Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 20.10.2023 nr 1.2-2/124-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ REACT-EU ESFi prioriteetse suuna 16 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 16.1 „COVID- 19 valmisoleku tagamine“ tegevuse 16.1.2 „COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi“ alusel koostatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muudatuse. Seoses muudatuse tehnilise iseloomuga ja perioodi lõppemisega palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Käskkirja eelnõu Lisa 1_projektid TAT muudatuse seletuskiri Mitteametlik terviktekst Lisaadressaadid: Tervise Arengu Instituut Sotsiaalkindlustusamet Marilin Sternhof [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja muudatustega suurendatakse projektide 4 „Ohvriabiteenused“ ja 5 „VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ eelarvet ja rahalist näitajat ning vähendatakse projekti 6 tegevuse „Arstid tagasi tervishoidu“ eelarvet ja väljundnäitajaid. Samuti korrigeeritakse lõppenud projektide 1 „Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks“ ja 2 „Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks“ eelarveid selliselt, et need oleks kooskõlas väljamakstud toetusega. 1.2. Muudatuste ettevalmistaja Muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson ([email protected]) ja välisvahendite juht Marilin Sternhof (5916 3465, [email protected]). Muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). Muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Käskkirjaga tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ (edaspidi TAT). Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu TAT muudatused koosnevad neljast punktist. Punktiga 1 muudetakse TAT punkti 1.2.1, suurendades projektide 4 „Ohvriabiteenused“ eelarvet 44 841,26 euro võrra ja 5 „VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ eelarvet 17 853,00 euro võrra. Projektis 4 viiakse täiendavate vahendite arvelt ellu teavituskampaania ning luuakse ohvriabitöötajate kompetentsimudel ja tööprotsesside kirjeldus, mis aitavad samuti teadlikkust tõsta, projektis 5 rahastatakse vanemspetsialisti töötasu (palgafond 3813 eurot), Good Behavior Game e-kursuse juurdepääsu ja materjale summas 13 468 eurot, lisanduvad kaudsed kulud 572 eurot. Samuti korrigeeritakse lõppenud projektide 1 „Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks“ ja 2 „Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks“ eelarveid selliselt, et need oleks kooskõlas tegelikult väljamakstud toetusega. Punktidega 2 ja 3 muudetakse TAT punktis 2 projektide 1,2, 4, 5 ja 6 väljundnäitajaid. Kuivõrd nende projektide meetme tegevuse väljundnäitajateks on rahaline väärtus, tuleb eelarve muutmisel muuta ka näitajaid – projekti 1 näitaja väheneb 123 358,36 euroni, projekti 2 näitaja suureneb 97 897,37 euroni, projekti 4 näitaja suureneb summani 571 731,27 eurot, projekti 5 näitaja suureneb summani 528 112 eurot ja projekti 6 rahaline näitaja väheneb, uueks summaks on 1 021 632 eurot. Kuna projekti 6 elluviija on kinnitanud, et üle kümne arsti koolitada ei suudeta ega jõuta, vähendatakse projektipõhise väljundnäitaja sihttaseme vähendamisel ka rahalist näitajat. Elluviija selgitab alatäitmise põhjuseid täiendavalt lõpparuandes. Punktiga 4 asendatakse TAT lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ uue versiooniga. TAT uus eelarve on 2 919 757 eurot, projekti eelarve suurendamine tehakse meetme tegevuse 16.1.2 eelarve vabade vahendite arvelt. TAT uus eelarve on kooskõlas 03.07.2023 kinnitatud meetmete nimekirjas sätestatud eelarvega. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatused on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud Projektide 4 “Ohvriabiteenused” ja 5 „VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks” tegevused on olnud väga edukad ning seetõttu otsustas Sotsiaalministeeriumi juhtkond nimetatud projekti täiendavalt raha juurde suunata, et tagada tegevuste jätkumine perioodi lõpuni. Projekti 1 ja project 1 eelarve muudatused on tehnilist laadi, projektid on lõppenud ning korrigeeritakse eelarvet vastavalt tegelikult väljamakstud toetusele. Projekti 6 „Arstid ja õed tagasi tervishoidu” näitaja vähendamine projekti rakendamisele mõju ei avalda, sest tegu on projektipõhise väljundnäitajaga ja näitaja vähenemisega on seotud ka projekti eelarve vähendamine. Projekti eesmärk – arstide täiendkoolitus – saab saavutatud, kuid projekti partneril ei ole võimalik koolitada algselt planeeritud arvu arste. 5. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadetakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile ja Sotsiaalkindlustusametile. 2  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.12.2021 käskkirjaga nr 125 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.07.2022 käskkirjaga nr 101 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 19.11.2022 käskkirjaga nr 147 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 24.08.2023 käskkirjaga nr 123 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……2023 käskkirjaga nr …. Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks Abikõlblikkuse periood 01.04.2021–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Elluviijad (toetuse saajad) Sotsiaalkindlustusamet Tervise Arengu Instituut Terviseamet Sotsiaalministeerium Partnerid Tartu Ülikool 1 SISUKORD TERMINID ............................................................................................................................................................................ 3 1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS ........................................................................................................4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .......................................................................................................................................4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND .............................................................................................................................................. 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ............................................................................................................................ 4 1.1.3. MEETME NIMETUS .................................................................................................................................................. 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK.................................................................................................................................................. 4 1.1.5. MEETME TEGEVUS .................................................................................................................................................. 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED ............................................................................................................................4 1.2.1. Eelarve ............................................................................................................................................................... 5 2. PROJEKTIDE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..............................................................................................5 PROJEKT 1. LASTEKAITSE TELEFONITEENUSED VAIMSE TERVISE PARANDAMISEKS .......................................................5 PROJEKT 2. LASTEGA TÖÖTAVATE SPETSIALISTIDE KOOLITAMINE LASTE VAIMSE TERVISE PROBLEEMIDE MÄRKAMISEKS JA LASTE TÕHUSAMAKS ABISTAMISEKS ................................................................................................5 PROJEKT 3. SOTSIAALHOOLEKANDEASUTUSTE TOIMEPIDEVUSE SUURENDAMINE (SH INFEKTSIOONIALANE NÕUSTAMINE JA JÕUSTAMINE).....................................................................................................................................6 PROJEKT 4. OHVRIABITEENUSED ...................................................................................................................................6 PROJEKT 5. VEPA METOODIKA ARENDAMINE JA LAIENDAMINE LASTE SOTSIAALSETE JA ENESEREGULATSIOONIOSKUSTE PARANDAMISEKS NING RISKIKÄITUMISE ENNETAMISEKS ..........................................8 PROJEKT 6. ARSTID JA ÕED TERVISHOIDU......................................................................................................................9 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................ 11 PROJEKTIPÕHISED VÄLJUNDINÄITAJAD ....................................................................................................................... 12 4. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 13 5. PROJEKTIDE RAKENDAMINE .................................................................................................................................... 14 5.1. Elluviija kohustused ............................................................................................................................................ 14 5.2. Rakendusüksuse kohustused .............................................................................................................................. 14 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused ........................................................................................................... 15 5.4. Kulude abikõlblikkus ........................................................................................................................................... 15 5.5. Toetuse maksmine .............................................................................................................................................. 15 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine ............................................................................................................. 16 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine ............................................................................ 17 5.8. Finantskorrektsioonid ......................................................................................................................................... 18 5.9. Vaiete menetlemine ........................................................................................................................................... 18 5.10. Riigiabi .............................................................................................................................................................. 18 6. Lisad....................................................................................................................................................................... 19 2 Terminid  Vaimne tervis – heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ja saab anda oma panuse ühiskonna heaks (viidatud vaimse tervise roheline raamat 2020).  Laps – iga alla 18-aastane isik. Kui isiku vanus ei ole teada ja on põhjust arvata, et ta on alla 18- aastane, käsitatakse isikut lapsena, kuni ei ole tõendatud vastupidist.  Abivajav laps – laps, kelle heaolu on ohus või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS).  Abivajavate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud.  Hädaohus olev laps – on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS).  Abivajavate ja/või hädaohus olevate lastega töötavad spetsialistid – kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad, õpetajad, kooliõed, perearstid, tugispetsialistid, politseiametnikud, sotsiaalkindlustusameti töötajad ja teised spetsialistid, kes täidavad ülesandeid laste õiguste ja heaolu tagamisel.  Ennetus – ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasilükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi tekkimist või süvenemist teatud indiviidi jaoks või inimeste grupi seas (viidatud Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon 2019, lk 2).  Töökeskkonna riskianalüüs – tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada, näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga. Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad, ning mõelda ka lahendustele. Riskianalüüsi praktiliseks osaks on ettepanekud iga ohuteguri neutraliseerimiseks.  Toimepidevuse plaan – toimepidevuse juhtimise komponendina käsitatav kompleksne kirjalik tegevuste plaan tegevuse taastamiseks ja jätkamiseks võimaliku ettenägematu olukorra jaoks. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimise_protses si_hindamine.pdf  Infektsioonivolinik-nõustaja – meditsiinilise baasharidusega spetsialist või infektsioonivoliniku koolituse läbinud spetsialist, kes hindab asutuse valmisolekut standardolukorras.  Riskihalduse plaan – dokument, mille eesmärk on viia asutuse tegevustega kaasnevad riskid juhtkonnale vastuvõetava riskitasemeni (riskivalmidus), rakendades meetmeid, mis maandavad tuvastatud riskide esinemise tõenäosust, riskide realiseerumise mõju või mõlemat korraga. Selleks peavad asutuse töötajad eelnevalt teadvustama, et riskid on nende igapäevategevuste loomulik osa – neid ei saa alati vältida, kuid neid saab hallata. https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/riskijuhtimine.pdf  Bioloogilised ohutegurid – tegurid, mis võivad põhjustada inimese rasket haigestumist ja ohustavad seetõttu tõsiselt töötaja tervist, samuti võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) sellesse ohurühma. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112020002?leiaKehtiv  Supervisioon – professionaalne ehk valdkondadeülene süsteemne nõustamisprotsess, mille fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja vastastikune mõju ja koostoime. Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. https://supervisioon.ee/supervisioonist/  Interaktiivne kaart – arvutikaart, mis võimaldab kaardi suurendamist, vähendamist, aadressi järgi soovitava koha (asutuse) otsingut ning millele on märgitud ja millel avaneb teave asutuse kohta. 3 Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1, 2 ja 4 alusel. Projekte rahastatakse EL COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. 1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 16. COVID-19 kriisiga võitlemine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.3. Meetme nimetus 16.1. COVID-19 valmisoleku tagamine 1.1.4. Meetme eesmärk COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumine ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemine 1.1.5. Meetme tegevus 16.1.2 COVID-19 koolitused, nõustamine ja ohvriabi 1.2. Toetuse andmise tingimused COVID-19 on suurendanud vaimse tervise probleemidega laste ja noorte arvu ning lastevastase vägivalla ohtu. Laste vaimse tervise probleemide tuvastamiseks ja laste abistamiseks toetatakse lastega töötavate spetsialistide koolitamist, samuti toetatakse VEPA (ennetusprogramm, mis vähendab noorte riskikäitumist) ja laste abitelefoni tegevuste elluviimist. Alaealiste surmaga lõppenud õnnetuste korral pakutakse lähedastele kriisisekkumist. Samuti tugevdatakse ohvriabisüsteemi. Selleks tehakse investeeringuid, et parandada vägivalla tunnistajaks olevate ja muu trauma kogemusega laste ravikvaliteeti, arendatakse vabatahtlikku rehabilitatsioonisüsteemi ning seksuaalse vägivalla ohvrite tugiteenuseid ja psühholoogilise esmaabi teenuseid, samuti antakse toetust uue ohvriabi seaduse (koolitus- ja teavitustegevus) rakendamiseks ja ohvriabiteenuse raames osutatavaks õigusabiks. Tagamaks jätkusuutlik infektsioonialane nõustamine üld- ja erihoolekandeasutustes ning laiendamaks nõustamist ka teistele sotsiaalteenustele, on vaja teha investeeringuid nii kohapealse infektsioonialase nõustamise korraldamiseks kui ka keskse infektsioonialase koolituse pakkumiseks üld- ja erihoolekandeteenuse ning sotsiaalteenuste osutajale. Ühtlasi toetatakse tervishoiusüsteemi tagasi tööle soovivate arstide täiendõpet, et võimaldada neil minna vastavuseksamile ja seejärel registreerida end tervishoiutöötajana. Samuti toetatakse õdede põhiõppes tööpraktika korraldamise rahastamist praktikabaasides selleks, et praktikabaasid oleksid suutelised tagama kvaliteetse väljaõppe ja motiveerima juhendajaid praktikakohtadel juhul, kui riikliku kokkuleppe alusel suurendatakse koolitatavate õdede arvu. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) koosnevad kuuest projektist: 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks. 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks. 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine. 4. Ohvriabiteenused. 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks. 6. Arstid ja õed tervishoidu 4 1.2.1. Eelarve Eelarve täpsem jaotus elluviijate ja projektide kaupa on esitatud lisas 1. Summa Osakaal 1 ESFi REACT-EU toetus ja 2 919 757 100% abikõlblik eelarve 2. Projektide kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused vaimse tervise parandamiseks Tegevus 1. Teavitus- ja ennetustöö varajase märkamise ja abisaamise võimaluste kohta:  üle-eestilise teavituskampaania korraldamine (materjalide tootmine ja kajastamine);  teavituspinnad laste õppevahendites ja keskkondades erinevatele vanuserühmadele;  õppe- ja infomaterjalid lastele, täiskasvanutele ja spetsialistidele eesti ja vene keeles. Tegevus 2. Laste ja perede abistamine ning toetamine, abivajava ja hädaohus oleva lapse abistamine:  laste, perede, spetsialistide jt 24/7 üle-eestiline tasuta nõustamine telefoni ja interneti teel;  registreeritud nõustamise pakkumine e-nõustamisena lastele, peredele, spetsialistidele jt;  abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumites abi pakkumine, juhtumite vahendamine KOVi lastekaitsetöötajatele, politseile ja häirekeskusele;  töövälisel ajal lastekaitsetöötaja rollis abivajava ja hädaohus oleva lapse juhtumi menetlemine. Teenuse laiendamine registreeritud e-nõustamisega võimaldab pakkuda (lisaks senisele anonüümsele nõustamisvõimalusele) põhjalikumat keskendumist konkreetse isiku probleemidele ja küsimustele. E-nõustamine võimaldab pöörduda samal isikul korduvalt, jätkates nõustamisprotsessi, ning pakkuda abi ja tuge senisest veelgi efektiivsemalt. Vajadus sellise võimaluse järele on tulnud esile nii nõustamisteenuste piiratud kättesaadavuses Eestis üldisemalt kui ka lasteabi praktikast töös klientidega. Teavitus- ja ennetustöö võimaldab parandada inimeste teadlikkust teenusest, et abivajajad hakkaksid teenust saama. Rahastusarvestus võimaldab korraldada aastas ühe suurema kampaania koos tootmise ja kajastamisega ning regulaarselt väiksemate õppe- ja infomaterjalidega. Teavitustöö tegemisel jätkatakse senist koostööd partneritega (KOVi töötajad, haridusasutused, noortekeskused, politsei, huviharidus jt asutused). Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2022 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: lapsed, pered, spetsialistid, kogu ühiskond Projekt 2. Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Tegevus: lastega töötavatele spetsialistidele vaimse tervise alase koolituse väljatöötamine Lastega töötavatele spetsialistidele asjakohaste koolituste pakkumiseks tehakse kõigepealt koolitusvajaduse analüüs, millest selgub milliseid koolitusi spetsialistid enim vajavad, et laste vaimset tervist tõhusamalt toetada. Analüüsist lähtuvalt valmivad koolitusplaan ja täpsemad koolituskavad. Projekti vältel toimuvad jooksvalt arendustegevused, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendused, koolitusmaterjalide koostamine jms. Koolituste tulemusena 5 paranevad lastega töötavate spetsialistide oskused märgata laste vaimse tervise probleeme ning lapsi tõhusamalt abistada. Üldajaraam: 01.04.2021–31.03.2023 Elluviija: Tervise Arengu Insituut Sihtrühmad: kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna töötajad, perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine (sh infektsioonialane nõustamine ja jõustamine) 1. Sotsiaalhoolekandeasutuste infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika väljatöötamine ning selle raames riskijuhtimise põhimõtete, riskide tuvastamise ja hindamise ning riskide haldamise protsessi ja kontrollisüsteemi loomine Hoolekandeasutuste tööl on väga suur mõju ühiskonna toimimisele ning selle katkemine või suuremahuline häirumine ohustab vahetult elanike elu või tervist. Enamikul hoolekandeasutustest puudub praegu toimepidevuse plaan, sh infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaan. Projektitegevuste raames koostatakse hoolekandeasutustele mõeldud infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani metoodika, enesehindamise vorm ja juhendmaterjal, mis aitab teenuseosutajatel nii tavaolukorras kui kriisisituatsioonis esineda võivate riskide suhtes ennast efektiivsemalt hinnata. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse plaani väljatöötamise protsessi juurde kuulub ka metoodika testimine (koos nõustamistoega), mille tulemusena valmib täiustatud toimepidevuse hindamise metoodiline juhend hoolekandeasutustele. Koostatakse infektsioonialase nõustamise plaan, kus on näidatud infektsioonikontrolli nõustamise korraldamine ja on välja toodud järjepidevat kontrolli vajavad tegevused ning mille abil on igal sotsiaalhoolekandeasutusel võimalik hinnata oma infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise võimekust. Infektsioonikontrollialase toimepidevuse ja riskijuhtimise metoodika ja enesehindamise maatriks on üles ehitatud lähtuvalt eesmärkidest, mida sotsiaalhoolekandeteenust osutavad asutused peaksid ellu viima mistahes olukorras (nt turvalisus, sotsiaalsus, hügieen, korraldatud ravi- ja hooldustoimingud, elutähtsate teenuste tagamine). 2. Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtidele tervishoiuteenuse osutajate, hooldustöötajate ja infektsioonikontrollialase toimepidevuse tagamisega seotud partnerite koolitused ja teabepäevad Tegevuse eesmärk on hoida sotsiaalhoolekandeasutused ja järelevalveametnikud samas infoväljas ning jagada projekti kohta aja- ja asjakohast informatsiooni. TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidele ja hoolekandeasutuste järelevalveametnikele koolitusi, et tulla toime nii COVID-19 viirusega kui ka muu bioloogilise riskiga. Muu hulgas on eesmärk parandada koostööd, jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada ennetava ja ohupõhise nõustamise vajadust ning anda vastastikku tagasisidet. Samuti jagavad probleemidega toime tulnud asutused oma kogemusi parima praktika tutvustamise raames. Hoolekandeasutuste juhtide ja järelevalveametnike jaoks on oluline ka meediaga suhtlemise koolitus, et tekiks meediaga käitumise pädevus. Koolituste eesmärk on suurendada ka üldist teadlikkust toimepidevusest. 3. Trükised infektsioonialase teadlikkuse ja toimepidevuse suurendamiseks 6 Trükised koostatakse TAT projekti raames vastavalt vajadusele, pidades eelkõige silmas erihoolekandeasutuste vajadusi. 4. Hoolekandeasutuste ja järelevalvega seotud ametnike võrgustiku supervisioon Supervisioon on mõeldud projektiga seotud hoolekandeasutuste juhtidele ja järelevalveametnikele, et muuta omavaheline suhtlemine ladusamaks ning anda probleemide korral ühtsed vastused. 5. Erinevatele sihtrühmadele mõeldud koolitusprogrammid koos õppefilmidega Sihtrühmaks on hoolekandeasutuste õed ja hooldustöötajad ning muud hooldekodude töötajad, kellele korraldatakse infektsioonikontrolli standard- ja isolatsiooniabinõude baaskoolitus, mis hõlmab teoreetilisi loenguid kokku 8 tundi koos õppefilmidega. Koostatakse koolitusprogrammid ja need tehakse e-keskkonnas kättesaadavaks. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet kuni 30.06.2022. Terviseamet alates 01.07.2022. Sihtrühmad: - hoolekandeasutuste juhid, hooldusjuhid, tervishoiu- ja hooldustöötajad - sotsiaalhoolekandeasutuste kliendid ja nende lähedased - kohalikud omavalitsused, Terviseamet, Päästeamet jt toimepidevuse tagamisega seotud osapooled Sihtrühm õed: tervishoiuteenuse osutamisega seotud infektsioonide ennetamine ja järelevalve ning kolleegide koolitamise põhimõtted Sihtrühm puhastusteenindajad: koristamine hoolekandeasutustes Hoolekandeasutuste juhtide, hooldusjuhtide, tervishoiu- ja hooldustöötajate teadlikkuse suurenemisest saavad kasu hoolekandeasutuste kliendid (ja nende lähedased). Klientide teenuseosutamise ja elukeskkond muutub turvalisemaks. Paraneb asutuste valmisolek kriisideks (toimepidevuse plaan ja infektsioonialane nõustamine). Suureneb kõigi kriisimeetmete rakendamisega seotud osapoolte teadlikkus oma rollist ja tegevustest. Klientide lähedased saavad interaktiivse kaardi kaudu pidevat teavet, mis võimaldab valida inimesele õige asutuse. Projekt 4. Ohvriabiteenused Tegevus 1. Vabatahtlike süsteemi arendamine ohvriabis Varasemast enam kaasatakse vabatahtlikke, et pakkuda laiapõhjalist ja kättesaadavat abi vaimse tervise, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Tegevus 2. Seksuaalvägivalla ohvritele tugiteenuste pakkumise arendamine Arendatakse seksuaalvägivalla ohvritele abi kättesaadavust ning võimalusi selleks. Arendatakse teenuste pakkumist, mis pole kaetud ohvriabi seaduse tingimustel makstavate hüvitistega (nt psühholoogiline abi ja tugigrupi teenused). Tegevus 3. Psühholoogilise esmaabi oskused esmareageerijatele Ohvriabis töötavatele spetsialistidele ja vabatahtlikele antakse psühholoogilise esmaabi oskused tööks kriisis ja traumat kogenud inimestega. Eesmärk on suurendada valmisolekut reageerivaks tööks traumasündmuse järel. Tegevus 4. Ohvriabi seaduse rakendamise toetamine 7 Muudetav ohvriabi seadus hõlmab mitmeid uusi valdkondi ja palju muudatusi senises regulatsioonis (nt psühhosotsiaalne kriisiabi, seksuaalvägivald, ohvriga töötavate inimeste nõuded ja kohustused jms). Eesmärk on teavitus- ja koolitustegevuse abil tagada spetsialistide ja ohvrite teadlikkus ning spetsialistide vajalikud oskused uue seaduse rakendamiseks. Tegevus 5. Ohvriabiteenuste raames pakutava juriidilise abi arendamine Rahastus võimaldab toetada ohvriabi tööd eksperdi kaasamisega juriidilise abi valdkonnas, klientide nõustamisel tsiviilõiguslikes ja kriminaalõiguse küsimustes. Tegevus 6. Alaealiste traumasurmadega seotud kriisitöö Ebaloomulike surmade korral, mille põhjuseks on suitsiid, kuritegu või muu traumaatiline õnnetus, tagatakse kriisitööga psühhosotsiaalne abi alaealisi ja noori puudutavates juhtumites. Eesmärk on luua võimekus, et tagada 24/7 valmisolek pakkuda abi üle Eesti. Tegevus 7. Terapeutiline abi sotsiaalses rehabilitatsioonis Abivajava lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu jõuavad tulevikus riigi rahastusel abini ka rohkemad traumat kogenud lapsed. Eesmärk on parandada teenuse kvaliteeti, et enam lapsi hakkaks teenust saama ning neile pakutaks asjatundlikku ja traumaspetsiifilist abi. Üldajaraam: 01.04.2021–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalkindlustusamet Sihtrühmad: traumat kogenud alaealised ja noored ning nende lähedased, traumat kogenud laste ja noortega töötavad spetsialistid, Ohvriabi vabatahtlikud, kuriteo ohvriks langenud inimesed ja neid toetavad spetsialistid Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA, mis tähistab sõnu „veel parem“, on koolikeskkonnas rakendatav sekkumisprogramm, mis ennetab õpilaste käitumisprobleemide teket või süvenemist ja toetab nii laste kui õpetajate vaimset tervist. Mäng loob õppimist soodustava keskkonna, vähendab korrarikkumisi ja õppimist segavaid tegevusi, arendab laste võimet enda käitumist ja reaktsioone kontrollida. Lisaks edendab metoodika positiivset sotsiaalset käitumist soovitud käitumise defineerimise, tunnustamise ja omavahelise koostöö kaudu. Eestis rakendatakse VEPA käitumisoskuste mängu, mille arendajaks ja levitajaks on PAXIS Instituut USA-s eesotsas Dennis D. Embry’ga1. Programm on kantud USA tõenduspõhiste programmide registrisse2 ja seda on tõenduspõhise ennetusmeetodina esile toonud sellised organisatsioonid nagu Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction ning Center for the Study and Prevention of Violence. Pikaaegsed teadusuuringud on näidanud, et metoodika rakendamine koolikeskkonnas suurendab akadeemilist edukust ning vähendab laste käitumisprobleeme, tähelepanuhäirete esinemist, koolikiusamist ja agressiivsust, tõenäosust depressiooni tekkeks, raskustega lastele mõeldud teenuste kasutamist, sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegelikku käitumist. Eestis tehti metoodika kontrollgrupiga mõju-uuring aastatel 2016–2018.3 Uuring näitas VEPA positiivset mõju laste vaimsele tervisele, eneseregulatsiooni oskustele ning õpetajate enesetõhususele. Programmi mõju oli eriti suur nende laste puhul, kellel oli enne sekkumist käitumisega rohkem raskusi. 1 http://paxis.org/products/vie w/pax-good-behavior-game 2 Substance Abuse and Mental Health Services Administration’s National Registry of Evidence-based Programs and Practices. 3 Streimann, K., Selart, A., Trummal, A. (2019) Effectiveness of a Universal, Classroom-Based Preventive Intervention (PAX GBG) in Estonia: a Cluster-Randomized Controlled Trial. Prevention Science, https://doi.org/10.1007/s11121-019-01050-0 8 VEPA-t rakendatakse eelkõige esimeses kooliastmes, kuid seda sobib kasutada ka vanemate klasside puhul. Metoodika aitab õpetajal tulla klassi kui tervikuga toime, ilma et ta peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Selleks koolitatakse õpetajat kasutama tunni ajal või väljaspool tundi erinevaid tööriistu (suupill, stopper, nimepulgad, sobib / ei sobi lauakaardid jm), mängima lastega koos käitumise jälgimisele suunatud meeskonnamängu ning jagama üksteisele tunnustust hea käitumise eest. VEPA metoodika kasutamine on osa tavapärastest tunnitegevustest. www.vepa.ee. Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2023 Elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühmad: - põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond - lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond, lapsevanemad - VEPA metoodika elluviijad (mentorid, metoodika koolitajad), TAI spetsialistid (VEPA-ga seotud) Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Tegevus 1. Arstid tagasi tervishoidu Tegevuse eesmärk on võimaldada tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstidel pöörduda tagasi Eesti tervishoiusüsteemi Tartu Ülikooli korraldatava täiendkoolituse projekti kaudu. Alaeesmärk on korraldada projekti vältel praktiseerimisest eemal olnud ja tervishoiutöötajate registrisse kandmata 18 arstile registrisse saamiseks vajalik praktika ning nende teoreetiline koolitus, mis hõlbustaks neil vajaliku üldarsti eksami sooritamist. Projekti tulemusel on osalejad sooritanud registrisse kandmiseks vajaliku praktika ning nad on üldarsti eksamiks paremini valmistunud. Kulude hüvitamine: tervishoiutöötajate registrisse kandmata arstide täiendkoolituse ja praktika kulu hüvitatakse Tartu Ülikoolile tegelike kulude alusel. Üldajaraam: 01.04.2022–31.12.2023 Elluviijad: Sotsiaalministeerium, partnerina Tartu Ülikool, kes osaleb projektis „Arstid tagasi tervishoidu“ täiendkoolituse korraldajana Sihtrühm: arstid, kes ei ole kantud Eesti tervishoiutöötajate registrisse, kuid soovivad registreerida end tervishoiutöötajana ning vajavad selleks täiendavat koolitust Tegevus 2. Õed tervishoidu Tegevuse eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, tervishoiukõrgkoolide ja eriala esindusorganisatsioonide vahel sõlmitud konsensusleppe elluviimist, mille alusel suurendatakse õdede vastuvõttu kõrgkoolides ning seatakse praktikabaasidele ootus neid juhendada. Leppest tuleneb Sotsiaalministeeriumi kohustus toetada kriisi ajal suure löögi alla sattunud praktikabaaside praktikajuhendamist rahaliselt, et motiveerida töötajaid tagama kvaliteetne praktika juhendamine ja õdede põhiõppes õppijatele hariduse saamine. Konsensusleppe alusel ja ESFi REACT-EU meetme tegevuse toel ei pea kõrgkoolid enam ise maksma baasidele praktikatasu õe põhiõppe praktikantide juhendamise eest ning seeläbi jääb Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadav tegevustoetus suurenenud õppemahu täitmise tagamiseks teoreetilise osa jaoks. Kulude hüvitamine: Sotsiaalministeeriumi TAT projektikoordinaatori ja kõrgkoolide juures tegutsevate praktikakoordinaatorite töötasu hüvitatakse tegelike kulude alusel. 9 Praktikabaasidele hüvitatakse praktikantide juhendamise eest tunnitasu vastavalt ühikuhinnale – kõikidele õdede väljaõppe praktikabaasidele makstavaks praktikajuhendamise tasuks kehtestatakse ühikuhinnana 81 senti praktikatunni kohta. Tegevuse koostööpartneriteks (ei ole partnerid struktuuritoetuse seaduse § 2 punkti 10 tähenduses) on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Lisatasu kõrgkoolide juures töötavatele praktikakoordinaatoritele, kes tegelevad õdede praktika korraldamisega ja toetavad täiendavalt Sotsiaalministeeriumi TAT projektikoordinaatorit praktikabaaside esitatavate dokumentide kontrollimisel, on abikõlblik TAT projektist. Üldajaraam: 01.01.2022–31.12.2023 Elluviija: Sotsiaalministeerium Sihtrühmad: õdede põhiõppes õppijad, praktikabaasides tervishoiuteenuse osutajad. 10  3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Ühik Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 pandeemiaga meetme pandeemiaga st võitluses toetatud osalejate arv, 2023. tegevuse võitluses toetatud aasta sihtmäär on 384. Sihtmäär väljundinäitaja / osalejate arv koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt projekti 3 1–3 osalejat institutsiooni kohta tulemusnäitaja (koolitus või teabepäev). Nimetatud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi meetmete eurot 2 919 757, meetme väärtus võitluses 00 tegevuse COVID-19 väljundinäitaja mõjuga Projekt 1. ESFi meetmete eurot 123 358,3 Lastekaitse väärtus võitluses 6 telefoniteenused COVID-19 vaimse tervise mõjuga parandamiseks Projekt 2. ESFi meetmete eurot 97 897,37 Lastega töötavate väärtus võitluses spetsialistide COVID-19 koolitamine laste mõjuga vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi meetmete eurot 577 026,0 Sotsiaalhoolekan väärtus võitluses 0 deasutuste COVID-19 toimepidevuse mõjuga suurendamine Projekt 4. ESFi meetmete eurot 571 731,2 Ohvriabiteenused väärtus võitluses 7 COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi meetmete eurot 528 112,0 metoodika väärtus võitluses 0 arendamine ja COVID-19 laiendamine laste mõjuga sotsiaalsete ja eneseregulatsioo nioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks Projekt 6. Arstid ja ESFi REACT-EU eurot 1 021 632, õed tervishoidu meetme tegevuse 00 väärtus võitluses 11  COVID-19 mõjuga Projektipõhised väljundinäitajad Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus 2021 2022 2023 Projekt 1. Lastekaitse telefoniteenused Sihttasemed on vaimse tervise parandamiseks aastapõhised ning ei ole Pöördumiste arv 10 200 kumulatiivsed. Kõikide Projekt 2. Lastega töötavate projektide projektipõhiste spetsialistide koolitamine laste vaimse väljundinäitajate algtase tervise probleemide märkamiseks ja on 0. laste tõhusamaks abistamiseks Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Koolitusel osalenute arv 40 210 Projekt 3. Sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Nõustatud asutuste arv 192 150 Koolitusgruppide arv 6 4 Supervisioonide arv 4 4 Teabepäevade arv 4 3 Trükiste arv 1 0 Õppevahendite arv 1 0 Projekt 4. Ohvriabiteenused Traumasündmuses otsest abi saanud 25 50 inimesed Tugiteenuseid saanud seksuaalvägivalla 50 100 ohvrid Kaasatud vabatahtlike arv 120 150 Abivajava lapse sotsiaalse 300 400 rehabilitatsiooni teenust saanud laste arv Projekt 5. VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks VEPA koolituse läbinud õpetajate arv 128 100 Projekt 6. Arstid ja õed tervishoidu Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” 10 Algtase 0 alustanud arstide arv Õe põhiõppesse vastu võetud 83 83 Algtase 2020. a 517 täiendavate õppurite arv 12 4. Seos valdkondlike arengukavadega „Heaolu arengukava 2016–2023“ koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest4. Alaeesmärk 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. Kriisi ja traumasündmuse järgse täiendava ja laiema abi pakkumisega suureneb inimeste heaolu ja võimalus tulla ka peale kriisisündmust iseseisvalt toime. „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ näeb võimaliku tulevikusuunana kaugteenuseid.5 „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020“ alaeesmärk 2: vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud. Vägivallaohvrite abistamist hinnatakse selle põhjal, kui palju isikuid on saanud ohvritele mõeldud tugi- ja kaitsemeetmeid, kui hästi teatakse ohvrite abistamise võimalusi ja missugune on teenuseid saanud ohvrite tagasiside. Laiemate abivõimaluste pakkumisega (nt juriidiline abi, täiendav psühholoogiline ja esmane kriisiabi) on tagatud suurem kaitse ja tugi ohvritele. „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 3 „Inimkeskne tervishoid“: inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Eesti rahvastiku vananemise tõttu, tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Õdede põhiõppe suurenemise ja praktika toetamise tulemusena ESFi REACT-EU meetme tegevuse kaudu jõuab riik lähemale õdede arvu kasvule 100 000 elaniku kohta. 4 https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/319112013014 13 5. Projektide rakendamine 5.1. Elluviija kohustused 5.1.1. Projekti elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on projekti elluviija kohustatud: 5.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) projekti järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse (lisad 2–7) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 5.1.1.2 esitama punktis 5.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 5.1.1.3 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 5.1.1.4 rakendama projekti vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 5.1.1.5 teavitama RÜ-d, kui projektiga samalaadsele tegevustele on saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5.1.1.6 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 5.1.1.7 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisade kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 5.1.1.8 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 5.5 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 5.1.1.7 nimetatud prognoosist; 5.1.1.9 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul ajal RÜ nõudmisel; 5.1.1.10 TAT koguma TATs osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 125 lõike 2 punktile e. 5.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud: 5.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 5.5.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 5.1.2.2 esitama toetuse saaja nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 5.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse saaja ja/või partneri vajadusest; 5.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 5.1.2.5 esitama toetuse saajale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 5.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 1. juuniks ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks. 5.2. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5.2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.1.5 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 14 5.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 5.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused RA-l on õigus küsida elluviijatelt täpsustusi punktis 5.1.1.1 nimetatud projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa 1) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5.4. Kulude abikõlblikkus 5.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. REACT-EU vahendite abikõlblik periood saab alata kõige varasemalt 01.02.2020. 5.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. Projektis 6 on õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu abikõlblik vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale. Arstide täiendkoolituse tasu hüvitatakse tegelike kulude alusel. 5.4.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 5.4.3.1 tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 5.4.3.2 tegevuste kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 4 nimetatud kulud. 5.4.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 5.4.4.1 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 5.4.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 5.4.4.3 väliskoolitus- ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike. 5.4.5. Projekti abikõlblikke kulusid vähendatakse puhastulu võrra vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6. 5.5. Toetuse maksmine 5.5.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT projekti 6 õdede põhiõppe praktika juhendamise tasu, mis makstakse välja ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 2. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 5.5.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel. 5.5.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab elluviija esitama RÜ-le: 5.5.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5.5.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 15  5.5.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 5.5.4. Punktis 5.5.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui projekti elluviija on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Projekti elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 5.5.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 5.5.6. Toetus makstakse projekti elluviijale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. 5.5.7. Projekti kaudsed kulude katteks makstakse toetust, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 5.5.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 5.5.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 5.5.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 5.5.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 5.5.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 5.5.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et elluvija ei suuda ettenähtud ajaks viia projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 5.5.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 5.5.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et elluviijal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse või nõude täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 5.5.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5.5.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5.5.13. Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega ja RÜ teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõikes 1 sätestatud tingimusele tuleb lõppmakse esitada RÜ-le hiljemalt 17.01.2024 ning makse peab olema tasutud hiljemalt 31.12.2023. 5.6. Toetuse andmise tingimuste muutmine 5.6.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud ettepaneku. Kui tekib vajadus muuta projekti sisest eelarve jaotust, esitab elluviija RÜ-le sellekohase ettepaneku teavitades RA-d. 16 5.6.2. TAT muutmiseks punkti 5.6.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5.6.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 5.6.3. RA vaatab ettepaneku läbi hiljemalt 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja otsustab TAT muutmise pärast RÜ ja punktis 5.6.8 nimetatud kooskõlastusel esitatud arvamuste läbivaatamist. 5.6.4. Puuduste või täpsustavate küsimuste esinemise korral annab RA projekti elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendava info esitamiseks. Ettepaneku läbivaatamise tähtaega võib pikendada. 5.6.5. RA edastab elluviija ettepaneku arvamuse avaldamiseks RÜ-le, andes RÜ-le vastamise tähtaja. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. 5.6.6. RÜ võib RA-le teha ettepaneku projekti või TAT eelarvet muuta, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT või projekti eduka elluviimise tagamiseks. 5.6.7. RA võib TAT-i muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 5.6.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. 5.7. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5.7.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi register) e-toetuse keskkonna vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks eelneva aasta 31.12 seisuga. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 5.7.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. 5.7.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 5.7.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 5.7.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 5.7.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 5.7.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 17 5.7.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ projekti elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 5.7.9. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 5.7.9.1 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 5.7.9.2 ülevaade projekti elluviimisest (kumulatiivselt) sh hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5.7.9.3 projekti mõju läbivatele teemadele. 5.7.10. Elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate andmetega kohta teabe iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 5.8. Finantskorrektsioonid 5.8.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 5.8.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 5.9. Vaiete menetlemine 5.9.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 5.9.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 5.10. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 18 6. Lisad Lisa 1. TAT eelarve kulukohtade kaupa Lisa 2. Projekti 1 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 3. Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 4. Projekti 3 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 5. Projekti 4 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 6. Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus Lisa 7. Projekti 6 tegevuste detailne kirjeldus 19  EELNÕU 10.10.2023 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 5.6.7 teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.08.2021 käskkirjaga nr 87 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ järgmised muudatused: 1. Asendan punkti 1.2.1 tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ESFi REACT-EU toetus ja 2 919 757 100% abikõlblik eelarve 2. Asendan punkti 3 esimese tabeli järgmise tabeliga: Näitaja Näitaja Ühik Sihttase Selgitus nimetus (2023) Rakenduskava / COVID-19 inime 384 CV31 – COVID-19 meetme tegevuse pandeemiaga st pandeemiaga võitluses väljundinäitaja / võitluses toetatud osalejate arv, projekti 3 toetatud 2023. aasta sihtmäär on 384. tulemusnäitaja osalejate arv Sihtmäär koosneb 192 institutsioonist, keskmiselt 1– 3 osalejat institutsiooni kohta (koolitus või teabepäev). Nimetatud näitajasse panustab projekt 3: sotsiaalhoolekandeasutuste toimepidevuse suurendamine Rakenduskava / ESFi eurot 2 919 757,00 meetme tegevuse meetmete väljundinäitaja väärtus võitluses COVID-19 mõjuga  2 Projekt 1. ESFi eurot 123 358,36 Lastekaitse meetmete telefoniteenused väärtus vaimse tervise võitluses parandamiseks COVID-19 mõjuga Projekt 2. Lastega ESFi eurot 97 897,38 töötavate meetmete spetsialistide väärtus koolitamine laste võitluses vaimse tervise COVID-19 probleemide mõjuga märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks Projekt 3. ESFi eurot 577 026,00 Sotsiaalhoolekand meetmete easutuste väärtus toimepidevuse võitluses suurendamine COVID-19 mõjuga Projekt 4. ESFi eurot 571 731,26 Ohvriabiteenused meetmete väärtus võitluses COVID-19 mõjuga Projekt 5. VEPA ESFi eurot 528 112,00 metoodika meetmete arendamine ja väärtus laiendamine laste võitluses sotsiaalsete ja COVID-19 eneseregulatsiooni mõjuga oskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks Projekt 6. Arstid ja ESFi REACT- eurot 1 021 632,00 õed tervishoidu EU meetme tegevuse väärtus võitluses COVID-19 mõjuga 3. Asendan punkti 3 tabelis „Projektipõhised väljundinäitajad“ projekti 6 väljundinäitaja „Täiendkoolitust „Arstid tagasi tervishoidu” alustanud arstide arv“ 2022. aasta sihttasemeks oleva arvu „18“ arvuga „10“. 4. Asendan toetuse andmise tingimuste lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo  3 sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister