Ühtekuuluvusfondi projekti
2014-2020.10.01.20-0052
“Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama-Valingu lõigu
rekonstrueerimine”
PROJEKTIAUDIT
toetuse saaja: Transpordiamet
rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
Lõpparuanne
CF-200/2023
17.10.2023
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemus:
Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus
projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega.
Märge struktuuritoetuse registris2:
märkustega, väheolulised tähelepanekud.
Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.
Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.
1
Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta
põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata.
2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma
finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.
2
A - OSA
1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud
1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED
Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020
Prioriteetne suund 2014-2020.10 Jätkusuutlik transport
Meede 2014-2020.10.1 Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine
Projekti number 2014-2020.10.01.20-0052
struktuuritoetuse registris
(edaspidi SFOS)
Projekti nimetus “Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama-Valingu lõigu rekonstrueerimine”
Toetuse saaja ja partner(id): Transpordiamet
Taotluse rahuldamise otsuse 1-7/21-009-TI, 22.02.2021; 11.2-37/23/297, 09.02.2023
(otsuse muutmise) number ja
kuupäev
Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti kulude abikõlblikkuse 04.12.2020 - 31.12.2023
periood
1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO
Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse
auditeerimise 2023. a tööplaan3.
Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele
vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-
2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.
Auditi läbiviija(d) Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus,
talituse juhataja (auditi eest vastutav isik kuni 31.08.2023.a);
Mart Pechter, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, nõunik II
auditi talituse juhataja ülesannetes (auditi eest vastutav isik alates 09.10.
2023.a );
Liina Võrklaev, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi
talitus, juhtivaudiitor (auditi juht).
Auditi läbiviimise aeg 10.07.2023-17.10.2023
Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.
3
Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne
võimalus valimisse sattuda.
3
Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute
intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:
projekti tegelik teostamine,
projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,
kulude abikõlblikkus,
projektiga seotud raamatupidamise korraldus,
omafinantseeringu olemasolu,
struktuurifondide sümboolika kasutamine.
1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)
Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO14703; 06.02.2023.a; abikõlblik summa 2 354 531,65 eurot
olevad väljamaksed
(väljamaksetaotluse SFOS nr,
kuupäev, abikõlblik summa
eurodes)
Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 85 %
osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 15 %
summadest (%)
Valimi suurus (eurodes; % 2 354 531,65 eurot, 100%
deklareeritud abikõlblikust
summast)4
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 summa
Leitud vea määr (%) 5 0,00 %
2. Piirangud
Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori
kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja
territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja
kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad
projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral
oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
4
Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude
osakaaluks 100%.
5
Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude
osakaal valimi mahust.
4
B-OSA
AUDITI TULEMUSED
1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine
Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja
rakendamise tingimustele.
2. Raamatupidamises kajastamine
Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.
3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus
Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on
tagatud.
4. Hangete läbiviimine
Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
Auditeeritavas projektis nr 2014-2020.10.01.20-0052 on toetuse saajaks Transpordiamet, mis viis projekti
eesmärkide saavutamiseks läbi rahvusvahelise avatud hankemenetluse nr 231161, "Riigitee nr 11 Tallinna ringtee
km 29,6-34,2 Kanama-Valingu 2+2 teelõigu ehitus". Projektiauditi käigus tuvastasid audiitorid mõned riigihangete
seaduse (edaspidi RHS) sätete rikkumised:
Tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 231161 läbiviimisel esinevad üksikud formaalsed puudused:
toetuse saaja ei ole alltöövõtjate kontrollimisel teostanud RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8
sätestatud kõrvaldamise aluste kontrolli, toetuse saaja osad selgitused ja hankelepingu muutmise
teave on esitatud riigihangete registri kaudu nõutust hiljem. (Väheoluline).
Auditi käigus tuvastati 3 formaalset puudust, millel ei ole projekti elluviimisele olulist mõju:
1. Toetuse saaja ei ole RHS § 95 lg 4 sätetele vastavust alltöövõtjate puhul kontrollitud.
RHS § 122 lg 7 sätestab: kui alltöövõtjal esineb § 95 lõikes 46 sätestatud alus, võib hankija nõuda pakkujalt
sellise alltöövõtja asendamist.
6 RHS § 95 lg 4 punktid 3, 7 ja 8 sätestavad, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või
kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt;
kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil
hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud
konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida;
kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust
taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.
5
Toetuse saaja on sätestanud hankedokumentide koosseisus avaldatud hankelepingu projektis ja tegelikult
sõlmitud hankelepingus punktis 4.5.4, et Juhul kui alltöövõtjal esineb RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7 või 8
sätestatud kõrvaldamise alus, siis Töövõtja on kohustatud Tellija nõudmisel selle alltöövõtja asendama.“
Audiitor tuvastas, et puudub kontrolljälg Transpordiameti poolt alltöövõtjate RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7,
8 toodud tingimustele vastavuse kontrollimise kohta.
Transpordiamet selgitas 30.08.2023: „Nimetatud punktide näol on tegemist vabatahtlike kõrvaldamise
alustega RHS § 95 lg 4 mõistes, mida hankija kontrollib täiendavalt kui tal tekib selles osas põhjendatud
vajadus. Esitatud alltöövõtjate osas puudus hankijal alltöövõtjate kontrollimisel kahtlus, et alltöövõtjatel
võiks esineda probleeme nimetatud punktides. Rahvusvahelisi sanktsioone on kontrollitud läbi veebilehe: EU
Sanctions Map“
Audiitor nõustub, et RHS § 95 lg 4 teksti kohaselt on tegemist nö vabatahtlike kõrvaldamise alustega, kuid
hankelepingu punkt 4.5.4 ei jäta võimalust tingimust vabatahtlikuks lugeda. Ka hanke alusdokumendi
"Alltöövõtjate kontrollimise tingimused HL täitmisel"7 (edaspidi Nõuded alltöövõtjatele) alusel pidid
alltöövõtjad vastama nõuetele, mis on kaetud RHS § 95 lg 4 punktidega 3, 7, 8. Lähtuvalt eeltoodust oleks
Transpordiamet kui hankija pidanud alltöövõtjate vastavust RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7, 8 nõuetele ka
kontrollima. Transpordiameti vastusest järeldab audiitor, et Transpordiametil kahtlusi alltöövõtjate suhtes
ei olnud, mistõttu analüüsi RHS § 95 lg 4 tingimustele vastavuse osas ei teostatud.
Arvestades, et Transpordiamet veendus riigihangete registri kaudu teostatud päringute abil, et alltöövõtjate
puhul on tegemist tegutsevate ettevõtetega ja audiitor ei tuvastanud Äriregistrist hankes alltöövõtjatena
osalenud ettevõtete andmeid analüüsides, et mõni neist oleks pankrotis või likvideerimisel, siis asub
audiitor seisukohale, et Transpordiameti poolt RHS § 95 lg 4 punktides 3, 7, 8 nõuetele vastavusele kontrolli
teostamata jätmisel ei olnud otsest mõju alltöövõtjate valikule. Ka ei ilmnenud, et mõni alltöövõtjaga
seotud isik oleks Transpordiameti poolt korraldatud hanke ettevalmistamisel osalenud, mis oleks tekitanud
küsimuse võimalikust eelise saamisest. Tulenevalt erinevate tee-ehituse projektide teostamisest ja seal
erinevate alltöövõtjate kasutamisest võib järeldada, et Transpordiametil on olemas info alltöövõtjate
teostatud tööde kvaliteedi ja võimalike trahvide suhtes ka detailset analüüsi koostamata.
Arvestades, et audiitor alltöövõtjate analüüsi käigus olulisi rikkumisi ei tuvastanud, kohaldub antud
rikkumise puhul ühendmääruse § 228, mis välistab eraldiseisva finantskorrektsiooni määramise, kui
rikkumine on üksnes formaalne. Praegusel juhul on tegemist just sellise RHS sätete eiramisega, millega ei
rikuta otseselt RHS § 3 põhimõtteid ning rikkumisel puudub otsene finantsmõju EL eelarvele, mistõttu pole
finantskorrektsiooni tegemine asjakohane.
2. Toetuse saaja on ei ole riigihangete registri kaudu laekunud küsimustele vastanud RHS § 46 lg 1
sätestatud tähtaja jooksul
RHS § 46 lg 1 sätestab, et hankija teeb riigihanke alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad
dokumendid elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates.
7
Alapunkt C „Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega“
6
Audiitor analüüsis RHRis hanke ja selle alusdokumentide kohta esitatud 117 küsimust ning tuvastas, et kolme
küsimuse puhul oli toetuse saaja ületanud RHS § 46 lg 1 sätestatud tähtaega oluliselt.
1. Sõnum ID 565 733. Küsimus laekunud 20.01.2021 kl 10:21. Toetuse saaja vastanud 25.01.2021 kl 17:21: "Hankija
vastab esimesel võimalusel". Tegelik vastus on avaldatud hankija poolt RHR-is alles 29.01.2021 kl 17:00 ehk
vastamiseks kulus 7 tööpäeva ehk 4 tööpäeva nõutust hiljem.
2. Sõnum ID 568540. Küsimus laekunud 2.02.2021 kl 13:08. Hankija lubas 08.02.2021 vastata esimesel võimalusel,
kuid vastas alles 26.02.2021 kl 15:31 ehk 17 tööpäeva nõutust hiljem.
3. Sõnum ID 570 466. Küsimus laekunud 10.02.2021 kl 14:32. Hankija lubas 15.02.2021 vastata esimesel võimalusel,
kuid vastas alles 1.03.2021 kl 16:38 ehk 12 tööpäeva nõutust hiljem.
Transpordiamet selgitas 28.09.2023: „Ehitushangetes, mille töid teostatakse projektdokumentatsiooni
alusel, ei ole alati võimalik 3 tööpäeva jooksul projekteerijatelt vastust saada, kuna tegemist on majaväliste
inimestega (projekteerimistöid teostatakse samuti läbi hangete korraldamise). Seetõttu kuulub TRAMi
praktikasse tavapärane olukord, kus hankija lubab täpsema vastuse anda esimesel võimalusel. Sealjuures
jälgib hankija, et selgituse andmise ja hanke avamise vahele jääks mõistlik periood, et pakkujatele jääks
võimalus vastuse peale reageerida ning vajadusel pakkumust kohandada. Käesoleval juhul on selgituse
andmise ja hanke avamise tähtaja vahele jäänud üle kuu aja, millega on riskid maandatud.
Laekunud küsimusele nr ID 568540 vastamisega oli tegemist eriti spetsiifiliste sisuga küsimusega ja
vastustega mida sisuliselt pidi andma Kaitseministeerium. Vastuse moodustamine võttis aega (ilmselt vajas
see läbimõtlemist ja kooskõlastamist asutuse siseselt). Laekunud küsimusele nr ID 570 466 vastamisega
tekkisid raskused, sest projekteerija ei suutnud vastata aegsasti.“
Arvestades, et enamus 117 küsimust olid vastatud õigeaegselt, hilinenud vastused tulenesid teiselt
osapoolelt vastuste saamise viibimisest ja peale vastuste laekumist jäi pakkumiste esitamiseks rohkem
kui kuu aega, sest lõplikuks pakkumiste esitamise tähtajaks kujunes 13.04.2021.a, ei mõjutanud need
hilisemad vastamised oluliselt hanke tulemust ja olulise finantsmõjuga tähelepanekut ei koostata. Pealegi
avaldati kõik vastused elektrooniliselt riigihangete registris, mis võimaldas kõigil huvilistel kiiresti saabunud
täiendava infoga tutvuda.
Audiitorid on seisukohal, et hanke kohta selgitava teabe avaldamine RHS § 46 lg 1 sätestatust tähtajast
hiljem ei toonud endaga kaasa finantsmõju, sest tulenevalt pakkumuste esitamise tähtaja pikendamistest
jäi pakkujatel rohkem kui üks kuu pakkumuste esitamiseks. Audiitorite hinnangul kohaldub nimetatud
rikkumiste puhul ühendmääruse § 228, mis välistab eraldiseisva finantskorrektsiooni määramise, kui
rikkumine on üksnes formaalne. Antud juhul on küll tegemist RHS sätete eiramisega, kuid sellega ei rikuta
otseselt RHS § 3 põhimõtteid ning rikkumisel puudub otsene finantsmõju EL eelarvele, mistõttu pole
finantskorrektsiooni tegemine asjakohane.
3. Toetuse saaja on esitanud hankelepingu muutmise teate Riigihangete registrile nõutud tähtajast ligi 5 kuud
hiljem
RHS §123 lõike 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget
korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures
hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse tulemusena ei suurene hankelepingu
maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest. Sama § lg 5 sätestab: hankija
esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel tehtud muudatuse kohta registrile hankelepingu
muutmise teate kümne päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates.
7
Audiitor tuvastas, et hankelepingu muudatus, mis käsitleb hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist oli
digiallkirjastatud 16.03.2023.a, kuid riigihangete registris oli nimetatud muudatuse kohta teavitus lisatud
alles 29.08.2023.a. Seega teade hankelepingu muudatuse kohta oleks pidanud olema avaldatud hiljemalt
26.03.2023.a, kuid tegelikult avaldati 166 päeva (ligi 5 kuud) hiljem ehk 29.08.2023.a.
Transpordiamet selgitas 28.09.2023: „Tegemist on tehnilise veaga, lepingu muudatus ei jõudnud vastutava
spetsialistini. Probleemi tuvastamisel lisati lepingu muudatus registrisse esimesel võimalusel. Hankija
pöörab edaspidi sellele rohkem tähelepanu.“
Audiitorid on seisukohal, et hankelepingu muutmise kohta teabe avaldamine RHS § 123 lg 5 sätestatust
tähtajast hiljem ei toonud endaga kaasa finantsmõju ja nimetatud rikkumiste puhul rakendub
ühendmääruse § 228, mis välistab eraldiseisva finantskorrektsiooni määramise, kui rikkumine on üksnes
formaalne. Antud juhul on küll tegemist RHS sätete eiramisega, kuid sellega ei rikuta otseselt RHS § 3
põhimõtteid ning rikkumisel puudub otsene finantsmõju EL eelarvele, mistõttu pole finantskorrektsiooni
tegemine asjakohane.
Soovitus toetuse saajale: kui toetuse saaja peab edaspidi vajalikuks hankelepingu täitmise tingimuste
hulgas sätestada tingimused kaasatavate alltöövõtjate kohta, siis tuleb toetuse saajal hankelepingu
täitmisel alltöövõtjate kohta kehtestatud nõuetele vastavust ka kontrollida.
Soovitame toetuse saajal järgnevate hangete läbiviimisel jälgida, et riigihangete registris avaldataks
selgitusi hankedokumentide kohta lähtudes RHS § 46 lg 1 ja hankelepingute muudatuste kohta lähtudes
RHS § 123 lg 5 sätestatud tähtaegadest.
5. Riigiabi andmine
Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.
6. Teavitamine ja avalikustamine
Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid
õigusakte.
Kinnitame lõpparuande 8 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
Mart Pechter Liina Võrklaev
Nõunik, II auditi talituse juhataja ülesannetes II auditi talituse juhtivaudiitor
Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond
Tallinn, 17.10.2023
8
Priit Sauk
Transpordiamet Meie 19.10.2023 nr 10-5/6471-1
[email protected]
Auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra Sauk
Edastame Teile projekti nr 2014-2020.10.01.20-0052 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama-
Valingu lõigu rekonstrueerimine” auditi lõpparuande nr CF-200/2023.
Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti
2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise
auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa:
Auditi lõpparuanne
Sama:
Hr Pärt-Eo Rannap, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Teadmiseks:
Hr Tiit Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Liina Võrklaev 5885 1409
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272