OTSUS

Aktsiaselts Järvamaa Haigla Tiigi tn 8 18.10.2023 nr 11.2-55/23/1235 Paide linn Registrikood: 10220275 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse “Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ raames otsuse Aktsiaselts Järvamaa Haigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus” (projekti nr 2014-2020.15.02.21-0001; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Järvamaa Haigla A korpuse juurdeehituse projektijuhtimine“ viitenumbriga 232386 (edaspidi riigihange nr 232386) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 4 161,60 eurot Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 lg 3, § 47 lg 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja 3, § 228, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD). Vastavalt tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirja nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1 Riigihangete seadus. Redaktsiooni jõustumise kp: 15.07.2020. Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.05.2022. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Aktsiaselts Järvamaa Haigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. Toetuse saaja viis riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi riigihanke nr 232386 „Järvamaa Haigla A korpuse juurdeehituse projektijuhtimine“ ning hankes esitati kokku kolm pakkumust. 25.03.2021 otsusega tunnistati vastavaks kaks pakkumust ning sama otsusega tunnistati edukaks AS Infragate Eesti (registrikood 10845129, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega 48 850 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 06.04.2021 edukaks tunnistatud pakkujaga ASga Infragate Eesti HANKELEPINGU nr 01042021 (edaspidi hankeleping) maksumusega 48 850 eurot (käibemaksuta). Rakendusüksus tuvastas riigihankes järgmised rikkumised: 1. Hankija on riigihankes nr 232386 kehtestanud piirava vastavustingimuse 1.1. Rikkumise asjaolud Riigihanke vastavustingimuse punkti 5 kohaselt „pakkujal peab olema projektijuht, kes vastab järgnevatele tingimustele: magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, vähemalt 5 aasta pikkune Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud projektide juhtimise kogemus, kõrgtasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas või emakeelena. Pakkuja esitab projektijuhi CV ja nõutud haridust tõendava diplomi koopia.“. Toetuse saaja on piiritlenud vastavustingimuses projektijuhi varasema kogemuse liiga kitsalt. Nõutud on referentsi – Euroopa Liidu struktuurfondide rahastatud projektide juhtimise kogemus. Rakendusüksuse hinnangul oleks olnud põhjendatud nõuda kogemust üldisemalt ehk siis projektide juhtimise kogemust. Tegemist on RHS 3 punkti 2 rikkumisega. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on rakendusüksusel selgitanud, et: „EL struktuurfondidest rahastatakse projekte alates 2004 aastast, seega leiame, et varasema kogemuse nõudmine ei ole piirav. Nimetatud nõue on hankedokumentidesse sisse kirjutatud hankija poolt varasemalt läbiviidud riigihanke nr 187346 alusdokumentidest, samuti tugines hankija hankedokumente koostades RH nr 183712 ja 187646 alusdokumentidele. Meie poolt läbiviidud riigihange nr 187346 on edukalt lõppenud ja tuginesime enda varasemale kogemusele kasutades alusdokumente, mis eelmise hanke korraldamise ajal olid asjakohased.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 3 punkt 2 kohustab toetuse saajat seadma riigihankes piirangud ja kriteeriumid, mis oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Pakkuja vastavuse hindamiseks seatud piirang ei ole põhjendatud ja asjakohane. Projektijuhi ülesandeid oleks olnud võimeline täitma ka mõni teine valdkonnas kogenud isik, kellel puudus varasem Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastavate projektide projektijuhtimise kogemus. Toetuse saaja poolt seatud kriteerium ei ole vastavuses hankelepingu esemega ega ole sellega proportsionaalne, st kohane ega vajalik, sest hankelepingut oleks olnud suuteline täitma ka pakkuja, kellel nõutud spetsiifiline kogemus puudub. Eelpool nimetatud täitmise võime tõendamiseks oleks saanud nõuda kergema, vähem piiravama tingimuse kaudu. Igal projektijuhil on võimalik end nii struktuuritoetuse seaduse, vastava valdkonna määruste ja süstemaatiliste vigade näidetega kurssi viia hankelepingu täitmise ajal. Vastavustingimusena oleks piisanud -näiteks välisvahenditest rahastavate projektide juhtimise kogemuse nõudmisest. Vastavustingimuste kehtestamisel peab hankija arvestama, et tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hankelepingu eseme suhtes asjakohased - vastavustingimuste kehtestamisel tuleb lähtuda sisulisest vajadusest. Antud juhul on selgunud, et hankes kehtestatud vastavustingimus projektijuhi kogemus Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastavate projektide projektijuhtimise kogemuse olemasolule ei ole hangitud teenuse osutamiseks vajalik, põhjendatud ega asjakohane. Seetõttu oli tegemist rakendusüksuse hinnangul piirava tingimusega, mida ei oleks tohtinud üldse hankes kehtestada. Iga tingimuse vajalikkust tuleb kaaluda. Pelgalt põhjendusel, et varasemalt on hangetes kõneallolev vastavustingimus olemas olnud probleemideta, ei tähenda veel seda, et tegemist ei ole piirava vastavustingimusega. Rakendusüksus jääb oma selgituste juurde, et Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastavate projektide projektijuhtimine ei erine oluliselt teistest välisvahenditest rahastatavate projektide projektijuhtimisega. Lepingu täitmisega saaks nõuetekohaselt hakkama ka ilma Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate projektide kogemuseta isik, kellel on piisav kogemus teistest välisvahenditest rahastatavate projektide juhtimisel. Ühtlasi märgib rakendusüksus, et hankija on antud juhul piiranud hankes osalemist ka neil pakkujatel, kellel on siseriiklike toetuste rakendamise kogemus. Olles rikutud RHS § 3 põhimõtteid, ei ole antud juhul teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankes ei oleks seatud piirav vastavustingimus. Rakendusüksuse hinnangul ei saa välistada, et mõni pakkuja jättis oma pakkumuse esitamata, kuna ei olnud suuteline ebavajalikuks osutunud nõuet täitma. Seetõttu ei ole tõendatud rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning et hankeleping on sõlmitud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS-st tulenevaid hanke korraldamise üldpõhimõtteid ning on seega rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida projektiga seotud hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt juhul, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui ebaproportsionaalset ja piiravat vastavustingimust projektijuhi kogemusele pole seatud. Seetõttu ei ole tõendatud rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning et hankeleping on sõlmitud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Rakendusüksuse hinnangul on hankija poolt edukaks tunnistatud pakkuja saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, kuivõrd on liigselt konkurentsi piirav nõuda varasemat Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud projektide juhtimise kogemust, mistõttu on tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 punkti 2 mõttes. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele kättesaadavad ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni hankest huvitatud isik jättis hanke alusdokumentide vastavustingimustes nimetatud projektijuhile seatud varasema Euroopa Liidu struktuurfondidest rahastatud projektide juhtimise kogemuse nõude tõttu hanke juurde registreerimata. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, kui hankemenetluses ilmneb § -des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine. Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse, et toetuse saaja ei ole projektijuhtimise teenuse hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Rakendusüksus arvestab antud rikkumise puhul, et riigihanke nr 232386 raames esitati kolm pakkumust, millest tunnistati vastavaks kaks pakkumust. Rakendusüksuse hinnangul ei ole põhjendatud kõige rangema (25%) finantskorrektsiooni määra rakendamine, kuivõrd hange on läbiviidud lihthankemenetlusena ning hankes esitas pakkumuse kolm ettevõtjat. Samas on hankija kehtestanud piirava vastavustingimuse, mistõttu ei ole põhjendatud 10%-st väiksem finantskorrektsiooni määr, sest ei ole võimalik välistada, et hanke vastavustingimustes algsetest laiemate tingimuste kehtestamise tulemusena oleks pakkumuse esitanud rohkem pakkujaid ning edukateks pakkujateks oleks osutunud teine pakkuja ja seda väiksema maksumusega pakkumusega. Seega peab rakendusüksus põhjendatuks ja õigustatuks rakendada 10% finantskorrektsiooni määra, mis on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne rikkumise raskusega. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju liidu eelarvele. Ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumitele ettenähtud määrade alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 85 lõike 2 punkti b kohaselt tuleb finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st finantsmõju. EK juhendi rakendamisel tuleb lugeda, et vastavate juhtumikoosseisude esinemisel on põhjendatud ohu olemasolu tõestatud ja finantskorrektsiooni tegemisel täiendavaid kaalutlusi läbi viima ei pea, v.a rikkumise astme kindlakstegemisel, kui ühendmäärus lubab põhilist määra vähendada või suurendada. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 228 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 232386 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 2. Hankija on riigihankes nr 232386 tunnistanud vastavaks ja edukaks lihthanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse 2.1. Rikkumise asjaolud Riigihankes nr 232386 on hankija kehtestanud pakkuja hangete korraldamise kogemusele järgneva vastavustingimuse nr 3: „Pakkuja peab olema hangete korraldamise teenust pakkunud vähemalt kolm aastat ning korraldanud ise riigihankeid viimase kolme aasta jooksul minimaalselt 10 hanget aastas, Pakkuja esitab nimekirja enda korraldatud hangetest koos maksumusega.“. Hankemenetluses esitati kokku kolm pakkumust. Vastavalt 25.03.2021 allkirjastatud vastavusotsusele on hankija tunnistanud vastavaks AS Infragate Eesti pakkumuse nr 315943, milles muuhulgas sisaldus dokument „3_1_Pakkuja hangete korraldamise kogemus.docx“. Rakendusüksus tuvastas hankekontrolli käigus, et nõue 30 hanget kokku (minimaalselt 10 hanget aastas) ei ole täidetud. Edukas pakkuja on aastal 2018 viinud läbi 10 hanget, aastal 2019 viinud läbi 9 hanget ja aastal 2020 viinud läbi 4 hanget, ehk kokku 23 hanget. Seega on hankija läinud vastuollu enda kehtestatud tingimusega ja tunnistanud edukaks pakkumuse, mis ei vasta nõudele ning seega rikkunud RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi ja RHS § 125 lõiget 5. 2.2. Toetuse saaja selgitused Rakendusüksuse päringule, mida tähendab „vähemalt kolm aastat“ ja „viimase kolme aasta jooksul“, kas referentsperioodina on mõeldud aastaid 2018, 2019 ja 2020 või ajavahemikku 09.02.2018-09.02.2021 või mõni muu variant on toetuse saaja 14.10.2022 selgitanud, et „vähemalt kolm aastat“ tähendab ajavahemikku 09.02.2018-09.02.2021 ja „viimase kolme aasta jooksul“ tähendab aastaid 2018, 2019 ja 2020. 14.10.2022 selgituses on toetuse saaja välja toonud hanked, mis võeti aluseks vastavustingimuses: 2018 1. 194051, 27.01.2018, FIDIC Inseneri ja OJV teenus Märjamaal Sõtke küla Laane ning Ärni piirkonna ühisveevärgi ja ühiskanalisatsioonitorustike projekteerimis- ehitustöödeks 2. 194015, 26.01.2018 Märjamaal Sõtke küla Laane ning Ärni piirkonna ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonitorustike rajamise projekteerimis-ehitustööd 3. 196346, 04.05.2018, Kohila valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine ehitustööd 4. 196491, 04.05.2018, Kohila valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine automaatjuhtimise süsteemiehitustööd  5. 196508, 04.05.2018, Kohila valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine omanikujärelevalve teenus 6. 193864, 22.01.2018, Sauga aleviku tänavavalgustuse renoveerimise ehitustööd 7. 194020, 22.01.2018, Sauga aleviku tänavavalgustuse renoveerimise ehitustööde raames OJV teenuse osutamine 8. 194220, 29.03.2018, Sauga aleviku tänavavalgustuse renoveerimise ehitustööd 9. 196505, 30.04.2018 Rakvere valla Kohala, Vaeküla, Lasila, Levala ja Karitsa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine 10. 203229, 4.12.2018 Kuusalu regionaalse reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ehitushange 2019 1. 203229, 4.12.2018 Kuusalu regionaalse reoveepuhasti laiendamise projekteerimis- ehitushange (lepingu lõpptähtaeg 31.05.2020) 2. 203688, 30.1.2019 Kuusalu regionaalse reoveepuhasti laiendamise reoveepuhasti laiendamise OJV 3. 206921, 29.3.2019 Suurejõe, Pärnjõe ja Vihtra külade ÜVK rekonstrueerimise ning laiendamise projektide OJV teenuse osutamine 4. 207176, 27.3.2019 Pärnjõe küla veetöötlusjaama ning ÜVK torustike rekonstrueerimise ja laiendamise ehitustööd 5. 207046, 28.3.2019 Suurejõe küla ÜVK rekonstrueerimise ja laiendamise ehitustööd 6. 206938, 29.3.2019 Vihtra küla ÜVK torustike rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööd 7. 208587, 8.5.2019 Kiili alevi tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd 8. 211513, 6.8.2019 Tõrva valla tänavavalgustuse projekteerimine 9. 207262, 1.4.2019, Uuri, Vihasoo ja Suurpea külade ÜVK ning reoveepuhastite projekteerimis-ehitustööd 10. Uuri, Vihasoo ja Suurpea külade ÜVK ning reoveepuhastite projekteerimis- ehitustööde OJV, väikehange 2020 1. 219334, 31.3.2020 Projekti „Kiili alevi tänavavalgustuse taristu renoveerimine” ehitustööde OJV teenus 2. 219448, 31.3.2020 Projekti „Kiili alevi tänavavalgustuse taristu renoveerimine” ehitustööd 3. Kiili alevi tänavavalgustuse taristu renoveerimine projekti ekspertiis, väikehange 4. 225570, 3.8.2020 Tõrva valla tänavavalgustuse renoveerimine ehitustööd 5. 225586, 3.8.2020 Tõrva valla tänavavalgustuse renoveerimine ehitustööde OJV teenus 6. Tõrva valla tänavavalgustuse renoveerimine ehitustööde projekti ekspertiis, väikehange. Pakkuja pakkumuses on esitatud hanked alates 2016 aastast, hankija on oma otsuse tegemisel arvestanud ka enne referentsperioodi teostatud hankeid ja hinnanud pakkuja kogemuse piisavaks ning tunnistanud pakkumuse vastavaks. 2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Lihthankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Nimetatud põhimõtte järgi peab hankija jälgima muuhulgas ka vastavustingimuste kehtestamisel ning pakkujate vastavuse kontrollimisel, et tagatud oleks pakkujate võrdne kohtlemine. Kuna hankija ei ole edukat pakkujat hinnanud enda kehtestatud vastavustingimuse järgi, eirates asjaolu, et tal puuduvad nõutud kriteeriumitele hangete arv aasta kohta, siis on hankija pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Eelnevatele RHS § 3 üldpõhimõtetele tuginedes oleks hankija pidanud AS Infragate Eesti pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hankija on seadnud vastavustingimuse referentstööde nõudeks, et pakkuja on korraldanud ise riigihankeid viimase kolme aasta jooksul minimaalselt 10 hanget aastas. Edukas pakkuja esitas nimekirja 2018, 2019 ja 2020 aastal teostatud riigihangete nimekirja, millelt selgub, et aastatel 2019 ja 2020 ei ole täidetud minimaalselt 10 hanget aasta kohta ning kogumina 2018, 2019 ja 2020 aasta kohta ei ole korraldatud kokku 30 riigihanget. Hankija selgituse kohaselt vastavustingimuses seatud „viimase kolme aasta jooksul“ tähendas aastaid 2018, 2019 ja 2020. Seega pidi olema pakkujal kogemus järgnevalt: 2018 aastal 10 hanget, 2019 aastal 10 hanget ja 2020 aastal 10 hanget ning kokku 30 hanget. Rakendusüksuse hinnangul ei ole pakkuja esitanud nõutud referentse piisavas hulgas ehk iga aasta kohta 10 hanget ja kokku 30 hanget, vaid on esitanud aastate 2018, 2019 ja 2020 peale kokku 23 hanget, mis on seitse hanget vähem, kui vastavustingimuses nõutud. On leidnud kinnitust, et aastal 2018 on hankija pakkunud vähemalt kümne hanke korraldamist. Hankija poolt esitatud nimekirjast aasta 2019 kohta ei saa rakendusüksuse hinnangul lugeda riigihanget viitenumbriga 203229 2019 aasta hanke hulka, kuna riigihange on algatatud 4.12.2018. Ühtlasi on kõneallolev riigihange juba 2018 aasta referentside nimekirjas. Rakendusüksus märgib, et aasta 2020 kohta on toetuse saaja esitanud kokku kuus hanget, millest kaks riigihanget on algatatud varasemalt kui 2020 ehk seega ei saa lugeda neid aasta 2020 referentshangete hulka. Riigihange viitenumbriga 208587 on esitatud juba 2019 aasta nimekirjas ja riigihange viitenumbriga 209575 on avaldatud 22.05.2019. Järeldusena, hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vasta hankija enda seatud vastavustingimusele. Rakendusüksus leiab, et kui teised potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud, et saab osaleda hankel ka ühe aasta kohta vähemate referentside alusel, mis on teostatud 3 aastase referentsperioodi jooksul ühe tellija kohta, oleks hankes võinud osaleda rohkem pakkujaid, seega on rikutud ka RHS § 3 punktis 2 pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Rakendusüksus märgib täiendavalt, et ka riigihangete vaidlustuskomisjon on 14.06.2018 otsuses nr 97-18/197419 rõhutanud vajadust toimida erihangete, sh ka lihthanke läbiviimisel hankemenetlustes sarnaste toimingute läbiviimisel kehtestatud õigusregulatsiooni olemusest ja sisust, mis tagab riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Lisaks väärib rõhutamist, et täna kehtivas RHS § 125 lõikes 5 on seadusandja pidanud vajalikuks sõnaselgelt sättes viidata, et lihthanke läbiviimisel tuleb mh järgida ka RHS §-s 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Eeltoodud põhjendustele tuginedes oleks hankija pidanud AS Infragate Eesti pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhul on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib referentshangete osas vähema esitamist kui vastavustingimuses sätestatud. 2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel. Ühendmääruse § 228 kohaselt kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud 2, 5, 10 või 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks pakkuja vastavuse hindamisel lähtutud riigihangete seaduse üldpõhimõtetest, eelkõige kui toetuse saaja oleks teenuse ostmise puhul tegutsenud läbipaistvalt ja kohelnud kõiki isikuid võrdselt. Esineb põhjendatud oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Rakendusüksus peab antud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamisega andnud edukaks tunnistatud pakkujale teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, seades nad ebavõrdsesse olukorda ning moonutanud konkurentsi. Toetuse saaja on välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada. Lisaks on antud rikkumisel mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule. Hankija on kohustatud enda poolt seatud hanketingimustest kinni pidama ning tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei vasta nõuetele, on mittevastava pakkumuse esitanud pakkuja saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise ning tegemist on konkurentsi moonutusega. Pakkujad peavad oma pakkumuse koostama lähtuvalt kehtivatest hanke alusdokumentidest ja nendes sätestatud tingimustest. Olukorras, kus aktsepteeritakse pakkumusega esitatud läbiviidud referents teisiti, kui vastavustingimuses nõutud, ei ole hange läbipaistev, ei taga võrdset kohtlemist ega konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Rakendusüksuse hinnangul referentside esitamise nõue võis olla põhjuseks, miks antud riigihanke osas rohkem pakkumusi ei esitatud. Seega on toetuse saaja välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid hankes olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui toetuse saaja oleks järginud RHS-i. Sellest lähtuvalt on tõenäoline, et toetuse saaja pole taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Rakendusüksus peab kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Määra rakendamisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.4. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes osalevate pakkujate ring, esitatud pakkumused ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks, kui hankija ei oleks seadnud piirava iseloomuga vastavustingimust. Riigihankes nr 232386 esitati kolm pakkumust, mis viitab teatavale konkurentsile. Ei saa välistada, et läbiviidavate riigihangete referentside esitamise nõue oli põhjuseks, miks antud riigihanke osas rohkem pakkumusi ei esitatud. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma riigihanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse vastavustingimuse tõttu riigihankes osalemata ja ennast riigihanke juurde registreerimata. Samas on rakendusüksus määra alandamisel võtnud arvesse asjaolu, et rikkumisele vaatamata oli hankes tagatud konkurents – esitati kolm pakkumust ning teine pakkumus oli ligikaudu 16% kallim. Seega ei ole tõenäoline et antud rikkumine omas suurt rahalist mõju. Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 228 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 232386 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 3. Hankija on riigihankes 232386 tunnistanud vastavaks mittevastava pakkumuse hankespetsialisti kogemuse osas 3.1. Rikkumise asjaolud Riigihankes nr 232386 on hankija kehtestanud pakkuja hankespetsialisti kogemusele järgneva vastavustingimuse nr 6: „Pakkuja peab olema hankespetsialist, kes vastab järgnevatele tingimusele: vähemalt 5 aasta pikkune riigihangete läbiviimise kogemus. Pakkuja esitab hankespetsialisti CV“ Hankemenetluses esitati kokku kolm pakkumust. Vastavalt 25.03.2021 allkirjastatud vastavusotsusele on hankija tunnistanud vastavaks AS Infragate Eesti pakkumuse nr 315943, milles muuhulgas sisaldus hankespetsialisti CV. Rakendusüksus tuvastas hankekontrolli käigus, et vastavustingimus, vähemalt 5 aasta pikkune riigihangete läbiviimise kogemuse nõue, ei ole täielikult täidetud. Pakkumuse koosseisus esitatud hankespetsialisti kogemusena on toodud välja erinevad projektid (36 tk), milles on hankespetsialistil olnud erinevad täitmise rollid, kuid vaid ühel juhul on hankespetsialisti kogemuseks märgitud riigihangete läbiviimine. On leidnud tuvastamist, et eduka pakkuja hankespetsialistil oli hangete läbiviimise kogemus 14 kuud ehk üks aasta ja kaks kuud, mitte viis aastat nagu on vastavustingimuses nõutud. Seega, edukaks on tunnistatud pakkuja pakkumus, mis ei vasta hankija kehtestatud vastavustingimusele ning hankija on läinud vastuollu RHS § 3 punktis 2 ja § 125 lõikes 5 sätestatuga. 3.2. Toetuse saaja selgitused Rakendusüksuse päringule, milliseid projekte arvestas hankija vastavaks tunnistamisel, vastas toetuse saaja 14.10.2022 järgmiselt: „1. Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti laenuhankedokumentide koostamine ja hanke läbiviimine, 02.- 08.2009 – 7 k; 2.Rakvere linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonirajatiste arendamise projektispetsialisti ja OJV/FIDIC Inseneri teenuse osutamine, 02.-03.2009 – 2 k; 3.Projektijuhtimine ja OJV (FIDIC Insener) Kose aleviku reoveekogumisala veemajandusprojekti teostamisel, 04.2009-05.2012 – 38 k; 4. Projektijuhtimise teenus EL projektis nr 2014-2020.6.03.16-0014 „Energiasäästlik tänavavalgustus Sauga alevikus”, 10.2017-12.2018 – 14 k; 5. Vinni valla veemajandusprojekt. Projekti nr 2.1.0101.10-0071, 12.2010-10.2013 – 35 k.“. Hankija on rakendusüksuse päringule 27.10.2022 vastanud, et: „[H]hangete läbiviimisel tuleb 5 aastat täis, pos 3: 2009-2012 on läbiviidud 10 riigihanget info on leitav 2009-20212 Kose aleviku ühisvee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt / Kose Vesi.“. Lisaks selgitas toetuse saaja, et: „[H]hankija on oma otsuse tegemisel arvestanud kogemusena ka hankedokumentide koostamist.“. Täiendavalt pöördus rakendusüksus toetuse saaja poole eelpool viidatud viie riigihanke osas, saamaks kinnitust, kas märgitud hankespetsialistil oli hangete läbiviimise kogemus. Toetuse saaja vastas 9.11.2022, et: „[K]küsisime kinnitust, kontrolljälge ei ole säilinud.“. 3.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Lihthankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Nimetatud põhimõtte järgi peab hankija jälgima muuhulgas ka vastavustingimuste kehtestamisel ning pakkujate vastavuse kontrollimisel, et tagatud oleks pakkujate võrdne kohtlemine. Kuna hankija ei ole edukat pakkujat hinnanud enda kehtestatud vastavustingimuse järgi, eirates asjaolu, et hankespetsialistil puudub nõutud kriteeriumile vastav 5 aasta pikkune hangete läbiviimise kogemus, siis on hankija pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Eelnevatele RHS § 3 üldpõhimõtetele tuginedes oleks hankija pidanud AS Infragate Eesti pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Hankija on seadnud vastavustingimuse nõudeks, et pakkuja hankespetsialistil on vähemalt 5 aasta pikkune riigihangete läbiviimise kogemus. Edukas pakkuja esitas hankespetsialisti CV, kus on välja toodud 36 erinevat projekti, milles hankespetsialist on osalenud. Rakendusüksuse päringule, millised projektid on arvestatud vastavuse hindamisel, esitas hankija viis projekti ja kuude arvu, millised võttis hankija vastavuse hindamisel arvesse. 1) „Rakvere linna reoveekogumisala veemajandusprojekti laenuhankedokumentide koostamine ja hanke läbiviimine projektis“, 7 kuud, on esitatud hankespetsialisti positsiooniks projektis märgitud konsultant (hankedokumentide koostaja). Toetuse saaja selgitustest on selgunud, et pole säilinud kontrolljälge tuvastamaks, et hankespetsialist viis hanget läbi. Rakendusüksuse hinnangul riigihanke dokumentide koostamine ei võrdu hanke läbiviimisega.  2) „Rakvere linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonirajatiste arendamise projektispetsialisti ja omanikujärelvalve/ FIDIC Inseneri teenuse osutamine“, 2 kuud, riigihankes on hankespetsialisti positsiooniks CV märgitud hankedokumentide koostaja. Toetuse saaja selgitustest on selgunud, et pole säilinud kontrolljälge tuvastamaks, et hankespetsialist viis hanget läbi. Rakendusüksuse hinnangul riigihanke dokumentide koostamine ei võrdu hanke läbiviimisega. 3) „Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve (FIDIC Insener) Kose aleviku reoveekogumisala veemajandusprojekti teostamisel“, 38 kuud, riigihankes on hankespetsialisti positsiooniks CV märgitud hankedokumentide koostaja. Toetuse saaja selgitustest on selgunud, et pole säilinud kontrolljälge tuvastamaks, et hankespetsialist viis hanget läbi. Rakendusüksuse hinnangul riigihanke dokumentide koostamine ei võrdu hanke läbiviimisega. 4) „Projektijuhtimise teenus EL projektis nr 2014-2020.6.03.16-0014 „Energiasäästlik tänavavalgustus Sauga alevikus“, 14 kuud, projektis on hankespetsialisti positsiooniks märgitud muuhulgas riigihangete läbiviimine. Rakendusüksuse hinnangul antud projekt vastab vastavustingimuse nõudele, kuid vaid osaliselt, sest projektis osalemise aeg on 05.10.2017-07.12.2018 ehk kokku 14 kuud. 5) „Vinni valla veemajandusprojekt. Projekti SFOS nr 2.1.0101.10-0071. Projektijuhtimise teenus“, 35 kuud, projektis on hankespetsialisti positsiooniks projektijuht/konsultant. Toetuse saaja selgitustest on selgunud, et pole säilinud kontrolljälge tuvastamaks, et hankespetsialist viis hanget läbi. Rakendusüksuse hinnangul projektijuhi/konsultandi kogemus ei võrdu hanke läbiviimisega. Rakendusüksuse hinnangul saab lugeda vastavustingimuse kohase nõude osaliselt täidetuks positsioonis 4 kirjeldatud riigihanke puhul. Kuivõrd esitatud projektides on hankespetsialisti hangete läbiviimise kogemuseks vaid 14 kuud, siis ei ole täidetud hankija enda seatud vastavustingimuse nõue ning hankija on edukaks tunnistanud pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata. Toetuse saaja on päringu käigus selgitanud, et arvestati kogemusena ka hankedokumentide koostamist. Tallinna Halduskohus on 22.06.2016 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-874 punktis 45 selgitanud, et riigihankemenetluse formaliseeritusest tulenevalt on äärmiselt oluline, et hankedokumentides sätestatut mõistetakse võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused läheksid vastuollu RHS § 3 punktis 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega. Seega hankija hilisem tõlgendus, et arvestatakse ka hankedokumentide koostamise kogemust, on vastuolus õiguspõhimõttega. Kui hankijale ei olnud vaid hanke läbiviimine oluline ja oleks sobinud ka hankedokumentide koostamise kogemus, siis hankija oleks pidanud vastavustingimuse ka vastavalt koostama. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks vastavustingimusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Rakendusüksus leiab, et kui teised potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud, et osaleda saab hankel ka sellisel juhul, kui ei ole täidetud vähemalt 5 aastane riigihangete läbiviimise kogemus, oleks hankes võinud osaleda rohkem pakkujaid, seega on rikutud ka RHS § 3 punktis 2 pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Rakendusüksus märgib täiendavalt, et ka riigihangete vaidlustuskomisjon on 14.06.2018 otsuses nr 97-18/197419 rõhutanud vajadust toimida erihangete, sh ka lihthanke läbiviimisel hankemenetlustes sarnaste toimingute läbiviimisel kehtestatud õigusregulatsiooni olemusest ja sisust, mis tagab riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Lisaks väärib rõhutamist, et täna kehtivas RHS § 125 lõikes 5 on seadusandja pidanud vajalikuks sõnaselgelt sättes viidata, et lihthanke läbiviimisel tuleb mh järgida ka RHS §-s 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Eeltoodud põhjendustele tuginedes oleks hankija pidanud AS Infragate Eesti pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesoleval juhul on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib referentshangete osas vähema esitamist kui vastavustingimuses sätestatud. Riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamisega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 3.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel. Ühendmääruse § 228 kohaselt kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud 2, 5, 10 või 25 protsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks pakkuja vastavuse hindamisel lähtutud riigihangete seaduse üldpõhimõtetest, eelkõige kui toetuse saaja oleks teenuse ostmise puhul tegutsenud läbipaistvalt ja kohelnud kõiki isikuid võrdselt. Esineb põhjendatud oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Rakendusüksus peab antud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamisega andnud edukaks tunnistatud pakkujale teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, seades nad ebavõrdsesse olukorda ning moonutatud konkurentsi. Toetuse saaja on välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada. Lisaks on antud rikkumisel mõju hankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule. Hankija on kohustatud enda poolt seatud hanketingimustest kinni pidama ning tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei vasta nõuetele, on saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise ning seega on tegemist konkurentsi moonutusega. Pakkujad peavad oma pakkumuse koostama lähtuvalt kehtivatest hanke alusdokumentidest ja nendes sätestatud tingimustest. Olukorras, kus aktsepteeritakse pakkumusega esitatud hankespetsialisti CVs andeid teisiti, kui vastavustingimuses nõutud, ei ole hange läbipaistev, ei taga võrdset kohtlemist ega konkurentsi efektiivset ärakasutamist. Seega on toetuse saaja välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate hankemenetluses osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada. Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid hankes olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui toetuse saaja oleks järginud RHS-i. Sellest lähtuvalt on tõenäoline, et toetuse saaja pole taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa Liidu finantshuvisid on kahjustatud. Rakendusüksus peab otsuse punktis 3 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Määra rakendamisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega. Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.4. Samas on rakendusüksus määra alandamisel võtnud arvesse asjaolu, et rikkumisele vaatamata oli riigihankes nr 232386 tagatud konkurents – esitati kolm pakkumust ning teine pakkumus oli ligikaudu 16% kallim. Seega ei ole tõenäoline et antud rikkumine omas suurt rahalist mõju. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma riigihanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse vastavustingimuse tõttu riigihankes osalemata ja ennast riigihanke juurde registreerimata. Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 228 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 232386 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 4. Riigihanke nr 232386 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja summad Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna riigihankes nr 232386 on tuvastatud kokku kolm rikkumist, millest kõikide käsitletud rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist korrektsiooni määra siis rakendatakse riigihanke nr 232386 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses. Toetuse saaja on riigihanke nr 232386 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4 „AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ kuludokumentides (edaspidi KD) tunnustega 1-13, 20-21, 27-28, 31, 33, 39, 42, 44 ja 47 kokku abikõlblikus summas 40 200,75 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustes ning võttes aluseks ühendmääruse § 228 loeb rakendusüksus eelloetletud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 4 020,08 eurot (40 200,75 *10%), millest Taaskäivitamisrahastu REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 4 020,08 eurot. KD tunnustega 1-13, 20-21, 27-28, 31, 33, 39, 42, 44 ja 47 alusel on toetuse saajale välja makstud abikõlblik summa 30 150,62 eurot, millest on eelnevalt kinni peetud 25%. Tulenevalt finantskorrektsiooni otsuses toodud järeldustest on finantskorrektsiooni määraks 10%. Seega on rakendusüksuse poolt enam kinni peetud 15%, mis tagastatakse toetuse saajale. Lisaks on rakendusüksuses hetkel menetluses KD tunnusega 52 abikõlblikus summas 1 415,25 eurot, mis on toetuse saajale välja maksmata ja eelnevalt kinni pidamata. Sellest summast loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 141,52 eurot, millest Taaskäivitamisrahastu REACT-EU Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 141,52 eurot. Seetõttu vähendab rakendusüksus KD tunnusega 52 väljamakstava toetuse osa 141,52 euro võrra. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014- 2020.15.02.21-0001 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile. 5. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 20.09.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 04.10.2023. Toetuse saaja vastas 12.10.2023, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõule vastuväiteid ega täiendavaid seisukohti lisada ei ole. 6. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ 4 161,60 eurot, millest toetus moodustab 4 161,60 eurot; 2. vähendada kuludokumentides riigihankega nr 232386 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk summas 4 161,60 eurot 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimine ja juurdeehitus“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“; 4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada TAT käskkirja eelarvet projekti nr 2014-2020.15.02.21-0001 tegevuse nr 4 käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summade osas Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kõiva talituse juhataja osakonna juhataja ülesannetes Koostaja: Merike Kraam 6632027 [email protected]