Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.10.2023 otsusele nr 11.4-5/23/1211 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus 20 . 10 .202 3 edastatud e- postiga [email protected] Haldusorgan: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 Lõkke tn 4, Tallinn 10122 e-post HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] Vaide esitaja: Sillamäe Linnavalitsus Registrikood 75003909 Kesk tn 27, Sillamäe 40231 e-post HYPERLINK "mailto:[email protected]" [email protected] telefon 3925 700 Vaide esitaja esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] VAIE Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.10.2023 otsusele nr 11.4-5/23/1211 finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta I Vaidlustatava haldusakti sisu kokkuvõte ja menetluse senine käik Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) 06.10.2023 otsusega nr 11.4-5/23/1211 (edaspidi FKO) loeti projekti „Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 439 309,56 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus moodustab 348 349,05 eurot ja omafinantseering 90 960,51 eurot, vähendati riigihankega nr 233878 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, vähendati projekti eelarvet tegevuses nr 13 „Ehitamine“ ning muudeti 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsust nr 3-3.1/38 selliselt, et vähenesid projekti abikõlblikud kulud ja struktuuritoetus. Vaidlustatud haldusaktiga vähendati vaide esitajale eraldatud toetuse mahtu. Vaidlustatud haldusakti kohaselt tuvastas haldusorgan riigihanke nr 233878 „Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamine“ (edaspidi Riigihange) kontrollimisel, et hanke läbiviimisel ei ole järgitud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldatakse rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni. Haldusorgan tuvastas Riigihanke kontrollimisel järgmised puudused: Hankija ei ole Riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli määratud 30.04.2021 kell 9.00. Hankija edastas riigihangete registris teabevahetuses 23.04.2021 kell 14:50 teavituse, millest selgub, et hankija muutis algseid riigihanke alusdokumente. Alates muudatuste tegemisest jäi pakkumuste esitamise tähtajani 6 päeva, mis on vähem, kui RHS § 82 lg-s 1 nõutud poolest RHS § 93 lg 1 p-s 6 sätestatud minimaalsest 45-päevasest tähtajast. Haldusorgan leiab, et riigihanke alusdokumentide muutmiseks on projektdokumentatsiooni ja -joonisete muutmine, kus võrreldes algse versiooniga lisandus tuletõkke uksi, aknaid ja aknaosi, samuti muudeti olemasolevate avatäidete asukohti. Haldusorgan leiab, et tegemist on muudatustega, millel on hoone tuleohutuse ja turvalisuse vaatest oluline tähtsus ning lisaks tähendab spetsiifiliste uste ja akende lisandumine ning nende asukohtade muutus potentsiaalsele töövõtjale oma pakkumuse sisu ja maksumuse korrigeerimist. Seetõttu on haldusorgani arvates projektdokumentatsiooni ja -jooniste muutmise näol tegemist riigihanke alusdokumentide olulise muudatusega, mis võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi ja/või tulemusi. RTK on rakendanud finantskorrektsiooni Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 9 p 2 alusel finantskorrektsiooni määras 10%. Hankija on tunnistanud riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks. Edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse koosseisus esitatud hankepassis on teave, et edukas pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele. Alltöövõtja hankepassis on omakorda teave, et kvalifitseerimistingimuses nõutud teedeinseneri tase 6 nõue täidetakse isikuga A.V, kes tegutseb alltöövõtja juures käsunduslepingu alusel. Haldusorgan leiab, et pakkuja oleks pakkumuse koosseisus pidanud esitama hankepassi ka alltöövõtja juures käsunduslepingu alusel tegutseva füüsilise isiku suhtes. FKO kohaselt leiab RTK, et hankija pidanuks eduka pakkuja pakkumuse tagasi lükkama RHS § 114 lg 2 alusel. RTK on rakendanud finantskorrektsiooni ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 alusel finantskorrektsiooni määras 5%. Vaide esitaja on eelnevas menetluses esitanud vastuväited RTK-le 15.12.2021, 19.01.2023, samuti 28.03.2023 ja 25.05.2023. RTK on küll nentinud, et on vaidlustatud FKO-s arvestanud mh ka vaide esitaja 28.03.2023 ja 25.05.2023 vastuväiteid (FKO lk 2 p 1.1.2), kuid FKO-s ei ole sisuliselt vaide esitaja vastuväiteid adresseeritud, mistõttu on olnud vaide esitaja ärakuulamine olnud näiline. Käesolevaga on vaie esitatud FKO- le tervikuna. Vaide esitaja jääb eelnevas menetluses avaldatud kõikide seisukohtade juurde neid siinkohal täismahus kordamata ja põhjendab käesolevat vaiet täiendavalt järgmiselt. II Vaide põhjendused 2.1. Etteheide pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisega seoses 2.1.1. Hankija ei ole hankedokumente muutnud vastuolus RHS § 82 regulatsiooniga FKO punktis 1.1 heidab RTK ette, et vaide esitaja on Riigihankes muutnud hanke alusdokumente vastuolus RHS § 82 regulatsiooniga. RHS § 82 lg 2 sätestab järgmist: „(2) Hankija ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste tõttu kvalifitseerimata või kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. “ Seega RHS § 82 lg 2 regulatsioon sisaldab kokku viit alternatiivi, millest esimene ehk kontaktandmete muutmine on käesoleval juhul selgelt asjakohatu ja seetõttu sellele rohkem tähelepanu käesolevas vaides pööratud ei ole, vaid alljärgnev analüüs keskendub ülejäänud neljale alternatiivile. RHS § 82 lg 2 kohaselt ei pea hankija hankedokumentides muudatusi tehes pikendama pakkumuse esitamise tähtaega, kui esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus ei saa muutuda tehtud muudatuse tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks (alternatiiv 1) ja/või kui esialgse hanketeate alusel kvalifitseerimistingimusele vastav pakkuja ei saa jääda tehtud muudatuse tõttu kvalifitseerimata (alternatiiv 2) ja/või tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud isikute ring (alternatiiv 3) ja/või ei muutuks pakkumuse sisu (alternatiiv 4). Kuivõrd projektdokumentatsiooni muudatus puudutas Riigihanke tehnilist kirjeldust, siis ilmselgelt ei puutu antud juhul asjasse alternatiiv 2 – projektdokumentatsiooni muutmine ei saanud kuidagi mõjutada seda, kas pakkuja kvalifitseerub või mitte. RTK heidab FKO-s ette seda, et projektidokumentatsiooni muudatuste tõttu oli käesoleval juhul täidetud alternatiiv 1 (algsetest hankedokumentidest lähtudes koostatud pakkumus muutus muudatuse tõttu mittevastavaks), alternatiiv 3 (muudatuse tõttu muutus riigihankest huvitatud isikute ring) ja alternatiiv 4 (muudatuse tõttu muutus pakkumuse sisu). Vaide esitaja vaidleb vastu – mitte ükski neist alternatiividest ei ole täidetud nagu vaide esitaja on eelnevas menetluses põhjalikult selgitanud. Vaide esitaja on eelnevas menetluses juba põhjalikult selgitanud, et: täidetud on RHS § 82 lg 2 alternatiiv 1 ehk 23.04.2021 projektimuudatuse tõttu ei saanud muutuda pakkumus mittevastavaks; täidetud on ka RHS § 82 lg 2 alternatiiv 4, sest 23.04.2021 projektimuudatuse tõttu ei saanud muutuda ka pakkumuste sisu, ja täidetud on ka RHS § 82 lg 2 alternatiiv 3, sest muudatuse tõttu ei muutunud riigihankest huvitatud isikute ring. RTK märgib FKO lk 4 „ Esitatud pakkumus ei saa osutuda vastavaks, kui see ei sisalda nõutud arvul uksi, aknaid ja avatäiteid, nende maksumust, paigaldust ja vastavust ehitusprojektile .“ Ent FKO-st jääb arusaamatuks, kuidas RTK arvates said üldse pakkumustes kajastuda projektis näidatud uksed, aknad, avatäited, paigaldus ja vastavus ehitusprojektile. RTK jätab täiesti tähelepanuta, et pakkumuste koosseisus ei olnud nõutud pakkujalt andmeid teostatavate ehitustööde kirjelduse kohta, vaid pakkujad pidid pakkumuse koosseisus esitama vaid hanke alusdokumentide koosseisus ette antud pakkumuse maksumuse vormi, mille sisu ei olnud hankija mitte mingil moel seoses 23.04.2021 projektimuudatustega muutnud. Vaide esitaja on eelnevas menetluses välja toonud, et pakkumus ei saanud isegi mitte teoreetiliselt muutuda vastavustingimustele mittevastavaks pelgalt seetõttu, et riigihanke alusdokumendi p 6.13 kohaselt pidid kõik pakkujad niikuinii arvestama ka selliste töödega, mida tehnilises kirjelduses otsesõnu märgitud ei olnud, ent mille järele võis vajadus tekkida mh Päästeameti suunistest tulenevalt. Seega pidid ka projekti muudatuses kajastatud väheolulised tööd pakkumuste maksumuses niikuinii kajastama sõltumata sellest, kas hankija oleks selliseid projekti muudatusi avaldanud Riigihankes enne pakkumuste esitamise tähtaega või mitte. Tähelepanuväärselt ei ole RTK seda väidet jätkuvalt ümber lükanud, vaid selle asemel asunud FKO p 1.1.3 hoopis seisukohale, et riigihanke alusdokumendi p 6.13 hanketingimus kui selline on õigusvastane. See on aga tervikuna õigusvastane kaalutlus, sest haldusaktiga tehtud finantskorrektsioon ei rajane haldusorgani etteheitel, et riigihanke alusdokumendi p 6.13 on õigusvastane, vaid hoopis etteheitel, et pakkumuste esitamise tähtaega tulnuks pikendada seetõttu, et pakkumus oleks muutunud vastavustingimusele mittevastavaks. Nagu vaide esitaja on juba eelnevas menetluses toonitanud, oli hankija seotud hanketingimustega olemasoleval kujul, sh riigihanke alusdokumendi punktiga 6.13 – seega pidi hankija ka pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuma mh riigihanke alusdokumendi punktist 6.13 tulenevast kohustusest, mis kohustas kõiki pakkujaid pakkumuses arvestama ka selliste töödega, mis otseselt tehnilises kirjelduses ette polnud nähtud ja milliste tööde teostamise vajadus võis mh tuleneda Päästeameti suunistest. Seega ei saanud 23.04.2021 projekti täienduste tulemusena mitte kuidagi muutuda esialgsed pakkumused mittevastavaks, sest riigihanke alusdokumendi p 6.13 tõttu pidid kõik 23.04.2021 projekti muudatuses kajastatud väikse mahuga tööd olema niikuinii arvestatud pakkumuse maksumuse sisse. Seejuures tuleb rõhutada, et pakkumuste vastavuse kontroll pakkumuse koosseisus arvestatud tööde osas saigi lähtuda vaid pakkumuses esitatud hinnapakkumise vormist, mida ei olnud 23.04.2021 muudetud. Ka ei heida RTK ette seda, et eduka pakkuja pakkumus oleks hanketingimustele mittevastav ega hõlmaks 23.04.2021 projektimuudatusi. 23.04.2021 projekti täpsustused ei puudutanud ka pakkujate kvalifitseerimistingimusi ega saanud mitte mingil moel mõjutada hankest huvitatud pakkujate ringi. Riigihankes kehtestatud kvalifitseerimistingimused, kõrvaldamise alused, vastavustingimused, tööde tegemise tähtaeg ning töö sisu ja töö liigid jäid samaks. RTK märgib FKO-s paljasõnaliselt, et projektis tehtud muudatused mõjutasid hankest huvitatud isikute ringi. Selline järeldus eeldanuks analüüsi selle kohta, milliseid täiendavaid oskusi, tegevuslubasid, ressursse vms oleks pakkujal täiendavalt vaja projekti muudatusega ette nähtud tööde teostamiseks, mida algsed hanke alusdokumendid ei sisaldanud. On ilmne, et kõnealuste projektimuudatustega ei ole hanke mahtu lisandunud selliseid erinõudeid eeldavaid töid, mis eeldanuks mistahes moel pakkujalt teistsugust kvalifikatsiooni võrreldes töödega, mis olid kajastatud hanke alusdokumentides enne kõnealuseid muudatusi. Nagu vaide esitaja on juba eelnevas menetluses välja toonud, moodustab avatäidete tööde maksumus kogu edukaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähem kui 1%, misjuures 23.04.2021 projektimuudatuste sisu nende tööde lõikes oli sellest veel oluliselt väiksem. Arvestades nii kõnealuste tööde ülimalt väikest rahalist maksumust kui ka seda, et projekti muudatustega seotud tööde liigid olid ehitusprojektis ette nähtud ka enne projektimuudatuste tegemist ja täpsustati vaid mahte, siis on ilmne, et hankest huvitatud pakkujate ringi ei saanud kõnealune projektijooniste muudatus mitte kuidagi mõjutada. Eelnevat arvestades puudub hankija tegevuses RTK poolt ette heidetud RHS § 82 rikkumine kui selline. 2.1.2. Ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 koosseis ei ole täidetud RTK on vaide esitajale ette heitnud RHS § 82 lg 2 sätestatu rikkumist sel moel, et vaide esitaja ei ole RTK hinnangul pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega pärast 23.04.2021 projektimuudatuste tegemist. FKO-s on finantskorrektsiooni õiguslikuks aluseks märgitud ühendmääruse § 22 lg 9 p 2, mis sätestab järgmist: „(9) Kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegu ja tähtaegade vähendamine on olnud: 1) suurem kui 50 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti; 2) suurem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti; 3) väiksem kui 30 protsenti riigihangete seaduse §-s 93, 94, 143 või 158 nimetatud tähtaegadest, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra .“ RTK on jätnud täiesti tähelepanuta, et ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 koosseisuline element ei ole RHS § 82 lg 2 rikkumine ehk teisisõnu finantskorrektsiooni aluseks olev ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 ei reguleeri üldse hankedokumentide muutmisel RHS nõuete rikkumist. Selle asemel viitab ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 hoopis RHS §-dele 93, 94, 143 ja 158, mis reguleerivad pakkumuste esitamiseks määratud tähtaja pikkust, ent käesoleval juhul on ilmne, et vaide esitaja on Riigihankes pakkumuste esitamise tähtaja määranud kooskõlas RHS § 93 regulatsiooniga. Pooltelt on lihtsalt eriarvamus selles, kas vaide esitaja oleks pidanud RHS § 82 lg 2 tõttu täiendavalt pakkumuste esitamise tähtaega pikendama veelgi RHS § 93 nõutut ületades. Mitte ükski ühendmääruse säte ei reguleeri finantskorrektsiooni alusena konkreetselt RHS § 82 rikkumist. Ühendmääruses sisalduvaid finantskorrektsiooni koosseise ei saa omavoliliselt laiendada nt analoogiale tuginevalt, vaid lähtuda tuleb konkreetselt ühendmääruse sättes ettenähtud koosseisust. Eelnevat arvestades leiab vaide esitaja, et vaidlustatud FKO-s on finantskorrektsiooni alusena ebaõigesti rakendatud ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 ning ainsa võimaliku finantskorrektsiooni alusena RHS § 82 lg 2 rikkumise eest saaks kõne alla tulla ühendmääruse § 22 lg 14, mis reguleerib kõikide muude RHS rikkumiste puhuks finantskorrektsiooni tegemist, mille kohta eraldiseisev finantskorrektsiooni koosseis ühendmääruses puudub. 2.1.3. RTK pole finantskorrektsiooni tegemisel teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust Ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 ja § 22 lg 14 koosseisude puhul on finantskorrektsiooni rakendamine olulisel määral erinev, sest § 22 lg 14 rakendamisel tuleb finantskorrektsiooni tegemisel teostada kaalutlusõigust määramaks finantskorrektsiooni määr vahemikus 0-10% hankelepingule eraldatud toetusest. Vaidlustatud FKO-s on RTK hoopis jätkuvalt seisukohal, et RTK-l puudub üldse kaalutlusõigus finantskorrektsiooni tegemisel. FKO lk 6 teises lõigus märgib RTK: “Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus.“ Nagu käesolevas vaides eelpool on välja toodud, ei saa FKO aluseks olla ühendmääruse § 22 lg 9 p 2, sest vaide esitaja poolt Riigihankes määratud pakkumuste esitamise tähtaeg järgib RHS § 93 sätestatut ja ühendmääruse § 22 lg 9 p 2 koosseisu ei kuulu RHS § 82 rikkumised. RHS § 82 rikkumine saaks potentsiaalselt täita vaid ühendmääruse § 22 lg 14 koosseisu, mis annab haldusorganile väga laiad piiri kaalutlusõiguse teostamiseks. Kohtuasjas 3-21-2855 Tallinna Ringkonnakohtu 1.09.2023 otsuse punktides 20-21 on ringkonnakohus analoogses vaidluses kinnitanud, et kaalutlusõiguse teostamata jätmine olukorras, kus finantskorrektsiooni tegemiseks tegelikult kaalutlusõigus esines, on juba iseenesest piisav põhjus, et finantskorrektsiooni otsus tühistada. Analoogselt viidatud lahendiga on ka käesoleval juhul RTK vaidlustatud FKO lk 6 otsesõnu lähtunud ebaõigest eeldusest, et finantskorrektsiooni tegemisel kaalutlusõigus puudub. Nagu ringkonnakohus on lahendis 3-21-2855 juba selgitanud, ei saa pidada kaalutlusõiguse teostamiseks viidet sellele, et ühendmääruse finantskorrektsioonide määrade kehtestamisega ongi juba kaalutlusõigus teostatud. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb seejuures arvestada nii rikkumise raskust kui ka rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust . Tallinna Ringkonnakohus on nt asjas 3-20-895 otsuse p 14.4 ja p 17 selgitanud: „14.4. Liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite analüüsimisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 66). /…/ P 17 . Üksnes riigihanget reguleerivate normide rikkumine pole piisav, et kaebajale teha finantskorrektsiooni otsus, vähendamaks abikõlblikku summat 10% (s.o 269 009,42 euro) ulatuses. Kontrollida tuleb ka seda, kas asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud välistatud, s.o kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik (selle eelduse kohta vt käesolev otsus, p-d 14.2 ja 14.3). Kui kõik kolm eeldust korraga on täidetud, on tegemist eeskirjade eiramisega, millele peab järgnema finantskorrektsiooni otsus (STS § 45 lg 1 ning määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-d 1 ja 2). Alles pärast seda, kui täidetud on finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused, saab hinnata otsuses kohaldatud finantskorrektsiooni määra (s.o 10%) õiguspärasust.“ Vaide esitaja jääb eelnevas menetluses antud selgituste juurde, et isegi kui 23.04.2021 projektimuudatuste tõttu tulnuks RHS § 82 järgi pakkumuste esitamise tähtaega pikendada (millega vaide esitaja ei nõustu), ei saa kõnealusest rikkumisest olla tekkinud kahju fondi eelarvele, sest hankeleping oli niigi sõlmitud kõige soodsama pakkumuse esitanud pakkujaga ning projektimuudatusega seotud tööde maksumus kokku moodustab vähem kui 1% sõlmitud hankelepingu mahust. RTK ei ole FKO-s neid väiteid kummutanud. RTK ei ole jätkuvalt kaalunud etteheidetavast rikkumisest tekkiva kahju tõenäosust Liidu eelarvele, vaid on selle asemel FKO lk 6 põhjendanud üksnes seda, miks RTK hinnangul ei saa välistada, et pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel oleks pakkujaid lisandunud, kes oleks veelgi soodsamat hinda pakkunud. Seejuures tuleb osundada RTK enda seisukohtade vastuolulisusele, sest kui RTK väite kohaselt kõnealused 23.04.2021 projektimuudatused suurendasid hankelepingu mahtu kuuluvaid töid, siis juba ainuüksi seetõttu ei saanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamise tõttu muutuda pakkumused soodsamaks. Samas ei heida RTK vaide esitajale ette, et Riigihankes oleks vastavaks tunnistatud hanketingimustele tegelikult mittevastav pakkumus, milles poleks arvestatud vaidlusaluseid 23.04.2021 projektimuudatusi. 2.2. Etteheide füüsilise isiku kohta hankepassi esitamata jätmisest Edukas pakkuja tugines teedeinseneri tase 6 nõude täitmisel GT4U Eesti OÜ näitajatele füüsilise isiku A.V osas, kuid haldusorgani hinnangul pidanuks eduka pakkuja pakkumuses olema esitatud lisaks GT4E Eesti OÜ hankepassile ka hankepass A.V kui füüsilise isiku kohta. Selline tõlgendus ei lähtu seadusest. Pakkuja on tuginenud alltöövõtja näitajatele ja alltöövõtja osas on esitatud hankepass, alltöövõtjate spetsialistide kohta eraldi hankepassi esitamise kohustus ei tulene seadusest. Vaide esitaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et ei haldusorgani ega kellegi teise poolt ei ole kunagi tõusetunud kahtlust, et füüsiline isik A.V vastas sisuliselt teedeinseneri tase 6 nõuetele ega ole esitatud ka mistahes kahtlusi, et isikul võiks esineda kõrvaldamise aluseid. Seega isegi kui edasises vaidluses peaks kohtud kinnitama, et ka füüsilise isiku kohta tuleb esitada pakkumuses hankepass, on RTK etteheide ikkagi puhtformaalse iseloomuga. FKO põhjendused p 1.2 ja finantskorrektsiooni alusena viidatud ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 on omavahel vastuolus. FKO p 1.2 põhjendustes tugineb RTK läbivalt sellele, et füüsilise isiku hankepassi esitamata jätmine eduka pakkuja pakkumuses on puudus pakkumuses, mille tõttu tulnuks eduka pakkuja pakkumus tunnistada hanketingimustele mittevastavaks ja tagasi lükata RHS § 114 lg 2 alusel. Samas on FKO-s tehtud etteheite eest rakendatud finantskorrektsioon hoopis ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 alusel, mis sätestab järgmist: „ hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele .“ Seega on FKO-s RTK heitnud vaide esitajale ette seda, et edukas pakkumus tulnuks RHS § 114 alusel tagasi lükata ja hankija on eksinud pakkumust vastavaks tunnistades, ent finantskorrektsiooni alusena on rakendatud hoopis ühendmääruse § 22 lg 11 p 8, mis reguleerib kvalifitseerimistingimustele mitte vastava pakkuja kvalifitseerimist. Samas ei ole FKO-s esitatud mitte ühtegi väidet selle kohta, et edukas pakkuja Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimustele ei vasta . Vaide esitaja leiab, et FKO p 1.2 etteheite sisu arvestades ei ole täidetud ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 koosseis, sest RTK pole isegi üritanud väita, et edukas pakkuja kvalifitseerimistingimustele tegelikult ei vasta. Etteheite sisu on puhtformaalne , mis ei saanud kuidagi põhjustada kahju Liidu eelarvele. Isegi kui teoreetiliselt peaks edasises vaidluses kinnitust leidma, et füüsiline isik pidanuks pakkumusega koos esitama oma hankepassi, siis saab selline RHS § 103 rikkumine olla finantskorrektsiooni esemeks vaid ühendmääruse § 22 lg 14 alusel, mis hõlmab kõiki selliseid RHS rikkumisi, mille kohta eraldi koosseisu ühendmääruses kehtestatud ei ole. On ilmne, et RHS § 103 rikkumise kohta ei sisalda ühendmäärus mitte ühtegi finantskorrektsiooni koosseisu. Seetõttu on ka kõnealuse etteheite puhul RTK eksinud kaalutlusõiguse piirides, sest ühendmääruse § 22 lg 14 kohustab haldusorganit kaalutlema 0-10% finantskorrektsiooni määra piires. Samuti on ka selle etteheite puhul RTK rikkunud kaalutlusõigust rikkumise raskuse ja rikkumisest tekkinud potentsiaalse kahju hindamisel – sellekohased argumendid on analoogsed vaide p 2.1.3 kajastatuga ja vaide esitaja jätab need siinkohal kordamata. III Vaide esitaja selgelt väljendatud nõue Eeltoodust lähtudes ning HMS § 72 punkti 1 ja § 85 punkti 1 alusel palub Sillamäe Linnavalitsus vaie rahuldada ning tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 06.10.2023 otsus nr 11.4-5/23/1211 täielikult kehtetuks. Sillamäe Linnavalitsus kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Vaidemenetluses esindab Sillamäe Linnavalitsust lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa, kes kinnitab esindusõiguse olemasolu. Palun vaide lahendamisega seotud teabevahetus edastada nii vaide päises näidatud Sillamäe Linnavalitsuse e-posti aadressidele kui ka lepingulise esindaja e-postile. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat