Kiri

Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4, 10122 Tallinn [email protected] 27.10.2023 VAIE RIIGI TUGITEENUSTE KESKUSE FINANTSKORREKTSIOONI 29.09.2023 OTSUSELE nr 11.2-5/23/1189 Vaide esitaja (toetuse saaja): Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla Registrikood: 10822269 Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Vaide esitaja esindajad: Mart Moorlat Hankeekspert OÜ Kajaka tee 22, Harku vald 76909 E-post: [email protected], tel: +3725117579 Taotlus: 1. Tunnistada täies ulatuses kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 29.09.2023 otsus nr 11.2-5/23/1189 1. VAIDE OBJEKT 1.1. Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla on toetuse saaja (edaspidi tekstis toetuse saaja või hankija) meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused“ projekti "Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ (projekti nr 2014- 2020.2.04.16- 0033; edaspidi projekt). 1.2. Toetuse saaja avaldas 17.02.2020 riigihangete registris riigihanke viitenumbriga 218732 „Tervisekeskuse ehitamine“ (edaspidi ka riigihange või hange) hanketeade. 1.3. Riigihanke alusdokumendid sisaldasid ka hankelepingu projekti „RH 218732 HD Lisa 2 Lepingu projekt“. Lepingu projektile oli lisatud ka töövõtulepingu tüüptingimused, mille kohaselt peab töövõtja pärast ehitustööde teostamist ja enne ehitustöö üleandmis-vastuvõtmisaktile allakirjutamist esitama garantiikohustuste täitmist garanteeriva garantiikirja. 1.4. Töövõtulepingu tüüptingimuse punktis 2.1.40 on öeldud, et „Töövõtja on kohustatud esitama enne töö üleandmis-vastuvõtmisaktile allakirjutamist punktis 4.1 nimetatud garantiikohustuse 1  tagamiseks lisatingimusteta Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii 2%-le (kahele protsendile) lõplikust Lepingu alusel Tellija poolt töö eest makstava tasu summast“. 1.5. Riigihankele esitati kokku kaheksa pakkumust, millest seitse pakkumust tunnistati vastavaks ja edukaks pakkumuseks ühispakkujate Osaühing Mapri Ehitus ja osaühing VANALINNA EHITUS pakkumus nr 264074 maksumusega 5 696 491,64 eurot käibemaksuta. 1.6. Toetuse saaja sõlmis eduka pakkujaga hankelepingu 2.07.2020. STS § 45 lg 5 kohaselt võib finantskorrektsiooni otsuse teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Hankemenetlusega seotud viimane kohustus lõppes 2.07.2020 lepingu sõlmimisega. Vaidlusalune otsus tehti 29.09.2023 ehk kolm aastat hiljem. 1.7. Tervisekeskuse ehitustööd lõpetati ja tervisekeskus anti toetuse saajale üle 13.12.2021. Hankelepingu tegelikuks maksumuseks kujunes ⁠5 693 100,87 eurot käibemaksuta. 1.8. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus või RTK) 29.09.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-5/23/1189 (edaspidi otsus või FKO) määrati toetuse saajale finantskorrektsiooni, millega RTK loeb mitteabikõlblikuks kuluks 309 303,13 eurot. 1.9. Riigi Tugiteenuste Keskus on oma FKO põhistustes asunud järgnevatele kokkuvõtlikele seisukohtadele: a) Toetuse saaja on riigihanke nr 218732 lepingutingimuses kehtestatud nõue – garantiikohustuse tagamiseks tuleb esitada Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii või tagatisraha ülekanne - on põhjendamatult piirav ning see ei ole proportsionaalne ega asjakohane. b) Toetuse saaja on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused, kuna riigihangete registris alates 01.08.2019 kasutusele võetud lahendus, mis alltöövõtjate kontrollimisel säilitab ka kontrolljälje on täitmata. 1.10. Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 5 näeb ette, et Otsuse või toimingu peale võib esitada vaide perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud korras, arvestades meetme määruse § 5 lg-s 2 ja 3 sätestatud erisusi. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. HMS § 71 lg 1 näeb ette, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. 1.11. Toetuse saaja ei nõustu Riigi Tugiteenuste Keskuse 29.09.2023 finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2.-5/23/1189 ja esitab sellele vaide. Vaide esitaja hinnangul on RTK rikkunud otsuse tegemisel toetuse saaja subjektiivseid õigusi, s.o isiku õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ja õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14). 1.12. Otsuses sisalduvad järeldused on ebaõiged ja põhjendamatud. Toetuse saaja põhjendab vaiet sisuliselt alljärgnevalt. 2 2. Toetuse saaja poolt riigihankes esitatud lepingu tüüptingimus, mille kohaselt edukas pakkuja peab pärast ehitustööde valmimist esitama Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja ei ole piirav tingimus Toetuse saaja ei ole riigihankes nr 218732 kehtestanud piiravat tingimust 2.1. Otsuse p 1 on öeldud, et Hankija on riigihankes nr 218732 kehtestanud piirava lepingutingimuse, mille kohaselt peab garantiikohustuse tagatisena esitama Eesti krediidiasutuse või kindlustusandja garantii. 2.2. Rakendusüksuse õiguslik põhjendus p 1.3 tugineb ainult RHS § 3 ehk riigihangete korraldamise üldpõhimõtetele, mis tähendab, et ühtegi sisulist RHS rikkumist ei tuvastatud. 2.3. Rakendusüksus ei arvesta oma õiguslikus põhjenduses, et lisaks ehitusjärgse garantiikohustuse täitmise tagatiseks esitatavale garantiikirjale võib pakkuja garantiikohustuse täitmise tagamiseks deponeerida garantiisumma tellija arvele. 2.4. Rakendusüksus on p 5 jõudnud huvitava hinnanguni: Rakendusüksuse hinnangul on pakkujale garantiisumma deponeerimine oluliselt koormavam, kui kindlustusandja või krediidiasutuse garantiikirja esitamine, kuna garantiisumma deponeerimisel ei saa pakkuja rahasummat kasutada. 2.5. Toetuse saaja juhib tähelepanu, et majanduslikel kaalutlustel oli aastatel 2020 - 2022 garantiisumma deponeerimine soodsam, kui garantiikirja tellimine ja esitamine. 2.6. Rakendusüksuse hinnangul on vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkujad, kes olid Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kliendid juba enne riigihanke nr 218732 menetluse algust. Välisriigi pakkujad peavad esmalt tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni ja tegema läbi potentsiaalse kliendiks saamise menetluse, mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit pakkujatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. 2.7. Rakendusüksus on olukorda hinnanud valesti. Välisriigi pakkuja ei pea tegema läbi potentsiaalse kliendiks saamise menetlust. Tegemist ei ole pakkumuse vastavuse hindamise kriteeriumiga. Tegemiste ei ole ka pakkuja kvalifitseerimise tingimusega või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteeriumiga. 2.8. Otsuse p 5 on rakendusüksus ka ise jõudnud järelduseni, et 16 kuulise (hankelepingu kohaselt oli täitmise tähtajaks märgitud 01.11.2021) hankelepingu täitmise ajal võis edukas pakkuja saada piirkondliku krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja, kuid tingimus võis heidutada juba pakkumuse esitamist. 2.9. Kuna tegemist ei olnud pakkuja kvalifitseerimise tingimusega või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud kriteeriumiga, siis on ka vale p 1.4 kohaldatav finantskorrektsioon ühendmääruse § 22³ lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel. 2.10. Lisaks ei ole rakendusüksus tuvastanud, et töövõtulepingu tüüptingimus oleks tekitanud rahalist kahju. Sellise kahju tekkimine on ka ebatõenäoline, kuna hankele ei registreerunud ühti välisriigi pakkujat ja sarnaste hangetega võrreldes tuleb asuda seisukohale välisriigi pakkujate huvi sellise hanke vastu on ka ebatõenäoline. 3 3. Toetuse saaja ei ole jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused 3.1. Otsuse p 2.1 on öeldud, et rakendusüksus tuvastas hankemenetluse kontrollimisel, et hankija on jätnud kontrollimata hankelepingu täitmise käigus lisandunud alltöövõtjate osas RHS § 95 lõikes 1 loetletud kõrvaldamise alused. 3.2. Toetuse saajale on arusaamatu, kuidas ja mida rakendusüksus tuvastas? 3.3. Otsuse p 2.1: Järelevalvemenetluse käigus on selgunud, et hankemenetluses oli kasutusel kokku kuuskümmend kaks alltöövõtjat. Riigihangete registrist on muuhulgas tuvastatav, et toetuse saaja on hankelepingu käigus lisandunud kolmeteistkümne alltöövõtja osas teostanud kõrvaldamise aluste kontrolli alles peale rakendusüksuse järelevalvemenetluse käigus esitatud nõuet, s.o 9. mail 2023 ehk ligemale kolm aastat peale hankelepingu sõlmimist. 3.4. Toetuse saaja esitas järelevalvemenetluse käigus info kõigi alltöövõtjate kohta, kes osalesid tervisekeskuse ehitamis. Info sisaldas andmeid esimese ja teise ja kolmanda ringi alltöövõtjate kohta ehk kõigi alltöövõtjate kohta, kes ehitusobjektile lubati. 3.5. Toetuse saaja kontrollis alltöövõtja suhtes RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist koostöös töövõtjaga. Vastavalt ehituse töövõtulepingu tüüptingimuse punktile 2.1.4 peab Töövõtja kooskõlastama Lepingus märgitud Tellija kontaktisikutega kõik Töö tegemisel kasutatavad alltöövõtjad. Alltöövõtjad peavad omama vastava töö tegemiseks nõutavat kvalifikatsiooni ning tehnilist valmisolekut. Töövõtja vastutust ei vähenda see, kui Tellija on alltöövõtja või tema töö kooskõlastanud. 3.6. Koostöös töövõtjaga kontrolli RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise alused ja kooskõlastati alltöövõtjad. Kooskõlastused fikseeritud ehitusnõupidamiste protokollides sh on osaliselt väljaprindid Maksu- ja Tolliameti kodulehelt: https://maasikas.emta.ee/. Kõikidest alltöövõtjatest on 1/3 esimese ringi alltöövõtjad sh alltöövõtjaid on ka asendatud, kuid seda mitte maksevõla tõttu vaid 2020. aastal valitseva covid pandeemia põhjusel. 3.7. Väita, et kontrolli ei teostatud, kuna riigihangete registris alates 01.08.2019 kasutusele võetud lahendus ei kasutatud on alusetu. Tuleb eristada RHS § 95 lg-s 1 loetletud kõrvaldamise aluste igapäevast kontrolli ja läbi riigihangete registri teostatud kontrolli. RHS ei sätesta, et kõik kontrollid tuleb teostada läbi riigihangete registri. 3.8. Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud alltöövõtjate kontrollimise tingimuse: „Pakkuja esitab info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust“ ja RTK on tingimuse kooskõlastanud. Hankemenetluse ajal kehtinud seaduse ja regulatsioonidega ei ole nimetatud tingimus vastuolus.“. 3.9. Toetuse saaja on tööl üks (1) hankespetsialist, kes peab tegelema kõigi riigihangetega. Toetuse saaja ei ole võimeline kandma kõiki alltöövõtjate kontrolle riigihangete registrisse, kuna aega lihtsalt ei ole. Sellest tingituna sätestati riigihankes alltöövõtjate kontrollimise tingimusena, et kontrollitakse ainult esimese ringi alltöövõtjaid ja esitatakse info oluliste alltöövõtjate kohta, kelle maht hankelepingu täitmisel ületab 10% ehitustööde mahust. Kuna nimetatud tunnustele vastavaid alltöövõtjaid ei olnud, siis riigihangete registris alltöövõtjate kontrolli info ka puudub. 4 3.10. Kõikide alltöövõtjate sh alltöövõtjate kelle alltöövõtu maksumus oli 500 või 2000 eurot või teise ringi alltöövõtjate kandmine riigihangete registrisse oleks toetuse saajale ebamõistlikult koormav, kuna selleks peaks kaasama haigla täiendad spetsialistid. 3.11. Kõikide alltöövõtjate kandmine riigihangete registrisse ei ole mõistlik. Sellest on aru saanud ka rakendusüksus ja valitsus, ning 12.05.2022 on vastu võetud määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 11 lg 2 kohaselt pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa (vt: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013). 3.12. Eriti alatu, on toetuse saajale ette heita, et tõendamaks eelnevat kontrolli sisestasime riigihangete registrisse 09.05.2023 andmed alltöövõtjate kohta, kellega alltöövõtu maksumus ületab 50 000 eurot riigihangete registri alltöövõtjate kontrollimise alalõiku. Ühtegi kõrvaldamise aluste ei tuvastatud ehk rikkumised puudusid. 3.13. Kokkuvõtteks. Toetuse saaja on alltöövõtjaid kontrollinud vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja vastavalt RHS-le. Lisaks ei ole rakendusüksus tuvastanud, et oleks tekitanud rahalist kahju. 4. Hankija täiendavad seisukohad 4.1. Rakendusüksuse seisukohad on üliteoreetilised, oletuslikud ja tõendamata iseloomuga ning ei arvesta tegelikku olukorda. 5. Otsuse koostamisel ei ole nõuetekohaselt teostatud kaalutlusõigust ega järgitud proportsionaalsuse põhimõtteid. Väidetavatele rikkumistele omistatud finantskorrektsiooni määr on selgelt ebaproportsionaalne 5.1. Haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) §-st 54 tulenevad haldusaktile järgmised nõuded: (i) materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus, kooskõla kehtiva õigusega, proportsionaalsus, kaalutlusvigade puudumine ja õiguse üldpõhimõtete (sh proportsionaalsus) järgimine; (ii) formaalne õiguspärasus: pädevusnõuded, menetlusnõuded, vorminõuded. 5.2. Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele.1 Samuti on sellisel seisukohal ka Riigikohus.2 5.3. Rakendusüksusel on kohustus teostada sanktsioonide rakendamisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt arvestades seejuures konkreetse juhtumi asjaoludega. Finantskorrektsiooni rakendamine määratud ulatuses on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. 1 EKo liidetud kohtuasjades 201/85 ja 202/85, P 10; EKo C-313/99, p 35; EKo liidetud kohtuasjades C-231/00, C- 303/00 ja C 451/00, p 57) ning EKo C-1/06, p 40. 2 Vt RKHKo 3-3-1-80-08, p 12; RKHKo 3-3-1-79-08, p 15; RKHKo 3-3-1-77-14, p 17. 5  Rakendusüksus ei ole finantskorrektsiooni protsendi määramisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Moorlat Toetuse saaja esindaja 6