Kiri

Mart Võrklaev 11.10.2023 nr 1-4/23/4712 Rahandusministeerium „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ määruse muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2022. a määruse nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Anastassia Batulin, 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 18.09.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2022. a määruse nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2022. a määruses nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti raames rajatud seadmeid tuleb taotluses kirjeldatud viisil kasutada lõppmakse tegemisest arvates kuni 31. detsembrini 2026. a.“; 2) paragrahvi 6 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Selleks, et tagada vastavus "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele, ei anta toetust järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks: 1) fossiilkütustega seotud tegevuseks ja varade soetamiseks, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele; 2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvaks tegevuseks ja varade soetamiseks, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 3) prügilatega seotud tegevusteks ja varade soetamiseks; 4) jäätmepõletustehastega seotud tegevusteks ja varade soetamiseks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades või olemasolevates jaamades ning tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevusteks ja varade soetamiseks, välja arvatud juhul, kui tegevused toimuvad olemasolevates mehhaanilis- bioloogilise töötlemise jaamades ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 6) tegevusteks ja varade soetamiseks, mille korral jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.“; 3) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) seade ühendatakse taotlejale või temaga seotud ettevõtjale kuuluva elektri tootmisseadmetega, mille minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kilovatti;“; 4) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) üldise grupierandi määruse artikli 41 alusel suurettevõtjale antav abi 30 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale 40 protsenti ja väikeettevõtjale 50 protsenti toetatavatest kuludest;“; 6) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) projekti läbiviimise koha aadress ja tõendid, millest nähtub, et projekti tegevustega hõlmatud maatüki kasutusõigus kuulub taotlejale taotluse esitamise hetkest kuni 31. detsembrini 2026. a;“; 8) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 29 järgmises sõnastuses: „29) kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava dokumentatsiooniga, kui investeeringu väärtus ületab kümme miljonit eurot.“; 9) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) projekti raames soetatava vara taotluses kirjeldatud viisil kasutamine pärast projektile lõppmakse tegemist kuni 31. detsembrini 2026. a on realistlik.“; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 29 nimetatud kliimakindluse hindamise teeb taotleja, lähtudes vahendusasutuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92).“; 11) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust taotletakse vooruliselt taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 30. aprillini 2024. a.“; 12) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kliimaministeerium (edaspidi ministeerium) kehtestab taotlusvooru eelarve, ajakava ja toetatava tegevuse.“; 13) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) KIK kuulutab taotlusvooru avamise aja välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.“; 14) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) KIK kuulutab taotlusvooru sulgemisest oma kodulehel. Pärast taotlusvooru sulgemist esitatud taotlust menetlusse ei võeta.“; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotlusvooru võib avada § 6 lõikes 2 nimetatud ühe või mõlema tegevuse toetamiseks.“; 16) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) KIK menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras.“; 17) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja üks KIKi määratud liige.“; 18) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõna „enne“ sõnaga „pärast“ ning sõna „sulgemist“ sõnaga „avamist“; 19) paragrahvi 15 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku nõuetele vastava taotluse rahuldamiseks taotluste laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.“; 22) paragrahvi 21 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Projekti elluviimise käigus omandatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil Eestis kasutuses projektile lõppmakse tegemist kuni 31. detsembrini 2026. a.“; 23) paragrahvi 21 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Projekti tegevustega hõlmatud maatüki omandiõigus või kasutusõigus peab kuuluma lõppsaajale projektile lõppmakse tegemist kuni 31. detsembrini 2026. a.“; 24) paragrahvi 23 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lõppsaaja esitab tulemusaruande KIKile iga aasta 31. jaanuariks ning aruande periood kestab projektile lõppmakse tegemisest kuni 31. detsembrini 2026. a.“; 25) paragrahvi 23 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Lõppsaaja esitab tõendid § 21 lõikes 7 nõutud päritolutunnistuste kohta koos tulemusaruandega KIKile iga aasta 31. jaanuariks ning periood kestab projektile lõppmakse tegemisest kuni 31. detsembrini 2026. a.“; 26) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Määruse rakendamine § 27. Rakendussäte Käesoleva määruse § 6 lõiget 3, § 9 lõike 7 punkti 2, § 11 lõike 1 punkti 6, § 11 lõike 4 punkti 12, § 21 lõiget 3 ja 4, § 23 lõiget 6 ja 7, kohaldatakse taotluste osas, mis esitatakse pärast 20. septembrit 2023. a.“. § 2. Käesolev määrus jõustub üldises korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler  18.08.2023 Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2022. a määruse nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõuga muudetakse toetuse taotlemise tingimusi järgmiselt: a) tähtajalise taotlusvooru asemel kuulutab vahendusasutus välja kestva taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 30. aprillini 2024. a. Taotlusi ei hinnata hindepunktide alusel ega seata pingeritta, vaid vahendusasutus menetleb taotlusi nende laekumise järjekorras ja pärast nõuetele vastavaks tunnistamist taotlus rahuldatakse; b) lühendatakse nii taotluste menetlemise kui ka kestvusnõude tähtaega; c) täpsustatakse termineid ja taotlusele esitatavaid nõudeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeerium ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi energiaturgude talituse juhataja Karin Maria Lehtmets ([email protected], 625 6322) ja KIK-i projektikoordinaator Kristjan Kalda ([email protected], 627 4327). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba (anna- [email protected], 625 8998). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2022. a määruse nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ (edaspidi määrus) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.12.2022, 21. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktidega 1, 7, 9, 22, 23, 24 ja 25 viiakse kestvusnõue kooskõlla üldmääruse1 § 2 lõikega 61, mille kohaselt tuleb lõppsaajal tagada toetatud investeeringu eesmärgipärane kasutus kuni 31. detsembrini 2026. a. Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse teisiti kogu § 6 lõige 8 ning viiakse sõnastus kooskõlla Euroopa Komisjoni aktsepteerituga. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 6 lõike 5 punkt 5 sõnastust. Algse sõnastuse kohaselt tuli energiasalvestusseade ühendada elektrisüsteemiga, mille minimaalseks aktiivvõimsuseks on 500 kilovatti. Elektrisüsteem on aga defineeritud määruse § 3 punktis 5, mille kohaselt on see elektrienergia tootmise, salvestamise ja edastamise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega. § 6 lõike 5 punktis 5 peeti elektrisüsteemina silmas aga toetuse saajale endale või seotud ettevõtjale kuuluvat taastuvenergia tootmisüksust, mitte kogu Eestit hõlmavat süsteemi. 1 RT I, 20.06.2023, 4 Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 3. Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „Energia salvestuse pilootprogramm” eesmärk on lisada kaugküttesüsteemidesse 35 000 m3 soojussalvestusmahtu ning elektrisüsteemi kuni 4 MW elektri salvestusvõimsust. Esimese taotlusvooru rahuldatud taotluste põhjal on elektrienergia salvestusvõimsuse eesmärk ületatud ning soojusenergia salvestite mahu osas on puudujääk 9 000 m3. Selleks, et ergutada uute ja suurema mahuliste taotluste esitamist on mõistlik 1 miljoni eurone toetuse ülempiir kehtetuks tunnistada. Alles jäävad soojusenergia salvesti puhul 1000 m3 ning elektrienergia salvesti puhul 1 MW kohta antava toetuse ülempiir. Eelnõu punkti 5 muudatusega viiakse rahastamise määrad vastavusse üldise grupierandi määruse alates 01. juulist 2023. a kehtiva redaktsiooniga2, mille artikkel 41 lõike 7 punkti b kohaselt ei tohi abi osakaal ületada 30% investeeringu abikõlblikest kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 10 lõike 4 punkt 3. Punkt oli seatud selleks, et taotleja võimekus projekti rahastada oleks võimalikult hea. Samas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu ei pruugi näidata taotleja võimekust. Kuna taotlusele lisaks esitatakse projekti äriplaan ja finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda, siis nende dokumentide alusel hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia. Eelnõu punktiga 8 lisatakse taotlejale kohutust kinnitada ja tõendada projekti vastavust kliimakindluse kriteeriumitele, kui investeeringu väärtus on üle kümne miljoni euro. Selliste taristuinvesteeringute korral on kliimakindluse tagamine kohustuslik – taristuks võivad olla hooned, võrgutaristu, mitmesugused ehitatud süsteemid ja varad3. Eelnõu punktiga 10 sätestatakse, et kliimakindluse tagamise hinnangu koostab taotleja, lähtudes § 11 lõikes 6 toodust. Et lihtsustada taotlejal dokumentide ettevalmistamist, tõendamaks projekti vastavust lõike 1 punktis 29 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendid ja metoodika. Kuna taotleja peab esitama taotluses kasvuhoonegaaside kokkuhoitava koguse ning KIKi koostatud vormil vastava arvutuse, siis ei ole vajalik täiendav kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 12 lõiget 1 nii, et see kohaldub kestvale taotlusvoorule. Meetme raames võetakse kasutusele kestev taotlusvoor, et võimaldada suuremal hulgal ettevõtetel meetmest toetust taotleda. Toetust saab taotleda taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 1. aprillini 2024. Tähtpäev on valitud selliselt, et oleks mõistlik aeg taotlus ette valmistada ning esitada ja jääks ka kaks aastat aega projekti ellu viia. Abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 1. aprillil 2026. a. 2 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1315, 23. juuni 2023, millega muudetakse määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks 3 Täpsem loetelu, mis on taristu, on esitatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92. Eelnõu punktiga 12 asendatakse „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnaga „Kliimaministeerium“, vastavalt alates 1. juulist 2023. aastal kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse seaduse4 muudatustele. Kliimaministeerium kehtestab lisaks ajakavale ja eelarvele ka taotlusvoorus toetatava tegevuse, mis võimaldab avada taotlusvooru ainult soojuse või elektri salvestuse toetamiseks. Eelnõu punktiga 13 ja 14 muudetakse taotlusvooru avamise ja sulgemise korda selliselt, et see vastaks kestva taotlusvooru tingimustele. Eelnõu punktiga 15 lisatakse lõige 6 paragrahvi 12, mille kohaselt võib taotlusvooru avada § 6 lõikes 2 nimetatud ühe või mõlema tegevuse toetamiseks. Kuna soojusenergia salvestuse projekteerimise ja rajamise tegevusele seatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks on salvestuse mahtu vähe ning elektrienergia salvestuse võimsuse eesmärk on ületatud, siis peab olema võimalik avada taotlusvoor ainult soojusenergia salvestuse toetuseks. Soojusenergia salvestuse mahu eesmärgiks on seatud 35 000 kuupmeetrit (salvesti küttevee maht) ja esimeses taotlusvoorus rahuldati taotluseid mahus 26 000 kuupmeetrit. Seega on vajalik toetada veel soojusenergia salvestuse projekte mahus vähemalt 9 000 kuupmeetrit. Elektrienergia salvestuse võimsuse eesmärgiks on 4 megavatti ning esimeses taotlusvoorus rahuldatud taotluste pakutud võimsus on 10,4 megavatti. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 13 lõikega 7, mis sätestab, et taotlusi hinnatakse nende saabumise järjekorras. Otsused taotluse kohta tehakse siis, kui taotleja on kõrvaldanud taotluses esinenud puudused ning taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks. Kui hiljem esitatud taotluses kõrvaldatakse puudused enne, kui varem esitatud taotluses, tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks ja tehakse otsus tingimusel, et taotlusvooru eelarve võimaldab mõlemad taotlused rahuldada. Eelnõu punktiga 17 muudetakse § 14 lõiget 1. Kui varem pidi ministeeriumist ja KIK-st kuuluma hindamiskomisjoni kaks liiget, siis edaspidi kuulub ministeeriumist ja KIK-st hindamiskomisjoni vähemalt üks liige. Eelnõu punktiga 18 muudetakse tähtaega, mille jooksul peab KIK hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks esitama. Kuna taotlusi hinnatakse jooksvalt nende laekumise järjekorras, siis peab komisjoni koosseis olema kooskõlastatud juba vooru alguses. Eelnõu punktidega 19 ja 20 tunnistatakse kehtetuks § 15 lõige 3 ja § 16, kuna konkureeriv avatud taotlusvoor muudetakse kestvaks taotlusvooruks, mille puhul ei seata taotlusi hindamiskriteeriumi alusel pingeritta. Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 17 lõiget 1, et viia selle sõnastus vastavusse punktides 14 ja 15 tehtud muudatustega, mille kohaselt muudetakse konkureeriv avatud taotlusvoor kestvaks taotlusvooruks. Eelnõu punktiga 24 lisatakse 8. peatükiks määruse rakendamise peatükk. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 4 RT I, 30.06.2023, 11 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/20145 ja nr 1407/20136 ning Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/03197 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega ei kaasne negatiivset mõju. Kuna määruse muutmise eesmärk on võimaldada toetust taotleda rohkematel taotlejatel, siis: a) muudetakse konkureeriv avatud taotlusvoor kestvaks taotlusvooruks, b) võimaldatakse toetust taotleda hiljuti loodud ettevõtetel ja c) suurendatakse toetuse osakaalu, et muuta toetuse taotlemine potentsiaalsetele taotlejatele atraktiivsemaks. Määruse positiivne oodatav mõju on taastuvelektri ja -soojuse tootmise suurenemine võrreldes fossiilsetest allikatest toodetud energiaga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja ettepanekute esitamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst) 6 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes EMPs kohaldatav tekst 7 Nõukogu rakendusotsus nr 2021/0319, millega kiidetakse heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnang