Kiri

Riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ (edaspidi sekkumine) toetuse andmise tingimusi ja korda. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käskkirja ja käesoleva seletuskirja on koostanud Riigikantselei (edaspidi RK) tippjuhtide kompetentsikeskuse (edaspidi TJKK) juhataja Maria Kütt, nõunik Merle Nurmoja ja strateegiabüroo (edaspidi SB) nõunik Laura Viilup. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva. Toetuse tingimuste väljatöötamisse on kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK), Rahandusministeerium (edaspidi RAM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) ja Kliimaministeerium (edaspidi KLIM). 1. Tegevuse taust ja eesmärk Strateegia „Eesti 2035“1 (edaspidi „Eesti 2035“) seab majanduse ja riigivalitsemise valdkonnas mitmeid ambitsioonikaid eesmärke (Eesti majandus on uuendusmeelne ja teaduspõhine; Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik). Samas toob strateegia esile kitsaskohad, mille kohaselt ei kasutata Eestis otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TAIE) tõdetakse sõnaselgelt, et riigi roll innovaatiliste lahenduste eestvedajana ja innovatsiooninõudluse kujundajana on tagasihoidlik2. Seda vaatamata asjaolule, et viimastel aastatel on avalikus sektoris innovatsiooni teemadele palju tähelepanu pööratud. Näiteks on Riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiim, kelle tegevuse eesmärk on olnud innovaatilise mõtteviisi ja eksperimenteerimiskultuuri nügimine avalikus sektoris. Koostöös ministeeriumide ja allasutustega on võetud sihikule avalike teenuste kasutajamugavamaks ja inimkesksemaks muutmine. Innovatsioonitiimi eestvedamisel on ellu viidud ja viiakse edaspidi ellu arvukalt väiksemahulisi katseprojekte, on õpetatud disainmõtlemist ja rikastatud osalejate tööriistakaste. Avaliku sektori innovatsiooni on tagant tõuganud ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni edendavate riigihangete toetus ja avaliku sektori 1 „Eesti 2035“ 2 TAIE arengukava 2035 probleemidest ajendatud MKMi Accelerate Estonia, kes mõlemad keskenduvad rahvusvahelise skaleeritavuse potentsiaaliga ideedele. Innovatsioon ei ole Eesti avalikule sektorile enam võõras mõiste. Kuidas teha siit järgmine arenguhüpe, et innovatsioon muutuks ühekordsest projektist jätkusuutlikuks mõtte- ja tegutsemisviisiks? Milline on riigi roll ja võimalused innovatsioonikultuuri kujundamisel ja arendamisel ühiskonnas? Kuidas ja milliste hoobadega saavad avaliku teenistuse tippjuhid oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade innovatsioonivõimekust võimestada? Need on sekkumise raames planeeritavate tegevuste tuumküsimused. TJKK tegeleb avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamisega. Avaliku teenistuse tippjuhid ehk riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor jt määruses3 nimetatud valitsusasutuste juhid on oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade eestvedajad, kelle juhtimisvõimekusest ja -kvaliteedist sõltub palju. TJKK on ka varem viinud ellu tippjuhtide innovatsioonivõimekust toetavaid tegevusi, kuid need on olnud pigem individuaalsetest arenguvajadustest lähtuvad ning hõlmanud väikest osa kogu sihtrühmast. Planeeritava sekkumise raames on innovatsiooni temaatika arendustegevuste põhifookuses. Riigi roll innovatsioonikultuuri kujundamises ja edendamises on mitmene. Tuginedes teadlaste ja ekspertide arvamusele seisneb see paljuski ettevaatamises ja julge visiooni loomises; võimalike tulevike kirjeldamises ning teadus- ja andmepõhiste stsenaariumide koostamises; kodanike, vabaühenduste ja ettevõtete ühisesse väärtusloomesse kaasa tõmbamises; suurte (missioonipõhiste) asjade algatamises ja edendamises 4 5 (Mazzucato, 2021; Kattel, Drechsler ja Karo, 2022). Meie praegune kontekst on kriis, püsikriis (permacrisis)6. Eksperdid on ühel nõul, et kriisid pakuvad võimaluse mõelda, millist ühiskonda me tahame ja milliseid võimekusi/ressursse vajame, et seda saavutada. See omakorda loob soodsa pinnase uuenduste planeerimiseks ja algatamiseks. Suurendamaks riigi rolli uuenduste eestvedajana ühiskonnas ning sildade loojana sidusrühmade vahel ei piisa ainult inkrementaalsest (n-ö teeme seda, mida alati, aga paremini) innovatsioonist, vaja on kohati ka radikaalseid (n-ö teeme midagi märkimisväärselt teisiti) uuendusi nii organisatsioonides, juhtimisstruktuurides kui ka partnerlusviisides teiste sektoritega. Avaliku teenistuse tippjuhtidele seavad need väljakutsed erinevaid nõudmisi – tegeleda tuleb nii suurte teemade eestvedamise ja erinevate sidusrühmadega dünaamilise partnerluse edendamisega kui ka oma lähima tiimi ja organisatsiooni juhtimise ning arendamisega. Selleks, et avalik sektor saaks olla innovatsiooni eestvedajaks ühiskonnas, peavad meie organisatsioonid olema uuendusmeelsed ning seda meelsust peavad toetama ka struktuurid, 3 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ 4 Mazzucato, M. (2021). Missioonimajandus: Kuulennukas teejuht muutuvasse kapitalismi. Kirjastus Varrak 5 Kattel, R., Drechsler, W. & Karo, E. (2022). How t omake an Entrepreneural State: Why Innovation Needs Bureaucracy. New Haven & London: Yale University Press 6 OECD (2023). Global Trends in Government Innovation 2023. OECD iLibary 2 protsessid, inimeste kompetentsid. Suuremal rahalisel panustamisel erinevatesse innovatsiooniprojektidesse ei ole mõtet, kui struktuurid, millele seda kulutatakse, on nõrgad (Mazzucato, 2021). See eeldab ühtlasi ka muutust juhtimises. Juhtimisekspert Stephen M. R. Covey7 (2022) sõnul on see väljakutse globaalne – muutunud maailmas ei piisa enam traditsioonilisest käsule ja kontrollile (command and control) tuginevast juhtimisest, vaja on usaldusel põhinevat ja inspireerivat eestvedamist (trust and inspire). Kokkuvõtteks võib öelda, et avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise sekkumise kontekstis on kindlasti oluline tegeleda avaliku teenistuse tippjuhtide juhtimiskvaliteediga, kuna just neil on oma valitsemisalade, organisatsioonide ja valdkondade eestvedajatena oluline roll innovatsioonikultuuri võimestamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Sekkumisel on seosed järgmiste rakenduskava meetmete ja muude tegevustega: 1. Sekkumisel on otsene seos RK meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumisega „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. Mõlemad sekkumised panustavad avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmisse, mille saavutamise oluliseks eelduseks on avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni toetavad hoiakud ning oskus uuendusmeelselt eest vedada nii oma valitsemisalasid, organisatsioone kui ka valdkondi. 2. HTMi meede 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuste võimekuse kasvatamine“ toetab akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamist nutika spetsialiseerumise valdkondades ning soodustab teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmist ühiskonnas. 3. RK innovatsioonitiimi tegevus toetab probleemide avamist ja lahendusideede arendamist, mis on vajalik innovaatilise mõtteviisi laiemaks nügimiseks avalikus sektoris. TJKK ja innovatsioonitiimi vahel toimub aktiivne koostöö juba praegu – ühiselt püütakse leida parimaid meetodeid tippjuhtidele mõeldud arendustegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Koostöö ja infovahetus jätkub kindlasti ka käesoleva sekkumise raames. 2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb järgmistest peatükkidest: 1. Reguleerimisala 2. Terminid 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 4. Toetatavad tegevused ja näitajad 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus 7 Covey, S.M.R. (2022). Trust & Inspire: How truly Great Leaders Unkeash Greatness in Others. Simon & Schuster, Inc. 3  6. Elluviija ja elluviija kohustused 7. Sihtrühm 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood ja eelarve 9. Kulude abikõlblikkus 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11. Aruandlus ja seire 12. Toetuse andmise tingimuste muutmine 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14. Vaiete esitamine Käesolev seletuskiri avab käskkirja peatükkide sisu ja põhjendab toetuse vajadust. Peatükk 1 reguleerib toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamise alust. Tuuakse esile käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos neis sisalduvate eesmärkidega. Põhjalikum analüüs strateegia „Eesti 2035“ seoste kohta on seletuskirja peatükis 5 „Sekkumise mõjud“. Peatükis 2 defineeritakse sekkumisega seotud olulised terminid. Peatükis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemused, milleks on tõsta avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekust läbi juhtimiskvaliteedi arendamise, panustamaks „Eesti 2035-s“ esile toodud arenguvajadustesse ning TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondadesse8. „Eesti 2035-s“ kirjeldatud arenguvajadused on järgmised (siin üldistatud loetelu)9:  edukas kohanemine muutustega rahvastikus;  inimeste tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine;  ühiskondlike lõhede vähenemine;  paindlike ja inimeste vajadusi arvestavate õppimisvõimaluste loomine kogu eluea jooksul;  eelduste loomine targa ettevõtluse kasvuks;  mitmekesise looduskeskkonna hoidmine;  ühiskonna vajadustele vastava ruumi ja taristu kujundamine;  julgeoleku ja turvalisuse tagamine;  riigi tark juhtimine koostöös rahvaga. Toetuse tulemusena suureneb avaliku teenistuse tippjuhtide pädevus ja roll innovatsiooni eestvedajana, uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö edendajana, mis on oluliseks eelduseks innovatsioonikultuuri edenemisel, võimestades innovatiivset mõtteviisi avalikus sektoris ja ühiskonnas tervikuna. Tippjuhid on seeläbi valmis ette võtma ja ellu viima 8 TAIE nutika spetsialiseerumise valdkonnad on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. 9 „Eesti 2035“ arenguvajadused 4 innovaatilisi muudatusi ja lahendusi nii oma valdkonnas kui vajaduse korral ka valdkondade üleselt. Tegevuste tulemusena toetavad tippjuhid oma organisatsioone ja valdkondi teadus- ja arendustegevusele tuginevate uuringute tellimisel ja on proaktiivsed, et algatada ning ellu viia väiksemaid ja suuremaid innovatsiooniprojekte. Peatükis 4 tuuakse esile toetatavad tegevused ja näitajad. Punkti 4.1 järgi, arvestades tegevuse tausta, eesmärki ja soovitud tulemusi, viiakse ellu tegevusi, mis keskenduvad avaliku teenistuse tippjuhtide ja tippjuhtide järelkasvu innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamisele, arvestades siinjuures nutika spetsialiseerumise valdkondadega ja võttes järgnevatel aastatel fookusesse teemad nagu radikaalne innovatsioon, rohepööre ja kestlikkus, andme- ja teaduspõhine otsustamine, digitaliseerimine ja tehisintellekti kasutamine jmt. Tegevused jagunevad kolme formaati:  Individuaalsed ja grupiviisilised arendustegevused, et luua võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi prioriteetsetes valdkondades ning suurendada juhtide tööriistakasti nimetatud valdkondade ja neis tegutsevate inimeste tulemuslikuks eestvedamiseks. Siia kuuluvad peaasjalikult erinevad grupiviisilised arendustegevused, nagu näiteks teemapõhised mahukad arenguprogrammid, õppevisiidid, konverentsid jmt, aga ka toetavad individuaalsed arendustegevused, nagu näiteks mentorlus, konsultatsioon, coaching jmt. Nimetatud tegevusi pakutakse eelkõige avaliku teenistuse tippjuhtidele ja nende järelkasvu sihtrühmadele, kuid vajaduspõhiselt kaasatakse osalejaid ka teistest avaliku sektori organisatsioonidest.  Sektoriülesed koostöövormid, et tihendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel, luues sel moel eeldused nii kogemuste vahetamiseks kui ka innovaatiliste lahenduste leidmiseks ühistele väljakutsetele. Siia kuuluvad nii juhilt juhile, teadlaselt juhile kui ka eksperdilt juhile suunitlusega innovatsiooni toetavad arendustegevused, millesse kaasatakse lisaks avaliku teenistuse tippjuhtidele ja nende järelkasvule juhte teistest sektoritest ning teadus- ja arendusasutuste esindajaid.  Temaatilised arendusprojektid, et töötada välja lahendusi (tipp)juhtide innovatsioonivõimekuse jätksuutliku arendamise toetamiseks ja edendamiseks. Siia kuuluvad näiteks materjalide kogud, õppematerjalid, e-keskkonnad, metoodikad ja hindamisinstrumendid, uuringud jmt. Punktides 4.2 ja 4.3 viidatakse sekkumise rakendamisel kooskõlale kestliku arengu ja keskkonnaeesmärkidega, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja 5 muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl k do no significant harm ehk „ei kahjusta oluliselt“) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega ei ole vaja lisanõudeid kehtestada. Elluviidavate tegevuste puhul tuleb järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kooskõla. Punkt 4.4 viitab määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalsetele põhimõtetele, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel ja tulemuste planeerimisel tuleb analüüsida ja tagada tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Tegevuste elluviimisel tuleb hinnata puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavusega. Puutumuse korral tuleb kavandada tegevusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks ning ligipääsetavuse tagamiseks, sh universaalse disaini põhimõttest lähtudes10. Arendustegevuste metaeesmärgina edendatakse mitmekesisust ja ligipääsetavust austavat mõtteviisi, kuna tänapäeva juhtimiskäsitlused on tugevalt läbi põimunud põhimõtetega, mis toetavad nii mitmekesisust kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamist. Ka arendustegevuste pakkumisel mõeldakse läbi, kuidas kõik saaksid võrdsed võimalused osalemiseks, nt tagatakse erivajadusega osalejatele ligipääs tegevustele füüsilises ja digitaalses keskkonnas, õppematerjalides ja koolituste läbiviimisel välditakse soostereotüüpsete ja eelarvamuslike hoiakute tekkimist. Punkt 4.5 kinnitab, et sekkumise käigus ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Täpsem riigiabi analüüs asub seletuskirja peatükis 3. Punktis 4.6 on esile toodud tegevuste seiramise näitajad. Tulemusnäitajaks on avaliku teenistuse tippjuhid jt mahukatesse arendustegevustesse (min mahuga 32 akadeemilist tundi) kaasatud keskvalitsuse asutuste tippjuhid ja nende järelkasv. Osalejaid loetakse unikaalsetena, st iga osaleja läheb arvesse vaid üks kord. Osalemine läheb arvesse juhul, kui osaleja on läbinud vähemalt 75% ühe arendustegevuse mahust, mis kestab vähemalt 32 akadeemilist tundi. Sihttasemeks on määratud 300 osalejat aastaks 2029. Taseme määramisel on võetud aluseks praegune avaliku teenistuse tippjuhi ametikohtade arv (94). Arvestatud on asjaoluga, et sihtrühm uueneb igal aastal keskmiselt 15% (ca 14 uut tippjuhti) ning et tippjuhtide järelkasvu arendamise läbib 2 aasta jooksul umbes 20 järelkasvuprogrammis osalejat. Vajaduse korral kaasatakse mahukatesse arendustegevustesse vajaduspõhiselt ka teisi keskvalitsuse asutuste juhte (ca 5 iga mahuka arendustegevuse kohta). 10 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis on universaaldisain defneeritud kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. 6 Väljundnäitajaks on nende keskvalitsuse organisatsioonide arv, mille tippjuhid ja/või nende järelkasv osalevad vähemalt ühes arendustegevuses, mis on mahuga vähemalt 32 akadeemilist tundi. Organisatsioone loetakse unikaalsetena, st iga asutus läheb arvesse üks kord. Osalemine läheb arvesse juhul, kui osaleja on läbinud vähemalt 75% ühe arendustegevuse mahust. Vahesihttasemeks on määratud, et vähemalt 25 organisatsiooni osalevad tegevustes 2024. aastaks ning vähemalt 50 organisatsiooni 2029. aastaks. Tasemete määramisel on võetud aluseks praegune valitsusasutuste arv (42). Vajaduspõhiselt kaasatakse mahukatesse arendustegevustesse ka teisi keskvalitsuse asutusi. Peatükis 5 „Rakendusasutus ja rakendusüksus“ nimetatakse meetme rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) ja rakendusasutuseks Riigikantselei (RK). Rakendusasutuse ja rakendusüksuse õigused ja kohustused tulenevad ÜSS2021_2027st ning käskkirjas sätestatust. Peatükis 6 on nimetatud elluviija ning elluviija vastutuspädevus. Punktis 6.1 määratakse elluviijaks Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus, kelle ülesandeks on avaliku teenistuse seaduse kohaselt § 18 lõikes 4 nimetatud ametnike (avaliku teenistuse tippjuhtide) värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamine, sealhulgas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni töö korraldamine. TJKK on eelmise struktuurivahendite perioodi jooksul 2014–2020 tegelenud avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise jätkusuutliku ülesehitamisega. TJKK-l on toimiv ja süsteemne tippjuhtide värbamise ja valiku protsess ning seda toetav e-keskkond tippjuhtide konkursiveebi näol. Samuti on välja töötatud tippjuhtide ja nende järelkasvu hindamise ja arendamise kontseptsioon, mida hoitakse aja- ja asjakohasena seda vajadusel uuendades. Sellest tulenevalt on TJKK-l teadmised ja kogemus, kuidas tippjuhtide arendamist süsteemselt läbi viia, keskendudes uuel perioodil fokusseeritult tippjuhtide innovatsioonivõimekuse arendamisele. Kõik eelpoolnimetatud toetatavad tegevused töötab välja ja viib ellu TJKK. Koostööpartnerite leidmiseks viiakse koostöös RTK-ga vajadusel läbi riigihanked. Punktides 6.2 ja 6.3 nimetatakse elluviija kohustused, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Punktis 6.3.4 on välja toodud, et toetavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. Käskkirjaga hõlmatud tegevuste puhul avalikku taotlemist ei korraldata ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt:  Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 7 Avaliku teenistuse tippjuhtide arendustegevused võtavad fookusesse TAIE nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Toetavad arendustegevused tõstavad tippjuhtide ja selle järelkasvu kompetentsi innovatsiooni valdkonnas, toetades teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning arendades koostööd teadlaste, kohalike omavalitsuse ja ettevõtjatega. Selle kaudu panustatakse rakenduskava erieesmärki „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“. Panust meetme eesmärkide saavutamisse selgitatakse punktides 1 ja 3, kus tuuakse välja toetavate tegevuste taust, eesmärk ja tulemused.  Kooskõla tegevuste põhjendatusega Toetavate tegevuste eesmärgipüstitus on seotud otseselt „Eesti 2035“ ja TAIE eesmärkide elluviimisega. Toetatavad arendustegevused on planeeritud läbi viia erinevates formaatides ja valdkondlikult suunitletud asjakohaste fookustega, mis toetavad innovatsioonivõimekuse kasvu. Täpsemalt on tegevuste eesmärki ja tulemusi kirjeldatud seletuskirja punktides 1 ja 3 ning formaate punktis 4.1. Näitajate sihttasemete määratlemisel on arvesse võetud sihtrühma prognoositavat suurust ning hinnatud abikõlblikkuse perioodi pikkusest tulenevat toetavate tegevuste mahtu.  Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Punktis 6.1 on viidatud TJKK eelnevale kogemusele eelmisest struktuurivahendite perioodist 2014–2020, mille jooksul tegeleti avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise jätkusuutliku ülesehitamisega. Nimetatud kogemuse pinnalt on kujunenud teadmised ja arusaamine, milliseid ja millises mahus arendustegevusi on otstarbekas ellu viia. Ka eelarve on koostatud tuginedes lõppeva perioodi kogemusele.  Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Punktis 6.1 on kirjeldatud elluviija TJKK senist kogemust ja pädevust avaliku teenistuse tippjuhtide ja selle järelkasvu arendamisel, mistõttu võib hinnata, et TJKK on tegevuste elluviijana jätkusuutlik. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna TJKK on Riigihanke seaduse §5 punkti 1 kohane hankija. Elluviijal puudub vastuolu riigiabi reeglitega, kuna Riigikantselei on riigiasutus. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade seletuskirja punktis 3 Riigiabi analüüs.  Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Punktis 5 „Sekkumiste mõjud“ on kirjeldatud seos strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja näitajatega. Vastavus- ja valikukriteeriumeid kasutatakse toetatavate tegevuste planeerimisel ja ellu viimisel. Vastavuskriteeriumid aitavad hinnata kõikide planeeritavate tegevuste vastavust kohustuslikele kriteeriumitele. Valikukriteeriumid aitavad planeeritavaid tegevusi läbi mõelda. 8 Peatükis 7 sätestatakse sekkumise sihtrühm. Sihtrühmaks on Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määruses nr 10011 avaliku teenistuse tippjuhtidena määratletud isikud. Lisaks määruses nimetatud isikutele kuuluvad sihtrühma tippjuhtide järelkasvule suunatud tegevustes osalevad isikud. Lähtuvalt konkreetse tegevuse eesmärgist võib tegevustesse kaasata Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmeid; teiste keskvalitsuse asutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja sotsiaalkindlustusfondide juhte ning muid avaliku sektori juhte, samuti teadus- ja arendusasutuste esindajaid, era- ja kolmanda sektori juhte. Kaasamise eesmärgiks on kogemusvahetuse kaudu tõhustada organisatsoonide ja sektorite vahelist koostööd. Kaasamist tehakse Peatükk 8 sätestatakse sekkumise elluviimise abikõlblikkuse periood, millal võib tegevustega alustada ning millal tuleb lõpetada. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud ja tasutud tegevuste abikõlblikkuse perioodil. Punktis 8.3 on määratud sekkumise koondeelarve, milleks on 4 000 000 eurot, millest 2 800 000 eurot moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid (70%) ja 1 200 000 eurot on riiklik kaasfinantseering (30%). Sekkumisel puudub omafinantseeringu kohustus. Esialgse eelarve prognoosi alusel läheb 86% ehk 3 448 000 eurot eelarve kuludest (2 413 600 eurot EL toetus, 1 034 400 eurot riiklik kaasfinantseering) tegevuste toetamiseks, mis on jaotatud kaheks alategevuseks. Tippjuhtide arendustegevustele on planeeritud kogumaksumusena 3 088 000 eurot ning tippjuhtide järelkasvu arendustegevustele 360 000 eurot. Personalikuludeks on arvestatud esialgse prognoosi alusel 480 000 eurot (12% kogu eelarvest), sh 336 000 eurot EL toetus ja 144 000 eurot riiklik kaasfinantseering. Kaudseteks kuludeks on arvestatud 2% kogu sekkumise eelarvest (personalikuludest 15%), mis on kogumaksumuses 72 000 eurot. Peatükis 9 sätestatakse nende kulude loetelu, mida toetatakse ja mida teeb elluviija. Loetelu koostamisel on järgitud põhimõtet, et tegevuste elluviimisel on abikõlblikud kõik kulud, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning mis vastavad ühendmääruse§-des 15 ja 16 sätestatud tingimustele. Peatükis 10 viidatakse väljamakse aluseks olevatele asjakohastele paragrahvidele ühendmääruses. Punktis 10.2 määratakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel, mis tähendab, et toetust makstakse siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Punktis 10.3 sätestatakse kaudsete kulude katmine. Punktis 10.4 selgitatakse, kuidas esitatakse maksetaotlusi ja kuludokumente rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Tulenevalt e-toetuse keskkonna arendusest on 11 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ 9 võimalik esitada kõiki kuluridu ka jooksvalt iga kulu tekkimise järel selleks, et kiirendada maksete tegemist. Peatükis 11 sätestatakse aruannete esitamise kord ja sagedus. Kord aastas tuleb elluviijal esitada aastaaruanne eelneva aasta tegevuste ning järgneva aasta planeeritavate tegevuste kohta. Aastaaruanne on põhjalik ja detailne ülevaade tegevustest, tulemustest ja näitajatest. Poolaastaaruanne sisaldab ainult lühidat ülevaadet näitajate täitumisest. Eelarve ülevaade kujuneb e-toetuste keskkonnast, seda eraldi aruandesse tuua ei ole vaja. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. Peatükis 12 sätestatakse toetuse andmise tingimuste muutmise kord. Korda täpsustavad rakendusasutuse protseduurireeglid. Peatükis 13 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise tingimused juhuks, kui selgub, et toetust on kasutatud abikõlbmatute kulude katteks. Peatükis 14 sätestatakse vaiete esitamise kord. 3. Riigiabi analüüs Riigiabi reguleerivad EL õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest: 1. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; 3. abimeede annab eelise abi saajale; 4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Kui abi vastab kõigile neljale kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käskkirjaga reguleeritava sekkumise tegevusi hangitakse erinevatelt pakkujatelt, kes otsustavad esitada pakkumuse, omades vastava teema valdkonnas vajalikke eksperditeadmisi ning vastates pakkumuskutses esitatud nõuetele. Tegevuse raames ei anta selles tähenduses riigiabi või vähese tähtsusega abi. Hankija peab tegevuste elluviimisel järgima riigihangete seadust. Riigihangete seaduse alusel riigihanke korraldamisel valib hankija korrektse menetlusliigi, lähtudes riigihanke objektiks olevast asjast, teenusest või ehitustööst, selle eeldatavast maksumusest ja riigihangete seaduses ja hankija hankekorras vastavale riigihankele kohalduvast menetluskorrast. Tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei saa toetavas tegevuses osalejana riigiabi, kui ta vastab riigihangete seaduses hankija määratlusele ega tegele majandustegevusega, s.o osutab teenust avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, ning tegevuse sihtrühma kuuluv avaliku sektori asutus ei tegutse teenuse osutamisel avatud konkurentsi tingimustes. 10 Kuna erinevatesse arendustegevustesse võib kaasata juhte vastavalt vajadusele kõigist sektoritest, siis võib tekkida küsimus, kas sellega antakse kaasatud juhtidele teatud majanduslik eelis. Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida näiteks ettevõtte juht ei ole saanud tavalistes turutingimustes ehk ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks ei loeta ainult rahalist abi, vaid näiteks ka riigivara kasutada andmist alla turuväärtuse. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, siis võib olla tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Samas, kui hinnatakse, et teatud tegevuste mõju on ainult kohalik ega mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust, siis võib hinnata, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Seletuskirja peatükis 1 on välja toodud mitmed olulised kitsaskohad ja väljakutsed, mis viitavad vajadusele tõhusama sektoritevahelise sünergia järele. Erinevate sektorite juhtide kokkutoomine kogemusvahetuseks ühiste väljakutsete teemadel on vähim, mida saame teha, et toetada koostöökohtade tekkimist. Kaasamine ei ole järjepidev ega keskendu väljaspool avalikku sektorit töötavate juhtide kompetentsi tõstmisele. Seega ei saa väita, et kaasatavad võiksid saada riigiabi või vähese tähtsusega abi, mida oleks vaja hinnata ning välja tuua. 4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 5. Sekkumise mõjud Sekkumise eesmärk on tõsta avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekust läbi juhtimiskvaliteedi arendamise. Tegevuste tulemusena suureneb sihtrühma pädevus ja roll innovatsiooni eestvedajana, uuenduste elluviijana ja sektoriteülese koostöö edendajana ning paraneb organisatsioonide suutlikkus ellu viia mahukaid innovatsiooniprojekte ning tellida teadus- ja arendustegevustele tuginevaid uuringuid. Avaliku sektori innovatsiooni arendamisega mõjutatakse omakorda erasektori võimalusi innovatsiooni luua. Seetõttu võib hinnata, et sekkumise tegevused panustavad oluliselt nii „Eesti 2035“ majanduse kui ka riigivalitsemise sihti. „Eesti 2035“ majanduse siht sõnastab, et „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, mille alamkomponent rõhutab, et „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Tegevuste kaudu tuuakse kokku erinevad innovatsiooni ökosüsteemi osalised, kaasatakse teadus- ja arendusasutusi; arendatakse fokuseeritult avaliku teenistuse (tipp)juhtide innovatsiooni edendamise võimekust ja suurendatakse seeläbi riigi rolli innovatsiooninõudluse kujundajana ning innovatsiooni tellijana, milles omakorda osalevad erasektor ning teadus- ja arendusasutused. Kui riik tekitab innovatsiooni suhtes nõudluse, siis saavad ka teised sektorid võimaluse sellesse panustada ning selle kaudu innovatiivseid 11 lahendusi luua. Erasektori innovatiivsus panustab majanduse sihi näitaja „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamisse. Sekkumise tegevused panustavad oluliselt „Eesti 2035“ riigivalitsemise strateegilise sihi „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ alamkomponenti „Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ja kasutamist väärtustav riik“. Tegevuste kaudu arendatakse fokuseeritult avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni edendamise võimekust ja suurendatakse seeläbi riigi rolli innovaatiliste lahenduste eestvedajana. Kuna innovatsiooni arendamist avalikus sektoris viiakse sekkumise käigus ellu tippjuhtide kaudu, siis on oluline, et tippjuhtidel oleksid head teadmised ja oskused võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisest. Selleks viiakse arendustegevused läbi neid põhimõtteid arvestades ning nendele tähelepanu juhtides. Elluviija eesmärgiks on anda head praktilist eeskuju. Kõige enam seostub sekkumine siinkohal riigivalitsemise sihi näitajaga „Hoolivus ja koostöömeelsus“, mis näitab, kas tajutakse võrdset kohtlemist ning mittediskrimineerimist Eesti ühiskonnas üldiselt, ning „Soolise võrdõiguslikkue indeksiga“12, mis mõõdab sugude võrdsust EL riikides kuues põhivaldkonnas: võim, aeg, teadmised, tervis, raha ja töö. Kuivõrd sekkumise tegevuste elluviimisel arendatakse avaliku teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu teadmisi ja oskusi erinevates valdkondades, sh digi-, rohe- jms valdkondades, siis seeläbi panustavad tegevused kliimaeesmärkidesse ja keskkonnahoidu. Panus tekib ka nutika spetsialiseerumise valdkondade kaudu, millest mitu (nt nutikad ja kestlikud energialahendused, kohalike ressursside väärindamine, digilahendused igas eluvaldkonnas) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke ning aitavad kaasa juhtimistasandil keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Tegevuste elluviimisel lähtutakse keskkonnahoidlike sündmuste läbiviimise nõuetest13. 6. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud Sekkumise rakendamiseks viiakse ellu toetuse andmise tingimuste punktis 4.1 nimetatud tegevusi. Projekti tegevuste hankimisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust. Riigihankeid viib üldiselt läbi RTK, välja arvatud juhul, kui elluviija otsustab riigihanke ise läbi viia. Meetme rakendamiseks vajalikest kuludest moodustavad 70% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering. Elluviijale ei teki käskkirja rakendamise tulemusel tulusid. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. 12 Võrdõiguslikkust hinnatakse sajapunktiskaalal, kus 1 tähendab täielikku ebavõrdsust ja 100 täielikku võrdsust meeste ja naiste vahel. 13 Keskkonnateadlikkus 12 8. Käskkirja kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks RTK-le. Erinevate huvirühmade kaasamine on toimunud 2022. aastal ja 2023. aasta I poolaastal nii kirjalike küsitluste kui ka üksühele konsultatsioonide ja kohtumiste näol. Sekkumise loomise plaane on arutatud avaliku teenistuse tippjuhtidega, ministeeriumide personalijuhtidega, ülikoolide esindajatega ning juhtimis- ja innovatsiooniekspertidega. 13  KINNITATUD riigisekretäri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava aastateks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ (edaspidi erieesmärk) meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ (edaspidi sekkumine) toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Meetme sekkumine on seotud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) arenguvajadustega, arvestades „Eesti 2035“ aluspõhimõtetega ning panustades riigivalitsemise ja majanduse strateegilistesse sihtidesse. Sekkumine panustab kõige enam järgmistesse „Eesti 2035“ näitajatesse: „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“. 1.3. Meetme sekkumine panustab „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (edaspidi TAIE) toodud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. 1.4. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi. 2. Terminid 2.1. Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). 1 2.2. Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid. 2.3. Juhtimiskvaliteedi all mõistetakse oskusi ja tahet, mida avaliku teenistuse juhid näitavad ja teenistujad kogevad organisatsiooni sihtide seadmisel ja tulemuste 1 An innovation is a new or improved product or process (or combination thereof) that differs significantly from the unit’s previous products or processes and that has been made available to potential users (product) or brought into use by the unit (process). (Oslo Manual, 2018) 1  saavutamisel. Juhtimiskvaliteet avaldub peamistes juhtimistegevustes nagu planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja seiramine. 2.4. Avaliku teenistuse tippjuht on riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor jt määruses2 nimetatud valitsusasutuse juhid. 2.5. Tippjuhtide järelkasvu all peetakse silmas järelkasvuprogrammidesse kandideerinud ja esitatud nõuetele vastavaid ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide või muude valitsusasutuste, valitsusasutuste hallatavate asutuste, põhiseaduslike institutsioonide ja neid teenindavate asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigiosalusega sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute juhte. 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 3.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada rakenduskava erieesmärgi saavutamist ja panustada „Eesti 2035-s“ toodud arenguvajadustesse ning TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondadesse avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse juhtimiskvaliteedi arendamise kaudu. 3.2. Toetuse tulemusena: 3.2.1. suureneb avaliku teenistuse tippjuhtide pädevus ja roll innovatsiooni eestvedajana ja uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö edendajana; 3.2.2. kasvab avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas. 2 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrus nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ 2 4. Toetatavad tegevused ja näitajad 4.1. Sekkumise raames toetatakse järgmisi tegevusi: 4.1.1. tippjuhtide arendustegevused, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise valdkondadele ja keskenduvad avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste, sektoriteüleste koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu; 4.1.2. tippjuhtide järelkasvu arendustegevused, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise valdkondadele ja keskenduvad tippjuhtide järelkasvu arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste kaudu. 4.2. Sekkumise raames viiakse ellu tegevusi, mis on kooskõlas EL toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppe3 alusel eesmärki minna 2050. aastaks Euroopa Liidus üle kliimaneutraalsele majandusele. 4.3. Sekkumise raames viiakse ellu tegevusi, mis on kooskõlas keskkonnaeesmärkide saavutamise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. 4.4. Sekkumise raames elluviidavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Iga tegevuse puhul tuleb puutumuse korral panustada soolise võrdõiguslikkuse ja/või võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamisse. 4.5. Sekkumise elluviimisega ei kaasne riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmist. 4.6. Punktis 4.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: Tabel 1. Näitaja nimetus ja mõõtühik Näitaja nimetus ja mõõtühik Sihttase Sihttase Selgitav teave 2024 2029 Nutikat - 300 Elluviija arvestab sihtrühma Tulemus- spetsialiseerumist, (punktis 7 nimetatud sihtrühm) näitaja tööstuslikku osalemist tulemusnäitajas, kui üleminekut ja sihtrühma esindaja on osalenud ettevõtlust vähemalt ühes minimaalselt 32 toetavate oskuste akadeemilist tundi vältavas omandamisele arendustegevuses vähemalt 75%- suunatud lises mahus. Osalejaid loetakse tegevuses unikaalsetena. Osalejate andmeid osalenud töötajad kogub elluviija. Väljund- Nutikat 25 50 Elluviija arvestab organisatsiooni näitaja spetsialiseerumist, (punktis 7 nimetatud sihtrühma tööstuslikku esindaja) osalemist väljundnäitajas, 3 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon konverentsil COP21 Pariisis kiideti heaks globaalne kliimalepe, mis esmakordselt ühendas pea kõik maailma riigid ühise kliimamuutustega tegelemise eesmärgi alla. 3  üleminekut ja kui organisatsiooni vähemalt üks ettevõtlust esindaja on osalenud vähemalt ühes toetavatesse minimaalselt 32 akadeemilist tundi oskustesse vältavas arendustegevuses vähemalt investeerivad 75%-lises mahus. Organisatsioone organisatsioonid loetakse unikaalsetena. Esindajate osalemise kohta kogub andmeid elluviija. Väljund- ja tulemusnäitajate detailne sisu ning raporteerimise reeglid on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud „Perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus 5.1. Rakendusasutus on Riigikantselei (edaspidi rakendusasutus). 5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 6. Elluviija ja elluviija kohustused 6.1. Sekkumise elluviija on Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus, kes hangib ja/või korraldab punktis 4.1 nimetatud tegevusi. 6.2. Sekkumise elluviija vastutab, et tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja toetavad TAIE nutika spetsialiseerumise valdkondi ning vastavad toetuse andmise eesmärgile. 6.3. Sekkumise elluviijale kohalduvad ÜSS2021_2027 § 2 punktis 4 ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–2 toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on tegevuse elluviija kohustatud: 6.3.1. rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 6.3.2. teavitama tegevustes osalemise võimalustest; 6.3.3. vastutama tegevuste väljatöötamise, hankimise ja elluviimise eest; 6.3.4. lähtuma toetavate tegevuste valikul ühendmääruse §-st 7; 6.3.5. riigihanke korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatut; 6.3.6. säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates; 6.3.7. andma Rahandusministeeriumile ja rakendusüksusele teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta tulenevalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikes 5 sätestatust; 6.3.8. täitma teavituskohustust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. 4 7. Sihtrühm 7.1. Sekkumise sihtrühm on avaliku teenistuse tippjuhid ja tippjuhtide järelkasv. 7.2. Erinevate arendustegevuste korral võib lähtuvalt konkreetse tegevuse eesmärgist kaasata Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmeid; teiste keskvalitsuse asutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja sotsiaalkindlustusfondide juhte ning muid avaliku sektori juhte, samuti teadus- ja arendusasutuste esindajaid, era- ja vabasektori juhte. Kaasamine peab olema põhjendatud ning seotud vastava tegevuse eesmärgiga. Iga üksiktegevuse elluviimisel piiritletakse vastava tegevuse sihtrühm käesolevas alapunktis esitatud loetelust lähtuvalt. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood ja eelarve 8.1. Tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviimine algab ajast, kui toetuse andmise tingimuste käskkiri on jõustunud. 8.2. Abikõlblikkuse periood kestab kuni 31. detsembrini 2029. a. 8.3. Sekkumise eelarve jaotus on järgmine: Tabel 2. Toetavate tegevuste eelarve Riiklik Abikõlblik EL toetuse Toetatavad tegevused kaasfinantseering kogumaksumus summa (70%) (30%) Tippjuhtide arendustegevused 3 088 000 2 161 600 926 400 Tippjuhtide järelkasvu 360 000 252 000 108 000 arendustegevused Personalikulud 480 000 336 000 144 000 Kaudsed kulud 72 000 50 400 21 600 Kulud kokku 4 000 000 2 800 000 1 200 000 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad ühendmääruse §-des 15 ja 16 kulu abikõlblikkuse ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Elluviija kaudsed kulud on 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21. 9.3. Abikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: a) arendustegevuste (sh arenguprogrammid, õppevisiidid, töötoad, seminarid, konverentsid, mentorlus, konsultatsioon, coaching jms) väljatöötamise, hankimise, korraldamise ja elluviimisega seotud kulud; b) arendusprojektide, sh erinevate lahenduste väljatöötamise, hankimise, korraldamise ja elluviimisega seotud kulud; c) uuringute, analüüside, andmete kogumise ja töötlemise, ekspertiiside jmt tegevustega seotud kulud; d) materjali kogude, õppematerjalide, metoodikate, hindamisinstrumentide, e-lahenduste jt tööriistade väljatöötamise, soetamise, hankimise ja rakendamisega seotud kulud; e) elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; f) teavitamise kulu, sh meened jms; 5  g) koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; h) lähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; i) materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; j) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks abikõlblike kulude puhul. 9.4. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ja kulud, mis ei ole mõistlikud või põhjendatud sekkumise eesmärkide saavutamiseks. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 10.3. Kaudseid kulusid kaetakse vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.4. Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuse elluviija kuludokumentide ja vajaduse korral tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihanke menetlusega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning rakendusüksuse nõudmisel muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. Rakendusüksus menetleb makse aluseks olevaid dokumente vastavalt ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegadele. 11. Aruandlus ja seire 11.1. Elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusüksusele ja rakendusasutusele sekkumise aastaaruande üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja poolaastaaruande 15. juuliks. Juhul, kui tegevuste alguse ja esimese aasta- või poolaastaaruande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse aruanne järgmiseks tähtpäevaks. 11.2. Aastaaruanne sisaldab ülevaadet eelneva aasta (31.12 seisuga) tehtud tegevustest ja eelarve kasutamisest, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, järgneva aasta tegevusi koos eeldatava eelarvega ning muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. 11.3. Poolaastaaruanne (30.06 seisuga) sisaldab ülevaadet eelarve kasutamisest ja näitajate saavutamisest. 11.4. Tegevuse elluviija esitab e-toetuste keskkonnas rakendusasutusele ja rakendusüksusele sekkumise elluviimise lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates tegevuste lõppemisest, kuid mitte hiljem kui 17.01.2030. Juhul, kui aasta- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. Lõpparuandes antakse ülevaade „Eesti 2035“ sihtidesse panustamisest ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamisest. 11.5. Rakendusasutus ja rakendusüksus kontrollivad aasta-, poolaasta- või lõpparuannet 10 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 6 11.6. Puuduste esinemisel aruandes annab rakendusüksus tegevuse elluviijale vähemalt 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 11.7. Rakendusasutusel ja rakendusüksusel on õigus igal ajal küsida tegevuse elluviijalt lisainfot sekkumise käigu ja tulemuste kohta. 11.8. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, auditisse või hindamisse. 12. Toetuse andmise tingimuste muutmine 12.1. Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, rakendusüksuse või elluviija ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik sekkumise edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 12.2. Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi sekkumise koondeelarve ridade alajaotuses ja tegevuste eelarveid on vajalik muuta kuni 10% ulatuses eelnevalt kinnitatud eelarve ridade vahel, sealhulgas mitte ületades sekkumise koondeelarvet, ei ole tingimata vaja toetuse andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-kirja teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist. 12.3. Rakendusüksus võib elluviijale või rakendusasutusele teha ettepanekuid tegevuste eelarve muutmiseks, kui seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 12.4. Rakendusasutus kooskõlastab toetuse andmise tingimuste muutmise korraldusasutusega, rakendusüksusega ja elluviijaga. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni teeb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse§-dele 34–36. 13.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ühendmääruse §-dele 37 ja 38. 13.3. Kui finantskorrektsiooni tulemusel jäävad abikõlbmatud kulud elluviija tasuda, peab elluviija arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb käesoleva käskkirjaga kinnitatud eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikes 4 sätestatule. 14. Vaiete esitamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7  Kooskõlastustabel riigisekretäri käskkirja „Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ juurde Esitaja Kommentaar Vastus Rahandusministeerium Toetuse andmisel käskkirja alusel on oma olemuselt tegemist taotluse rahuldamise Seletuskirja on otsusega, st käskkiri = projekt. Toetuse andmise käskkirja puhul tuleb vastavalt täiendatud punktis seirekomisjonis kinnitatud valikumetoodikale kirjeldada seletuskirjas, kuidas toetatavad 6.3.4. tegevused ehk käskkiri tervikuna (käskkiri kui projekt) on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sama kommentaar on tehtud käskkirja eelnõu mitteametlikus kooskõlastusringis, kuid kommentaariga ei ole arvestatud. Käskkirja eelnõule on lisatud eraldi vastavus- ja valikukriteeriumite fail, mida rakendatakse toetatavate tegevuste valikul, kuid seletuskirjas peab olema toodud ka käskkirja kui terviku vastavus valikukriteeriumitele. Täienduste tegemise aluseks võib võtta näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käskkirja „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“ seletuskirja https://pilv.rtk.ee/s/SJND9gpPi392dnc?dir=undefined&path=%2F1.3.11%20Ettev %C3%B5tete%20rahvusvahelistumise%20toetamine&openfile=167335 Regionaal- ja Palume seletuskirjas põhjendada regionaalarenguga seose puudumist ning lisada Mitteametliku põllumajandusministeer seletuskirja viide kohalike omavalitsuste juhtide kompetentsi tõstmise võimalustele teistes kooskõlastuse käigus ium meetmetes. jõudsime hinnanguni, et KOV juhtide seotus on liiga kaudne, mistõttu regionaalarenguga seos puudub. Majandus- ja Eelnõu peatükk 1 punkti 1.2 peaks täiendama ja lisama loetellu ka „Eesti 2035“ mõõdik Tegevuste läbiviimisel Kommunikatsioonimini „Ligipääsetavuse näitaja“, millega mõõdetakse panust ligipääsetavuse tagamisse, kuna arvestatakse steerium eelnõu punktis 4.4 on öeldud, et iga tegevuse puhul tuleb puutumuse korral panustada ligipääsetavuse soolise võrdõiguslikkuse ja/või võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamisse; põhimõtetega. Seda kinnitatakse nii toetuse andmise tingimustes kui vastavus- ja valikukriteeriumites. Eraldi näitaja lisamist TATi ei näe vajalikuna, kuna sihtrühm, kellele tegevused on suunatud, mõjutavad ligipääsetavuse näitajat väga vähesel määral. Seletuskirja punkti 4.4 teise lõigu sõnastust peaks muutma järgmiseks: „Arendustegevuste Seletuskirja on metaeesmärgina edendatakse mitmekesisust ja ligipääsetavust austavat mõtteviisi, kuna täiendatud vastavalt tänapäeva juhtimiskäsitlused on tugevalt läbi põimunud põhimõtetega, mis toetavad nii ettepanekule. mitmekesisust kui ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamist. Ka arendustegevuste pakkumisel mõeldakse läbi, kuidas kõik saaksid võrdsed võimalused osalemiseks, nt tagatakse erivajadusega osalejatele ligipääs tegevustele füüsilises ja digitaalses keskkonnas. Õppematerjalides ja koolituste läbiviimisel välditakse soostereotüüpsete ja eelarvamuslike hoiakute kinnistamist.“; Seletuskirja peatüki 5, lk 11, teise lõigu viimase lause peaks täiendama ligipääsetavuse Tegevuste läbiviimisel näitaja lisamisega, kuna on toetatavatel tegevustel seos ligipääsetavusega: „Sekkumine arvestatakse seostub enim riigivalitsemise sihi näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, mis ligipääsetavuse põhimõtetega. Seda näitab, kuidas tajutakse võrdset kohtlemist ning mittediskrimineerimist Eesti ühiskonnas kinnitatakse nii toetuse üldiselt, ning „Soolise võrdõiguslikkuse indeksiga“12, mis mõõdab sugude võrdsust EL andmise tingimustes riikides kuues põhivaldkonnas: võim, aeg, teadmised, tervis, raha ja töö. Samuti kui vastavus- ja panustab sekkumine ligipääsetavuse tagamisse, mida hinnatakse mõõdikuga valikukriteeriumites. „Ligipääsetavuse näitaja“. Eraldi näitaja lisamist  TATi ei näe vajalikuna, kuna sihtrühm, kellele tegevused on suunatud, mõjutavad ligipääsetavuse näitajat väga vähesel määral. Eesti Linnade ja Eelnõus käsitletakse tippjuhtidena Vabariigi Valitsuse 26.06.2013 määruses 100 Käesoleva sekkumise Valdade liit „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja eesmärgiks on seatud inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele avaliku teenistuse esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ tippjuhtide nimetatud juhte (eelnõu p 2.4). innovatsioonivõimekus Samas on öeldud, et erinevate arendustegevuste korral võib lähtuvalt konkreetse tegevuse e tõstmine läbi eesmärgist kaasata kohaliku omavalitsuse asutuste juhte. Seejuures peab sihtrühma juhtimiskvaliteedi laiendamine olema põhjendatud ning seotud vastava tegevuse eesmärgiga (eelnõu p 7.2). arendamise. Avaliku Eeltoodust tulenevalt ei ole tippjuhtide ega nende järelkasvu hulka arvatud otseselt teenistuse tippjuhid on kohaliku omavalitsuse juhte. määratletud mainitud määruses. Sihtrühma Teeme ettepaneku laiendada innovatsioonivõimekuse ja kvaliteedijuhtimise tõstmise laiendamine tähendaks toetuse sihtgruppi, lisade vallavanemad ja linnapead (sh ametiasutuste ja linnaüleste antud juhul kogu valdkondade juhid). sekkumise loogika laiendamist. KOV juhtide kaasamine teatud arendustegevustesse on aga kindlasti võimalik. Eelkõige nt sektoriteülestesse koostööformaatidesse. Riigi Tugiteenuste Seletuskirja on Keskus Seirekomisjoni kinnitatud projektide valikukriteeriumite ja metoodika kohaselt tuleb täiendatud punktis käskkirja eelnõu kooskõlastamisel Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse ning 6.3.4. rakendusasutustega, kirjeldada seletuskirjas, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus ja valikukriteeriumidega. Kooskõlastamisele esitatud eelnõus on pelgalt märgitud, et toetavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, kuid lisatud ei ole selgitusi ja põhjendusi selle kohta, kuidas vastavus sisuliselt on tagatud. Näiteks valikukriteeriumi "Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele" juures tuleks seletuskirjas lahti seletada, milliste konkreetsete arengukavadega, rakenduskava erieesmärgi saavutamisse käskkiri panustab jne. Näitajate Eelnõu punktis 4.6 loetakse väljundnäitajana 2024 aastal osalenud (st. koolituse vahesihttaseme lõpetanud) organisatsioone, kuid tulemusnäitajana samal aastal (2024 aastal) töötajaid ei esitamise loogika loeta. Käskkirjast ega seletuskirjast ei selgu, miks ei loeta töötajaid vaheaastal, kuigi tuleneb rakenduskava asutuse näitaja tekibki töötajate baasilt ("kui vähemalt üks esindaja on osalenud"). ülesehitusest, kus tulemusnäitaja vahesihttaset ei esitata. Tulemusnäitajana töötajate arvu loetakse iga-aastaselt, esitades seda aastaaruandesse. Muudetud eelnõu Eelnõu p 6.3 on viidatud, et elluviijal on kohustus mh jälgida ühendmääruse § 11 lõikeid punkti 6.3. 1-3. Viide ühendmääruse § 11 lõikele 3 on siinkohal eksitav, sest elluviija on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Ühendmääruse § 11 lg 3 seab aga kohustused sellisele toetuse saajale, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, Palun viide sellele lõikele välja jätta. Täiendatud on punkti Eelnõu punkt 7.2 käsitleb, et sihtrühmana võib sh. käsitleda erasektori juhte. Kas siit saab 4.6 tabelit, viidates järeldada, et erasektori juht panustab ka tulemusnäitajasse? Keda loetakse: kas ainult punktile 7, kus on avalikke teenistujaid (tippjuhid + järelkasv) või ka teisi osalejaid, keda võib põhjendatud sihtrühm välja toodud. juhtudel kaasata? Kui ainult avalikke teenistujaid, siis on ettepanek näitajate juures Kuna näitajate nimetus "töötaja" asendada "avalik teenistuja". on rakenduskavas  kinnitatud, siis seda muuta ei saa. Mõiste asendatud. Eelnõu punktis 9.4 palun asendada "mitteabikõlblikud" "abikõlbmatud", kuna see termin on kasutusel 2021-2027 perioodil. Vormindus üle Eelnõu punkt 10 vormindus palun üle vaadata ja ühtlustada. vaadatud. Lõpparuande esitamise Eelnõu punktis 11.4 on märgitud Lõpparuande tähtaeg on 45 tööpäeva, kui aruandes tähtaeg muudetud. esineb puudusi, siis lisandub nende kõrvaldamise aeg. Kuna RÜ peab makse tegema hiljemalt 31.03.2030, siis palun kaaluda lõpparuande esitamise tähtaja lühendamist. Muudatused sisse Eelnõu punkt 11.6 räägib, et seirearuandes puuduste esinemisel annab rakendusasutus viidud. elluviijale puuduste kõrvaldamiseks 5 tööpäeva. Puuduste kõrvaldamiseks annab aja rakendusüksus, kuivõrd ennekõike kontrollib rakendusüksus tegevuste vastavust TAT käskkirjale ja kulude abikõlblikkust. Samuti on ainult selles punktis kasutuses mõiste seirearuanne. Kas tegemist on mingi muu aruandega, kui on seda aasta-, poolaasta- või lõpparuanne? Kui tegemist on nende aruannetega, siis kasutada mõistet „aruanne“. Palun selguse huvides seletuskirjas nimetada kõik tippjuhid, kellele on eelnõu suunatud. Meie hinnangul on Eelnõu lahendus punktis 2.4 on sobilik, kus osaliselt on ametikohad nimetatud eelnõus ja praegune selgitus ülejäänud viidatud teises õigusaktis, kuid vähemalt seletuskirjas soovime näha kogu punktis 2.4 piisav koos nimekirja. viitega määrusele. Kuna terviklik nimekiri kõikidest tippjuhtidest muutub ajas, siis ei näe me vajadust seda seletuskirjale lisada. Lisamine eeldab iga muudatuse korral nimekirja muutmist. Vajadusel võib selle  nimekirja edastada RTK-le eraldi, seda regulaarselt uuendades. Sihttasemeks on seatud Haridus- ja Sekkumise sihtrühmaks on avaliku teenistuse tippjuhid jt mahukatesse osalemine pikaajalistes Teadusministeerium arendustegevustesse kaasatud avaliku sektori tippjuhid ja nende järelkasv. arenguprogrammides. Arendustegevuste minimaalseks mahuks ühe osaleja kohta on arvestatud 32 akadeemilist Pikaajalisi tundi, mis on võrdne 24 tunniga. Võrdluseks toome, et Euroopa ainepunkt (EAP) võrdub arenguprogramme 26 tunni tööga, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning toetavad muud õpiväljundite hindamine. Eelnõu seletuskirja järgi on aastaks 2029 määratud sihttasemeks arendusmeetodid nagu 300 osalejat. Esialgse eelarve prognoosi kohaselt kulub meetme raames tegevusteks 3 448 mentorlus, coaching, 000 eurot (sellest 2 413 600 eurot on EL toetus ja 1 034 400 eurot riiklik konsultatsioon kaasfinantseering). Planeeritud 300 osalejaga, kes osalevad arendustegevustes lühiseminarid, minimaalselt ühe EAP ulatuses, kujuneb ühe EAP maksumuseks esialgse eelarve kohaselt konverents, 11 493,33 eurot. EAP maksumuse üle otsustamisel saab Haridus- ja Teadusministeerium õppematerjalid, võrdlusandmetena pakkuda käesoleva aasta kõrghariduse EAP keskmise arvestusliku uuringud ja analüüsid hinna, mis on 96,45 eurot. EAP maksumus on saadud kõrghariduse riigieelarve jmt, siia hulka ei kuulu. tegevustoetuse baasilt arvutatuna, kus ühe tasuta tasemeõppes õppiva tudengi keskmine Arvestades, et arvestuslik kulu avalik-õiguslikes ülikoolides on 5787 eurot aastas, mis teeb ühe EAP programm on loodud keskmiseks arvestuslikuks hinnaks 96,45 euro kuue aasta peale, kujuneb Eelarve ja arendustegevuste mahu ebaproportsionaalsuse põhjusel ei ole võimalik koguinvesteeringuks kooskõlastada Teie poolt saadetud eelnõud. Palume veelkord hinnata kavandatud tippjuhi kohta ainepunktide maksumust ja nende mahtu ligikaudu 7000 eurot aastas. Sellest summast umbes pool investeeritakse ametis olevate tippjuhtide pikaajalistesse arenguprogrammidesse ja pool TATis loetletud muudesse tegevustesse. Juhime ka tähelepanu, et toetuse summa võrreldes lõppeva rahastusperioodiga ei kasva. Võrdlusandmed kõrghariduse hinnaga on huvitavad, kuid otstarbekam oleks siiski kõrvutada tippjuhtide arendustegevuste maksumust täiendkoolituse hinnaga, mis on koolitusturul kahjuks oluliselt kõrgem EAP omast. Eriti arvestades asjaolu, et suuname oma pilgud pikaajalisi arendustegevusi hankides ka rahvusvahelisele turule.  KÄSKKIRI 11.10.2023 nr 34 Toetuse andmise tingimused avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmiseks läbi juhtimiskvaliteedi arendamise Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestan poliitikaeesmärgi nr 1 „Nutikam Eesti “ erieesmärgiga (a)(i) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ toetuse andmise tingimused ja korra (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär