Auditi lõpparuande esitamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti 2014-2020.4.04.21-2138 “Metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: OÜ AT METALLI GRUPP rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne ERF-371/2023 09.10.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines võrreldavate hinnapakkumiste võtmisel ning huvide konflikti vältimisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud; Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek nr 4.1 - Toetuse saaja ei ole teenuste ostmisel järginud riigihangete seaduse § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 24 200 eurot (oluline). Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks Projekti number 2014-2020.4.04.21-2138 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond Toetuse saaja ja partner(id): OÜ AT METALLI GRUPP Taotluse rahuldamise otsuse Otsus nr 11-2/22/132, 14.02.2022 (otsuse muutmise) number ja kuupäev Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.02.2022 - 31.07.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2023. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Andreas Kalm, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, audiitor (auditi juht); Kaisa Kallas (kuni 31.08.2023), Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik); Anu Alber (alates 01.09.2023), Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 01.06.2023 – 09.10.2023 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO14781; 08.02.2023; 48 400 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 69,44% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 30,56% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 48 400 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 24 200 (tähelepanek nr 4.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO14781 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 16 805,55 16 805,55 0,00 7 394,45 24 200 auditeeritud kuludes (eurodes) Leitud vea määr (%) 5 50% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja ostude läbiviimisel esines puuduseid seoses riigihangete seaduse § 3 kohaste üldpõhimõtete järgimisega, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole teenuste ostmisel järginud riigihangete seaduse § 3 kohaseid üldpõhimõtteid ega toetuse andmise tingimustes sätestatud nõudeid (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 24 200 eurot). Struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 6 sätestab, kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud põhimõtteid. RHS § 3 kohaselt on riigihanke korraldamisel hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. 6 Auditeeritavas projektis 2014-2020.4.04.21-2138 „Metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond“ on toetuse saajaks OÜ AT METALLI GRUPP. Projekti eesmärkide saavutamiseks oli toetuse saajal vajalik arendusosaku teenuse sisseost vastavalt teenusepakkujalt. Teenuse sisse ostmiseks oli TAT-i6 § 13 lg 2 p 6 kohaselt vajalik koos taotlusega esitada ka lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega (kui tehingu summa on struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatud summaga võrdne või suurem). TAT § 23 lg 1 ja lg 9 kohaselt täidab toetuse saaja struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi. TAT § 7 lg 1 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus). Kuna projekti eeldatav maksumus ületab 20 000€ piirmäära, siis esitati koos taotlusega ka lähteülesanne ja kolm võrreldavat hinnapakkumist, nagu TAT oli sätestanud. SFOSi laetud materjalide kohaselt esitasid hinnapakkumise Mehhanism OÜ 16.12.2021, Nõmm Insenerid OÜ 03.01.2022 ning Markeer OÜ 03.01.2022. Pakkumuste maksumused olid vastavalt käibemaksuta 50 400€, 62 500€ ning 57 600€, võitis odavaim ehk Mehhanism OÜ poolt esitatud pakkumus. Projektiauditi käigus tuvastasid audiitorid seoses sisse ostetava teenuse pakkumiste võtmisega mitmeid rikkumisi ja puudusi: 1) Audiitorite hinnangul ei ole võrreldavad hinnapakkumised võetud võrdsetel alustel ega läbipaistvalt. a) Vastavalt TAT-ile on taotlusega koos esitatud kolm võrreldavat hinnapakkumist (kirjavahetusi mitte). Auditi käigus palusid audiitorid toetuse saajal edastada hinnapäringud ning peetud kirjavahetuse pakkujatega. Saadud materjalidest selgus, et edukaks osutunud pakkujalt on võetud hinnapäring suuliselt, kuna temaga on koostööd tehtud ka juba varasemalt. Nõmm Insenerid OÜ ning Markeer OÜ puhul oli hinnapäring edastatud kirjalikult, ning kontroll-jälg sellest ka olemas. Nõmm Insenerid OÜ pakkumuse edastamise kirjavahetusest toetuse saajale (edaspidi TS) tuvastasid audiitorid asjaolu, et pakkumus oli esitatud summas 55 000€ KM-ta. TS projektijuht oli SFOS-i sama pakkumuse (PDF formaadis) lisanud aga maksumusega 62 500€ KM-ta (sisu poolest sama pakkumus, kuid töötundide arvu on suurendatud võrrelduna kirjavahetuse kaudu esitatud pakkumuses). TS sõnul edastati audiitoritele esialgu ekslikult vale kirjavahetus, ning Nõmm Insenerid OÜ edastas samal päeval parandatud pakkumuse maksumuses 62 500€. TS selgitas uue parandatud pakkumuse võtmist järgmiselt: „Minu küsimise peale 3.01.22 kell 9:02 on ta saatnud 3.01.22 kell 9:05 uue parandatud pakkumise, mis on õige“. Audiitoritele jääb seejuures arusaamatuks, mis eesmärkidel küsis TS pakkujalt parandatud pakkumust, mille kohta pakkuja esitas koheselt uue pakkumuse, lisatuna vaid 150 töötundi hinnaga 50€/h. Kirjavahetustest selgus, et pakkujatele on esitatud lähteülesanded eri aegadel ning ei ole teada milline info edastati edukaks osutunud pakkujale ja kui palju jäi aega pakkumuse esitamiseks. 6 Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord (29.12.2021, TAT). 7  Samuti ei ole teada, kuidas on kujunenud hind, kui väga lühikese ajaga esitatakse suurema maksumusega pakkumus, mis omakorda tekitab kahtluse, kust ja mis info pinnalt konkreetsed töötunnid ja summad pakkumustesse on tekkinud. Kuna koos taotlusega oli kohustus esitada vaid hinnapakkumised (esitatud PDF formaadis), siis on audiitorid kirjavahetuse väljaküsimisega saanud juurde lisainfot, et hinnapakkumiste võtmine ja hinnakujunemine ei ole toimunud läbipaistvalt ega võrdsetel alustel. b) Võrreldavate hinnapakkumiste kõrval laadis TS projektijuht SFOS-i ka lähteülesande, mis esitati kõigile pakkujatele ning mille alusel peaksid olema pakkumused koostatud. Audiitorite hinnangul ei ole antud lähteülesanne piisav, et esitada detailset hinnapakkumist. Lähteülesanne sisaldas endas probleemi kirjeldust, eesmärki ning tegevuste lühikirjeldust, mille kohta soovis toetuse saaja saada hinnapakkumist. Kokku oli 8 erinevat tegevust. Audiitorite hinnangul oli lähteülesandest puudu kõige tähtsama elemendina tööde maht, mille alusel oleks võimalik esitada detailne ja konkureeriv hinnapakkumine. Eesmärk oli luua tootmisettevõttele uus metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond (luues tehnilised joonised, projekteerimistingimused, 3D mudelid jm). Lähteülesandes ei olnud nimetatud, mitu mudelit on ettevõttel kraanasid/haagiseid, või mis on see maht, mille kohta on vaja hakata looma tehnilisi jooniseid ja projekteerimistingimusi. Info ei ole kajastatud ka ettevõtte ametlikul kodulehel, ega hinnapakkumiste võtmise seisuga viimatises avalikult kättesaadavas majandusaasta aruandes (2020). Seega ei olnud võimalik lähteülesandest tulenevalt adekvaatselt pakkuda tööks vajalike tundide arvu, kui ei ole teada, kas antud tegevusele võiks kuluda 100 või 1000 tundi. Seda oli näha ka pakkumuste sisust, kui näiteks edukaks pakkujaks osutunud Mehhanism OÜ pakkumusest on näha tegevusele „projekteerimistingimuste koostamine“ pakutud töötundide arvuks 30, siis Nõmm Insenerid OÜ poolt pakutud sama tegevuse tundide arvuks hoopis 300. Kui lähteülesandes oli tegevusi kokku 8, siis Mehhanism OÜ pakkumus sisaldas iga tegevuse kohta pakutud tundide arvu. Teised pakkujad aga koondasid oma pakkumustes mitmeid tegevusi ning töötunnid on koondatud erinevate tegevuste peale. Audiitorite hinnangul ei ole eeltoodud info pealt võimalik saada kindlust, et pakkumused oleksid adekvaatsed ja lähteülesandest tuleneva info pealt koostatavad, kuna sisu mõistes on tegevustele kuluvad tunnid väga erinevad. Kokkuvõttes on aga võitnud Mehhanism OÜ, kellel oli kõige odavam tunnihinne 40€, Nõmm Insenerid OÜ-l 50€ ning Markeer OÜ-l 80€. 2) Teenusepakkuja valimisel ei ole välditud huvide konflikti. Lisaks eeltoodule tuvastasid audiitorid, et toetuse saaja ei ole pakkumusi küsides taganud ausat ja läbipaistvat konkurentsi potentsiaalsete pakkujate vahel. Nimelt saatis TS juhatuse liige T.T kahele (Nõmm Insenerid OÜ ja Markeer OÜ) potentsiaalsele pakkujale hinnapäringu kuupäevadel 16.12.2021 ja 28.12.2021. Kolmanda hinnapäringu (OÜ Mehhanism) kohta tõendusmaterjal puudub ning teostati väidetavalt suuliselt. Kolme hinnapakkumise hulgast valiti edukaks pakkumuseks Mehhanism OÜ poolt 16.12.2021 esitatud pakkumus summas 50 400€ KM-ta, mille on koostanud Mehhanism OÜ esindaja K.P. 8 Tegemist on sama isikuga, kes on ühtlasi ka käesoleva projekti taotluse koostamises osalenud ning SFOS- i vajalikud dokumendid üles laadinud, taotlusel märgitud ka kui projektijuht. Mehhanism OÜ (edukas pakkuja) ainuosanik ning juhatuse liige K.P täidab käesolevas projektis projektijuhi rolli. Seega, on toetuse saaja projektijuht küsinud pakkumust iseenda ettevõttest ning seejärel on tunnistatud vastav pakkumus ka edukaks. Toetuse saaja on kommenteerinud olukorda järgmiselt: Me oleme masinaehitusettevõte ja kasutame erinevate firmade jooniseid. Otsisime nende hulgast firmat, kes teeks meile uue, korraliku tehnilise dokumentatsiooni. Valisime hinnapakkumiste seast välja OÜ Mehhanismi. Olime ka varem nendega koostööd teinud. K.P aitas meil taotlust koostada. Mingit tasu me selle eest ei maksnud. Audiitorite hinnangul on oluline tuvastada isiku motivatsioon/eesmärk, kes ei ole toetuse saaja palgal, kuid aitab koostada projekti taotlust, ning tehes seda kõike tasu saamata. Isik saab olla projektist kasusaaja ka juhul kui talle projektist palka ei maksta, nt käesoleval juhul teenib projektijuht müügitulu oma ettevõttega toetuse saajale üle 58 000 euro (sh abikõlbliku kuluna deklareeritud 48 400 eurot) mahus projekteerimis- ja insenertehnilisi arendusteenuseid osutades. Seega ei oma tähtsust, et K.P-le toetuse saaja tasu ei maksnud, suure tõenäosusega oli isiku huvi projekti edukas kulg, kuna 100% projekti kuludest moodustasid tema ainuomanduses oleva ettevõtte teenuse arved. Lähtuvalt kõigest eeltoodust ja projektijuhi positsioonist on alust arvata, et K.P osales nii taotluse koostamisel, projektijuhina projekti tegevuste ettevalmistamisel, läbiviimisel, rakendusüksusele aruannete koostamisel ning oli teadlik ka hinnapäringu sisust, ootustest ja ajakavast, mistõttu oli tal võrreldes teiste pakkujatega rohkem infot asjakohase pakkumuse ja hinna määramiseks. Audiitorite hinnangul ei ole nimetatud hanke puhul välditud huvide konflikti, kuivõrd arendusteenust on ostetud sisse projektijuhi ainuosalusega ettevõttest. Audiitorite hinnangul tasub mainimist ka asjaolu, et maksimaalne arendusosaku toetuse summa antud meetmest oli 35 000€, ning toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 70%. Juhtumisi oli odavaim Mehhanism OÜ poolne hinnapakkumine summas 50 400€¸ millest toetust taotleti 70% ulatuses, ehk maksimaalses võimalikus määras (35 000€). Audiitorite hinnangul võib tegemist olla märgiga, et hind on ülepaisutatud ega vasta tegelikkusele ning eesmärk oli kasutada toetust maksimaalses ulatuses. RÜ on enda sõnutsi olukorra tuvastanud ning asjaolusid kommenteerinud järgmiselt: RÜ on taotluse menetlemisel tuvastanud, et lisaks taotleja ettevõtte OÜ AT METALLI GRUPP juhatuse liikmele (A.T), on taotluse juurde lisatud kontaktisikuteks ka teenuseosutaja Mehhanism OÜ esindajad, kellele on taotleja ettevõtte seaduslik esindaja A.T andnud õiguse taotlusega seotud dokumente lisada läbi e- keskkonna. Samas ei ole teenuseosutaja Mehhanism OÜ esindajad (s.h. K.P) volitatud isikud. Tal puudub seos taotleja ettevõttega OÜ AT METALLI GRUPP ning puudub otsustus-ja esindusõigus OÜ AT METALLI GRUPP nimel otsuseid teha ja taotleja ettevõtet esindada. Taotleja poolt on koos taotlusega esitatud lähteülesanne ja selle alusel saadud kolm võrreldavat hinnapakkumist. Taotleja ettevõtte seaduslik esindaja on teinud valiku soodsaima teenusepakkuja Mehhanism OÜ kasuks. Rakendusüksusele on taotluse esitanud OÜ AT METALLI GRUPP seaduslik esindaja, juhatuse liige A.T 25.01.2022.a. Ettevõtte juhatuse liikmel on õigus ise lisada täiendavaid kontaktisikuid taotluse juurde. Toetuse saaja (edaspidi TS) esitas esimese taotluse RÜ-le 25.01.2022, kus isik K.P oli märgitud projektijuhina (allkirjastatud TS juhatuse liikme A.T poolt). Taotlust oli vaja täiendada, ning kolmandal korral ka taotlus rahuldati. Rakendusüksus tegi taotluse rahuldamise otsuse 14.02.2022. Rahuldatud taotluse kohaselt on projektijuht K.P märgitud kogu infovahetuse kontaktisikuks, kelle e-mailile tulevad teavitused 9  kirjavahetusest, projektist, maksetaotlusest ja aruandlusest seonduvalt. TS juhatuse liikme A.T rolliks on märgitud sisestaja, kelle e-mailile teavitusi ei tule. SFOS-i7 logide kohaselt tegeles TS projektijuht K.P projekti ettevalmistamisega SFOSis juba alates 08.12.2021 (mis on kronoloogiliselt paar nädalat varem kui hakati hinnapäringuid küsima). SFOS-ist on näha, et projektijuht tegeles kogu materjali üleslaadimisega (sh toetuse saaja bilanss, kasumiaruanne, projektiplaan, hinnapakkumised jm) ning seeläbi on audiitorid seisukohal, et tegemist võis olla projekti sisulise juhi ja korraldajaga. TS juhatuse liige A.T on esitanud küll taotluse, kuid kõik muud dokumendid on lisatud projektijuhi K.P poolt. Audiitorite hinnangul on tegemist huvide konfliktiga, kui lisada isik enne (vt ülevalt, alates 08.12.2021 on esimesed SFOS logid antud isikust projekti ette valmistamas) võrreldavate hinnapakkumiste võtmist projekti juurde, taotlust koostama, dokumente lisama jm toiminguid tegema, ning mõni nädal hiljem osutub antud isik oma ainuomanduses oleva ettevõttega edukaks pakkujaks, kellelt hakatakse teenust sisse ostma (seejuures sisseostu kulud moodustuvad 100% projekti eelarvest). Käesolevas olukorras ei pisenda huvide konflikti asjaolu, et isik K.P ei olnud taotluse allkirjastaja ega volitatud isik, kuna oli kaasatud projekti taotluse koostamisse/ettevalmistamisesse ja on saanud seeläbi olulise eelisseisundi võrreldes teiste pakkujatega. Toetuse saaja sõnutsi teevad nad Mehhanism OÜ-ga juba varasemast ajast koostööd, mis võib audiitorite hinnangul kaasa tuua riski, et varasem koostöö ja suhe seab ohtu erapooletuse ning objektiivsuse. Lisaks mainivad audiitorid ära ka asjaolu, et Mehhanism OÜ esindaja K.P (TS projektijuht) on aastatel 2011- 2013 töötanud ettevõttes Nõmm Insenerid OÜ (info K.P CV-st), millel võib samuti olla mõju esitatud hinnapakkumistele, kui on olemas mitteametlikul tasemel omavahelised suhted. Eelmärgitud toimingud on toonud kaasa avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise projektiga seotud isiku/projekti võtmeisiku ettevõttele, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et toetuse saaja ei ole kinni pidanud RHS § 3 punktist 1, punktist 2 ja punktist 4, mis kohustuvad toetuse saajat tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt, võrdselt ja proportsionaalselt ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Huvide konflikt RHS tähenduses on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (RHS § 4 p 8). Tulenevalt Finantsmääruse8 artiklist 33 tuleb toetuste osas rakendada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, mis hõlmavad endas eelkõige säästlikkuse, tõhususe, ja tulemuslikkuse põhimõtete rakendamist. Nimelt on artiklis 33 lõikes 1 selgitatud, et assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmisi põhimõtteid austades: a) säästlikkuse põhimõte, mille kohaselt tehakse vahendid, mida asjaomane liidu institutsioon oma tegevuses kasutab, õigel ajal kättesaadavaks ning mille kohaselt on nende kogus ja kvaliteet sobivad ja nende hind võimalikult soodne; b) tõhususe põhimõte, mis käsitleb parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite, läbiviidud tegevuse ja eesmärkide saavutamise vahel; 7 Struktuuritoetuste register 8 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018 10 c) tulemuslikkuse põhimõte, mis käsitleb, kui suures ulatuses on seatud eesmärgid läbiviidud tegevustega saavutatud. Audiitorite hinnangul ei ole punktis a ja b toodud põhimõtted täidetud kuivõrd teenuse hankimine projektijuhi endaga seotud ettevõttest ei taga säästlikkuse ja tõhususe põhimõtte rakendamist. Veelgi enam Euroopa Kontrollikoda on selgitanud, et erasektori huvide konflikt kätkeb endas riski usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte riivele. Võttes arvesse eduka pakkuja eelisseisundit, viimase osalemist projekti taotluse koostamisel enne pakkumuste võtmist ning asjaolu, et pakkujate võrdne kohtlemine ei olnud tagatud, ei saanud audiitorid veenduda ka selles, et toetuse saaja on ostumenetluse korraldamisel olnud erapooletu. TAT § 25 sätestab, et toetuse tagasinõudmisel lähtutakse STS-i §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. STS § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt on õigustatud teha finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Eelviidatud rikkumise korral rakendub kehtiva ühendmääruse § 21 lg 2, mille kohaselt kui toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS tähenduses, on rikkunud STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorite hinnangul on tegemist oma olemuselt väga raske rikkumisega, arvestades tähelepanekus välja toodud rikkumise sisu seoses olulise eelise andmise ja läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, mistõttu on kohaldatav ühendmääruse § 21 lg 2 kohaselt maksimaalne määr, ehk 50%. Audiitorite hinnangul ei esine kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra alandamist, kuid esineb raskendavaid asjaolusid, mistõttu on asjakohane rakendada finantskorrektsiooni määrana 50%. Nimelt on tegemist mitmetahulise rikkumisega, mis sisaldab endas projektijuhilt sisse ostetud teenuseid, suulist pakkumiste võtmist, lähteülesande ebaselgust jm, mida kõike on täpsemalt kirjeldatud tähelepanekus endas. Audiitorite hinnangul ei ole teenuse ostmisel välditud huvide konflikti ning ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine. SFOS andmetel oli 15.08.2023 seisuga auditeeritud projektis Mehhanism OÜ poolt esitatud deklareeritud mitteabikõlblikke kulusid kokku summas 48 400 eurot (sh auditi ulatuses 48 400€), millest toetuse osa moodustab 33 611,11 eurot. Risk toetuse saajale: STS-ist ja TAT-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas (24 200 eurot) tagasimakse summas 16 805,55 eurot ning arvestada projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha mitteabikõlblik omafinantseering summas 7 394,45 eurot. Lisaks tagada edaspidi kinnipidamine STS-ist ja TAT-ist, sh järgides huvide konflikti vältimise põhimõtteid. Toetuse saaja kommentaar: ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hinnapakkumiste võtmisel on lähtutud võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtteid Toetuse saaja on seisukohal, et hinnapakkumiste võtmisel ei ole rikutud võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtteid. Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankeõiguses tähendab seda, et kõikidele pakkujatele peavad 11 pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused ning tähendab seda, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused.9 Läbipaistvuse põhimõtte kui võrdse kohtlemise põhimõtte „paarilise“ eesmärk on esmajoones tagada, et kogu asjakohane teave on kõikidele hankelepingu sõlmimise menetluses osalevatele ettevõtjatele tehtud kättesaadavaks nii varakult kui võimalik, et viimased teaksid riigihankes osaleda ning saaksid võimaluse koostada sellest lähtuvalt oma pakkumuse.10 Toetuse saaja on eelnimetatud põhimõtetest hinnapakkumiste võtmisel ka lähtunud. Esiteks ei ole vaidlust selles, et toetuse saaja on lähteülesande avalikustanud ning millele ettvõtted Mehhanism OÜ, Nõmme Insenerid OÜ ja Markeer OÜ esitasid oma hinnapakkumised. Teiseks on toetuse saaja esitanud kõikidele pakkujatele samasisulise lähteülesande. Ehk et kõikidel pakkujatel tuli pakkumuse koostamisel lähtuda samasugusest lähteülesandest, neile kõigile kehtisid samad tingimused ning mitte ükski pakkuja ei saanud pakkumuse koostamiseks rohkem informatsiooni kui see, mida lähteülesanne endas sisaldas. Audiitorite hinnangul ei olnud lähteülesanne piisav, et esitada detailset hinnapakkumist. Toetuse saaja sellega ei nõustu. Isegi kui väita vastupidist, on Euroopa Kohus sedastanud, et kui ettevõtja hinnangul on hankija poolt kehtestatud tingimused ebatäpsed või ebamäärased, tuleb tal selgituste saamiseks pöörduda hankija poole. Hankijal ei ole kohustust hankega seotud dokumentides esitatud tingimusi ettevõtjatele omal initsiatiivil selgitada. 11 Menetluse jooksul ei pöördunud mitte ükski pakkuja toetuse saaja poole, et saada selgitust töö mahu või muu asjaolu kohta, mille alusel oleks võimalik esitada detailne hinnapakkumine. Seega võis toetuse saaja eeldada, et pakkujatel on olemas kõik vajalik teave täpse hinnapakkumise koostamiseks. Toetuse saaja ei ole rikkunud huvide konflikti põhimõtet Toetuse saaja ei eita, et ta kasutas projekti taotluse koostamisel K.P abi. Toetuse saaja kasutas projekti ettevalmistamisel K.P abi, kuna toetuse saajal puudus vajalik kompetentsus projekti taotluse koostamiseks, kuid K.P-l olid selleks kõik vajalikud teadmise ning oskused olemas. Toetuse saaja teadis seda, kuna toetuse saaja ning K.P on ka varem omavahel koostööd teinud, kui viimane töötas ettevõttes Scandicon OÜ. Sarnaselt toetuse saajale ehitab ka Scandicon OÜ metsamasinaid ning toetuse saaja osutab siiani Scandicon OÜ-le allhankena töid. Samuti on toetuse saaja tellinud K.P käest jooniseid. Küll aga ei ole toetuse saaja nõus väitega, et kasutades projekti ettevalmistamisel K.P abi, on ta rikkunud huvide konflikti põhimõtet. Toetuse saaja ei teadnud projekti taotluse koostamisel, et K.P on Mehhanism OÜ ainuosanik ning juhatuse liige. Toetuse saajalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta oleks pidanud enne K.P kaasamist projekti ettevalmistamisse tegema viimasele põhjaliku tasutauuringu selgitamaks välja, milliste ettevõtetega K.P on seotud ning kas see võib tulevikus tekitada huvide konflikti. Seda olukorras, kus projekti koostamise algetapis ei ole veel päris täpselt teada, millised ettevõtted lõpuks oma hinnapakkumised esitavad. Küll aga oleks pidanud seda tegema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kui ta otsustas toetuse saaja taotluse arendusosaku toetuse saamiseks rahuldada. Lõppastmes on 9 EKo 29.04.2008, C-496/99, Komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, p 110. 10 EÜKo 20.05.2010, T-258/06, Saksamaa vs Komisjon, p-d 78-79. 11 EKo 16.10.2018, T-10/17, Proof IT SIA vs European Institute for Gender Equality. 12 tegemist siiski Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustusega tagada, et struktuuritoetuste andmisel oleksid täidetud kõik toetuse maksmise tingimused ning ei esineks mitte ühtegi alust, miks välistab toetuse andmise. Ka audiitorid on auditis lk-s 11 nentinud, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei ole otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega kontrollinud kolme võrreldava hinnapakkumuse võtmist. Veelgi enam, huvide konflikti jaatamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et üks ja sama isik on osalenud nii projekti taotluse koostamises kui ka olnud üks hinnapakkumise esitajatest. Samamoodi ei ole huvide konflikti rikkumise tuvastamiseks piisavad üksnes oletused ning põhjendatud kahtlus. Huvide konfliktiga oleks antud juhul tegemist vaid juhul, kui oleks tõsikindlat tõendatud, et Mehhanism OÜ sai oma ainuosaniku ning juhatuse liikme K.P projektis osalemise kaudu teavet, mis andis talle hinnapakkumise koostamisel teiste pakkujate ees olulise eelise. Paraku ei nähtu auditist, et midagi sellist oleks tuvastatud. Seega tuleb järeldada, et huvide konflikti ei esinenud ning kõiki pakkujaid koheldi võrdselt. Käesoleval juhul on asjakohane tugineda analoogselt ka RHS § 10 tõlgendusele12, mille kohaselt ettevõtja eelnev osalemine projekti ettevalmistamises ei tähenda automaatselt seda, et nimetatud ettevõte ei tohi selles projektis oma hinnapakkumist esitada. Kui toetuse saaja on võtnud vastu kõik asjakohased meetmed, et likvideerida projektis osalenud ettevõtja võimalikku eelist teiste pakkujate ees, on ka projekti taotlust koostada aidanud ettevõtjal õigus oma pakkumus esitada. Selline seisukoht on põhjendatav sellega, et pakkujate võrdne kohtlemine ning diskrimineerimise keeld on üks RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest ning keelates projekti ettevalmistamise juures osaleval ettevõttel hilisemas etapis pakkumust esitada toimub selgelt diskrimineerimise keelu põhimõtte rikkumine. Lõpetuseks väärib märkimist, et huvide konflikti ei saa tekkida ka ainuüksi sellest, et toetuse saaja on teinud K.P varasemalt koostööd. KOKKUVÕTE Eeltoodut kokku võttes tuleb nentida, et toetuse saaja ei ole teenusepakkuja valimisel rikkunud RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Seega ei näe teotuse saaja mitte ühtegi põhjust, miks toetuse saaja peaks saadud toetuse tagasi maksma. AA täiendav kommentaar toetuse saajale: 1. Audiitorid on jätkuvalt seisukohal, et pakkujatele esitatud lähteülesande põhjal ei ole võimalik detailse hinnapakkumise esitamine. Seega ei ole audiitoritele teada, kuidas on pakkujad, kes ei osutunud edukaks, oma pakkumuse mahu kujundanud. Audiitorite hinnangul võis toimuda ostu raames pakkujate ja toetuse saaja omavaheline suhtlus, milliseks hinnad kujundada, kuid mille kohta info RÜ-l ja AA-l puudub. Vihje võimalikule pakkujate ja toetuse saaja läbipaistmatule suhtlusele on audiitorid välja toonud ka tähelepaneku esimeses osas (vt ülevalt, lk 7), kus TS on küsinud ühelt pakkujalt parandatud pakkumist, mille peale pakkuja saatis uue pakkumuse. Hiljem on SFOS-i üles laetud vaid nö parandatud pakkumine, mis oli juba kallima hinnaga kui esialgne. Pakkumise muudatust puudutavas kirjavahetuses sisuline info puudus või oli minimaalne, seega võib eeldada, et suhtlus toimus teistel viisidel. Kirjavahetusega oli kaasas vaid PDF fail, kus oli muudetud esialgse pakkumisega võrreldes pakkumust kallimaks. Tegemist on ühe näitega, mille audiitorid tuvastasid TS poolt ekslikult audiitoritele edastatud kirjavahetuse manusest ja mis vihjab selgelt asjaolule, et tegelikult toimus pakkujate ja toetuse saaja vahel täiendav suhtlus, millest ei olnud 12 Riigihangete seadus 450 SE eelnõu seletuskiri, lk 26. 13  teadlik ka RÜ. Kui toetuse saaja ei oleks ekslikult audiitoritele konkreetset kirjavahetust edastanud, siis ei oleks nimetatud pakkumuse muutmist ka tuvastatud. Seega ei ole audiitorite hinnangul toetuse saaja väide, et „menetluse jooksul ei pöördunud mitte ükski pakkuja toetuse saaja poole, et saada selgitust töö mahu või muu asjaolu kohta“ eluliselt usutav. Arvestades taustal toimunud võimalikke läbirääkimisi, pakkumuste muutmist enne taotluse esitamist, ning ebapiisavat lähteülesannet, ei saa audiitorid olla kindlad, et hinnapakkumiste võtmisel oleks lähtutud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest. 2. Audiitorid jäävad rikkumise sisu osas oma esialgsele arvamusele, kuid on täpsustanud osaliselt rikkumise õiguslikke aluseid. Toetuse saaja on kohustatud veenduma, et esitatud taotlus vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustele, sh välditud on huvide konflikti. Audiitorid täpsustavad, et ettevõttelt Mehhanism OÜ on võetud hinnapakkumus väidetavalt suuliselt. Seega toetuse saaja teadis, et Mehhanism OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on K.P, kes oli antud juhul ka projektis projektijuht ja osales taotluse koostamises. Audiitorite hinnangul tuleb vaadata auditiga seotud rikkumisi kogumis: a) Lähteülesanne oli ebapiisav adekvaatse pakkumuse koostamiseks; b) K.P kui Mehhanism OÜ esindaja on osalenud projekti ettevalmistamises, mille kaudu on saanud oluliselt rohkem infot kui teised pakkujad, sh infot nii projekti ajakava, ootuste, sisu jm osas; c) Hinnapakkumised ei ole võetud võrdsetel alustel ega läbipaistvalt (sh edukalt pakkujalt on küsitud pakkumist suuliselt). Eelnimetatud asjaoludele tuginedes saab väita, et Mehhanism OÜ on saanud juhatuse liikme K.P projektis osalemise kaudu teavet, mis andis talle hinnapakkumise koostamisel teiste pakkujate ees olulise eelise. Audiitorite hinnangul on rikutud STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, millele rakendub kehtiva ühendmääruse § 21 lg 2 alusel finantskorrektsioonimäär maksimaalses ulatuses, ehk 50%. Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei ole vajalikul määral toetuse saaja kohustuste täitmist kontrollinud, esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ning toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel põhjalikumalt kontrollida kolme võrreldava hinnapakkumuse võtmist, selle läbipaistvust ja huvide konflikti puudumist. Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas (24 200 eurot) toetuse osalise tagasinõudmise protsess, toetus summas 16 805,55 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 7 394,45 eurot projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata. Rakendusüksuse kommentaar: Toome alljärgnevalt vastavalt auditis käsitletud teemade lõikes rakendusüksuse seisukohad. 1) Audiitorite hinnangul ei ole võrreldavad hinnapakkumised võetud võrdsetel alustel ega läbipaistvalt. Rakendusüksus nõustub tähelepanekuga osaliselt. Punkt 1 a) Käesoleval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kooskõlas meetme määruse tingimustega on esitatud kolm hinnapakkumist ja lähteülesanne. Auditist nähtuvalt on seoses väljaküsitud kirjavahetusega (täiendav lisainfo) asutud seisukohale (alapunkt a), et hinnapakkumiste võtmine ja hinnakujunemine ei ole toimunud läbipaistvalt ega 14 võrdsetel alustel. Auditi seisukoht tugineb põhjendusel, et lähteülesanded on esitatud eri aegadel ning ei ole teada milline info edastati edukaks osutunud pakkujale ja kui palju jäi aega pakkumuse esitamiseks. Nagu auditi aruandes ka kajastatud, on toetuse saaja kinnitusel olnud hinnapakkumiste aluseks lähteülesanne, mis esitati kõigile pakkujatele. Paraku on toetuse saaja ühe pakkuja osas lähteülesande info edastanud selgituste kohaselt suuliselt. Teisisõnu, kuigi ühe pakkuja osas ei ole toetuse saajal esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulist e-kirja pakkumise küsimise kohta, siis etteheide toetuse saajale saab seisneda eelkõige puuduliku dokumenteerimisega seonduvalt ning olukorras, kus pakkumus vastab lähteülesande kirjeldusele (sisaldab kõiki nõutud 8 tegevust), ei ole nimetatud dokumenteerimise puudus alus korrektsiooni rakendamiseks, sest esitatud dokumentidest koosmõjus nähtub, et pakkumine on esitatud samale lähteülesandele kui teiste pakkujate puhul (pakkumise sisust saab seda tõsikindlalt järeldada). Kirjeldatud olukorras saab järeldada, et kõik potentsiaalsed pakkujad on saanud samasuguse lähteülesande informatsiooni. Võttes arvesse, et lähteülesanded on esitatud Nõmm Insenerid OÜ-le 16.12.2021, Markeer OÜ-le 28.12.2021 (Mehhanism OÜ osas sellekohane kontrolljälg puudub) ning pakkumised saadud vastavalt kuupäevadel 02.01.2022 ja 03.01.2022, siis esmalt – nii pakkumiste küsimine (detsember 2021) kui saamine on toimunud siiski samasuguses ajaraamis, st tegemist ei ole sellise ajavahega (ca 2 nädalat), mille tulemusena saaks järeldada turuolukorra muutust vms hinnapakkumise tegemist (sh hinda) mõjutava asjaoluna. Kuigi auditi aruandes on täheldatud, et puudub selgus, kui palju jäi aega pakkumuse esitamiseks, siis vastavat argumentatsiooni, kuidas nimetatud asjaolu on kaasa toonud auditi järelduse, et võrreldavad hinnapakkumised ei ole võetud võrdsetel alustel ega läbipaistvalt, ei nähtu. Kuigi pakkumise lähteülesandes ei ole selgelt välja toodud pakkumiste esitamise tähtpäeva, siis ainuüksi nimetatud tähtaja puudumine ei ole selliseks oluliseks puudusteks, mille tõttu tuleks kohaldada korrektsiooni. Samuti meetme määrusest ei tule selget nõuet määrata pakkumise esitamiseks tähtajad, sh et need tähtajad peaksid olema kõigile ühesugused. Sellised nõuded on sätestatud riigihankijatele, mida rakendusüksuse hinnangul ei saa üksnes üldpõhimõtetele viidates üle kanda mittehankijate ostumenetlustele. Võttes arvesse, et pakkujate poolt on vastavad pakkumised laekunud, ei saa tekkida kahtlust selle pinnalt, et nimetatud aeg ei olnud piisav pakkumise esitamiseks. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et mitte keegi pakkujatest ei ole taotlenud pakkumise esitamise tähtaja pikendamist ning pakkumused on esitatud esimesel võimalusel pärast pakkumiskutse saamist, sh on pakkumised saadud ca 2 nädalase ajavahega (võrreldes valitud pakkumuse esitamisega). Ebapiisavale tähtajale saaks ehk viidata olukorras, kus pakkujatele antakse väga väike aeg pakkumiste esitamiseks ning selle jooksul laekub üksnes üks pakkumine ning hilisemaid pakkumisi arvesse ei võetaks. Käesoleval juhul kirjeldatud olukorda ei esinenud, st pakkumiste esitamise tähtpäev ei ole pakkumismenetluse ebaõnnestumist põhjustanud. Vastupidiselt, kooskõlas meetme määruse nõuetega, on saadud kolm pakkumust. Hinnakujunemise läbipaistvuse kahtluse alla seadmine tugineb auditi põhjenduste kohaselt üksnes kahtlusel, et „Samuti ei ole teada, kuidas on kujunenud hind, kui väga lühikese ajaga esitatakse suurema maksumusega pakkumus, mis omakorda tekitab kahtluse, kust ja mis info pinnalt konkreetsed töötunnid ja summad pakkumustesse on tekkinud.“ Toetuse saaja on selgitanud, missugusest Nõmm Insenerid OÜ pakkumisest tuleb lähtuda. Asjaolu, et nimetatud teenuseosutaja korrigeeris enda pakkumist ning palus aluseks võtta korrigeeritud hinnapakkumine (esitatud samal päeval, so 02.01.2022), ei ole keelatud ning auditi argumentatsioon „…kust ja mis info pinnalt konkreetsed töötunnid ja summad pakkumustesse on tekkinud“, ei ole põhjendatud. Hinnapakkumise on koostanud ettevõtja vastava lähteülesande alusel, st pakkumisel kajastatud töötunnid ja summad on Nõmm Insenerid OÜ poolne sisend, kalkulatsioon tehtavale tööle. Rakendusüksuse hinnangul auditi argumentatsioon hinnakujunduse ja sellega seoses viidatud kahtlusele, jääb ebaselgeks ja piisaval määral motiveerimata andmaks toetuse saajale selge arusaam etteheidetavast rikkumise sisust. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest rakendusüksus ei nõustu punktis 1 a) toodud etteheitega. Punkt 1 b) Audiitorite hinnangul ei ole antud lähteülesanne piisav, et esitada detailset hinnapakkumist. Rakendusüksus ei nõustu audiitorite hinnanguga. Audiitor põhjendab enda seisukohale asumist asjaoluga, et lähteülesandest oli puudu kõige tähtsama elemendina tööde maht, mille alusel oleks võimalik esitada detailne ja konkureeriv hinnapakkumine. Lähteülesandes on selgelt 15 kirjeldatud ettevõtte probleemi kirjeldus: „Hetkel toodab ettevõtte metsaveohaagiseid ja -kraanasid ekspordiks, aga nende toodete tehniline dokumentatsioon on algeline (ainult 2D) ja paljude vigadega ning üsna korrapäratu. Samas turg nõuab uusi tooteid ja vanade toodete edasiarendust ja keerulisemaid lahendusi, mida ettevõte enam ise ei suuda samade meetoditega lahendada. Seega on vaja luua uus ja ühtne tooteperekond, mis võimaldab vanade toodete edasiarendust ning uute väljatöötamist.“ ning eesmärk „Välja töötada uus metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond.“ Seejuures nagu audiitor ise välja toob, siis lähteülesandes oli detailsemalt tegevusi kokku 8. Siinkohal ei saa nõustuda auditi järeldusega, et lähteülesandest tulenevalt ei ole võimalik adekvaatselt pakkuda tööks vajalike tundide arvu, kui ei ole teada, kas antud tegevusele võiks kuluda 100 või 1000 tundi. Lähteülesanne, arvestades probleemikirjeldust ja eesmärki koos detailsemate sisutegevustega, saab pidada piisavaks lähtealuseks hinnapakkumise koostamisel. Erinevatel tegevustel ongi erinevad mahud ning samuti on ettevõtjate võimekus erinev (pikaajalise vs väiksema kogemusega ettevõte), mistõttu ei saa eeldada toetuse saaja teadlikkust määrata lähteülesande koostamisel kindlaks vastavad mahud. Vastupidiselt, sellist teadmist toetuse saajal ei olnud ega pidanudki olema. Asjaolu pinnalt, et pakkujate töötunnid tegevuste lõikes erinevad, ei saa teha meelevaldset järeldust, et nagu see kinnitaks võimatust lähteülesandest tulenevalt adekvaatselt pakkuda tööks vajalike tundide arvu nagu leitakse auditi aruandes. Kuigi auditi aruandes on toodud tegevuse „projekteerimistingimuste koostamine“ mahtude erinevused näitlikustamaks suurt erinevust (lk 8), siis nagu rakendusüksus eespool viitas, siis ettevõtjate võimekus ja kogemused ongi erinevad ja seega eelduslikult tegevuste mahud ka erinevad. Rakendusüksusele jääb arusaamtuks, mida audit on soovinud põhjendada järgmise järeldusega: „Kui lähteülesandes oli tegevusi kokku 8, siis Mehhanism OÜ pakkumus sisaldas iga tegevuse kohta pakutud tundide arvu. Teised pakkujad aga koondasid oma pakkumustes mitmeid tegevusi ning töötunnid on koondatud erinevate tegevuste peale.“ Rakendusüksus peab vajalikuks rõhutada, et oluline on pakkumise sisuline vastavus lähteülesandele ning asjaolu, et rida-realt ei ole pakkumus esitatud vastavalt lähteülesande struktuurile, ei ole aluseks järeldamaks pakkumise mittevastavust, -võrreldavust. Nt Nõmm Insenerid OÜ on ühtse kulureana pakkumusel välja toonud „Uue süsteemise tooteperekonna loomine ja modelleerimine“ või „Jooniste vormistamine ja varuosakataloogi koostamine“, mis lähteülesandes eristatud vastavalt kaherealiselt „Uue ja ühtse süsteemi loomine tooteperekonna tehniliseks kirjeldamiseks ja turundamiseks.“ ning „4. Uue tooteperekonna modelleerimine 3D’s.“ ning „7. Tehniliste jooniste vormistamine.“ ja „8. Varuosakataloogide koostamine“. Nt Markeer OÜ ühtse kulureana pakkumusel välja toonud „Olemasoleva tehnilise dokumentatsiooni kaardistamine. Metsaveohaagiste analüüs, mõõtmete ja kinemaatika ülevaade. Projekteerimistingimuste koostamine ja välja töötamine.“, mis lähteülesandes eristatud vastavalt kaherealiselt „ 1. Olemasoleva tehnilise dokumentatsiooni kaardistamine.“ ja „2. Projekteerimistingimuste koostamine (toodete ja lisade nimekiri, klientide soovid, riikide tehnilised tingimused, tehnoloogilised eelistused jne)“ jne. Rakendusüksus viitas eeltoodule näitlikustamaks asjaolu, et hinnapakkumiste koostamisel ja hinnakujundamisel on arvesse võetud lähteülesandes kirjeldatud tegevused ning olenemata asjaolust, kas tööde mahud on iga tegevuse lõikes eraldi või koondatud erinevate tegevuse peale, kujuneb kokkuvõttes maht kõiki tegevusi arvesse võttes ja lõplik hind seeläbi vastavalt ettevõtte poolt määratud tunni hinnale. Kokkuvõttes nagu audit ise välja toob, siis lähteülesandes toodud tegevused olid pakkumiste hinnakalkulatsioonis töötundide osas koondatud erinevate tegevuste peale, st kõik saadud pakkumised sisaldasid lähtudes lähteülesande tegevustest hinnakalkulatsiooni koos koguste (h) ja maksumusega (eur/h), sh maksumus kokku. Rakendusüksus ei saa nõustuda auditi hinnanguga, et tulenevalt tegevuste mahtude erinevusest, ei ole kindlust, et pakkumused oleksid adekvaatsed ja lähteülesandest tuleneva info pealt koostatavad. Kõik potentsiaalsed pakkujad, kes on antud valdkonnas ettevõtjatena igapäevaselt tegutsevad, on esitanud pakkumismenetluse tulemusena hinnapakkumised, hinnates tegevusteks vajalikku mahtu tulenevalt oma võimekusest. Auditi järeldust saaks ilmselt kinnitada üksnes olukord, kus mõni pakkujatest oleks pakkumise jätnud üldse esitamata (pidades lähteülesande pinnalt pakkumise koostamist võimatuks) või oleks selgunud vajadus lähteülesannet täpsustada. Antud juhul sellist olukorda ei esinenud (puuduvad faktilised andmed (nt kirjavahetus), st puuduvad andmed, et pakkujad ei oleks hanketingimustest ühtemoodi aru saanud, et mõista täpselt hanke ulatust ja tingimusi). Kolme hinnapakkumise nõue tagab, et mittehankijal ja rakendusüksusel tekib ülevaade teenuse turuhinnast. Valitud pakkujaks on osutunud Mehhanism OÜ, kellel oli kõige odavam tunnihinne 40€, Nõmm Insenerid OÜ-l 50€ ning 16 Markeer OÜ-l 80€. Seega on toetuse saaja pakkumise valikul lähtunud soodsaimast pakkumusest (vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine). Kokkuvõttes rakendusüksus nõustub, et pakkumismenetluse läbiviimisel esinevad mõningased puudused, nt korrektne dokumenteerimine pakkumiste küsimise e-kirjade näol, mistõttu ei ole pakkumiste küsimine olnud piisavalt läbipaistev. On ilmselge, et selleks, et pakkujad saaks teha konkurentsivõimelise pakkumise, on pakkujatele vaja samaaegselt esitada samasugune teave (lähteülesanne). Kuigi on olemas lähteülesanne, siis valitud pakkuja puhul edastatud lähteülesande informatsioon selgituste kohaselt suuliselt. Toetuse saaja ei ole taganud sellekohast kontroll-jälge. Siiski kinnitab esitatud pakkumus vastavust lähteülesandele, mille põhjal saab järeldada ka samasuguse info edastamist kooskõlas lähteülesandega, mis aga vastupidiselt auditile kinnitab hinnapakkumiste võtmist võrdsetel alustel (kahe pakkuja osas ka sellekohased e-kirjad olemas). Seejuures on „samaaegne“ sisustamine hinnanguline ja antud kaasuse asjaolusid arvestades on toimunud pakkumiste küsimine-saamine ligilähedases ajaraamis, sh võimalik küsitavus pakkumiste esitamise tähtpäeva (LÜ-s puudus) mõistlikkuse osas langeb ära, kuna kõik pakkujad on sellises ajaraamis pakkumise esitanud, sh ei ole tõusetunud vajadust tähtpäeva pikendamiseks. Kokkuvõttes kuigi esinevad mõningad puudused dokumenteerimises, siis tulenevalt asjaoludest (võrreldava sisuga pakkumised) ei ole dokumenteerimise puudused kaasa toonud mõju pakkumismenetluse tulemusele, mistõttu ei ole rikkumine sellise kaaluga, et korrektsioon oleks proportsionaalne tagajärg. 2) Teenusepakkuja valimisel ei ole välditud huvide konflikti. Rakendusüksus nõustub tähelepanekuga osaliselt. Rakendusüksus ei nõustu, et tegemist on huvide konfliktiga, kuid nõustub järeldusega, et kirjeldatud seotuse (projektijuht, kes on ühtlasi valitud teenusepakkuja juhatuse liige) tõttu võis tegemist olla eelisseisundiga võrreldes teiste pakkujatega, st pakkujate ebavõrdne kohtlemine RHS § 3 punktist 2 tulenevalt, mitte huvide konflikti olukord RHS § 3 punkti 4 mõistes. Audiitor on auditis läbisegi viidanud huvide konfliktile ja pakkujate võrdsele kohtlemisele (eelise andmisele), mis on täiesti erinevad etteheited erinevate tagajärgedega. Huvide konflikt RHS tähenduses on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (RHS § 4 p 8). Rakendusüksus ei nõustu väitega, et tegemist on huvide konfliktiga. Auditi aruandes on toodud põhjendus: „Audiitorite hinnangul on tegemist huvide konfliktiga, kui lisada isik enne (vt ülevalt, alates 08.12.2021 on esimesed SFOS logid antud isikust projekti ette valmistamas) võrreldavate hinnapakkumiste võtmist projekti juurde, taotlust koostama, dokumente lisama jm toiminguid tegema, ning mõni nädal hiljem osutub antud isik oma ainuomanduses oleva ettevõttega edukaks pakkujaks, kellelt hakatakse teenust sisse ostma“. Ainuüksi nimetatud fakt ei kinnita huvide konflikti olukorda RHS § 4 p 8 mõistes. Rakendusüksus on selgitanud, et teenuseosutaja Mehhanism OÜ esindaja K.P isikuks ei olnud toetuse saaja poolt volitatud isikuks. K.P puudub juriidiline seos taotleja ettevõttega OÜ AT METALLI GRUPP ning puudub otsustus-ja esindusõigus OÜ AT METALLI GRUPP nimel otsuseid teha ja taotleja ettevõtet esindada. Seega otsustuspädevus sobiva teenusepakkuja valikul oli üksnes toetuse saajal. Tulenevalt huvide konflikti mõistest, mis on sisustatud RHS § 4 p-s 8, saaks huvide konflikti olukorrast rääkida üksnes juhul, kui K.P—l oleks olemas olnud sellekohane volitus tegutseda toetuse saaja nimel, sh otsustada omal äranägemisel sobiva pakkuja valikul. Antud juhul sellist olukorda ei esinenud, st puuduvad andmed väitmaks, et taotleja ettevõtte seaduslik esindaja ei olnud selleks isikuks, kes tegi valiku soodsaima teenusepakkuja Mehhanism OÜ kasuks. Seejuures viitab audit ise enda aruandes, et SFOSi logide pinnalt nähtuvalt projektijuht tegeles kogu materjali üleslaadimisega (sh toetuse saaja bilanss, kasumiaruanne, projektiplaan, hinnapakkumised jm), kuid selle pinnalt ei saa teha järeldust, et otsustuspädevus pakkuja valikul oli K.P-l mitte toetuse saajal ning veelgi enam, et seetõttu võis tegemist olla projekti sisulise juhi ja korraldajaga. Sellekohased tõendid nimetatud auditi järelduse kinnitamiseks puuduvad ning tegemist on eelkõige oletusliku hinnanguga. Ühtlasi tõusetub küsimus, et kui vastavad dokumendid oleks üleslaadinud siiski toetuse saaja, siis kas see asjaolu oleks kõrvaldanud auditi kahtluse nn tegeliku projekti sisulise juhi ja korraldaja isiku osas. Dokumentide 17 üleslaadimine e-toetuste keskkonnas on pigem formaalne/ administratiivne toiming. Olukorras, kus isikul puudub otsustuspädevus parima pakkuja valikul, st tegemist ei ole RHS § 7 p-i 8 mõistes isikuga, kes saaks mõjutada hanke tulemust tulenevalt tema otsustuspädevuse puudumisest, mistõttu ei saa rääkida ka selle isiku oletuslikest otsestest või kaudsetest finantsalastest, majanduslikest või muudest isiklikest huvidest. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes (lk 72) on huvide konflikti mõiste juures selgitatud, et „huvide konflikt ei pruugi seega esineda mitte igasuguse riigihankega seonduva objektiivse seose korral isikute vahel, vaid sellele peab lisanduma isiku võimalik subjektiivne erapoolikus või sõltuvus“. Auditis on küll väljatoodud isikute vaheline objektiivne seos, kuid ei ole selgitatud subjektiivse erapoolikuse tekkimist. Mööname, et riigihankijate puhul on huvide konflikti tuvastamise standard madal ning põhineb nii-öelda näivuse testil – kas isiku seoseid pakkujaga saab käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena või sellisena näivatena. Riigihanget käsitletakse karmimalt kui toetuse saaja oste, seda nii kohalduva menetluse kui ka toetuse saaja kohustuste lõikes. Riigikohus on leidnud, et lihthankes ei ole põhjust sisustada riigihanke üldpõhimõtteid sama rangelt kui hankemenetluses üldjuhul kehtivaid reeglid, kuna vastasel korral muutuks hankemenetluse normide kohaldamisala piiramine lihthanke puhul sisutuks (RKHKo 3-17-2718, p 20). Eeltoodu viitab, et kui Riigikohus on sedastanud paindlikkust riigihangete subjekti poolt lihthangete läbiviimisel, siis seda paindlikumalt tuleks käsitleda mittehankijate poolt läbi viidud pakkumismenetlusi. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et mittehankijatele ei saa kohaldada sama ranget standardit kui hankijatele (sh huvide konflikti tuvastada üksnes näivuse alusel). Seda kinnitab ka asjaolu, et perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 on hankijatele ja mittehankijatele sätestatud erinevad kohustused ning ühendmääruse § 21 jj on sätestatud ka hankijate ja mittehankijate rikkumistele erinevad tagajärjed, millest saab üheselt tuletada, et mittehankijate puhul on nii kohustuste iseloom kui ka nende rikkumiste tagajärjed leebemad. Seega leiame, et mittehankijate puhul ei piisa huvide konflikti määratlemiseks üksnes objektiivse isikute vahelise seose tuvastamisest, vaid peavad olema faktid ja argumendid ka subjektiivse erapoolikuse tõendamiseks. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et antud juhul ei ole siiski tegemist mitte ametialase huvide konfliktiga, vaid võimaliku konkurentsi kahjustamisega olukorras, kus pakkujatel on erinev info (võimalik eelise andmine). Eeltoodu seisukohale asumist on järeldatud ka auditiaruandes märkides, et "/…/ K.P oli kaasatud projekti taotluse koostamisse/ettevalmistamisesse ja on saanud seeläbi olulise eelisseisundi võrreldes teiste pakkujatega.“ ning „Eelmärgitud toimingud on toonud kaasa avaliku huvi seisukohast põhjendamatu eelise projektiga seotud isiku/projekti võtmeisiku ettevõttele /…/“, „Võttes arvesse eduka pakkuja eelisseisundit, viimase osalemist projekti taotluse koostamisel enne pakkumuste võtmist ning asjaolu, et pakkujate võrdne kohtlemine ei olnud tagatud /…/“. Seega nõustub rakendusüksus auditi hinnanguga, et toetuse saaja ei ole kinni pidanud RHS § 3 punktist 1, mis kohustab toetuse saajat tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kuid ei nõustu järeldusega, et etteheidetavaks rikkumiseks on RHS § 3 punktist 4 tuleneva kohustuse, so vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti, mittejärgimine. Samuti ei nõustu rakendusüksus audiitori poolt antud hinnanguga korrektsiooni määra osas. Audiitori hinnangul on tegemist huvide konfliktiga ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, mistõttu on õigustatud toetus täielikult tagasi nõuda, kuivõrd analoogse rikkumise osas riigihangete seaduse eksimuse osas on hankijatele sätestatud finantskorrektsiooni määraks 100%. Rakendusüksus leiab, et huvide konflikti ei ole auditis toodud asjaoludega tõendatud, vaid tegemist on üksnes pakkujate ebavõrdse kohtlemise olukorraga. Ühendmääruses riigihankijatele sätestatud sätteid saaks analoogia korras kohaldada ka mittehankijatele, kui mittehankijate puhul oleks õigusaktides antud rikkumise liigi korrektsioonimäärad reguleerimata, aga nii see ei ole. Mittehankijatele näeb ühendmääruse § 21 lõige 2 ette RHS § 3 nõuete rikkumise korral korrektsioonimääraks 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus peab siinkohal veel vajalikuks märkida, et ka huvide konflikt on üks RHS §-s 3 toodud üldpõhimõte ja ka sellise rikkumise puhul (juhul kui seda olukorda siiski käsitleda huvide konfliktina) on samuti kohaldatav ÜM § 21 lg 2. Seega puudub õigusnorm kohaldamaks 100%-list korrektsiooni. Hankijate sätete kohaldamine ei tulene seadusest tulenevast selgest viitest ega ka analoogia kohaldamise põhimõtetest (mida saab kohaldada juhul, kui regulatsioon mingis olukorras puudub, mis antud juhul nii ei ole). 18 Lähtudes asjaolust, et perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 on hankijatele ja mittehankijatele sätestatud erinevad kohustused ning ühendmääruse § 21 jj on sätestatud ka nendele rikkumistele erinevad tagajärjed, saab üheselt tuletada, et mittehankijate puhul on nii kohustuste iseloom kui ka nende rikkumiste tagajärjed leebemad. Seega on antud juhul kohalduvaks õiguslikuks aluseks ühendmääruse § 21 lõige 2, mille sõnastusest tuleneb, et reeglina kuulub riigihangete üldpõhimõtete rikkumise korral korrektsioon 10 protsenti, mida võib siis sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja rikkumise astmest suurendada või vähendada. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-19-754 punktis 22 märkinud järgmist: Eelviidatud sätetes ei ole määratletud, millistest asjaoludest lähtuvalt tuleks rikkumise raskust hinnata. Samas saab nende sätete sõnastusest järeldada, et vastustaja poolt kaebajale põhjendatult ette heidetud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25%-line finantskorrektsioon, ent rikkumise raskust arvestades võib rakendusüksus kaalutlusõiguse alusel erandina kohaldada väiksemat, see tähendab kas 10 või 5%-list määra. Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5- le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel. Viidatud kohtulahendis (mis käsitleb hankerikkumist) käsitletud sätte kohaselt oli kõnealuse rikkumise korrektsioonimäär sõnastatud analoogselt ühendmääruse § 21 lõikega 2, kus reeglina sätestati korrektsiooni määraks 25%, mida võis sõltuvalt asjaoludest vähendada 10 või 5 protsendi peale. Kohtulahendi kohaselt on üldreeglina kehtestatud korrektsioonimäärast erineva protsendi kohaldamine erand ning peab olema põhjendatud ning tuginema kaasuse asjaoludele. Rakendusüksus leiab, et projektiauditi aruande projektis ei ole korrektsioonimäära osas välja toodud selliseid rikkumise raskuse asjaolusid, mis õigustaks 100-protsendilist korrektsioonimäära, vaid põhjendus piirdub asjaoluga, et riigihankijate puhul on selline määr ette nähtud, jättes arvestamata asjaolu, et tegemist on mittehankijaga, kelle puhul on siseriiklikus õiguses toodud erinevad alused. Võttes aluseks mittehankijatele sätestatud korrektsioonimäärad, leiab rakendusüksus, et antud kaasuse puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiksid tavapärase korrektsioonimäära (10%) tõstmist. Pakkumismenetluse korraldamisel oli ühel osalejal eelis võrreldes teistega tingituna asjaolust, et K.P täites projektis projektijuhi rolli (sh osalenud projekti taotluse koostamises), on teisalt ühtlasi Mehhanism OÜ (edukas pakkuja) ainuosanik ning juhatuse liige, mistõttu võis tal teiste pakkujatega võrreldes olla rohkem infot asjakohase pakkumuse ja hinna määramiseks. Asjaolude kogumis on tegemist RHS § 3 kohaste üldpõhimõtete rikkumisega ning ei ole tagatud pakkujate ebavõrdne kohtlemine (eelise andmine, vt punkt 2 - RHS § 3 punkti 2). Toetuse saaja oleks pakkumismenetluse läbiviimisega seotud nõudeid ja enda hoolsuskohustust järgides pidanud tagama olukorra, kus kirjeldatud eelise saamine ei oleks osutunud võimalikuks, st projekti volitatud isikuks määramine oleks pidanud toimuma pärast teenuse osutaja leidmiseks tehtavat pakkumismenetlust. Seega ei nõustu rakendusüksus auditis tehtud tähelepanekuga, et tegemist on huvide konflikti olukorraga, mille tõttu rakenduks audiitori hinnangul 100% korrektsioonimäär. Tegemist on tavapärase üldpõhimõtete rikkumisega (pakkujate ebavõrdne kohtlemine), mille puhul kuulub rakendamisele tavapärane korrektsioonimäär 10%. Rakendusüksus ei näe siinkohal rikkumise raskendavaid asjaolusid (kohaldamaks nt 25%-list korrektsioonimäära). Kuna rikkumise protsent peab olema kaalutletud ja tulenema ÜM § 21 lõikest 2, siis selliste kaalutluste (raskendavate asjaolude esinemine ja protsendimäära kaalutlus) peab nähtuma projektiauditi aruandest. Rakendusüksus märgib täiendavalt, et tagamaks edaspidi mittehankijatele selged juhised hinnapakkumiste võtmise protsessis nõuete tagamiseks, on rakendusüksus koostanud vastavasisulise juhendi uue perioodi, so 2021-2027 arendusosaku raames. Vastav juhis on avaldatud rakendusüksuse kodulehel vastava meetme juhiste all (kättesaadav: https://eas.ee/wp-content/uploads/2023/03/hp_votmise-juhend_2023-1.pdf). Nimetatud juhises on muuhulgas käsitletud pakkujate võrdse kohtlemise kohustust selgitades, et „Ühelegi võimalikule pakkujale ei tohi luua soodsamat olukorda läbi selle, et mõnele pakkujale antakse rohkem teavet, mõne pakkujaga peetakse eelnevalt 19 valikuliselt läbirääkimisi, vms.“ ning nimetatud olukorra selgitava näitena „Näide 2. Kui on soov kasutada välist projektijuhti projekti koostamiseks/ellu viimiseks, siis teenuseosutaja leidmiseks tehtav pakkumismenetlus peab olema läbi viidud enne projekti volitatud isikuks määramist.“ Siiski on juhis abistavaks materjaliks pakkumismenetluse läbiviimisel uue perioodi osakute meetmes ning ei olnud sellise detailsusega teada perioodi 2014-2020 osakute meetme rakendamisel. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Monica Hankov, Kadri Kuus, 3 kuud pärast auditi lõpparuande kinnitamist. AA täiendav kommentaar rakendusüksusele: 1. Audiitorite hinnangul tuleb RÜ kommenteeritud rikkumisi punktides 1a) ja 1b) vaadata koosmõjus. Nimelt on audiitorid tuvastanud auditi käigus asjaolu, et ühte esitatud hinnapakkumist on muudetud, mille raames on toimunud läbipaistmatu omavaheline suhtlus pakkuja ja toetuse saaja vahel. Toetuse saaja edastas audiitoritele ekslikult vale kirjavahetuse, mille kaudu muutmine tuvastati. Seejuures ei ole audiitoritele tänaseni selgitatud muudatuse põhjuseid. Lisaks täpsustavad audiitorid, et pakkumuse muutmine toimus väga lühikese aja jooksul ning toetuse saaja initsiatiivil. Kui arvestada eelnevale lisaks punkti 1b), ehk lähteülesanne ei olnud detailse pakkumuse koostamiseks piisav, on audiitorite arvates tähelepanekus toodud etteheited põhjendatud. Audiitorid nõustuvad rakendusüksusega, et lähteülesandes oli põhjalikult välja toodud kirjeldatavad tegevused (8tk), mille kohta sooviti pakutavaid töötunde. Küll aga ei ole audiitorite hinnangul piisav ettevõtte probleemikirjeldus, kust ei selgu absoluutselt, milline on toetuse saaja ettevõtte maht ja mille põhjal peaksid potentsiaalsed ettevõtted oma töötunde pakkuma. Teadmata konkreetset toetuse saaja ettevõtte mahtu kirjeldavat infot võib pakkuda väga erinevaid töötunde nimetatud tegevustele ja mida ei saa põhjendada pakkujate erineva töökogemuse ja pädevusega. Seega ei ole võimalik antud lähteülesande pinnalt detailse pakkumuse esitamine, mis vastaks eelnimetatud 8-le tegevusele. Audiitorid on jätkuvalt seisukohal, et esitatud lähteülesande põhjal ei ole detailsete pakkumuste koostamine võimalik, ja arvestades punkti 1a (peetud võimalikke läbirääkimisi pakkujatega) ei ole ostumenetlus läbi viidud läbipaistvalt ega võrdsetel alustel. 2. Audiitorid jäävad rikkumise sisu osas oma esialgsele seisukohale, kuid on täpsustanud osaliselt rikkumise õiguslikke aluseid. Audiitorite hinnangul ei ole RÜ arvesse võtnud asjaolu, et isik K.P oli seotud projekti ettevalmistamisega enne ostumenetluse läbiviimist, ning seda kõike ilma rahalist tasu saamata. Seega oli isiku huvi projekti edukas kulg ja iseenda omanduses oleva ettevõttega tulevikus teenuse osutamine. Samuti on toetuse saaja kommenteerinud, et kasutas projekti taotluse koostamisel K.P abi, kuna toetuse saajal puudus vajalik kompetentsus projekti taotluse koostamiseks, kuid K.P-l olid selleks kõik vajalikud teadmised ning oskused olemas. Seega oli toetuse saaja huvi teha oma ettevõttes teatud insenertehnilised tööd toetust kasutades, milleks oli vaja isiku K.P poolne konkreetne panus. Audiitorid juhivad tähelepanu ka aruandes välja toodud olulisele asjaolule, et K.P poolt esitatud Mehhanism OÜ edukas pakkumus oli hinnastatud maksimaalsele toetuse summale, mida antud meetmest oli võimalik taotleda. Nagu ka aruandes välja toodud, ei ole usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid täidetud kuivõrd teenuse hankimine projektijuhi endaga seotud ettevõttest ei taga säästlikkuse ja tõhususe põhimõtte rakendamist. Seega ei ole teada, milliseks oleks kujunenud eelnimetatud teenuse hind, kui ostumenetluse raames oleks järgitud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ning ühelgi pakkujal ei oleks eksisteerinud olulist eelist. Audiitorite hinnangul tuleb vaadata rikkumise sisu kogumis: a) Lähteülesanne oli ebapiisav adekvaatse pakkumuse koostamiseks; b) K.P kui Mehhanism OÜ esindaja on osalenud projekti ettevalmistamises, mille kaudu on saanud oluliselt rohkem infot kui teised pakkujad, sh infot nii projekti ajakava, ootuste, sisu jm osas; 20  c) Hinnapakkumised ei ole võetud võrdsetel alustel ega läbipaistvalt (sh edukalt pakkujalt on küsitud pakkumist suuliselt). Kirjeldatud rikkumise eest RÜ poolt planeeritud 10% suurune finantskorrektsiooni määr ei ole audiitorite hinnangul proportsionaalne toime pandud rikkumise raskusega. Olukorras, kus leping on suunatud pikaajalise tuttava, kes on ka toetuse saaja projektijuht, omanduses olevale ettevõttele ja makstud turuhinnast võimalik, et kõrgemat hinda, on 10% suurune tagasinõue ebaproportsionaalselt madal. Audiitori hinnangul oleks 10% suurune tagasinõue asjakohane vaid juhul kui tegemist oleks toetuse saaja lihtsa eksimusega, aga mitte käesoleval juhul. Audiitorid rõhutavad, et sarnane olukord ja rikkumine avalikus sektoris tooks kaasa 100% suuruse finantskorrektsiooni. Lisaks on antud meetmes keelatud tehingud isikute vahel, keda saab käsitleda tulumaksuseaduse § 8 alusel kui seotud isikuid. Tulumaksuseaduse § 8 lg 1 p 8 kohaselt on seotud isikuteks ka tööandja ja tema töötaja. TS sõnul küll K.P puhul töölepingut ei sõlmitud, ning tasu ei makstud, kuid audiitorite hinnangul on võimalik töösuhe ka rahalist tasu saamata (tasu tehtud töö eest sai K.P hiljem läbi omaenda ettevõtte arveid esitades). Kuna tulumaksuseaduse § 8 olev osapoolte nimekiri ei ole lõplik, siis võib sinna alla kuuluda ka töötajale kuuluv ettevõte, mis oleks antud meetmes keelatud olukord, ning tooks kaasa finantskorrektsiooni määrana samuti 100%. Audiitorid märgivad ära, et antud lõigus kirjeldatud näited on toodud analoogia korras ning toetavad argumendid rakendamaks lõplikku audiitorite poolt määratud finantskorrektsioonimäära. Võttes arvesse tähelepanekus 4.1 ja audiitori täiendavas kommentaaris välja toodud asjaolusid, jäävad audiitorid seisukohale, et toetuse saaja ei lähtunud Mehhanism OÜ-lt teenust ostes Finantsmääruse artiklist 3313 ega täitnud ka STS § 26 lõikes 6 määratud kohustust. Rikkumisele kohaldub ühendmääruse § 21 lg 2. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes on audiitorite hinnangul asjakohane RÜ-l rakendada toetuse saaja poolt Mehhanism OÜ-lt sisseostetud teenuste suhtes kõrgeimat ehk 50% finantskorrektsiooni määra. Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus nõustub audiitoritega, et toetuse saaja ei ole teenuse ostmisel järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid. Tähelepanekus välja toodud asjaolud viitavad selgelt, et ost ei ole läbi viidud läbipaistvalt ega kontrollitavalt ning on alust eeldada, et pakkujaid ei ole koheldud võrdselt. Audiitorite hinnang, et ostu sooritamisel ei ole välditud huvide konflikti, on põhjendatud ja asjakohane. Korraldusasutuse hinnangul pole seetõttu ka tagatud, et ostu sooritamisel oleks olemasolevat konkurentsi efektiivselt ära kasutatud ning lõppkokkuvõttes saavutatud rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Taoline RHS § 3 üldpõhimõtete läbiv riive on oluline ja tõsine rikkumine ning nõuab asjakohast sekkumist. Samas ei nõustu korraldusasutus audiitoritega selles, et ühendmääruse protsendimäära regulatsiooni alusel saab korrektsiooni suuruseks olla 100%. Nimelt näeb ühendmääruse § 21 lg 2 mittehankijast toetuse saajate rikkumiste puhul sõnaselgelt ette protsendimäära alusel korrektsioonide tegemise määras kuni 50% ning seda olenemata sellest, et hankijate puhul on samalaadne rikkumine ühendmääruses suurema määra vääriliseks peetud. Kuivõrd sättes ei ole viidatud võimalusele kasutada analoogiat hankijate regulatsiooniga ning vastavat võimalust ei saa tuletada ka kaudselt tõlgenduse kaudu või regulatsiooni muudest sätetest, siis ei ole analoogia kohaldamine ja sellest tulenev määra suurendamine õiguspärane. Regulatsioonis ettenähtud korrektsiooni maksimummäära suurendamine tõlgenduse kaudu läheb selgelt vastuollu toetuse saaja õiguspärase ootuse põhimõttega. Korraldusasutuse hinnangul on ühendmääruse protsendimäära regulatsiooni kasutades võimalik teha toetuse saajale üksnes kuni 50%-lise määraga korrektsioon. 13 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2018/1046, 18. juuli 2018 21 Teenuse kulule antud toetuse saab täies mahus tagasi nõuda üksnes juhul, kui rikkumise rahalise mõju suurus on väljaarvutatav ja see vastab kulule antud toetusele või kui kulu tervikuna ei vasta abikõlblikkuse üldpõhimõtetele ühendmääruse § 2 tähenduses. Huvide konflikti olukorras sooritatud ost ei vasta ühelgi juhul EL vahendite kasutuspõhimõtetele ning on vastuolus finantsmäärusega nagu audiitorid ka õigesti märkisid. Selline kulu ei saa olla rahastamiseks abikõlblik, kuivõrd ei vasta kulu põhjendatuse kriteeriumile. Korraldusasutus nõustub audiitoritega, et selges huvide konflikti olukorras sooritatud ostu toetamise suhtes peab valitsema nulltolerants ja huvide konflikti olukorras soetatud teenusele makstud toetus tuleb tagasi nõuda. AA täiendav kommentaar korraldusasutusele: Audiitorid nõustuvad korraldusasutuse kommentaaridega. Audiitorid on muutnud osaliselt rikkumise õiguslikke aluseid ning leiavad, et rikutud on STS § 26 lõikes 6 määratud kohustust. Rikkumisele kohaldub ühendmääruse § 21 lg 2, millega kaasneb finantskorrektsioonimäär maksimaalses ulatuses, ehk 50%. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas vähese tähtsusega abi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 22 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Andreas Kalm I auditi talituse juhataja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 09.10.2023 22  Aare Tamm OÜ AT METALLI GRUPP Meie 10.10.2023 nr 10-5/6282-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Tamm Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.21-2138 „Metsaveohaagiste ja -kraanade tooteperekond“ auditi lõpparuande nr ERF-371/2023. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (22 lehel) Sama: Pr Sigrid Harjo, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Tiit Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Andreas Kalm 5885 1306 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272