Rahandusministeerium
09.10.2023 nr 1-5/23/4660
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute
toetamise tingimused“ muutmine
Austatud minister
Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja tarstuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Lisad: 1) Määruse eelnõu
2) Seletuskiri
Teadmiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus
Anastassia Batulin, 625 6359
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
25.09.2023
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
nr…………………
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määrusesse nr 3 „Kaugküttesüsteemide
investeeringute toetamise tingimused“ lisatakse järgmine paragrahv:
㤠91 Mittetoimiv projekt
(1) Mittetoimiv projekt on käesoleva määruse alusel rahastatud ja alustatud projekt, mille
tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata 2023. aasta 31. detsembriks ja mis vastab
Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa
Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist antava abi
jaoks vastu võetud rakenduskavade ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste
piiriülese koostöö programmide lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1-
24, edaspidi Komisjoni teatis) punkti 7 tingimustele.
(2) Pärast 31. detsembrit 2023. aastal elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata.
(3) Toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud tähtajal, mis ei või
olla hilisem kui 31. detsember 2024. aastal.
(4) Toetuse saaja esitab projekti järeltegevuste kohta aruande rakendusüksuse määratud
tähtajal, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember 2024. aastal.
(5) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17
toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise rakendusüksuse määratud
tähtajani, mis on kooskõlas Komisjoni teatise punktiga 11.
(6) Paragrahvi 27 lõike 2 punkti 8 kohaldatakse mittetoimiva projekti elluviimisel käesoleva
paragrahvi lõikest 5 tulenevate erisustega.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Minister Keit Kasemets
Kantsler
25.09.2023
Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a
määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse muudatused on seotud majandus- ja taristuministri 6. jaanuari 2016. a määruse nr 3
„Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ (edaspidi määrus) rakendamise
käigus esile kerkinud probleemide ja kitsaskohtadega, mida on selgitatud käesoleva seletuskirja
vastavates punktides.
Muudatused annavad toetuse saajatele võimaluse projektid jätkusuutlikult ellu viia ning
kaugkütte tarbijatele pakkuda soodsama hinnaga teenust.
Eelnõu on välja töötanud, keeletoimetuse teinud ning seletuskirja koostanud Sihtasutuse
Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel: 627 4327, e-post:
[email protected] ) ja Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Anastassia
Batulin (tel: 625 6347, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise
ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anna-Liisa Kotsjuba
(tel: 625 8998, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seoses 2022. aastal toimunud olulise ehitushindade tõusuga, ehitusmaterjalide ja -seadmete
kättesaadavuse halvenemisega ning üldise ebakindlusega on mitmete katlamajade ehituse
projektide elluviimine võtnud kavandatust kauem aega. Selliseid projekte oli kokku seitse,
koguvõimsusega 10,82 MW. Viimase vooru taotluste rahuldamise otsused tehti 2020. aasta
detsembris või 2021. aasta jaanuaris ning võrreldes selle ajaga on katlamajade ehituse hinnad
ligi kaks korda tõusnud ning seda ei olnud võimalik ette näha. Mitmed ehitusteenuse hanked
lõppesid lepingut sõlmimata, kuna maksumus oleks soojuse hinna tarbijatele vastuvõetamatuks
muutnud. Hinnatõusu leevenduseks muudeti määrust1 selliselt, et oli võimalik katlamajade
renoveerimise projektide toetust suurendada ning projekti abikõlblikkuse perioodi pikendati
kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Pärast määruse muudatuse jõustumist on jätkatud kuue
katlamaja renoveerimise projekti elluviimisega, millest viiel juhul on katlamaja ehituseks
vajalikud lepingud sõlmitud ning ühe katlamaja ehituse hanked juulis 2023. aastal veel käivad.
Ühe projekti elluviimisest toetuse saaja loobus. Probleemsete projektide hulka lisandus 2022.
aasta detsembris veel üks katlamaja renoveerimise projekt, mille 2021. aastal sõlmitud
katlamaja projekteerimis-ehitusleping katkestati toetuse saaja poolt, kuna ehitaja ei täitnud
lepingu tingimusi. Uut ehitajat 2023. aasta juuni lõpu seisuga hankida ei ole õnnestunud.
Nendest seitsmest projektist on kogumaksumus üle ühe miljoni euro neljal projektil.
Projektide abikõlblikkuse periood lõpeb 31. detsembril 2023. aastal. 2023. aastal sõlmitud
katlamaja ehituse lepingute täitmise tähtpäevad on detsembris 2023. Sarnaste katlamajade
renoveerimise projektide elluviimise kogemus näitab, et väga tõenäoline on lepingute täitmise
tähtpäevade ületamine, mis tähendab, et osa projektidest ei ole võimalik abikõlblikkuse
perioodi lõpuks lõpetada. Määruse muudatusega lisatakse sätted, mille alusel on võimalik
1
RT I, 11.11.2022, 7
projekti abikõlblikud kulud välja maksta 31. detsembri 2023. aasta seisuga ning projektid
lõpetada 2024. aastal.
Määruse eelnõu koosneb ühest punktist, millega lisatakse määrusesse paragrahv 91
mittetoimivate projektide ning tegevuste elluviimiseks.
Lõikega 1 määratakse mittetoimiva projekti mõiste. Mittetoimiv projekt on määruse alusel
rahastatud ja alustatud projekt, mille tegevused on lõpetamata ja eesmärgid saavutamata 2023.
aasta 31. detsembriks ja mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Suunised Euroopa
Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondist antava abi jaoks vastu võetud rakenduskavade ning
ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA II) kohaste piiriülese koostöö programmide
lõpetamise kohta (2014–2020)“ (ELT C 474, 14.12.2022, lk 1-24, edaspidi Komisjoni teatis)
punkti 7 tingimustele. Kaugkütte katlamajade renoveerimise projektides on ainult üks tegevus,
milleks on soojuse tootmise seadme renoveerimine. Iga projekt peab täitma järgmised
tingimused:
1. iga mittetoimiva tegevuse kogukulud ületavad 1 miljonit eurot ja
2. komisjonile tõendatud mittetoimivate tegevuste jaoks ettenähtud kogukulud ei ületa 20 %
kava jaoks eraldada otsustatud rahastamiskõlblikest kogukuludest (ELi ja riiklikud kulud).
Punktis 1 nimetatud kogukulud sisaldavad nii abikõlblikke kui ka abikõlbmatuid kulusid.
Punktis 2 arvestatakse abikõlblikke kogukulusid ja mittetoimivate projektide osas peab
arvestust Riigi Tugiteenuste Keskus.
Lõige 2 sätestab, et pärast 31.12.2023 elluviidavate tegevuste kulusid toetusest ei hüvitata. See
tähendab, et pärast nimetatud tähtpäeva tehtud kulud jäävad toetuse saaja kanda.
Lõige 3 sätestab, et toetuse saaja lõpetab projekti kõik tegevused rakendusüksuse määratud
tähtajal, mis peab olema varasem kui 01.01.2025. Tähtaeg määratakse taotluse rahuldamise
otsuse muutmise otsusega. Komisjoni teatise kohaselt tuleb mittetoimivad tegevused füüsiliselt
lõpetada või täielikult rakendada hiljemalt 15. veebruariks 2027. Elluviimisel olevate
katlamajade renoveerimise projektide puhul nii pikka perioodi ei ole tarvis rakendada ning
2024. aastal peavad projektide tegevused olema ellu viidud.
Lõikega 4 sätestatakse projekti aruannete esitamise kord mittetoimiva projekti korral. Toetuse
saaja esitab viimase kuludokumenti hiljemalt 17. jaanuaril 2023. aastal abikõlblike kulude
kohta, mis on tehtud hiljemalt 31. detsembril 2023. aastal. Enne viimase kuludokumendi eest
toetuse välja maksmist peab olema toetuse saaja poolt esitatud ja rakendusüksuse poolt
kinnitatud projekti lõpparuanne. Rakendusüksus kontrollib ja kinnitab lõpparuande, milles
võivad meetme väljundnäitajad saavutamata olla ja maksab välja viimase osa toetusest hiljemalt
31.03.2024. Viimase toetuse makse teostamise järel märgitakse projekt e-toetuse keskkonnas
lõpetatuks. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses määratakse järelaruande esitamise
tähtaeg. Järelaruanne esitatakse projekti tegevuste lõpetamise ning tulemuste saavutamise järel.
Järelaruandes esitatakse saavutatud väljundnäitajate andmed.
Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14
ja 17 toodud kestvuse nõude ja dokumentide ja tõendite säilitamise tingimused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määruse eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu
Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, kohta,
nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320—469).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 281—288).
4. Määruse mõjud
Muudatused avaldavad positiivset mõju rahastusvahendite lõpuni kasutamisele ning meetme
eesmärkide saavutamisele. Toetuse saajad on eesmärgiks võtnud projektid 31.12.2023 seisuga
lõpetada, kuid sõlmitud lepingud ei taga, et töövõtjad oma kohustusi suudavad tähtaegselt täita.
Seega võib tekkida olukord, kus katlamaja on tööd alustanud, st sisuliselt on projekti eesmärk
saavutatud, aga mingeid ehitustöid ei ole võimalik abikõlblikkuse perioodis vastu võtta ning
seetõttu muutub kogu projekt abikõlbmatuks.
Eeldatavasti tehakse suurem osa projektide kuludest abikõlblikkuse perioodil ning aastasse
2024 jäävad väikesed kulud, mida toetuse saajad suudavad ise tasuda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid tegevusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.