Kiri

Kooskõlastamiseks: 9.10.2023 nr 8-2/23/4528 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 17 „„Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 17 „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel. Haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määrust nr 17 „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses: „§ 91. Mittetoimiv projekt (1) Mittetoimiv projekt on määruse alusel rahastatud ja alustatud projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata hiljemalt 31. detsembriks 2023. a ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1-24, edaspidi Komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele. (2) Pärast 31. detsembrit 2023. a elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. (3) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. a. (4) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud tähtajal. (5) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal, mis on kooskõlas Komisjoni teatise punktiga 11. (6) Rakendusüksus muudab taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja avalduse alusel ja kooskõlastab selle korraldusasutuse, Rahandusministeeriumi ja rakendusasutusega. (7) Käesoleva määruse § 29 punkti 11 kohaldatakse mittetoimiva projekti elluviimisel käesoleva paragrahvi lõikest 5 tulenevate erisustega.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 17 „„Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käesolev määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 alusel. Eelnõu eesmärk on pärast abikõlblikuse perioodi lõppu (31. detsember 2023) võimaldada mittetoimivate projektide tegevuste elluviimist asutuse omavahenditest. Eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Pille Pikker (tel 735 0215, e-post: [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, e-post: [email protected]) ning strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetavas määruses on sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks 31. detsember 2023. a. Lõpptähtaja saabumisel peavad projekti tegevused olema lõppenud ja kulud tehtud. Muutunud ehitusturul, kus hangetes ja allhangetes napib pakkujaid ja ehituslepingutes on raskusi tähtaegadest kinnipidamisega, on mõistlik lubada toetuse saajatel viia projektides, kus on risk mittetoimiva projekti võimaluseks, tegevused ellu ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Käesoleval hetkel on eeltoodud meetme ajakavas arvestatud tegevuste lõpptähtajaks 31. detsember 2023. a, seega tegemist on eelkõige riskide maandamiseks meetme määruse muutmisega. Selleks täiendatakse käesoleva määruse eelnõud ja lisatakse eraldi paragrahv mittetoimiva projekti kohta. Eelnõu kohaselt on mittetoimiva projektiga tegemist juhul, kui projekt on määruse alusel rahastatud ja seda on alustatud, kuid mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata hiljemalt 31. detsembriks 2023. a. Mittetoimiva projekti tegevuste kulusid pärast 31. detsembrit 2023. a toetusest ei hüvitata. Samas on toetuse saajal võimalik lõpetada projekti kõik tegevused omavahendistest rakendusüksuse määratud tähtajal, mis peab olema varasem kui 15. veebruar 2027. a. Toetuse saajal tuleb esitada projekti järeltegevuste kohta aruanne rakendusüksuse määratud tähtajal, samuti tuleb toetuse saajal tagada perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud tähtajal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse tulemusena on toetuse saajal võimalik poolelioleva projekti tegevused lõpule viia. Riskiga, et projekti elluviimsel tõusetuvad ettenägematud takistused võivad projekti viia mittetoimivate projektide nimekirja, on hetkel 1 projekt: EKA LOOVKÄRG - Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus. Samas on projekt töös arvestusega, et tööd lõpetatakse 31. detsembri 2023. a seisuga. Seega on käesoleva muudatuse eesmärk eelkõige maandada võimalikke riske. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmise järgselt on toetuse saajal võimalik vajadusel esitada rakendusüksusele projekti muutmise avaldus, milles taotleb projekti lõpetamist ehk toimivaks muutmist peale abikõlblikkuse perioodi lõppu omavahendite eest. Rakendusüksus kooskõlastab projekti muutmise otsuse liikmesriigi, korraldusasutuse ja rakendusasutusega. Liikmesriik ja korraldusasutus jälgivad, et mittetoimivaks määratletud projektide kogumaht ei ületa 20% rakenduskava jaoks eraldada otsustatud abikõlblikest kogukuludest. Põhjendatud ja kooskõlastatud avalduse korral fikseeritakse projekti muutmise otsuses tegevused, mida toetuse saaja kohustub ellu viima peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, tähtaeg tegevuste elluviimiseks, järelaruande esitamise tähtaeg, dokumentide säilitamise tähtaja pikenemine ning vajadusel muudetakse projekti eelarvet. Järelaruande esitamise tähtaeg peab olema kindlaks määratud arvestusega, et rakendusüksus jõuab järelaruande menetleda ja teavitada korraldusasutust, rakendusasutust ja liikmesriiki projekti lõpetamisest enne 15. veebruarit 2027. a. Pärast taotluse rahuldamise otsuse muutmist, muudab rakendusüksus struktuuritoetuse registris (SFOS) projekti ja asjakohase tegevuse lõpptähtaega ja seadistab projektile järelaruande vormi. Projekti abikõlblikkuse lõpp jääb SFOS-s muutmata, kuna see ei pikene. Määruse rakendamisega, kui toetuse saaja taotleb mittetoimiva projekti erisust, kaasnevad toetuse saajale täiendavaid kulud, kuna pooleliolevad projektid tuleb lõpetada omavahenditest. Käesoleval hetkel ei ole siiski võimalik kaasnevaid kulusid hinnata, kuna projektis on eesmärk lõpetada tööd 31. detsembri 2023. a seisuga. Juhul kui teatud tegevusi peaks olema vajalik lõpetada pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, on eesmärk saavutada hoonete funktsionaalsus hiljemalt 2024. a sügise õppeaasta alguseks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja