Kiri

Kooskõlastamiseks: 6.10.2023 nr 8-2/23/4504 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Rektorite Nõukogu Rakenduskõrgkoolide Nõukogu Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia IT Akadeemia“ tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa_Toetuse andmise tingimused 3. Seletuskiri 4. Seletuskirja lisa 1_ Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht 5. Seletuskirja lisa 2_ TAT riskihindamise tabel Kai Treier 735 0742 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ elluviimiseks kõrghariduse valdkonnas (lisatud). 2. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise 21.4.4.21 „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda kõrghariduse valdkonnas. 1.2. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses’’. 1.3. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 1.4. Tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse arengukava strateegilise eesmärgi näitajaga „Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74 aastaste osakaal (%)“. 1.5. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega “Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osatähtsus“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 1  Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat. 1.6. Mõisted IT Akadeemia1 on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust, IKT kõrg- ja kutsehariduse tasemeõpet ning täiendusõpet. Tööstusmagistrantuur on magistriõppe õppetöö vorm, mille raames korraldatakse üliõpilastele praktilist õpet asutuse või ettevõtte reaalses töökeskkonnas õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Õpet rakendatakse kõrgkooli, üliõpilase ja praktikakoha koostöös. Õpisündmus on koondnimetus täiendusõppe tegevustele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne, sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides toimuvad õpisündmused), mis ei ole õppekavapõhised ja mille lõpetamisel ei väljastata dokumenti. Praktik on ettevõtte või asutuse töötaja, kes õpetab kõrgkoolis lühiajaliselt ja kellel reeglina puudub õpetaja kutsetunnistus. 1.7. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus 1.7.1. Toetuse andmise eesmärk on, et inseneeria2 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia3 valdkondades kõrgharidustaseme õpe ja lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele. 1.7.2. Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.7 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Inseneeria valdkonna arendustegevused kõrghariduses Rahastatakse inseneeria valdkonnas õpet pakkuva partner-kõrgkooli tegevusi õppetegevuse kitsaskohtade lahendamiseks koostatud tegevuskavast lähtuvalt. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mille eesmärk on tulevaste üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine, õppe kaasajastamine 1 https://harno.ee/it-akadeemia-programm 2 Inseneeria valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis piiritletud järgmiste prioriteetsete õppekavarühmade kaudu: keemiatehnoloogia ja -protsessid, elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, mujal liigitamata tehnikaalad, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), mujal liigitamata tootmine ja töötlemine, ehitus ja tsiviilrajatised ning tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm. Lisaks arvestatakse prioriteetide hulka Tartu Ülikooli mujal liigitamata füüsikaliste loodusteaduste õppekavarühma bakalaureuseõppe õppekava Füüsika, keemia ja materjaliteadus ning magistriõppekava Materjaliteadus ja tehnoloogia. 3 Informatsiooni- ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkond vastavalt ISCED liigitusele. 2 vastavaks tööturu ootustele ja õpingute katkestamise vähendamine. Üliõpilaskandidaatide arvu suurendamisel on eriline tähelepanu naisüliõpilaste sihtrühmal. Üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks tehakse tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria ja IKT valdkondades pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. Partneritest kõrgkoolid töötavad koos gümnaasiumite, kutseõppeasutuste, tööandjate ja erialaliitudega tulevastele üliõpilaskandidaatidele välja valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega ning teevad muid tegevusi valdkonna tutvustamiseks ja noortes huvi äratamiseks. Kõrgharidusõppe tööturu ning ühiskonna ootustele vastavuse suurendamiseks ajakohastatakse olemasolevaid ja vajadusel töötatakse välja uusi õppekavasid (õppesuundi) ja/või uusi õppeaineid ning -mooduleid. Rahastatakse nii olemasolevate kui ka uute õppekavade (õppesuundade) ja/või õppeainete ning -moodulite alusel õppe pakkumist. Õppe praktilisuse suurendamiseks tehakse koostööprojekte erinevate koolide õpilaste ja üliõpilastega. Rahastatakse õppevara, sh digitaalse õppevara väljatöötamist ja koostamist, ülikoolivälise kompetentsi, sh rahvusvahelise, kaasamist arendustegevustesse ning uute õppejõudude värbamist ja ettevõtetest praktikute kaasamist õppetöösse. Akadeemilise järelkasvu kindlustamiseks toetatakse õppejõudude professionaalset arengut sh osalemist erialastel ja didaktikaalastel koolitustel. Erilist tähelepanu pööratakse alustavatele õppejõududele, sh nooremteaduritele, hõlbustades nende kohanemist. Katkestamise vähendamiseks korraldatakse õppurite edasijõudmist toetavaid tegevusi, sh parendatakse õppurite tugisüsteemi, nt mentorluse, individuaalse juhendamise ja nõustamise ning tasanduskursuste pakkumine jms. 2.2. IKT valdkonna arendustegevused kõrghariduses Rahastatakse IKT valdkonnas õpet pakkuvate avalik-õiguslike ülikoolide tegevusi lähtuvalt õppe kitsaskohtade lahendamiseks koostatud vastavasisulistest tegevuskavadest. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mille eesmärk on õppekavade arendamine, õpetamise võimekuse suurendamine ja akadeemiliste töötajate toetamine, üliõpilaste väljalangevuse vähendamine, tulevaste üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine. Õppetöö ajakohastamiseks ja õppekavade arendamiseks kaasajastavad partnerid koostöös tööandjate, erialaliitude ja vilistlaste esindajatega IKT valdkonna kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavasid sh töötatakse välja uusi mooduleid ja mikrokvalifikatsioone. Tasemeõppe õppekavade arendamine hõlmab õppekorralduse vormide uuendamist ja kaasaegsete õpetamise metoodikate kasutuselevõttu eesmärgiga muuta õpe paindlikumaks, praktilisemaks, õppijate ja tööturu vajadustest lähtuvamaks. Tasemeõppe õppekavade ja loodud mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digitaalset õppevara. Õppe vastavuse suurendamiseks tööturu vajadustega arendatakse ja uuendatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöömudeleid (nt tööstusmagistrantuur) ning rakendatakse neid õppe läbiviimisel. Partnerid kaasavad IKT valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisel, juhendamisel, praktikakohtade pakkumisel jne. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja akadeemiliste töötajate toetamiseks korraldatakse IKT erialaõppejõudude jt õppetööd läbiviivate spetsialistide osalemist erialastel, eriala didaktika ning metoodika koolitustel ja õpisündmustel ning osalemist konverentsidel ja õppereisidel; 3 võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ja professionaalsetesse koolituskeskkondadesse. Spetsialistidele tagatakse ligipääs kvaliteetsele õpetamisele hoolimata nende erivajadusest. Eestis töötavatele välisõppejõududele pakutakse eesti keele õpet tasemel, mis toetab töötamist eestikeelses keskkonnas. Õpetamise võimekuse suurendamiseks ja õppemahu kasvatamiseks kaasatakse täiendavat akadeemilist personali õppetöö läbiviimisse. Akadeemilistele töötajatele sh alustavatele IKT eriala õppejõududele pakutakse kohanemiseks ning õppejõu tööks vajalike oskuste arendamiseks mentori tuge, koolitusi, juhendamist, tagasisidestamist jne. Lisaks kaasatakse IKT erialade õpetamisesse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Katkestamise vähendamiseks pakutakse esimese ja teise astme üliõpilastele edasijõudmist toetavaid tegevusi. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse eraldi sihtrühmana IKT-d õppivaid naisüliõpilasi ja HEV õppijaid. Motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks teeb partner koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Tegevused on suunatud mh naisüliõpilaste toomiseks IKT õppevaldkonda kõrgharidusõppe 1. astmele. Tegevused 2.1 ja 2.2 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 nõuetele4 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Toetatud tegevustega seotud sündmuste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse nõudeid nii enne sündmust, sündmuse ajal kui ka peale sündmust. Sealhulgas on kogu projektiga seonduv info ja kommunikatsiooni nii füüsiliselt kui ka digitaalselt ligipääsetav5. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse6 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid7, sh ligipääsetavuse põhimõtteid. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena kasvab inseneeria valdkonnas toetatud prioriteetsete õppesuundade arv ja prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppurite osakaal, sh naiste osakaal, kõigist õppuritest, ning väheneb õpingute katkestamine esimesel aastal. 3.2. Punktis 2.2. nimetatud tegevuse elluviimise tulemusena kasvab IKT valdkonnas õppivate üliõpilaste, sh magistrantide arv ning naiste osakaal kõrgharidusõppe 1. astmes, väheneb õpingute katkestamine, kasvab lõpetamisefektiivsus ning õppe sisu ja kvaliteet on paremas 4 WCAG 2.1 nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG 2.1) (w3.org) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 7 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4  vastavuses tööandjate vajadustega lõpetajate erialastele teadmistele ja oskustele. 3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja liik Näitaja nimetus Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave ja mõõtühik tase sihttas tase 2022 e 2029 2024 Tulemus Prioriteetsetes 22,5% Ei 24% Inseneriakadeemia eelmääratletud Meetmete - näitaja õppesuundades (2020) kohaldu prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate õppivate kutse- ja kõrghariduse nimekirja osakaal (% kõigist õppurite osakaal kõigist kutse- ja näitajad8 õppijatest) kõrghariduse õppuritest (ISCED tasemed 4-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Allikas: EHIS. Väljund- Toetatud 0 2 3 Loetakse inseneriakadeemia meetme näitaja prioriteetsete raames toetatud õppesuundasid kutse- õppesuundade arv ja kõrghariduses (ISCED 2013 järgi tasemed 4-7) Allikas: partnerite tegevuskava aruanne. TAT Tegevus Inseneeria 31,1% 28% 25 % Loetakse inseneeria valdkonnas spetsiifilised 2.1. valdkonna esimese (2022) õppivaid õppijaid ja katkestajaid ning näitajad astme esimese aasta nende andmete pealt arvutatakse õppetöö katkestajate katkestajate osakaal. osakaal, % Allikas: EHIS. Tegevus Prioriteetsetes 12% 13% 14% Eelmääratletud prioriteetsetes 2.1 õppesuundades (2022) õppesuundades õppivate üliõpilaste õppivate õppijate osakaal kõigist üliõpilastest (ISCED osakaal (% kõigist tasemed 6-7). Prioriteetsed õppijatest) õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Allikas: EHIS Tegevus Kõrghariduse IKT 23,4% 22% 20% Loetakse kõrghariduses IKT 2.2. valdkonna esimese (2022) valdkonnas õppivaid õppijaid ja astme esimese aasta katkestajaid ning nende andmete pealt katkestajate arvutatakse katkestajate osakaal. osakaal,% Allikas: EHIS. Tegevus IKT valdkonna 432 600 700 Loetakse IKT valdkonna 2.2. õppekavadel (2022) õppekavadele vastuvõetud üliõpilasi vastaval aastal magistritasemel. Allikas EHIS. vastuvõetud magistrantide arv Tegevus Naisüliõpilaste 25% 32% 35% Loetakse esimese astme IKT 2.2. osakaal IKT (2022) valdkonna õppekavadel õppivaid valdkonna esimese naissoost üliõpilasi ja arvutatakse astme õppekavadel, nende osakaal kõigist esimese astme % üliõpilastest. Allikas: EHIS 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 8 Meetmete nimekirja näitajate täpsem mõõtmismetoodika jm andmed on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. 5 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (Harno, edaspidi ka elluviija). 5.2. Alategevust 2.1. viivad partneritena ellu Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia. 5.3. Alategevust 2.2. viivad partneritena ellu Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. 6. Juhtimine 6.1. Elluviijat nõustab tegevuse 2.1. juhtimiseks Insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu, tegevuse 2.2. juhtimiseks IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 6.2. Juhtnõukogu ja -komisjoni kooseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. 6.3. Juhtnõukogu ja -komisjoni ülesandeks on: 6.3.1. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks; 6.3.2. kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve; 6.3.3. kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded; 6.3.4. teha elluviijale ja partneritele kooskõlas käesoleva käskkirja punktis 1.5 eesmärkidega ettepanekuid tegevuskavade ja eelarve muutmiseks. 6.4. Juhtkomisjonil on õigus moodustada temaatilisi alamtöörühmi ja kaasata eksperte. 7. Sihtrühm 7.1. Punktis 2 toodud tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. õppeasutused st üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid; 7.1.2. õppurid, st üldhariduskoolide õpilased, inseneeria, IKT ja teiste valdkondade kutseõppurid ja üliõpilased; 7.1.3. õpetajad, st kõrgkoolide akadeemilised töötajad inseneeria ja IKT valdkonnas ning inseneeria ja IKT valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid ja praktikud, ning üldhariduskoolide õpetajad, sh tehnoloogiaõpetajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. mai 2023 kuni 31. august 2029. 6 9. Tegevuste eelarve 9.1. Tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduse“ kogueelarve aastateks 2022- 2029 on 34 048 900 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist 23 779 258 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 10 269 642 eurot (30% kogumaksumusest). Tabel 2. Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia valdkonna eelarve tegevuste lõikes: Tegevused Eelarve 2023-2029 2.1. Inseneeria valdkonna arendustegevused 21 490 000 kõrghariduses 2.2. IKT valdkonna arendustegevused kõrghariduses 12 558 900 KOKKU 34 048 900 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21 lõigetele 1 ja 3-6; 10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. 11.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid, kui toetust makstakse tegelike kulude alusel, esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning 7  lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partnerite kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, juhtkomisjonide ja ekspertrühmade töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne; 12.1.2. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist; 12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse sh partnerite pikaajalised tegevuskavad ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks; 12.1.4. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtnõukogud; 12.1.5. esitama punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 12.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 12.1.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 12.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi. 12.3. Partnerid kohustuvad koostama pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve elluviija poolt kehtestatud vormil. 12.4. Elluviija ja partnerid järgivad riigihanke korraldamisel riigihangete seadust. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuanne peab olema eelnevalt juhtnõukogudega kooskõlastatud e-kirja teel ning vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 8  13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuanne peab olema eelnevalt kooskõlastatud juhtnõukogudega e-kirja teel ning lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 14.2.1. tegevus 2.1. ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad õppejõud jt õppetööd läbiviivad spetsialistid; 14.2.2. tegevustes 2.1 ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad üliõpilased. 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 9 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 10  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „“Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ toetuse andmise tingimused“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Vastavus valikukriteeriumitele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud punktis 1.4, seos rakenduskava erieesmärgiga punktis 1.3. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on punktis 3.3. Projekti põhjendatust on selgitatud punktis 1.1. ning KK punktides 1.4; 2; 3 ja 7. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud punktis 9 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud punktis 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega on välja toodud punktis 1.5. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 “Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed” rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise 21.4.4.21 „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse- ja üld- ja huvihariduses” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda reguleerib teine käskkiri. Hetkel on laiendatud meetmete nimekirja järgi kaks eraldi sekkumist: 21.4.4.21 Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses, e Tehnoloogiaprogramm (aka Inseneriakadeemia) ja 21.4.4.23 IT hariduse ja digioskuste arendamine. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on otsustanud lähtuvalt TAT tegevuste sihtrühmadest ning elluviidavatest tegevustest siduda need haridustaseme põhjal ning välja on töötatud kaks TATi, milles mõlemas on ühendatud nii IT- kui inseneriakadeemia tegevused. HTM on alustanud toimingutega ka laiendatud meetmete nimekirjas nende ühendamiseks üheks ja samaks sekkumiseks (sh ühise SFOS numbriga). Vastavasisuline arutelu on toimunud Rahandusministeeriumiga ning saanud erinevate osapoolte heakskiidu, muudatuse ametlik käivitamine liigub paralleelselt TATi käivitumisega. Käesoleva käskkirja alusel toetatava Inseneriakadeemia tegevus on käsitletav strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses“. Tegevuste rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnajuhataja Margus Haidak (tel 735 0151; [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (tel 735 0186; [email protected]), kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), kõrghariduse valdkonna peaekspert Kai Treier (tel 735 0742; [email protected]), kutsehariduse valdkonna peaekspert Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161, [email protected]) ja finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tel 735 0163, [email protected]). Toetuse andmise eesmärk on inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkondades kõrghariduse tasemeõppe sisuline ajakohastamine koostöös tööandjatega ning nimetatud valdkondade populaarsuse ja kandepinna suurendamine. 1.1 Tegevuse taust IKT ja inseneeria valdkondi iseloomustab uuenduslike lahenduste mitmekesine kasutamine ja ülemaailmne kiire areng. Uued tehnoloogiad toetavad organisatsioonide digitaalse võimekuse kasvatamist (uued ärivõimalused, tooted ja teenused, tõhusamad äriprotsessid, turvalisem andmehaldus, tõenduspõhised otsused jm) ja seeläbi suurendavad majanduse lisandväärtust ning kiirendavad majanduskasvu. Eesti riigi ees seisvate suurte väljakutsete ning eesmärkide nagu tööstuse digitaliseerimise või rohepöörde saavutamiseks tuleb tagada lisaks suuremale panustamisele teadus- ja arendustegevusse ka kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamine. Nii IKT kui ka inseneeria valdkonna arengut pidurdab kõrgharidusega spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv. Kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on järgneval kümnendil vaja igal aastal ca 3500 uut spetsialisti. Kui IKT-sektori ettevõtetes on suur puudus kõrgharidusega tarkvara- ja IT-süsteemide arendajatest, aga ka andmeteadlastest ja - analüütikutest, siis inseneeria valdkonnas napib spetsialiste metalli- ja masinatööstuses, metsanduses ja puidutööstuses, ehituses ja keemia- ja plastitööstuses. Vajadus on seada IKT ja inseneeriaga seotud kõrgharidus rohkem vastavusse ühiskonna vajadustega – tõsta nii õppe lõpetajate teadmiste ja oskuste taset kui ka suurendada spetsialistide arvu üldiselt. IKT ja inseneeria valdkondade jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik eraldi sekkumine, et võimendada muutusi neis õppevaldkondades. IKT valdkonna edendamise arendustegevused kõrghariduses Eesti IKT sektori arengut takistav oluline tegur on IKT-spetsialistide puudus. Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja praegusega võrreldes vähemalt 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Kõrgkoolidel napib õppetöö läbiviimiseks ja üliõpilaste juhendamiseks ning teadustööks akadeemilisi töötajaid (muuhulgas eesti keelt kõnelevaid), mis on seadnud küsimuse alla eestikeelse IKT-alase kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kestlikkuse. Majandusstatistika näitab, et IKT-sektor tervikuna on väga elujõuline ja kiirelt arenev. IKT teenuste sektoris (v.a hulgimüük) tegutses 2019. aastal 5600 ettevõtet, mis lõid kogu majanduses loodavast lisandväärtusest 7,6%. Kui Eesti ettevõtluses tervikuna on ekspordi osakaal käibest keskmiselt 35%, siis IKT teenuste (v.a hulgimüük) ettevõtete puhul on see näitaja 42%. IKT- ettevõtete osakaal teadus- ja arendustegevuse investeeringutesse on märkimisväärne. IKT valdkonda iseloomustab väga suur tööhõive kasvuvajadus. IKT-ga seotud aladel töötas 2022. a ligi 32 100 inimest, moodustades ca 5,3% kogu tööhõivest. Valdkonna töötajaskonnas on ülekaalus mehed, vaid neljandik on naised. Üle poole hõivatutest (59%) on kõrgharidusega. OSKA IKT raporti1 kohaselt peab IKT põhikutsealadel hõivatute koguarv kasvama 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda, ehk 2600 uut IKT-spetsialisti aastas. OSKA IKT raportist tuleb välja, et kõige suurem puudus on tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajatest. Andmeanalüütikutest on suur puudus kõikides majandussektorides. Seejuures süsteemihaldurite ja -administraatorite suhtes märkisid mitte-IKT-ettevõtete esindajad, et kuna eri seadmeid ja süsteeme järjest lisandub ning sedakaudu nende haldusvajadus kasvab, siis sageli palgatakse süsteeme haldama IKT-spetsialistid oma ettevõttesse (mitte ei osteta seda teenust sisse). IKT juhtimisega seotud põhikutsealade kasvuvajadus on mõnevõrra väiksem, pigem peab digimuutuste juhtimise oskus olema iga juhi oskuste pagasis. Samuti nähtub OSKA IKT raportist, et IKT-sektori ettevõtted eelistavad kõrge oskustaseme, laiaulatuslike teadmiste ja soovitavalt varasema töökogemusega magistrikraadiga IKT- spetsialiste. Üha enam eelistatakse spetsialiste, kelle oskused ei piirdu üksnes erialaste teadmistega, vaid kellel oleksid valdkonnaülesed ja mitmekesised oskused. OSKA IKT raportist ilmneb ka, et IKT-sektori ettevõtted ootavad, et spetsialist oleks ühtaegu suuteline arendama ja haldama ettevõtte IKT-süsteeme, kui ka toetama organisatsioonis digipöörde läbiviimist. See tähendab, et IKT õppekavades peab rohkem rõhku panema arusaamade kujundamisele eri majandusvaldkondade äriprotsessidest, aga ka protsessijuhtimisest tervikuna. Suundumus ulatuslikuma digitaliseerimise ja automatiseerimise suunas tähendab seda, et üha enam tuleks keskenduda uute kompetentside arendamisele, nagu näiteks küberkaitse, tehisintellekt, asjade internet jne. IKT õppevaldkonna tasemeõppe kvaliteet ja õppurite katkestamine OSKA IKT valdkonna raporti kohaselt ei suuda tasemeõppe lõpetanute arv katta järjest suurenevat vajadust IKT-spetsialistide järele. Kui viimasel 5 õppeaastal on kõrgharidusse vastuvõetute arv püsinud samas suurusjärgus, ligikaudu 1550-1600 üliõpilast, siis kahel viimasel õppeaastal on see arv langenud, eelkõige magistritaseme õppurite arvelt. Vastuvõetute hulgas on naisi oluliselt vähem kui mehi. IKT esimese astme õppekavadel on viimasel kolmel aastal olnud naiste osakaal vahemikus 22-27%, teises astmes 43-45%. Samas jäävad naised valitud õppevaldkonnale nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorõppe tasemel kindlamalt truuks kui 1 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsi „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond“. Kättesaadav: https://oska.kutsekoda.ee/uuring/info-ja- kommunikatsioonitehnoloogia/ mehed. Naised lõpetavad IKT õpingud suurema tõenäosusega kui mehed (Kindsiko et al., 20152; Altin & Rantsus, 20153) ning suurema tõenäosusega lõpetavad nominaalajaga (OSKA, 2016), seda asjaolu silmas pidades on oluline pöörata erilist tähelepanu naiste osakaalu suurendamisele IKT õppevaldkonda vastuvõetute hulgas. IKT valdkonnas on murekohaks ka suur õppetöö katkestajate osakaal, viimasel kolmel õppeaastal on see olnud kõrghariduses ca 16%. Kõige kriitilisem on esimene õppeaasta, mil katkestanuid on ca 23%. OSKA IKT valdkonna ekspertide hinnangul tuleks esmajärjekorras tegeleda tasemeõppes katkestanute arvu vähendamisega. Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmete põhjal on katkestamise põhjustena ca 48% juhtudel toodud „Ei tule õppega toime“, 35% „Muud põhjused“ ja 4% „Eriala sobimatus“. Katkestamise peamiste põhjustena on välja toodud (nii kutse- kui kõrghariduses) järgmised põhjendused: 1) õppija avastab esimese õppeaasta jooksul, et tuli õppima „vale eriala”; 2) õppija ei saa hakkama, st ilmneb, et varasemad teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et õpingutega toime tulla; 3) õppijal, kes töötab õppimisega paralleelselt, kuid ei saa endale siiski lubada osakoormusega õppimist, tekivad võlgnevused; 4) õpimotivatsioon kaob, õpilasele tundub, et ta ei õpi midagi juurde, väljakutsed tööl pakuvad rohkem pinget ja eneseteostusvõimalusi. Piisav teadmiste ja oskuste tase on juba olemas ja/või seda on võimalik töökohal õppides tõhusamalt/sihipärasemalt tõsta. Põhjus võib olla selles, et teooria ei ole sidustatud praktikaga, õpe piirdub teadmiste omandamise, mitte nende rakendamisega; 5) õppija läbib õpingud, kuid lõputöö / kutseeksam jääb kirjutamata; 6) katkestamine isiklikel põhjustel – lapse sünd, kaitsevägi, pereliikme hooldamine jms. OSKA IKT raporti hinnangul aitaks katkestajate arvu vähenda tegevused, mis selgitaksid juba vastuvõtul välja sobiva motivatsiooni ja eeldusega õppijad. Katkestamist aitaks vähendada kui põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastel tekiks parem arusaam tööst IKT valdkonnas. Samuti see, kui kõrgkoolid koostöös ettevõtetega töötaksid välja lahendusi IKT õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks, nt praktilised õppekavade ülesed ühisprojektid. See aitaks tasemeõppijatel saada paremat aimu tööst IKT valdkonnas. Akadeemilise järelkasvu tagamine IKT valdkonnas Kõrgkoolidel napib õppetöö läbiviimiseks ja üliõpilaste juhendamiseks ning teadustööks akadeemilisi töötajaid. Selleks, et õppejõul oleks piisavalt aega pühendada üliõpilase individuaalsele juhendamisele, peaks õppejõudude ja üliõpilaste suhe olema 1:15, praegune suhe IKT õppekavadel on keskmiselt 1:25. See ei too teravalt esile mitte ainult järelkasvuga seotud probleeme, vaid seab küsimuse alla IKT-alase kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kestlikkuse. Kõrgkoolid on õppejõudude põuda püüdnud leevendada nii praktikutest spetsialistide kui ka välisõppejõudude värbamisega. Kui praktikute kaasamise puhul on probleemiks see, et nad ei 2 Kindsiko, E., Türk, K., Kantšukov, M. (2015). Naiste roll ja selle suurendamise võimalused Eesti IKT sektoris: müüdid ja tegelikkus. Tartu: Tartu Ülikool. 3 Altin, H.,Rantsus, R. (2015) Why students fail to graduate ICT-related curricula at university level. L. Gómez Chova, A. López Martínez, & I. Candel Torres (Eds.), INTED2015 Proceedings. Madrid: IATED Academy. vastuta õppekava terviklikkuse ja strateegilise arendamise eest, siis välisõppejõudude puhul on peamiseks probleemiks eesti keele mittevaldamine. Õppejõudude järelkasvu probleem on ühelt poolt tingitud suutmatusest maksta õppejõududele konkurentsivõimelist palka, teiselt poolt vähesest huvist doktorantuuri vastu, eriti just Eesti päritolu üliõpilaste seas. Seda ilmestab kõige paremini fakt, et ligi 60% IKT õppevaldkonna doktorantidest on välisüliõpilased. See seab küsimuse alla eestikeelese IKT-alase kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kestlikkuse. Akadeemilise järelkasvu tagamiseks peab OSKA ekspertide hinnangul panema suuremat rõhku IKT-ga seotud doktoriõppele. Innovatsiooni ja arendustegevuse hoogustamiseks on vaja doktorikraadiga spetsialiste ka erasektorisse. Ülikoolide ja ettevõtete koostöö soodustamiseks teadus- ja arendustegevuse vallas, aga ka doktorikraadiga spetsialistide paremaks väärtustamiseks tööturul, peab ekspertide sõnul toetama erinevaid ülikooli ja ettevõtteteid siduvaid koostöövorme, nt teadmussiirdedoktorantuuri, eesmärgiga suurendada teadustöö rakendatavust ja selle paremaks vastavusse viimiseks ühiskonna vajadustele. OSKA IKT valdkonna raporti peamised järeldused ja ettepanekud IKT-sektori kitsaskohtade leevendamiseks on järgmised:  IKT-spetsialistide arvu vastavusse viimine Eesti arenguvajadustega OSKA IKT prognoosi kohaselt kasvab IKT ametialadel tööjõu vajadus seitsme aasta vaates kokku üle 18 000, ehk IKT-spetsialistide hõive peab 2027. aastaks kasvama vähemalt 1,5 korda. Kuna IKT-spetsialistidena hõivatud on Eesti keskmisest töötajast tunduvalt nooremad, on vanusest tulenev asendusvajadus väike. IKT-spetsialistina rakenduvad tööle ka paljud teiste erialade lõpetajad. Tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta järjest suurenevat vajadust IKT- spetsialistide järele, seepärast peaks tegelema tasemeõppe katkestajate arvu vähendamisega ja ümberõppe võimaluste suurendamisega. Samuti tuleks tööturu kasvava nõudluse katmiseks süsteemselt tegelda kvalifitseeritud välistööjõu kaasamisega.  Naiste osakaalu suurendamine IKT tasemeõppes ja tööturul Naiste osakaal IKT kõrgharidusõppe esimese astme õppekavadel on viimasel kolmel aastal olnud vahemikus 22-27%. Eesti IKT-spetsialistide nappuse leevendamiseks on vaja tõsta naiste osakaalu IKT-ga seotud õppekavadel. Sellele võiks kaasa aidata sektori naissoost eeskõnelejate ja eeskujude aktiivsem roll, mis aitaks kujundada arusaamu IKT-alal töötamisest laiemalt.  Eestis pakutav IKT-haridus ja teadus on kõrgel tasemel ja kestlik Rahvusvahelisest kogemusest lähtuvalt on kõrgel tasemel õppe ja individuaalse juhendamise tagamiseks vaja, et õppejõudude ja üliõpilaste suhe oleks 1:15. Kvaliteetse kõrghariduse ja kestlikkuse tagamiseks on vaja piisaval hulgal õppejõude ning tagada nende järelkasv.  IKT erialade doktoriõppe atraktiivsuse tõstmine Eestikeelse IKT kõrghariduse ja teaduse püsimiseks on kriitilise tähtsusega eestikeelsete doktoriõppe üliõpilaste arvu kasvatamine ning akadeemilise järelkasvu tagamine. Valdkonna teadustöö uudsuse, arengu ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja tõsta IKT erialade doktoriõppe atraktiivsust, et doktoriõppesse tuleks rohkem kõrge motivatsiooniga inimesi. Innovatsiooni ja arendustegevuse hoogustamiseks on vaja doktorikraadiga lõpetajaid juurde ka era- ja avalikku sektorisse. Doktoriõppe mahu kasvatamiseks on fookus edukate magistriõppe lõpetajate arv jätkamisel doktorantuuris. Inseneeria valdkonna edendamise arendustegevused kõrghariduses Valdkonna edendamise vajadusele viitab selgelt 2022. a OSKA üldprognoos4, mis toob välja, et enamikul tööstuse kutsealadel jääb vastavate erialade lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks puudu. Kõrgharidusõpe ei suuda pea ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust katta ning puudujääk on pikaajaline. Olulisel kohal on nii insenerihariduse süsteemne tähtsustamine, sh inseneriakadeemia loomine kui MATIK-õppe arendamine5. OSKA raporti soovitusena on positiivse muutuse jaoks vajalik avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate veelgi tihedam koostöö, k.a eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. Käskkirjaga moodustatakse insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu, mis haakub valdkonna vajaduspõhiste arendustega. Kuna nii tehnoloogia arengu kui rohepöörde tulevikutrendide vaates kasvab vajadus inseneride järele pikaajaliselt, vajab ka tehniliste erialade tööjõupuudus süsteemset ja laiahaardelist lähenemist. 45,0% 39,8% 40,0% 35,8% 34,3% 33,8% 35,0% 32,4% 31,1% 29,4% 30,0% 25,0% 20,2% 20,7% 20,2% 20,5% 18,6% 17,4% 20,0% 15,0% 13,1% 10,0% 5,0% 0,0% 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 I astmel II astmel Joonis 1. Kõrgharidusõppe I ja II astme katkestajate osakaal tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas 2015-2021. Andmed: EHIS. Tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas on õppurite arvud endiselt langustrendis vaatamata seni ellu viidud tegevustele nt kõrghariduses eelmisel tõukefondide perioodil pakutud erialastipendiumitele. Võrreldes 2013. aastaga on avalik-õiguslikes ülikoolides ning riigi rakenduskõrgkoolides tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupi ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma vastuvõetute osakaal vähenenud 25%, samas kui IKT valdkonda vastuvõetute osakaal on kasvanud 175%. Samas ei suudeta ka sellise IKT valdkonda vastuvõetute kasvu juures tagada piisavalt kõrgharidusega spetsialiste IKT valdkonna tööandjatele arvestades valdkonna kasvupotentsiaali. Kui 2013. aastal moodustasid tehnika, tootmise ja tehnoloogia 4 OSKA üldprognoos 2022. Oska üldprognoos 2022-2031: Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Kättesaadav: https://oska.kutsekoda.ee/uuring/oska-uldprognoos-2022- 2031/ 5 Aarna, O. 2022. Insenerihariduse näljutamine surmab Eesti eduloo. Kättesaadav:https://oska.kutsekoda.ee/olav- aarna-insenerihariduse-naljutamine-surmab-eesti-eduloo/ õppekavagruppi ning ehituse õppekavarühma vastuvõetud 17% kõigist vastuvõetutest, siis 2020. aastal oli see 14%. 2019. aastal oli Eestis 25–34-aastaste inimeste seas nende osakaal, kelle  kõrgeim omandatud haridustase kutsekeskharidus või 5. taseme kutseharidus - 27%;  kõrgeim omandatud haridustase üldkeskharidus - 19%. OECD 2019. a raportis Eesti kutseharidussüsteemi6 kohta tehakse ettepanek luua dialoog kõrgharidusasutustega, et kutsekoolide lõpetajatele kui kõrghariduses potentsiaalsetele osalejatele kehtestada sobivad sisseastumistingimused ning tagada õiglane juurdepääs keskhariduse järgsele ja kõrgharidusõppele, olenemata õppida soovijate soost, vanusest, piirkonnast ja emakeelest. OSKA töötleva tööstuse uuring7 nimetab järgmised väljakutsed: 1) Eestis tahab liiga vähe noori tehnilisi erialasid õppida; 2) Töötlevas tööstuses jääb puudu 2/3 inseneridest. OSKA tööjõuvajaduse prognooside kohaselt on masina- ja metallitööstuses; metsanduses ja puidutööstuses; info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate valdkonnas; energeetika ja kaevandamise valdkonnas; keemia- ja plastitööstuses; põllumajanduses ja toiduainetetööstuses; ehituse ning vee- ja jäätmemajanduse valdkondades vaja erialase ettevalmistusega valdavalt kõrgharidusega tööjõudu rohkem kui koolitatakse. Kõige enam vajab tähelepanu inseneride puudus. Hetkel on kriitiline puudujääk tehnikaalade ning tootmise ja töötlemise kõrgharidusega spetsialistidest ehk tööjõuvajadus ületab märkimisväärselt koolituspakkumist. Teisisõnu pole piisavalt neid inimesi, kes töötleva tööstuse jaoks olulisi tehnilisi uuendusi ellu viiksid. Insenerihariduse peaks üles ehitama viisil, mis sarnaneb praeguse IT-hariduse süsteemse arendusega. See ei tähendaks IT-hariduse positsiooni nõrgestamist vaid tekiks uus ristuv fookus inseneriõppele, mis võimaldaks eri viisil katta just töötleva tööstuse oskuste vajadusi. Positiivse muutuse jaoks on vajalik avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate veelgi tihedam koostöö, k.a eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. Ekspertide soovitusena hõlmaks süsteemne insenerihariduse tähtsustamine endas teadlikkuse programme, inseneeria alase „kirjaoskuse“ projekte, inseneeria arendamise teemalisi eriuuringuid, inseneeria eriprojekte üldhariduskoolides, inseneeria kui ümberõppe suuna populariseerimist täiskasvanud õppijate seas, inseneeria vallas huvitegevuse soodustamist, inseneeria karjääriteede erifookust karjäärinõustajate infoväljas jpm. 6 OECD 2019. Background report for OECD on vocational education and training (VET) in Estonia. Kättesaadav: https://hm.ee/sites/default/files/documents/2022-10/oecd_vet_background.pdf 7 Leoma, R., Ungro, A. (2020). Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. Kättesaadav: https://oska.kutsekoda.ee/uuring/tootlev-toostus/ Olulise algatusena peaks nägema Inseneriakadeemia ideed, mille eesmärk oleks muuhulgas luua eeldused konkurentsivõimelise insenerihariduse andmiseks ning kõrge kvalifikatsiooniga inseneride olemasoluks Eesti tööturul. Ainult koolituskohtade arvu suurendamisega ei pruugi soovitud eesmärki täita. Eriti kehtib see vähepopulaarsete erialade puhul. Vähese motivatsiooniga õppima asumisel võib kaasneda oskuste puudulik omandamine ning kaootilised valikud hilisemas karjääritees või halvimal juhul väljalangemine, mis on töötleva tööstusega seotud õppesuundadel kahjuks endiselt suhteliselt suur. OSKA uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus“ eksperdid toovad kitsakohana välja noorte vähese huvi reaalainete vastu ning reaalainete nõrgenenud taseme üldhariduskoolides, mistõttu jõuab aina vähem noori tehnilisi erialasid õppima. Praktilisem MATIK-õpe sobiks suurepäraselt insenerihariduse alusõppeks ning tekitaks noortes juba põhikoolis rohkem huvi inseneeria vastu. MATIK õpe (ingliskeelne akronüüm STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics)) on viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe – matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst. Tehnilistele erialadele, sh inseneridele järelkasvu kasvatamiseks, tuleb ekspertide hinnangul luua riiklik tehnikaalade koostööprogramm, näiteks „inseneriakadeemia“, mis suurendaks huvi ja vastuvõttu tehnikaerialadele. OSKA üldprognoos 2022 kinnitab, et inseneride kutsekindlus on valdavalt hea (eelnenud 10 aasta jooksul valdavalt tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna magistriõppe lõpetanutest töötas erialaga tugevalt seotud ametikohal 64%) ning inseneride puudujäägi täitmiseks tuleks laiendada võimalikku insenerierialasid valivate noorte baasi ning luua täiskasvanutele sisenemis- ja tagasipöördumisteed valdkonda. Samas on erialase töö osakaal madalam toiduainete töötlemise (51%), keemiatehnoloogia (56%), mujal liigitamata tehnikaalade (48%) ja mujal liigitamata tootmise ja töötlemise ÕKR (29%) lõpetanute puhul. Inseneride nappust võimendab paraku kiirelt kasvav ja kõrgete palkadega IKT-sektor. Esmalt konkureerivad kõrgkoolide IKT- ja tehnikaerialad samade eeldustega noorte pärast. Isegi kui noor läheb õppima mõnd insenerieriala, siirdub osa neist hiljem siiski IT-sektorisse tööle. 2021. a töötas IKT-kutsealadel tervelt 12% viimase 10 aasta jooksul tehnikaaladel kõrghariduse omandanutest. Kolmanda suurema haridusliku ebakõlaga tõusevad esile erinevate tehnikaalade insenerid8, kus lisaks telekommunikatsiooniinseneridele on suhteliselt suur osa (15-20%) elektroonika-, elektri- ja mehaanikainseneridest kutseharidusega. See võib ühest küljest viidata arvulisele puudujäägile tehnikaalade kõrghariduses, kuid teisalt kutseharidusega töötajate võimalusele kasvada karjääri vältel teadmisi ja oskusi omandades inseneri ametirühma positsioonile. OSKA töötleva tööstuse uuringus teevad eksperdid ettepaneku, kus inseneriakadeemia võiks olla koostööprogramm ning selle üks eesmärke oleks tööstussektori jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamine ning eelduste loomine inseneeria abil majanduskasvu saavutamiseks. „Programmi raames tuleb välja valida fookusõppekavad ja arendusprojektid ning luua meetmed 8 Siin kasutatakse mõistet „insener“ viitena AK ametialagrupile, mitte insenerikutsele kutsesüsteemi mõistes. Viimane eeldab rangelt kõrgharidust. teadustegevuse ning inseneeria õpetajate ja õppejõudude väljaõppeks. Inseneriakadeemia mõju võiks olla pikaaegne ning selle loomisega kaasnev koostööplatvorm viiks tööstuse inseneriõppe uuele kvaliteeditasemele, mis omakorda meelitaks erialadele rohkem noori õppureid. Kindlasti omaks positiivset mõju ka Inseneriakadeemia ja IT-akadeemia koostöö, sest mõlema eesmärgid toetaksid tööstuse automatiseerimist ja digitaliseerimist. Inseneriakadeemia võtaks konkreetselt tööstuse tootmise ja tehnoloogia ning tootearenduse fookuse, mis oleks teadmuslikult siiski omaette suund.“ Seosed teiste kavandatavate tegevustega Kõige olulisem koosmõju tekib üld- ja kutse- ja huvihariduse tasemel IKT haridust ja inseneeria valdkonda toetava sekkumisega „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“, millest toetatakse IT Akadeemia, Progetiigri ja Inseneriakadeemia elluviimiseks vajalikke arenguid kõrghariduse eelsetel astmetel üld-, kutse- ja huvihariduses. Selle oluliseks osaks on ka tehnikavaldkonna huvihariduse ja -tegevuse toetamine ning LTT õppe edendamine üldhariduskoolides fookusega põhikooli kolmandale astmele, et tekitada huvi tehnoloogiahariduse vastu ning kasvatada IT ja inseneeria kõrghariduse omandamiseni jõudvate noorte osakaalu. TAIE fookusvaldkondade programmid, mis keskenduvad valitud valdkondades teadusvõimekuse ning ettevõtete ja TA asutuste koostöö tugevdamisele toetavad inseneeria ja IKT valdkondade kõrgharidusõppe eesmärkide saavutamist. Nutika spetsialiseerumise valdkondades teadus- ja arendustegevuse tugevdamine loob baasi ka kõrgharidusõppe kvaliteedi ja kvantiteedi suurendamiseks. Samuti pakub nt sektoritevahelise mobiilsuse soodustamiseks käivitatud meede SEKMO+ magistriõppe lõpetajatele rohkem võimalusi jätkata karjääri teadmussiirde doktorantuuri kaudu väljaspool akadeemiat. Majanduse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rahastatud oskuste uuendamisele suunatud meetmed digipöörde ja rohepöörde toetamiseks – digipöörde programmist toetatakse kõrgemate IKT oskuste arendamist mitte IKT erialadel ning rahastatakse ka IKT spetsialistide ümberõppe programme. Meetmete vahelise sünergia tagamiseks koordineerib nii IT valdkonna kõrghariduse ESF tegevusi kui taastefondi IKT tegevusi IT Akadeemia juhtkomisjon. Sarnaselt toetatakse rohepöörde programmist keskkonnatehnoloogiate õppe kaasajastamist ning rohepöördeks vajalike oskuste õpetamiseks moodulite sisseviimist teistele õppekavadele valdkondades, millel on suur mõju keskkonnale. Majanduse taastefondi digi- ja roheoskuste arendamise tegevused on suunatud lühemate moodulite väljatöötamisele ning mikrokvalifikatsiooni ja -kraadiõppe pakkumisele fookusega töötavatel inimestel, et tuua kiiremat muudatust majanduses. Ida-Virumaa arendusprogrammi (ÕÜF) koolitusmeede – toetatakse kutse- ja kõrgharidusõpet ning täiendusõpet Ida-Virumaal, et toetada väljumist põlevkivienergeetikast ning mitmekesistada sealset majandusstruktuuri ning toetada uute ning olemasolevate tööstusettevõtete investeeringuid vajaliku tööjõu pakkumisega. Inseneriakadeemia kõrghariduse tegevustest ei toetata Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppekavu, mis saavad toetust Ida-Virumaa arendusprogrammi koolitusmeetme kaudu. Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise tegevuste eesmärk on kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu tõsta kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendada kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja –paindlikkust. Tegevuse raames ei rahastata konkreetsete õppekavade arendamist nagu on kavandatud Inseneriakadeemia ja IT akadeemia tegevustena. Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise meede (PRÕM+) on suuremas osas suunatud kutsehariduse tasemele. PRÕM+ toetab praktika kvaliteedi tõstmiseks vajalikke arendustegevusi kutse- ja kõrghariduses ning töökohapõhise õppe pakkumist kutsehariduses ühikuhinna alusel. Juhul, kui käivitatakse ka kõrghariduse tasemel tööstusmagistrantuuri rahastav tegevus, siis jälgitakse, et ei tekiks kattuvust kõrghariduse inseneeria ja IKT valdkonna sekkumise õppekavarühmade ja õppekavadega. Kõigi nimetatud sekkumiste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno), kellel on ülevaade erinevate sekkumiste raames ellu viidavatest tegevustest ning ta saab jälgida, et ei tekiks kattuvusi ning seeläbi ei võimaldataks topeltrahastamist. Topeltrahastamise riski on võimalik maandada pidades kinni sekkumiste sihtrühmadest (nt vastavalt tasemeõppurid kõrg- või kutsehariduses) ning sekkumiste eesmärkidest (nt õppekavarühmad, millele tegevused on suunatud). Sekkumise „Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning arendustegevused“ (edaspidi VÕTI) on suunatud täiskasvanuhariduses uuenduslike õppimisvõimaluste loomisele ja elukestvas õppes osalemise toetamisele ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamisele sh täiskasvanud õppija õpiteede paindlikumaks muutmisele ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtu toetamisele. Inseneeria valdkonna ja IKT valdkonna sekkumises on tasemeõppe õppekavade põhjal mikrokvalifikatsiooniprogrammide väljatöötamine (mikrokraadide väljatöötamine) ja pakkumine suunatud vastavate valdkondade tasemeõppes õppijatele. Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise (TEAME3.0) tegevused on suunatud teaduskommunikatsiooni arendamisele ning ühine laiem eesmärk on LTT valdkonna populariseerimine ning tegevuste elluviijaks on Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG). Konkreetsete erialade ja tööstusvaldkondade tutvustamisega ETAG ei tegele ning need on planeeritud inseneeria valdkonna ja IKT valdkonna sekkumistesse. Perspektiivis on võimalik, et õpivalikute suunamise meetmest käivitatakse ka sekkumine alt-üles algatuste toetamiseks, milleks valmistatakse ette avatud taotlusvooru määrus. Lisaks tagatakse jooksev koordinatsioon ETAG-iga, et tekitada sekkumiste vahelist sünergiat. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Üliõpilaste inseneri valdkonna arendusprojektide toetuse tingimused ja kord“ alusel eraldatava toetuse otsene sihtgrupp on Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üliõpilased, kelle puhul paraneb võimekus tegeleda arendusmahukate projektidega. Tegevuse kaudne sihtgrupp on ettevõtted, kes vajavad pädevaid inseneriteadmistega töötajaid, et nende teenused ja tehnoloogiad oleksid konkurentsivõimelised, innovaatilised ja toodaksid lisandväärtust. Kaudne sihtgrupp on ka ülikoolid ning rakenduskõrgkoolid, kelle üliõpilaste võimekuse tase toetatavate projektidega tõuseb. Väljumisstrateegia: Toetusmeetme eesmärk on kõrgkoolide võimestamine piiratud ajaperioodi jooksul konkreetsetes õppevaldkondades. Struktuurivahendite lõppedes lähevad õppeasutustes toetusega loodud ülesanded ja töökohad riigieelarvelisele rahastamisele ning täiendavalt vastu võetud üliõpilaste õpetamine jätkub samuti riigieelarvelistest vahenditest ning eeldatavasti säilivad toetusega loodavad koostööformaadid ja -kultuur. Kolmel järgneval aastal (2024-2026) on koalitsioonileppes kokku lepitud kõrghariduse tegevustoetuse kasvus 15% aastas ning samuti jätkub arutelu tuleviku kõrghariduse rahastamismudelite üle. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 16 punktist. Eelnõu punktis 1 täpsustatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisteid. Käskkiri reguleerib toetuse andmise tingimusi sekkumise 21.4.4.21 „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda, mis on üks osa reformipakettidest pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks ja haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Toetatav tegevus seostub strateegias "Eesti 2035" viidatud järgmiste arenguvajadustega: rahvastik, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond (AV1, AV3, AV4 ja AV5). Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisse. Ühtlasi panustavad tegevused horisontaalsetesse põhimõtetesse ning on seega kaudselt seotud Eesti 2035 näitajatega „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“; „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „ligipääsetavuse näitaja“ ning tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näitajatega „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64) osakaal“ ja „kolmanda taseme haridusega 25–34a osakaal“. Täpsemalt vt toetatavate tegevuste panust ning puutumust horisontaalsete põhimõtetega peatükist “TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega”. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat. Toetatavad tegevused panustavad viidatud Eesti 2035 mõõdikute muutusesse kaudselt – st tegevuste raames kaasajastatakse IKT õppekavasid, suureneb IKT erialade lõpetajate arv. Tegevused toetavad Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” saavutamist. Eesti 2035 eesmärkide elluviimist toetavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 nähakse ette, et tehakse vajalikke tegevusi tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamiseks ning paremaks sidustamiseks haridusega. Tegevuste kavandamisel analüüsiti tegevuste puutumust ja mõju seoses horisontaalsete põhimõtete kriteeriumitega (punktis 5). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruse § 2 lg 5- le koostab rakendusasutus koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava tegevuste kogumile, mis on strateegiliselt oluline, ning korraldab sama määruse lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitusürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. Punktis 1.6 avatud mõistete valikul ja kirjeldusel on lähtutud nende kasutamisest toetuse andmise tingimuste kontekstis. Haridusvaldkonnas tavakasutuses olevaid mõisteid mõistete punktis üle ei korrata. Selgitatakse IT Akadeemia, tööstusmagistrantuuri ja õpisündmuse mõistete kasutamist eelnõus. Punktis 1.7 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse andmise eesmärk on inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades kõrghariduse tasemeõppe sisuline ajakohastamine koostöös tööandjatega ning nimetatud valdkondade populaarsuse ja kandepinna suurendamine tööjõu ja oskuste vajadustele vastamiseks. Inseneeria ja IT valdkonnas on eesmärgiks toetada Eesti tööturu vajadustele vastavate oskuste ja teadmistega spetsialistide järelkasvu, erinevate arendustegevuste kaudu ajakohastada kõrghariduse tasemeõpet sisuliselt ning kohandada vastavalt tööturu ootustele, kindlustada neis valdkondades akadeemiline järelkasv, suurendada noorte teadlikkust ja huvi tehniliste erialade ja karjäärivõimaluste vastu, et suureneks valdkonnas õppurite arv, sh naissoost õppurite arv, ning väheneks katkestajate osakaal (kõrghariduse esimesel ja teisel astmel ja suureneks lõpetajate arv. IKT valdkonnas suurendada magistriõppesse vastuvõetute arvu ja motiveerida edukamate magistrantide jätkamist IKT valdkonna doktorantuuris Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Valdkonna tuntuse kasvuga jõuavad õppima erialateadlikumad ning motiveeritumad tasemeõppurid, kasvab prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppurite osakaal (inseneeria valdkonnas tõuseb kõigist õppuritest 22,5%lt (2020. a) 24%ni (2029.a)), sh kasvab naissoost õppurite osakaal. Paraneb kõrghariduses inseneeria valdkonna õppe kvaliteet, tasemeõpe on ajakohasem ning õppurit toetav ja mitmekesine, väheneb katkestamine ning kasvab lõpetajate arv, sh tagatud on akadeemiline järelkasv, ning lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate/tööturu vajaduste ja ootustega. IKT valdkonnas kasvab sisseastujate arv, sh kasvab naiste osakaal esimese astme õppekavadel (25%lt kuni 35%ni 2029. aastaks), kasvab õppe kvaliteet ja väheneb katkestamine (kõrghariduses IKT valdkonna esimese astme esimese aasta katkestajate osakaal väheneb 23,4%lt 20%le 2029. aastaks), suureneb IKT valdkonna magistriõppes õppivate üliõpilaste arv 432lt 700ni. Kasvab IKT valdkonna üliõpilaste ja tööandjate rahulolu õppe sisuga. Eelnõu punktis 2 kirjeldatakse punktis 1.7 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi: Punktis 2.1 kirjeldatakse Inseneeria valdkonna arendustegevusi kõrghariduses Inseneeria valdkonnas vastutavad arendustegevuste eest partnerid ehk inseneeria õpet pakkuvad kõrgkoolid, kes määratlevad valdkonna kitsaskohad ja koostavad kvalitatiivseteks muutusteks ja parendamiseks vastavasisulised tegevuskavad. Inseneeria valdkond antud toetuse andmise tingimustes on piiritletud kõrgharidusstandardis nimetatud õppekavarühmade kaudu ning ei hõlma tervet tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda, kuna selles valdkonnas on erialasid, kus kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole terav või kus koolituspakkumine isegi ületab tööturu nõudlust (nt arhitektid). Inseneeria valdkonna piiritlemisel on arvesse võetud eeskätt OSKA valdkondlikes raportites toodud tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise võrdlust. Samuti on arvestatud rohepöörde eesmärkidega, millest tulenevalt ei ole inseneeria valdkonda arvatud nt kaevandamise ja rikastamise õppekavarühma, kuhu kuuluvad fossiilkütustega seotud õppekavad. Inseneeria valdkonda kuuluvad prioriteetsed õppekavarühmad on nimetatud punktis 1.5., sinna kuuluvad keemiatehnoloogia ja -protsessid, elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, mujal liigitamata tehnikaalad, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), mujal liigitamata tootmine ja töötlemine, ehitus ja tsiviilrajatised ning tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm. Lisaks on inseneeria valdkonda hõlmatud ka kaks Tartu Ülikooli materjaliteaduse õppekava: bakalaureuse õppekava Füüsika, keemia ja materjaliteadus ning magistriõppekava Materjaliteadus ja tehnoloogia. Nimetatud õppekavadel valmistatakse ette materjaliarenduse spetsialiste tootmise jms valdkondade jaoks. Tulenevalt ISCED nõuetest on nimetatud õppekavad liigitatud mujal liigitamata füüsikaliste loodusteaduste õppekavarühma, kuid oma sisult kuuluksid need materjalide töötlemise õppekavarühma, mis on inseneeria valdkonna all. Tegevuskavade alusel rahastatakse partnerkõrgkoolides vajalikke arendustegevusi, millel on kaks fookust: Esiteks tegevused, mis toetavad valdkonna populaarsuse ja kandepinna suurendamist ja mille eesmärk on kasvatada erialateadlike ja motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu. Selleks toetatakse kõrgkoolide koostööd gümnaasiumite, kutseõppeasutustega ning ettevõtjate ja erialaliitudega. Kõrgkoolid töötavad koostöös teiste õppeasutuste, tööandjate ja erialaliitudega välja ettevalmistuskursuseid, valikaineid jms (koos õppematerjalidega) gümnaasiumi- ja kutseõppuritele. Tegevustes pööratakse eraldi tähelepanu naissoost üliõpilaskandidaatide sihtrühma kaasamisele. Koostöös valdkonna kutseõppeasutuste, tööandjate ja erialaliitudega kavandatakse ja viiakse ellu teavitustegevusi, sh valmistatakse ette vastavasisulisi materjale, kus tutvustatakse inseneeria valdkonna erialasid, korraldatakse populariseerimiseks üritusi, võistlusi jms. Teiseks tegevused, mille eesmärk on tööturu ootustele vastava tasemeõppe kaasajastamine. Toetakse õppekavade sisulist ajakohastamist ja vajadusel uute õppekavade (õppesuundade) ja/või vajalikke uute moodulite välja töötamist. Õppekava arendamise9 alla kuuluvad õppekava kavandamine ja koostamine, avamine ja rakendamine, hindamine ja parendamine või muutmine. Seega, õppekavaarendus on n-ö katusmõiste, mille alla kuuluvad kõik õppekavaga seotud tegevused. Õppekava arenduse eesmärk on pidevalt täiustada õppekava ning selle rakendamist. Rahastatakse õppematerjalide (sh interaktiivsetele õppevahendite) väljatöötamist sh digitaalse õppevara ja simulatsioonide väljatöötamist koostöös ettevõtjate ja erialaliitudega. Toetatakse õppe mitmekesistamist praktilisema õppe pakkumisega, sh laialdasemalt projekti- ja probleemõpet ning väljatöötatud lahenduste/parimate praktikate piloteerimist. Rahastatakse õppekvaliteedi tõstmiseks ja õppetöö mitmekesistamiseks ülikoolivälise, sh rahvusvahelise, kompetentsi/ekspertide ning praktikute kaasamist ettevõtetest. Akadeemilise järelkasvu kindlustamise eesmärgil toetatakse õppejõudude professionaalset arengut, sh osalemist erialastel- ja didaktikaalastel koolitustel, sh rahvusvahelistel koolitustel. Erilist tähelepanu pööratakse alustavate õppejõudude, sh nooremteadurite (sh välisõppejõude) arengu toetamisele, nt pakutakse mentorlust alustavatele õppejõududele. ESFist rahastatud koolitused puhul, mis kestavad üle 32 akadeemilist tunni tuleb koguda osaleja kohta andmeid. Katkestamise vähendamiseks rahastatakse õppurite edasijõudmist toetavaid tugisüsteeme nende loomist/käivitamist/toimimist sh mentorlust, individuaalset nõustamist, tasanduskursusi reaalainetes jms. ning õppurite motiveerimiseks ja erialakindluse toetamiseks korraldatakse valdkonna toetavaid tegevusi, mida partnerid viivad ellu koostöös kutseõppeasutuste, ettevõtete 9 Õppekava arendamise juhendmaterjal https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16497/juhend_veeb.pdf ja erialaliitudega. Tegevuste elluviimisel tekivad partneritel otsesed personalikulud, nt valdavalt teadustööd tegevate akadeemiliste töötajate lisaülesanded juhendamise, õpetamise näol; nooremteadurite värbamisega; välisõppejõudude värbamisega; ettevõtetest praktikute kaasamisega õppetöösse jne. Samuti mitteakadeemilise personali lisaülesanded õppurite toetamisel, valikkursuste, teabepäevade, huviringide ja muude õpisündmuste korraldamisel jne. Õpisündmus on eesmärgistatud grupiõpe, mis ei ole õppekavapõhine ja mille lõpetamisel ei väljastata dokumenti (nt seminar, vestlus, konverents jne). Partnerid koostavad ja esitavad juhtrühmale tutvumiseks, arvamuse avaldamiseks ning kooskõlastamiseks tegevuskavad, sh pikaajalise tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja kavandatava eelarve lähtudes neile määratud piirsummast, mille arvutamisel on aluseks võetud prioriteetsetesse õppekavarühmadesse vastu võetud üliõpilaste ja lõpetajate osakaalud. Juhtnõukogu kiidab heaks/kinnitab partnerite nii pikaajalised kui ka iga-aastased tegevuskavad koos eelarvega kui ka aruandluse. Punktis 2.2 loetletud IT valdkonnas tehtavate arendustegevuste kavandamisel kõrghariduses on lähtutud IT Akadeemia programmis10 aastateks 2021-2030 tööandjate ja ülikoolidega kokku lepitud fookustest. Partneriteks on nimetatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kes pakuvad IKT valdkonnas õpet ehk kel on vastavas õppekavagrupis õppeõigus ja vastuvõtuks avatud õppekavad. Ülikoolid määratlevad oma õppetegevuse kitsaskohad ja koostavad parendamiseks vastavasisulised tegevuskavad. Rahastatakse tegevusi, mille eesmärk on õppekavade arendamine, õpetamise võimekuse tagamine ja akadeemiliste töötajate toetamine, üliõpilaste väljalangevuse vähendamine, üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine. Tegevuste elluviimisel tekivad personalikulud akadeemilistele töötajatele antavate lisaülesannete näol: õppekava arendamisega seotud tegevused, mentor- ja juhendamistegevused; samuti uute õppejõudude värbamisega seotud kulud; personali lisaülesanded üliõpilaste toetamisel. Informatsiooni- ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkond. IKT valdkonna õppetöö ajakohastamisel ja õppekavade arendamisel on fookus valdkonna esimese ja teise astme õppekavadel ning kaasatakse tööandjate, erialaliidu ja vilistlaste esindajad. Õppekava arendamise 11alla kuuluvad õppekava kavandamine ja koostamine, avamine ja rakendamine, hindamine ja parendamine või muutmine. Seega, on õppekavaarendus n-ö katusmõiste, mille alla kuuluvad kõik õppekavaga seotud tegevused. Õppekava arenduse eesmärk on pidevalt täiustada õppekava ning selle rakendamist. Ajakohastamine võib tähendada ka uute mooduliste lisamist õppekavasse sh õppekavade põhjal mikrokvalifikatsiooniprogrammide väljatöötamist. Eesmärgiga muuta õpe paindlikumaks, praktilisemaks ning eri soost, vanuses, erivajadusega õppijate ja tööturu vajadustest lähtuvamaks tuleb uuendada ka õppekorralduse vorme (nt tööstusmagistrantuur) ja vajadusel võtta kasutusele uuenduslikku õpetamise metoodikat. Mikrokvalifikatsioonid loovad paindlikud võimalused tasemeõppesse sisenemiseks, sest need võivad olla osa tasemeõppekavast või läbi varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) saab arvestada tasemeõppe osana. Õppekavade arendamiseks ja ajakohastamiseks korraldatakse mh arutelusid ja ümarlaudu jm kaasamisüritusi. 10 https://media.voog.com/0000/0034/3577/files/IT%20Akadeemia%202021-2030%20programm.pdf 11 Õppekava arendamise juhendmaterjal https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16497/juhend_veeb.pdf Tasemeõppe õppekavade ja loodud mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digitaalset õppevara. Tasemeõppe õppekavadel töötatakse välja ja rakendatakse uusi õppekorralduse vorme ning kaasaegseid õpetamise metoodikaid eesmärgiga mitmekesistada õppekorraldust ning muuta õpe paindlikumaks, praktilisemaks, õppijate ja tööturu vajadustest lähtuvamaks. Õppe vastavuse suurendamiseks tööturu vajadustega arendatakse ja uuendatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöömudeleid (nt tööstusmagistrantuur). Väljatöötatud koostöömudeleid rakendatakse õppe läbiviimisel. Ülikoolid kaasavad koostöömudelite raames IKT ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisel, juhendamisel, praktikakohtade pakkumisel jne. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja akadeemiliste töötajate toetamiseks korraldatakse IKT erialaõppejõududele jt õppetööd läbiviivatele spetsialistidele erialaseid, eriala didaktika ning metoodika koolitusi, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ja professionaalsetele koolituskeskkondadele, osaleda konverentsidel ja õppereisidel. Spetsialistidele tagatakse ligipääs kvaliteetsele õpetamisele hoolimata nende erivajadusest. Õppejõududele arenemisvõimaluste loomine viib oskuste tõusuni, mis suurendab õpetamise võimekust. Eestis töötavatele välisõppejõududele võimaldatakse eesti keele õpet, mis toetaks töötamist eestikeelses keskkonnas. Keeleõppe võimaldamine tähendab, kas ülikool pakub ise keeleõpet või hüvitab keelekursusel osalemise tasu. Ülikoolisiseselt ja ülikoolide üleselt korraldatakse õppejõududele ja töötajatele erinevaid õpisündmusi, koolitusi, seminare ja muid, mille käigus jagatakse kogemusi ning häid praktikaid. Ürituste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste juhendit12. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat akadeemilist personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Täiendava akadeemilise personali kaasamine on vajalik, et korraldada õppetööd väiksemates rühmades (eeskätt I astmel) ning suureneva vastuvõtu tõttu avada magistriõppes täiendavaid õpperühmi. Õpetamise võimekuse tõstmiseks värvatakse uusi õppejõude, sh toetatakse alustavaid IKT eriala õppejõude (sh järeldoktorantuurist tulijad) mh pakutakse mentori tuge, koolitusi jne. Alustaval õppejõul puudub või on vähene kogemus IKT erialadel õpetamisel. Alustaval õppejõul on enamasti vähendatud õpetamiskoormus, et tal oleks rohkem aega õppetöö ettevalmistamiseks või üliõpilaste juhendamiseks. Alustavale õppejõule võimaldatakse kogenud õppejõu ehk mentori tugi, et toetada tema kohanemist ning õppejõu tööks vajalike oskuste arendamist (juhendamine, tagasisidestamine jne). Lisaks kaasatakse IKT erialade õpetamisesse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Üliõpilaste katkestamise vähendamiseks toetatakse esimese ja teise astme üliõpilastele suunatud tegevuste läbiviimist, mis toetavad ja motiveerivad edasijõudmist, mh pakutakse sisseelamisprogramme, mentorlust, tuutorlust ja korraldatakse õppetööd toetavaid üritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, konverentsid, sissejuhatavad projektilaagrid jms). Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse eraldi sihtrühmana IKT-d õppivaid naissoost üliõpilasi ja HEV õppijaid ning samuti pööratakse tähelepanu võimekamatele üliõpilastele ning pakutakse neile lisategevusi. 12 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend IKT õppevaldkonna esimesele astmele motiveeritud sisseastujate suurendamiseks korraldatakse valdkonna teavitus- ja turundustegevusi koostöös üld- ja kutsekoolidega. Turundustegevused on suunatud mh naisüliõpilaste toomiseks IKT õppevaldkonda kõrgharidusõppe 1. astmele. Siin TAT-is kirjeldatud üliõpilaskandidaatide ja motiveeritud üliõpilaste arvu kasvatamise eesmärgil tehtud teavitus- ja turundustegevused, sh kõrgharidusõppe õppekavade ja õppekorralduse, lõpetajate tööhõive ja töötasude tutvustamine, eristub kutsehariduse TAT-i raames tehtavast tegevusest selle poolest, et tegevused korraldatakse ülikoolide poolt ning nad on suunatud just kõrgharidusõppe tutvustamisele. Kavandatavad tegevused on kooskõlas „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega ning on sätestatud, et antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Põhjalikum riigiabi analüüs on seletuskirja kolmandas osas. Lisaks jälgitakse tegevuste elluviimisel soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid, sh ligipääsetavuse põhimõtteid. Eelnõu punkt 3 käsitleb, kuidas tegevuste elluviimisel jõutakse soovitud püsiva muutusteni valdkonnas ning ootuspäraste tulemusteni. Abikõlblikkuse perioodi lõpuks punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimisel kasvab inseneeria valdkonnas toetatud prioriteetsete õppesuundade arv ja prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppurite osakaal, sh naiste osakaal, kõigist õppuritest, ning väheneb õpingute katkestamine esimesel aastal. Seiratakse naisüliõpilaste kaasamiseks tehtavate tegevuste edukust, sest nemad on üheks sihtrühmaks, kelle arvelt on võimalik kasvatada tehnikaerialadele vastuvõttu. Valdkonna populaarsuse ja kandepinna suurendamise eesmärgil töötavad kõrgkoolid välja valikkursused üldhariduskoolidele. Punktis 2.2. nimetatud tegevuse elluviimise tulemusena kasvab ülikoolides IKT valdkonnas õppivate üliõpilaste, sh magistrantide arv ning naisüliõpilaste osakaal, väheneb õpingute katkestamine, kasvab lõpetamisefektiivsus e lõpetamiseni jõutakse lühema ajaga ning õppe sisu ja kvaliteet on suuremas vastavuses tööandjate vajadustega lõpetajate erialaste teadmiste ja oskuste osas, mida seiratakse tööandjate ja vilistlaste küsitlustega. Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist toetuse andmise tingimuste tasemel mõõdetakse järgmiste näitajatega: Meetmete nimekirja näitajad: 1) (Tulemusnäitaja) Prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate osakaal, % kõigist kutse- ja kõrgkooliõppuritest (kood näitajate metoodikas PSR23), algtase 22,5% (2020), lõpptase 24% (2029). Loetakse Inseneriakadeemia eelmääratletud prioriteetsetes õppesuundades õppivate kutse- ja kõrghariduse õppurite osakaalu kõigist kutse- ja kõrghariduse õppuritest (ISCED tasemed 4-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Kõrghariduses on vastavates õppesuundades õppurite osakaal 13% (2020) ja kutsehariduses 37% (2020) ning TAT-is kehtestatakse ka vastavad TAT spetsiifilised näitajad. Allikas: EHIS. 2) (Väljundnäitaja) Toetatud prioriteetsete õppesuundade arv (ISCED 2013). Näitaja kood näitajate metoodikas PSO25. 2029. aastaks plaanitakse jõuda vähemalt kolme prioriteetse õppesuuna toetamiseni. Prioriteetseteks õppesuundadeks on tehnikaalad, tootmine ja töötlemine ning arhitektuur ja ehitus. Õppesuund loetakse toetatuks, kui selles õppesuunas õpet pakkuvad kõrgkoolid on välja valitud ja on oma tegevusi alustanud. Näitaja täitmist  meetme ja rakenduskava tasandil saab raporteerida hetkest, kui nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasemel on see kriteerium täidetud (st arvestatakse mõlema TATi panust). Toetatud prioriteetsete õppesuundade arvu sisendiks on partnerite tegevuskavade aruanded. TAT spetsiifilised näitajad: Tegevuse 2.1 „Inseneeria valdkonna tegevused kõrghariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) Inseneeria valdkonna esimese astme esimese aasta õppetöö katkestajate osakaal,%, algtase 2022. a, 31,1%, vahetase 2024. a 28% ja lõppsihttase 2029. a 25%. Loetakse inseneeria valdkonnas õppivaid õppijaid ja katkestajaid ning nende andmete pealt arvutatakse katkestajate osakaal. Allikas: EHIS. 2) Prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate osakaal (% kõigist õppijatest), algtase 2022. a 12%, vahetase 2024. a 13% ja lõppsihttase 2029. a 14%. Näitaja moodustab kõrghariduse osa meetmete nimekirja tulemusnäitajast. Eelmääratletud prioriteetsetes õppesuundades õppivate üliõpilaste osakaal kõigist üliõpilastest (ISCED tasemed 6-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Loetakse inseneeria valdkonna üliõpilasi, allikana EHISe andmed. Tegevuse 2.2 „IKT valdkonna tegevused kõrghariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajatega: 3) Kõrghariduse IKT valdkonna esimese astme esimese aasta katkestajate osakaal,%, algtase 2022. a, 23,4%, vahetase 2024. a 22%, lõppsihttase 2029. a 20%. Loetakse kõrghariduses IKT valdkonnas õppivaid õppijaid ja katkestajaid ning nende andmete pealt arvutatakse katkestajate osakaal. Allikas: EHIS. 4) IKT valdkonna õppekavadel vastaval aastal vastuvõetud magistrantide arv, algtase 2022. a, 432, vahetase 2024. a 600, lõpptase 2029. a 700. Loetakse IKT valdkonna õppekavadele vastuvõetud üliõpilasi magistritasemel. Allikas EHIS. 5) Naisüliõpilaste osakaal IKT valdkonna esimese astme õppekavadel (%) IKT valdkonna esimese astme õppekavadel vastaval aastal. algtase 2022. a, 25%, vahetase 2024. a 32%, lõppsihttase 2029. a 35%. Loetakse kõrghariduse esimese astme IKT valdkonna õppekavadel õppivaid naissoost üliõpilasi ja arvutatakse nende osakaal kõigist esimese astme üliõpilastest. Allikas: EHIS. Eelnõu punkt 4 nimetab tegevuse rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu punkt 5 nimetab tegevuse elluviijaks Haridus- ja Noorteameti. Harno määratakse tegevuse elluviijaks, kuna Harno põhimäärusest tulenevalt on ameti peamisteks tegevusvaldkondadeks hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine. Amet korraldab õigusaktide rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist. Samuti on Harnol pikaajaline ESF programmide elluviimise ja rakendamise kogemus. Harno on viinud ellu ka IT Akadeemia programmi, mis on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ettevõtete koostööplatvorm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Tegevusena 2.1 nimetatud Inseneriakadeemia kõrghariduse valdkonna tegevuse elluviimisse on kaasatud partneritena Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia. Partneritena on kaasatud kõik kõrgkoolid, kes pakuvad inseneeria valdkonnas õpet ehk kel on inseneeria valdkonna õppekavarühmades vastuvõtuks avatud õppekavad. Tegevusena 2.2 nimetatud IT Akadeemia kõrghariduse valdkonna tegevuse elluviimisse on kaasatud partneritena Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Partneriteks on nimetatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, kes pakuvad IKT valdkonnas õpet ehk kel on vastavas õppevaldkonnas vastuvõtuks avatud õppekavad. Eelnõu punkt 6 käsitleb sekkumise juhtimist. Tegevuste sidususe tagamiseks töömaailma ootuste, valdkondlike arengukavade, poliitiliste suundumuste ja toetuse andmise tingimuste „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ tegevustega nõustavad elluviijat tegevuste juhtimisel juhtnõukogud. Tegevuse 2.1. juhtimisel nõustab elluviijat insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu. Juhtnõukogu koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri 23. juuni 2023. a käskkirjaga nr 133 „Insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu moodustamine“. Tegevuse 2.2. juhtimisel nõustab elluviijat IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. IT Akadeemia tegevusi juhib IT Akadeemia programmi juhtkomisjon, mille koosseis ja töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri 24. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 823 „IT Akadeemia programmi juhtkomisjoni moodustamine”. Juhtnõukogusse ja -komisjoni on kaasatud suuremad valdkonna ettevõtjaid koondavad ühendused ning erialaliidud. Juhtnõukogusse kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, erialaliitude ja ettevõtete esindusorganisatsioonide esindajad. Lisaks on kaasatud juhtnõukogu töösse hääleõiguseta tegevusi ellu viivad partnerid. Hääleõiguseta partnerite kaasamine toetab osapoolte vahelist koostööd ja infovahetust ning aitab valdkonda terviklikult edendada. Juhtnõukogul ja -komisjonil on järgmised ülesanded:  nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks;  hinnata ja kooskõlastada Inseneriakadeemia partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga- aastased tegevuskavad ja eelarve;  kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded (sh etteantud vormil sisuaruande);  teha elluviijale ja partneritele sekkumise eesmärkidega kooskõlalisi ettepanekuid tegevuskavade ja eelarve muutmiseks toetatavate tegevuste vahel. Juhtnõukogul ja -komisjonil on õigus moodustada temaatilisi (sektorispetsiifilisemad) alamtöörühmi, mis teevad ettepanekuid, ja kaasata eksperte. Partnerite tegevuskavade analüüsimisel lähtutakse OSKA valdkondlikest raportitest, kus on antud erinevaid soovitusi Inseneeria valdkonna ning IKT valdkonna õppekavade arendamiseks. Tegevuskavade koostamisel tuleks arvestada oluliste maakondlike erisustega näitajast „Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osatähtsus“ ja pöörata sellele väljakutsele tähelepanu nt tegevustes, mis on suunatud üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks. Juhtnõukogu pädevuses on ka TATi tegevuse eelarve kohta elluviijale ja rakendusasutusele ettepanekute tegemine. Eelnõu punkt 7 täpsustab sekkumise sihtrühmad: õppeasutused st üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid õppurid, st üldhariduskoolide õpilased, inseneeria, IKT ja teiste valdkondade kutseõppurid ja üliõpilased. Üldhariduskoolide õpilased fookusega gümnaasiumiastmel. õpetajad, st kõrgkoolide akadeemilised töötajad inseneeria ja IKT valdkonnas ning inseneeria, IKT valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid ja praktikud, ning üldhariduskoolide õpetajad, sh tehnoloogiaõpetajad. Tegevuste mõju ulatus on kavandatud tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas (inseneeria valdkonnas) kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisse ning kõrgharidusõppe kvaliteedi tõstmisele. Tegevuste positiivne mõju ei ilmne kohe, vaid järk-järgult vastavalt tegevuskavade elluviimisele. Toetuse andmise eesmärk on suurendada kõrgharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu vajadustele inseneeria ja IKT valdkondades ning suurendada inseneeria ja IKT valdkonna populaarsust ja kandepinda. Inseneeria ja IKT valdkonna erialadel õppetööd läbiviimiseks kaasatud lepingu alusel töötavatel spetsialistidel ja praktikutel puuduvad reeglina õpetaja kutsetunnistus ja seepärast on otstarbekas vajadusel pakkuda neile nende oskuste parendamiseks õpetamis- ja juhendamisalaseid koolitusi partnerite poolt. Eelnõu punktis 8 sätestatakse toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodiks on 1. mai 2023 kuni 31. august 2029. Toetatavate tegevuste ettevalmistamist alustati TAT-i ettevalmistamise perioodil alates 1. maist 2023. a, nt partnerite tegevuskavade koostamist, et TAT kinnitamisel oleks võimalikult vähese viiteajaga võimalik kinnitada ka aasta tegevuskava ning alustada tegevuste elluviimist. Kõrgkoolid on alustanud õppekavade arendustegevuste planeerimist ning alustatud on ettevalmistusi valikkursuste väljatöötamiseks. Partnerite poolt eelnevalt alustatud tegevuste kohta esitatakse tegevuskavad juhtnõukogule. Eelnõu punktis 9 on välja toodud tegevuste kogueelarve aastateks 2023-2029. Tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduse“ kogueelarve aastateks 2022-2029 on 34 048 900 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist 23 779 258 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 10 269 642 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse osakaalud on toodud välja täisarvudes ilma komakohtadeta. Meetmete planeerimata eelarve võetakse kasutusse teiste TATidega, lisategevustena või peale 2024. aasta vahetulemuste selgumist olemasolevate TATide tegevustes. Planeerimata eelarvest on kavas ette valmistada tingimused avatud taotlemiseks, et võimaldada rohujuuretasandilt pärinevate jätkusuutlike algatuste rahastamist, et jõuda LTT valdkonna tutvustamisel võimalikult laiade sihtrühmadeni. Kuna IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia eesmärgid on sarnased, aga fookused mõnevõrra erinevad ja valdkondade tegevusi aitavad suunata erinevad juhtkomisjonid, siis on nende valdkondade eelarved TAT-i tasemel eristatud.  Tegevused Eelarve 2023-2029 2.1. Inseneeria valdkonna arendustegevused kõrghariduses 21 490 000 sh otsesed personalikulud 15 350 000 sh muud abikõlblikud kulud (40%) 6 140 000 2.2. IKT valdkonna arendustegevused kõrghariduses 12 558 900 sh otsesed personalikulud 8 970 643 sh muud abikõlblikud kulud (40%) 3 588 257 KOKKU 34 048 900 Eelarve kavandamisel on lähtutud IT Akadeemia programmi varasemast kogemusest ja lähtutud toetatavate partnerite ning õppekavade võimalikust arvust. Tegevuste elluviimisel tekivad partneritel otsesed personalikulud, nt seoses valdavalt teadustööd tegevate akadeemilistele töötajatele lisaülesannete andmisega juhendamise ning õpetamise näol; nooremteadurite värbamisega; välisõppejõudude värbamisega; ettevõtetest praktikute kaasamisega õppetöösse jne. Samuti mitteakadeemilise personali lisaülesanded õppurite toetamisel, valikkursuste, teabepäevade, huviringide ja muude õpisündmuste korraldamisel jne. Inseneriakadeemia puhul panustab sekkumise eesmärkidesse (sh elluviija tegevused) aastas 42 töötajat (FTE) ja IT Akadeemia puhul 24 (FTE). Toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.2 raames seatakse partneritele piirsummad, mille raames saavad partnerid koostada oma pika- ja lühiajalise tegevuskava. Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia juhtkomisjonid hindavad partnerite tegevusi ja saavutatud tulemusi 2025. a alguses, hindamise tulemusel võib teha ettepaneku piirsummade ümberjagamiseks. Inseriakadeemia partnerid saavad oma tegevusi kavandada neile määratud piirsumma piires. Samast põhimõttest lähtutakse IT akadeemia tegevuste planeerimisel. Inseneriakadeemia kuulub ka rakenduskava strateegiliste tegevuste nimekirja, mistõttu vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruse § 2 lg 5-le koostab rakendusasutus koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava ning korraldab sama määruse lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitusürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. Inseneriakadeemia esialgsed teavitustegevused on kajastatud „Strateegiliste tegevuste 2021-2027 teavituskavas“. Eelnõu punktis 10 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3. Toetatavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 40 % ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22. Personalikulude osakaal kogu eelarvest on 71,4% ja muude kulude osakaal 28,6%. Sel juhul on partneritel võimalik ühtse määra alusel arvestatud kuludest katta muid vajalikke kulusid (nt majandamiskulud, õppetööks vajaliku riist- ja tarkvara soetamine, õppeklasside uuendamine, õppematerjalide ja –vahendite ostmine, koolitus- ja lähetuskulud, reklaammaterjalide koostamise ja levitamise kulud jms.), mis lihtsustab tegevustega kaasnevat halduskoormust. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Eelnõu punktis 11 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. Toetatavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse kuni 40 % ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid, kui toetust makstakse tegelike kulude alusel, esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Eelnõu punktis 12 käsitletakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Elluviija korraldab TAT juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise läbi partnerite tegevuskavade, tegevuste seotud aruandluse. Elluviija korraldab juhtkomisjonide ja ekspertrühmade töö. Elluviija vastutab ka täiendavate analüüside tellimise ning tulemuslikkuse hindamise eest. Nendele lisaks on elluviija kohustatud koostama rakendamise korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TAT käskkirja kinnitamist või vajadusel peale TAT-i muudatuste kinnitamist, samuti koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks ning viima selle ellu. Elluviija esitab punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid ehk rakendamise korrad ja juhendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks. Samuti on elluviija kohustatud esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa ning tegevusi ellu viima vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, sh partnerite pikaajalised tegevuskavad, ja eelarvele ning esitama rakendusasutusele tegevuskava rakendamiseks ettevalmistavate tegevustega ja esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Pikaajalised tegevuskavad esitatakse RÜle kulude abikõlblikkuse hindamiseks. Partner peab täitma lisaks TAT-is nimetatud tegevustega seotud kohustustele ka ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi. Partnerid on kohustatud koostama tegevuskavad, nii perioodile vastavalt pikaajalise ning iga- aastase tegevuskava koos eelarvega elluviija poolt kehtestatud vormil, mis tagab kõikide partnerite poolt sarnases mahus ja detailsuses tegevuskava. Partneritega tegevuskavade läbi rääkimisel võetakse võimalusel arvesse ka regionaalset dimensiooni, (nt üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks erilahenduste kasutamine maakondades, kus kolmanda taseme haridusega noorte osatähtsus madal). Partnerite inseneeria arenduste tegevuskavad kooskõlastab Inseneriakadeemia juhtnõukogu ja partnerite IKT arenduste tegevuskavad IKT juhtkomisjon, Elluviija ja partnerid on kohustatud järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seadust. Punktis 13 käsitletakse TATi elluviimise aruandlust, sh sätestatakse aruandluse kord, sealhulgas vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus rakendusüksusele, aruannete esitamise tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Elluviija esitab juhtnõukogudega eelnevalt (e-kirja teel) kooskõlastatult rakendusüksusele e- toetuse registri kaudu registris kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 2) ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 3) hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 4) ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. Elluviija esitab juhtnõukogudega kooskõlastatult rakendusüksusele registri kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest 31.08.2029. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks kajastada põhjalikum ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Kui viga registri töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, aruanne kinnitatakse. Puuduste esinemisel annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande peale puuduste kõrvaldamist. Punktis 14 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 14.2.1. tegevus 2.1. ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad õppejõud jt õppetööd läbiviivad spetsialistid. Nii Inseneriakadeemia kui IT Akadeemia raames akadeemilise järelkasvu kindlustamise eesmärgil toetatakse õppejõudude professionaalset arengut ning erilist tähelepanu pööratakse alustavate õppejõudude. Osalejate andmeid tuleb koguda kui õppejõudu jt õppetööd läbiviivate spetsialistid osalevad erialastel, eriala didaktika ning metoodika koolitustel ja õpisündmustel ning konverentsidel ja õppereisidel, mille kestus on vähemalt 32 akadeemilist tundi. IT Akadeemia raames kaasatakse täiendavat akadeemilist personali õppetöö läbiviimisse, kellele pakutakse kohanemiseks ning õppejõu tööks vajalike oskuste arendamiseks, näiteks mentori tuge, koolitusi, juhendamist, tagasisidestamist jne. 14.2.2. tegevustes 2.1 ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad üliõpilased. Loendatakse üliõpilaste osalust tegevustest, mille eesmärk on õppurite toetamine, katkestamise ennetamine/vähendamine ja erialakindluse suurendamine, näiteks pakutakse sisseelamisprogramme, mentorlust, tuutorlust, individuaalset nõustamist, tasanduskursusi reaalainetes ja korraldatakse õppetööd toetavaid üritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, konverentsid, sissejuhatavad projektilaagrid jms). Üks üliõpilane võib osaleda mitmel üritusel ning statistikas kajastub ta mitu korda. Andmete allikaks on partnerite tegevuskava aruanne. Andmete allikaks on (ürituste registreerimislehed). ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. ESF andmekorje jaoks on RTK loonud Sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mis on SFOSi funktsionaalsus projektide sees füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete kogumiseks. Juhul kui elluviija kasutab nt osalejate registreerimiseks mõnda muud süsteemi, tuleb kõik osalejate andmed lõpuks eksportida SISi, kust need omakorda saadetakse edasi STATi EK ühiste tulemusnäitajate kogumiseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. Eelnõu punktis 15 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS_2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Eelnõu punktis 16 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. 3. RIIGIABI ANALÜÜS Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: a. abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; b. abi antakse ettevõtjale; c. abimeetmel on valikuline iseloom; d. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; e. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. a. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused. Abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid alusel loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist, st tegemist on riigi vahenditega (avalikud vahendid). Kriteerium on täidetud. b. abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Ettevõtjaks tuleb lugeda igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist, kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all tuleb mõista mistahes kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses. Tegevusi viib ellu ja toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, kes ei paku turul TAT raames elluviidavaid teenuseid. Toetuse saaja kohustub tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Tegevuse 2.1 raames teevad tegevusi kõrgkoolidest partnerid, kes pakuvad kõrgharidustaseme õpet tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas ning tegevuse 2.2 raames avalik- õiguslikud ülikoolid, kes pakuvad kõrgharidustaseme õpet IKT valdkonnas. Tasemeõppe näol tegemist mitte-majandustegevusega. Lähtuvalt komisjoni teatisest: riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Kõrgkoolides toimuv tasemeõpe toimub Eesti Hariduse Infosüsteemis EHIS registreeritud õppekavade alusel. Tasemeõpet saavad pakkuda kõrgkoolid kellel on tasemeõppe läbiviimise õigus antud õppekavarühmas st nad on läbinud kvaliteedihindamise. Kriteerium ei ole täidetud. c. abimeetmel on valikuline iseloom Abil on valikuline iseloom, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele või ettevõtjate grupile või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Valikuline iseloom on abil ka siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt (toetuse saamiseks esitatakse taotlus ja see rahuldatakse, kui tingimused on täidetud). Toetust antakse Haridus- ja Noorteametile ning kõrgkoolidele tasemeõppe pakkumise tõhustamiseks. Teenuste sisseostmisel peavad elluviija ja partnerid järgima riigihangete seadust. Kriteerium on täidetud. d. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, so ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks loetakse lisaks toetusele ka sooduslaenu, riigivara alla turuhinna kasutada andmist vms. Eelis võib seisneda ka ettevõtte majanduslikest koormistest vabastamises. Konkurentsi kahjustavaks loetakse igat riigi vahenditest kas otseselt või kaudselt antud majanduslikku eelist. Eelise välistab olukord, kus riik käitub nii nagu teeks seda samas olukorras sarnane turuoperaator (erainvestor). Kuna partneriteks on tegevuse 2.1 raames kõik avalik-õiguslikud ülikoolid ja Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad rakenduskõrgkoolid, kes pakuvad kõrgharidustaseme õpet tehnika, tootmise, tehnoloogia ja ehituse valdkonnas ning tegevuse 2.2 raames avalik-õiguslikud ülikoolid, kes pakuvad kõrgharidustaseme õpet IKT valdkonnas, siis ei teki nende vahel majandusliku eelise saamise olukorda. Kriteerium ei ole täidetud. e. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Toetus on riigiabina käsitletav ainult siis, kui selle andmine kahjustab või ähvardab kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, on tõenäoliselt tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutav mõju ei pea olema oluline või materiaalne. Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele võib esineda ka siis, kui abisaaja vahetult piiriüleses kaubanduses ei osale, kuid abi tõttu võib teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemine muutuda keeruliseks. Toetusega liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata ega ähvardata kahjustada, sest toetus on suunatud Eestis IKT ja inseneeria valdkonna tasemeõppe pakkumiseks ja tasemeõppe kvaliteedi tagamiseks. Kriteerium ei ole täidetud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi ettevõtjatele ning see ei anna abi saajale ka mingeid majanduslikke eeliseid ega moonuta konkurentsi. 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. KÄSKKIRJA MÕJUD NING VASTAVUS ÜLDISTE RAKENDUSKAVA VALIKUKRITEERIUMITEGA 1) TATi kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Seosed loodud toetuse andmise tingimustega ning kirjeldatud seletuskirja 1, 2 ja 5. peatükkides. 2) TATi põhjendatus Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia tegevused on kõrghariduses vajalikud Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Täpsemalt on tegevuste elluviimise vajadust põhjendatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 3) Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirjas peatükis 2. Tegevuste detailne eelarve kehtestatakse TAT-iga 2029. a. lõpuni. Tegevuste kulude eelarvestamisel on lähtutud varasematest kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel tekkivate kulude ning nende suuruse arvestamisel. Juhtkomisjonid seiravad pidevalt tegevuste edenemist, sh kavandatu tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustavad vajadused ning rakendusasutus muudab vajadusel eelarvet. 4) Elluviija suutlikkus projekti ellu viia. Haridus- ja Noorteamet määratakse tegevuse elluviijaks, kuna seal on pädevus ja kogemused sarnase meetme ehk IT Akadeemia tegevuste rakendamisel. Põhjendus on esitatud seletuskirja 2. peatükis. Tegevuste rakendamise riskihindamise tabel (Lisa 1) on seletuskirjale lisatud. 5) TATi mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: a) õppurid, kellel on huvi IKT ja tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu; b) õppeasutused, õpetajad ja õppejõud, kellele Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia pakub tuge õppe kvaliteedi tõstmiseks ning fookusõppekavade ajakohastamiseks ning vajaduspõhiselt uute loomiseks;  c) erialaliidud, kes on huvitatud oma valdkondliku ekspertteadmisega õppekava arendusse panustama, et eriala ja valdkonna arendada ja populariseerida; d) ettevõtted kui tööandjad, kes on huvitatud uutest kvalifitseeritud töötajatest ja on rahul õpingute sisu ja lõpetajate erialaste teadmistega. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Suurim mõju on soolise võrdõiguslikkuse teemale, kuna tüdrukud ja naised on eraldi fookuses seoses vajadusega suurendada nende osalust IKT valdkonna kõrghariduse esimese astme õppekavade ja inseneeria valdkonna kõigi astmete õppekavade õppes. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav kontroll-leht (Lisa 2) on seletuskirjale lisatud. Soolise dimensiooni arvestamine analüüsides ning poliitilistes soovitustes mõjutab soolist võrdõiguslikkust tööturul ja oskuste teemalise info kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele. Tegevuste käigus jälgitakse nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele, mh pööratakse tähelepanu tööturu ja hariduse soolisele segregeeritusele ja võimalusel selle vähendamisele. Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegilisse sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdikute „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „kolmanda taseme haridusega 30–34a osakaal“, ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta“ „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“ saavutamist. Partnerid peavad tegevuste kavandamisel pöörama tähelepanu sellele, et teavitus ja kaasamistegevuste mõju ulatuks väljapoole kõrgkoolide tegevuskohaks olevaid maakondi ka teistesse Eesti maakondadesse. Samas ei saa nende tegevustega tagada, et kõrghariduse omandanud spetsialistid liiguksid maapiirkondadesse kuna vastava erialase väljaõppe saanud inimesed liiguvad sinna, kus on töökohad ja paremad palga ning elutingimused. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Ühtlasi on tegevused kaudselt seotud strateegiliste sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdikutega „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT mõjutab: Regionaalareng x jah ei TAT-i tegevused panustavad regionaalarengusse. Tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondlike erisustega. Regionaalse arengu tegevuskava (RETK) määratleb olulisemad piirkondade vahelist ebavõrdsust väljendavad regionaalse arengu juurprobleemid, mis on omakorda seotud „Eesti 2035“ strateegiliste sihtidega. „Eestis 2035“ ühe sihina on kirjeldatud Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, kus inimeste teadmised ja oskused viiakse kokku tööturu vajadustega ja luuakse võrdsed võimalused tööturul ning tagatakse tööturu regionaalne tasakaalustatus. TAT-i tegevuste elluviimisel on partneriks kõrgkoolid ning osadel on ka regionaalsed õppekohad/kolledžid (nt Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool), kus õpetatakse prioriteetsetesse õppevaldkondadesse kuuluvatel õppekavadel. Samuti peetakse regionaalset aspekti silmas teavitus- ja turundustegevuste elluviimisel. Motiveeritud üliõpilaskandidaatide saamiseks teevad kõrgkoolid koostööd gümnaasiumite, kutseõppeasutustega ning ettevõtjate ja erialaliitudega. Tegevuste elluviimisel jälgitakse, et need jõuaksid ka väljapoole kõrgkoolide tegevuspiirkonda, nt maakondades, kus kolmanda taseme haridusega noorte osatähtsuse vastav näitaja jääb alla keskmise. Keskkonnahoid ja kliima x jah ei Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele. TAT panustab Eesti riigi ees seisvate suurtele väljakutsetele ning eesmärkidele nagu tööstuse digitaliseerimine ja rohepöörde saavutamine ning selleks tuleb tagada lisaks suuremale panustamisele läbi teadus- ja arendustegevuse ka kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamine. Nende eesmärkide täitmiseks kasvab vajadus inseneride järele pikaajaliselt, vajab ka tehniliste erialade tööjõupuudus süsteemset ja laiahaardelist lähenemist. Rohepöörde eesmärke peetakse silmas ka õppekavade valikul TAT tegevuste raames ning seetõttu ei ole inseneeria valdkonda arvatud nt kaevandamise ja rikastamise õppekavarühma, kuhu kuuluvad fossiilkütuste kasutamisega seotud õppekavad. Muude maavarade kaevandamine, mille eesmärgiks ei ole energeetiline kasutus, ei ole välistatud, kui sellega ei kaasne oluline kahju keskkonnale, nt põhjaveele vms. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah x ei Võrdsed võimalused x jah ei Sooline võrdõiguslikkus. Mõju on positiivne. IKT ja inseneeria valdkonnas õpib vähem naissoost õppureid. Tegevustega panustatakse soolise tasakaalu suurendamisse IKT ja inseneeria valdkonna õppes. Selleks viiakse ellu tegevusi IKT ja inseneri valdkonna õppe populariseerimiseks tüdrukute ja naiste hulgas, sh korraldatakse erinevaid õpiüritusi, et tutvustada IKT ja inseneeria valdkonda, motiveerida neid IKT või inseneeria valdkonnas õppima; tutvustatakse võimalikke karjääriteid IKT ja inseneeria valdkonnas jne. Vähemusrühmadele võrdsete võimaluste loomine. Mõju on positiivne. Tegevustes võetakse arvesse erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste (nt erivajadusega, erineva emakeelega, eri vanuses jt) erinevat olukorda ja vajadusi ja kujundatakse tegevusi tagamaks kõigile sotsiaalsetele rühmadele võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks ja nendest kasu saamiseks. Selleks võimaldatakse eesti keelest erineva emakeelega õppejõududele eesti keele kursusi toetamaks eestikeelses keskkonnas töötamist. Õppimist toetavate tegevuste väljatöötamisel arvestatakse eraldi sihtrühmana vanemaealisi ja HEV õppureid." Ligipääsetavus x jah ei Teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on nii füüsiliselt kui ka digitaalselt kõikidele inimestele kättesaadav. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea, erivajaduse või muu eristuva vajaduse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. Samuti tehakse enne üritusi kindlaks, milliseid erilahendusi osalejad vajavad ning need tagatakse. Kõik tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Virtuaalse sündmuse puhul tehakse erilahendusi kõikidele soovijatele, kui neil on vaja abi sündmusest osa võtmisel. 6. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2023. a. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Nõukogule, Kutsehariduse Edendamise Ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnajuhataja Lisa 1_Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 2_Riskihindamise tabel.