2021 vastusega lubanud pakkuda tooteks nr 22 isteratast ilma lauata. Seega on toetuse saaja 21.01.2021 vastusega läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides isterattale esitatud nõudega, mille kohaselt pidi komplekti kuuluma ka reguleeritava kõrgusega laud. 5) sõnum ID 566292, teema „p. 40 Ronimissein koos turvamatiga“, esitatud 21.01.2021. Küsimus: „Mis mõõdus ja kui paks peavad olema pehmendusmatid ronimisseina ees/all?“. Toetuse saaja vastas 22.01.2021 järgmiselt: „Ronimisseina pikkus on minimaalselt 3 meetrit ja kõrgus minimaalselt 2 m, sõltuvalt mooduli mõõtmetest ja konkreetsest seinapinnast. Mati paksuseks arvestada 100 mm, laiuseks 1500 mm. Matt peab vastama kukkumiskõrgusest tulenevale ohutusnõudele: paksuse osas ja pikkuse osas üleulatusena roniseina pinnast.“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 40 „Ronimissein koos turvamatiga“ seadnud järgmised nõuded: „[---] Ronimisseina ees on kukkumisest tekkivate põrutuste vähendamiseks pehmendusmatid, mis on kinnitatud omavahel ja ka seina külge. [Toote] Mõõtmed: kõrgus 220 cm, pikkus 400 cm.“. 22.01.2021 vastusega on toetuse saaja seadnud täiendava nõude, et turvamati paksuseks tuleb arvestada 100 mm ja laiuseks 1500 mm. Riigihanke alusdokumentides ei ole kirjas, et toote nr 40 turvamati paksus peab olema 100 mm ja laius 1500 mm. Lisaks on toetuse saaja on 22.01.2021 vastusega lubanud pakkuda tooteks nr 40 ronimisseina pikkusega minimaalselt 3 meetrit ja kõrgusega minimaalselt 2 meetrit. Seega on toetuse saaja läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides esitatud nõudega, mille kohaselt pidi ronimisseina kõrgus olema 220 cm ja pikkus 400 cm.  6) sõnum ID 568249, teema „pos 42 Mängulaud“, esitatud 01.02.2021. Küsimus: „Lp. hankija, olete soovinud osta konkreetse tootja konkreetset mängulauda. Mõistan, et analoogide pakkumine on riigihankes lubatud. Juhin teie tähelepanu sellele, et teie poolt soovitud mängulaua tootja on reorganiseerimisel, müügis ja müüb vaid seda kaupa, mis on veel laos. Teie poolt soovitud kogust laos enam ei ole. Uut toodangut hakatakse väljastama peale ettevõtte müügiprotsessi lõppu (teadmata tähtaeg). Palun kinnitage, et analoogid on lubatud ja eeldan, et pakutav analoog peab olema vähemalt sama suur ja vähemalt 5-mänguga mängulaud) palun teie kinnitust, et mu eeldused on õiged. Kui teil on erinõudeid, palun pange need vastusesse. Tänan.“. Toetuse saaja vastas 04.02.2021 järgmiselt: „see peaks olema: Puidust vm materjalist põrandamäng. Kirjeldus: Põrandal mitmekesi koos mängitav mäng, nt põrandale kinnitatud korvpallimäng või lauajalgpall vms ja teisteks näidisvariantideks olid: 1) Midagi analoogset kui see https://kaup24.ee/et/sport-puhkus- turism/puhkus/mangulauad/lauajalgpall/stalo-futbolo-stalas-fas-international-team?id=1808965 2) või see https://www.skillastics.com/product/basketball/“. Riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“ on toetuse saaja tootele nr 42 „Multilaud“ seadnud järgmised nõuded: „Multilaud PENTAGON 5-in-1; laual 5 mängu (korvpall, lauatennis, piljard, õhuhoki, noolemäng); Laua materjal: MDF plaat; komplektis: piljardikuulid, 2x piljardikiid (pikkusega 120 cm), õhuhoki tarvikud, 2x lauatennise reketit ja pall, 3x korvpallid ning vibu ja nooled.“. Toetuse saaja on 04.02.2021 vastusega lubanud pakkuda tooteks nr 42 põrandamängu ühe mänguga (nt kas korvpall või lauajalgpall). Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi toode nr 42 olema 5-in-1 mäng ehk multilaud, millel on 5 mängu (mitte üks) ja iga mänguga seotud lisatarvikud. Seega on toetuse saaja 04.02.2021 vastusega läinud vastuollu riigihanke alusdokumentides multilauale esitatud nõuetega. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022, et tehnilises kirjelduses on hankija sätestanud: Kõiki tooteid võib asendada samaväärsetega, mis peavad sarnanema spetsifikatsioonis märgitutele ning olema omadustelt mitte halvemad kui projektijärgsed. Hankija nõustus samaväärse tootega. Rakendusüksus selgitab, et asjaolu, et riigihanke alusdokumentides nimetatud näidistoodet pakkumuste esitamise tähtajaks enam ei toodeta, ei tähenda, et hankija võiks rikkuda RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu ja selgituste alusel muuta tootele (nr 42) esitatud nõudeid. Selleks oleks toetuse saaja pidanud muutma sisustuse spetsifikatsioonis esitatud nõudeid. Kuigi toetuse saaja on tehnilise kirjelduse punktis 1.5 lubanud asendada kõiki tooteid samaväärsetega, ei tähenda see seda, et toetuse saaja võiks selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumente. Kuivõrd sisustuse spetsifikatsioonis oli toetuse saaja esitanud nõude, et toode nr 42 „Multilaud“ peab koosnema viiest erinevast mängust koos iga mängu juurde kuuluvate lisatarvikutega, peab ka samaväärne toode sellele nõudele vastama. Rakendusüksus leiab, et toode, milles on ainult üks mäng (korvpallimäng või lauajalgpall), on kehvemate omadustega kui multilaud, milles on viis erinevat mängu, ega ole seetõttu samaväärne. 7) sõnum ID 566529, teema „Mõõtude erinevuse tolerants?“, esitatud 22.01.2021. Küsimus: „Milline on lubatud mõõtude erinevuse tolerants?“. Toetuse saaja vastas 25.01.2021 järgmiselt: „mõõtmed ei tohi olla väiksemad hankedokumentides näidatust.“.  8) sõnum ID 566651, teema „Tolerants“, esitatud 25.01.2021. Küsimus: „tulenevalt RHSst on varasemates riigihangetes tolerants mõõdetud +/- suurusega näiteks +/- 10 cm või +/- 5%. Vastasel juhul ei ole võimalik pakkuda laiemalt (suuremas sortimendis) alternatiivseid lahendusi.“. Toetuse saaja vastas 25.01.2021 järgmiselt: „mõõtmed ei tohi olla väiksemad.“. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022, et kuna konkreetset toodet puudutavat küsimust ei esitatud, oli ka keeruline anda vastust. Anti üldine vastus, et mõõtmed ei tohi olla väiksemad, eeldades et küsimus puudutas mööbli tooteid. Kui pakkujad on küsinud varasemates hangetes konkreetse toote kohta, on ka antud konkreetne vastus, milline on sõltuvuses toote paigutusest, mahtuvusest ruumis/ruumi nišis, avatäidete vahel jne. Rakendusüksuse etteheide toetuse saajale seisneb selles, et RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi hankija selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumente. Toetuse saaja 25.01.2021 vastused viitavad aga sellele, et ettevõtjad võivad pakkuda ka riigihanke alusdokumentides sätestatust suuremate mõõtmetega tooteid. Riigihanke alusdokumentides ei olnud toetuse saaja ette näinud võimalust pakkuda sisustuse spetsifikatsioonis sätestatud mõõtmetest teistsuguste (suuremate) mõõtmetega tooteid. Seetõttu läksid toetuse saaja 25.01.2021 vastused vastuollu riigihanke alusdokumentides toodetele esitatud mõõtmete nõuetega. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022 ja 30.05.2022, et ta ei ole riigihanke alusdokumente muutnud, tingimusi on vaid korrigeeritud ja seda seoses küsimustega, mille vastused olid kõigile pakkujatele nähtavad ning kõik pakkujad said nendega tutvuda. Kõiki pakkujaid koheldi võrdselt ning ei kahjustatud ühegi pakkuja huve. Tingimusi korrigeeriti, kuna tooteid, mida hangiti, ei olnud sellistes tingimustes saada ning lähtuti pakkujate huvidest ja võimalustest. Rõhutame veelkord üle, et lähtuti võrdse kohtlemise printsiibist ja turusituatsioonist. Rakendusüksus selgitab, et kui toetuse saaja avastab enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et riigihanke alusdokumentides olevad andmed on ebatäpsed või et pakkumuste esitamise tähtpäevaks on turusituatsioon selline, et riigihanke alusdokumentides nimetatud osasid näidistooteid ei ole enam müügil, on ainus õiguspärane viis riigihanke alusdokumentide (sisustuse spetsifikatsiooni) muutmine järgides RHS § 82 lõikes 1 sätestatud nõuet. Riigihanke alusdokumentides esinevat vastuolu hankija tegeliku sooviga ei ole RHS § 46 lg 3 kohaselt võimalik kõrvaldada selgituste andmisega. Seejuures ei oma RHS-i kohaselt tähtsust, mis põhjusel andis toetuse saaja ettevõtjatele selgitusi, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Toetuse saaja hankijana ei tohi seda ühelgi juhul teha. Seetõttu ei kohtle toetuse saaja ettevõtjaid a priori võrdselt, kui ta annab ettevõtjatele selgitusi, mis lähevad riigihanke alusdokumentidega vastuollu või seavad hankeesemele uusi nõudeid. Asjaolu, et toetuse saaja tegi selgitused nähtavaks/kättesaadavaks kõikidele riigihankest huvitatud ettevõtjatele, ei välista RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtte ja RHS § 46 lg 3 rikkumist. Hankija eksitab riigihankest huvitatud isikuid, kui ta annab selgitusi, mis lähevad vastuollu riigihanke alusdokumentidega või seavad hankeesemele uusi nõudeid. Kui hankija rikub RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, ei ole teada, millest lähtuvad ettevõtjad riigihankes osalemise otsuse tegemisel ja pakkumuste koostamisel - kas riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest, nagu näeb ette RHS, või hankija selgitustest. Selline hankija käitumine soodustab võrreldamatute pakkumuste esitamist. Ühed ettevõtjad võivad olla riigihankeõiguse osas rohkem informeeritud kui teised ja teada, et õiguspäraselt käitudes ei tohi hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuda RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevatest selgitustest ega tunnistada vastavaks (ja edukaks) pakkumust, mis ei vasta kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Teised ettevõtjad võisid mistahes põhjusel toetuse saaja selgitusi mitte lugeda, vaid üksnes riigihanke alusdokumente. See omakorda tähendab, et võis tekkida olukord, kus ühed ettevõtjad võisid lähtuda riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest ja teised ettevõtjad toetuse saaja selgitustest. Tulemuseks võibki olla võrreldamatute pakkumuste esitamine. Samuti peab arvestama, et riigihankest huvitatud ettevõtjatel ei ole kohustust hankija selgitustega tutvuda. Neile võivad ostetavatele toodetele esitatud nõuded selged olla ka riigihanke alusdokumentide pinnalt. Seetõttu ei saa välistada, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad ettevõtjad loobuda riigihankel osalemisest, sest nad ei olnud võimelised pakkuma toetuse saajale kõiki riigihanke alusdokumentidele vastavaid tooteid, kuid oleksid võinud seda teha, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Eeltoodust tulenevalt ei saa toetuse saaja väita, et ta on kohelnud kõiki riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid võrdselt. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtet ja RHS § 46 lg 3. 1.3.3. Riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija [---] RHS §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Rakendusüksus tuvastas, et A&T Trading OÜ ja Aktsiaseltsi STANDARD ühispakkumuses pakutud järgmised tooted ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele: 1) positsioon 4 „Pall-tool“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi pall-tool olema ergonoomiline võimlemispall raamil. Edukas ühispakkumuses pakutud pall-toolil raam puudub; 2) positsioon 8 „Dimmerdatav valgusti (seinalamp)“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi dimmerdatav valgusti olema võimsusega minimaalselt 20W. Edukas ühispakkumuses pakutud seinavalgusti on võimsusega 16W; 3) positsioon 22 „Isteratas“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi komplekti kuuluma lauaratas ja laud ning isteratta kandevõime pidi olema 135 kg. Edukas ühispakkumuses pakutud toote kohta on veebilehel kirjas, et isteratta kandejõud on 110 kg ja tegemist on ainult isterattaga (ilma lauata). Ka üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt tarniti toetuse saajale ainult isterattad (ilma lauata); 4) positsioon 26 „Magnettahvel“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi magnettahvel olema mõõtmetega 1200x2400 mm. Edukas ühispakkumuses on pakutud magnettahvlit mõõtmetega 120x180 cm; 5) positsioon 33 „Töötool“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi töötool olema mõõtmetega istme kõrgus: 365-509 mm; istme sügavus: 485 mm; istme laius: 470 mm. Edukas ühispakkumuses pakutud töötool on mõõtmetega istme kõrgus 410-510 cm; istme sügavus: 430 mm; istme laius: 450 mm;  6) positsioon 42 „Multilaud“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi multilaud olema 5- in-1 mäng ehk laual pidi olema 5 erinevat mängu (korvpall, lauatennis, piljard, õhuhoki, noolemäng) ja komplektis pidid olema: piljardikuulid, 2x piljardikiid, õhuhoki tarvikud, 2x lauatennise reketit ja pall, 3x korvpallid ning vibu ja nooled. Edukas ühispakkumuses on multilauaks pakutud korvpallioskuste õppimise mängu. Seega tegemist on ainult ühte korvpallimängu sisaldava lauaga, mitte 5-in-1 mängulauaga; 7) positsioon 44 „Velotrenažöör“. Riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi velotrenažöör olema mõõtmetega 54/90/136 cm ja kaaluma ca 33 kg. Seejuures pidi velotrenažööri hooratta kaal olema 6 kg. Edukas ühispakkumuses on pakutud velotrenažööri mõõtmetega 101 x 61 x 141,5 cm ja kaaluga 34,3 kg. Seejuures on velotrenažööri hooratta kaal 10 kg. Toetuse saaja selgitas 11.05.2022 ja 30.05.2022, et ta hindas tooteid nende funktsionaalsuse alusel ja tehnilise kirjelduse kohaselt oli lubatud pakkuda ka samaväärseid tooteid. Rakendusüksus möönab, et tehnilise kirjelduse punktis 1.5 oli toetuse saaja sätestanud, et kõiki tooteid võib asendada samaväärsetega, mis peavad sarnanema spetsifikatsioonis märgitutele ning olema omadustelt mitte halvemad kui projektijärgsed. Rakendusüksus märgib, et antud juhul ei saa rääkida projektijärgsetest toodetest, sest riigihanke alusdokumentide hulgas ei ole projekti. Küll aga on ostetavad tooted ja neile esitatud nõuded nimetatud riigihanke alusdokumendis „Sisustuse spetsifikatsioon“, millest rakendusüksus ka lähtub. Esiteks rõhutab rakendusüksus, et edukate ühispakkujate poolt pakutud tooted ei olnud kõik samaväärsete või paremate omadustega kui sisustuse spetsifikatsioonis märgitud: 1) seinavalgusti, mille võimsus on 16W ei ole paremate omadustega kui valgusti, mille võimsus on 20W; 2) isteratas, mille juurde ei pakuta lauda, ei ole paremate omadustega toode kui komplekt, milles on nii isteratas kui ka laud; 3) mängulaud, millel on ainult üks mäng, ei ole paremate omadustega kui mängulaud, milles on viis erinevat mängu; 4) toetuse saaja teabevahetuses antud vastustest (ID 566529 ja ID 566651) võib järeldada, et toetuse saaja pidas sisustuse spetsifikatsioonis märgitust suuremate mõõtmetega tooteid paremate omadustega toodeteks. Rakendusüksus märgib, et sellest seisukohast ei saa küll pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuda, sest riigihanke alusdokumentidest sellist täpsustust ei tulene. Aga siiski juhib rakendusüksus tähelepanu, et edukas ühispakkumuses pakutud magnettahvel (toode nr 26) ja töötool (toode nr 33) olid nõutust väiksemate mõõtmetega. Teiseks ei nõustu rakendusüksus, et tehnilise kirjelduse punkt 1.5 võimaldas pakkuda teistsuguste mõõtmetega tooteid, kui oli sätestatud sisustuse spetsifikatsioonis. Tehnilise kirjelduse punktist 1.5 tuleneb, et toodet saab lugeda sisustuse spetsifikatsioonis nimetatuga samaväärseks, kui pakutav toode sarnaneb spetsifikatsioonis märgitule ja on omadustelt mitte halvem kui projektijärgne. Samas ei ole toetuse saaja riigihanke alusdokumentides täpsustanud, milliste mõõtmetega tooteid loeb ta sisustuse spetsifikatsioonis märgituga „sarnaseks“. Riigihanke alusdokumentidesse ei saa juurde mõelda sõnu, mida need ei sisalda. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et kui riigihanke alusdokumentides on toote mõõtudele seatud kindlad nõuded, saab pakutavat toodet lugeda samaväärseks üksnes siis, kui ka samaväärse toote mõõdud on üks-ühele samad sisustuse spetsifikatsioonis esitatud toote mõõtudega. Vastupidine tõlgendus muudaks sisustuse spetsifikatsioonis toote mõõtudele esitatud nõuded sisutühjaks. Kui toetuse saaja lubab pakkuda samaväärset toodet, peab ta riigihanke alusdokumentides ka kirjeldama, millist toodet võib lugeda samaväärseks. Kui toetuse saaja sätestab sisustuse spetsifikatsioonis tootele konkreetsed mõõtude nõuded ja lisab juurde, et pakkuda võib samaväärset või sarnast toodet, ei tähenda see seda, et toetuse saaja saab alles pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis otsustada, milliste mõõtmetega toode on samaväärne. Pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis saab toetuse saaja üksnes hinnata, kas tooted, mida pakuti, vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Toetuse saaja ei saa riigihanke alusdokumentide tingimusi, sh toote mõõtude lubatud erinevuse määra, hakata sisustama alles pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis pärast pakkumuste esitamist. Toetuse saajale pakkumuste vastavuse kontrollimisel nii laia otsustusõiguse andmine muudaks riigihanke korraldamise läbipaistmatuks ja kontrollimatuks, soodustaks võrreldamatute pakkumuste esitamist ning tooks kaasa riigihankest huvitatud ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise. Ka Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis [1] sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega on vastuolus toetuse saaja seisukoht, mille kohaselt võis ta pakkumuste vastavust hinnata üksnes toote funktsionaalsuse alusel ja võis kalduda kõrvale sisustuse spetsifikatsioonis toodetele esitatud (mõõtmete) nõuetest. Rakendusüksus selgitab, et riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on ostetavatele toodetele seatud, sh millised nendest nõuetest on miinimumnõuded, mida võib ületada. Ainult sellisel juhul on hankijal võimalik tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel ja saada võrreldavad pakkumused. Kui riigihanke läbiviimise käigus tekib vajadus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi muuta, tuleb selleks muuta riigihanke alusdokumente, mitte anda riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis lähevad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega vastuollu. Paljudele eespool nimetatud eduka ühispakkumuse mittevastavuse kaasa toonud asjaoludele juhtisid riigihankest huvitatud ettevõtjad toetuse saaja tähelepanu juba enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, kui toetuse saajal oli võimalik riigihanke alusdokumente muuta, kuid toetuse saaja ei teinud seda. Seega on avaldatud riigihanke alusdokumentide redaktsioon kehtiv ja selles toodud tingimused on täitmiseks kohustuslikud nii pakkujatele kui ka toetuse saajale endale. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks ühispakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, ning rikkus sellega RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 25 lõikest 1 ning 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse punktist 16.2 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumise finantsmõju tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4.1. Finantskorrektsiooni määr riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames põhjendamatu osadeks jaotamata jätmise eest Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74 selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Seetõttu võrdleb rakendusüksus kõigepealt kehtiva ühendmääruse ja kuni 9. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal (14.08.2020) kehtinud ühendmääruse redaktsioone osas, mis näevad/nägid ette finantskorrektsiooni määra kohaldamist RHS § 27 lg 2 rikkumise eest. Kehtiva ühendmääruse § 22 lg 5 näeb ette hankelepingule 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise, kui hankija ei ole RHS § 27 lõikes 2 sätestatu kohaselt riigihanke alusdokumendis põhjendanud riigihanke ühe menetluse raames osadeks jagamata jätmist. Kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb RHS-is sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole nimetatud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Riigihanke piirmäära ületava riigihanke ühe menetluse raames põhjendamatu osadeks jaotamata jätmine ei ole nimetatud kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Seega sai toetuse saaja toetuse määramisel lähtuda sellest, et RHS § 27 lg 2 rikkumise eest saab kohaldatav finantskorrektsiooni määr olla kuni 10% või 25%. Seega on kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioon RHS § 27 lg 2 rikkumise eest toetuse saaja jaoks kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes soodsam, sest võimaldab kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada 5%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra, mida kehtiva ühendmääruse § 22 lg 5 ei võimalda. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse Riigikohtu 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 antud seisukohta, lähtub rakendusüksus RHS § 27 lg 2 rikkumise eest finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioonist. Rikkumise raskust arvestades ei pea rakendusüksus põhjendatuks kohaldada kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lõikes 14 ette nähtud maksimaalset 25%-list finantskorrektsiooni määra, sest ei saa tõsikindlalt väita, et riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames osadeks jaotamise korral oleks riigihanke tulemus olnud teistsugune. Samas ei saa riigihanke nr 230898 teistsugust tulemust välistada, kui riigihange oleks olnud ühe menetluse raames osadeks jaotatud. Suuremahulise ehk riigihanke piirmäära ületava riigihanke ühe menetluse raames põhjendamatu osadeks jaotamata jätmine piirab konkurentsi, sest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel ei ole võimalik teha pakkumust riigihanke üksiku(te)le osa(de)le. Seetõttu ei saa välistada, et pakkujate ring oleks võinud olla laiem, kui toetuse saaja oleks riigihanke nr 230898 ühe menetluse raames osadeks jaotanud. Kui pakkujate ring oleks võinud olla laiem, oleks ka hankemenetluse lõpptulemus võinud olla teistsugune, s.t toetuse saaja oleks võinud hankelepingu(d) sõlmida teis(t)e pakkuja(te)ga ja teise maksumusega pakkumus(t)e alusel. Seega esineb põhjendatud oht, et RHS § 27 lg 2 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Rakendusüksus on seisukohal, et RHS § 27 lg 2 rikkumine on keskmise kaaluga. Rikkumist ei saa pidada raskeks, sest selle mõju hankemenetluse lõpptulemusele on pigem teoreetiline. Samas arvestades, et rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke ühe menetluse raames põhjendamatu osadeks jaotamata jätmine piirab konkurentsi ning eelkõige riigihanke avamist väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (näiteks nendele, kes on spetsialiseerunud hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppevahendite müümisele, kuid kes ei paku mööblit või vastupidi), ei saa konkurentsi soodustamise reeglite rikkumist pidada väikese kaaluga rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et keskmise kaaluga rikkumisele peab vastama ka keskmise suurusega finantskorrektsiooni määr, milleks on antud juhul 5% ehk pool kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lõikes 14 nimetatud 10%-st. Rakendusüksus märgib, et ka kehtiva ühendmääruse § 22 lg 5 ja Euroopa Komisjoni 14. mai 2019 otsuse nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunkt 3 näeb ette hankelepingule 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise, kui toetuse saaja on jätnud rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke ühe menetluse raames põhjendamatult osadeks jaotamata. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et 5%-line finantskorrektsiooni määr on proportsionaalne RHS § 27 lg 2 rikkumise raskusega. 1.4.2. Finantskorrektsiooni määr riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise eest Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 223 kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld) lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid. Riigi Tugiteenuste Keskus otsustas rahastada toetuse saaja projekti 14.08.2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsusega nr 11.8-5/0880. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu seisukohta ning asjaolu, et Riigi Tugiteenuste Keskus tegi toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse 14.08.2020 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5 antud juhul kohaldada ei saa, lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis kehtis kuni 9. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal. Kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 11 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Edukad ühispakkujad lähtusid pakkumuse koostamisel toetuse saaja selgitustest, mis läksid vastuollu riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega. Ka toetuse saaja lähtus pakkumuste vastavuse kontrollimisel enda selgitustest ning tunnistas seetõttu vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (vt otsuse p 1.3.3). Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, oleks riigihanke nr 230898 tulemus pidanud olema teistsugune. Samuti oleks pakkujate ring võinud olla laiem, kui toetuse saaja oleks viinud sisustuse spetsifikatsioonis toodetele esitatud nõuded kooskõlla oma tegeliku sooviga. Seetõttu oleks toetuse saaja võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodust tulenevalt esineb rakendusüksuse hinnangul põhjendatud oht, et RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumine tõi kaasa rahalise mõju ning tegemist ei olnud üksnes formaalse rikkumisega. Seega peab rakendusüksus finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kõigepealt hindama, kas esinevad mingisugused kaalukad asjaolud, mis õigustavad kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 11 üldreeglina ette nähtud 25%-st väiksema (10% või lausa 5%) finantskorrektsiooni määra kohaldamist3. Selleks vaatab rakendusüksus, kui suur oli RHS § 114 lg-te 1 ja 2 rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et edukas ühispakkumuses ei vastanud riigihanke alusdokumentidele 7 toodet, mis on nimetatud otsuse punktis 1.3.3. Ostetavaid tooteid oli kokku 44 erinevat positsiooni. Mittevastavate toodete (nr 4, 8, 22, 26, 33, 42 ja 44) maksumus kokku oli 57 211,20 eurot käibemaksuga. Edukate ühispakkujate pakkumuse kogumaksumus oli 782 290,50 eurot käibemaksuga. See tähendab, et mittevastavate toodete maksumus moodustas 7,3% pakkumuse kogumaksumusest ja rikkumise ulatus oli väike. Rikkumise väike ulatus viitab rakendusüksuse hinnangul sellele, et ka rikkumise raskus oli väike. Seetõttu oleks antud juhul 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamine ebaproportsionaalne rikkumise raskusega. Järgnevalt kaalub rakendusüksus, kas hankelepingule oleks põhjendatud kohaldada 5%-list või 10%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus arvestab siinkohal, et riigihankes nr 230898 oli tagatud piisav konkurents. Riigihankele nr 230898 esitati kokku 6 pakkumust, mille toetuse saaja tunnistas 11.03.2021 käskkirja nr 1.-40/9 punktiga 1 alusdokumentidele vastavaks ja mis osalesid seega pakkumuste hindamise etapis. Rikkumisele vaatamata piisava konkurentsi olemasolu viitab rakendusüksuse hinnangul väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalikkusele. 3 Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-754, punkt 22. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvestades on proportsionaalne kohaldada hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus juhib siinkohal tähelepanu, et kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 11 ja lg 12 kohaselt on 5% minimaalne võimalik finantskorrektsiooni määr, mida rakendusüksus RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumise eest kohaldada võib. 1.4.3. Finantskorrektsiooni määr selgituste andmise korra rikkumise eest Kõigepealt võrdleb rakendusüksus kehtiva ühendmääruse ja kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioone osas, mis näevad/nägid ette finantskorrektsiooni määra kohaldamist RHS § 46 lg 3 rikkumise eest. Kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lõike 11 punkti 19 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankija on oluliselt rikkunud RHS §-s 46 sätestatud selgituste andmise korda, mis ei võimaldanud huvitatud ettevõtjatel, pakkujatel või taotlejatel esitada korrektset pakkumust. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kehtiva ühendmääruse § 228 kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10 või 25 protsenti), välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Seega on kehtiva ühendmääruse § 228 toetuse saaja jaoks soodsam võrreldes kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punktiga 19 ja lõikega 12, sest võimaldab kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada RHS § 46 lg 3 rikkumise eest ka 2%-list finantskorrektsiooni määra, mida kuni 9. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmäärus ei võimaldanud. Eeltoodust tulenevalt lähtub rakendusüksus RHS § 46 lg 3 rikkumise eest finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kehtiva ühendmääruse redaktsioonist. Toetuse saaja andis riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis läksid vastuollu riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega, ja seetõttu ei saanud ettevõtjad esitada korrektset pakkumust. Samuti ei ole teada, millistest tingimustest (kas riigihanke alusdokumentidest või toetuse saaja selgitustest) lähtusid ettevõtjad riigihankes osalemise otsuse tegemisel. Riigihankest huvitatud ettevõtjatel ei ole kohustust hankija selgitustega tutvuda. Neile võivad ostetavatele toodetele esitatud nõuded selged olla ka riigihanke alusdokumentide pinnalt. Seetõttu ei ole välistatud, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad ettevõtjad loobuda riigihankel osalemisest, sest nad ei olnud võimelised pakkuma toetuse saajale kõiki riigihanke alusdokumentidele vastavaid tooteid, kuid oleksid võinud seda teha, kui toetuse saaja oleks riigihanke alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Eeltoodust tulenevalt esineb rakendusüksuse hinnangul põhjendatud oht, et RHS § 46 lg 3 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, sest toetuse saaja oleks võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel, ning tegemist ei olnud üksnes formaalse rikkumisega. Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatab rakendusüksus kõigepealt, kui suur oli RHS § 46 lg 3 rikkumise ulatus. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja selgitused, mis olid antud vastuolus RHS § 46 lõikega 3, puudutasid 7 toodet, mis on nimetatud otsuse punktis 1.3.2. Ostetavaid tooteid oli kokku 44 erinevat positsiooni. Tooted, mille kohta toetuse saaja jagas eksitavat infot, olid nr 5, 8, 15, 22, 26, 40 ja 42 ning nende maksumus kokku oli 70 398,60 eurot käibemaksuga. Edukate ühispakkujate pakkumuse kogumaksumus oli 782 290,50 eurot käibemaksuga. See tähendab, et toetuse saaja selgitused said mõjutada tooteid, mille maksumus moodustas ca 9% pakkumuse kogumaksumusest. Rakendusüksuse hinnangul viitab selgitustega seotud toodete väike osakaal sellele, et RHS § 46 lg 3 rikkumise ulatus oli väike. Rakendusüksus on otsuse punktis 1.4.2 leidnud, et mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamise eest on põhjendatud kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra. Selgituste andmise korra rikkumine ei ole oma kaalult kindlasti raskem rikkumine kui RHS § 114 lg-te 1 ja 2 rikkumine, sest RHS § 46 lg 3 rikkumine ei pruugi viia riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimiseni. Seetõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul õigustatud RHS § 46 lg 3 rikkumise eest kohaldada suuremat ehk 10- või 25%-list finantskorrektsiooni määra. Samas viis RHS § 46 lg 3 rikkumine antud juhul riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimiseni, mistõttu ei saa rikkumise raskust pidada ka minimaalseks. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et arvestades rikkumise raskust ja ulatust ehk õigusvastaste selgitustega hõlmatud toodete mahtu (9% eduka pakkumuse kogumaksumusest), ei ole ka 2%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamine põhjendatud. Rakendusüksus leiab, et RHS § 46 lg 3 rikkumise raskust ja ulatust arvestades on proportsionaalne kohaldada hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 230898 on tuvastatud kolm rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest igaühe eest tuleb hankelepingule rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt finantskorrektsiooni määrad ei summeeru, jääb kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 5%. Kokkuvõttes kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ning ühispakkujate Aktsiaseltsi STANDARD ja A&T Trading OÜ vahel 31.03.2021 sõlmitud hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 230898 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2 „Sisustuse ostmine ja paigaldus“ raames kokku summas 780 778,50 eurot käibemaksuga. Riigihankega nr 230898 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 5% 7 82 756,92 eurot 4 137,85 eurot 8 408 297,30 eurot 20 414,87 eurot  9 289 724,28 eurot 14 486,21 eurot Kokku 780 778,50 eurot 39 038,93 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest, loeb rakendusüksus riigihanke nr 230898 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kuludest (780 778,50 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 5% ehk 39 038,93 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal on toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuses kehtiv toetuse ja omafinantseeringu proportsioon järgmine: omafinantseering 15%, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 72,25% ja riiklik toetus 12,75% projekti abikõlblikest kuludest. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab mitteabikõlblikust kulust 39 038,93 eurost Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 28 205,63 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 977,46 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 5 855,84 eurot. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 15.09.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 29.09.2023. Toetuse saaja täiendavat seisukohta ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 39 038,93 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 28 205,63 eurot, riiklik kaasfinantseering 4 977,46 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 5 855,84 eurot; 2. vähendada kuludokumentides tunnusega 7-9 riigihankega nr 230898 seotud abikõlblikku kulu kokku 39 038,93 euro võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Sisustuse ostmine ja paigaldus“ mitteabikõlbliku kulu 39 038,93 euro võrra; 4. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 14. augusti 2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr 11.8-5/0880 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 2 966 508,19 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 521 531,96 eurot. Toetuse saaja omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 444 976,23 eurot.“. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 4 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 ja meetme määruse § 4 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]