OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tartu Ülikool [email protected] Ülikooli tn 18 27.10.2023 nr 11.3-3/23/1265 50090, Tartu maakond, Tartu linn Registrikood: 74001073 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ raames otsuse Tartu Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) projekti „Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.4.01.16-0027; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 191359 „Elektroonikakomponentide ostmine“ (edaspidi riigihange nr 191359) läbiviimisel ja selle alusel ostude tegemisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 458,35 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“1 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3 ning 22 lg-d 1 ja 14, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 6726, 6728, 8995, 10 072, 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihanke alusdokumentides ei ole kehtestatud minikonkurssidel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriumeid, raamlepingu kavandis on piiratud pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, ning raamlepingu alusel tehtud osad ostud ei ole sooritatud läbipaistvalt ja kontrollitavalt 1 Määruse redaktsioon, mis kehtis kuni 06.05.2017 ehk taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal. 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 191359, mille hanketeate punkti IV.1.3) kohaselt kaasnes hankega mitme pakkujaga raamlepingu sõlmimine ja raamlepingus osalejate kavandatud maksimaalne arv oli 5. Raamhankel nr 191359 osales ainult kaks pakkujat – Teval Elektroonika OÜ ja Osaühing DORMIKOR – ning toetuse saaja sõlmis nende mõlemaga raamlepingu nr 6-20/KV/118-17 (edaspidi raamleping). Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke nr 191359 raamlepingu kavandis ja sõlmitud raamlepingu punktides 6.4.2.1, 6.4.2.2, 6.5.1.1 ja 6.5.1.2 on toetuse saaja ostude tegemisel, mille maksumus jääb alla 20 000 euro käibemaksuta, piiranud pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek. Kuivõrd tegemist oli lahtiste tingimustega raamlepinguga, ei tohtinud toetuse saaja riigihanke alusdokumentides piirata pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1. Raamlepingu kavandi ja sõlmitud raamlepingu punktides 6.4.2.2, 6.4.2.3, 6.5.1.2 ja 6.5.1.3 ei ole sätestatud täpseid pakkumuste hindamise kriteeriume, mille alusel selgitatakse minikonkursil iga kord välja edukas pakkumus. Hankijal on kohustus raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides määratleda minikonkurssidel (ostude sooritamisel) kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid selgelt, objektiivselt ja läbipaistvalt, sest ainult sellisel juhul on hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamhankele pakkumuse esitamisel. Kuivõrd toetuse saaja ei sätestanud raamhanke alusdokumentides minikonkurssidel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriumeid, rikkus ta sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 30 lg 9 punkti 4. Lisaks tuvastas rakendusüksus, et toetuse saaja ei ole läbipaistvalt ja kontrollitavalt sooritanud oste, mille alusel tekkinud arveid on toetuse saaja esitanud rakendusüksusele hüvitamiseks kuludokumentides tunnusega 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658. Toetuse saaja on läbi viinud kolm minikonkurssi, kuid kuludokumente on rakendusüksusele nende alusel esitanud viis. Arveid ei ole võimalik kokku viia esitatud pakkumustega, sest toetuse saaja ei ostnud ühe pakkuja käest kõiki hinnapakkumuses pakutud tooteid. Toetuse saaja ei ole rakendusüksusele selgitanud, kuidas kujunes arvetel toodud summa. See tähendab, kuidas toetuse saaja valis välja, milliseid hinnapakkumuses nimetatud tooteid ostis ta ühe pakkuja ja milliseid tooteid teise pakkuja käest. Erinevates hinnapäringutes on nimetatud 28-159 erinevat ja spetsiifilist toodet ning toetuse saaja tegevuse (pakkumuste n-ö jagamise) tõttu on tagantjärele väga raskendatud hinnapakkumuste kokku viimine arvetega. Sellisel viisil ostude sooritamisega rikkus toetuse saaja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 15.08.2023 rakendusüksusele, et: Iga viidatud kuludokumendi puhul on pakkumused küsitud kõikide raamlepingu partnerite käest. Pakkumused on küsitud e-kirja vahendusel pakkujatele päringu saatmise teel. Eduka pakkuja valimiseks on alati kasutatud hindamiskriteeriumina soetatava toote/toodete maksumust ning edukaks pakkujaks sai soodsaima pakkumuse esitaja. Kui rakendusüksus peaks esitatud tõenditest ja antud selgitustest hoolimata leidma, et ostude läbiviimisel on rikutud RHS-i põhimõtteid, siis asjaolusid arvesse võttes ei saa hankija hinnangul tegemist olla finantsmõju omavate rikkumistega, kuna ostude sooritamiseks on pöördutud kõikide raamlepingu partnerite poole. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Haridus- ja teadusministri 08.04.2015 määruse nr 17 „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. Sihtasutuse Archimedes 05.12.2016 otsuse nr 26.36-2/1245-13 taotluse rahuldamise kohta punkti 13.1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel täitma kõiki STS §-dest 24 ja 26 tulenevaid kohustusi ning punkti 13.3 kohaselt järgima hankimisel RHS-is sätestatut, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja samuti kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Tartu Ülikool, kes on avalik-õiguslik juriidiline isik RHS § 5 lg 2 p 3 tähenduses, ja sellest tulenevalt pidi toetuse saaja riigihanke nr 191359 läbiviimisel ja selle alusel ostude sooritamisel järgima RHS-is sätestatud korda. 1.3.1. Alla 20 000 euro suurusega ostu sooritamise korral pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, piiramine Toetuse saaja sätestas raamlepingu kavandis ja sõlmitud raamlepingu punktides 6.4.2.1, 6.4.2.2, 6.5.1.1 ja 6.5.1.2 ostude sooritamiseks, mille maksumus jääb alla 20 000 euro, järgmise korra: „6.4.2.1./6.5.1.1. Kui konkreetse ostu eeldatav maksumus on kuni 5000 eurot (käibemaksuta), võib ostu sooritada ühe raamlepingu partneri käest ilma pakkumisi võrdlemata, arvestades säästlikkuse, otstarbekuse ja mõistliku hinna põhimõtteid. Ostu sooritaja lähtub valikul majanduslikust soodsusest, enda varasemast kogemusest või vajadusest osta konkreetset toodet. 6.4.2.2./6.5.1.2. Kui konkreetse ostu eeldatav maksumus on 5000,01 kuni 19 999,99 eurot (käibemaksuta), küsib ostja vähemalt kolme raamlepingu partneri käest pakkumusi või võrdleb tooteid vähemalt kolme raamlepingu partneri veebipõhises tellimiskeskkonnas. Ostja täpsustab igakordselt konkreetse ostu tingimused ning kriteeriumid, mille alusel valik tehakse.“. RHS § 30 lg 4 kohaselt korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. Toetuse saaja sõlmis raamlepingu mitme pakkujaga ja raamlepingus ei olnud sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. Järelikult pidi toetuse saaja RHS § 30 lg 4 kohaselt alati korraldama ostu sooritamiseks (ehk hankelepingu sõlmimiseks) raamlepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi. Toetuse saaja sätestas aga raamlepingu kavandis ja sõlmitud raamlepingu punktides 6.4.2.1, 6.4.2.2, 6.5.1.1 ja 6.5.1.2 ostude sooritamiseks, mille maksumus jääb alla 20 000 euro, võimaluse pöörduda pakkumuse esitamise ettepanekuga ainult ühe konkreetse pakkuja või väljavalitud kolme pakkuja poole. Selline regulatsioon ei ole kooskõlas RHS § 30 lõikega 4, sest kõikide ostude sooritamiseks ei olnud ette nähtud minikonkursside läbiviimist. Toetuse saaja nägi hanketeate punktis (IV.1.3) ette, et raamlepingus osalejate kavandatud maksimaalne arv on 5. Ka hankedokumentide punktis 14.3 on kirjas, et raamleping sõlmitakse kuni viie hindamisel enim punkte saanud pakkumuse esitanud pakkujaga. RHS § 30 lg 9 punkti 1 kohaselt peab hankija minikonkursi korraldamisel tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumuse esitamise ettepaneku kõigile raamlepingu osapoolteks olevatele pakkujatele, kes suudavad sellist hankelepingut täita. Kuivõrd toetuse saaja sätestas riigihanke alusdokumentides, et raamlepingu partnereid võib olla kuni 5 ja tegemist oli lahtiste tingimustega raamlepinguga, pidi toetuse saaja ostu sooritamiseks alati korraldama minikonkursi ja ei tohtinud piirata riigihanke alusdokumentides pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1. 1.3.2. Pakkumuste hindamise kriteeriumid raamlepingu kavandis RHS2 § 30 lg 9 punkti 4 kohaselt kohaldatakse minikonkursile raamlepingus sätestatud korda, kui hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Seega RHS § 30 lg 9 punktist 4 tulenevalt peab riigihanke alusdokumentides olema sätestatud minikonkursside läbiviimise kord. See tähendab, et juba raamhanke alusdokumentides peavad olema sätestatud minikonkurssidel iga kord kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, hindamismetoodika ja -kriteeriumite suhtelised osakaalud. Riigihanke nr 191359 alusdokumentide koosseisu kuuluvas raamlepingu kavandi ja sõlmitud raamlepingu punktides 6.4.2.2, 6.4.2.3, 6.5.1.2 ja 6.5.1.3 ei ole sätestatud täpseid pakkumuste hindamise kriteeriume, mille alusel selgitatakse iga kord välja edukas pakkumus. Sõlmitud raamlepingu ja selle kavandi viidatud punktid on sõnastatud järgmiselt: „6.4.2.2./6.5.1.2. Kui konkreetse ostu eeldatav maksumus on 5000,01 kuni 19 999,99 eurot (käibemaksuta), küsib ostja vähemalt kolme raamlepingu partneri käest pakkumusi või võrdleb tooteid vähemalt kolme raamlepingu partneri veebipõhises tellimiskeskkonnas. Ostja täpsustab igakordselt konkreetse ostu tingimused ning kriteeriumid, mille alusel valik tehakse. 6.4.2.3./6.5.1.3. Kui konkreetse ostu eeldatav maksumus on 20 000 eurot (käibemaksuta) või enam, viib ostja läbi kõigi raamlepingu partnerite vahel minikonkursi e-riigihangete registri vahendusel. Ostja täpsustab igakordselt konkreetse ostu tingimused ning kriteeriumid, mille alusel valik tehakse.“. Seega ei ole toetuse saaja raamlepingu kavandi punktides 6.4.2.2, 6.4.2.3, 6.5.1.2 ja 6.5.1.3 ostude sooritamisel ning minikonkursside läbiviimisel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume üldse sätestanud, vaid nägi ette nende kehtestamise alles pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisel. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankel nr 191359 olid pakkumuste hindamise kriteeriumid järgmised:  maksumus – osakaal 50%. Hindamismeetod: vähim on parim;  tarneaeg – osakaal 50%. Hindamismetoodika on sätestatud riigihanke alusdokumentides. 2 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal. Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja ei ole ka pakkumuse esitamise ettepanekutes pakkumuste hindamise kriteeriumit üldse kordagi sätestanud. Toetuse saaja selgitas 15.08.2023, et eduka pakkuja valimiseks on alati kasutatud hindamiskriteeriumina soetatava toote/toodete maksumust ning edukaks pakkujaks sai soodsaima pakkumuse esitaja. Rakendusüksus tuvastas, et ostud, mis kajastuvad kuludokumentides tunnusega 6726, 6728, 8995 ja 10 072, on tehtud madalama hinna alusel. Kuid rakendusüksusel ei ole võimalik kontrollida, kuidas on kujunenud abikõlblik summa, mis on kajastatud kuludokumentide tunnusega 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 kohta esitatud arvetel. Samas tarneaega (lisaks pakkumuse maksumusele) ei ole toetuse saaja pakkumuste hindamise kriteeriumina kordagi kasutanud. RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning kohtlema kõiki RHS § 3 punktis 2 nimetatud isikuid võrdselt. Raamhankes nr 191359 osalemisest huvitatud ettevõtjatele ei olnud raamlepingu kavandist üheselt selge, milliseid pakkumuste hindamise kriteeriume hakkab toetuse saaja raamlepingu alusel ostude sooritamisel/minikonkursside läbiviimisel iga kord kasutama, mis on hindamise kriteeriumite suhtelised osakaalud ja hindamismetoodika. Pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille alusel selgitatakse välja minikonkurssidel parim pakkumus, peavad olema piisava põhjalikkusega sätestatud juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides. Pakkumuste hindamise kriteeriumid ei saa selguda alles minikonkursil. Hankijal on kohustus riigihanke alusdokumentides anda raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele selgelt ja ammendavalt teada, milliseid konkreetseid pakkumuste hindamise kriteeriume ta minikonkurssidel kasutada kavatseb ja milline on hindamise kriteeriumite rakendamise kord (hindamismetoodika ja suhtelised osakaalud). Ainult sellisel juhul on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas hankemenetluses pakkumust esitades ja teada, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega hankelepingutele konkureerima hakkavad. Seetõttu, kui hankija ei sätesta juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihanke alusdokumentides minikonkurssidel kasutatavaid pakkumuste hindamise kriteeriume, rikub ta sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses oli toetuse saaja pakkujatele kehtestanud leebed kvalifitseerimise tingimused: 1) pakkuja viimase 3 (kolme) majandusaasta (2014 - 2016) netokäive elektroonikadetailide ja - seadmete jae- ja hulgimüügi valdkonnas pidi olema olnud igal aastal vähemalt 150 000 eurot; 2) pakkujal pidi olema veebipõhine tellimiskeskkond, mis pidi vastama hanketeates esitatud tingimustele (nt reaalajas toodete laoseisu vaatamise võimalus jne). Leebete kvalifitseerimise tingimuste tõttu said riigihankes nr 191359 osaleda erineva võimekusega ettevõtjad. Rakendusüksuse hinnangul ei pruugi väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel võrreldes suuremate ettevõtjatega olla nii kvaliteedi kui kiiruse peale tehtud minikonkurssides võrdset positsiooni pakkumuse tegemisel, eriti kui pakkumuste hindamise kriteeriumiteks valitakse kvaliteedinäitajad. Seetõttu on väikeettevõtjatele raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses osalemise otsuse tegemiseks eriti oluline teada, millistel tingimustel hakkab hankija edaspidi minikonkurssidel võitjaid valima. Kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele ei ole eelnevalt teada, kuidas minikonkurssidel võitjaid valitakse, on tegemist olukorraga, kus ettevõtjad ei tea raamlepingu sõlmimiseks pakkumust tehes kui võimekate konkurentidega nad võivad ühte raamlepingusse sattuda ega seda, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega hankelepingutele kandideerima hakkavad. Seetõttu võisid hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihankel pakkumuse tegemisest loobuda. On asjakohane väita, et eriti väiksemate ettevõtete huvides oleks olnud juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatud hankemenetluses pakkumust esitades teada, millistel tingimustel hakkab toetuse saaja konkreetse ostu tegemiseks edukaid pakkujaid välja valima. Rakendusüksus on seisukohal, et riigihanke alusdokumendid (raamlepingu kavand) ei võimaldanud raamhankes nr 191359 osalemisest huvitatud ettevõtjatel enne raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas riigihankes osalemist objektiivselt aru saada, kuidas hakkab toimuma raamlepingu alusel ostude sooritamisel/minikonkursside läbiviimisel pakkumuste hindamine. Toetuse saaja on raamlepingu kavandi punktides 6.4.2.2, 6.4.2.3, 6.5.1.2 ja 6.5.1.3 jätnud endale õiguse valida kontrollimatute ja läbipaistmatute kaalutluste alusel ostu sooritamisel/minikonkursi läbiviimisel kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid. Eeltoodust tulenevalt võis soodsaima pakkumuse valiku tingimuste ebaselgus olla heidutava mõjuga raamhankes nr 191359 osalemisest huvitatud ettevõtjatele ning rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning RHS § 30 lg 9 punkti 4. 1.3.3. Raamlepingu alusel sooritatud ostud Toetuse saaja on rakendusüksusele riigihanke nr 191359 raamlepingu alusel hüvitamiseks esitanud 9 kuludokumenti. Rakendusüksus kontrollis, kuidas on toimunud raamlepingu alusel ostude tegemine, s.t kellele tehti pakkumuse esitamise ettepanek, milliseid pakkumuste hindamise kriteeriumeid kasutati ja kes osutus edukaks pakkujaks. Toetuse saaja selgitas 15.08.2023 rakendusüksusele, et iga viidatud kuludokumendi puhul on pakkumused küsitud kõikide raamlepingu partnerite käest. Pakkumused on küsitud e-kirja vahendusel pakkujatele päringu saatmise teel. Eduka pakkuja valimiseks on alati kasutatud hindamiskriteeriumina soetatava toote/toodete maksumust ning edukaks pakkujaks sai soodsaima pakkumuse esitaja. Rakendusüksus tuvastas, et kuludokumentide tunnusega 8995 ja 10 072 (järelevalvemenetluse raames peetud kirjavahetuses nimetatud ka kui read 3 ja 4) puhul on toetuse saaja 29.03.2019 ja 18.02.2020 teinud pakkumuse esitamise ettepaneku mõlemale raamlepingu partnerile, pakkumuste hindamise kriteerium oli madalam hind ja esitatud arve on kooskõlas eduka pakkumusega. Kuludokumentide tunnusega 6726 ja 6728 (järelevalvemenetluse raames peetud kirjavahetuses nimetatud ka kui read 1 ja 2) puhul on toetuse saaja 30.07.2018 teinud pakkumuse esitamise ettepaneku, milles on küsitud 7 erinevat toodet, mõlemale raamlepingu partnerile. Toetuse saaja lisas e-kirja lõppu, et kui ei ole pakkuda kõiki soovitud seadmeid võib pakkumise esitada ka ainult ühe toote osas. Seetõttu jagas toetuse saaja pärast pakkumuste saamist Teval Elektroonika OÜ pakkumuse kaheks ja ostis tema käest ainult neid tooteid, mis olid Teval Elektroonika OÜ-l soodsama hinnaga. Ülejäänud tooted, mis olid Osaühingul DORMIKOR soodsama hinnaga, ostis toetuse saaja Osaühingu DORMIKOR käest. Seega ühe minikonkursi alusel tekkis toetuse saajal kaks kuludokumenti. Kuivõrd ostetavaid tooteid oli vähe, on rakendusüksusel võimalik kontrollida, et iga pakkuja käest ostis toetuse saaja ainult neid tooteid, mis olid sellel konkreetsel pakkujal soodsama hinnaga ning seetõttu puudub rikkumisel rahaline mõju. Kuludokumentide kohta tunnusega 11 628 ja 11 650 (järelevalvemenetluse raames peetud kirjavahetuses nimetatud ka kui read 5 ja 8) on toetuse saaja saatnud rakendusüksusele pakkumuse esitamise ettepaneku, mille ta tegi 01.09.2020 mõlemale raamlepingu partnerile. Mõlema kuludokumendi juures on sama hinnapäring, mille lõppu on lisatud, et kui ei saa kõiki komponente pakkuda, siis võib pakkumine olla ka osaline. Teval Elektroonika OÜ pakkumuse kogumaksumus oli 2 416,72 eurot + km. Osaühingu DORMIKOR pakkumuse kogumaksumus oli 4 460,93 eurot + km. Kuludokumendi tunnusega 11 628 (n-ö rida 5) arve on summas 2 709,26 eurot + km, mis on tasutud Teval Elektroonika OÜ-le. Kuludokumendi tunnusega 11 650 (n-ö rida 8) arve on summas 534,10 eurot + km, mis on samuti tasutud Teval Elektroonika OÜ-le. Kuludokumentide kohta tunnusega 11 629 ja 11 658 (järelevalvemenetluse raames peetud kirjavahetuses nimetatud ka kui read 6 ja 9) on toetuse saaja saatnud rakendusüksusele pakkumuse esitamise ettepaneku, mille ta tegi 16.10.2020 mõlemale raamlepingu partnerile. Mõlema kuludokumendi juures on sama hinnapäring, mille lõppu on lisatud, et kui ei saa kõiki komponente pakkuda, siis võib pakkumine olla ka osaline. Teval Elektroonika OÜ pakkumuse kogumaksumus oli 7 898,65 eurot + km. Osaühingu DORMIKOR pakkumuse kogumaksumus oli 7 774,34 eurot + km. Kuludokumendi tunnusega 11 629 (n-ö rida 6) arve on summas 5 057,31 eurot + km, mis on tasutud Osaühingule DORMIKOR. Kuludokumendi tunnusega 11 658 (n-ö rida 9) arve on summas 2 674,05 eurot + km, mis on tasutud Teval Elektroonika OÜ-le. Kuludokumendi kohta tunnusega 11 631 (järelevalvemenetluse raames peetud kirjavahetuses nimetatud ka kui rida 7) on toetuse saaja saatnud rakendusüksusele pakkumuse esitamise ettepaneku, mille ta tegi 02.11.2020 mõlemale raamlepingu partnerile. Kirja lõppu on jällegi lisatud, et kui ei saa kõiki komponente pakkuda, siis võib pakkumine olla ka osaline. Teval Elektroonika OÜ esitas pakkumuse kogumaksumusega 2 577,35 eurot + km. Osaühing DORMIKOR esitas pakkumuse kogumaksumusega 799,02 eurot + km. Kuludokumendi tunnusega 11 631 (n-ö rida 7) arve on summas 1 104,05 eurot + km, mis on tasutud Teval Elektroonika OÜ-le. Kuludokumentide puhul tunnusega 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 ei ole rakendusüksusel võimalik arveid kokku viia pakkumustega. Toetuse saaja on läbi viinud kolm minikonkurssi, kuid kuludokumente on rakendusüksusele nende alusel esitanud viis. Toetuse saaja ei ole rakendusüksusele selgitanud, kuidas kujunes kuludokumentides tunnusega 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 esitatud arvetel olev summa. See tähendab, kuidas toetuse saaja valis välja, millised hinnapakkumuses nimetatud tooted ostis ta ühe pakkuja ja millised tooted teise pakkuja käest. Eespool nimetatud kolmes pakkumuse esitamise ettepanekus on nimetatud 28-159 erinevat ja spetsiifilist toodet ning toetuse saaja tegevuse (pakkumuste n-ö jagamise) tõttu on tagantjärele väga raskendatud hinnapakkumuste kokku viimine arvetega. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija ei tohi pärast pakkumuste saamist omal soovil valida, milliseid pakkumuse esitamise ettepanekus nimetatud tooteid ostab ta ühe pakkuja ja milliseid tooteid teise pakkuja käest. Selline hankija käitumine kujutab endast nii pakkumuse esitamise ettepaneku kui ka pakkumuste muutmist, mille muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist ei ole kooskõlas riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtetega. Eeltoodust tulenevalt rikkus toetuse saaja RHS § 3 punkte 1 ja 2. Rakendusüksus juhib siinkohal tähelepanu, et mitte üheski pakkumuse esitamise ettepanekus ei olnud toetuse saaja pakkumuste hindamise kriteeriumit üldse sätestanud. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 1 ja 2, § 30 lg 4 ning § 30 lg 9 punkte 1 ja 4. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 27 lõikest 1 ning 5. detsembri 2016 taotluse rahuldamise otsuse punktidest 13.1 ja 13.3 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hankelepingutele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumise rahaline mõju tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4.1. Finantskorrektsiooni määr raamlepingu kavandis minikonkursil kasutatavate pakkumuste hindamise kriteeriumite sätestamata jätmise eest Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 223 kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5 kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole, kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld) lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid. Sihtasutus Archimedes otsustas rahastada toetuse saaja projekti 5. detsembri 2016 taotluse rahuldamise otsusega nr 26.36-2/1245-13. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu seisukohta ning asjaolu, et taotluse rahuldamise otsus on tehtud 5. detsembril 2016 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 223 lg 8 antud juhul kohaldada ei saa, lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis kehtis kuni 6. maini 2017 ehk taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal. Kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb RHS-is sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole nimetatud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus on seisukohal, et käesoleva rikkumise puhul ei esine selliseid raskendavaid asjaolusid, mis õigustaksid maksimaalse 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Samas ei sätestanud toetuse saaja raamlepingu kavandis mitte ühtegi pakkumuste hindamise kriteeriumit, mida ta ostude sooritamisel/minikonkursside läbiviimisel kasutama hakkab. Toetuse saaja jättis endale raamlepingu kavandi punktides 6.4.2.2, 6.4.2.3, 6.5.1.2 ja 6.5.1.3 väga laia otsustusõiguse kriteeriumide sätestamiseks, mille alusel igakordse ostu puhul valik tehakse. Mida suurema otsustusõiguse hankija endale eduka pakkuja valimiseks riigihanke alusdokumentides jätab, seda suurem on sellise ebamäärase regulatsiooni heidutav mõju raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele. Seetõttu leiab rakendusüksus, et antud juhul esine ka kergendavaid asjaolusid, mis õigustaksid kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lõikes 14 nimetatud 10%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Toetuse saaja selgitas 15.08.2023, et kui rakendusüksus peaks esitatud tõenditest ja antud selgitustest hoolimata leidma, et ostude läbiviimisel on rikutud RHS-i põhimõtteid, siis asjaolusid arvesse võttes ei saa hankija hinnangul tegemist olla finantsmõju omavate rikkumistega, kuna ostude sooritamiseks on pöördutud kõikide raamlepingu partnerite poole. Rakendusüksus selle seisukohaga ei nõustu. Rakendusüksuse etteheide toetuse saajale seisneb selles, et raamhanke alusdokumentides (antud juhul raamlepingu kavandis) ei olnud toetuse saaja sätestanud täpseid pakkumuste hindamise kriteeriume, mille alusel selgitatakse iga kord välja edukas pakkumus. Selle RHS-i rikkumise puhul ei oma tähtsust, et toetuse saaja pöördus alati pakkumuse esitamise ettepanekuga kõigi raamlepingu partnerite poole ja kasutas alati pakkumuste hindamise kriteeriumina ainult madalamat hinda. RHS-i rikkumise rahaline mõju seisneb siin selles, et raamlepingu kavandis puudulikud pakkumuste hindamise kriteeriumid võisid omada heidutavat mõju raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele, mistõttu võisid potentsiaalsed pakkujad loobuda raamhankel osalemisest. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et raamhankel oleks võinud osaleda rohkem pakkujaid, kui toetuse saaja ei oleks RHS-i rikkunud. Kui raamhankel oleks võinud osaleda rohkem pakkujaid, oleks ka minikonkurssidel/ostude tegemisel võinud edukaks osutuda teine ettevõtja, kelle pakkumus oleks võinud olla soodsam. Eelnevat kokku võttes peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada RHS § 3 punktide 1 ja 2 ning § 30 lg 9 punkti 4 rikkumise eest 10%-list finantskorrektsiooni määra, sest see on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne RHS-i rikkumise raskusega. 1.4.2. Finantskorrektsiooni määr raamlepingu kavandis pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, piiramise eest Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74 selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Seetõttu võrdleb rakendusüksus kõigepealt kehtiva ühendmääruse ja kuni 6. maini 2017 ehk taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioone osas, mis näevad/nägid ette finantskorrektsiooni määra kohaldamist RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1 rikkumise eest. Kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb RHS-is sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole nimetatud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Raamlepingus, milles ei ole sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused, pakkujate ringi, kellele tehakse pakkumuse esitamise ettepanek, piiramine ei ole nimetatud kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Seega sai toetuse saaja toetuse määramisel (ehk 05.12.2016) lähtuda sellest, et RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1 rikkumise eest saab kohaldatav finantskorrektsiooni määr olla kuni 10% või 25%. Kehtiva ühendmääruse § 228 näeb ette sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest hankelepingule 2, 5, 10 või 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise, kui hankemenetluses ilmneb kehtiva ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine. Seega on kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse redaktsioon RHS § 30 lg 4 ja lg 9 p 1 rikkumise eest toetuse saaja jaoks kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes soodsam, sest võimaldab kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada 2%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra, mida kehtiva ühendmääruse § 228 ei võimalda. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse Riigikohtu 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 antud seisukohta, lähtub rakendusüksus RHS § 30 lg 4 ja lg 9 p 1 rikkumise eest finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse redaktsioonist. Rakendusüksus ei pea põhjendatuks kohaldada kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lõikes 14 ette nähtud maksimaalset 25%-list finantskorrektsiooni määra, sest toetuse saaja on raamlepingu alusel ostude sooritamisel alati teinud pakkumuse esitamise ettepaneku kõikidele raamlepingu partneritele. Sellest teeb rakendusüksus järelduse, et RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1 rikkumise raskus ei olnud suur. Samas ei saa rakendusüksuse hinnangul rikkumise raskust pidada ka väikseks, sest toetuse saaja ei sätestanud raamlepingu kavandi punktides 6.4.2.1, 6.2.2.2, 6.5.1.1 ja 6.5.1.2 mitte ühtegi kriteeriumit, mille alusel ta valib välja pakkuja(d), kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, kui konkreetse ostu eeldatav maksumus jääb alla 20 000 euro käibemaksuta. Toetuse saaja jättis siinkohal raamlepingu kavandis endale väga laia otsustusõiguse pakkuja(te) valimiseks, kellele teha pakkumuse esitamise ettepanek. Riigihanke alusdokumentide kohaselt nägi toetuse saaja ette, et raamlepingu partnereid võib olla kuni viis, kuid raamlepingu kavandi kohaselt võis pakkumuse esitamise ettepaneku teha ainult ühele neist (kui ostu eeldatav maksumus on kuni 5000 eurot käibemaksuta) või vähemalt kolmele (kui ostu eeldatav maksumus on kuni 19 999,99 eurot käibemaksuta). Mida suurema läbipaistmatu otsustusõiguse jätab hankija endale riigihanke alusdokumentides pakkuja(te) valimiseks, kellele tehakse konkreetse ostu sooritamiseks pakkumuse esitamise ettepanek, seda suurem on sellise ebamäärase regulatsiooni heidutav mõju raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele. Arvestades, et tegemist oli raamlepinguga, mille eeldatav kogumaksumus nelja aasta peale kokku oli hanketeate kohaselt 75 000 eurot käibemaksuta (maksumus oli avalik), on rakendusüksus seisukohal, et 20 000 eurot käibemaksuta ühekordse ostu jaoks oli väga suur piirmäär ja võis jätta raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele mulje, et toetuse saaja ei hakkagi pakkumuse esitamise ettepanekuid kõikidele raamlepingu partneritele kunagi tegema, sest igakordse ostu maksumus jääb sellest piirmäärast allapoole. Rakendusüksus märgib siinkohal, et kõige suurem kuludokument, mille toetuse saaja on rakendusüksusele hüvitamiseks esitanud, on summas 5 057,29 eurot käibemaksuta, mis jääb 20 000 euro piirmäärast tunduvalt allapoole. Samuti on ka ühekordse ostu piirmäär 5 000 eurot käibemaksuta, millal võib ostu sooritada ühe raamlepingu partneri käest ilma pakkumusi võrdlemata, raamlepingu eset ja eeldatavat kogumaksumust nelja aasta jooksul (75 000 eurot) arvestades väga kõrge. Ka raamlepingu reaalset täitmist vaadates jäävad rakendusüksusele esitatud 9-st kuludokumendist 8 kuludokumenti alla 5 000 euro käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et raamlepingu kavandis sätestatud regulatsioon võis olla raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele heidutava mõjuga, sest võis jätta ettevõtjatele mulje, et toetuse saajal on õigus ühekordseid oste tükeldada ja teha pakkumuse esitamise ettepanekuid ainult ühele (või kolmele) raamlepingu partnerile. Seega sõltumata sellest, et raamlepingu partnereid sai olla kuni viis, võis raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele jääda ekslik mulje, et nad ei saagi toetuse saajalt hankelepingu sõlmimise kavatsuse kohta teavet ega teiste raamlepingu partneritega hankelepingutele konkureerida, kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb allapoole teatud piirmäära, mis nagu eelnevalt mainitud, oli üpris kõrge. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et RHS § 30 lg 4 ja lg 9 punkti 1 rikkumine on keskmisest raskema kaaluga ning seetõttu peab rakendusüksus rikkumise raskust arvestades proportsionaalseks kohaldada raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 alusel 10%-list finantskorrektsiooni määra. 1.4.3. Finantskorrektsiooni määr raamlepingu alusel kontrollimatult ja läbipaistmatult sooritatud ostude eest Kõigepealt võrdleb rakendusüksus kehtiva ühendmääruse ja kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse redaktsioone osas, mis näevad/nägid ette finantskorrektsiooni määra kohaldamist otsuse punktis 1.3.3 nimetatud rikkumise ehk raamlepingu alusel kontrollimatute ja läbipaistmatute ostude sooritamise eest. Raamlepingu alusel kontrollimatute ja läbipaistmatute ostude tegemine on rikkumine, mida ei ole nimetatud kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lõigetes 2-11 ja 13. Seega sai toetuse saaja toetuse määramisel (ehk 05.12.2016) lähtuda sellest, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumise eest saab hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr olla kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt kuni 10% või 25%. Kui kohaldada finantskorrektsiooni määra kehtiva ühendmääruse alusel, tuleks seda teha § 228 alusel, mis näeb ette rikkumisega seotud hankelepingu osale sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest 2, 5, 10 või 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Seega on kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse redaktsioon toetuse saaja jaoks kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes soodsam, sest võimaldab kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada 2%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra, mida kehtiva ühendmääruse § 228 ei võimalda. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse Riigikohtu 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 antud seisukohta, lähtub rakendusüksus RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumise eest finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse redaktsioonist. Rakendusüksus on otsuse punktides 1.4.1 ja 1.4.2 leidnud, et raamlepingu kavandis õigusvastaselt seatud tingimuste eest on põhjendatud kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus kohaldas 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra olukorras, kus õigusvastaselt seatud raamlepingu tingimused piirasid põhjendamatult konkurentsi. Seejuures arvestas rakendusüksus 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamisel, et on teadmata, kui suures ulatuses õigusvastaselt seatud raamlepingu kavandi tingimused konkurentsi piirasid ehk mitu ettevõtjat nende tõttu raamhankele pakkumuse esitamata jättis. Antud juhul on aga teada, et sellega, et toetuse saaja valis, milliseid pakkumustes pakutud tooteid kumma pakkuja käest ta ostab, rikkus toetuse saaja ainult ühe mitteeduka pakkuja huvisid, sest raamlepingu partnereid oli ainult kaks ja keegi teine ei saanud niikuinii minikonkursil edukaks osutuda. Seega ei ole minikonkursil toetuse saaja poolt pakkumuste muutmise lubamine oma kaalult raskem rikkumine kui otsuse punktides 1.4.1 ja 1.4.2 käsitletud RHS § 30 lg 4 ning lg 9 punktide 1 ja 4 rikkumine. Seetõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul õigustatud RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumise eest kohaldada 10%-list või sellest suuremat finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd on teada, et toetuse saaja rikkus pakkumuste muutmise lubamisega ainult ühe ettevõtja huvisid, leiab rakendusüksus, et RHS § 3 punktide 1 ja 2 rikkumise eest on kuni 6. maini 2017 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 alusel proportsionaalne kohaldada hankelepingutele 1%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus täpsustab siinkohal, et 1%-line finantskorrektsiooni määr puudutab ainult kuludokumente tunnusega 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 (n-ö read 5-9), sest nende puhul ei ole rakendusüksusel võimalik tuvastada, kuidas kujunes arvetel toodud summa (arvestades pakkumuste maksumusi) ja seetõttu ei saa rakendusüksus rikkumise rahalist mõju välistada. Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 191359 on tuvastatud kolm rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest kahe rikkumise eest on kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% ja viimasena käsitletud rikkumise eest 1%. Seega jääb ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt hankelepingutele kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks suurim määr, milleks on antud juhul 10%. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ning Teval Elektroonika OÜ ja Osaühingu DORMIKOR vahel sõlmitud hankelepingutele 10%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingute alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 191359 tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 26 „Õppe- ning teadustöö infrastruktuuri soetamine ja kaasajastamine: õppeinfrastruktuur“ raames kokku summas 14 583,34 eurot käibemaksuta. Riigihankega nr 191359 seotud kulud: Rida Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 10% 1 6 726 1 195,20 eurot 119,52 eurot  2 6 728 291,29 eurot 29,13 eurot 3 8 995 122,60 eurot 12,26 eurot 4 10 072 895,50 eurot 89,55 eurot 5 11 628 2 709,26 eurot 270,93 eurot 6 11 629 5 057,29 eurot 505,73 eurot 7 11 631 1 104,05 eurot 110,41 eurot 8 11 650 534,10 eurot 53,41 eurot 9 11 658 2 674,05 eurot 267,41 eurot Kokku 14 583,34 eurot 1 458,35 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest, loeb rakendusüksus riigihanke nr 191359 tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel tekkinud kulust (14 583,34 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 10% ehk 1 458,35 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal on taotluse rahuldamise otsuses kehtiv toetuse ja omafinantseeringu proportsioon järgmine: omafinantseering 5%, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 85% ja riiklik toetus 10% projekti abikõlblikest kuludest. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab mitteabikõlblikust kulust 1 458,35 eurost Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 1 239,60 eurot, riiklik kaasfinantseering 145,82 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 72,93 eurot. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 06.10.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 20.10.2023. Toetuse saaja andis 20.10.2023 teada, et tal ei ole otsuse eelnõule täiendavaid kommentaare. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 458,35 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 1 239,60 eurot, riiklik kaasfinantseering 145,82 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 72,93 eurot; 2. nõuda Tartu Ülikoolilt tagasi kuludokumentide tunnusega 6726, 6728, 8995, 10 072, 11 628, 11 629, 11 631, 11 650 ja 11 658 alusel väljamakstud toetus kokku summas 1 385,42 eurot;  3. Tartu Ülikoolil kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagasinõutav toetus summas 1 385,42 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082938. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number; 4. Kui Tartu Ülikool ei tagasta 1 385,42 eurot otsuse resolutsiooni punktis 3 määratud tähtpäevaks, tuleb Tartu Ülikoolil tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest ja kanda kogunenud viivis otsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole; 5. muuta Sihtasutuse Archimedes 5. detsembri 2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1245-13 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „1. Projekti „Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA“ (edaspidi projekt) kogumaksumus on 32 367 107,40 eurot, millest projekti abikõlblikud kulud on summas 28 615 761,58 eurot. Maksimaalne toetus projektile on 27 184 973,55 eurot, maksimaalselt 95 protsenti abikõlblike kulude kogumaksumusest.“; 6. muuta Sihtasutuse Archimedes 5. detsembri 2016 taotluse rahuldamise otsuse nr 26.36-2/1245-13 punkti 2 ja vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 26 „Õppe- ning teadustöö infrastruktuuri soetamine ja kaasajastamine: õppeinfrastruktuur“ mitteabikõlbliku kulu 1 458,35 euro võrra. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 5 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 ja meetme määruse § 5 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Helge-Ülle Luide talituse juhataja toetuste rakendamise osakonnajuhataja ülesannetes Koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]