Kiri

Lisa Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ juurde Kooskõlastustabel Ettepaneku/märkuse esitaja Ettepanek/märkus Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht Rahandusministeerium Eelnõu p 2: selguse huvides tuleb lisada alapunkt, mis viitab, et kui Arvestatud. Eelnõus juurde lisatud p. 2.8 toetatavate tegevuste raames antav toetus on riigiabi lõppsaajale, siis viidatud infoga. tuleneb toetuse määr punktist 9.3 (või muust eelnõu punktist). Eelnõu ptk 2: Saame aru, et osadele käskkirjas toodud tegevustele Arvestatud. Seletuskirja täpsustatud. rakendub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 Tegevuse 2.1 puhul ei hakata hindama artiklis 73 punktis 4 toodud erand, mistõttu ei ole lisaks vajalik projekte täiel määral, sest tegemist on juba rakendada perioodi 2021-2027 seirekomisjonis kinnitatud projektide Euroopa Komisjoni poolt positiivse üldisi valikukriteeriumeid ja -metoodikat. Kõik tegevused (nt 2.4 ja hindamistulemuse saanud projekti 2.5) ei ole aga seotud „Euroopa Horisondi“ partnerlusega ning nende täiendamiseks eraldatava toetusega. St tegevuste osas tuleb käskkirja seletuskirjas kirjeldada tegevuste toetust saavad taotlema tulla vaid need, kes vastavus valikukriteeriumitele. Samuti palume täpsustada ja on juba saanud positiivse hinde enda seletuskirjas üheselt mõistetavalt välja tuua, kas ka tegevusele 2.1 projektile ja kes soovivad seda projekti rakendub eelpool nimetatud erand. täiendada. Täpsem protseduuri kirjeldus seletuskirjas. Tegevuse 2.2 puhul on tegemist kvaliteedimärgise ülevõtmisega, st et ei hakata projekte enam uuesti hindama, sest need on juba Euroopa Komisjoni hindajate poolt hinnatud ja saanud positiivse hinnangu. Eelnõu p 9.2 viitab tegevustele kuni 2.6. Samas on ülejäänud eelnõus Arvestatud. Numeratsioon korrigeeritud viidatud tegevustele ainult kuni numbrini 2.5. Sama probleem on ka (horisontaalsed tegevused tegevus 2.6.) seletuskirjas lk 17 olevas eelarvetabelis. Kui kuuenda tegevusena (2.6) on mõeldud horisontaalseid tegevusi, siis tuleb kõik tegevused selliselt ka nummerdada. Tegevuste numeratsioon tuleb läbivalt eelnõus ja seletuskirjas üle kontrollida ning ühtlustada. Eelnõu p 9.3: puuduvad “üldise grupierandi määruse“ ja „vähese Ettepanekuga arvestatud, käskkirja ja tähtsusega abi määruse“ pealkirjad ning avaldamisviited. Soovitus on seletuskirja täpsustatud, täiendatud. teha riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta eraldi punktid. Nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi puhul tuleb vastavalt konkurentsiseaduse § 342 lõikele 22 (riigiabi üldise grupierandi määruse alusel) ja § 33 lõikele 41 abikavas (käesoleval juhul käskkirjas) viidata vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sätestada abikavas muud komisjoni määruses sätestatud üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted on toodud rahandusministeerium riigiabi kodulehel https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused- kinnisvara/riigiabi/riigiabi-materjalid (vt fail „Grupierandi ja vähese tähtsusega abi üldtingimused“). Näiteks tuleb sätestada abikavas riigiabi ja vähese tähtsusega abi välistused (sh riigiabi puhul välistus anda toetust raskustes ettevõtjale), abi andmisega seotud dokumentide säilitamisnõue jne. Need nõuded kehtivad lõppsaajale antava abi kohta – praegu on punktis 9.3 viidatud „toetuse saajale“, kuid eelnõu punktis 7 räägitakse lõppsaajatest. Pole selge, miks viidatakse üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõike 3 puhul vaid punktides b ja c toodud abikõlblikele kuludele – nt on eelnõu punktis 10.2.2. toodud abikõlblikena ka personalikulud, mis läheksid üldise grupierandi määruse artikkel 25 lg 3 punkti a alla. Samuti juhime tähelepanu, et abi maksimaalsed osakaalud on sätestatud üldise grupierandi määruse artikkel 25 lõigetes 5 ja 6, mitte lõikes 3 nagu on eelnõus viidatud. Üldist grupierandi määrust (nr 651/2014) on viimati muudetud juunis 2023, muudatused hakkasid kehtima alates 01.07.23, sh muudeti ka artikkel 25 lõiget 6. Mõningal määral on riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimusi selgitatud seletuskirjas, kuid nagu eelpool mainitud, peavad abi andmise üldtingimused olema sätestatud ka käskkirjas. Eelnõu p 9.4: „toetuse saaja“ asemel tuleks viidata „lõppsaajale“. Ettepanekuga arvestatud. Puudub „ühe ettevõtja mõiste“, vt komisjoni määruse (EL) nr 1407 artikkel 2 lg 2. Eelnõu p 10.3: kirjas on, et riigiabi puhul on abikõlblikud üldise Ettepanekuga arvestatud, ebakõla grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 kulud, v.a punkti c kulud. Samas likvideeritud. on eelnõu punktis 9.3 kirjas, et abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal peavad vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktides b ja c toodud tingimustele. Seega on punktide 9.3 ja 10.3 tingimused vastuolus. Eelnõu p 14.3 on kirjas: „Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad Ettepanekuga arvestatud, sõnastust vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab korrigeeritud. elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.“ Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 17 on korrektne mõiste „abikõlbmatu kulu“. Eelnõus ja ka seletuskirjas lk 17 ja 21 tuleb viia vastavusse ühendmäärusega. Seletuskirja osas III on toodud riigiabi analüüs, kus riigiabi 5. kriteeriumi selgitust täiendatud. kriteeriumide täitmise analüüsis on 5. kriteeriumi (abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustada kaubandust EL riikide vahel) puhul järeldatud, et selle kriteeriumi täitmine on ebatõenäoline. Juhime tähelepanu, et toetuse puhul rahvusvahelistes projektides või tegevustes osalemisele on 5. kriteerium suure tõenäosusega siiski täidetud. Seletuskirjas tuleb täpsustada, milline asutus (elluviija või rakendusüksus) esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise Seletuskirjas sõnastust täpsustatud, lisatud vastavalt konkurentsiseaduse § 342 lõikele 3 ning riigiabi või vähese juurde, et riigiabiga seonduvad tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile dokumendid esitab EKle elluviija.. vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.  Seletuskirjas lk 14 on lause: „Elluviija jätkab koostööd EASi ja Ettepanekuga arvestatud. KredExi Ühendasutusega (edaspidi EIS) (eriti EISi Brüsseli esindajaga) – Brüsseli esinduse algatusel kohtuvad ETAGi ja EISi raamprogrammi NCPd regulaarselt.“ Palun asendada „EASi ja Kredexi Ühendasutus“ nimega „Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus“. Juhime tähelepanu, et eelkõige seletuskirjas esineb mitmeid kirjavigu Teadmiseks võetud. – dokumentidele tuleb tagada keeleline korrektuur. Kultuuriministeerium Teeme ettepaneku lisada tulemusnäitajate tabelisse ka Eesti TA- Mitte arvestatud. Kõikides algatustes asutuste ja teadlaste osalemine nendes rahvusvahelistes teadus-, osalemise tulemused ei ole asjakohased SF arendus- ja innovatsioonialgatustes, mida ei juhi Eesti TA-asutused ja Mobilitas 3.0 vaates. Kajastatakse need ning täpsustada vastavalt ka mõõdikuid ja nende sihttasemeid. Eelnõu näitajad, mis on saavutatud Mobilitas 3.0 lisa 1 punktide 3.1.3 ja 3.1.4 eesmärkide saavutamisse panustavad nii käigus. Välja toodud tulemusnäitajatega Eesti teadlaste juhitud projektid kui ka Eesti teadlaste osalusel ellu soovitakse mõõta konkreetselt SF viidud rahvusvahelised koostööprojektid. tegevuste tulemuslikkust. Eelnõu lisa 1 punktis 1.5 on defineeritud käskkirjas kasutatavad Mõistet täpsustatud. mõisted. Punkti 1.5.6 kohaselt on mobiilsus Eesti teadlase või TA- asutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, näiteks infopäeval, koolitusel, seminaril, õppekäigul vms sündmusel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise. Seega on mobiilsus defineeritud kitsalt ja ainult sündmustel osalemisena, jättes rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektides ning järeldoktorantuuris osalemise välja. Lisaks ei selgu eelnõust üheselt, millise punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse raames mobiilsust toetatakse. Ainult seletuskirjas on mainitud, et tegevuse 2.2 raames on MSCA grantide väga selge suunitlus toetada teadlaste mobiilsust ja teises riigis kogemuse omandamist. Samas on eelnõu tabelis 1 kajastatud väljundnäitajat „mobiilsusskeemides osalejate arv“ selgitatud nii, et näitaja sihttaseme täitmisesse arvestatakse mobiilsuses osalejate kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalseid osalejaid arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb ta iga kord arvesse. Osalejaid  arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist, doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest. Palume eelnõu täiendada ja täpsustada, millis(t)e toetatavate tegevus(t)e raames mobiilsust toetatakse, ning laiendada mobiilsuse definitsiooni nii, et selle hulka ei loeta ainult sündmustel osalemist. Riigi Tugiteenuste Keskus LISA 1 Arvestatud, seletuskirjas infot täpsustatud. P 3.2 näitaja „tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori individuaalgrandi Teadlasaastad loetakse kokku kuude kaupa. projektide elluviimise toetamine“ raames toetatud teadlasaastate arv“ – Ehk kui üks teadlane oli 0,5 aastat ja teine seletuskirjas on toodud, et tegevuse „MSCA järeldoktori samuti 0,5, siis kahepeale oli kokku 1 individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine“ näitajasse teadlasaasta. arvestatakse toetatud teadlasaastaid, so nende aastate arvu, mille Maksetaotluse esitamisel kontrollib jooksul teadlane on selle alategevuse projekti täitmisega hõivatud.“ . elluviija ka töösuhet ja kui selgub, et Palume seletuskirjas täpsustada, kas aastaks loetakse täisaastat st 12 konkreetsel perioodil tööd ei tehtud, on täiskuud osalemist ja kui näiteks teadlane osaleb 6 kuud, kas siis võimalik toetust mitte välja maksta. täitmine on 0,5 teadlasaastat. Samuti palume selgitada teadlasaastate Isik peab töötama vastuvõtvas asutuses arvestust teadlaste väiksema koormuse kui 1,0 puhul. täiskoormusel, vähema kui 1,0 koormusega töötamist ei toetata. P 8.1 on toodud horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse periood 3 Peale sisutegevuste lõppemist tehakse kuud pikem kui sisutegevustel. Seletuskirjas on toodud: analüütiline kokkuvõte programmi „Horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on tegevuste tulemuslikkusest ja see nõuab seatud 31. märts 2029, et vältida perioodi 2021-2027 lõpus määruse aega. Seetõttu on horisontaalsed tegevused muudatusi abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks, nt on võimalik pikema abikõlblikkuse perioodiga kui 2029. aastal hüvitada elluviija kulutusi seoses tegevuse lõpetamisega.“. sisutegevused. Horisontaalsete tegevuste pikem periood ei väldi määruse muudatusi abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks sisutegevustel kuna iga tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpp on toetuse andmise tingimustes konkreetselt toodud. Kui p 8.1 on toodud „Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. märts 2029.“, siis vastavalt p 13.2 „Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.“, peab lõpparuande elluviija esitama ikkagi hiljemalt 15.mai 2029 (31.märts 2029 + 45 päeva). Palume kaaluda kas 3-kuuline horisontaalsete tegevuste pikem abikõlblikkuse periood sisutegevustest on põhjendatud kui aruande esitamise ajaks on ette nähtud 45 päeva peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ning peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole kulud enam abikõlblikud. P 8.2 „Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist Arvestatakse ETISe kaudu ETAgile alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.“. Palume avada seletuskirjas taotluse esitamise kuupäeva. Partnerluste taotluste esitamise aja kindlakstegemist – kui peetakse silmas ERC puhul arvestatakse taotluse esitamise grandi, järeldoktori individuaalgrandi ja Euroopa partnerluste kuupäevaks Euroopa Komisjonile taotlusvoorudesse taotluste esitamist, siis milliste dokumentide alusel esitamise kuupäeva. tehakse kindlaks taotluse esitamise aeg. P 9.1 „… millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest Arvestatud, sõnastust korrigeeritud. finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 8 065 Omafinantseering vastavalt meetmete 730 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 2 928 571 eurot.“ nimekirjale 2 857 392 eurot. Projektil on üks toetuse saaja, käesoleval juhul on selleks elluviija, vt STS § 2 p 2 -4, mõeldud vist „lõppsaajate panustatud omafinantseeringust“? Palume korrigeerida. P 9.3 sõnastus eelviimasel real: „… ja maksimaalne summa ühe toetuse Ettepanekuga arvestatud. Riigiabi teema saaja vastama vähese…“ vajab korrigeerimist sh viidete lisamist üldise kajastatud eraldi punktina. grupierandi määruse õigusakti nimetuse lisamist. Samuti teeme ettepaneku vähese tähtsusega abi punktis viia järgmisse punkti (9.4) Ettepanek p 9.3 sõnastuseks: „Riigiabi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldise grupierandi määrus), artikli 25 lõike 3 punktides b ja c toodud tingimustele.“ ning viia vähese tähtsusega abi osa uude punkti. Palume punktid 9.4 ja 9.5 kokku viia ja summasid mitte näidata kuna Ettepanekuga arvestatud. vähese tähtsusega abi määrusi muudetakse alates 01.01.2024: uus vähese tähtsusega abi määrus asendab määruse Nr 1407/2013, mis kaotab kehtivuse 31. detsembril 2023. Alates 01.01.2024 on vähese tähtsusega abi piirmäär esialgsetel andmetel 300 000 eurot. Samuti kaotab kehtivuse 31.12.2023 ka komisjoni üldhuviteenuste VTA määrus (EL) nr 360/2012 ja uus määrus kehtib 01.01.2024 kuni 31.12.2030 ning seal on piirmäär 650 000 eurot. Sõnastusettepanek: 9.4. Vähese tähtsusega abi puhul peavad käesoleva käskkirja lisa punktis 7 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja antava vähese tähtsusega abi kogusumma toetuse lõppsaaja kohta vastama Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, määruse artiklis 3 toodule. Kui ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi erinevate komisjoni määruste alusel, tuleb lisaks vastavas määruses sätestatud VTA piirmäärale arvesse võtta ka komisjoni teiste VTA määruste alusel antud VTA-d.“. Jätta ära p. 9.5 Arvestatud. P 10.2.3 osas infoks – punkt toob abikõlblike kuludena ka kaudsed Teadmiseks võetud. ETAG peab iga- kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22. aastaselt esitama eelarve HTMle. Kuna e-toetuses tuleb personalikulu siduda tingimusega, et nendelt Indikatiivselt on kulude jaotus tehtud. kuludelt arvestatakse automaatset kaudset kulu 15%, kuid teil ei ole Personalikulude indikatiivne summa soovi ega vajadust toetuse andmise tingimustes personalikulude antakse RÜle teada, et saaks kanda selle indikatiivset rahalist mahtu eraldi välja tuua, siis peale toetuse andmise SFOSi. tingimuste kehtestamist RÜ soovib saada elluviijalt infot personalikulude suuruse osas, et sisestada toetuste infosüsteemi võimalus kaudse kulu arvutamiseks. Vajadusel saab personallikulu suurust eelarves muuta jooksvalt. P 12.1.13 tagama lõppsaajale toetuse andmisel vastavuse riigiabi Ettepanekuga arvestatud, käskkirjas reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise. Kas lause ei peaks olema sõnastust täpsustatud. „tagama lõppsaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise.“ või palume punkti sisu selgitada seletuskirjas. Kuna Lisa 1 kasutatakse sõna „toetusleping“, aga lisas 2 on nii „toetuse Ettepanekuga arvestatud, sõnastust andmise leping“ kui ka „toetuse leping“, siis palume ühtlustada või korrigeeritud. muuta Lisa 1 p 12.1.6 järgmiselt „sõlmima lõppsaajaga toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja;“ (näiteks Lisa 2 p 5 toodud P 5 „Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud toetuse andmise leping ning selle lisad,…“) LISA 2 Kuupõhine hind on kehtestatud täiseurodes P 4.1.1 sätestab „ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste 9166 eurot, siis tuleb aastane ühikuhind stardigrandi (edaspidi PSG) III määrale;“ joonealuse märkega „2023. 109 992 eurot. Selgitame seletuskirjas, et aasta taotlusvoorus oli PSG III määr 110 000 eurot aastas, so. 9166,67 võtame kasutusele selguse huvides eurot kuus“. 9166,67 x 12 kuud = 110 000,04 ühe aasta kohta, seega ei täiseurodes kuupõhise makse selles ole otseselt üle võetud PSG III juhendiga kehtestatud määra. summas, kui kasutatakse aastapõhist makset, siis on 110 000 eurot. SF puhul makstakse toetus välja kord kvartalis. P 6. „Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil toetuse Mitte arvestatud. saaja poolne kinnitus…“ Projektil on üks toetuse saaja, käesoleval Kasutame mõistet „grandi saaja“. juhul on selleks elluviija, vt STS § 2 p 2 - 4, palume korrigeerida sõnastus järgmiselt „Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil lõppsaaja poolne kinnitus…“ P 6. Palume korrigeerida lause „Ühikuhind makstakse välja vastavalt Mitte arvestatud. toetuse lepingus elluviija ja toetuse saaja poolt kokku lepitud Kasutame mõistet „grandi saaja“. perioodil.“ järgmiselt: „Ühikuhind makstakse välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja lõppsaaja poolt kokku lepitud perioodil.“ P 6. Jääb arusaamatuks lause „Ühikuhind makstakse välja vastavalt Lauset täpsustatud. Mõistlik esitada kulud toetuse lepingus elluviija ja toetuse saaja poolt kokku lepitud kvartaalselt, mitte pikema perioodi perioodil.“ lõpp – kas siinkohal on mõeldud, et elluviija ja lõppsaaja jooksul. võivad toetuslepingus kokku leppida ükskõik millise, kaasa arvatud mitmeaastase, arvlemise perioodi? Kui jah, siis RÜ ei pea seda otstarbekas, soovitame halduskoormuse ühtlasema jaotumise ja võimalike riskide maandamise huvides kõigi lõppsaajatega kehtestada ühesuguse ja vähemalt kvartaalse kulude esitamise korra. P 6. „Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 Arvestatud. nimetatud projektide vahearuannetest selgub, et projektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal võimalik vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata.“. Soovitame ümber sõnastada järgmiselt: „Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal võimalik vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata.“ Üldised kommentaarid/tähelepanekud: Arvestatud. Palun parandada eelnõu p 11.2 viide õigusaktile "ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 4". Õige viide on § 28 lõige 3. Tähelepanek seletuskirja kohta: Ettepanekuga arvestatud, seletuskirja Käskkirja mõjude osas on toodud, et tõenäoline on mõningate täiendatud. keskkonnaga seonduvate projektide toetamine, nt osalus keskkonna- ja kliima teemalistes ühisalgatustes või partnerlustes. Võimalikud toetatavad projektid ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Kuna käskkirjas on lisatud ka viide välistatavatele tegevustele, siis võimalikel projektidel ja osalustel tuleb vältida selliseid projekte, mis on seotud fossiilsete kütuste ja nende kasutamisega. Seega võib ka käskkirja mõjude kirjeldusse lisada viite ERF määruse artiklile 7 ja projektide mittetoetamisele, mis on seotud välistatavate tegevustega. P. 9.3 on viidatud, et riigiabi korral peavad [kõikide] toetatavate Arvestatud. Teksti täpsustatud. tegevuste (p. 2) abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktides b ja c toodud tingimustele. Grupierandi määruse art 25 lõikes 3 punktides a - e on nimetatud abikõlblikud kulud, mistõttu puuduvad käskkirjast maksimaalselt lubatud toetuse osakaalud juhul, kui toetust antakse riigiabina. Toetuste osakaalud on toodud artikli 25 lõigetes 5-7. Täpsustada p. 10.3 sõnastust, sest selles sätestatakse, et "Riigiabi puhul Täpsustatud. on punktides 2.1 ja 2.2 toodud tegevuste toetamiseks vajalikud kulud abikõlblikud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3, välja arvatud punktile c.". Korraldusasutuse hinnangul on see vastuolus p. 9.3 tingimusega, sest p. 9.3 kohaselt oleks kõikide toetatavate tegevuste puhul lubatud abikõlblikud kulud, mida on nimetatud art 25 lg 3 punktides b ja c. Samas kui p. 10.3 kohaselt võiks osade toetatavate tegevuste abikõlblikud kulud vastata ka art 25 lg 3 punktidele a, d ja e, välja arvatud punkt c. Samuti puuduvad viited riigiabi regulatsioonidele, millele peaks abi andja KonkS § 33 lõikes 41 ja § 342 lõikes 22 kohaselt abikavas (määrus, käskkiri, seadus) viitama. vt RRO juhist "Grupierandi ja vähese tähtsusega abi üldtingimused" ([Riigiabi materjalid | Rahandusministeerium (fin.ee)|https://www.fin.ee/riigihanked- riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi- materjalid?view_instance=0&current_page=1] Sellele puudusele juhtis tähelepanu RRO juba oma märtsikuises tagasisides. Osa tingimusi on käskkirjas loetletud, kuid mitte kõiki, nt puudub välistus, et abi ei anta raskustes ettevõtjale, dokumentide säilitamise tähtaeg, abi osakaalud. Eelnõu seletuskirja järgi „Meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi Mobilitas 3.0 esialgset eelarvet on järjepideva toimimise kindlustamine“ saavutamisele kogueelarve on 58 vähendatud omafinantseeringu osas 71 179 571 428 eurot sh Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 41 00 euro võrra ja Teamingutele planeeritud 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 14 642 857 eurot ning riikliku kaasfinantseeringu summa on omafinantseering 2 928 571 eurot. Käesolevaga ei võeta kogu eelarvet korrigeeritud seletuskirjas, et kasutusele, osa vahendeid on planeeritud suunata Teamingu koondnumbrid vastaksid meetmete projektideks. Käesolevaga kaetakse kogu omafinantseerimise nimekirjale. Tegevuse 21.1.1.4 eelarve on kohustus, Teamingu projektidele omafinantseeringu nõuet ei järgmine: EL toetus 41 000 000 eurot, rakendata.“ RKF 14 714 036 eurot ning Meetmete nimekirjad nii 15.12.2022 kui 03.07.2023 kuupäevadega omafinantseering 2 857 392 eurot, kokku näitavad meetme 21.1.1.4 eelarve summadeks 41 000 000 eurot 58 571 428 eurot (meetmete nimekirjaga (ERDF), 14 714 036 eurot (riiklik kaasfinantseering) ja 2 857 392 eurot jääb vahe 1 euro, mis on aritmeetiline viga (omafinantseering), kokku 58 571 428 eurot (nimekirja tabelis 58 571 MNT-s). 429 eurot) ehk eelnõu seletuskirjas on meetmete nimekirjaga võrreldes erinevad riikliku kaasfinantseerimise ja omafinantseeringu summad. ÜSS (Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja Mobilitas 3.0 kahes tegevuses on siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kohustuslik omafinantseering, teistes kasutamise üldised tingimused, Vabariigi Valitsuse määrus 55, tegevustes seda ei saa kehtestada. Seega ei 12.05.2022) seletuskiri näeb ette, et „Toetuse osadena käsitatavate saa TATile kehtestada ühtset fondi ja riikliku kaasfinantseerimise vahendite maksmisel järgitakse finantseerimise määra. Selliselt oli see ka TAT-is paika pandud proportsiooni. Ühe meetmega seotud TAT-id juba lõppeval perioodil. Teamingute peavad olema kooskõlas meetmete nimekirjas fikseeritud fondi ja projektidele omafinantseeringut üldse ei riikliku kaasfinantseerimise vahendite proportsiooniga.“ kehtestata. Kogu omafin kohustus Meetme nimekirjas toodud meetme 21.1.1.4 toetus jaguneb võetakse Mobilitas 3.0 tegevustes. proportsionaalselt ERDF osaks vastavalt summade suhtele Meetmete nimekirjas ei saa seada 41000000/55714036 (ümardatult 73,59% kogu toetusest) ning riikliku kõikidele TATidele ühtseid määrasid, need kaasfinantseerimise osaks vastavalt summade suhtele tulevad erinevad ja kogu meetme peale 14714036/55714036 (ümardatult 26,41%). ÜSS seletuskirja järgi kokku arvestatakse piirsummadega. peaksid hakkama toimuma samade suhete järgi toetuse maksed.  Käskkirja eelnõu kohaselt on kasutusel kolm erinevat toetuse jagunemise proportsiooni, ERDF rahastusallika puhul tegevustes 2.1- 2.2 summade suhe 14910000/18442608 (ümardatult 80,85%), tegevustes 2.3-2.6 summade suhe 10577286/15110408 (ümardatult 70,00%) ning kogu eelarve mõistes summade suhe 25487286/33553016 (ümardatult 75,96%), neist ükski ei sobitu meetme nimekirjas oleva ERDF proportsiooniga. Palun lisada eelnõu p 12 alla kas või seletuskirja, et kohustus on "täita Ettepanekuga arvestatud. Viide lisatud. teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele". Kuna käskkirjaga toetatakse ka selliseid tegevusi, millele ei ole antud Arvestatud, seletuskirja täiendatud. kvaliteedimärgis või mis ei ole valitud programmi „Euroopa horisont“ Vastavalt aruteludele ETAG ei hinda kaasrahastatava programmi raames, tuleb TAT käskkirja seletuskirjas taotlusi, vaid rahastab eelhinnatud näidata ära nende kooskõla seirekomisjonis kinnitatud projekte. Rahastatakse ainult neid projekte, valikukriteeriumitele. Palume täiendada. mis panustavad NS valdkondadesse. Palun määratleda käskkirjas ka viimase maksetaotluse esitamise Arvestatud, käskkirja täiendatud. tähtaeg. Tavapäraselt esitatakse lõpparuanne ja viimane maksetaotlus Lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul koos. pärast programmi lõppu. Kliimaministeerium Käskkirja eelnõu punktis 1.3 on nimetatud, et toetatavad tegevused Teksti täiendatud. panustavad muuhulgas „Eesti 2035“ näitajasse „keskkonnatrendide indeks“. Seletuskirjas pole panustamist sellesse näitajasse mainitud. Kas siis tegevused ikkagi panustavad sellesse näitajasse ka või mitte? Soovitame lisada seletuskirja, et seminaride, koolituste jm ürituste Arvestatud, seletuskirja täiendatud. läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlike sündmuste juhendist, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium ETAg LISA 1 Arvestatud, teksti korrigeeritud. Punkt 1.5.5. termin „Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) individuaalgrant“. Juhime tähelepanu, et tegemist on vananenud terminiga ning õige oleks kasutada MSCA järeldoktori grant. Palume konkreetses punktis kui ka mujal, sh seletuskirjas, termin uuendada. Punkt 2.1. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine. Palume käskkirja Arvestatud. lisas 1 täpsustada, et toetust saavad vaid need teadlased, kelle taotlus on jõudnud teise hindamisvooru ning saanud seal hindeks A. Varasemalt said toetust ka need, kes said hindeks B. Juba praegu on näha, et võrreldes eelmise perioodiga on teise vooru saanud Eesti teadlaste arv tunduvalt suurem. See tähendab, et planeeritud eelarvemahu kasutaksime me vaid paari aastaga ära. Sellises olukorras on meie hinnangul mõistlik teha valik ning toetada vaid neid, kellel on kõige suurem potentsiaal saada järgmistes taotlusvoorudes ERC granti. Omavahelistes aruteludes HTM-ga oleme seda mõtet ka tutvustanud ning saanud positiivset tagasisidet. Punktis 2.1.3. ja 2.2.3. on märgitud, et toetuse määr on vähemalt 86% Tegevuste all toome välja toetuse, riikliku ühikuhinnast, millest võib järeldada, et omafinantseeringu (OF) kaasfinantseeringu ning omafinantseeringu kohustus on 14% ühikuhinnast. Punktis 9.2. välja toodud tabelis on nii osakaalud täpsusega kaks kohta pärast tegevuse 2.1. kui ka 2.2. OF kohustuseks märgitud 13,7%. Palume koma. Lisatud seletuskirja ja lisasse 1. selgitust, mida tähendab punktides 2.1.3. ja 2.2.3. märgitud, et toetuse määr on vähemalt 86%. Kas see tähendab, et toetuse määr võib teatud juhtudel olla ka nt 87% või rohkem? Kui jah, siis kuidas täpselt toimub toetuse määra sätestamine ja kes seda teeb? Kas on ka maksimaalne toetuse määr? Punkt 3. Indikaatorite tabelis on välja toodud algtase 2022, vahesihttase Mitte arvestatud. SFs vaadatakse 2024 ning sihttase 2029. Kas ei oleks mõistlikum vahesihttaset mõõta indikaatorite täitmist 2024.a. aastal 2025? Eelnõu kinnitamise venimisega on lükkunud edasi ka mitmete tegevuste algus, mis tõenäoliselt mõjutab ka 2024. aasta tegevusi. 2025. aasta vahesihttase annaks tõenäolisemalt seetõttu parema pildi TAT-i edenemisest. Lisaks on 2024 ja 2029. aasta vahel pikk paus. Punktis 3.2. on toodud tabel meetmete nimekirja näitajate ja toetuse Sõnastust täpsustatud. andmise tingimuste (TAT) spetsiifiliste väljundnäitajatega. Meetme näitajana on sätestatud mobiilsusskeemides osalejate arv. Palume täpsustust, millised tegevused konkreetses TATs loetakse mobiilsusskeemideks? Kas näiteks tegevus 2.1. (ERC grandi taotlemise toetus) raames toimunud välislähetus ERC grandi hoidja juurde kvalifitseerub konkreetse näitaja alla? ERC grandi taotlemise toetus ei ole oma loomult mobiilsusgrant, kuid selle raames toimuvad siiski välislähetused teistesse TA-asutustesse. Punkt 9.2. tegevuste eelarve struktuur erineb TAT-i välja töötamise Täpsem eelarve kinnitatakse iga-aastase käigus ringelnud eelarvestruktuurist. Praegu on ühendatud mitme eelarve ja tegevuskavaga. Kuna kahes tegevuse eelarve kokku üheks terviklikuks eelarveks (tegevused 2.1. ja esimeses tegevuses on kohustuslik 2.2. ning 2.3. kuni 2.6). Palume selgitust, mida sellisel kujul eelarve omafinantseering, siis on TATiga jaotus praktiliselt tähendab? Kas see tähendab, et on võimalik tegevuste kehtestatud nende koondeelarve (nt 2.1. ja 2.2.) vahel paindlikult eelarvet suunata vastavalt vajadusele finantsallikate lõikes. Selline eelarve ilma TATi muutmata? Teisisõnu, kui on näha, et tegevus 2.1. nõuab kinnitamine annab paindlikkuse eelarvet lisavahendeid, siis kas on võimalik neid vahendeid ümber tõsta vajadusel tegevuste lõikes ümber suunata tegevusest 2.2.? Sama ka tegevuste 2.3.-2.6. kohta. Kui jah, siis kellel rakendusasutusel koos elluviijaga. on vastava eelarve suunamise õigus? Kas seda võib teha elluviija? Punkt 10.2.4. palume täpsustust, kas antud punktis toodud abikõlblikud 10.2.4 koolitustel, konverentsidel, kulud on seotud ainult välislähetustega või on ka Eesti sisestel õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel käimine nende korraldamise kulud, sh nendega abikõlblik? Kuna ühes punktis on koos nii eelloetletud ürituste seotud osalemistasud on abikõlblikud nii korraldamine kui ka neil osalemine (sh osalustasud) ja välislähetused, Eestis kui väljaspool Eestit. Lisaks on siis jääb nende omavaheline seos natuke segaseks. sama punkti alusel abikõlblikud välislähetuste kulud. Punktis 10.4.1. on kirjas, et projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti Kaudsete kulude katmine jääb TATis heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste esialgu planeerituks ehk 15% otsestelt elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või personalikuludelt. Siseriiklike lähetuste liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel ei ole rahastamisel tegevuses 2.3 erandi tegemine abikõlblikud ning nimetatud kulud tuleks katta kaudsetest kuludest. ei ole põhjendatud, kuna tegevuse 2.3 Palume kindlasti antud punktis teha erand tegevus 2.3. rakendamisel. projektide tegevuste rahastamise aluseid Juhime tähelepanu, et tegevus 2.3. raames rahastatavad Euroopa pole Mobilitas 3.0 käskkirjas avatud. Kuna horisondi partnerlused on praeguse seisuga planeeritud hüvitada projekte rahastatakse osaliselt ka Euroopa tegelike kulude alusel. See tähendab, et kõik projekti raames toimuvad Horisondi vahenditest, siis on projekti riigisisesed lähetused tuleks katta kaudsetest kuludest, kuigi tegemist elluviijal võimalik siseriiklike lähetustega on reaalselt projekti elluviimiseks vajalike kuludega, millele viitab ka seotud kulude katmiseks vajadusel punkt 7.5. Leiame, et selline säte mõjutab tuntavalt teadusprojektide kasutada ka Euroopa Horisondi vahendeid. elluviimist olukorras, kus nt projekti täitjal on vajalik ellu viia ulatuslikke välitöid Eestis. Nt saame ühe Biodiversa 3 partnerluse projekti 2022. aasta aruandest välja tuua, et toimusid ulatuslikud välitööd, mida tehti sarnase metoodikaga Eestis, Saksamaal ja Hispaanias. Välitööd algasid 2022. aasta kevadel ja suvel ning jätkuvad 2023. aastal. Eesti vastutab projektis mulla keskkonnaseisundi, soontaimede ja mullaelustiku interaktsioonide uurimise proovivõtu planeerimise ja kogutud andmete edasise analüüsi ning kõigi erinevate elustikurühmade (taimede, mullaelustiku, tolmeldajate, lindude) välitööde läbiviimise eest. Selle sama projekti eestisisesed lähetuste kulud moodustasid umbes 10%. Need olid aga ainult transpordikulud. Kui need kulud suunata kaudsete kulude alla, võib väga vabalt juhtuda, et kaudsetest kuludest ei piisa. Lisaks on tegu oma olemuselt siiski projekti otseste kuludega. Teiseks, kaudsete kulude summa on otseses sõltuvuses personalikuludest. Vabalt võib olla aga juhus, kus projekti eelarvest ei plaanitagi personalikulusid, vaid kõik vahendid lähevad teadustöö kulule. Sellisel juhul laekuks projektist ka minimaalselt kui üldse kaudset kulu, mis taas mõjutab otseselt projekti elluviimist. Segadust tekitab ka seletuskirja lause „Kui tegevuse 2.3 all toetatavate teadusprojektide elluviimiseks on tarvis soetada teadustegevusega või selle tulemuse kaitsmisega seotud tooteid või teenuseid, siis on ka need abikõlblikud. Samuti teadusuuringute läbiviimiseks või sellega seotud tegevuste elluviimiseks vajalikud siseriiklikud lähetused.“, millest võiks järeldada, et siseriiklikud lähetused on abikõlblikud, kuna on projekti elluviimiseks vajalikud. Oleme TAT-i väljatöötamise käigus juhtinud korduvalt sellele riskile tähelepanu ning 2023. a märtsis toimunud ETAG-i ja HTM-i omavahelisel arutelul lubas HTM suusõnaliselt ka selles küsimuses erandit tegevuses 2.3. Paraku ei ole erandit sisse viidud, kuid palume tungivalt seda siiski teha. Riigisisesed lähetused on vajalikud projektide elluviimiseks. Punkt 12.1.4. Kas antud punktis ei peaks olema, et elluviija esitab Korrigeeritud. rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks? Hetkel on märgitud järgneva eelarveaasta, mis justkui viitab, et nt 2024 jaanuaris tuleks esitada 2025. aasta väljamaksete prognoos. Palun korrigeerida punktis 12.1.8.-12.1.11. alajaotust. Praegu tundub, Korrigeeritud. et punktid 12.1.9.- 12.1.11 peaksid olema punkti 12.1.8. alapunktid. Veel kehtivas Mobilitas Pluss TAT-s on eraldi punkt 16, mis sätestab Selgitame. tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmist. Kooskõlastusele Toetuse andmise tingimused on saadetud uues TAT-s vastavat punkti ei ole. Kuidas ja millistel kehtestatud ministri käskkirjaga, mis on tingimustel hakkab tulevikus käima TAT-i muudatus ning milline on haldusakt ning mille muutmise otsustab vastav protsess? minister kaalutlusõiguse kohaselt. Käskkirja muutmine on haldusmenetlus, mida minister teostab haldusmenetluse seaduse kohaselt. Muudatused tehakse põhjendatud juhtudel, kaalutledes olulisi asjaolusid. Kuna TAT on ministri käskkiri, siis käskkirja muudatused toimuvad tavapärases korras vastavalt vajadusele ja ei vaja eraldi reguleerimist, et kes ja millal võib algatada muudatuse. Kooskõlastusele saadetud TAT-s on kaudsete kulude arvestamise Kuna on selgunud, et esimese ja teise metoodikaks 15% otsestest personalikuludest. Teeme ettepaneku tegevuse ühikuhinnad sisaldavad kaudseid muuta vastavat metoodikat ning rakendada TAT-s kaudse kulu kulusid, siis need 7% arvestuse aluseks ei arvutamise metoodikana kuni 7% otsestest kuludest ilma lähe. Seega on otstarbekam kasutada arvutusmetoodikata. 7% rakendamine võimaldaks suurendada TATis ikkagi 15% otsestelt programmis kaudsete kulude mahtu, mille tulemusel saaks viia nt mõne personalikuludelt, mis on planeeritud ETAG-i ellu viidava tegevuse kaudsete kulude alla (nt Research in eelarves summaliselt suurem, kui 7% Estonia). Tulemuseks on tunduvalt lihtsam administratiivkoormus otsestelt kuludelt. Arutatud teemat tegevuste elluviimisel, mis on uue tõukevahendite perioodi tegevuste ETAgiga 04.09.2023 koosolekul. elluviimisel üks peamisi eesmärke. Seega teeme ettepaneku rakendada kaudset kulu 7% otsestest kuludest. Riigiabist. Eelnõu punktides 9.3 ja 10.3 on viidatud, et kulud peavad Arvestatud, teksti täpsustatud. vastama üldise grupierandi määruse artikli 25 lõikele 3 abi osakaalu ja kulude abikõlblikkuse kontekstis. Samas on üldise grupierandi määruse muudatusega loodud võimalus teatud juhtudel nimetatud sättest kõrvale kalduda. Nimelt artikkel 25b võimaldab Marie Skłodowska- Curie meetmetele kvaliteedimärgise saanud projektile abi andmisel lähtuda abikõlblikkuse ja rahastamismäära puhul programmi „Euroopa horisont” eeskirjadest. Sarnane säte on kaasrahastatavate teadusprojektide jaoks artiklis 25c. Kas on välistatud, et tegevuse 2.2 puhul rakendaksime, kui muud tingimused võimaldavad, artiklit 25b ning tegevuse 2.3 puhul artiklit 25c? Seletuskirjale laekunud kommentaarid Arvestatud, teksti korrigeeritud. Lk 6 on lause „…ning Eesti teaduse turundamisest saaks osa Eesti brändist.“. Soovitame sõnastust muuta, kuna Eesti teaduse rahvusvaheline turundamine on juba praegu osa Eesti rahvusvahelisest turundamisest koostöös teiste osapooltega ja toimib koostöö Eesti brändi meeskonnaga. Muuta järgnevaks: „…ning Eesti teaduse turundamine oleks loomulik osa Eesti brändist“. Lk 9. Kirjas on, et ERC grandi puhul on hindamiseks Euroopa Arvestatud, teksti korrigeeritud. Komisjonil tavapäraselt 5 kuud aega. See ei kehti aga ERC puhul, mille tõttu palume antud lause kustutada. Lk 10 on ERC kontekstis mainitud iseseisva teadlase granti. Palume Arvestatud, teksti korrigeeritud. läbivalt muuta terminit „väljakujunenud teadlase grandiks“. Lk 12 on mainitud, et vähemalt korra rahastusperioodi jooksul viib Elluviija analüüsib programmi lõppedes elluviija läbi tegevuse toetuse mõju analüüsi, et hinnata, kas ja kuidas tegevuste mõju. Sõnastust korrigeeritud. antud toetus aitas MSCA taotlejat oma taotluse teistkordseks esitamiseks ettevalmistamisel. Mida on MSCA kontekstis mõeldud taotluse teistkordse esitamise all? Palume antud koht parandada, kuna tõenäoliselt on sassi aetud ERC grandi taotlemise tegevusega. Lk 12 on eraldi mainitud, et tegevuse 2.2. taotlejaks on riiklik Eraõiguslikud rakenduskõrgkoolid lähevad rakenduskõrgkool. Eestis on ka eraõiguslikke rakenduskõrgkoole või eraettevõtete alla. lähevad need ettevõtte alla? Seletuskirja lk 17 on viidatud tegevusele 2.4. kuid kirjeldatud on Arvestatud, viga parandatud. Research in Estonia tegevust. Tegevus 2.4. on aga Brüsseli esindus ning Research in Estonia on tegevus 2.5. Lk 17 on lause: „Tegevuse 2.5 abikõlblikkuse periood algab 1. RiE strateegia ettevalmistused algasid jaanuarist 2023, kuna siis lõppes sarnase tegevuse rahastamine perioodi 2022 2014-2021 struktuuritoetuste vahenditest, ja tegevuste elluviimisesse ei jääks sisse põhjendamatut pausi.“. Juhime tähelepanu, et Mobilitas Pluss programmi muudatusega pikendati Research in Estonia tegevusi kolme kuu võrra lõpptähtajaga 31.03.2023, selleks et saaks vana programmi raames planeeritud tegevused lõpuni viia. Palume antud koht parandada. Seletuskiri lk 18. Viidatud on 25.11.2022. aasta ETAG-i juhatuse Ettepanekuga arvestatud. käskkirjale. Palume uuendada, kuna viimased stardi- ja rühmagrandi  tingimused ja korrad kinnitati 23.01.2023 ETAG-i juhatuse käskkirjaga. Lk 18 on kirjas: „ERC grandid on teadusmaailma suuremad ja Viga parandatud. mainekamad grandid kestusega kuni 5 aastat ja eelarvega 1,5 kuni 4 miljonit eurot.“. Nimetatud 4 miljonit on ekslik. Sünergia grandi puhul on maksimaalne toetuse määr 10+4 miljonit eurot. Samuti on sünergia grant kuni 6. aastaks. Lk 19 on lause: „Toetus makstakse välja kord aastas, seejuures on Sõnastust korrigeeritud. maksmise aluseks toetuse taotleja poolt esitatud tõend, et teadlane töötab rahastataval perioodil taotleja juures.“. Kord aastas toimuvad väljamaksed personaalsetel uurimistoetustel, kuid tõukefondide vahenditest toimuvad väljamaksed siiski sagedamini ning vastavalt elluviija ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aegadel. Üldjuhul on selleks kord kvartalis ning tagasiulatuvalt. Seega palume antud lõiku vastavalt muuta. Tartu Ülikool Käskkirja lisa 1 punkt 2.1.1. Teen ettepaneku täpsustada, kas ERC Toetatakse vaid teise vooru pääsenuid grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud kõikidel taotlustel on (sünergia grandi puhul kolmandasse võimalus saada tegevusest 2.1. toetust, olenemata sellest, mis hinde nad vooru) ja seal hindeks A saanud projekte. saavad teises etapis või sünergia grantide puhul nii teises kui kolmandas etapis. Palun asendada punktis 7.2.1 sõnad „Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd …“ sõnadega „Toetatakse ERC grandi taotluse ettevalmistamisega seotud teadustöö kulusid…“ Sõnastust korrigeeritud. Tegevus 2.2. Marie Skłodowska Curie (MSCA) järeldoktori Ettepanek on siiski jätta PSG I peale, kuna individuaalgrandi projektide elluviimise toetamise puhul teeb Tartu ka tagasipöörduva teadlase grandil on Ülikool ettepaneku kasutada ühikuhinnana PSG II määra. See oleks kasutuses PSG I määr. Eesmärk on, et oluline motivaator ja välismaalasena võõrasse riiki elama asudes on sarnastel tegevustel on sarnased kulud sageli suuremad. Samuti on tegemist nutika spetsialiseerumise põhimõtted ning mõlema tegevuse valdkonna projektidega, kus teadustöö kulud on sageli päris suured ja eesmärk on teadlase riiki toomine. MSCA projekti elluviimise võimalus oluliselt väiksema eelarvega on NS ei ole põhjendatud, kuna ka MSCA ei küsitav. Seega peaks PSG II määr olema igati asjakohane. Käskkirja arvesta valdkondlikku eripära. MSCA lisa 1 tabelis 1 „Tegevuste seire ja hindamise näitajad“ on välja toodud maksimaalne ühikuhind Eestisse tulles on tegevuse 2.2 puhul sihttase 125 teadlasaastat. Seletuskirjas on 125 83870 eurot aastas. Kui sellest eraldada nt taotlust. Palun täpsustage, kas on mõeldud teadlasaastaid või taotlusi. peretoetus (660€ kuu), kuna enamik Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja järeldoktoreid ei liigu perega, siis saame arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel summaks 75 950. teadmusturul osalemise toetamine“ on kirjas käskkirja lisas 2. Käimasolevatel projektidel eelarve Vastavalt punktile 7 kehtivad korrigeeritud ühikuhinnad pärast tõstmine ei ole üheselt ETAG-i kordadesse korrigeerimist esitatud taotlustele. Kuivõrd ühikuhindade kehtestamise sisse kirjutatud, vaid see otsustatakse aluseks peab olema vastav riiklik instrument, teen ettepaneku vastavalt vahendite olemasolule. Korrad rakendada ka siin ETAGi grantide puhul kehtivat korda ja korrigeerida vaadatakse iga-aastaselt üle ja kui on ka käimasolevate projektide ühikuhindasid järgmise aasta algusest kui rahalisi vahendeid, siis ÜH tõstetakse. riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, et oleks tagatud võrdne Sihttasemeks on mõeldud 125 toetuse kohtlemine ja vastavus riiklikule rahastusskeemile. saajat e taotlust. Käskkirja tabelis 1 mobiilsusskeemides osalejate arvu väljundnäitaja Doktorantide toetamist Mobilitas 3.0 ei selgituses tuuakse välja, kuidas neid väljundnäitajaid arvesse võetakse, toimu. kuid ei selgu, millises alategevuses toimub välisriigis toimuvate ürituste toetamine ja loendamine ning millises alategevuses toimub doktorantide toetamine. MINISTRI KÄSKKIRI 26.10.2023 nr 1.1-2/23/291 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadussüsteemi meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine““. 3. Määran Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1 Käskkirjaga korraldatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2 Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3 Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Keskkonnatrendide indeks“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk: 1.4.1 aidata kaasa Eesti teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamisele, selle kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele ning teaduse rahvusvahelistumisele. 1  1.4.2 Toetuse andmise tulemusena on kasvanud Eesti teaduse tipptase ning suurenenud Eesti osalejate hulk EL raamprogrammi algatuses. 1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted: 1.5.1 Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad on ettevõtluse ja majandusliku potentsiaaliga TAIE arengukava fookusvaldkonnad, milleks on: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused. 1.5.2 ERA-NET (European Research Area Networks) on teadus- ja arendustegevust rahastavate asutuste võrgustikud ehk partnerlused, mille peamine eesmärk on teadlastele suunatud projektikonkursside korraldamine. Lisaks sellele tegelevad ERA-NETid ka laiema teaduskoostöö koordineerimisega oma teemavaldkonnas. 1.5.3 Euroopa Horisont on Euroopa Liidu (edaspidi EL) teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 ja mille perioodiks on 2021-2027. Raamprogrammi eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. 1.5.4 Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, edaspidi ERC) toetab eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid uutes teadusvaldkondades. ERC missiooniks on toetada tipptasemel teadust Euroopas. Selle eesmärgi täitmiseks annab ERC välja viit tüüpi grante, mis on avatud kõigi teadusvaldkondade teadlastele ning mille ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase. 1.5.5 Euroopa teadusruumi (European Research Area, edaspidi ERA) algatused on EL liikmesriikide teaduskoostöö ühisalgatused, mis on ellu kutsutud selleks, et parandada teadustegevuse ja programmide kooskõla ning suunatust ühiste eesmärkide lahendamisele. ERA eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel vabamalt liikuda, omavahel konkureerida ja teha koostööd piiriüleselt, et tugevdada EL-i liikmesriikide teadussüsteeme, suurendada nende konkurentsivõimet ja võimaldada neil teha tõhusamat koostööd peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamiseks. 1.5.6 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi eesmärgiks on toetada doktorikraadiga teadlase karjääri arengut läbi mobiilsuse. Grante rahastatakse „Euroopa Horisondist“. 1.5.7 Mobiilsus on Eesti teadlase või teadus-arendusasutuse tugipersonali osalemine väljaspool Eestit toimuval teadus-, arendus- ja innovatsiooni valdkonnaga seotud sündmusel, nt infopäeval, koolitusel, seminaril, õppekäigul, osalemine innovatsiooniprojektides, järeldoktorantuuris vms sündmusel või kogemuse omandamisel, millest osa võtmine eeldab liikumist ühest riigist teise. 1.5.8 Osaluskava on Eesti EL teadus- ja arendustegevuse partnerlustes osalemise strateegilise raamistiku alusel iga-aastaselt koos eelarve planeerimisprotsessiga koostatav ülevaade ERA algatustest, sh Euroopa Horisondi partnerlustest, milles Eesti osaleb. 2  1.5.9 TAIE arengukava fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. 1.5.10 Teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) on juriidiline isik või asutus, mille põhitegevuseks on teadus- ja arendustegevus, kõrvaltegevuseks on teadmussiire ning millel on olemas teadus- ja arendustegevuseks vajalikud teadustöötajad ja infrastruktuur. 1.5.11 Grandisaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine. 2.1.1 Toetus on suunatud ERC grandi taotlemisel teise hindamisvooru jõudnud (sünergia grandi puhul kolmandasse vooru jõudnud), ning saanud seal hindeks A, uurimistöö ettepaneku parendamiseks eesmärgiga esitada see täiendatult järgmises ERC grandi taotlusvoorus. 2.1.2 Toetust uurimistöö ettepaneku parendamiseks antakse ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2. 2.1.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%. 2.2 MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine. 2.2.1 Toetus on suunatud MCSA järeldoktori grandi taotlusvoorus positiivse tulemuse (s.o vähemalt 70 punkti) saanud, kuid rahastusest ilma jäänud Eestis teadustööd jätkata soovivale teadlasele. 2.2.2 Toetust antakse ühikuhindade alusel vastavalt lisale 2. 2.2.3 Toetuse määr on 86,59% ühikuhinnast, sh 70% EL toetus ja 16,59% riigipoolne kaasfinantseering. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus 13,41%. 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. 2.3.1 Toetus on suunatud osaluskavas märgitud Euroopa partnerluste ja ERA-NET taotlusvoorudes positiivse tulemuse saanud Eesti TA-asutuste poolt esitatud projektide elluviimiseks. 2.3.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus. 2.4.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist. 3  2.4.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“. 2.5.1 Toetatakse Eesti Teadusagentuuri tegevusi Eesti teaduse ja teadlaste tuntuse suurendamiseks ning Eesti kui atraktiivse teadus- ja arendustegevuse läbiviimise koha tutvustamiseks. 2.5.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.6 Horisontaalsed tegevused. 2.6.1 Toetatakse mh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist, et tõsta TA asutustes, ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avalikus sektoris töötavate teadlaste ja administratiivse personali spetsiifilist kompetentsi, et edukalt osaleda TAI algatustes. 2.6.2 Tegevuse toetuse määr on 100%, sh on 70% EL toetus ja 30% riigipoolne kaasfinantseering. 2.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 3. Tulemused 3.1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on: 3.1.1 kasvanud ERC granditaotlemise võimekus Eesti teadlaste seas (tegevus 2.1); 3.1.2 kasvanud Eesti teaduse tipptase välisriigis omandatud pädevuse sissetoomise näol (tegevus 2.2); 3.1.3 kasvanud rahvusvahelistest teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalevate Eesti teadlaste arv ning laienenud algatustes osalev sihtrühm (tegevus 2.3); 3.1.4 laienenud Eesti teadlaste rahvusvaheline võrgustik ja suurenenud nende koostöökontaktide arv (tegevus 2.4); 3.1.5 kasvanud rahvusvahelisel tasandil teadlikkus Eesti teadusest ja suurenenud välispartnerite huvi teaduskoostöö vastu Eesti osapooltega (tegevus 2.5). 3.2 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): 4  Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2022 2029 2024 Meetmete nimekirja näitajad Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh TA-asutused, ettevõtted ja muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline Eesti osalemine panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes, Euroopa teadusruumi normaliseerituna elaniku kohta. Näitaja sisendi annavad Eurostati andmed tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevuse riikliku Tulemus- rahvusvaheliselt 0 - 38 rahastamise kohta ning eCorda andmed, mis põhinevad ELi rahalisel näitaja koordineeritud TA- panusel osalejatele riigist. Riiklik rahastus ja Euroopa horisondi andmed tegevustesse. koondatakse ja normaliseeritakse (Eurostati rahvastikuandmed). Eurot elaniku kohta. Näitaja puhul ei arvestata Teaming projekte (2*15 miljonit), nende summad kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole tulemusnäitaja sihttase sama meetme sihtasemega (44). Arvestatakse käesoleva sekkumise raames toetatud mobiilsuses osalejate kumulatiivset arvu kõikide tegevuste lõikes. Unikaalsed osalejad arvestatakse ühe mobiilsuse tasemel, st kui sama isik osaleb erinevatel Mobiilsusskeemides 0 80 350 välisriigis toimuvatel sündmustel, läheb inimene iga kord arvesse. osalejate arv Osalejaid arvestatakse pärast toetatud mobiilsuse lõppemist (sh lähetus ERC grandi hoidja juurde vmt väljaspool Eestit toimunud lähetused), doktorantide puhul peetakse arvet mobiilsuses osalemise algusest. Väljund- EL raamprogrammides osalevate unikaalsete organisatsioonide (nt näitaja ettevõte, MTÜ, KOV ja SA. Projektide lepingud rakenduskõrgkoolidega Euroopa Liidu sõlmitakse läbi ministeeriumi, kuid organisatsioonina läheb arvesse raamprogrammide RAKK) kumulatiivne arv. Kõik Eesti organisatsioonid, kes EL 0 80 250 tegevustes osalevate raamprogrammi toetusskeemides osalevad. Loendatakse unikaalseid organisatsioonide arv organisatsioone. Ei arvestata Teaming projektidega seotud organisatsioone, need kaetakse eraldi toetuse andmise tingimustega ja selle tõttu ei ole näitaja sihttase sama meetme tasandi väljundnäitaja sihttasemega (350). 5  Vahe- Algtase Sihttase Näitaja nimetus ja mõõtühik sihttase Selgitav teave 2023 2029 2024 TATi spetsiifilised väljundnäitajad tegevuse 2.1 „ERC grandi taotlemise edukuse Kui teadlane saab tegevusest toetust enam kui ühel korral, 0 6 20 tõstmine“ raames toetust saanud teadlaste arv arvestatakse iga kord eraldi toetuse saamiseks. tegevuse 2.2 „ MSCA järeldoktori grandi Teadlasaasta on üks aasta (12 kalendrikuud), mille jooksul projektide elluviimise toetamine“ raames 0 35 125 teadlane on hõivatud alategevuse projekti täitmisega. toetatud teadlasaastate arv tegevuse 2.3 „Rahvusvahelistes teadus-, Arvestatakse nii ühe- kui mitme kasusaajaga projekte. Kui arendus ja innovatsioonialgatustes osalemine“ mitme kasusaajaga Euroopa Horisondi projekti 0 5 20 raames toetust saanud Eesti teadlaste juhitud konsortsiumis on enam kui üks Eesti partner, arvestatakse projektide arv iga partner eraldi. Võrgustumisürituseks võib olla nt Eesti teadlaste osalusel toimunud/toimuva ja Euroopa Horisondi raames rahastatud projekti lõppraporti tutvustamine koos aruteluga, kuhu tegevuse 2.4 „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli kutsutakse Euroopa Komisjoni ametnikud, Brüsselis esindus“ raames korraldatud 0 4 20 resideeruvate teiste välisriikide Teadusagentuuride võrgustumisürituste arv esindajad ja teadlased, samuti teadusvaldkonna diplomaadid. Võrgustumisürituse eesmärgiks on uute koostööpartnerite leidmine läbi usaldusväärse ja kõrgetasemelise teadustöö või projekti esitlemise. Arvestatakse üritusi (seminarid, infopäevad, messidel tegevuse 2.5 Eesti teaduse välisturundus osalemised jms), mille sisuks on Eesti teaduse ja teadlaste „Research in Estonia“ raames korraldatud 0 10 35 tutvustamine rahvusvahelisele sihtrühmale, nt välisriikide turundusürituste arv katusorganisatsioonidele, ülikoolidele, ettevõtetele, TA- asutustele jt teaduskoostööst huvitatud osapooltele. 6 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1 Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2 Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5. Elluviija ja vahendusasutus 5.1 Tegevuse elluviija on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg, edaspidi elluviija). 5.2 Alategevust 2.3 rakendab Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise elluviimise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena (edaspidi vahendusasutus). 6. Sihtrühm 6.1 Tegevuse otsene sihtrühm on Eestis tegutsevad positiivselt evalveeritud TA-asutused, kõrgkoolid, Eestis tegutsevad era- ja avaliku sektori asutused ning nende ja Eesti Vabariigi ministeeriumite juures töötavad teadlased ja teadusadministraatorid. 6.2 Tegevuse kaudne sihtrühm on Eesti kõrgkoolide üliõpilased ja Eesti ühiskond tervikuna, mis TAIE arengukava rakendamise tulemusena saab teadus- ja arendustegevustest tõhusamat kasu. 7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 7.1 Grandisaajaks on positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid ja era- ning avaliku ja kolmanda sektori asutused. Grandisaajale eraldab toetuse elluviija. 7.2 Tegevuse 2.1 toetust saab taotleda asutus, kelle juures töötab ERC granti taotlenud, teise hindamisvooru jõudnud ja seal hindeks A saanud, kuid ERC rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.2.1 Toetatakse ERC grandiga seotud teadustööd ja uue ERC grandi taotluse ettevalmistamisega seotud kulusid, sh lähetuseks välisriikide TA-asutustesse edukate ERC grandihoidjate juurde. 7.3 Tegevuse 2.2 toetust saab taotleda asutus, kelle juurde soovib suunduda uurimistööd tegema MSCA järeldoktori grandi taotlusega lävendi ületanud, kuid raamprogrammi rahastusest ilma jäänud teadlane. 7.3.1 Toetatakse MSCA järeldoktori grandi uurimisprojekti elluviimist. 7.4 Tegevuste 2.1 ja 2.2 toetuseks esitatav taotlus peab sisaldama andmeid teadlase, projekti nimetuse, eesmärgi, tulemuste, mõju, projekti läbiviimise, eelarve ja ajakava kohta. 7.5 Tegevuse 2.3 raames toetatakse osalemist rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes. 7.5.1 Rahvusvahelise teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatuse projektikonkursil osalemise vormi kehtestab konkursi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus, milles elluviija rahastajana osaleb. Täpsed nõuded konkursil osalemiseks tehakse teatavaks vooru väljakuulutamisel. 7  7.5.2 Partnerluse projektikonkursil osalemise taotluste esitamise ja menetlemise korra ning valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav Euroopa Horisondi partnerlus. 7.6 Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. 7.7 Tegevuste 2.4 ja 2.5 elluviimisel arvestab elluviija ÜM § 7 sätestatut. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1 Tegevuste abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 01. september 2022 – 31. märts 2029. Tabel 2. abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes Tegevused Abikõlblikkuse periood 01. jaanuar 2023 – 31. 2.1 ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.2 MSCA järeldoktori grandihoidjate arvu suurendamine detsember 2028 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes 01. jaanuar 2023 – 31. osalemine detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus detsember 2028 01. september 2022 – 31. 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ detsember 2028 01. jaanuar 2023 – 31. märts 2.6. Horisontaalsed tegevused 2029 8.2 Juhul, kui antakse riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud. 9. Tegevuse eelarve 9.1 Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 36 410 408 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 8 065 730 eurot ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 857 392 eurot. 9.2 Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Riiklik Osakaalud kaas- Kulud EL toetus Tegevuse finantsee- Oma- kokku nr ring finantseering EL RF OF Kokku Tegevused 2.1-2.2 14 910 000 3 532 608 2 857 392 21 300 000 70,0% 16,59% 13,41% 100,00% Tegevused 2.3-2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 70,0% 30,0% 0,0% 100,00% Kokku 25 487 286 8 065 730 2 857 392 36 410 408 70% 22,15% 7,85% 100,00% 8 10. Kulude abikõlblikkus 10.1 Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §- le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 10.2 Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 1.4 nimetatud eesmärkide ja punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 10.2.1 tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud ühikuhinna alusel, 10.2.2 tegevuste 2.3-2.6 kulud tegelike kulude alusel, sh; 10.2.3 personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 10.2.4 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 22; 10.2.5 koolitustel, konverentsidel, õppevisiitidel ja üritustel osalemise ja nende korraldamise kulud, sh nendega seotud osalemistasud; 10.2.6 välislähetuste lähetuskulud; 10.2.7 info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 10.2.8 sisse ostetavate teenuste kulud; 10.2.9 teadustööga seotud laborite sisseseade (sh aparatuur, seadmed ja instrumendid), uuringute teostamiseks vajaliku vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, paigaldamise, seadistamise, tegevuse raames soetatud seadmete uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.10 patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud (kohaldub tegevusele 2.3); 10.2.11 teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud kulud (kohaldub tegevusele 2.3). 10.3 Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käskkirja eesmärkide elluviimisega. 10.4 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9  10.4.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Riigiabi 11.1 Toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega. 11.2 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 11.3 Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla teadus- ja arendusprojektidele antav abi, Marie Skłodowska-Curie meetmetele ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõestamise meetmetele antav abi, kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektidega seotud abi, investeeringuteks ettenähtud abi teadusuuringute taristule või investeeringuteks ettenähtud abi katse- ja eksperimenditaristule Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikkel 25, 25b, 25c, 26 või 26a alusel ning sellisel juhul kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 11.4 Kui antav toetus on vähese tähtsusega abi, peavad olema täidetud VTA määruse artiklites 1-5 sätestatud tingimused, sealhulgas peab abisumma vastama VTA määruse artiklis 3 toodule. Kui ühele ettevõtjale on antud või antakse vähese tähtsusega abi komisjoni erinevate vähese tähtsusega määruste alusel, tuleb arvesse võtta ka komisjoni teiste vähese tähtsusega abi määruste alusel antud vähese tähtsusega abi. Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikkel 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid.. 11.5 Kui antav toetus on riigiabi, peavad olema täidetud kõik üldise grupierandi määruse artiklites 25, 25b, 25c, 26 või 26a toodud tingimused, sh abikõlblike kulude ja abi maksimaalse osakaalu osas. 11.6 Kui käskkirja lisa punktis 2.1 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25b sätestatust ning kui käskkirja lisa punktis 2.2 toodud tegevustele antav toetus on riigiabi, lähtutakse üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatust. 11.7 Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust grandisaajale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat 10  käskkirja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 11.8 Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid ning ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 11.9 Elluviija hindab, kas antav abi on riigiabi, kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse või üldise grupierandi määruse nõuetele ning teavitab abi saajat, et antav abi on riigiabi ning abi summast. Kannete tegemine riigiabi registrisse on elluviija ülesanne. 11.10 Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 12.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3, ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 12.3 Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13. Elluviija kohustused 13.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 13.1.1 korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist; 13.1.2 koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult: 13.1.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuste eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 13.1.4 esitama rakendusüksusele jooksva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest ja esitama rakendusasutuse kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega; 11  13.1.5 teavitama sihtrühma toetus- ja taotlusvõimalustest ning nõustama grandisaajaid toetuse taotlemisel; 13.1.6 sõlmima grandisaajatega toetuse andmise lepingud ning maksma toetuse välja; 13.1.7 seirama sõlmitud lepingute täitmise korrektsust ja õigeaegsust, tagama lepingute täitmisest tekkivate kulude abikõlblikkuse ning aruandluse; 13.1.8 viivitamatult teatama rakendusasutusele kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis: 13.1.8.1 asjaoludest, mis takistavad elluviijat ülesandeid täitmast; 13.1.8.2 toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 13.1.8.3 toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 13.1.9 esitama aruandeid vastavalt punktis 13 sätestatule; 13.1.10 tagama grandisaajale riigiabi andmisel vastavuse riigiabi reeglitele ning nende nõuetekohase täitmise. 14. Aruandlus 14.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 14.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh selgitus näitaja ala- või ületäitmise kohta; 14.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 14.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 14.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 14.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 14.3 Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.4 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 14.5 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12 14.6 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 15.1 Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 15.2 Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 15.3 Abikõlbmatud kulud jäävad vastavalt ÜSS2021_2027 § 37 lõikele 5 elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 15.4 Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §- s 42 sätestatust. 16. Vaide lahendamine 16.1 Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2 Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3 Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 13  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks“ Standardiseeritud ühikuhindade kasutamine tegevuses „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ 1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 rahastamine toimub standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt Vabariigi Valituse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §18 lõikele 3 ning Euroopa Komisjoni juhise „Juhised lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa Struktuuri- ja investeerimisfondide raames“, 27.05.2021 uuendatud versiooni punktile 4.4. 2. Ühikuhindadena tegevuste 2.1 ja 2.2 kohaste uurimisprojektide rahastamisel kasutatakse siseriikliku personaalse uurimistoetuse stardigrandi määrasid1,2, mis on kehtestatud vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 161 lõikele 1 Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAG) poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga kooskõlastatud tingimustel ja korras ning mida kasutatakse sarnase tegevuse rahastamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Siseriiklikult kehtestatud stardigrandi ühikuks on ühe kuu uurimisprojekti töö. 3. Ühikuhind fikseeritakse toetuse andmise lepingus. 4. Ühikuhindu rakendatakse lisa 1 punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetatavates tegevustes ning nende määrad ja tüübid on järgmised: 4.1 tegevus 2.1 Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandi taotlemise edukuse tõstmine 4.1.1 ühikuhind vastab ETAG personaalse uurimistoetuste stardigrandi (edaspidi PSG) III määrale;3 4.1.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.1.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.1.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.1.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 4.2 Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine 1 Strardigrandi tingimused ja kord: https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/PSG-tingimused-ja-kord- 2022_MUUDETUD.pdf 2 Granditaotluse eelarve koostamise juhend: https://etag.ee/wp-content/uploads/2022/11/Lisa-7-Eelarvejuhend- 2022_PRG-mahud_MUUDETUD.pdf 3 2023. aasta taotlusvoorus oli PSG III määr 110 000 eurot aastas, so. 9166,67 eurot kuus, https://etag.ee/wp- content/uploads/2023/01/Eelarvejuhend-2023.pdf  4.2.1 ühikuhind vastab ETAG PSG I4 määrale; 4.2.2 ühikuhind sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid; 4.2.3 taotlemisel esitatakse eelarve kogu projekti perioodiks, mis grandimahus arvestamisel jaguneb võrdsetes osades projekti eelarveaastate vahel; 4.2.4 ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile; 4.2.5 ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest, näiteks kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 5. Ühikuhinna maksmise aluseks on ETAGi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud toetuse andmise leping ning selle lisad, milles on ära toodud osapoolte vastastikused õigused, kohustused ja vastutus, samuti grandi eesmärk, tegevuskava, toetuse periood ja eelarve maht. 6. Ühikuhinna väljamakse eelduseks on elluviija vormil grandisaaja poolne kinnitus, milles on välja toodud kinnitusega kaetud periood, et projekti elluviimisel tehtud tegevused on toimunud vastavalt projekti kehtivale tegevuskavale ja eesmärkidele. Ühikuhind makstakse välja vastavalt toetuse andmise lepingus elluviija ja grandisaaja poolt kokku lepitud perioodil, kvartaalselt. Kui toetuse andmise tingimuste (Lisa 1) punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud projektide vahearuannetest ja/või muudest ilmnenud asjaoludest selgub, et projektiga seotud tegevusi mõnel kuul ei toimunud, on elluviijal õigus vastavate kuude eest makstud toetus tagasi nõuda või jätta välja maksmata. 7. Kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse, korrigeeritakse ka ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste ühikuhindu. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist esitatud taotlustele. 4 2023. aasta taotlusvoorus oli PSG I määr 72 000 eurot aastas, so. 6000 eurot kuus, https://etag.ee/wp- content/uploads/2023/01/Eelarvejuhend-2023.pdf Lisa 3. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Punkt Ettepaneku Ettepanek/avaldus Arvestamine Selgitus esitaja TAT käskkiri 1.1 Rahandus- Palun vahetada 1.2 ja 1.1 kohad, et oleks loogiline ülesehitus - poliitikaeesmärk, Arvestatud Täiendus KK teksti ministeerium erieesmärk, meede, sekkumine. Ehk siis alustada punktist 1.2., kuhu lisada ka sisse viidud (edaspidi punktis 1.1 meetme ja sekkumise info. RaM) Eraldi teha p 1.2, kuhu koondada TEREga seotud info. p 1.1 mis räägiks rakenduskava meetmest 21.1.1.4 „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ ja selle sama rakenduskavaga kooskõlas olevast sekkumisest „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ ning mille võib siduda ka punktiga 1.2, kus on juba samast rakenduskavast räägitud. p 1.2 oleks vaja teha viitega TERE eelarvestrateegia kohta, mis räägib Teadussüsteemi programmi meetmest „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ ja programmi tegevusest „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ ning selle all olevaid teenuseid ei ole vaja enam siin mainida. 1.3 Sotsiaalminis Siia tuleks lisada ka Eesti 2035 näitajad, millega jälgitakse puutumust omavate Arvestatud Täiendus KK teksti teerium aluspõhimõtete ja horisontaalsete põhimõtetega arvestamist. sisse viidud (edaspidi Pakume sõnastuse: SoM) "Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste "EE 2035" näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" „Ligipääsetavuse näitaja“. " Vajadusel lisada ka keskkonna ja regionaalse tasakaalu mõõdikud. 2.4.1 Riigi Milliseid kulusid siin on mõeldud? Kas on mõeldud ka halduskulusid? Palume Arvestatud Täpsustused on lisatud Tugiteenuste täpsustada seletuskirjas esinduse tegevusi ning tegevuskulude mõistet ja seletuskirja lk. 14 Keskus kulusid, mis tegevuskulude all hüvitatakse. Kas kulud on toodud seletuskirja p 10 viimases plokis? 1  (edaspidi RTK) 2.7 RTK Kuna rahastus on ERF-i põhine, siis kehtivad ka ERF-i määruse (EL) Arvestatud Täiendus KK teksti 2021/1058 artikkel 7 põhised välistused. sisse viidud Muuhulgas ei tohi toetust anda tegevustele, mis on seotud fossiilsete kütustega, kuid nimekiri on muidugi laiem. Eelnõusse tuleks lisada üldine viide 2021/1058 määruse artiklile 7 ning tuua välja ka selle TAT-i sisu osas asjakohased välistused mittetoetavate tegevussuundadega. 3.2 RTK KK p 3.2 Milline tabeli 1 näitaja mõõdab tegevuse 2.4 tulemust? Arvestatud Täiendus viidud Kas Mobiilsusskeemides osalejate arv? Vt seal kommentaar tabelisse KK p. 3.2 tabel 1 tulemusnäitaja Ei ole Periood on tabeli päises Palun lisage, missuguse aja jooksul. arvestatud kirjas, ei ole otstarbekas seda tulemusnäitajas veelkord kajastada Lisada “Arvestuslik Eesti asutuste lepingute maht (sh teadusasutused, ettevõtted Arvestatud Täiendus KK teksti ja muud üksused) Euroopa horisondi raamprogrammis ning riiklik rahaline sisse viidud panus rahvusvaheliselt koordineeritud teadus- ja arendustegevusse eurodes, normaliseerituna elaniku kohta“. tabel 1 väljundnäitaja „mobiilsusskeemides osalejate arv“ Arvestatud Mõiste avatud KK Kas Eesti esinduse korraldatud võrgustikes jm üritustel osalemine loetakse ka punktis 1.5.6 mobiilsusprojektideks? Et mõiste oleks selge, palne see viia 1.5 Käskkirjas kasutatud mõisted tabel 1 väljundnäitaja „Euroopa Liidu raamprogrammide tegevustes osalevate Arvestatud Täiendus KK teksti organisatsioonide arv“ sisse viidud 2021+ näitajate metoodikas, keda loetakse organisatsiooniks? tabel TATi spetsiifiline väljundnäitaja „Tegevuse 2.5 Research in Estonia Arvestatud Täiendus KK teksti raames korraldatud turundusürituste arv“ sisse viidud Palun defineerida „turundusüritus“ või lisada vastav selgitus. 5.1 RaM Seletuskirjas on kasutusel lühend ETAG, palun ühtlustada. Arvestatud Parandused tehtud ja mõisted ühtlustatud, kasutusel on ETAG. 2 6.2 RTK Kas mõeldud kõrghariduse I ja II astet? Seletuskirjas neid ei mainita. Palun Arvestatud Mõeldud on Eesti kontrollida ja ühtlustada. ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppureid, astmest sõltumata. Seletuskirjas selgitatud lk 17 7.1 RTK Praegu kasutusel 2 mõistet „teadus- ja arendusasutus“ ja positiivselt Arvestatud Täiendus KK teksti evalveeritud „teadus- ja arendusasutus“, vt p Mõisted ja p 6.1. sisse viidud, Palun üle vaadata ja vajadusel täpsustada või ühtlustada. kasutatakse mõistet “positiivselt evalveeritud TA- asutused” 7.4 RTK Lisada: eelarve, (vt SÜH metoodika, vt p 3.1.3 ja 3.1.2) Arvestatud Täiendus KK teksti sisse viidud 7.5 RaM Palun lisada viide, et projektide valikul lähtutakse ühendmääruse §-st 7. Arvestatud Täiendus KK teksti sisse viidud RTK Ei tea täpselt kas lõppsaajale toetuse andmisel tuleb ka neid valikukriteeriume Ei ole Tegevuse 2.1 puhul ei täita: arvestatud hakata hindama Seirekomisjonis kinnitatud projektide üldiste valikukriteeriumite kohaselt tuleb projekte täiel määral, iga projekti puhul hinnata: 1) selle kooskõla valdkondlike arengukavadega, sest tegemist on juba mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) Euroopa Komisjoni projekti põhjendatust; 3) projekti kuluefektiivsust; 4) toetuse saaja suutlikkust poolt positiivse projekti ellu viia ja 5) kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia hindamistulemuse aluspõhimõtete ja sihtidega. saanud projekti Kui TAT eelnõus soovitakse kõrvale kalduda seirekomisjonis kinnitatud täiendamiseks projektide valikukriteeriumitest, siis tuleb saata vastav TAT eelnõu enne eraldatava toetusega. St kehtestamist seirekomisjoni kooskõlastamisele. Viimane ei vabasta aga projekti toetust saavad taotlema kuluefektiivsuse kontrollimisest, sest ÜSM art 73 lg 1 (c) kohaselt „tuleb tulla vaid need, kes on projektide valimisel tagada, et valitud tegevused esindavad toetuse summa, ellu juba saanud positiivse viidud tegevuste ja eesmärkide saavutamise vahelist parimat suhet“. Seega tuleb hinde enda projektile ja eelnõus sätestada tingimused eelnimetatud nõude tagamiseks. kes soovivad seda projekti täiendada. Vt 3  täpsemat protseduuri kirjeldust seletuskirjast. Tegevuse 2.2 puhul on tegemist kvaliteedimärgise ülevõtmisega, st et me ei hakka projekte enam uuesti hindama sest need on juba Euroopa Komisjoni hindajate poolt hinnatud ja saanud positiivse hinnangu. 7.5.1 RaM Valikukriteeriumite osa vajab vastavusse viimist seirekomisjonis kinnitatud Arvestatud Parandus teksti sisse valikukriteeriumite ja -metoodikaga. viidud, kriteeriumeid 7.5.1 ja 7.5.3 hinnatakse jah/ei skaalal. Kriteeriumi 7.5.2 5-palli skaalal. 7.6 RTK Siin pole ilmselt mõeldud TARTi partnerit, vaid 2.3 Rahvusvahelistes teadus-, Arvestatud Selguse mõttes on KK arendus ja innovatsioonialgatustes osalevat partnerit. tekstis mõiste “partner” Kaaluda mõistena väljatoomist või kirjutada punktis 7.6 lahti, mis partneriga välja võetud tegu on. 7.6.2 RTK Palun välja tuua, mis dokumendid on toetuse väljamaksmise aluseks Ei ole Toetuse maksmise Mobilitases – partnerlusleping vms ning nendes sisalduvad miinimumandmed – arvestatud tingimused ja kord on ajakava, eelarve, projekti kestus, kohustused, vastutus, mõju. Vt p 12.1.5 – EV kirjeldatud KK punktis on kohustus sõlmida toetuslepinguid. 11. 8.1 RTK Ei lähe kokku tabel 2 andmetega. Palun ühtlustada. Arvestatud Abikõlblikkuse perioodi andmed on ühtlustatud 8.2 RTK Palun selgitada mida siin on mõeldud taotluse esitamise all ja kas ei ole Taotluse esitamise all mõeldud toetuse andmise käskkirja kinnitamist? Kas on mõeldud kolme on mõeldud meetmest 4  nimetatud tegevuseks toetuse taotluste esitamist: teadlase uurimistegevuse toetuse saamiseks finantseerimine (tegevus 2.1), välisteadlase töölevõtmine (tegevus 2.2) ja vajaliku taotluse partnerluses osalemine (tegevus 2.3)? esitamist. Nt tegevuse 2.1 toetuse saamiseks taotluse esitamist. 10.2 RTK Lisada, et tegevuse 2.1 ja 2.2 kulud on abikõlblikud ühikuhinna alusel. Arvestatud KK teksti täiendus sisse viidud 10.2.3 RTK Kuna TATis mitme erineva lihtsustatud kulu viisi (ühtne määr, ühikuhind) ja Ei ole Ei ole asjakohane tegelike kulude kombineerimine, siis palun seletuskirjas selgitada, kuidas arvestatud täiendada, sest välditakse topeltfinantseerimist. ühikuhinna alusel arvestatavates tegevustes ei tooda personalikulu eraldi välja ega arvestata kaudset kulu. 10.2.9 RTK Mis on tark- ja riistvaraga kaasnevad kulud? Mida on siinkohal mõeldud? Arvestatud Kulud täpsustatud seletuskirjas lk 21 10.4.1 RTK Kuidas lugeda tegevuse 2.4 kontekstis? Arvestatud Täpsustatud, et see Tegevus 2.4 lubab liiklusvahendi rentimist, kas ei ole vastuolu? kohaldub ainult tegevusele 2.3 12.1.2 RTK Palun selgitada: kas on mõeldud, et nimetatud dokumendid kinnitatakse 1 kord Ei ole Punkt räägib TATi projekti eluea jooksul? Mis tähtajaks? arvestatud tegevusest ja ajakavast, Või kinnitatakse iga-aastaselt? Mis tähtajaks? mitte projektide aruandlusest. 12.1.3 RTK Palun lisada: „ja esitama RA kinnitatud aja- ja tegevuskava koos eelarvega.“ Arvestatud Täiendus KK teksti sisse viidud 12.1.5 RTK Tegevuse 3 juures ei ole praegu lepingu sõlmimist ette nähtud. Ei ole Meie hinnangul ei ole Palun üle vaadata ja ühtlustada. arvestatud tarvis tegevuse juurde kirjutada, et leping sõlmitakse. 12.1.7.2 RTK Tuleb lahti kirjutada, missuguste andmete muutumisel ja mis asjaoludel – nt Ei ole Ei ole mõistlik TATi tegevuste elluviimise perioodi muutumine jne. arvestatud KKs nii detailselt 5  toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkust lahti kirjutada. 14 RaM Lisada: Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral Arvestatud Tekst lisatud KK punkti juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust 14.4 Ühikuhindade metoodika 3.1.1 RTK See on SG III määr nii 2023 kui 2024 aasta kohta, palun korrigeerige. Arvestatud Korrigeeritud, grandi määr toodud välja joonealuse märkusena. 3.1.4 RTK Grandi maksimaalne kestus on 1,5 aastat, kuidas seda arvestatakse? Palun lahti Arvestatud Sõnastus muudetud kirjutada ümber, arvestus käib RTK Kas on mõeldud kalendrikuud? Või arvestuslikku kuud? Kuidas arvestatakse, Arvestatud kuu põhiselt. kui taotletakse granti 15.01 – 31.12? Palun lahti kirjutada. 3.2.4 RTK Grandi max pikkus 2 aastat, palun lisada, kuidas arvestatakse, kui grant pikem Arvestatud Sõnastus muudetud kui 1 aasta. ümber, arvestus käib 3.2.5 RTK Vt kommentaar p 3.1.4. juurde Arvestatud kuu põhiselt. 5 RTK SÜH metoodika p 5:“ /---/ ETAgi ja teadus- ja arendusasutuse vahel sõlmitud Sõlmitakse üks toetuse toetuse andmise leping ning selle lisad/---/“, see ei saa olla siin mainitud andmise leping toetuse kolmepoolne toetusleping. Mitu lepingut sõlmitakse? saaja ja ETAGi vahel. 6 RTK Lisada „eelarve“ Arvestatud Täiendus KK teksti sisse viidud Lisada: „elluviija vormil kinnitus, milles on välja toodud kinnitusega kaetud Arvestatud Täiendus KK teksti periood.“ Vabas vormis kinnitus ei pruugi sisaldada vajalikke andmeid. sisse viidud Kus kehtestatakse tegevuskava ja eesmärgid? Kas toetuse andmise lepingus? Arvestatud Täiendus KK teksti Siis palun täiendada p 5 sisse viidud Töövoogude ja lõppkasusaaja rahavoogude tõhusama juhtimise huvides Arvestatud Täiendus KK teksti soovitame MTsid esitada sagedamini, nt kord kvartalis. sisse viidud, periood määratletakse toetuse saajaga sõlmitavas lepingus. 6  TARTis p 7.5: „Taotlust hinnatakse elluviija poolt, kaasates sõltumatuid Arvestatud Sõnastust täpsustatud, eksperte…“ st ekspertkomisjoni ei ole. Kes siis ettepaneku teeb? ettepaneku teeb elluviija. 7 RTK ETAGi juhend (ei ole TARTi osa) P 3.1: „Stardi- ja rühmaprojekti eelarve Arvestatud Sõnatuse täpsustus ei koostatakse projekti kogu perioodiks, mis grandimahu arvestamisel jaguneb ole enam vajalik, võrdsetes osades perioodi eelarveaastate vahel. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril eelnevates punktides ja lõpeb 31. detsembril.“ Eelarveaasta skeemi ülevõtmine ei ole millegagi täpsustatud ühikuhinna põhjendatud, mujal eelarveaasta arvestamise korda pole. arvestuse ühikuks 1 kuu. 8 RTK Siit tuleneb, et kui riiklikku skeemi muudetakse, siis hakatakse põhjendatud Arvestatud Sõnastatud selgemini. vajadusi vaatama. Pole selge, mis need võiksid olla. See on liiga üldine, palun sõnastada konkreetselt, kuidas korrigeeritakse, mis dokumendiga jne Seletuskiri Pealkiri RaM Nimi ei ole vastavuses eelnõu nimega. Arvestatud Täiendus KK teksti sisse viidud Lk 11, 2. RaM Valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjonis Arvestatud Täiendus KK teksti lõik kinnitatud valikukriteeriumite ja -metoodikaga. sisse viidud Lk 19 1. SoM Palume täiendada sõnastust: "Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel Arvestatud Täiendus KK teksti lause võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja sisse viidud mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik." Lk 19, 2. SoM Siin oleks parem kirjeldada tegevusi mida tehakse võrdse kohtlemise Arvestatud Täiendus KK teksti lause tagamiseks. Näiteks: "Toetuse taotluste hindamisel rakendatakse sisse viidud valikukriteeriume, mis on läbipaistvad ja tagavad eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdse kohtlemise". Lk 19, 3. SoM Pakume välja alljärgneva mõttearenduse: "Kõigi tegevuste elluviimisel peab Arvestatud Täiendus KK teksti lause arvestama ligipääsetavuse põhimõtete täitmisega parimal võimalikul viisil. sisse viidud Näiteks koolituse läbiviimiseks sobiva koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele. Juhul, kui koolitus toimub välisriigis ning koolituse korraldaja on välisriigi asutus, tuleb asjakohasel juhul veenduda, et 7  koolituse toimumise asukoht on koolitatava jaoks ligipääsetav. Samuti tuleb tagada ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist." Lk 20, 2. SoM See kordab juba eespool öeldut. Ka on oluline tagada, et need "muud Arvestatud Täiendus KK teksti lause tingimused" ei oleks mingi sotsiaalse rühma suhtes diskrimineerivad. Siin võiks sisse viidud välja tuua need tegevused, mida võrdse kohtlemise tagamiseks tehakse. Näiteks, doktorikraadi kaitsmisest möödunud aja sisse ei arvestata, lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitud aega jms. Lk 20, 3. SoM See lause on vastuolus tegevuse elluviija (Eesti Teadusagentuuri) soolise Arvestatud Täiendus KK teksti lõik võrdõiguslikkuse kava eesmärkidega. Soolise tasakaalu suurendamine kogudes sisse viidud viimane ja komisjonides jt kaasatud ekspertide seas, on üks eesmärkidest. Siin peaks lause pigem kirjeldama, mida tehakse selleks, et suurendada ekspertide ja hindajate hulgas soolist tasakaalu. 8 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „“T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Käskkirja eelnõuga reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu fondist toetuse andmise tingimusi, millega aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ alla kuuluva meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmise tingimustega reguleeritakse sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimist. Toetuse andmine panustab ühtlasi teadussüsteemi programmi meetme „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevusse „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine.“ Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Heidi Paju (735 0138, [email protected]), sama osakonna nõunik Pille Pikker (7350 215; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected] ). Eelnõu väljatöötamisse kaasati SA Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakonna teadlasmobiilsuse valdkonna juht Allan Padar (731 7350, [email protected]) ja välisteaduskoostöö osakonna juhataja Maarja Adojaan (731 7355, [email protected]) ning koostööpartnerid ministeeriumitest ning teadus- ja arendusasutustest. Tegevuse taust ja eesmärk Teadusvaldkonna arengut suunava „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgina nähakse, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada siin loodud teadmisi ning osalemist rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. 1 TAIE arengukava eesmärkide täitmiseks ning teaduse, majanduse ja ühiskonna arengu toetamiseks on vajalik kasvatada Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimet, toetada tipptaseme poole püüdlemist ja luua võimalusi nii teadlaste pädevuse tõstmiseks kui rahvusvaheliseks koostööks. Meetme tegevused toetavad otseselt TAIE arengukava teadussüsteemi baasvõimekuse suurendamise tegevussuunda, täpsemalt selle alaeesmärke nagu teaduse kõrge taseme hoidmine, teadusasutuste ja teadlaskonna võimekuse suurendamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö võimaluste tagamine. Tegevuse eesmärgiks on sellest johtuvalt tõsta ja tugevdada Eesti teaduse kõrgetasemelisust, konkurentsivõimet ja mõjusust, toetades rahvusvahelises teadmusringluses osalemist. Teaduse kõrge taseme, rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse akadeemilise mõju üks näitaja TAIE arengukavas on Eesti teadlaste avaldatud artiklite osakaal 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulgas. 2019. aastal jõudis maailma enamtsiteeritud artiklite hulka 8,4% Eesti artiklitest (2012. aastal oli osakaal 8,2%,)1, 2035. aastaks seatud TAIE arengukava sihttase on 12,5%, mis tähendab kasvuvajadust veel ligikaudu kolmandiku võrra. Kuigi Eesti on olnud väga edukas Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020 (edaspidi H2020) – võidetud lepingute maht elaniku kohta oli 2018. aastal 148% Euroopa Liidu (edaspidi EL) keskmisest (EL keskmine on 100%)2 ning edukuse määr suhtena sisemajanduse koguprodukti oli 2018. aastal EL seas paremuselt teine, so 264% EL-i keskmisest3 – on arenguruumi veel mitmes aspektis. TAIE arengukavas on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonna peamise probleemina välja toodud, et rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud – mõjususe tõstmiseks on vaja teha strateegilisemaid valikuid koostöö osas, toetada teadusasutusi taotluste kirjutamisel ja kasvatada nende projektijuhtimise ja administreerimise võimekust, tõsta Eesti teadlaste juhtrolli konsortsiumite moodustamisel ja projektide koordineerimisel. Lisaks tuleb tegevustesse aktiivsemalt kaasata kohalikke omavalitsusasutusi, riigiameteid ja erasektorit. Selleks, et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et meil oleks paremad väljavaated rakendada neid oma majanduse ja ühiskonna hüvanguks, tuleb saavutada tihedam seos Euroopa teadusruumi algatustega. Arenguvajadustest ja prioriteetidest lähtuvalt jätkatakse toetatavate tegevuste raames teaduse rahvusvahelistumise tegevuste toetamist. Tegevuse prioriteediks on laiendada Eesti teadlaste ja TA-asutuste osalemist Eestile olulistes teadusalgatustes ning toetada neis juhirolli võtmist. Prioriteedist lähtudes toetatakse ERC grantide taotlemist, Marie Sklodowska Curie järeldoktori projektide elluviimist, antakse toetust teadusasutustele ja ettevõtetele rahvusvahelistes TAI algatustes osalemiseks ning selleks vajaliku pädevuse tõstmiseks, toetatakse rahvusvahelistumist soodustavaid tegevusi ja Eesti teaduse rahvusvahelist turundamist. Vastavus valikukriteeriumidele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja eelnõu punktis 1.3. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on toodud seletuskirja punktis 1 (tabel 2), seos rakenduskava erieesmärgiga on toodud käskkirja reguleerimisala punktis 1.2. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on esitatud käskkirja punktis 3. Sekkumise põhjendatust on selgitatud seletuskirja punktis 1 ning käskkirja punktides 1.4; 2 ja 3. Tegevuse 1 Innovation Union Scoreboard 2 Eurostat, Horisont 2020 andmebaas 3 eCORDA, Eurostat. 2 elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 9 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirja II osas (eelnõu punkti 9 all). Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Eesmärkide saavutamisse sekkuti osaliselt, ühel või teisel viisil perioodi 2014-2020 „Mobilitas Pluss“ tegevustega. Perioodil 2021-2027 on rõhk rahvusvahelise koostöö fokusseerimisel, Eesti teaduse tipptaseme tõstmisel ja TAI algatustes osalemise strateegilisematel valikutel. Lisaks sellele peavad võrreldes eelmise rahastusperioodiga kõik perioodi 2021-2027 jooksul rahastatavad tegevused panustama nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse.4 Kõik teaduse toetusmeetmed on omavahel seotud ja täiendavad üksteise tegevusi. Kuivõrd toetusmeetmete tegevuste sihtrühm on üldjoontes sama, so TA-asutused ja teadlased, on oluline maksimaalselt ära kasutada tegevuste vahelisi sünergiavõimalusi ja vältida dubleerimist. Olulisemad puutumused teiste toetuse andmise rakendusskeemidega on toodud tabelis 1. 4 Nutika spetsialiseerumise valdkonnad: 1) digilahendused igas eluvaldkonnas, 2) tervisetehnoloogiad ja - teenused, 3) kohalike ressursside väärindamine, 4) nutikad ja kestlikud energialahendused. 3  Tabel 1. Seosed teiste teaduse toetusmeetmete tegevustega. Teaduse Mobilitas 3.0 aspektid, kus dubleerimist Mobilitas 3.0 tegevused Relevantsed aspektid Mobilitas 3.0 tegevusele toetusmeetmed vältida  Teadlaskarjääri populaarsuse tõstmine ning loodus-, tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT)  TA-asutuste ja meediaorganisatsioonide erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu koostöö hõlmab ka Research in Estonia suurendamine. (RiE) tegevusi. Teaduse  Teadust populariseerivad üritused jt  Teaduskommunikatsiooni valdkonna populariseerimine ettevõtmised saavad kaasata RiE-t sisendi arendamine koostöös teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega. küsimisel ning RiE saab teaduse  ERC grandi taotlemise edukuse populariseerimisega seotud tegevusi  Teadust populariseerivate ürituste jm peegeldada rahvusvahelisel tasandil. tõstmine ettevõtmiste korraldamine.  MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine  Akadeemilise ja tugipersonali koolitamine,  Rahvusvahelistes teadus-, õppevisiidid maailma juhtivate keskuste arendus ja juurde, seminarid, mentorlus, töövarjutamised,  Võimalik kattuvus akadeemilise ja innovatsioonialgatustes mitmekesiste oskuste arendamine. tugipersonali pädevuse tõstmise osalemise toetamine koolituste ja võrgustikutegevustega, kuid ASTRA  Võrgustikutegevused, osalemine võrgustikes  ETAgi Brüsseli esindus Mobilitas 3.0. raames keskendutakse  Eesti teaduse välisturundus (sh mitteakadeemilised (välis)võrgustikes, eelkõige raamprogrammi algatustes „Research in Estonia“ kommertsialiseerimise ja ettevõtluskoostöö osalemist toetavate pädevuste tõstmisele. võrgustikes osalemine), ettevõtliku avastusprotsessi toetamine.  Mobilitas 3.0 toetab konkurentsipõhise  Teadustaristu võimaluste laiem tutvustamine taotlusvooru alusel rahastuse saanud Tippkeskused ja ning taristu avamine kõigile kasutajatele, rahvusvahelises koostöös loodavaid teadustaristu teenuste valmiduse tagamine madala nõudluse võimalusi, tippkeskuste ja teadustaristu tingimustes ja nõudluse tekitamine. meede toetab aga olemasolevaid riiklikke tippkeskusi. 4  Teaduse Mobilitas 3.0 aspektid, kus dubleerimist Mobilitas 3.0 tegevused Relevantsed aspektid Mobilitas 3.0 tegevusele toetusmeetmed vältida  Mobilitas 3.0 fookuses on mobiilsus  Tippspetsialistide liikumine ettevõtlusest Sektoritevaheline teadussüsteemi piires ning toetatakse /avalikust sektorist korraliselt positiivselt mobiilsus (SekMo)  ERC grandi taotlemise edukuse välismobiilsust. SekMo toetab aga evalveeritud TA-asutusse. tõstmine siseriiklikku sektoritevahelist mobiilsust.  MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine  TAI spetsialistide/noorte teadlaste  Dubleerimise ohtu ei ole, temaatilistes  Rahvusvahelistes teadus-, ettevalmistamine, tipptasemel teadlaste programmides on mõeldud Temaatilised TA arendus ja kaasamine. doktorantide/nooremteadurite kaasamist programmid innovatsioonialgatustes toetatavatesse projektitegevustesse osana osalemise toetamine  Siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö. uurimismeeskondade tegevuses.  Eesti teadlaste ja teadusadministraatorite  Ministeeriumite ja ettevõtete TA eest  Mobilitas 3.0 toetab raamprogrammi rahvusvahelistes teadus-, vastutavate ametnike pädevuse kasvatamine projektide juhtimise ja haldamise alase RITA arendus ja ning koordinatsiooni, koostööd ja pädevuse tõstmist, fookus on innovatsioonialgatustes juhtrolli võrgustumist soodustavate tegevuste rahvusvahelistel projektidel. võtmise võimekuse kasvatamine toetamine.  ETAgi Brüsseli esindus  Eesti teaduse välisturundus  Maailma eesliinitehnoloogiate tutvustamine  Dubleerimisohtu ei ole. Võimalikud „Research in Estonia“. ning teadus- ja arendusasutuste sünergiad Eestisse tuleva MSCA grandi Õiglase Ülemineku taotleja kaasamisel välistippspetsialistina. uurimissuundade tugevdamine Fond (ÕÜF) välistippspetsialistide kaasamise ning  Rahvusvahelise koostöö juures võimalik rahvusvahelise koostöö kaudu. teha koostööd Brüsseli bürooga. 5 Väljumisstrateegia Toetatava tegevuse väljumisstrateegias on oluline, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Tegevuste edukust hinnatakse toetusperioodi jooksul ning võimalusel jätkatakse tegevuste rahastust riigieelarvelistest vahenditest. Et Eesti positsioon rahvusvahelises TA süsteemis (sh Euroopa Teadusruumis, edaspidi ERA) ei langeks, on vajalik teadus- ja innovatsioonisüsteemi tasakaalustatud areng. Teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine peab säilitama riikliku rahastamise tasemel 1% SKP-st proportsionaalselt SKP kasvuga. Sekkumise tegevused loovad teaduse rahastamisele täiendavaid võimalusi, näiteks personaalset tüüpi uurimistoetuse väljastamine, või toetavad teadlasi ja TA-asutusi, et neil oleks võimalik osaleda Euroopa horisondi algatustes. Sekkumisest toetatud teadlastel ja TA-asutustel on perioodi lõppedes paremad võimalused osaleda uutel grandikonkurssidel, mida rahastatakse kas riigieelarvest või järgmisest EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist. Järgmisel perioodil vajavad riigieelarve või jätkumeetme toetust ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise, rahvusvahelistes TAI algatustes osalemise alategevused ning Eesti Teadusagentuuri (edaspidi ETAg) Brüsseli esinduse tegevuse toetamine. ERC grandi taotlemine on ajamahukas ning eeldab teadlaste ettevalmistumist pikema perioodi jooksul, mistõttu ei saa eeldada et kõik käesoleva tegevuse raames toetatavad teadlased jõuaksid järgmiseks perioodiks nii kaugele, et ERC grant saada. ERC grandid on maailma ühed mainekamad teadusgrandid ning näitavad teaduse tipptaset, kuid Eesti teadlaste edukus taotlemisel on seni olnud selgelt alla Euroopa Liidu keskmise. Rahvusvahelistes TAI algatustes osalemine tähendab riigipoolse rahalise panuse katmist struktuurivahenditest. Suure tõenäosusega jätkavad raamprogrammi partnerluste tegevused ka järgmisel perioodil ja vajavad riigipoolset panust. ETAgi Brüsseli esinduse tegevus on end Eesti teaduse rahvusvahelistumise toetajana õigustanud ning selle tegevuse toetamine peab jätkuma ka järgmisel perioodil kas riigieelarvest või jätkumeetmest. Tegevuse lõpuks võiks toetusskeemist väljuda MSCA grandi taotlejate ja Research in Estonia alategevused. Sekkumise elluviimise jooksul ootame MSCA grandi taotlemise populaarsuse tõusu ja taotlejate edukuse kasvu tasemele, mis võimaldab taotlejatel grandikonkursil rahastust saada. Teadlaste ja teadusadministraatorite pädevus on perioodi jooksul eeldatavasti kasvanud tasemele, mis võimaldab TA-asutuse sisest pädevuse hoidmist ja tõstmist ega vaja järgmisel perioodil nii suures mahus koolitusi. Eesti teaduse välisturundamisel (Research in Estonia alategevus) on oluline viia läbi tegevusi, mis viiksid käeoleval perioodil Eesti tuntuse uuele tasemele nii, et Eestist kujuneks atraktiivne partner rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning Eesti teaduse turundamine oleks loomulik osa Eesti brändist. 6  II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa 1 koosneb 16 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Toetatavad tegevused 3. Tulemused 4. Rakendusasutus ja -üksus 5. Elluviija 6. Sihtrühm 7. Grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 9. Tegevusete eelarve 10. Kulude abikõlblikkus 11. Riigiabi 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13. Elluviija kohustused 14. Aruandlus 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16. Vaiete lahendamine Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhindade alused, suuruse ja arvestamise korra. Käskkirja kehtestamise aluseks on ÜSS2021_2027§10 lõiked 2 ja 4. Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala, esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud, kirjeldab toetuse andmise eesmärke ja defineerib tegevuse raames olulisemad mõisted, mida ei ole defineeritud teistes õigusaktides või mis on vajalikud käesoleva käskkirja raames täpsustada. Enamik toodud mõistetest ei esine kehtivas kõrgharidust või teadus- ja arendustegevust puudutavas seadusandluses, mistõttu on oluline neid selgitada. Lisaks Eesti õigusaktidest tulenevatele mõistetele seletatakse TATi kontekstis lahti ka ELi ja ERAga seotud mõisteid. Tegevuse elluviimisel on võrreldes eelmise perioodiga sel perioodil suurem fookus EL partnerlustel ja TAI algatustes osalemisel, mille tõttu on oluline, et TATi kontekstis tekiks mõistetest ühene arusaamine. Toetatavad tegevused on kavandatud riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades. Laiapõhjalised sihid Eesti riigile ja rahvale on sätestatud strateegiaga „Eesti 2035“5. Sekkumise tegevused panustavad otsesemalt kahe sihi – arukas, tegus ja tervist hoidev inimene ning tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus – saavutamisse, suurendades Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust (vt tabel 2). 5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 7  Tabel 2. Eesti 2035 strateegiasse panustamine Võrdsed võimalused Keskkond ja kliima Sooline võrdõiguslikkus Ligipääsetavus Strateegiline siht (hoolivuse ja koostöömeelsuse (keskkonnatrendide (soolise võrdõiguslikkuse indeks) (ligipääsetavuse näitaja) mõõdik) indeks) Sekkumine mõjutab Sekkumine toetab soolise haridusteenuse kvaliteeti ja võrdõiguslikkuse põhimõtet. toetab võrdse kohtlemise Toetatavad tegevused hõlmavad Toetatavad tegevused põhimõtet. Toetatavad endas mh teadlaste ja TA- võivad olla seotud mh. tegevused panustavad Eesti asutuste personali pädevuse Toetatavad tegevused peavad elurikkuse, keskkonna kõrghariduse kvaliteedi kasvatamist rahvusvaheliste järgima ÜRO puuetega saastekoormuse, tõstmisse teadlaskonna projektide eestvedamise ja inimeste õiguste konventsiooni ressursitõhususe ja pädevuse tõstmise kaudu ning läbiviimise alal. Soolise Artiklis 9 toodud põhimõtteid. kliimariskidega. seeläbi omakorda kvaliteetse võrdõiguslikkuse plaan on Sekkumine hõlmab Vaatluste ja Eestis elavad kõrghariduse kohustuslik kõikide teadlaskonna ja TA-asutuste eksperimentaalsete arukad, kättesaadavusesse. Toetatavad raamprogrammi "Euroopa personali pädevuse kasvatamist uuringutega võivad olla tegusad ja tegevused peavad järgima Horisont" projektidele, mistõttu ligipääsetavusega seotud hõlmatud nii elusloodus tervist hoidvad Euroopa Liidu Põhiõiguste peavad sekkumisest toetatavad teemade käsitlemisel, samuti kui elukeskkonna inimesed Harta nõudeid. Taotluste koolitused käsitlema ka soolise kvaliteetse kõrghariduse seisund, samuti hindamisel rakendatakse võrdõiguslikkuse plaani kättesaadavuse parandamist. strateegilised valikukriteeriume, mis on koostamist ja järgimist, Korraldatavate koolituste, loodusressursside läbipaistvad ja tagavad eri kasvatades seeläbi Eesti TA- seminaride, infopäevade jms uuringud. Tegevused ei soost, vanuses, rahvusest asutuste personali teadlikkust ja ürituste asukoha valikul põhjusta olulist kahju (etnilise kuuluvuse), rassi, pädevust soolise arvestatakse liikumis-, keskkonnaeesmärkide nahavärvuse, usutunnistuse või võrdõiguslikkuse tagamisel TA nägemis- ja kuulmispuudega saavutamisele. veendumuste, puude või projektides. inimeste, samuti ajutise Tegevuste elluviimisel seksuaalse sättumusega erivajadusega ja eakate lähtutakse taotlejate võrdse kohtlemise. inimeste ligipääsu keskkonnahoidlike võimalustega. sündmuste juhendist. Eesti majandus Sekkumine toetab Eesti Sekkumise toel toetust saanud on tugev, majanduse rahvusvahelise projektid omavad positiivset uuendusmeelne konkurentsivõime kasvamist ja mõju Eesti teadusele, ja vastutus- mitmekesisuse edendamist. innovatsioonile ning majandusele tundlik Toetatakse teisest rahvusest ja ühiskonnale laiemalt. Kus 8 teadlaste toomist Eestisse, asjakohane, tuleb TA-projektis misläbi toetatakse nii meie TA- arvesse võtta soolisi aspekte, et asutuste ja teadusmahukate tagada teadusliku probleemi ettevõtete rahvusvahelise lahenduse sobivus ja kasu nii konkurentsivõime tõstmist, kui naistele kui meestele. Toetatavad ka mitmekesisuse edendamist, tegevused annavad meestele ja arvamuste paljususe naistele võrdsed võimalused aktsepteerimist ja kultuurilise toetuse taotlemiseks. Kuivõrd mitmekesisuse toetamist Eesti toetused on suunatud TA- ühiskonnas. Toetatavad projektide elluviimisele ja tegevused peavad järgima teaduse rahvusvahelistumisele, Euroopa Liidu Põhiõiguste mõjutavad need ka taotlejate huvi Harta nõudeid. Taotluste enese realiseerimise vastu ja hindamisel rakendatakse soodustavad ettevõtlikkuse kasvu. valikukriteeriume, mis on läbipaistvad ja tagavad eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdse kohtlemise. 9 Valdkonna arengut suunava TAIE6 arengukava eesmärgiks on teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostöös Eesti elanike heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine ning konkurentsivõimeliste ja kestlike lahenduste pakkumine Eesti ja maailma arenguvajadustele. Rahastusperioodil 2021-2027 on oluline, et kõik sekkumise tegevused panustaksid TAIE arengukavas määratletud nutika spetsialiseerumise valdkondadesse ehk Eesti ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga fookusvaldkondadesse. Arengukavas sätestatud nutika spetsialiseerumise valdkonnad on: - digilahendused igas eluvaldkonnas; - tervisetehnoloogiad ja -teenused; - kohalike ressursside väärindamine; - nutikad ja kestlikud energialahendused. Käskkirjaga elluviidavad tegevused panustavad otseselt arengukava alaeesmärkidesse: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele ning Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teaduse kõrge taseme ja mõjususe kasvu toetavad tipptasemel projektide ettevalmistamise toetamine ning välisteadlastele täiendavate võimaluste loomine Eestis teadustöö tegemiseks. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise, tugevate järeldoktorite Eestisse meelitamise ning rahvusvahelistes teadusprojektide osalemise toetamise kaudu antakse panus ka Eesti kõrghariduse edasiseks arenguks. Eesti teadlaste ja teadusadministraatorite pädevuse suurendamise alategevusega pakutakse teadlaskonnale võimalusi enesearenguks, sh mobiilsuse, rahvusvahelise koostöö ja teadmusvõrgustikes osalemise kaudu. Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemine tippkeskuste arendamise alategevuse kaudu luuakse stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes. Eelnõu punkt 2 defineerib toetatavad tegevused, mis jagunevad viieks sisutegevuseks. Lisaks on eelarves eraldi kajastatud horisontaalne tegevus, millega rahastatakse toetatavate tegevuste juhtimisega seotud kulusid. Kaht esimest sisutegevust – ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine ja Marie Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine – toetatakse ühikuhinna alusel. Ülejäänud tegevusi toetatakse tegelike kulude alusel. Tegevus 2.1. ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine Euroopa Horisondist rahastatavad Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi ERC) grandid on mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas, toetades eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega teadust kõikides teadusvaldkondades. ERC grantide ainukeseks hindamiskriteeriumiks on teaduslik tipptase ja nende taotlusvoorud avatakse korra aastas. ERCst toetatakse viit tüüpi grante: - alustava teadlase grant (ERC Starting Grant) karjääri alguses olevatele tippteadlastele, kel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud 2-7 aastat. Projekti maksumus võib olla kuni 1,5 miljonit eurot ja kestvus kuni 5 aastat; - väljakujunenud teadlase grant (ERC Consolidator Grant) edasise karjääri toetamiseks tippteadlastele, kel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud 7-12 aastat. Projekti maksumus võib olla kuni 2 miljonit eurot ning kestvus kuni 5 aastat; 6 https://www.hm.ee/sites/default/files/htm_taie_arengukava_a4_web.pdf 10 - kogenud teadlase grant (ERC Advanced Grant) juhtivatele tippteadlastele, kes on viimase 10 aasta jooksul saavutanud väljapaistvaid teadustulemusi. Projekti maksumus võib olla kuni 2,5 miljonit eurot ja kestvus kuni 5 aastat; - sünergia grant (ERC Synergy Grant) 2 kuni 4 liikmelisele teadusrühmale. Projekti maksumus võib olla kuni 10 miljonit eurot 6-aastase projekti puhul, millele võib lisanduda 4 miljonit eurot laborite sisseseade ostmiseks, teadustaristule ligipääsuks või Euroopasse või assotsieerunud riiki kolimise kulude katteks; - kontseptsiooni tõendamise grant (ERC proof of concept) teadlastele, kes on juba saanud ERC grandi ja soovivad enda teadusprojekti kommertsialiseerida. Grandi suurus on 150 000 eurot ning selle kestvus võib olla 12-18 kuud. Seni on Eesti teadlaste edukus ERC grantide taotlemisel olnud madal. Konkurents ERC grantidele on äärmiselt tihe ning siiani on taotlemisel selgelt edukamad Euroopa Liidu nn. vanad liikmesriigid, kellel on suurem kogemus grantide taotlemisel ning suurem riiklik tugi teadussüsteemile. Horisont 2020 programmis esitati ERC voorudesse 176 Eesti teadlaste projekti, nende edukuse määr oli kõigest 5%. EL keskmine edukuse määr oli 12%7, seega on Eesti teadlaste edukus olnud seni üle kahe korra madalam EL keskmisest. Ka taotlemise aktiivsus jääb Eestis tugevalt alla EL keskmisele. Horisont 2020 tipptasemel teaduse sambasse esitatud kõigist Eesti taotlustest vaid 15,4%8, võrreldes EL keskmisega (34,9%), oli taas üle kahe korra madalam. Keskmisest nõrgem edukuse määr peegeldab ühest küljest vähest tipptasemel taotluste koostamise kogemust ning teisalt ebapiisavat toetust kõrgetasemeliste grantide ettevalmistamiseks. ERC grantide taotlemine ei ole lihtne. Paljud teadlased taotlevad granti mitmeid kordi, enne kui saavad positiivse tulemuse. Taotluse ettevalmistamine ja täiendamine on aja- ja ressursimahukas ning teadlane vajab kindlust, et tal on võimalik teadustööga jätkata. ERC grandi taotlemise protsess koosneb kahest etapist (sünergia grandi puhul kolmest etapist). Esimeses etapis hinnatakse lühitaotlust ning taotleja seniseid saavutusi hindega A, B või C. Teise hindamisvooru saavad edasi ainult esimeses taotlusvoorus hinde A saanud taotlused. Teises voorus hinnatakse täistaotluse teaduslikku tipptaset ja viiakse läbi intervjuud. Voorude põhjal otsustab hindamispaneel lõplikud hinded ja taotluste paremusjärjestuse. Taotlejad võivad saada hinde A või B. Rahastamissoovituse saavad hindele A hinnatud taotlused, kuid taotlusi rahastatakse pingerea alusel kuni vooru eelarve ammendumiseni, mis tähendab et paremusjärjestuse lõpus olevad A hindega taotlused jäävad tavapäraselt rahatusest ilma. Hinde B saanud taotlused rahastussoovitust ei saa, kuid neil on võimalus oma taotlust täiendada ja uuesti esitada. Sünergia grantide puhul hinnatakse esimeses etapis lühitaotlust, teises etapis täistaotlust ning kolmandas etapis viiakse läbi intervjuud. Käesoleva tegevuse toetused on suunatud teadlastele, kes on ERC alustava teadlase, väljakujunenud teadlase, kogenud teadlase või sünergia grandikonkurssidel jõudnud teise vooru ja saanud seal hindeks A, kuid rahastusest ilma jäänud, ning soovivad taotlust selle taasesitamiseks täiendada. Sünergia grandi puhul võivad taotluse esitada kolmandasse vooru jõudnud, kuid rahastusest ilma jäänud projektid. Tegevusest saab toetust taotleda TA-asutus, kelle juures vastav teadlane töötab. Ühe teadlase kohta saab kogu meetme rahastusperioodi jooksul toetust taotleda kuni kaks korda. Toetusega antakse teadlastele võimalus uurimistegevusega jätkata ning seeläbi ERC granditaotlust täiustada ja uuesti esitada. 7 ETAG_Horisont-2020.pdf , lk 10-11 8 ETAG_Horisont-2020.pdf , lk 25 11 Alategevusest toetatakse ERC granditaotluse täiendamiseks vajaliku uurimistöö jätkamist 1,5 aasta jooksul. Elluviija ülesanne on teadlasi granditaotluste koostamisel toetada, nt administratiivse toe pakkumisel, koolituste soovitamisel ja otsimisel ning välisekspertide kontaktide vahendamisel ja TA-asutuste nõustamisel ERC granditaotluste koostamise protsessis. Igal perioodil eraldatavate toetuste arvu kehtestab elluviija. Vähemalt korra rahastusperioodi jooksul viib elluviija läbi alategevuse toetuse mõjuanalüüsi, et hinnata, kas ja kuidas antud toetus aitas ERC taotlejat oma taotluse teistkordseks esitamiseks ettevalmistamisel. Toetust makstakse uurimistöö läbiviimiseks ühikuhindade (lisa 2) alusel ja toetust saab taotleda pärast ERC grandi hindamistulemuste selgumist. Toetuse taotlemine ja menetlemine toimub elluviija kinnitatud korra alusel. Toetuse ühikuhinnad tuginevad samal ajal riikliku personaalse uurimistoetuse raames välja antavale stardigrandile (PSG). Toetust eraldatakse ühe projekti kohta kuni 1,5 aastat või kuni ERC grandi rahastuse saamiseni (kui see on lühem periood). Perioodil 2021-2027 on planeeritud hüvitada kokku 20 taotlust. Toetuse määr on ümardatult 86,3% ühikuhinnast sh EL toetus 70%, riiklik kaasfinantseering ca 16,59% ja ca 13,41% katab taotleja omafinantseeringuga. Tegevus 2.2 Marie Skłodowska Curie järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine Euroopa Horisondist rahastatava Marie Skłodowska Curie Action (edaspidi MSCA) meetmete eesmärk on toetada teadlaste oskuste ja karjääri arengut, andes teadlastele võimaluse saada kogemusi eri riikides ja sektorites. MSCA raames on järeldoktor teadlane, kellel on doktorikraadi kaitsmisest möödunud kuni kaheksa aastat, välja arvatud lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitud aeg. Samuti ei loeta kaheksa aasta hulka karjääripause või teadusest eemal veedetud aega ning teatud juhtudel kolmandates riikides töötamise aega. Järeldoktor viib professori, juhtivteaduri, vanemteaduri või dotsendi juhendamisel läbi alus- ja rakendusuuringuid või arendustegevust, täidab iseseisvalt uurimis- või arendustegevuse projekti või vastutab selle oluliste lõikude täitmise eest. Oluline tingimus on, et MSCA järeldoktori toetuse taotleja ei saa olla resideerunud, töötanud ega õppinud riigis, kuhu järeldoktoriprojekti elluviimiseks suunduda soovitakse. MSCA grantide väga selge suunitlus on toetada teadlaste mobiilsust ja teises riigis kogemuse omandamist. MSCA voorud avatakse kord aastas ning taotlusi hinnatakse skaalal 0-100 punkti, kusjuures positiivse hinde lävend on 70 punkti. Taotlusi rahastatakse pingerea alusel. Konkurents MSCA toetustele on väga tihe, rahastusotsuse piir (cut-off score) MSCA järeldoktori toetusel oli 2021. aastal kõikides valdkondades (välja arvatud majandusteaduses) üle 90 punkti. Euroopa Komisjoni kvaliteedimärgise ehk Seal of Excellence taseme piir oli 85 punkti, mis tähendab, et tugeva konkurentsi tõttu kõik väga tugeva teadusliku tasemega taotlused rahastatud ei saa. Horisont 2020 raamprogrammis oli Eesti osalusega taotlusi MSCA-s 738 ja edukuse määr taotletud projektidest 10%, EL keskmine oli samal ajal 12%. Tegevuse toetamise eesmärk on motiveerida teadlaskarjääri alustavaid järeldoktorante MSCA toetusi taotlema, suunates järeldoktori toetused läbi MSCA meetmete, et soodustada järeldoktorantuuri läbimist ning toetada välisriigis omandatud pädevuse toomist Eestisse. Alategevus on suunatud alustavale teadlasele, kes soovib Eestisse tulla ja on selleks osalenud MSCA grandi taotlusvoorus, seal lävendi ületanud, kuid vooru eelarve ammendumise tõttu 12 Euroopa Komisjoni rahastusest ilma jäänud. Taotlejaks on TA-asutus, riiklik rakenduskõrgkool, ettevõte vm organisatsioon, kelle juurde nõuetele vastav teadlane soovib järeldoktori uurimisprojekti elluviimiseks suunduda. Vähemalt korra rahastusperioodi jooksul viib elluviija läbi tegevuse toetuse mõju analüüsi, et hinnata, kas ja kuidas antud toetus on aidanud kaasa teadlaskarjääri kujunemisele. Toetust makstakse ühikuhindade (lisa 2) alusel, toetuste taotlusvoorud avatakse pärast MSCA järeldoktori grandi hindamistulemuste selgumist. Toetuse ühikuhinnad tuginevad samal ajal riikliku personaalse uurimistoetuse raames välja antavale stardigrandile (PSG). Toetust eraldatakse ühe projekti kohta kuni 2 aastat. Perioodil 2021-2027 on planeeritud hüvitada kokku 125 isiku MSCA taotlust. Toetuse määr on ümardatult 86,3% ühikuhinnast sh EL toetus vähemalt 70%, riiklik kaasfinantseering ca 16,59% ja ca 13,41% katab taotleja omafinantseeringuga. Toetuse andmise tingimuste eelarves kinnitatakse tegevuste 2.1 ja 2.2 maksimaalsed eelarved finantsallikate lõikes, millest tulenevad täpsed finantsmäärad. Tegevus 2.3. Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine. Tegevuse raames toetatakse osalemist riiklikku rahastamist eeldavates Euroopa Horisondi partnerluste projektides, sh ka ERA-NETides ning hüvitatakse kulusid, mis on vajalikud projekti elluviimiseks. Riiklikku osalust eeldavad Euroopa Horisondi partnerlused on algatused, kus EL koos era- ja avaliku sektori partneritega toetavad ühise TAI programmi väljatöötamist ja rakendamist. Eesti puhul on partnerlustes osalemise eesmärk toetada riigi teadmistepõhist sotsiaalmajanduslikku arengut, tihendada valdkondlikku rahvusvahelist koostööd ning aidata kaasa Euroopa ees seisvate väljakutsete lahendamisele. Partnerlustes osalemine avab Eestile ligipääsu Euroopa ühistele TA-ressurssidele ja kompetentsidele (nt rahvusvahelistes konsortsiumides osalemine). See võimestab Eesti TA-tegevust ning aitab kujundada positiivseid muutusi ühiskonna sotsiaalmajanduslikus arengus ja elukeskkonnas. Partnerlustes osalemine võimaldab luua kvaliteetseid ja suurema mõjuga TA-tulemusi, sh tippteadus, rakendusuuringud, uued ettevõtted ja innovatsioon, mida Eesti omaenda vahendite (sh taristu) ja teadmisega üksinda teha ei suudaks.9 Partnerlused on liikmesriikide jaoks peamine võimalus strateegiliselt suunata oluliste TA-koostöö valdkondade arengut Euroopa tasemel. Eesti, kui väikese riigi puhul on eriti oluline, et saaksime osa suurtest EL ühisalgatustest ja sellega kaasnevatest ressurssidest. Mitmetel alanud perioodi Euroopa partnerlustel on neis osalemise eelduseks riigipoolne kaasfinantseerimine või täiendavate vahendite eraldamine toetuse saanud teadlastele ja TA- asutustele. Partnerluste mõju ja tulemuslikkuse analüüs10 tuvastas, et senistes partnerlustes osalemine on toetanud Eesti teadlaste kriitilise massi suurenemist prioriteetsetes uurimisvaldkondades, võimaldanud arendada rahvusvahelist koostööd, parandanud teaduse taset ja infrastruktuuri. Samuti on partnerlused positiivselt mõjutanud toodete- ja teenuste 9 Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang osaluskava protsessi rakendamisele, lk 5. https://www.ETAG.ee/wp-content/uploads/2021/03/Partnerlused-ja-osaluskava- aruanne.pdf https://www.ETAG.ee/wp-content/uploads/2021/03/Partnerlused-ja-osaluskava-aruanne.pdf 10 Ibid., lk 74. 13 innovatsiooni ning tehnoloogia arengut. See, millistes riiklikku rahastamist eeldavates Euroopa Horisondi partnerlustes Eesti riik osaleb, st ka millistes partnerlustes osalemist käesoleva tegevuse raames toetatakse, kinnitatakse Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegilises raamistikus11 ning see, kui suure eelarvega ja millistes partnerluste taotlusvoorudes osaletakse, kinnitatakse EL partnerluste osaluskavas12. Tulemuslik ja koordineeritud partnerlustes osalemine on ressursimahukas, mistõttu on suur osa kogu tegevuse eelarvest planeeritud Euroopa Horisondi partnerluste projektikonkurssidel osalemiseks. Projektikonkursil osalemise taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika kehtestab konkurssi korraldav partnerlus või algatus; elluviija osaleb valikukriteeriumite ja -metoodika loomisel. Projektide hindamine toimub keskselt, st partnerluse sekretariaat kaasab hindamisse sõltumatud eksperdid, kes hindavad projekte Euroopa Horisondi metoodika alusel. Iga projekti hindab kolm rahvusvaheliselt sõltumatut valdkondlikku eksperti. Ekspertide hinnangu põhjal paneb ekspertide hindamispaneel paika taotluste pingerea ja taotluste rahastamine toimub vastavalt pingereale. Tegevuse raames rahastatakse pingerea järgi Eesti teadlaste poolt esitatud projekte, seejuures on maksimaalseks toetuse määraks 150 000 eurot. Partnerlusi rahastatakse tegelike kulude alusel. Elluviija on raamprogrammi kontaktpunktiks Eestis ja osaline riiklike kontaktpunktide (Nationa Contact Point, NCP) võrgustikes ning vahendab sealt tulnud infot ja nõuandeid TA- asutustele. Elluviija tegevused on mh partnerluste konsortsiumite töös osalemine, taotlusvoorude ettevalmistamine, partnerite nõustamine, teavitustöö, ürituste korraldamine ja projektide täitmise jälgimine. Samuti pakub elluviija võimalikele toetuse taotlejatele abi nii partnerlustes osalemise valiku tegemisel kui taotluste koostamisel. Tegevus 2.4 Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus Tegevuse raames rahastatakse Eesti TA kontaktbürood Brüsselis ehk ETAgi Brüsseli esindust ja tema poolt koordineeritavaid tegevusi Brüsselis. Kõigil EL liikmesriikidel, aga ka paljudel suurematel ülikoolidel, ettevõtetel ja TA-asutustel on Brüsselis oma esindused, kes pääsevad kiirelt ja vahetumalt olulisele informatsioonile ligi ning on hästi võrgustunud sarnaste esindustega. Kuna suurem osa Euroopa teadusprogramme ja -algatusi toimivad konkurentsipõhiselt, on väga oluline, et Eesti TA-asutused ja ettevõtted ei jääks teiste riikide konkurentidega võrreldes kehvemasse olukorda. Brüsseli esinduse ülesandeks on esindada kõiki Eesti ülikoole, teadus- ja arendusasutusi, ettevõtteid ning ministeeriume ning pakkuda tuge Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi võimekuse tõstmisel, kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel ja levitamisel. Brüsseli esinduse tähtsaim roll on Eesti teaduse rahvusvahelise koostöö toetamine, mis lähtub nii TAIE arengukava kui raamprogrammi tegevustest ja ETAgi arengukavas seatud välisteaduskoostöö eesmärkidest. Rakenduskava kohaselt toetatakse sekkumise „teadus- ja arendustegevuse toetamine: osalemine Euroopa Teadusruumis“ raames teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis. 11 Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegiline raamistik https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/TAI-algatustes-osalemise-strat-raamistik.pdf 12 EL partnerluste osaluskava https://etag.ee/valiskoostoo/euroopa-horisont/partnerlused/partnerlused-2/ 14 Brüsseli büroo on otseselt seotud seesuguste ettevõtmiste (seminarid, kohtumised vmt) korraldamisega. Elluviija tegevused on seotud sihtgruppide töö toetamisega raamprogrammi ja sellega seotud algatuste ning ERA tegevuste raames. Võimaluse ja vajaduse tekkides on kavas toetada ka teiste ETAgi osalusega programmide rakendamist – nt Balti- ja Põhjamaadega koostööprogrammide tegevustes osalemine. Brüsseli esinduse oluline osa on raamprogrammi mõju suurendamine Eestis. Seetõttu osaleb elluviija aktiivselt IGLO (Informal Group of RTD Liaison Offices in Brussels for EU R&D) võrgustiku (hetkel 10 erinevat tegevussuunda või töögruppi), Science Europe töös, Põhja- ja Baltimaade koostööformaadis. IGLO teiste büroodega, aga eriti Balti- ja Põhjamaade esindustega on plaanis jätkata tihedat koostööd, raamprogrammi teemaliste ühisürituste korraldamist ja regulaarset infovahetust, et tagada erinevate huvirühmade teadlikkus raamprogrammi võimalustest ning tõsta rahvusvaheliselt esile Eesti teadusrühmade võimekust. Science Europe raamprogrammi teemalises töögrupis on kavas panustada ühisürituste korraldamisse, vahendada infot ja olulisi kontakte ning edastada seda regulaarselt Eesti huvirühmadele. Võrreldes varasema perioodiga on suurem rõhk ministeeriumide suunalisel infovahetusel ja koostööl, nt võrgustikuürituste korraldamine valdkondlike atašeede ning teadusnõunike, arendusnõunike ja TA-asutuste esindajate vahel. Lisaks eelnevale toetab elluviija Brüsseli esinduse toel Eesti TA-asutusi raamprogrammis juhtrolli võtmisel konsortsiumide moodustajatena ja projektide koordineerijatena, motiveerides ja julgustades asutusi võtma projekti koordinaatori rolli, panustades oma projektide läbiviimiseks vajaliku rahvusvahelise võrgustiku (nt Teamingute toetuseks üritused Brüsselis) ülesehitamisse jms. Toetatakse ka raamprogrammi alase administratiivse võimekuse tõstmist – seda eelkõige lühiajaliste stažeerimiste kaudu ministeeriumite esindajatele, teadusadministraatoritele, ETAgi töötajatele jne. Kõik see eeldab väga head võrgustumist Brüsselis kohapeal. Elluviija jätkab koostööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) (eriti EISi Brüsseli esindajaga) – Brüsseli esinduse algatusel kohtuvad ETAgi ja EISi raamprogrammi NCPd regulaarselt. Nende kohtumistega on plaan jätkata, et tagada ühine infoväli ning panustada teineteise tegemistesse raamprogrammiga seotud tegevuste raames, nt ETAgi või EISi Brüsseli esindaja poolt eest veetud õppevisiitide korraldamisse. Alategevusest toetatakse ETAgi Brüsseli esinduse tegevuste elluviimist, sh hüvitatakse büroo ruumide rendikulud, sidekulud (sh. interneti-, telefoni- ja postikulu), bürootöötajate palgakulud, ürituste korraldamisega seotud materjali-, rendi- ja teenuste kulud (nt ruumide rent, toitlustamine, infomaterjalide kujundamine ja trükkimine, materjalide transport). Eelarve kavandamisel on arvestatud eelneva perioodi kogemust ning lähtutud põhimõttest, et kavandatavad kulud on vajalikud ja mõistlikud tegevuse elluviimisel. Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Tegevus 2.5 Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ Tegevuse peamine eesmärk on edendada Eesti teaduse rahvusvahelistumist läbi turunduse ja kommunikatsiooni. Selle raames on oluline vahendada välisteadlastele ja välismaa TA- asutustele asjakohast informatsiooni Eesti teaduse ja Eestis teaduse tegemise võimaluste kohta. Lisaks ülevaatlikule infole loob elluviija uudisvoogu ja infomaterjali Eesti teaduse edulugudest, suunates neid rahvusvahelise auditooriumini nii sotsiaalmeedia kui traditsiooniliste meediakanalite kaudu, pöörates enam tähelepanu nutika spetsialiseerumise valdkondadele. Loodav uudisvoog ja infomaterjalid peavad olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja 15 võrdse kohtlemise põhimõtetega ning peab olema tagatud ligipääsetavus nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele. Elluviija teeb koostööd nt Study in Estonia või Work in Estonia tegevuste elluviijatega Eesti rahvusvaheliseks turundamiseks ja Eesti riikliku brändi arendamiseks, et Eesti oleks tuntud muuhulgas ka eduka teadusriigina. Tutvustatakse Eesti teadust rahvusvahelistel üritustel, võttes aluseks sihtturud, mis „Eesti teaduse rahvusvahelise turundamise strateegias 2023-2027“ määratletakse. Tegevuse raames arendatakse veelgi enam koostööd strateegiliste partneritega nagu EIS, Välisministeerium, Haridus- ja Noorteamet (HARNO). Eesmärgiks on terviklik Eesti kuvandi loomine ja maine tõstmine, mis aitab kaasa kõrgetasemeliste välisteadlaste Eestisse toomisele, väliskoostöö arendamisele ning investeeringutele. Kui Eestit nähakse atraktiivse teaduse tegemise sihtkohana, tuues siia tippteadlasi, tõstab see nii kohaliku teaduse kui ka kõrghariduse taset ja aitab kaasa teadmussiirdele. Arusaam Eestist kui tipptasemel teadusriigist toetab edukust juhtpositsiooni võtmiseks konsortsiumites ning võimalusi välisinvesteeringute meelitamiseks Eestisse. Tegevus panustab TAIE arengukava eesmärki: toetada Eesti osalemist rahvusvahelistes teadmusvõrgustikes, sh tipptasemel teadlaste värbamist Eestisse. Tegevus toetab otseselt Rakenduskava sekkumise „teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine“ elluviimist läbi Eesti teaduse ja teadlaste turundamise välismaal. Tegevuse eelarve planeerimisel on arvestatud eelneva toetusperioodi kogemust ning on lähtutud põhimõttest, et tehtavad kulud on vajalikud ja mõistlikud eesmärgi (sh ka tulemus- ja väljundnäitajate) saavutamiseks. Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Tegevus 2.6. Horisontaalsed tegevused Horisontaalsete tegevuste all toetatakse tegevuste elluviimisega seotud tegevusi, sh koolituste, seminaride ja võrgustumisürituste korraldamist ja läbiviimist. Selliste ürituste eesmärgiks on tõsta TA-asutustes, teadusmahukates ettevõtetes, kohalikes omavalitsustes ja avaliku sektori asutustes töötavate teadlaste, teadusadministraatorite ja Euroopa Horisondi projektide administratiiv-, finants- ja õigusküsimustega tegeleva tugipersonali spetsiifilist kompetentsi, mis võimaldab TA-asutustel TAI algatustest edukalt osa võtta. Koolituste all mõistetakse ettevalmistusi, mille eesmärgiks on teadlaste oskuste arendamine TA-projektide kirjutamisel ja läbiviimisel ning administratiiv- ja tugipersonali välisteaduskoostöö alaste algatuste toetamise pädevuse kasvatamine, nt Euroopa Horisondi projektide ettevalmistamisel, aruannete koostamisel, juriidiliste küsimuste lahendamisel, soolise võrdõiguslikkuse plaanide koostamisel jne. Tegevuse toetuse määr on 100% ja tegevust rahastatakse tegelike kulude alusel. Eelnõu punkt 3 kirjeldab tegevuse oodatavaid tulemusi ning nende saavutamise mõõtmiseks kasutatavaid näitajaid. Meetmete nimekirja tulemus- ja väljundnäitajate mõõtmismetoodika ning sihttasemete seadmise alused on detailselt kirjeldatud Rahandusministeeriumi seire juhendi lisas (näitajate metoodika). TATi spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning nendele on püstitatud vahesihttase 2024. ja sihttase 2029. aastaks. Tegevuse „ERC grandi taotlemise 16 edukuse tõstmine“ näitajas arvestatakse kõiki teadlasi, kes tegevuse raames toetust on saanud. Kui üks teadlane saab tegevuse raames kaks korda toetust, arvestatakse toetuse saanuks kaks teadlast. Tegevuse „MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetamine“ näitajasse arvestatakse toetatud teadlasaastaid, so nende aastate arvu, mille jooksul teadlane on selle alategevuse projekti täitmisega hõivatud. Teadlasaastad loetakse kokku kuude kaupa. Ehk kui üks teadlane on projekti täitmisega hõivatud 0,5 aastat ja teine samuti 0,5 aastat, siis kahepeale kokku on täidetud 1 teadlasaasta. Kuna tegemist on individuaalse toetusega, siis ei toetata asutuses vähema kui 1,0 koormusega töötamist. Toetuse taotleja annab elluviijale teada, kui töötaja on haiguslehel, siis selle aja eest toetust ei maksta. Tegevuse „Rahvusvahelistes teadus- , arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemine“ all arvestatakse kõiki Euroopa Horisondi projekte, mida antud tegevuse raames toetatakse ning mida juhivad Eesti TA-asutuses töötavad teadlased. Seejuures arvestatakse ka neid projekte, kus kasusaajaks on üks asutus, nt EIC kiirendi projektid. Tegevuse „Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus“ raames arvestatakse büroo poolt korraldatud võrgustumisüritusi, milleks võib olla nii Eesti teadlaste osalusel toimunud projekti raporti tutvustamine, teadlaste või teadusadministraatorite omavaheline temaatiline kohtumine vmt. Võrgustumisürituste eesmärk on uute koostööpartnerite leidmine. Tegevuse „Research in Estonia“ raames korraldatud turundusürituste puhul loetakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi üritusi, mille korraldamisest RiE osa võtab ning mille eesmärk on turundamine. Tegevuste näitajate andmeid kogub ja analüüsib elluviija ning edastab vahe- ja lõppsihttasemete saavutamise tulemused rakendusüksusele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu punkt 4 defineerib rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu punkt 5 defineerib elluviijana Eesti Teadusagentuuri. Tegevuse eluviimiseks kehtestab käesolev käskkiri volitusnormi tegevuste rakendusaktide loomiseks. ETAg on riigi sihtasutus, mis alustas tegevust 1. märtsil 2012. aastal. ETAg on 1990. a loodud Eesti Teadusfondi õigusjärglane, kelle üheks ülesandeks on finantseerida kõrgetasemelisi teadusuuringuid, uusi ideid ja nendeni jõudmist ning väljastada teadlastele uurimistoetusi ja -grante. ETAg toetab teadlasi, pakkudes rahastamisvõimalusi erinevateks teadustöö vajadusteks. Organisatsiooni üheks peamiseks ülesandeks on muuhulgas individuaalsete teadusgrantide konkursi korras väljaandmine (taotluste hindamine ning väljaantud grantide aruandluse kontrollimine). Elluviija nimetamise kriteeriumiks on varasem kogemus, mis loob eeldused antud tegevuse edukaks elluviimiseks. ETAg on olnud mitmete struktuurivahenditest rahastatavate programmide elluviija varasematel perioodidel, sh teadlasmobiilsuse programmide „Mobilitas“ ja „MobilitasPluss“ elluviija. ETAg korraldab rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemist, sh on kontaktasutuseks ning korraldab EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ning COST koostööprogrammide alast nõustamist, on liikmesorganisatsioon Science Europe´is, koordineerib raamprogrammi rakendamist. ETAg-i kogemus on Eestis ainulaadne ning arvestades tegevuse seotust ETAg-i tegevustega, on ETAG tegevuse elluviijana ainuvõimalik asutus. Eelnõu punkt defineerib alategevuse 2.3 elluviimisel ETAgi toimimise EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise eest vastutava korraldusasutuse vahendusasutusena. Vahendusasutusena on ETAgi ülesanneteks EL ühtekuuluvusfondidest partnerlustes osalemist kaasrahastatavate projekti sobivuse ja Ühissätete määruse artikkel 73 lõikes 4 viidatud nõuetele vastavuse hindamine. 17 Eelnõu punkt 6 kirjeldab tegevuse sihtrühma. Tegevuse sihtrühmaks on Eestis teadustööd tegevad ja siia teadustööd tegema tulla soovivad teadlased ja teadusrühmade liikmed (nt assistendid vms). Lisaks TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemist toetav tugipersonal, kes tegeleb peaasjalikult finants-, õigus- ja personaliküsimustega. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks on Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõikide tasemete õppurid, kes saavad kasu kvaliteetsemast kõrgharidusest ja Eestisse tulnud tippteadlaste kaasamisest. Ühiskond tervikuna, mis on samuti kaudne sihtrühm, saab kasu eelkõige pikemas perspektiivis Eesti ja Eesti osalejate poolt tehtava teadus- , arendus- ja innovatsioonitegevuste rakendamisest. Eelnõu punkt 7 kirjeldab tegevuse grandisaajad ja nendele toetuse andmise tingimused. Tegevuse taotlejana on määratletud Eestis positiivselt evalveeritud TA-asutused, riigi rakenduskõrgkoolid, ettevõtted, kodanikeühendused ja avalik sektor, kes raamprogrammi algatustes osaleda saavad. Toetuse edasiandmiseks viib elluviija läbi taotluste vastavushindamise, mille käigus hinnatakse, kas taotlus vastab TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadele. Tegevused, mida viib läbi elluviija, peavad arvestama seirekomisjoni poolt kinnitatud projektide üldisi valikukriteeriume: tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, tegevuste põhjendatust ja kuluefektiivsust ning elluviija suutlikkust projekti ellu viia. Lisaks arvestastakse tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõu punkt 8 sätestab tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse periood jääb ajavahemikku 1. september 2022 kuni 31. märts 2029. Erinevate tegevuste abikõlblikkuse perioodi algus on erinev, lähtudes tegevuste käivitamise ajast. Toetatavate tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023, tulenevalt ERC grandi eelmise vooru ja MSCA järeldoktori grandi ning raamprogrammi partnerluste voorude rahastamisotsuste avalikustamisest. Taotlus toetuse saamiseks esitatakse elluviijale ETISe kaudu ning taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil taotlus on ETISe kaudu esitatud. Partnerluste puhul arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaks Euroopa Komisjonile esitamise kuupäeva. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2023, kuna siis lõppes sarnase tegevuse rahastamine perioodi 2014-2021 struktuuritoetuste vahenditest, ja tegevuste elluviimisesse ei jääks sisse põhjendamatut pausi. Tegevuse 2.5 abikõlblikkuse periood algas 1. septembrist 2022, mil viidi ellu uut perioodi ettevalmistavad tegevused nagu RiE strateegia tellimine, kirjutamine ja esitlemine. Tegevuse 2.6 ehk horisontaalsete tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuarist 2023 ja lõpptähtajaks on seatud 31. märts 2029, et vältida perioodi 2021-2027 lõpus määruse muudatusi abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks, nt on võimalik 2029. aastal hüvitada elluviija kulutusi seoses tegevuse lõpetamisega ning analüütilise kokkuvõtte koostamisega programmi tegevuste tulemuslikkusest. Seetõttu on horisontaalsed tegevused pikema abikõlblikkuse perioodiga kui muud sisutegevused. Eelnõu punktis 9 esitatakse tegevuse eelarve, s.o 36 410 408 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 25 487 286 eurot ehk 70%, riiklikust kaasfinantseeringust 8 065 730 eurot ehk 22% ja toetuse grandisaajate omafinantseeringust 2 857 392 eurot ehk 8 % (vt tabel 3). 18 Meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ saavutamisele kogueelarve on 58 571 428 eurot sh Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 41 00 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 14 714 036 eurot ning grandisaajate omafinantseering 2 857 392 eurot. Käesolevaga ei võeta kogu meetme eelarvet kasutusele, osa vahendeid on planeeritud suunata Teamingu projektideks (Targa linna tippkeskus, Digibio ja Teampermed ehk personaalmeditsiini tippkeskus). Käesolevaga kaetakse kogu grandisaajate omafinantseerimise kohustus, Teamingu projektidele omafinantseeringu nõuet ei rakendata. Tabel 3. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes: Riiklik Osakaalud kaas- Oma- Kulud EL toetus Tegevuse finant- finant- kokku nr seering seering EL RF OF Kokku Tegevused 2.1-2.2 14 910 000 3 532 608 2 857 392 21 300 000 70,00% 16,59% 13,41% 100,00% Tegevused 2.3-2.6 10 577 286 4 533 122 0 15 110 408 70,00% 30,0% 0,0% 100,00% Kokku 25 487 286 8 065 730 2 857 392 36 410 408 70,00% 22,15% 7,85% 100,00% Eelnõu punktis 10 tuuakse välja kulude abikõlblikkuse ja abikõlbmatuse tingimused. Tegevuste 2.1 ning 2.2 toetused on arvutatud vastavalt määruse lisas 2 toodud standardiseeritud ühikuhinnale. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (edaspidi TAKS) § 12¹ kohaselt korraldab uurimistoetuste andmist ETAg, mis põhikirja kohaselt on asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimiseks. Lähtudes TAKS §12¹ lõike 1 punktist 3, määrab ETAg uurimistoetused ning kinnitab juhatuse otsusega toetuste taotlemise tingimused ja korra ning eelarve koostamise põhimõtted, sh grantide ühikuhinna arvutuskäigu. TAKS defineerib uurimistoetused kui positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatava toetuse (§2, punkt 8). Tegemist on teadlastele ja uurimisrühmadele kindla eesmärgiga ning eesmärgist tuleneva mahu ja kestusega väljaantavate rahaliste vahenditega, mille eesmärk on toetada teadlaste ja uurimisrühmade kõrgetasemelisi uurimisprojekte, suurendades nõnda Eesti TA-tegevuse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Uurimistoetuste puhul tehakse toetuse taotlus konkreetse teadlase või uurimisrühma (isikuliselt on teada, kes kuuluvad uurimisrühma, ehk tegemist on personaaliseeritud toetusega) kohta teadustöö tegemiseks konkreetses TA-asutuses, kõrgkoolis või ettevõttes. Toetus kantakse asutuse arvele ja asutus sõlmib teadlasega töölepingu. TAKS sätestab, et personaalset uurimistoetust (edaspidi PUT) taotletakse avalikul konkursil ETAgi kehtestatud ning HTMiga kooskõlastatud tingimustel ja korras. PUT taotluste hindamise korraldab ja toetuse määramise otsustab ETAg, uurimistoetusteks ettenähtud raha eraldatakse ETAgile HTM kaudu. Nii PUTi kui teiste grantide taotlemise tingimused, korra ja eelarve koostamise põhimõtted kehtestab juhatuse käskkirjaga ETAG. 2023. aasta personaalse uurimistoetuse stardigrandi (edaspidi PSG) tingimused ja kord on kinnitatud 23.01.2023 ETAgi juhatuse käskkirjaga nr 1.1-4/23/7. Käskkiri kinnitatakse igal aastal uuesti ning selle raames vaadatakse üle ka detailsed tingimused ning toetuse määrad. 19 Perioodi 2014-2021 programmi „Mobilitas Pluss“ tegevuse „ERC taotlemise edukuse tõstmine“ kulud hüvitati tegelike kulude alusel, seejuures oli hüvitatavate kulude summa sõltuv samal ajal välja antavatest riigieelarvelistest PUTi määradest. Uue perioodi tegevusele „MSCA järeldoktori grandi taotlejate toetamine“ rakendatakse sisuliselt analoogset skeemi. „Mobilitas Pluss“ järeldoktori toetust rahastati aga ühikuhinna alusel, mis tugines riigieelarvest antavatele PUTi määradele. Võrreldes perioodi 2021-2027 programmi „Mobilitas 3.0“ ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetust ja MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetust kehtivate personaalse uurimistoetuse stardigrandi (edaspidi PSG) toetustega, saab välja tuua mitmeid sarnasusi nii tegevustes ja kui sihtrühmas (vt tabel 4). Sellest tulenevalt minnakse nimetatud tegevuste rahastamisel üle siseriikliku PSG fikseeritud grandimahul tuginevatele ühikuhindadele. PSG fikseeritud grandimahu aluseks on personalikulud, teadustöö kulud ning üldkulu, fikseeritud grandimahu kasutamine ühikuhinnana võimaldab lihtsustada toetuste eraldamise ja aruandluse protsessi ning võrdsustab riigis kasutusel olevad teadlaste toetusskeemid. Sõltuvalt PSG projektis osalevate isikute arvust eristatakse nelja fikseeritud grandimahtu:  PSG I ja II on mõeldud väiksemahulisteks individuaalprojektideks;  PSG III ja IV on mõeldud suuremamahulisteks teadusprojektideks, kuhu kaasatakse lisaks projektijuhile vähemalt üks doktorikraadiga teadlane. ERC grandid on teadusmaailma suuremad ja mainekamad grandid kestusega kuni 6 aastat ja eelarvega 1,5 kuni 10+4 miljonit eurot. Sellise projekti ettevalmistamine on väga aja- ja ressursimahukas ning sisuliselt on nende ettevalmistamist sobilik kõrvutada PSG III taseme projektidega. MSCA järeldoktori grandid on seevastu suunatud ühe teadlase pädevuse tõstmisele ja mobiilsusele ja need on sisuliselt võrreldavad PSG I taseme projektidega. Seega sätestatakse tegevuse „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetuse ühikuhinnaks riikliku PSG III taseme grandimaht ning MSCA järeldoktori grandi projektide elluviimise toetuse ühikuhinnaks riikliku PSG I taseme grandimaht. 2023. aastal algavate grantide fikseeritud mahud (kinnitatud 01.02.202213) PSG I tasemele 72 000 eurot aastas, so 6000 eurot kuus ning III tasemele 110 000 euro aastast, so 9166,67 eurot kuus. Selguse huvides võetakse antud grandi puhul kasutusele kuupõhine makse täiseurodes, st. 9166 eurot kuus. Kui kasutatakse aastapõhist makset, siis on ühikuhind 110 000 eurot. Toetus makstakse välja kord kvartalis. Toetuste eelarvestamisel on lähtutud sellest, et ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise projekti kestuseks on 1,5 aastat ehk 18 kuud ning MSCA järeldoktori grandi projekti kestuseks 2 aastat ehk 24 kuud. Ühikuhinda arvestatakse kalendrikuu põhiselt vastavalt taotletud perioodile, kusjuures ühikuhinda ei arvestata lühema perioodi kui ühe kalendrikuu eest. Näiteks, kui projekt algab 15. veebruaril, siis üks ühik tööd on tehtud 14. märtsiks. 13 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/02/Eelarvejuhend-2022_MUUDETUD.pdf 20 Toetus makstakse välja vastavalt elluviija ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aegadel. Üldjuhul on selleks kord kvartalis ning tagasiulatuvalt. Maksmise aluseks on toetuse taotleja poolt esitatud tõend, et teadlane töötab rahastataval perioodil taotleja juures. Tõend sisaldab teadlase nime ning taotleja juures töötamise perioodi, mis peab kattuma toetuse andmise perioodiga. Tõendis sisalduva info aluseks on taotleja ja teadlase vahel sõlmitud tööleping toetatavate tegevuste elluviimiseks. Ühikuhindade alusel toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodil korrigeeritakse põhjendatud vajadusel ühikuhindu juhul, kui riikliku toetusskeemi ühikuhindu muudetakse. Korrigeeritud ühikuhinnad kehtivad pärast korrigeerimist avatud taotlusvoorus toetust saanud projektidele. Tabel 4. PSG ja ERC grandi taotlemise edukuse tõstmise toetuse võrdlus Riiklik personaalne MSCA järeldoktori ERC grandi taotlemise uurimistoetus stardigrandile grandi projektide edukuse tõstmine (PSG) elluviimise toetamine Toetus ERC grandi Toetus MSCA taotlemisel teise järeldoktori grandi hindamisvooru Mida toetatakse? Toetada teadusliku uurimistöö jõudnud uurimistöö taotlusvoorus positiivse kogemuse omandanud teadlasi ettepaneku tulemuse (so vähemalt oma uurimisrühma loomisel 70 punkti) saanud, kuid parendamiseks rahastusest ilma ning järelkasvu edendamisel. eesmärgiga esitada see jäänud, Eestis täiendatult järgmises teadustööd jätkata ERC grandi soovivale teadlasele. taotlusvoorus. Stardigrant on mõeldud iseseisva uurimisprojekti Toetus on mõeldud Mis tüüpi projekte toetatakse? täitmiseks, seejuures on III ja teadlase poolt algatatud ja IV tase mõeldud projektidele, juhitud uurimisprojekti kuhu on kaasatud vähemalt täitmiseks. ERC Toetus on mõeldud üks doktorikraadi või sellele granditaotluse projektid individuaalse vastava kvalifikatsiooniga on suuremahulised ja uurimisprojekti täitmiseks. põhitäitja, kes töötab projekti hõlmavad tavapäraselt täitmise ajal asutuses vähemalt lisaks taotlejale suuremat 0,5 koormusega ning I ja II või väiksemat tase individuaalprojektide uurimisgruppi. elluviimise toetamiseks. 21  Eesti TA-asutuses töötavad teadlased, kes on Kellele tegevus suunatud on? Alustav teadlane, kes ERC alustava teadlase, soovib Eestisse tulla ja on väljakujunenud teadlase, selleks osalenud MSCA kogenud teadlase või grandi taotlusvoorus, seal Eesti TA-asutuses töötavad sünergia lävendi ületanud, kuid teadlased grandikonkurssidel vooru eelarve jõudnud teise vooru, kuid ammendumise tõtt Euroopa rahastusest ilma jäänud Komisjoni rahastusest ilma ning soovivad taotlust jäänud. selle taasesitamiseks täiendada Eraisik positiivselt Kes võib taotleda? evalveeritud Eesti TA-asutuse nõusoleku alusel. TA-asutus annab nõusoleku taotluse Positiivselt evalveeritud Eesti TA-asutus esitamiseks ja asutuse kohustuste täitmiseks taotluse kinnitamisega. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le16. Toetatavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Abikõlblikud on ka tõlke ja trükiste kulud ning koolituste, õppevisiitide ja konverentside kulud, toetatavaid tegevusi ellu viivate töötajate välislähetuste kulud seoses tulemuse saavutamiseks asjakohase ülesande täitmisega riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate ja asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Kui tegevuse 2.3 all toetatavate teadusprojektide elluviimiseks on tarvis soetada teadustegevusega või selle tulemuse kaitsmisega seotud tooteid või teenuseid, siis on ka need abikõlblikud. Toodeteks võivad olla näiteks teadustööga seotud laborite sisseseade, nagu aparatuur, seadmed ja instrumendid. Siia alla kuuluvad ka uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse tööks lahutamatu osana vajalik tehnika, selle paigaldamise, seadistamise, uuendamise, hoolduse ja remondiga seotud teenused ning patentide ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmisega seotud teenused. Aga ka teadusuuringuteks vajaliku tark- ja riistvaraga (nt spetsiaalsed andmetöötluse vm programmid ja eririistvara) kaasnevad ning teadusuuringutega seotud andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomise, arenduse ja repositooriumite kasutamisega seotud teenused ja kulud. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku Eesti sisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning mitteabikõlblike kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese 22 lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15 % ühtse määrana saadavatest projekti kaudsetest kuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, sh ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Eelnõu punkt 11 selgitab riigiabi andmisega seonduvat. Tegevuses 2.3 võib anda abi ka teadusuuringute või katse- ja eksperimenditaristu investeeringuteks (kulutused materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) ja nimetatud tegevuseks võib anda riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 artiklite 26 ja 26 a alusel. Riigiabi analüüs on toodud käesoleva seletuskirja osas III. Eelnõu punkti 12 määrab toetuse maksmise tingimused ja korra. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Eelnõu punktis 13 määratletakse elluviija kohustused, eluviija ülesandeks on toetuste vahendamine ning selleks vajalike taotlusvoorude ettevalmistamine, läbiviimine, taotlejate juhiste ettevalmistamine ning ajakohane avalikustamine taotlejatele jm seonduvad tegevused. Kogu sekkumisele kohaldub Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning sekkumisest teavitatakse avalikkust. Eelnõu punkt 14 selgitab aruandluse korda ja sisu. Sellega sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Mobilitas 3.0 lõpparuande esitab elluviija 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Eelnõu punkt 15 määratleb finantskorrektsiooni tegemise alused, eelnõu punktis 16 sätestatakse vaide esitamise kord. III. RIIGIABI ANALÜÜS Erasektori asutuste projektidele antav toetus võib olla nii riigiabi või ka vähese tähtsusega abi, teatavatel juhtudel ei ole antava abi puhul tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga. Käesolevas meetmes on kolm tegevust, mille toetamiseks võivad toetust taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused: teadlase uurimistegevuse finantseerimine (tegevus 2.1), välisteadlase töölevõtmine (tegevus 2.2) ja partnerluses osalemine (tegevus 2.3). Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul elluviija. Kui toetus on riigiabi, siis on elluviija kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule ning kontrollida, kas ettevõtja on riigiabi taotlemise hetke seisuga raskustes (siis ei saa riigiabi anda), kas taotletud toetuse määr 23 on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suurusega ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Elluviija kohustuseks on riigiabi andmise korral muuhulgas hinnata ka abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegemist on riigiabi andmisega, siis peab elluviijale esitatav toetuse taotlus sisaldama üldise grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 toodud infot. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest nr 1407/2013, milles käsitletakse EL toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 352, 24.12.2013, lk 1–8) ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune EL siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELTL artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest: riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse kontekstis panustab riik meetme kaasfinantseeringusse. Seega vastav kriteerium on täidetud. 2. Abi antakse ettevõtjale: Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused, et tõsta enda töötaja taset, palgata järeldoktorit, osaleda partnerluses või tippkeskuse tegevustes, osaleda koolitusel. Seega antud kriteerium on täidetud, kui taotlejaks on majandustegevusega tegelev asutus. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom: käesolevast meetmest toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise: abi saamisel majandusliku eelise saavutamine võib antud meetme puhul võtta aastaid, sest ettevõtetel on meetme kaasabil võimalik tõsta ettevõtte poolt tehtava teaduse taset ja seal töötavate inimeste pädevust, kuid selle avaldumine majandustegevuses on pigem pikaajaline. Seega saab öelda, et kriteerium on täidetud. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel: meetme raames antava toetuse puhul võib olla võimalik, et toetuse andmine võiks moonutada konkurentsi või kahjustada kaubandust ELi riikide vahel. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et suure tõenäosusega on antud kriteerium täidetud. Üksnes juhul, kui abi vastab kõikidele kriteeriumteile, on tegemist riigiabiga. Riigiabi analüüsi teostab elluviija ning esitab grupierandi teatise käskkirja kohta peale käskkirja jõustumist ja seda kõikide eelnõu punktis 11 nimetatud üldise grupierandi määruse artiklite kohta. 24 Grupierandi teatise esitamine ei tekita kohustust riigiabi anda, kuid annab selleks lihtsama võimaluse, kui see on vajalik. IV. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. V. KÄSKKIRJA MÕJUD Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai. 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Rahastatavate tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, selgub elluviimise käigus. Valdavalt toetatakse tegevuste raames TA-tegevust, mis tähendab, et mõju võib avaldada ka vastav teadustöö. Juhul kui teadustööl on läbivate teemadega seos, siis eelduste kohaselt on tegemist positiivse mõjuga. Tegevuste elluviimisel tuleb nii elluviijal kui ka grandisaajatel järgida kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele nagu regionaalareng, keskkonnahoid, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste tagamine, ühtne riigivalitsemine või infoühiskonna edendamine. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik. Toetuse taotluste hindamisel rakendatakse valikukriteeriume, mis on läbipaistvad ja tagavad eri soost, vanuses, rahvusest (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumusega taotlejate võrdse kohtlemise. "Kõigi tegevuste elluviimisel peab arvestama 25 ligipääsetavuse põhimõtete täitmisega parimal võimalikul viisil. Näiteks koolituse läbiviimiseks sobiva koha valikul tuleb jälgida, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele ja eakatele. Juhul, kui koolitus toimub välisriigis ning koolituse korraldaja on välisriigi asutus, tuleb asjakohasel juhul veenduda, et koolituse toimumise asukoht on koolitatava jaoks ligipääsetav. Samuti tuleb tagada ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist. Tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevustes osaleda tõstes nende kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet tööturul. Tegevuste raames ei piirata osalust tulenevalt rassist, rahvuslikust kuuluvusest ega kodakondsusest, tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele, mis on suunatud erinevatel karjäärietappidel olevatele teadlastele, et tagada Eesti TA-tegevuse jätkusuutlikus. Kuigi alategevused toetavad erinevatel karjäärietappidel teadlasi, ei diskrimineerita kedagi tulenevalt vanusest, doktorikraadi kaitsmisest möödunud aja sisse ei arvestata lapsehoolduspuhkusel või kaitseväeteenistuses viibitud aega jms. Tulenevalt toetatavast TA-tegevusest võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatakse osalust tervisehoiualastes algatustes või sotsiaalset staatust ja –rolli käsitlevat teadustööd. Projektitaotlustes küsitakse taotlejatelt muuhulgas ka seda, kas ja kuidas nende teadustöö on seotud soolise võrdõiguslikkusega. Tegevus võib edendada naiste ja meeste võrdset osalemist otsustusprotsessides, näiteks läbi toetuse andmise hindamisprotsessidesse kaasatud isikute. Tasakaalustatud regionaalareng Meetme regionaalne mõju avaldub TA-asutuste, kõrgkoolide ning nende kolledžite regionaalse paiknemise ning nende kui kohalike kompetentsikeskuste rolli kaudu (ka väljaspool Tallinna ja Tartut), mis vähendab piirkondade vahelist ebavõrdsust. Asutuste asetsemine eri piirkondades võimaldab teadusasutustel, kõrgkoolidel ja nende kolledžitel teha kohalike ettevõtete ja omavalitsustega koostööd, mis aitab edendada kohalikku elu ja piirkonna majanduskasvu. Eelkõige just ülikoolide regionaalsetel kolledžitel ja rakenduskõrgkoolidel on oluline roll teaduse ja innovatsiooni viimisel piirkondades tegutsevate ettevõteteni ja ettevõtete TA- võimekuse suurendamisel regioonides eeskätt piirkonnale olulistes tulevikku suunatud valdkondades (piirkondlikud ettevõtluse kasvuvaldkonnad). Toetatud projektide kaudu toetab meede Eesti eri piirkondade majandusarengut ja konkurentsivõime tõusu. Paranevad töövõimalused TA-asutustes, ettevõtetes ja kohalikes omavalitsustes ka tõmbekeskustest eemal. TA-asutused paiknevad enamjaolt Tallinnas ja Tartus. Seetõttu areneb peamiselt linnapiirkondade potentsiaal ja võimekus TA kaudu teadmismahukama majanduse arendamisel. Riigi üldine TA võimekuse kasv avaldab positiivset kõrvalmõju ka suurlinnadest eemalasuvatele piirkondadele. Tegevused, milles toetatakse koostööd ettevõtetega, on võimalik osaleda ettevõtetel üle Eesti. Juhul kui tegevuste kaudu toetatakse nt koostööd Balti ja Põhjala piirkonna partneritega, toetataks piiriülest piirkondade koostööd ja sidustatust, kuid eesmärgiks ei ole mõne konkreetse piiriülese koostöö soodustamine, partnerite valik tuleneb projektide eripärast ning vajadustest. 26 Meede toetab Eesti TA-asutuste ja teadusmahukate ettevõtete rahvusvahelist koostööd ja tegutsemist välisturgudel ning soodustab nt ETAgi Brüsseli esinduse ja Research in Estonia tegevuste toel sisenemist rahvusvahelistele turgudele suurendades nii sidusust EL siseturu ja EL kui regiooni arenguga. Mõju avaldub ka Eesti konkurentsivõime üldises kasvus rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu ülejäänud Euroopaga. Keskkond ja kliima Osade tegevuste eesmärgiks võib olla teadusuuringute läbiviimine, sh koostöös ettevõtetega, millel võib olla tulenevalt teadustöö teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate teemadega. Samas ei planeerita tegevustes teha valdkondlikke erisusi või soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate projektide toetamine, nt osalus keskkonna- ja kliima teemalistes ühisalgatustest või partnerlustes. Võimalikud toetatavad projektid ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Ei toetata projekte ja osalusi, mis on seotud fossiilsete kütuste ja nende kasutamisega. Meetme mõju kliimale ja keskkonnahoiule avaldub peamiselt toetatavate projektide teadusrühmade tegevuse ning selle valdkonna uuringute kaudu: valdkonnas toimuva kohta luuakse vajalikku uut teadmist, mis on teadmuspõhise keskkonnapoliitika kujundamise aluseks. Kõrgem teaduslik tase aitab suuremate tootmismahtude juures vähendada kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. Loodusressursse saab kasutada säästlikumalt ja nende kasutamisega kaasneb suurem lisandväärtus. Seminaride, koolituste jm ürituste läbiviimisel lähtutakse keskkonnahoidlike sündmuste juhendist, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus. VI. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Eesti Teaduste Akadeemiale, Noorte Teaduste Akadeemiale, Rektorite Nõukogule, positiivselt evalveeritud TA-asutustele, institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolidele, erialaliitudele ja Kaubandus-Tööstuskojale ning TAIE juhtkomisjonile, Euroopa Komisjonile ja ÜKP fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonile. Laekunud ettepanekutega on suures osas arvestatud. Katrin Pihor Teadus- ja aredustegevuse poliitika osakonna juhataja 27 Lisad: 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. 2. Riskihindamise tabel. 28