Kiri

MÄÄRUS 24.10.2023 nr 74 Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus sätestab ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ meetme 21.6.1.10 „Regionaalareng – KOV investeeringud“ sekkumise 21.6.1.101 „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“ toetuse andmise tingimused ja korra. (2) Määrus panustab Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse. (3) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond. (4) Kui määruse alusel taotlejale antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 1 (5) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 kohaselt kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi, kohaldatakse toetuse andmise korral üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §- s 342 sätestatut. (6) Kui antav toetus on komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL; edaspidi komisjoni 2011. a otsus) tähenduses riigiabi, märgitakse toetuse andmise otsuses, et tegemist on riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT L) artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmise korral järgitakse komisjoni 2011. a otsuses sätestatud tingimusi. (7) Määrust ei kohaldata: 1) sellisele riigiabi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) sellisele riigiabi saajale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 3) muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6, VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetust antakse eesmärgiga toetada Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi KOV), et kohaneda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega, sealhulgas tegeleda tulubaasi vähenemise probleemidega ning rahuldada avalike teenuste ajakohastamise vajadust. (2) Toetuse andmise tulemusel peab projekt panustama lõikes 3 nimetatud rahastatava tegevuse väljundnäitaja ja lõikes 4 nimetatud rahastatava tegevuse tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse. (3) Rahastatavate tegevuste väljundnäitaja on „omavalitsuste investeeringute maht“. (4) Rahastatavate tegevuste tulemusnäitaja on „paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“. (5) Toetatavas projektis arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, ning sellega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. (6) Lõikes 5 nimetatud aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse 2 tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajate alusel: 1) rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega; 2) ligipääsetavuse näitaja; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks; 5) elamute ja mitteelamute energiatarve. § 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse sellisele investeeringuprojektile, millega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mis on investeeringute kavasse arvatud ja mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus. (2) Meetme raames toetatakse sihtpiirkonnas järgmisi tegevusi: 1) investeeringud avalike hoonete energiatõhususe parandamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks, et hoida kokku energiakulusid; 2) investeeringud koolituskeskuste või lastehoiuasutuste või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse. (3) Toetust ei anta: 1) investeeringuks sotsiaalhoolekande seaduse 2. jao 2. jaotises nimetatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamise taristusse ja 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse; 2) selliseks investeeringuks, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul vähem kui 90 protsenti projekti lõppemisest arvates; 3) selliseks taristuinvesteeringuks, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus § 20 lõike 2 punktis 16 sätestatud nõuete kohaselt; 4) sellisele projektile, millega tekitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade 3 vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ning siinses määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 4 kohaste tegevustega seotud kulud: 1) lõikes 5 nimetatud ehitamise jaoks ettevalmistavad kulud; 2) investeeringutega seotud kulud, sealhulgas ehitamise ning seadmete ja inventari soetamise kulud; 3) ehitusjuhtimise, omanikujärelevalve ja muinsuskaitselise järelevalve kulud sellises ulatuses, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel; 4) otsesed personalikulud ühendmääruse § 16 lõigete 1–4 kohaselt; 5) teavitamiskulud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohaselt; 6) muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. (3) Projekti kaudsed kulud moodustavad 2 protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud juhul, kui abi antakse üldise grupierandi määruse artikli 56 alusel. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 6 loetletud kulusid. (4) Kinnisasja ost võib moodustada kuni 10 protsenti projekti investeeringu abikõlblikest kuludest, välja arvatud mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud hoonestatud aladel, kus kinnisasja ost võib moodustada kuni 15 protsenti abikõlblikest kuludest. (5) Enne taotluse esitamist on lubatud teha üksnes ehitamise ettevalmistamisega seotud kulusid, mille all mõistetakse ehitusprojekteerimise ja -projektide ekspertiisi tegemise kulusid, sealhulgas ligipääsetavuse ekspertiisi tegemise, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ning muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulusid. (6) Lõikes 5 nimetatud kulud võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis toetuse taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. (7) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2026. aasta 30. aprillil. § 6. Kulude abikõlblikkuse erisused riigiabi korral (1) Kui toetus on: 1) kohalikule taristule investeeringuteks ettenähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud; 2) Komisjoni 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, on abikõlblikud sama otsuse artikli 5 alusel tehtud kulud. (2) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi toetuse taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist, arvestades sama määruse artikli 2 punktis 23 sätestatut. 4 § 7. Kulude hüvitamise alused (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. (2) Tegelike kulude alusel kulude hüvitamise korral tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist kuludokumentidega. (3) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel ühendmääruse § 21 lõigete 1 ja 4 kohaselt. § 8. Abikõlbmatud kulud (1) Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele järgmised kulud: 1) toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud; 2) tavapärase hoolduse, remondi- ja muude regulaarsete hooldustööde kulud; 3) kohtu- ja õigusabikulud; 4) intressi- ja pangakulud; 5) seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. § 9. Abikõlblikkuse periood (1) Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 30. aprillini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui 24 kuud taotluse esitamise tähtpäevast arvates. (3) Taotluse esitamise tähtpäevast varasemale projektile ei kohaldata abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega. (4) Ehitamist sisaldava projekti puhul peavad § 5 lõikes 5 nimetatud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping peab olema sõlmitud 12 kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Projekti elluviimise käigus juhtunud avariide või eriolukordade tõttu või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada ühe korra kuni kuue kuu võrra, tingimusel et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa lõikes 1 nimetatud toetuse andmise abikõlblikkuse perioodi. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse. § 10. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne summa projekti kohta on 5 000 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal võib olla kuni 85 protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest. 5 (3) Toetuse osakaal ja maksimaalne summa kinnitatakse investeeringute kavas. Maksimaalne summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta on 5 000 000 eurot. § 11. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis „cc“ nimetatud teavitamiskünniseid. (2) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastav kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu enne maha arvestada. (3) Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes sellise vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud sama määruse artiklis 56. (4) Komisjoni 2011. a otsuse alusel ei tohi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ületada 15 miljonit eurot aastas. (5) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 1) VTA määruse alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale käimasoleva majandusaasta ja kahe sellele eelneva majandusaasta jooksul sama määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot; 2) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmise korral loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel VTA määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 3) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käimasoleva ja kahe sellele eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 500 000 eurot; 4) vähese tähtsusega abi andmise korral peab arvesse võtma VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Investeeringute kava koostamine § 12. Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute esitamine (1) Toetuse andmise eeltingimus on projekti arvamine investeeringute kavasse. (2) Rakendusüksus teavitab KOVi investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja kavasse ettepaneku esitamise tähtajast e-kirja teel ning avaldab sellekohase teabe oma veebilehel. (3) Investeeringute kavasse esitatava ettepaneku esitaja võib olla KOV või tema asutatud ja tema valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing. (4) Enne ettepanekute esitamise tähtaja lõppu on võimalik pöörduda rakendusüksuse poole ettepanekus kirjeldatava projekti eelnõustamiseks. Rakendusüksus koostöös rakendusasutusega 6 annab eelnõustamisel ettepaneku esitajale soovitusi kavandatava projekti elluviimiseks, lähtudes kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja määruse tingimustele. (5) Investeeringute kavasse esitatav ettepanek peab lisaks ühendmääruse § 42 lõikes 4 sätestatud nõuetele sisaldama järgmist teavet ja dokumente: 1) projekti kirjeldust, mis võimaldab hinnata projekti tegevuste panust §-s 2 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse; 2) uue ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eskiisprojekti, olemasoleva ehitise rekonstrueerimise korral vähemalt planeeritavate tööde tehnilist kirjeldust; 3) projekti ajakava; 4) tegevuste esialgset maksumust koos hinnakujunemise kirjeldusega; 5) omafinantseeringu finantseerimisallikaid; 6) projekti jätkusuutlikkuse tagamise, sealhulgas investeeringujärgsete püsikulude katmise kirjeldust. (6) Investeeringute kavasse esitatava ettepaneku esitab taotleja esindusõiguslik isik ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu digitaalselt allkirjastatuna lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. (7) Ettepaneku vastuvõtmise korral kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda. § 13. Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute vastavuse kontrollimine toetuse andmise eeldustele (1) Rakendusüksus kontrollib investeeringute kava koostamiseks esitatud ettepanekute vastavust § 12 lõikes 5 sätestatule. (2) Kui ettepanek vastab määruses kehtestatud nõuetele, edastab rakendusüksus selle rakendusasutusele. (3) Kui ettepanek ei vasta toetuse andmise tingimustele, teavitab rakendusüksus sellest ettepaneku esitajat ja annab talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. (4) Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, teeb rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks tunnistamise otsuse ja teavitab ettepaneku esitajat sellekohase otsuse tegemisest e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul. § 14. Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamise komisjon (1) Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamiseks moodustab rakendusasutus hindamiskomisjoni. (2) Hindamiskomisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, kellest vähemalt üks on Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja. (3) Hindamiskomisjoni liige peab: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning seda, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja või sugulane, ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama; 7 3) tagama hindamiskomisjoni liikmeksoleku ajal ja pärast liikmeksoleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse. § 15. Investeeringute kavasse esitatavate ettepanekute hindamine, hindamise valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Vastavuskontrollis nõuetelevastavaks tunnistatud ettepanekuid hindab hindamiskomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) osakaal 30 protsenti − projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille käigus hinnatakse projekti kooskõla õiglase ülemineku kava eesmärkidega ning panust § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamist ligipääsetavust toetaval moel; 2) osakaal 30 protsenti − projekti põhjendatus, mille käigus hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas on olemas probleem; kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ning mõjus; kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga KOVile kaasnevat probleemi; kas tegevuste seos eesmärkidega ja nende mõjusus on arusaadav; ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja nende ajalist järgnevust; 3) osakaal 15 protsenti − projekti kuluefektiivsus, mille käigus hinnatakse, kas projektis ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik; kas on selge, milliste kalkulatsioonide ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud; kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas taotleja on võimeline rahastama püsikulusid; 4) osakaal 25 protsenti − taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille käigus hinnatakse, kas toetuse taotlejal (ja partneritel kokku) on vajalik kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada projekti tulemuste kestlikkus ja jätkusuutlikkus (sealhulgas edasised tegevus- ja hoolduskulud); 5) valikukriteerium „projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel“ lisab punktides 1−4 loetletud valikukriteeriumide koondhindele kuni 0,3 lisapunkti, kui projekt aitab kaasa keskkonnaseisundi parandamisele või kliimamuutuste leevendamisele või kui projekti käigus rajatakse või rekonstrueeritakse lastehoiuasutuste taristu või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristu või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sealhulgas päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristu. (2) Hindamine tehakse rakendusasutuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest. (3) Rakendusüksus ja rakendusasutus avalikustavad hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt ettepanekute esitamise tähtpäeva väljakuulutamise päeval. (4) Rakendusasutus võib hindamisprotsessi lisaks kaasata hääleõiguseta eksperte, kelle hinnangut hindamiskomisjon ettepanekute hindamise korral arvestab. (5) Ettepanekuid hinnatakse lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide alusel skaalal 0–4 ning valikukriteeriumide hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Ettepaneku hindamise korral antav koondhinne moodustub lõike 1 8 punktides 1−4 sätestatud valikukriteeriumide alusel antavate hinnete kaalutud keskmisest ning lõike 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumi punktide liitmisel. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile lisatingimuste seadmiseks või selle täiendamiseks või parandamiseks. (6) Ettepanekule antud hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,75 ja kõiki lõike 1 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriume on hinnatud vähemalt hindega 2,00. (7) Positiivse hinnangu saanud ettepanekud järjestatakse koondhinde alusel pingeritta. Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse seda ettepanekut, mille lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi alusel antud hinne on kõrgem. (8) Rakendusasutus koostab ettepanekute hindamistulemuste kohta hindamisprotokolli, mis peab sisaldama nimetatud hindamistulemusi hindamiskriteeriumide kaupa. § 16. Investeeringute kava koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Kõik § 15 lõike 6 alusel positiivseks hinnatud ettepanekud esitatakse hindamistulemuse põhjal koondhinde järjekorras investeeringute kavasse kinnitamiseks. Investeeringute kavas märgitakse projekti nimetus ja toetuse saaja; projekti eesmärk ning panus väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse; abikõlblike kulude eelarve; maksimaalne taotletav toetuse summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest; investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg ja taotluse esitamise aeg kuu täpsusega; investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate kaupa projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal; ning vajadusel lisatingimused projektile. (2) Investeeringute kava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Investeeringute kava põhinimekirja kantakse sellised projektid, mille toetuse summa ei ületa meetme eelarvet ja mille kohta toetuse saamiseks võib taotleja esitada taotluse, arvestades § 21 lõikes 1 sätestatud tingimusi. Ettepaneku esitaja nõusolekul võib projekti arvata investeeringute kava põhinimekirja osalise toetuse summaga. Reservnimekirja kantakse sellised eelarvet ületavad projektid, mille kohta on õigus taotleda toetust § 29 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (3) Enne investeeringute kava kinnitamist esitab rakendusasutus Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule sellekohase eelnõu arvamuse avaldamiseks, kes võib 10 tööpäeva jooksul lisada eelnõu kohta oma seisukohad. (4) Investeeringute kava kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning rakendusasutus teavitab sellest ka rakendusüksust. (5) Investeeringute kavasse arvamata jäetud projekti kohta teeb rakendusasutus sellekohase otsuse ning teavitab sellest ka rakendusüksust. (6) Investeeringute kavasse arvatud või arvamata jäetud projektidest teavitab rakendusüksus ettepaneku esitajat e-toetuse keskkonna kaudu. Kavasse arvamata jäetud ettepaneku esitajale esitatakse sellekohane selgitus. (7) Investeeringute kava tuleb avalikustada rakendusasutuse ja rakendusüksuse veebilehel. § 17. Investeeringute kava muutmine 9 (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamise, selle ellu viimata jätmise, katkestamise või vabade vahendite tekkimise korral võib rakendusasutus teavitada taotlejaid kirjalikult investeeringute kava muutmisest ja lisaettepaneku esitamise tähtajast. (2) Uute projektide investeeringute kavasse lisamise korral lähtutakse §-des 12–16 sätestatust. (3) Uued projektid kantakse investeeringute kava reservnimekirja ning nende menetlusse võtmine toimub §-s 29 sätestatu kohaselt. 4. peatükk Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele § 18. Nõuded toetuse taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotluse võib esitada investeeringute kavas toetuse saajana märgitud isik. Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksusega kooskõlastatult võib taotluse esitada mõni muu projektiga seotud isik. (2) Toetuse taotleja ja partner võib olla § 12 lõikes 3 nimetatud isik. (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. (4) Taotleja peab olema suuteline tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud ühendmääruse § 3 lõike 3 kohaselt. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ning selle kinnituseks peavad taotleja ja teised projekti rahastamises osalevad partnerid esitama taotlemise korral kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta projekti rahastada. (5) Taotleja loetakse suuteliseks tasuma omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele. § 19. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid ja kinnitama, et projekti tulemusel loodud või soetatud vara jääb pärast projekti lõppemist avalikku kasutusse vähemalt viieks aastaks. (2) Taotleja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid teavitamise määruses sätestatud nõuete kohaselt. § 20. Nõuded taotlusele ja tegevustele (1) Toetust võib taotleda vaid sellisele projektile või projekti osale, mis on kajastatud investeeringute kavas. (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente: 1) taotleja, partneri ja projekti nime; 2) projekti eesmärki ja tulemusi; 3) projekti kirjeldust, sealhulgas tegevuskoha aadressi; 4) projekti eelarvet kooskõlas investeeringute kavaga; 5) projekti ajakava, sealhulgas selle algus- ja lõppkuupäeva; 6) partneri kinnitust projekti elluviimisel osalemise kohta; 10 7) dokumente, mis kinnitavad selle väärindatava objekti kasutusõigust, millele hoonete ja rajatiste ehitamiseks toetust taotletakse, ja seda projekti abikõlblikkuse perioodil ning vähemalt kolme aasta jooksul väikese või keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saaja korral ja viie aasta jooksul suurettevõtjast taotleja korral pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist; 8) avaliku kasutamise kokkuleppeid äriühingutele ja tulundusasutustele ning eraisikutele kuuluvatesse objektidesse investeeringu tegemise korral; 9) projekti meeskonna kirjeldust, sealhulgas partneri esindajate rolli projekti meeskonnas; 10) lähteülesannet koos hinnakalkulatsiooniga või võrreldavaid hinnapakkumisi või riigihanke alusdokumente; 11) kinnitust nõutud omafinantseeringu olemasolu kohta; 12) kinnitust, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste erivajadusi, ajutise iseloomuga erivajadusi ning on elukaareülese mõjuga (arvestab kõigi vanuserühmadega); 13) ehitise puhul vähemalt hoonete või rajatiste eelprojekti staadiumis ehitusprojekti, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ sätestatud nõuetele ning tugineb kehtivatele planeeringutele; 14) hoone rekonstrueerimise puhul, kui projektiga tehakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisas 4 nimetatud energiatõhusustöid suuremas mahus kui 50 protsenti abikõlblikest kuludest või kui hoonet oluliselt rekonstrueeritakse, energiatõhusustööde projekti, millega on kavandatud hoone energiatõhususarvu vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 15) kinnitust, et projektiga ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 16) selliste taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, on hinnatud kliimakindlust ja see kindlus on ka tagatud rakendusüksuse juhendi kohaselt; 17) volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 18) kui taotletava toetuse puhul on tegemist riigiabi andmisega komisjoni 2011. a otsuse alusel ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne siinse määruse alusel toetuse taotlemist, dokumenti või dokumente, milles kajastuvad nimetatud otsuse artiklis 4 sätestatud asjaolud; 19) kui taotletava toetuse puhul on tegemist vähese tähtsusega abi andmisega komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse taotlejale pandud enne siinse määruse alusel toetuse taotlemist, dokumenti või dokumente sama määruse preambuli punkti 6 tähenduses. (3) Ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtetega ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kohaselt. (4) Taotluse menetlemine ei tohi olla takistatud projektiga seotud poolelioleva menetluse, kolmanda isiku nõude või muu asjaolu tõttu. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 21. Taotluse esitamise tähtaeg (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtajal. Taotluse esitamise tähtpäev, välja arvatud reservnimekirja kantud projekti 11 tähtpäev või investeeringute kava muutmise korral sellesse lisatud projekti taotluse tähtpäev, ei või olla hilisem kui 2024. aasta 30. aprill. Taotlemine toimub jooksvalt. (2) Investeeringute kavas sätestatud taotluse esitamise tähtaega võib põhjendatud juhul rakendusüksusega kooskõlastades muuta, kui ilmnevad sellised asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada ning uus tähtaeg ei ole hilisem kui 2024. aasta 30. aprill. (3) Kui taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks, on taotlejal õigus taotlus uuesti esitada, arvestades lõikes 1 nimetatud tähtaega. § 22. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse esitab toetuse taotleja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotluse vastuvõtmise korral kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatud tingimusi ja korda. (3) Taotluse nõuetelevastavuse tuvastamine toimub ühendmääruse § 6 kohaselt. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra ning haldusmenetluse seaduse §-de 38 ja 39 alusel eksperdiarvamuse saamiseks kuni 20 tööpäeva võrra. § 23. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetelevastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetelevastavaks juhul, kui on täidetud §-s 18 nimetatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse ja projekti nõuetelevastavaks juhul, kui § 22 lõikes 4 sätestatud tähtajaks on täidetud kõik §-s 20 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Kui projekti raames kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, küsib rakendusüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuse otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumidele. § 24. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus rahuldab sellised taotlused, mis vastavad määruse §-des 18–20 sätestatud nõuetele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud teave, sealhulgas täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning tingimusi, mille seadmiseks on hindamiskomisjon teinud ettepaneku projektide hindamise tulemusel. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse see tähtaeg, mil toetuse saaja peab olema alustanud toetuse kasutamist § 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt. (4) Üldise grupierandi määruse alusel antava abi puhul märgitakse lisaks taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses, 12 viidates sama määruse artiklile 56. (5) Vähese tähtsusega abi andmise korral märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses. Samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide Euroopa Liidu Teatajas määruse avaldamise andmete alusel. (6) Kui toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi, märgitakse see taotluse rahuldamise otsuses, viidates komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012. (7) Kui toetus on komisjoni 2011. a otsuse alusel antav riigiabi ja taotlejale ei ole pandud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust sama otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses järgmine teave: 1) taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks pandava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2) vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3) taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4) hüvitise määramise alused ning selle arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) viide selle kohta, et riigiabi antakse komisjoni 2011. a otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. (8) Kui toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ja taotlejale ei ole sellise teenuse osutamise kohustust pandud, märgitakse kohustus taotluse rahuldamise otsuses. (9) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on ühendmääruse § 8 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsusesse võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (10) Taotluse rahuldamise otsuse võib investeeringute kavas sätestatust suuremas summas teha, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekt arvati eelarvevahendite puudumise tõttu investeeringute kavasse osalise toetuse summaga; 2) taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summa ei ületa investeeringute kavasse esitatud ettepanekus taotletud toetuse summat; 3) riigiabireeglid võimaldavad toetuse suurendamist; 4) meetmes on eelarve ülejääk. (11) Kui meetme eelarve ülejääki ei kasutata lõikes 10 nimetatud juhul, võib projekti abikõlblike kulude eelarve suurenemise korral riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumise tõttu teha projekti taotluse rahuldamise otsuse investeeringute kavas sätestatust suuremas summas, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) projekti toetuse summa ei ületa investeeringute kavas sätestatud toetuse summat rohkem kui 20 protsendi võrra ja minimaalne omafinantseeringu määr jääb samaks investeeringute kavas sätestatuga; 2) projekti toetuse summa suurendamist peab võimaldama teha sama taotleja teises investeeringute kavasse arvatud ning lõpetamata projektis kasutamata vahendite maht; 3) riigiabireeglid võimaldavad toetust suurendada. (12) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme 13 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 25. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed ja taotluse rahuldamata jätmise põhjendus või kaalutlus ning viide haldusakti vaidlustamise võimaluse kohta. (3) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise korral rakendatakse taotleja ärakuulamist, välja arvatud ÜSS2021_2027 § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 26. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse võib rakendusüksus teha ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ning näha ette kõrvaltingimuse täitmise tähtaja kuni kuus kuud. (3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele, sealhulgas toetuse ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal tuvastanud, välja arvatud juhul, kui teavet on rakendusüksusel võimalik tuvastada muust andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 27. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ning korras, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus riigiabireeglitega. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ühendmääruse § 12 lõike 7 kohaselt. (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses muutuvad ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolud, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. 14 (5) Kui muudetavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekust, küsib rakendusüksus § 14 lõikes 1 nimetatud hindamiskomisjoni hinnangut muudatuste otstarbekuse või tegevuste vastavuse kohta investeeringute kava koostamise aluseks olnud kriteeriumide alusel. Hindamiskomisjoni antud negatiivse hinnangu korral muudatusi ei aktsepteerita. (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 5 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või selle tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabireeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta ja võib teha sellise otsuse, kus toetuse summa on investeeringute kavas sätestatust suuremas summas, kui täidetud on § 24 lõikes 10 ja 11 sätestatud tingimused. (8) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi või riigiabireeglitega. (10) Sellel toetuse saajal, kelle taotlus rahuldati osaliselt põhjusel, et taotluse täielik rahuldamine ei osutunud taotluste rahastamiseks ettenähtud toetuse mahu tõttu võimalikuks, on õigus taotleda toetuse suurendamist kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist ühendmääruse § 13 lõike 1 kohaselt. § 28. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse §- s 14 või § 37 lõikes 7 sätestatud aluse esinemise korral. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti ei ole võimalik lõpetada abikõlblikkuse perioodi lõppemisel; 3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata; 4) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 5) toetuse saaja ei ole ehitamist sisaldavas projektis ettevalmistavaid töid teinud ega sõlminud ehitustööde lepingut § 9 lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul. (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuse kohaselt. § 29. Investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine 15 (1) Investeeringute kava reservnimekirja kantud projektid võetakse menetlusse pingerea alusel, kui selleks vabaneb või tekib lisavahendeid. Taotluse võib esitada hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril. (2) Reservnimekirja projektidesse ei suunata selliseid vahendeid, mida kasutatakse toetuse summa suurendamiseks § 24 lõike 10 ja 11 alusel. (3) Rakendusüksus teavitab investeeringute kava reservnimekirjas oleva projekti toetuse taotlejat õigusest esitada taotlus toetuse saamiseks. Toetuse taotleja peab sellekohase teabe saamisest arvates ühe kuu jooksul teavitama rakendusüksust valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 30. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi selle kohta, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule kohustatud: 1) täitma teavitamisnõudeid teavitamise määruse nõuete kohaselt; 2) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatuste kohta toetuse saaja omandisuhetes; 4) edastama riigihangete alusdokumentide eelnõu, nende muudatused ja hankelepingu muudatuse eelnõu rakendusüksusele läbivaatamiseks, kui hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda; 5) muutma vajaduse korral investeeringuobjekti lahendust, sealhulgas projekteerima selle ümber, et saavutada oodatav tulemus; 6) tagama taristuinvesteeringute kliimakindluse, rakendades selle hindamise käigus tuvastatud riskide leevendusmeetmeid; 7) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 8) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist; 9) täitma muid õigusaktides sätestatud kohustusi. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. § 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksus on lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 nimetatud ülesannetele kohustatud: 1) küsima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohta KOVi omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta ühendmääruse § 3 lõike 6 kohaselt; 2) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel; 3) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist; 4) esitama toetuse saajale oma tähelepanekud riigihanke alusdokumentide, hankelepingu ja selle muudatuse eelnõu nõuetelevastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 5) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimise korral; 6) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, 16 veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt; 7) teavitama vajaduse korral toetuse saajat toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 8) säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat viimasest kuupäevast arvates, mil abi anti, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi; 9) tegema komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle; 10) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul määruse kehtima hakkamisest arvates. (2) Rakendusüksusel on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude puhul nende lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud määruses sätestatud tingimusi või on kaldunud muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega; 6) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu. 8. peatükk Aruannete esitamine § 32. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihemini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi); 2) projekti aruandlusperiood; 3) andmed projekti edenemise kohta (tehtud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele, strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse panustamisele taotluses lubatu järgi; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (3) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded üldjuhul kümne tööpäeva jooksul nende e- toetuse keskkonnas registreerimisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 17 § 33. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 kohaselt ja ühtse määra alusel sama määruse § 28 lõike 3 kohaselt. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–28 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise tingimustest ning korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva. (5) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kuludokument. (6) Toetust ei maksta välja sagedamini kui kord kuus. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 34. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt, sealhulgas juhul, kui projekti kavandatud tulemust ei saavutata või see saavutatakse osaliselt. (2) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist ÜSS2021_2027 §-s 30 sätestatu kohaselt. (3) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. § 35. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusüksusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada rakendusasutusele vaie ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) 18 Marko Gorban Kantsler 19 SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „Ida-Viru maakonna kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord ülemineku mõjude leevendamiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse „Ülemineku mõjude leevendamiseks Ida-Viru kohalike omavalitsuste investeeringuteks toetuse andmise tingimused ja kord“ kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Selle Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava eelnõu abil panustatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“. Eelnõu hõlmab rakenduskava meetme nr 21.6.1.10 „Regionaalareng – KOV investeeringud“ sekkumist 21.6.1.101 „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks muutuda aastaks 2050 kliimaneutraalseks majanduspiirkonnaks, kindlustades samas et „mitte kedagi ei jäeta kliimaneutraalsele majandusele üleminekus maha“. Teatavasti nõuab kliimaneutraalsusele üleminek suuri pingutusi kõigilt, kuid mõned piirkonnad on oma suure fossiilkütustest sõltuvuse tõttu selles protsessis eriti haavatavad. Eestis on selliseks piirkonnaks põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Kliimaneutraalsusele ülemineku mõjusid analüüsiti Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava (edaspidi ÕÜ kava, https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k) koostamise raames ning jõuti järeldusele, et mõjud avalduvad Ida-Virumaal peaaegu kõigis eluvaldkondades: karjäärivõimalustest, rändeotsuste ja turvatundeni. ÕÜ kava toob välja, et üleminek avaldab mitmekülgset mõju ka Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV). Kõige otsesem mõju on see, et põlevkivisektori hääbumine vähendab Ida-Virumaa omavalitsuste tulusid, pärssides nende suutlikkust pakkuda oma elanikkonnale adekvaatsel tasemel avalikke teenuseid. Suure osa KOV tuludest moodustab kohalike elanike üksikisiku tulumaks. Ida-Virumaa omavalitsustes moodustab kohalik tulumaks keskmiselt 46% omavalitsuste tuludest, millest näiteks aastal 2019 moodustas põlevkivisektori töötajate eest makstud tulumaks keskmiselt 14%. Lisaks saavad omavalitsused põlevkivisektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuslubade eest makstavate tasude kaudu, mis kokku moodustavad maakonnas keskmiselt vaid umbes 4% munitsipaaltulust, kuid siin on kaks tähelepanuväärset erandit: Alutaguse vald (42%) ja Narva-Jõesuu linn (11%). Seetõttu vähendab põlevkivisektori hääbumine Ida-Viru omavalitsuste kogutulusid umbes 10% võrra (üksikute omavalitsuste puhul vahemikus 5% kuni 45%), millel on tõsised tagajärjed Ida- Virumaa omavalitsuste suutlikkusele pakkuda oma elanikele vajalikke teenuseid, nagu näiteks sotsiaal- ja hoolekandeteenused ning tagada avaliku infrastruktuuri korrashoidu. Lisaks sellele võib ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arv suureneda, mis õõnestab KOVide niigi piiratud sotsiaalabiteenuste osutamise võimet. Samuti toovad KOVid suure väljakutsena esile amortiseerunud elukeskkonda, mis pärsib maakonna atraktiivsust nii investorite, külaliste kui olemasolevate ja uute elanike silmis. 1 Ülalkirjeldatud väljakutsete valguses toob ÕÜ kava välja, et „kohaliku elanikkonna ning KOVide eelarve vähenemise kontekstis tuleb KOVidele eraldada lisavahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust ning aidata neid täiendava survega nende pakutavate sotsiaalteenustele.“ Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 lõikele 2 toetatakse fondist investeeringuid taastuvasse energiasse, energiatõhususse, energiavaesuse leevendamisse ning hariduse ja sotsiaalse kaasamise valdkondades, sealhulgas piisavalt põhjendatud juhtudel investeeringud koolituskeskuste ning lastehoiuasutuste ja vanemaealiste hoolekandeasutuste taristute heaks. Nende valdkondade toetamist käesolev meede ette näebki. Eelnõu on otseselt seotud ja panustab:  Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamisse;  Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. Lisaks panustab meede järgmistesse Ida-Viru maakonna arengustrateegia eesmärkidesse:  sotsiaalvaldkonna eesmärk: „Aastaks 2030+ toimib maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ning tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab kõrged rahvatervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ning maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks“;  elukeskkond ja taristu eesmärk: „Aastaks 2030+ on Ida-Viru maakonnas kaasaegne ja kvaliteetne elu- ja ettevõtluskeskkond, mis tugineb puhtale looduskeskkonnale, moodsale ja mitmekesisele taristule ning kaasaegsetele energialahendustele.“ Sekkumise „Ida-Viru KOV investeeringud ülemineku mõjude leevendamiseks“ toetuse maht on 15 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering 2 647 059 eurot. Kokku moodustab sekkumise eelarve vähemalt 17 647 059 eurot. Meetme tegevusi rahastatakse investeeringute kava alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse koordinaator Ivan Sergejev (5695 2026;[email protected]) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Andres Heldring (611 3106; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (5885 1442; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 35 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. üldsätted; 2. toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3. investeeringute kava koostamine; 4. nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele; 5. taotluse menetlemine; 2 6. taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7. toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8. aruannete esitamine; 9. toetuse maksmise tingimused; 10. finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust, indikaatoreid ja strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Samuti nimetatakse rakendusüksus ja -asutus. Eelnõu § 1 paneb paika määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt panustatakse määrusega rakenduskava prioriteedi „Õiglane Üleminek“ EL erieesmärgi „Piirkondade ja inimeste toimetuleku võimaldamine sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030 kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppest tuleneva 2050 kliimaneutraalsuse majanduse eesmärgi saavutamisega“ tulemuste saavutamisse. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt reguleeritakse määrusega tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“, tulemuste saavutamiseks toetuse andmise tingimusi. Sekkumise kujundamisel on lähtutud ka riigieelarve suunamise aluseks olevast regionaalpoliitika programmist. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on sekkumise sihtpiirkond Ida-Viru maakond. Eelnõu § 1 lõigete 4-6 kohaselt võib toetust anda ka riigiabina, vähese tähtsusega abina ja riigiabina üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ettevõtjale. Toetust võib anda riigiabina, kui toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 56 tähenduses, sel juhul kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 sätestatut. Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi. Üldist majandushuvi pakkuv teenus on majandustegevus, millega luuakse sellist üldist avalikku hüvet, mida ilma avaliku sektori sekkumiseta turul ei pakutaks (või kui pakutaks, siis oleksid selle puhul teenuse objektiivne kvaliteet, ohutus ja hinnatase ning võrdse kohtlemise ja üldise kättesaadavuse põhimõtte rakendamise määr erinevad). Avaliku teenuse osutamise kohustus tekib ülesande andmisel üldhuvi kriteeriumi alusel ning sellega tagatakse ülesande täitmist võimaldavad tingimused. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 3 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) (edaspidi määrus 360/2012) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas toetuse näol üldse on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud meede on suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud KOVi ülesannete täitmisele. Toetust antakse KOVile või tema asutatud või tema valitseva mõju all oleva isiku omandis või kasutuses hoone rekonstrueerimiseks või uue liginullenergiahoone ehitamiseks. Kui tegemist on hoonega, mille omanikuks on KOV, selles osutatakse KOVi poolt avalikke teenuseid ning sellist taristut kasutatakse tavapäraselt mittemajanduslikuks tegevuseks (taristut kasutatakse tavapäraselt majanduslikult ainult kõrvaltegevuseks, mis on taristuga otseselt seotud ja selle käitamiseks lahutamatult seotud põhilise, mittemajandusliku kasutusega) ja teenuse tarbijateks on peamiselt kohalikud elanikud, siis selliste tingimuste täitmisel korral ei loeta antavat toetust riigiabiks ega vähese tähtsusega abiks. Teistsuguse teenuste pakkumise korralduse korral, kui ilmneb tegevuste majanduslik iseloom taristu omaniku või käitleja tasandil, tuleb analüüsida toetuse piiriülest mõju kaubandusele ning veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Eelnõu § 1 lõikes 7 on sätestatud riigiabi reeglitest tulenevad välistused, mille puhul meetme vahenditest abi ei anta. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on meetme eesmärk toetada Ida-Virumaa KOVe Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, sh tulubaasi vähenemise väljakutsetega tegelemisel ning avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega. Meetmest toetatavad KOVide investeeringud peavad aitama KOVe kohandada oma teenuste pakkumist kahanevate tuludega, suurendama võimekust üleminekuprotsessi mõjul kasvava nõudlusega teenuste osutamiseks ning looma eeldusi fondi teiste meetmete edukaks rakendamiseks. Eelnõu § 2 lõiked 2-4 sätestavad, mis väljundnäitaja ja tulemusnäitaja saavutamisse peab iga meetme kaudu toetatav projekt panustama. Vastavateks näitajateks on: väljundnäitaja 4 „omavalitsuste investeeringute maht“ ning tulemusnäitaja „paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetmete nimekirja väljundnäitaja VVV28 „Omavalitsuste investeeringute maht“ vahetaseme sihttase on planeeritud aastaks 2024 10 000 000 eurot ja aastaks 2029 – 18 000 000 eurot. Väljundnäitaja mõõdab otseselt rakendusskeemis teenuste kvaliteedi parandamiseks kasutatavate vahendite mahtu. Selle näitaja puhul arvestatakse toetatud projektide abikõlblikud kulud kokku, sh nii toetus kui KOV abikõlblik omafinantseering. Arvestatakse tehtud abikõlblike kulude väljamakseid. Saab raporteerida, kui kulud on rakendusüksuse poolt välja makstud. Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud meetme nimekirja tulemusnäitaja VVT04 „Paranenud kvaliteediga avalike teenuste arv“ sihttase aastaks 2029 on planeeritud 8 (kaheksa). Tulemusnäitaja saamiseks loetakse jooksvalt kokku paranenud kvaliteediga teenused, millega kaasneb KOVile eelarveline kokkuhoid energiasäästu või halduskulude kaudu, avalik teenus kohandatakse muutunud nõudlusele vastavaks või paraneb märkimisväärselt füüsilise keskkonna seisund, kus avalikku teenust pakutakse. Üheks avalikuks teenuseks loetakse nt teenuseid, mida pakutakse koolieelses lasteasutustes; multifunktsionaalsetes teenuskeskustes pakutavad teenused loetakse üheks teenuseks. Näitajat raporteeritakse projekti lõpus või jooksvalt pärast väljundi saavutamist vahearuande põhjal. Eelnõu § 2 lõigete 5-6 kohaselt arvestavad toetatavad projektid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ saavutamisse. Aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse panustatakse tasakaalustatud regionaalse arengu, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1. rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuse teenustega; 2. ligipääsetavuse näitaja; 3. soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4. hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5. elamute ja mitteelamute energiatarve. Nimetatud näitajad iseloomustavad kõige paremini toetatavate tegevuste panust horisontaalsetesse teemadesse. Taotleja peab kirjeldama, kuidas projekti tegevused panustavad nimetatud näitajatesse ning arvestama sellega rakendamisel. Projektiaruannetes peab toetuse saaja kirjeldama näitajatesse panustamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Toetatavatel tegevustel võib olla seos võrdsete võimaluste ja/või soolise võrdõiguslikkuse edendamisega: investeeringud lastehoiuasutustesse panustavad eelkõige naiste hoolduskoormuse vähendamisse ja see tegevus panustab seega soolise võrdõiguslikkuse indeksisse. Vanemaealiste elujärge parandavad investeeringud panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse. Energiasäästule suunatud rekonstrueerimisprojektide korral antakse panus mitteelamute energiatarbe vähenemisele. Tasakaalustatud regionaalse arengu näitajasse „rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega“ panustavad lähtuvalt sekkumise sisust ja disainist kõik sekkumisest toetatavad projektid, seega taotluses märgitakse panustamine näitajasse, kuid ei ole vajalik täiendavalt kirjeldada, kuidas näitajasse panustatakse. Eelnõu §-s 3 nimetatakse rakendusasutus ja -üksus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 5 Eelnõu § 4 sätestab, mis tegevusi on määruse raames võimalik toetada ning mis tegevused on välistatud. Eelnõu § 4 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse tegevusi, millele antakse toetust. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) investeeringud avalike hoonete energiatõhususe parendamisse ja taastuvenergia kasutuse edendamisse või avaliku taristu ümberkorraldamiseks energiakulude kokkuhoiuks; Avalike hoonete all peetakse silmas hooneid, mis on mõeldud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõigetele 1 ja 2 vastavalt kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Nendeks võivad olla koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid ja huvikoolid, raamatukogud, rahvamajad, muuseumid, spordibaasid, asendus, -pere -ja turvakodud, tervishoiuasutused ning teised kohalikud asutused, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Erisusena ei toetata vastavalt eelnõu § 4 lg 3 punktile 1 investeeringuid institutsionaalse ööpäevaringse hoolekande taristusse ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse, vt selgitus allpool. Lõikes 1 nimetatud tegevuse peamiseks eesmärgiks on hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine, samuti avalike teenuste pakkumisega seotud energiakulude vähendamine. Energiakulude vähendamiseks võib KOV korraldada ümber avalike teenuste pakkumist talle kuuluval taristul, sh koondada teenuste pakkumist kokku mitmelt ruumipinnalt ühele ruumipinnale selliselt, mis aitab edaspidi teenuste pakkumisel energiakuludelt kokku hoida. Juhul, kui KOV-ile kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks. Hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste pakkumiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoone osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, tehtavate tööde kulusid abikõlblikuks ei loeta. Kui näiteks kavandatav hoone hõlmab ruume ka erasektori poolt osutatava perearsti või apteegi teenuse osutamiseks, siis arvestatakse selleks teenuseks kasutatav hoone osa kulu proportsionaalselt abikõlblikest kuludest välja. Kui perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks on kohaliku omavalitsuse üksus, loetakse vastav pind aga abikõlblikuks. Investeeringu toetamisel seatakse fookus energiatõhususe suurendamiseks, kuid muud kaasnevad põhjendatud tööd või soetused on samuti abikõlblikud hoone funktsionaalsuse saavutamiseks. 2) investeeringud koolituskeskuste või lastehoiuasutuste taristusse või vanemaealiste inimeste kogukonnapõhiste toetatud eluasemete taristusse või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristusse. Investeeringute all koolituskeskustesse peetakse silmas asutusi, mis pakuvad täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lõige 4 mõistes. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. 6 Lastehoiuasutuste all peetakse silmas nii koolieelse lasteasutuse seaduse § 1 lõige 1 mõistes koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldavaid õppeasutusi, kui ka lapsehoiu teenust pakkuvaid asutusi vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse 11. jaotisele. Investeeringud on lubatud vanemaealiste kogukonnapõhiste teenuste kättesaadavuse parandamiseks vajaliku taristu rajamiseks ja renoveerimiseks. Eesti hoolekandepoliitika põhimõtteks on, et kõigil, sh hooldusvajadusega inimestel on õigus elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu. Hooldusvajadusega inimestele tuleb tagada nende vajadusest lähtuv kõrvalabi ja hooldus ning nende iseseisvat toimetulekut tuleb toetada eeskätt nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas ning vaid tõendatud vajaduse korral asutuses. Toetatud eluaseme võimaluse loomise eesmärk on tagada eluruum vähese kõrvalabi vajadusega vanemaealisele inimesele, kelle olemasolev elamispind ei vasta tema vajadusele või selle kohandamine ei ole otstarbekas. Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev ühe- või mitmekorruseline hoone, milles on ühe- ja kahetoalised kööginurga, tualettruumi ja pesemisruumiga korterid ja abiruumid (hoiu-, hooldus- ja majapidamisruumid) ning toetatavate ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks vajalikud ruumid ja maa-ala. Hoone ümbrus, arhitektuur ja siseruum peavad vastama terviklikule ja säästvale elukeskkonnale, kus on ühendatud kunstilised ja nutikad eri- ja tehnoloogilised lahendused ning on arvestatud universaaldisaini põhimõtteid. Lahenduste väljatöötamisel lähtuda Sotsiaalkaitseministri 01. september 2023 määruse nr 50 „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“ lisas 1 sätestatud lähenemistest. Vanemaealiste päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste rajamise eesmärk on inimese iseseisvat toimetulekut ja koduselamist toetavate sotsiaalteenuste ja muude toimetulekut soodustavate tugiteenuste kättesaadavuse parandamine kogukonnas. Kõikide § 4 lõike 2 punktide 1 ja 2 raames toetatavate projektide raames tuleb läbivalt arvestada ligipääsetavuse tagamise kohustusega ning kavandada vastavad tegevused. Lähtutakse laiemast elukaarel põhinevast ligipääsetavuse kontseptsioonist, mis hõlmab lisaks puuetega inimeste vaatele kogu inimese elukaarel esineda võivad ligipääsetavuse vajadusi. See lähenemine võimaldab arvestada avaliku ruumi loomisel ning hoonete ehitamisel paljude teiste sihtrühmade vajadusi, kelleks on lapsed, väikelaste vanemad, vanemaealised, ajutise vigastusega inimesed jt. Eelnõu § 4 lõikes 3 kirjeldatakse, millisel juhul projekti ei toetata. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, tuleb vanemaealiste hoolduse puhul alal hoida kogukonnapõhise hoolduse edendamise põhimõtet. Toetus peab olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidega. Käesoleva määrusega arvestatakse printsiipi, et toetusega edendatakse üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- või kogukonnapõhisele hooldusele, toetades vahendeid, mille abil püütakse vältida kogukonnast eraldumist, hõlbustatakse inimeste integreerimist ühiskonda ja püütakse tagada iseseisvat eluviisi võimaldavad elamistingimused. Järk-järguliseks liikumiseks institutsionaalselt teenuselt kogukonnapõhistele teenustele välistatakse määruse alusel investeeringud sotsiaalhoolekande seaduse 2. jaotises nimetatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse taristusse ning sotsiaalhoolekande seaduse 3. jao 6. jaotises nimetatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise taristusse. Sellistes hoolekandeasutustes on elanikud laiemast kogukonnast eraldatud ja/või sunnitud koos elama, sh elanikel ei ole piisavalt kontrolli oma elu ja neid puudutavate otsuste üle ja organisatsiooni vajadused domineerivad elanike individuaalsete vajaduste üle. Juhul kui omavalitsuse taristut ristkasutatakse lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse või erihooldusteenuse pakkumisele ka muudeks sotsiaalvaldkonna või teiste avalike teenuste pakkumiseks, on võimalik toetada 7 investeeringuid taristusse vaid juhul, kui ööpäevaringse üldhooldusteenuse või erihooldusteenuse taristuga seotud kulud arvestatakse projektis abikõlbmatuks. Seda võib teha arvestades välja abikõlbliku ja abikõlbmatu hoone osa proportsionaalselt toetatavate ning mittetoetatavate tegevuste kasutuses oleva köetava pinnaga. Sellisel juhul tuleb rekonstrueerimise terviklikkuse tagamiseks katta toetuse saajal projektivälised kulud omavahenditest. Ei toetata investeeringuid, mille tulemusel rajatud või rekonstrueeritud hoone köetavast netopinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis oma suuruse, ebasobiva asukoha või ruumilahenduste tõttu lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Ei toetata investeeringuid, mille puhul ei ole tagatud kliimakindlus, nagu seda on nõutud määruse § 20 lõike 2 punktis 15 ja lõikes 4. Viidatud kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida toetatud taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamisega seotud kohustusi taotlejale on täpsemalt kirjeldatud § 20 selgituste juures. Ei toetata projekti, millega tekitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13-43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ja mis ei vasta asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnalastele õigusaktidele. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgi ei tohi tekitada olulist kahju ühelegi eelnimetatud määruse artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Nendeks keskkonnaeesmärkideks on „Kliimamuutuste leevendamine“, „Kliimamuutustega kohanemine“, „Vee- ja mereressurside säästev kasutamine ja kaitse“, „Ringmajandus sh jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt“, „Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind)“ ning „Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine“. Ei toetata ka projekte, mis näevad ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1-20), artiklis 9 loetletud tegevusi, nimelt: 1. tuumajaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist; 2. tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist või turustamist; 3. komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (18) artikli 2 punktis 18 määratletud raskustes olevaid ettevõtjaid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid vähendavaid investeeringuid; 4. investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega. Eelnõu §-s 5 sätestatakse, milliseid kulusid loetakse abikõlblikeks ning millistel tingimustel neid hüvitatakse. Eelnõu § 5 lõige 1 juhib tähelepanu abikõlblike kulude üldistele tingimustele, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-is 15. Abikõlblikud on toetatavate 8 tegevusete elluviimiseks vajalikud põhjendatud kulud. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel. Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse meetmes abikõlblikuks loetavad kulud. Abikõlblikud on ehitamise jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulud, sh energiaauditi, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiisi (sh ligipääsetavuse ekspertiisi) ja ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise, samuti ehitusgeoloogiliste ja -geodeetilise uurimistöö tegemise ning ehitusloa väljastamise, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamise ja muinsuskaitse eritingimuste koostamisega seotud tegevuste kulud. Abikõlblikud on investeeringutega seotud kulud. Investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine, asendamine), sisseseade või mööbli või kinnisasja soetamine. Võimalusel viiakse riigihanked läbi arvestades keskkonnahoidlike riigihangete reegleid. Need on kohustuslikud avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatele neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber). Abikõlblik on omanikujärelevalve kulu, mida mõistetakse ehitusseadustiku § 20 tähenduses ja muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulu, mis ei kuulu hüvitamisele muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitselise järelevalve läbiviimise kulud on mõistetavad muinsuskaitseseaduse § 103 ja § 56 lg 4 alusel. Personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse § 16 lõigetele 1–4, ehk: 1. palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2. puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule; 3. teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4. seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5. seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6. koolituskulu; 7. töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Personalikulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Kui töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka muid tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis vastavalt eelnõu lisale või muus dokumendis, näiteks töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiv personalikulu on abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Personalikulude arvestamisel kehtib samuti põhimõte, et hüvitatakse ainult projektiga seotud tööülesannete täitmise kulud. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Füüsilisele isikule 9 tööde või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega). Abikõlblikud on toetatud projektist avalikkuse teavitamisega seotud kulud, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) nõuetest, nt teavitusürituste korraldamise, ehitustegevuse asukohta paigaldatud plakati või tahvli tootmisega seotud kulud. Abikõlblikud on muud vältimatud otseselt projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud (vt eelnõu § 4 lõike 2 punktide 1 ja 2 kirjeldavat lõiku üleval). Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt projekti kaudsed kulud moodustavad 2% projekti abikõlblikest otsestest kuludest, mida hüvitatakse ühtse määra alusel. Selline piirang tuleneb toetuse andmise eesmärgist vähendada halduskoormust, mis kaasneks kaudsete kulude tegelike kulude alusel hüvitamisega. Projekti kaudseks kuluks loetakse projekti administreerimisega seotud abistavate tegevuste personalikulud. Kaudse kuluna arvestatavad kulud on täpsemalt nimetatud ühendmääruse §-s 21. Muuhulgas võimaldab sekkumisest kaudsete kulude katmine rahastada toetuse saajatel riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist, mis aitab kaasa hangete kvaliteedile ning vähendab projekti elluviimise käigus eksimusi hankereeglite vastu, millega kaasneksid finantskorrektsioonid. Kaudsed kulud ei ole lubatud juhul, kui tegevustele antav toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse art 56 mõistes (kohalikule taristule investeeringuteks antav abi). Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on hoonestamata ja hoonestatud maa ostukulud abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 64 lõike 1 punktis b lubatud määras, mis tähendab, et maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest ei ole abikõlblik ja mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15%. Eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt on lubatud teha enne taotluse esitamist üksnes ehitustööde jaoks ettevalmistavate tegevustega seotud kulusid. Eelnõu § 5 lõike 6 kohaselt võivad projekti ettevalmistavad kulud kokku moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Juhul kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta. Riigiabi projektides tuleb järgida ergutava mõju nõudeid. Riigiabi puhul üldjuhul ei hüvitata enne taotluse esitamist tehtud tegevusi, seega kulude tasumised enne taotluse esitamist viivad toetuse mittesaamiseni. Eelnõu § 5 lõike 7 kohaselt peab toetuse saaja abikõlbliku kulu eest tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või kuni 45 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid hiljemalt 2026. aasta 30. aprillil. Eelnõu § 6 reguleerib kulude abikõlblikkust, juhul kui toetatava tegevuse puhul on tegu riigiabiga. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab määruses lubatud riigiabi tegevuste abikõlblikud kulude liigid. Punktis 1 kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi puhul on abikõlblikud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Kohaliku taristu rajamise või uuendamise rahastamiseks antav abiga aidatakse kohalikul tasandil kaasa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamisele ja tööstusliku baasi ajakohastamisele ja väljaarendamisele. 10 Punkti 2 alusel on abikõlblikud riigiabi kulud komisjoni 2011. aasta otsuse alusel (vt eelnõu § 1 lõikeid 4-6 selgitavat teksti üleval lk 3-4). Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist (tähele panna, et tegemist ei ole investeeringu kava ettepaneku esitamisega rakendusüksusele). Investeeringuga seotud projekti loetakse abikõlblikuks vaid tingimusel, et taotluse esitamise hetkeks ei ole alustatud projektis või projektiga seotud toetatavate tööde teostamist või varade soetamist või võetud õiguslikult siduvaid kohustusi nende tööde teostamiseks või varade soetamiseks. Õiguslikult siduvaks kohustuseks loetakse näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu tegemine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms. Kohustuste võtmiseks ei loeta investeeringuobjektiga seotud maa ostmist ning investeeringuks ettevalmistustöid, näiteks kinnistu soetamist, investeeringuteks vajalike teostatavusuuringute teostamist, ehituslikku projekteerimist või ehitamiseks vajalike lubade saamist. Juhul kui taotleja on ettevalmistustöid teinud enne taotluse esitamist, ei loeta ettevalmistustöödega seotud kulusid projekti abikõlblikeks kuludeks, kuid investeeringu abikõlblikkust ergutava mõju tingimuse suhtes need ei mõjuta. Eelnõu § 7 sätestatakse kulude hüvitamise alused. Projekti abikõlblikud kulud liigituvad tegelikeks otsesteks kuludeks või kaudseteks kuludeks. Ühtse määra alusel kulude hüvitamisel tuleb kuludokumendid esitada vaid projekti otseste kulude kohta. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Riigiabi andmisel lähtutakse riigiabi reeglitest ja üldjuhul tagantjärgi hüvitatavad kulud ei ole abikõlblikud. Eelnõu § 8 kohaselt ei ole lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud kuludele abikõlblikud ühendmääruses §-s 17 nimetatud kulud. Määrus annab rakendusüksusele lisaks võimaluse välistada muud toetatavate tegevuste ja nende ettevalmistamisega otseselt mitteseotud, projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud. Eelnõu §-s 9 sätestatakse meetme abikõlblikkuse periood ja projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse perioodi kõige varasem algus saab olla 1. jaanuar 2021 ning lõpp ei tohi olla hilisem kui 30. aprill 2026. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse. Projekti abikõlblikkusele seatakse tähtajaks kuni 24 kuud alates taotluse esitamise tähtpäevast. Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse e-toetuse keskkonnas esitamisest. Enne taotluse esitamist tehtavate § 5 lg 5 toodud ettevalmistatavate tegevuste korral võib projekti abikõlblikkuse periood alata enne taotluse e-toetuse keskkonnas esitamist, aga mitte varem kui 01. jaanuaril 2021. Taotluse esitamise tähtpäevast e-toetuse keskkonnas kuupäevast varasemat projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ei sätestata juhul, kui see on vastuolus riigiabi reeglitega. Üldise grupierandi määruse alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta nende tegemiseks kohustusi enne taotluse rakendusüksusele esitamist e-toetuse keskkonnas. 11 Ehitamist sisaldava projekti puhul peavad ehitustööde ettevalmistamisega seotud kulud olema tehtud ja ehitustööde leping sõlmitud 12 kuu jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. ÕÜF vahendite kasutusaeg on lühike, mistõttu ei saa rakendajad lubada viivitusi projekti ettevalmistamisel ning elluviimisel. Õigeaegseks projektide elluviimiseks tuleb taotlejal arvestada toodud ajakavaga. Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide ja eriolukordade tõttu või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni kuue kuu võrra, kuid mitte rohkem. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib lisanduda 24 kuulisele abikõlblikkuse perioodile kuni 6 kuud, kuid kindlasti ei või projekti abikõlblikkuse periood ületada 2026. aasta 30. aprilli. Toetuse saaja peab põhjendama ja rakendusüksus kaaluma ning hindama, kas tegemist on erandjuhu või taotleja tegevusest sõltumatute põhjustega ning projekti abikõlbliku perioodi pikendamine ei sea ohtu meetme rakendamise ajakava. Põhjendused peavad olema selged ja veenvad. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal. Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 1 000 000 eurot ja maksimaalne summa 5 000 000 eurot. Projektile antakse toetust kõige rohkem 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15 protsenti ning see peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas, sellest tuleb lähtuda ka taotluse esitamisel ja projekti elluviimisel. Maksimaalne summa ühe kohaliku omavalitsuse kohta investeeringute kavas on 5 000 000 eurot, et vahendeid jaotuksid erinevatesse Ida-Viru piirkondadesse. See piirmäär hõlmab investeeringu kava põhi- kui reservnimekirja kokku. Kui toetust antakse riigiabina, järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks § 11 sätestatut. Eelnõu §-s 11 sätestatakse üldise grupierandi määruse alusel riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrad. Kui projekti toetus peaks kvalifitseeruma kohalikule taristule antavaks abiks üldise grupierandi määruse artikkel 56 mõistes, peab toetusel olema ergutav mõju ning selle maht ei tohi ületada projekti abikõlblike kulude ja tehtud investeeringu tegevuskasumi vahet. Sel juhul tuleb taotlejal koostada asjakohased prognoosid võimaliku kasumi teenimise kohta, mida arvestatakse taotluse rahuldamise otsuses toetuse summa ja toetuse osakaalu sätestamisel. Lisaks, huvitatud kasutajad peavad loodavale taristule juurde pääsema avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, sh taristu kasutamise tasu või müügihind peab vastama turuhindadele. Mis tahes kontsessioon või muu volitus kolmandale isikule taristu käitamiseks antakse avatud läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel, võttes täielikult arvesse kohaldatavaid hankereegleid. 01.07.2023 jõustunud üldise grupierandi määruse muudatuste kohaselt on kohaliku taristu investeeringuteks ettenähtud abi piirsumma kohalikule taristule 11 miljonit eurot ning sama taristu kogukulud ei või ületada 22 miljonit eurot. Kui projekti toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, ei tohi toetuse saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi piirmäär muutub 2024. aasta alguses. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul on vähese tähtsusega abi piirmäär aga 500 000 eurot. Kui toetus kvalifitseerub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, loetakse vastavaks abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatud osa omafinantseeringust. Kui riigiabina või vähese 12 tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendatakse taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. 3. peatükk. Investeeringute kava koostamine Käesoleva meetme vahenditest eraldatakse projektidele toetust investeeringute kava alusel. Selline lähenemine võimaldab rääkida maakonna tasandil eelnevalt läbi võimalikud maakondliku tähtsusega investeeringuobjektid ning panna paika objektide loetelu, mis ühtiks parimal võimalikul moel ÕÜF eesmärkide ning KOVide üleminekust tulenevate vajadustega. Eelnõu § 12 sätestab korra investeeringute kavasse ettepanekute esitamiseks. Ettepanekuid saab esitada keskselt läbi rakendusüksuse e-toetuse keskkonna, mis kokkulepitud ajaks avatakse. Rakendusüksus valmistab ette ettepaneku vormi ning lisab selle koos juhendmaterjalidega e-toetuse keskkonda. Projektide investeeringute kavasse valimine toimub avatud taotlemise põhimõttel. Rakendusüksus teavitab Ida-Viru KOVe investeeringute kava koostamise algusest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse ettepaneku esitamise tähtajast ning nõustab KOVe ettepanekute koostamisel. Eelnõustamisel lähtutakse ÜSS2021_2027 § 8 lg 2 punktis 3 nimetatud rakendusüksuse ülesandest selgitada huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi. Eelnõustamise all peetakse silmas, et rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu ettepanekus nõutud sisu ja lisamaterjalide kohta ning annab soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus viitab tegevustele kohalduvatele läbivatele nõuetele või juhenditele. Eelnõustamise eesmärk on pakkuda rakendusüksuse poolt tuge ettepaneku vormilise ning sisulise kvaliteedi tõstmiseks, kuid vastutus ettepaneku sisu, ettevalmistamise ning nõuetekohasel kujul tähtaegse esitamise eest lasub ettepaneku esitajal. Rakendusüksus kaasab eelnõustamisse vajadusel rakendusasutuse. Eelnõu § 12 lõige 5 loetleb KOVi poolt investeeringu kavasse lisamiseks esitatavale ettepanekule kohalduvaid nõudeid. Sisunõuete väljatöötamisel arvestatakse projektide valikukriteeriumitega (vt eelnõu § 15 selgitavat lõiku all). Ettepaneku esitamise etapis ei eeldata veel lõpuni paika pandud lahendusi, kuid ettepanek peab sisaldama piisaval määral informatsiooni, mis võimaldab hinnata selle sisu ja prioriteetsust meetme ning ÕÜ kava eesmärkide saavutamise seisukohast. Projekti hindamiseks võib vaja minna siiski lisamaterjale, mis aitavad lahti seletada projekti sisu ning põhjendatust. Ettepanekus tuleb kirjeldada ka panust horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. Horisontaalsetest teemadest on toetatavatel tegevustel puutumus lisaks regionaalarengule ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonnahoiuga. Sõltuvalt ettepaneku sisust võib projekt panustada ühte või mitmesse horisontaalsesse teemasse. Projektiga kavandatava uue hoone kirjeldamiseks peab ettepanek sisaldama vähemalt hoone eskiisprojekti, mis vastab EVS 932:2017 või analoogse standardi eskiisprojektile esitatavatele nõuetele. Rekonstrueeritava hoone puhul võib seda asendada kavandatavate tööde tehniline kirjeldus, mis sisaldab muuhulgas olemasoleva hoone tehnilise seisundi kirjeldust ja kavandatavaid töid energiatõhususe suurendamiseks. Ettepanekute koostamisel tuleb arvesse võtta, et projekti ajakava peab võimaldama taotluse ja kõigi taotlusega koos esitatavate dokumentide ettevalmistamist hiljemalt aprilliks 2024. Vastasel juhul ei ole kindlust, et projekt suudetakse 2026. aasta aprilliks ellu viia. 13 Tegevuste indikatiivne maksumus tuleb kalkuleerida võimalikult realistlikult, arvestades senist teadmist projekti kavandatud lahenduste ning sarnaste projektide maksumuse kohta. Samuti võib eelarve kujundamisel lähtuda ka ehitushinna- ja tarbijahinnaindeksi trendidest, arvestades taotluse esitamise ja elluviimise plaanitavat aega. Eelnõu § 12 lõige 6 sätestab, et ettepanek investeeringu kavasse projekti lisamiseks esitatakse esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt rakendusüksuse poolt määratud tähtajaks. Eelnõu § 12 lõike 7 järgi, kui ettepanek ei ole esitatud tähtaegselt, jäetakse see läbi vaatamata, mis tähendab, et seda ei võeta sellisel juhul vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse ettepaneku esitajat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjelduse ja viite läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele. Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse ettepanek siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. E-toetuse keskkonna toimimisest antakse ettepaneku esitajale esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehe kaudu teada. Eelnõu §-s 13 sätestatakse ettepaneku toetuse andmise eeldustele vastavuse tingimused ja selle kontrollimise kord. Investeeringute kava ettepanekute esmase vastavuskontrolli viib läbi rakendusüksus. Rakendusüksus kontrollib, kas ettepanek sisaldab kõiki ettepaneku sisule ning vormile seatud nõudeid. Juhul kui ettepanek ei sisalda vajalikku informatsiooni või sisaldab meetme tingimustega vastuolus olevat informatsiooni, annab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. Kõik nõuetele vastavad ettepanekud esitab rakendusüksus hindamiseks rakendusasutusele investeeringute kava koostamiseks. Rakendusüksus ise ei hinda ettepaneku sisu kooskõla määruses sätestatud valikukriteeriumitega. Kui ettepaneku esitaja ei kõrvalda puudusi nõutud aja jooksul, tunnistab rakendusüksus ettepaneku mittevastavaks ning selle menetlus lõpeb. Eelnõu §-s 14 sätestatakse investeeringute kava ettepanekute hindamiskomisjoni moodustamise alused. Hindamiskomisjoni moodustab investeeringute kava koostajana rakendusasutus. Komisjoni kaasatakse vähemalt üks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindaja. Määruses nimetatakse ära ka läbivad nõuded hindajatele. Hindamiskomisjoni liikmeks ei saa nimetada isikut, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-des 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Vastav nõue tuleneb ÜSS2021_2027 § 11 lõikest 2. Hindamiskomisjoni liikmed peavad enne ettepanekute hindamist deklareerima erapooletust ja sõltumatust hinnatavast ettepanekust. Hindamiskomisjoni liikmetel tuleb erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks arvestada korruptsioonivastase seaduse § 7 nimetatud põhimõtteid isikute seotuse kohta ning sama seaduse § 11 lõikest 3 tulenevaid toimingupiirangute sätteid. Hindamiskomisjoni liige peab tagama hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning seda mitte avaldama kolmandatele osapooltele. Hindamiskomisjoni teenindamise rolli täidab rakendusasutus koostöös rakendusüksusega. Eelnõu §-s 15 sätestatakse investeeringute kava ettepanekute hindamise kord, valikukriteeriumid ja- metoodika. 14 Projektide valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjoni poolt heaks kiidetud üldistest valikukriteeriumidest. Käesolevas meetmes kasutatavad valikukriteeriumid on järgmised: 1) projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 30 protsenti, sh hindamisel arvestatakse: - kuivõrd projekt aitab kohaliku omavalitsuse üksusel kohaneda Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega, sh tulubaasi vähenemisega (projekti tulemusena eeldatav kokkuhoid KOV kuludelt) ning üleminekust tingitud avalike teenuste ajakohastamise vajaduse rahuldamisega (nt vanemaealiste täiendavate tugiteenuste loomine või ümberõppe keskuse loomine); - mil määral projekt iseseisvalt või koostoimes teiste investeeringute või arendustegevustega parandab avaliku teenuse kvaliteeti KOV territooriumil; - milline on projekti ruumimõju ümbritsevale keskkonnale; - kuivõrd kestlikud on projekti raames kavandatavad tulemused (investeeringuobjekti teenuste finantsiline ja halduslik jätkusuutlikkus); - milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud; - kuivõrd on tegevuste kavandamisel arvestatud liikuvuse ja ligipääsetavuse nõuetega (kättesaadav ja kasutatav kõigile sihtrühma(de) liikmetele nende kogu elukaare vältel ning püsiva ja ajutise iseloomuga erivajadusega (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue) ilma vajaduseta taristut kohandada või kasutada eridisaini). 2) projekti põhjendatus – 30 protsenti, sh hindamisel arvestatakse: - kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem? - kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus? Kas valitud tegevused on võimalikest alternatiividest parimad ning projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud? Kas valitud lahendusteed probleemi lahendamiseks on põhjendatud, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega ning arvestavad piirkonna teenusvõrgustiku optimeerimise vajadusi; - kas objekti asukoht on muude seotud teenuste või taristu (nt samale sihtgrupile pakutavad või samu ressursse kasutavad teenused) ja sihtgrupi paiknemise seisukohast põhjendatud ning sihtgrupile säästvaid liikumisviise kasutades (ühistransport, jalgsi ja jalgrattaga liikumine) hästi juurdepääsetav; - kuivõrd planeeritavad tehnilised lahendused on asjakohased ja panustavad kulude kokkuhoidu või üleminekust tingitud teenuste ajakohastamisse? Kas kasutatakse ka tulevikuperspektiivis optimaalseid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vajadusel kohandada hoonesse multifunktsionaalse ruumiprogrammi; - kas projekti elluviimiseks arvestatud aja- ning tegevuskava on realistlik; - kas projekt on kooskõlas kohaliku omavalitsuse arengukavaga. 3) projekti kuluefektiivsus – 15 protsenti, sh hindamisel arvestatakse: - kas projekti kavandatud eelarve on põhjendatud ja planeeritud optimaalselt saavutamaks soovitud tulemus, arvestades sarnaste tegevuste tavalist kulukust ja konkreetse projektiettepaneku võimalikke eripärasid; - kas ja kuivõrd läbipaistev on kavandatud eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud? Kuivõrd on eelarves arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ootamatustega; - kuivõrd on projekti eelarves ettenähtud tegevused ja kulud projekti elluviimise seisukohast vajalikud (kas ja kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid). 15 4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 25 protsenti, sh hindamisel arvestatakse: - kas projekti teostamiseks on taotlejal või partneril võimekus leida projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ning tagada kavandatud omafinantseering? Kas taotlejal või partner on võimelised projekti kallinemisega toime tulema omafinantseeringu märkimisväärsel suurenemisel? Juhul kui projekti terviklikuks elluviimiseks on vaja teha meetmest mittetoetatavaid tegevusi või kulusid või eeldada partnerite täiendavaid investeeringuid, kas on kaasatud vajalikud partnerid ja olemas katteallikad meetmest mittetoetatavate tegevuste osas; - kas projekti ettepaneku esitajal või partneritel on piisavalt kogemusi valdkonnas, sarnaste projektide juhtimise kogemust; - kas enne taotluse esitamist kavandatavad tegevused on võimalik ellu viia määruse ajakavas (taotluse esitamine koos kõigi nõutavate lisadokumentidega hiljemalt 30.04.2024). Kas projekti elluviimiseks on olemas vajalikud tehnilised eeldused (nt kas vastab detailplaneeringule, koostamisel on ehitusprojekt, teostatud on vajalikud ekspertiisid, uuringud jms) või kui tõenäoline on, et tehnilised eeldused saavad täidetud ettepanekus nimetatud taotluse esitamise tähtajaks (hiljemalt 30.04.2024); - kas kõikvõimalike teostusriskide olemasolu on hinnatud ning kas neid on võimalik maandada; - kas taotlejal või partneril on võimekus projekti tulemuste jätkusuutlikkuse (sh tegevus- või halduskulude katmine) tagamiseks. 5) projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel – kriteeriumite 1-4 punktiskoorile lisatakse kuni 0,3 lisapunkti. Projekt panustab strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgnevatel juhtudel: - kui projektiga ehitatakse olemasoleva avalikke teenuseid pakkuva hoone asemele uus vähemalt energiatõhususe klassile „A“ vastav hoone, või hoone rekonstrueerimise korral on ettepaneku esitaja kavandanud ja kirjeldanud, kuidas energiasäästumeetmete rakendamine projektis võimaldab viia hoone vähemalt energiatõhususe klassi „B“; - ettepaneku esitaja on projektiettepanekus kavandanud ja kirjeldanud, kuidas suunatakse projekti käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmeid ringlusse ning taaskasutusse ja taaskasutus ning ringlussevõtt toimub üle 70% ulatuses jäätmete kogumassist, või ettepaneku esitaja on projektiettepanekus kavandanud ja kirjeldanud, kuidas projekti raames kasutatav lahendus mõjutab positiivselt looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku (nt kasutatakse sademevee loomulikku imbumist toetavaid katendeid, rajatakse lahendus sademevee taaskasutuseks, leevendatakse soojussaare efekti jms). Projekt panustab strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel, juhul kui projektiga rajatakse või rekonstrueeritakse lastehoiuasutuste taristu, vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristu. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega arvestamine ligipääsetavust parandaval moel on üks mõju kriteeriumi komponente. Hinnatakse, kuivõrd on teadvustatud ja arvestatakse projekti ettevalmistamisel ligipääsetavuse nõuetega. Ligipääsetavuse nõuete täitmine on hilisemas projekti elluviimise etapis kohustuslik ja projektide valikul hinnatakse kavandamisel lahenduste disainimise võimalust viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Meetmele kohalduva hindamismetoodika koostab ja kinnitab rakendusasutus, arvestades lisaks üldistele valikukriteeriumitele ka asjaomaste strateegia „Eesti 2035“ sihtidega seotud 16 valdkonna ministeeriumite sisendit, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Kinnitatud hindamismetoodika avaldatakse rakendusasutuse ja rakendusüksuse kodulehtedel. Rakendusasutus võib kaasata hindamiskomisjoni töösse sisendi andmiseks eksperte. Näiteks selleks, et hinnata projektides kehtivate ligipääsetavuse nõuetega arvestamist, kaasatakse nõuandvas rollis ligipääsetavuse ekspert. Ettepanekuid hinnatakse valikukriteeriumite 1-4 lõikes hindelisel skaala nullist neljani, kus neli on kõige tugevam ning null kõige nõrgem hinne. Maksimaalselt võib projekt teenida koos kriteeriumi 5 lisapunktidega koondhindena kokku 4,3 punkti. Hinnete väärtused kirjeldatakse täpsemalt ära hindamismetoodikas. Kriteeriumite 1-4 ning koondhinde lõikes sätestatakse lävend, mille ületamine on eelduseks ettepaneku positiivseks hindamisele ning investeeringute kavasse nimetamiseks. Samuti võib hindamiskomisjon teha ettepanekuid projektile täiendavate tingimuste seadmiseks. Näiteks juhul, kui projekti tegevused on ülemäärased või need pole kavandatud mahus sobivad, vajalikud või piisavalt tõhusad ning kui ettepanekus nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju põhjendatum. Rakendusasutus koostab hindamisprotokolli koos ettepanekute hindamislehtedega. Iga ettepaneku kohta koostatakse hindamisleht, kuhu kantakse kriteeriumite lõikes hinded koos täiendavate kommentaaride või põhjendustega. Eelnõu §-s 16 sätestatakse investeeringute kava koostamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kord. Meetmest toetuse andmise alusena koostatakse investeeringute kava, mis sisaldab hindamise alusel reastatud projektiettepanekuid. Meetme vahendeid ületavad projektid nimetatakse investeeringute kava reservnimekirja. Ettepaneku esitaja nõusolekul võib nimetada projekti investeeringute kava põhinimekirja ka osalise toetuse summaga, juhul kui meetme eelarve ei võimalda investeeringute kavasse nimetamise hetkel rahastada projekti kogu toetuse summat ulatuses. Sellise projekti eelarvet saab hiljem uuesti suurendada määruse § 24 lõikes 10 nimetatud tingimustel, kui meetmes tekib selleks vabasid vahendeid. Reservnimekirja arvatud projektide osas saab nende järjestust arvestades vahendeid taotleda vaid juhul, kui eelmiste projektide osas vabaneb vahendeid (nt projektid odavnevad või nende elluviimine ei osutu võimalikuks). Negatiivse hinnangu saanud ettepanekuid investeeringute kavasse ei nimetata. Investeeringute kavas tuuakse välja olulisemad projekti kohta käivad andmed. Ära märgitakse projekti nimetus ja elluviija; panus väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse; abikõlblike kulude eelarve; taotletav toetuse summa ja selle maksimaalne osakaal abikõlblike kulude eelarvest; investeeringu tegemise eeldatav tähtaeg ja taotluse esitamise aeg kuu täpsusega; ning investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate kaupa projekti abikõlblikkuse perioodil ja kestuse nõude täitmise ajal. Investeeringute kavas sätestatakse ka hindamiskomisjoni tehtud ettepanekud täiendavateks tingimusteks projektile, millega toetuse saaja peab põhitaotlust koostades arvestama. Enne investeeringute kava kinnitamist esitab rakendusasutus investeeringute kava eelnõu arvamuse avaldamiseks Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule, kes võib 10 tööpäeva jooksul lisada investeeringute kava eelnõule omapoolsed seisukohad. Rakendusasutus võib seisukohtade arvestamiseks või mittearvestamiseks küsida hindamiskomisjoni hinnangut või uute asjaolude ilmnemisel teha ettepaneku hindamiskomisjonile projektile antud hinnete üle vaatamiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks. 17 Investeeringute kava kinnitab rakendusasutus valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Ettepanekute esitajaid teavitab investeeringute kavasse arvamisest või mittearvamisest rakendusüksus läbi e-toetuse keskkonna. Eraldi ärakuulamise protseduuri investeeringute kavasse nimetamata jätmise puhul teostada ei ole vaja, kui otsus põhineb ettepanekus esitatud andmetele ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Ettepaneku esitajal on õigus tutvuda investeeringute kavasse arvatud projektidele antud hinnangutega hindajate lõikes nii, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. Ettepanekute hindamist saab vaidlustada, esitades vaide rakendusasutusele. Kinnitatud investeeringute kava avalikustatakse vähemalt rakendusüksuse ja rakendusasutuse kodulehel. Eelnõu §-s 17 on sätestatud investeeringute kava muutmise kord. Investeeringute kava muutmise võib algatada rakendusasutus, teavitades taotlejaid investeeringute kava muutmisest või täiendavate ettepanekute esitamise tähtajast. Juhul kui investeeringute kava projektide nimekiri ei võimalda meetme eelarve ära kasutamist, võib läbi viia uute ettepanekute kogumise, mille puhul on aluseks määruse § 12-16 nimetatud sätted. Projektid arvatakse koondhinde alusel reservnimekirja lõppu ning taotluse saab esitada hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril. Kava muutmist ei algatata, kui ajaliselt ei ole enam realistlik uute projektide elluviimine 2026. aasta aprilli lõpuks. 4. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu §-s 18 on sätestatud nõuded toetuse taotlejale ja partnerile. Toetust saab taotleda investeeringute kavas toetuse saajana nimetatud isik. Selleks on Ida-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksus või tema asutatud ja valitseva mõju all olev sihtasutus, mittetulundusühing või äriühing. Põhjendatud juhtudel ning rakendusüksusega kooskõlastades võib taotlejaks olla ka muu taotleja nõuetele vastav isik. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatud nõuetele, mis tähendab: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui see on asjakohane; 6) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 7) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. Taotleja peab kinnitama, et ta on suuteline tasuma omafinantseeringu ja abikõlbmatud kulud. Taotleja loetakse suuteliseks, kui ta vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele, nimelt on taotlejal ja partneril peale eelmises lõigus nimetatud nõuete täidetud kohaliku 18 omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel ja temast sõltuval üksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt. Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotleja kohustused ühendmääruse § 2 lõikes 3 ja teavitamisnõuded vastavalt teavitamise määrusele. Eelnõu §-s 20 sätestatakse nõuded taotlusele ja tegevustele. Taotlusi toetuse saamiseks saab esitada vaid investeeringute kavas toodud projektide osas. Lõikes 2 viidatud ühendmääruse § 4 lõikes 1 on sätestatud miinimumnõuded taotluses esitatavale teabele, mida eelnõus täpsustatakse. Taotlus koosneb taotlusvormist ja lisadest, mis sisaldavad lõikes 2 küsitud informatsiooni. Toetuse taotlemiseks vajaliku info avaldab rakendusüksus oma veebilehel hiljemalt taotlemise avamise hetkeks ning nõustab kõiki potentsiaalseid taotlejaid taotluste koostamiseks. Taotlusega kavandatud projekt peab sõltumata oma väljundist vastama universaalse disaini põhimõtetele – toetuse tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema ligipääsetav ja kasutatav kõikidele kasutajagruppidele parimal võimalikul viisil. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaaldisaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest1. Samuti tasub tutvuda Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma poolt tehtud kokkuvõttega ligipääsetavuse olukorra kohta ja ettepanekutega2 ligipääsetavuse suurendamiseks. Meetmest abikõlblik ettevalmistav kulu on ka ligipääsetavuse ekspertiisi tellimine ehitusprojektile, mis võimaldab taotlejal jõuda sobivaimate ehituslike lahendusteni. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“, ligipääsetavuse standardile (EVS-EN 17210:2021) ja Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammi toel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellitud juhendmaterjalis „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ esitatud juhistele3. Projektile lisada täidetud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljatöötatud määruse nr 28 enesekontrolli leht (Ligipääsetavus | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ttja.ee)). Taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Portaali minuomavalitsus.ee andmetele tuginedes vastas 2022. aastal vaid 34% Ida-Virumaa KOVide omandusse kuuluvatest hoonetest „C“-energiaklassile. Ülejäänud osa KOV omandisse kuuluvatest hoonetest on suhteliselt madala energiaklassiga ja tulevaste püsikulude kokkuhoiuks on oluline nende energiatõhusust parandada või asendada need uute liginullenergiahoonetega. Hoone olulisel rekonstrueerimisel või uue hoone ehitamisel peab projekti tulemusena hoone energiatõhususarv vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud hoone tüübile kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Lõike 2 punktis 14 on eraldi välja toodud, et kui tegemist on hoone rekonstrueerimisega, mille raames tehakse hoone energiatõhusustöid suuremas rahalises mahus kui 50% abikõlblikest kuludest või kui viiakse läbi hoone oluline rekonstrueerimine, peab taotleja esitama energiatõhusarvu piirväärtuse ja energiatõhususe miinimumnõuete saavutamist näitava energiatõhusustööde projekti. Energiatõhusustööde all peetakse silmas majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 lisas 4 „Nõuded energiamärgise andmisele ja 1 Leitav: http://kompetentsikeskus.sm.ee 2 Leitav: https://epnu.ee/wp-content/uploads/Riigikantselei_Ligipaasetavuse_rakkeruhma_-lopparuanne.pdf 3 Leitav: https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf 19 energiamärgisele” loetletud energiasäästumeetmeid. Oluliseks rekonstrueerimiseks loetakse vastavalt ehitusseadustiku § 63 lõikele 4 ehitamist, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Energiatõhusustööde projekti all mõistetakse projekteeritava hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitavat energiaarvutust koos energiatõhusustööde loeteluga, mis esitatakse üldjuhul ehitusprojekti osana. Hiljem hoonele kasutusloa andmise käigus määratakse energiaklass, mis peab tõendama energiatõhususe miinimumnõuete täitmist. Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi põhjal ei ole sellel meetmel märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, seetõttu projektipõhist analüüsi ei tehta. Taotleja annab taotlusvormil kinnituse, et projekt vastab asjakohastele EL-i ja keskkonnaalastele õigusaktidele. Toetuse kaasabil rajatava või rekonstrueeritava taristu puhul, mille tulemusena valmiva taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, tuleb hinnata kliimakindlust. Taotlusvormi lisatakse hindamisküsimused kliimariskide hindamise kohta. Küsimustikule vastamist toetab rakendusüksuse koostatud ning veebilehel avaldatud juhendmaterjal, mis arvestab Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) kliimakindluse tagamise juhendit. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid ning muud materiaalsed varad. Muuhulgas sätestatakse, et komisjoni 2011. aasta otsuse artikkel 4 alusel antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise aktiga. Kui meetmes nähakse ette abi andmine komisjoni 20.12.2011 otsuse alusel ning viimase järgi antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ülesande andmise aktiga, siis tuleks toetuse andmisel kontrollida, kas toetuse saaja osutab üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Kui ilmneb, et mõne taotluse kohustusliku nõude täitmise või kohustusliku lisaga (nt planeering, omandiõigus või ehituslik projektdokumentatsioon) on seotud pooleliolev menetlus, kolmanda isiku nõue või muu asjaolu, mis hakkab takistama taotluse menetlust ja mis võib mõjutada projekti tulemuslikku elluviimist, annab see rakendusüksusele õiguse jätta taotlus nõuetelevastavaks tunnistamata. Viidatud asjaolud ei tohi takistada vahendite ära kasutamist ja projekti lõpetamist 30. aprilliks 2026. 5. peatükk. Taotluste menetlemine Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse esitamise tähtaeg. Taotlus tuleb esitada investeeringute kavas nimetatud tähtajaks. Projektide tulemuslikuks elluviimiseks programmperioodi lõpuks on sätestatud taotluse esitamise tähtajana hiljemalt 2024. aasta 30. aprill. Hiljemalt selleks tähtpäevaks peab taotlus olema esitatud. Kui investeeringute kavas on taotluse esitamise tähtajana nimetatud varasem tähtaeg kui 2024. a aprill, võib põhjendatud juhtudel taotleda tähtaja pikendamist kuni 2024. a aprillini. Taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb esitada enne investeeringute kavas nimetatud tähtaega. Kooskõlastuse andmise otsustab rakendusüksus lähtuvalt taotluse ettevalmistamise pikenemisele toodud põhjustest. Kui rakendusüksus tähtaja pikendamist ei kooskõlasta ning investeeringute kavas kinnitatud taotluse esitamise tähtaeg on möödunud, ei ole võimalik projekti elluviimiseks taotlust esitada. 20 Tegemist on jooksva taotlemisega, taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. Kui taotlus ei ole esitatud investeeringute kava tähtajaks või rakendusüksusega kooskõlastatud hilisemaks tähtajaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata, mis tähendab, et taotlust ei võeta sellisel juhul taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat, lisades tähtaja ületamise asjaolude kirjeldus ja viide läbi vaatamata jätmise õiguslikule alusele. Juhul, kui e-toetuse keskkonna tehnilise vea tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, loetakse taotlus siiski tähtpäevaliselt esitatuks, kui see on esitatud tehnilise vea likvideerimise järgsel tööpäeval. Taotlejatele antakse esimesel võimalusel rakendusüksuse veebilehel teada, et e-toetuse keskkond toimib jälle. Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise kord. Toetuse taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Taotlus peab olema esitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt ning vastama taotlusele määruses sätestatud tingimustele. Taotluse menetlemine koosneb taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Projekte antud etapil uuesti sisuliselt ei hinnata, kuna hindamine teostatakse ettepanekute investeeringute kavasse arvamise etapil. Taotluste menetlemise tähtaeg on üldjuhul kuni 30 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamisest arvates, mis tähendab et hiljemalt 30 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast arvates teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Seda tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümme tööpäeva, kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on väiksemaid puudusi või on vaja lisateavet. Sel juhul tehakse taotlejale ettepanek taotlust muuta ja pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra. Juhul kui taotluses on selliseid puudusi, mida ei ole võimalik kümne tööpäeva jooksul kõrvaldada, näiteks puuduvad taotluse juurde kuuluvad kohustuslikud lisadokumendid (omandiõigust puudutavad dokumendid, ehitusprojekti dokumentatsioon, kliimakindluse analüüs vms), teeb rakendusüksus taotluse osas nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise kord. Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui need vastavad määruse nõuetele. Rakendusüksus võib pöörduda rakendusasutuse hindamiskomisjoni poole kui taotluses ilmnevad olulised muutused võrreldes hinnatud ettepanekuga. Näiteks võib ilmneda, et võrreldes investeeringute kava koostamise aluseks olnud ettepanekuga soovitakse projekt ellu viia vähendatud mahus või siis vastupidiselt soovitakse projekti lisada täiendavaid tegevusi. Hindamiskomisjon saab anda tagasisidet, kas projekt uuendatud kujul on endiselt põhjendatud ning eelistatud lähtuvalt meetme valikukriteeriumitest. Kui taotlus jäetakse rahuldamata vastavuskontrolli etapis, siis tuleb otsuses nimetada, milline nõue ei ole täidetud ja kirjeldada, kuidas leiti, et nõue ei ole täidetud. Eelnõu §-s 24 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus juhul, kui investeeringute kavas nimetatud taotleja, partner ja taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 18–20 sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 loetletud teave: andmed toetuse saaja ja projekti kohta, toetuse saaja kohustused, toetuse maksmise tingimused, viide otsuse vaidlustamise kohta ja otsuse tegija andmed, samuti teave riigiabi, sealhulgas 21 grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega. Samuti, määratakse taotluse rahuldamise otsuses tähtaeg, milleks peavad olema tehtud investeeringut ettevalmistavad tegevused ning sõlmitud ehitustööde leping. Juhul, kui toetuse puhul on tegu üldise grupierandi määruse alusel antava abiga või vähese tähtsusega abiga, märgitakse seda taotluse rahuldamise otsuses ning viidatakse asjakohasele õiguslikule alusele. Abi andmisel peab rakendusüksus otsuses märkida, et antav abi on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse nr 1407/2013 või nr 360/2012 tähenduses (täpsemalt vt konkurentsiseaduse § 33). Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära. Kui antav toetus on komisjoni 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi ning taotlejale ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustust komisjoni 2011. aasta otsuse artiklis 4 sätestatud ülesande andmise aktiga pandud, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses: 1. taotlejale taotluse rahuldamise otsusega ülesandeks tehtava üldist majandushuvi pakkuva teenuse täpne laad ja kestus; 2. vajaduse korral teenuse osutamise territoorium; 3. taotlejale ainu- või eriõiguse andmine; 4. hüvitise määramise alused ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; 5. ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6. viide, et riigiabi antakse komisjoni 2011. aasta otsuse artikli 2 lõike 1 punkti a alusel. Taotluste menetlemisel lähtub rakendusüksus investeeringute kavas fikseeritud toetuse summast. Meetmes vabade vahendite olemasolul ja määruses sätestatud tingimustel on võimalik teha taotluse rahuldamise otsust investeeringute kavas kinnitatuga võrreldes suuremas mahus juhul, kui põhinimekirja projekt nimetati investeeringukavasse osalise toetusega või tegemist on kulude kallinemisega riigihanke tulemusel või projekti tegevuste elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega. Maksimaalse toetussumma suurendamise põhjendatus on lõppastmes rakendusüksuse otsustada. Eelnõu §-s 25 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, st kui taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele, kui taotleja on esitanud valeandmeid või ei võimalda teha enda ja partneri juures kontrolli või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Ärakuulamisõiguse puhul kohaldatakse ÜSS2021_2027 § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Eelnõu §-s 26 sätestatakse taotluse osaline ja või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja kord. Taotluse osalise rahuldamise otsuse teeb rakendusüksus ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel, st kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik toetuse mahu tõttu või kui täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemusi või eesmärki. Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2 ja 3, st kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul, mis on kuni pool aastat, ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse puhul tekib toetuse saajal õigus maksetele alles pärast seda kui tingimus on täidetud. 22 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-s 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused. Kuna toetuse taotlemisel ei pruugi taotleja tulemuse ja eesmärgi saavutamiseks kõiki üksiktegevusi, tegevuste ulatust või ajakava väga täpselt ette näha, võib projekti elluviimise käigus pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tekkida vajadus projekti muuta. Seega, projektiga seonduva rahuldamise otsuse muutmise võimaldamine on vajalik tagamaks meetme paindlikkust, arvestades mh ka ÕÜF vahendite ajaliste piirangutega. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vastavalt ühendmääruse §-le 12 lõikele 7 nii rakendusüksuse kui ka toetuse saaja algatusel. Taotlust rahuldamise otsuse muutmiseks esitama ei pea, kui toetuse saaja soovib muuta projekti eelarves tegevusele ette nähtud mõne eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10% võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga. Sellist muudatust võib ette võtta vaid juhul, kui projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlemisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla käesoleva määrusega. Muutuda ei tohi projekti eesmärk ja projekti tegevustega saavutatav tulemusnäitaja. Kui tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisega, tuleb tegevuste muutmise võimaldamisel lisaks jälgida, kas see on võimalik ka EL õigusest sätestatud riigiabi ja VTA andmise reeglistiku kohaselt. Rahuldamise otsuse muutmise taotlus peab olema esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ja rakendusüksus peab muutmise otsustama üldjuhul 30 tööpäeva jooksul. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. Projekti põhjendatud kallinemise korral võib toetuse summat suurendada vaid juhul, et selleks on võimalik kasutada meetme vabasid vahendeid, lähtuvalt § 24 lõigetest 10 ja 11. Eelnõu §-s 28 nimetatakse juhud, millal on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 nimetatud aluse esinemise korral. Need on seotud asjaolude ilmnemisega, mille puhul ei oleks tohtinud taotlust rahuldada või kui toetuse saaja ei kasuta toetust otstarbeliselt, ei suuda täita kõrvaltingimust või ei suuda projekti tähtajaliselt lõpetada. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ka juhul, kui projekti muutmistaotlust ei rahuldata ja ettenähtud tingimustel ei ole võimalik projekti jätkata. Lisaks, taotluse rahuldamise otsuse saab kehtetuks tunnistada ka toetuse saaja avalduse alusel, kui ta soovib toetuse kasutamisest loobuda. Kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud, ehk § 5 lõikes 5 nimetatud ehitustegevust ettevalmistavad kulud ei ole tehtud ja ehitustööde leping ei ole sõlmitud taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks, peab rakendusüksus tegema toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. Lisaks on võimalik vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 7 tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui finantskorrektsiooni otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus. Eelnõu §-s 29 sätestatakse investeeringute kava reservprojektide menetlusse võtmine. Reservprojektide toetamine osutub võimalikuks, kui põhinimekirja projektide rakendamisel vabaneb piisaval hulgal eraldatud vahendeid (nt projektide odavnemisel või tegevustest 23 loobumisel) või meetmesse tekivad täiendavad vahendid. Reservprojektidele ei suunata vabanenud vahendid, mida kasutatakse projekti toetuse suurendamiseks § 24 lõigete 10 ja 11 alusel. Reservprojekte saab rahastada vastavalt nende järjestusele investeeringute kavas. Vabade vahendite olemasolul teavitab rakendusüksus reservprojekti omanikku vabade vahendite mahust ning võimalusest toetust taotleda. Reservprojekti taotluse võib esitada hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril. Reservprojekti taotleja peab avaldama oma valmisolekut projekt etteantud ajaraamides ellu viia. Reservprojektide menetlemine toimub § 22-26 kohaselt. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused Eelnõu §-s 30 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi. Sätestatakse, et toetuse saaja täidab ühendmääruse §10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatud kohustusi. Need puudutavad projekti nõuetekohast elluviimist, teabe esitamist, andmete kogumist. Toetuse saaja peab võimaldama projekti kontrollimist, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt, täitma teavitamisega seotud nõudeid, säilitama kulude aluseks olevad dokumendid ja tõendid jne, peab järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele, sätestatakse täiendavad meetme sisust ja riigiabi reeglitest tulenevad kohustused, mida toetuse saaja peab täitma. Partner täidab ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Partneri kohustused kattuvad suures osas toetuse saaja kohustustega. Ka partner peab võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides. Erinevus toetuse saaja kohustustest on see, et ainult toetuse saaja peab tagama projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamist, teavitama rakendusüksuste e-toetuse keskkonnas projektiga seotud andmete muutumisest, tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse. Juhul kui taotleja või partner on hankija vastavalt riigihangete seaduse §-dele 5 või 6, peab ta riigihanke korraldamisel lähtuma riigihangete seadusest. Ka juhul kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduses tähenduses, peab ta ostumenetluse korraldama ja läbi viima vastavalt ühendmääruse § 11 sätestatud tingimustele. Eelnõu §-s 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu §-s 32 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Aruanded tuleb esitada vähemalt üks kord aastas, 31. detsembri seisuga ja hiljemalt 15. jaanuaril. Rakendusüksuse nõudmisel esitatakse aruandeid vajadusel ka tihemini (näiteks juhul, kui projekti väljundnäitajaid on saavutatud ja neid saab raporteerida ka poolaasta ehk 30. juuni seisuga). Kuna perioodil 2021+ on oluline saada 2024. a vahe-ülevaate aastaks maksimaalne ülevaade näitajate täitmisest, on oluline näitajate raporteerimine juba jooksvalt tegevuste saavutamisel enne projekti ametlikku lõpetamist. Kõik aruanded tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Aruannetes tuleb kajastada peamine teave projekti kohta, teostatud tööd ja tegevused ning tulemuste ja eesmärkide saavutamine, sh väljund- ja tulemusnäitajate täitmine. See hõlmab ka strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja 24 sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 33 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruses sätestatud korrale. Tegelike kulude alusel kulude tasumiseks tuleb esitada kulude tekkimist tõendavad dokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele. Juhul kui abikõlblik kulu on tekkinud ja toetuse saaja on sellest tasunud omafinantseeringu osa, tehakse toetuse osa makse otse töövõtjale või tarnijale. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli teostamise ajal. Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping või muu raamatupidamise seaduse nõuetele vastav kulu dokument. Toetuse väljamaksmine toimub mitte tihemini kui kord kuus. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel, mis moodustab 2% projekti abikõlblikest otsestest kuludest. Ühtse määra rakendamisel ei tõendata kaudsete kulude tegelikku suurust, teket ja tasumist, st kulude tasumist tõendavaid dokumente toetuse saaja rakendusüksusele ei esita. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu §-s 34 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise alused. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel juhindutakse ÜSS2021_2027 §-dest 28-30, kus on sätestatud üldised põhimõtted, tagasimaksmise aeg, intress ja viivis. Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 34-38 sätestatule. Ühendmääruses §-des 34-36 on toodud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni protsendimäärad. kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. Juhul, kui toetuse saaja ei täida kestuse nõuet või ei saavuta kokkulepitud tulemust, rakendatakse ühendmääruse § 35 tulenevaid finantskorrektsiooni määrasid, sealhulgas lõikes üks sätestatud juhtudel, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. Ühendmääruses §-s 37-38 on toodud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused. Eelnõu §-s 35 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Määruse alusel tehtud toimingu või otsuse peale saab esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 25  Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78);  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Eelnõu mõjud Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava 2021-2027 prioriteedi „Õiglane üleminek“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Eelnõu panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projektidel on eeldatav positiivne mõju eri soost, vanuses, rahvusest, erivajadusega inimeste võrdsete võimaluste edendamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse ligipääsetavuse nõudeid ja universaaldisaini põhimõtteid. Eesmärgiks on lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on üheks hindamiskriteeriumiks projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale. Määruse kooskõla analüüs põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega on toodud seletuskirja lisas 1. Eelnõuga ei tekitata õiguste riivet põhiõiguste harta ja PIK põhiküsimustes. Määruse mõju horisontaalsetele põhimõtetele: 1. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Meetmes toetatavad investeeringud lastehoiuasutustesse panustavad naiste hoolduskoormuse vähendamisse ja see tegevus panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste elujärge parandavad investeeringud edendavad võrdset kohtlemist. Projektide valikul eelistatakse projekte, millega rajatakse või rekonstrueeritakse lastehoiuasutuste taristu, või vanemaealiste aktiivsena hoidmiseks ja ühiskonda kaasamiseks toetava kogukonna päeva-, sotsiaal- või tegevuskeskuste, sh päevahoiu teenuste korraldamiseks vajalike hoonete taristu. Abikõlblikud on muuhulgas ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, sh ligipääsetavuse ekspertiisi kulu. Ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtetega ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punkti 8 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kohaselt. 26 Meede panustab ligipääsetavuse suurendamisse, kuna toetust kasutatakse füüsilise taristu arendamiseks ning toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb projektide elluviimisel järgida kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Toetuse abil loodud objektid, ruum või teenused peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue) ning arvestama elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, vanemaealine) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega. Ligipääsetavuse kriteeriumiga arvestatakse projektide valimise etapis, kriteeriumi 1 „Projekti kooskõla õiglase ülemineku kavaga ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ hindamisel, samuti hiljem projekti rahastusotsuse tegemisel. Panust võrdsete võimaluste arendamisse arvestatakse kriteeriumi 5 „Projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel“ hindamisel. Ligipääsetavuse mõõdik on ligipääsetavuse näitaja. Projektide ligipääsetavuse tuvastamisel ja hindamisel on abiks järgmised küsimused:  Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus aitab tagada kohaliku omavalitsuse erinevatesse elanikkonna gruppidesse kuuluvate inimeste ligipääsetavust füüsilisele keskkonnale, toodetele või teenustele, infole ja kommunikatsioonile?  Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahenduses on rakendatud universaalse disaini põhimõtteid?  Kas projektiga rahastatavate tegevustega planeeritav lahendus on ligipääsetav ja mõistetav kõigile inimestele? 2. Regionaalareng Regionaalse tasakaalustatuse suurendamist kajastav „Eesti 2035“ mõõdik on „rahulolu kohaliku omavalitsuse üksuste teenustega“. „Eesti 2035“ strateegia näeb riigi olulise arenguvajadusena ette, et inimesele peavad kõik avalikud teenused olema kättesaadavad, ligipääsetavad ja kvaliteetsed füüsilises või digiruumis, olenemata tema elukohast. Kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse piirkondlikke erinevusi peegeldab hästi sealsete inimeste rahulolu kohalike avalike teenuste, omavalitsuste juhtimisega ning üldise arengusuunaga. Rahulolu avalike teenustega on selgelt kõige madalam just Ida-Virumaal. Suhe Eesti keskmisega, % EESTI Seiremõõdikud, väärtused näit Põhja- Kesk- Kirde- Lääne- Lõuna- Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Rahulolu kohaliku omavalitsuse juhtimisega oma elukohas, % (2020) 65 109 99 61 105 100 Rahulolu kohaliku omavalitsuse üldise arengusuunaga, % (2020) 65 109 98 62 103 101 KOV teenustega rahulolu, % (2020) 67 104 104 86 104 96 Rahvaarvu muutuse kordaja, % 2018 suhtes (2022)* 101 103 98 95 97 99 Meetmega panustatakse otseselt tasakaalustatud regionaalarengusse, Ida-Viru ja muude Eesti piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisse. Meetme kaudu toetatakse Ida-Viru KOVide 27 hoonefondi energiatõhususe parandamist ja avalike teenuste kaasajastamist kliimaneutraalsele majandusele ülemineku tingimustes, arvestades muuhulgas ka Ida-Virumaal aset leidva rahvastiku vähenemise ja vananemisega ning KOVide eelarvete vähenemisega. 3. Keskkond ja kliima Kuna tegu on sekkumisega, mille eesmärgiks on toetada Ida-Viru KOVe Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemisel, panustavad sekkumise kaudu toetatavad projektid nii otseselt kui kaudselt kliimamuutuste mõju leevendamisse, looduskeskkonna seisundi parandamisse ning kasvuhoonegaaside vähendamisse. Toetuse andmisel arvestatakse „ei kahjusta oluliselt“ printsiipi. „Rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüs (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z) ei näita antud meetme puhul märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnaeesmärkidele. Meede toetab energiatõhususe meetmeid, mistõttu mõju keskkonnaeesmärkidele „Kliimamuutuste leevendamine“ ja „Kliimamuutustega kohanemine“ on eeldatavalt positiivne. Meetmega soovitakse parandada sotsiaalset sidusust (sh teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust), mis mh parandab ka kliimamuutustest ohustatud varustuskindlustatust ja tagab ühiskonna suurema vastupidavuse kliimamuutustega kohanemisel. Keskkonnaeesmärkidega „Vee- ja mereressurside säästev kasutamine ja kaitse“, „Ringmajandus sh jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt“, „Reostuse vältimine ja kontroll (õhk, vesi ja maapind)“ ning „Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine“ ei oma meede selget kokkupuudet, seega ei ole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. Meetme raames toetatakse üksikuid avaliku sektori hoonete investeeringuid, millest lähtuv risk keskkonnale kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte järgides on väike. Taristuinvesteeringute puhul on nõue, et taotleja hindab taotluse esitamisel kliimakindluse riske. Kliimakindluse analüüsi tegemisega võib taotlejale kaasneda kulusid. Taristu rajamisel või olemasoleva taristu terviklikul uuendamisel või laiendamisel rakendatakse kliimakindlust tagavaid lahendusi, et vähendada kliimamuutustega kaasnevaid riske. Energiatõhususe esikohale seadmiseks on olulisel määral energiatõhusustöid sisaldavatele projektidele seatud kohustus saavutada projekti elluviimise tulemusel hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Keskkonna ja kliima mõõdik sekkumises on „elamute ja mitteelamute energiatarve“. Nimetatud mõõdik iseloomustab kõige paremini toetatavate projektide ühise näitajana energiasäästu tekkimist võrreldes toetuse andmise eelse olukorraga. Hoolimata sellest kas tegemist on uue või rekonstrueeritava hoonega, peab see vastama riiklikult reguleeritud energiatõhususe nõuetele. Projektide valikul eelistatakse kriteeriumi 5 „Projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse keskkonna- ja kliimaeesmärke või võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust toetaval moel“ alusel projekte, mis panustavad keskkonna ja kliimaeesmärkidesse riiklikult reguleeritud miinimumnõuetest kõrgemate energiasäästumeetmete rakendamisega, või milles kasutatakse ehitus- ja lammutusjäätmete ringmajanduse lahendusi, või mis mõjutavad positiivselt looduskeskkonda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Õiglase Ülemineku Fondist, millele lisandub toetuse saajate projektipõhine omafinantseering. Määruse rakendamisel täidab põhirolli rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus (ettepanekute vastuvõtmine ja vastavuskontrolli tegemine; hilisemas etapis investeeringute 28 kava alusel rahastusotsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja aruandlus). Investeeringute kava koostamise etapis projektide valimise ja investeeringute kava kinnitamise eest vastutab rakendusasutus. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest kasutades selleks rakenduskavaga eraldatavaid tehnilise abi eelarve vahendeid. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, ehk kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Täiendavalt esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks perioodi 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile, Õiglase Ülemineku Fondi juhtkomisjonile ning Ida- Virumaa Omavalitsuste Liidule. Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Arvamuse esitas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Esitatud märkused ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 2. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 29